Teksti suurus:

Toetuse andmise tingimused meetme „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine” tegevuste elluviimiseks

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.07.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 23.07.2022, 1

Toetuse andmise tingimused meetme „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine” tegevuste elluviimiseks

Vastu võetud 19.07.2022 nr 33

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

  (1) Määrusega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskavas nimetatud reformi „Ettevõtete rohepöörde” reformi investeeringu „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt” tegevuse „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine” projektide elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

  (2) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

§ 2.  Terminid

  (1) Määruses kasutatakse mõisteid Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi üldmäärus) ning muude valdkondade reguleerivate õigusaktide tähenduses.

  (2) Käesoleva määruse tähenduses:
  1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega;
  2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti tegevuste elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad lõppsaajal ja need tasub lõppsaaja;
  3) detailne ressursiaudit on detailne analüütiline ülevaade, mis on ressursitõhususe projekti aluseks ja milles sisaldub hinnanguline säästupotentsiaal, projekti kirjeldus ja tasuvushinnang, soovituslik tegevuskava ning seireplaan keskkonnaministri 28. juuni 2016. a määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral” lisa „Nõuded ressursiauditile” kohaselt;
  4) ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
  5) energiatõhusus on säästetud energia hulk, mis määratakse mõõtes või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise;
  6) hange on menetlus, mille viib läbi hankija või lõppsaaja ja millega soetatakse asju, teenuseid või ehitustöid;
  7) innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon), vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon);
  8) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
  9) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude kogusumma;
  10) projekti tulemusnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti väljundite kasutusse võtmise tulemusena projekti elluviimise järel saavutatud olukorda ja panust meetme tegevuste väljundnäitajasse;
  11) ressursiaudit on ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes keskkonnaministri 28. juuni 2016. a määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral” lisa „Nõuded ressursiauditile” kohaselt. Ressursiaudit jaguneb ülevaatlikuks ja detailseks auditiks;
  12) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada;
  13) ressursitootlikkus on materjali kasutuse efektiivsust väljendav näitaja, mis arvutatakse SKP ja kodumaise materjalitarbimise suhtena ja näitab, mitu lisandväärtuse eurot on suudetud luua ühe kilogrammi materjali kasutamise abil. Arvutamisel kasutatakse SKP aheldatud väärtust, mille referentsaasta on 2015;
  14) ressursitõhusus on säästetud ressursi hulk, mis määratakse mõõtes või hinnates tarbimist enne ja pärast ressursitõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas ressursitarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise;
  15) rohetehnoloogia on kestlik ja keskkonnahoidlik tehnoloogia, mis vähendab kogu elutsükli ulatuses inimtegevuse mõju keskkonnale;
  16) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele;
  17) tootmisjääk on materjal, mida ei ole tahtlikult toodetud, vaid on tootmisprotsessist ülejääv materjal või muu ressurss;
  18) tootmisüksus on eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete kompleks, mille eraldiseisvusest tingituna on võimalik välja arvestada tema majanduslikud näitajad – tootmismahud, kulud ja tulud – ning tehtav investeering on käsitletav terviklahendusena;
  19) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 asutamislepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), lisas I sätestatud kriteeriumidele;
  20) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada ressursitootlikkust tööstusettevõtetes innovaatiliste rohetehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele.

  (2) Toetuse andmise tulemusel võetakse tööstusettevõttes ressursitõhususe suurendamiseks kasutusele rohetehnoloogiad ja lahendused.

  (3) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama meetme tegevuse eesmärki ja projekti tulemusnäitajasse, milleks on ressursitõhusate rohetehnoloogia kasutuselevõtuks toetust saanud projektide arv.

§ 4.  Investeeringu saaja ja andja

  (1) Vastutav elluviija on Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM).

  (2) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).

  (3) Lõppsaaja on § 10 nõuetele vastav Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing, kelle taotlus rahuldatakse. Lõppsaaja, kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kohustub projektiga seotud kulude tegemisel järgima riigihangete seaduses ja hankekorras sätestatut. Lõppsaaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, kohustub projektiga seotud kulude tegemisel järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid.

  (4) KIK säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates.

§ 5.  Riigiabi

  (1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust. Riigiabi antakse kas:
  1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel;
  2) investeerimisabina, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumise korral (edaspidi keskkonnakaitseks antav abi) üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel;
  3) energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abina (edaspidi energiatõhususeks antav abi) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel ning võttes arvesse konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

  (2) Üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 3 punktides a)–e) nimetatud majandussektori ettevõtjatele abi ei anta.

  (3) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.

  (4) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel antav riigiabi peab vastama üldise grupierandi määruse üldtingimustele ja üldise grupierandi määruse asjakohastes artiklites sätestatud tingimustele. Abi andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud välistusi.

  (5) Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

  (6) Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6.

  (7) Lisaks eelnevale on ELi aluslepingu artikli 107 kohastele riigiabi kriteeriumidele vastavat abi võimalik anda vähese tähtsuse abina. Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (8) Abi andmisel kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

  (9) Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades.

  (10) Lõike 1 punktides 1–3 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole lubatud.

2. peatükk Toetatav tegevus, kulude abikõlblikkus, toetuse määr 

§ 6.  Toetatav tegevus ja nõuded toetatava projekti väljundile

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames kujundatakse tootmisprotsess ümber järgmiste tegevuste abil:
  1) ressursitõhusa lahenduse väljatöötamine ja rakendamine;
  2) seadmete soetamine või väljavahetamine uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu;
  3) seadmete soetamine oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendab esmase ja suurendab teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis;
  4) ressurssi säästva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduse kasutuselevõtt.

  (2) Toetust ei anta:
  1) fossiilkütustega seotud tegevuseks, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele;
  2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvaks tegevuseks, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest madalam;
  3) prügilatega seotud tegevusteks;
  4) jäätmepõletustehastega seotud tegevusteks, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades ning tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga;
  5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevusteks, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda kasutusiga;
  6) tegevuseks, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda.

  (3) Toetust antakse tegevuseks, mis on otseselt seotud investeeringutega tegevusaladel, mis on nimetatud § 10 lõikes 1.

  (4) Toetust antakse projektile, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja -prioriteete ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

  (5) Projekti raames rajatud seadmed peavad olema taotluses kirjeldatud viisil kasutuses vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest arvates.

  (6) Projekti tegevustega hõlmatud maatüki omandiõigus peab kuuluma taotlejale või peab taotlejal olema maatüki kasutusõigus, mis kehtib taotluse esitamise hetkest vähemalt kuni 30.06.2027.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

  (2) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
  1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud;
  2) investeeringutega seotud seadistamise kulud;
  3) punktides 1 ja 2 nimetatud investeeringute ja seadistamisega seotud lõppsaaja personali koolituste kulud;
  4) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud üldmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks;
  5) määruse § 5 lõikes 1 nimetatud regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mida arvestatakse ÜGEMi artikli 14 lõike 4 punktis a) ja lõigetes 6, 7 ja 8 sätestatud tingimuste järgi;
  6) määruse § 5 lõikes 1 nimetatud keskkonnakaitseks antava abi andmisel on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse ÜGEMi artikli 36 lõikes 5 sätestatud tingimuste järgi;
  7) määruse § 5 lõikes 1 nimetatud energiatõhususeks antava abi andmisel on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse ÜGEMi artikli 38 lõikes 3 sätestatud tingimuste järgi.

  (3) Abikõlblikud kulud ei ole:
  1) kulud sõidukite soetamiseks või rendiks;
  2) kinnisvara ostmise või rentimise kulud;
  3) personali- ja palgakulud, välja arvatud lõike 2 punktis 3 nimetatud kulud;
  4) üld- ja tegevuskulud;
  5) investeeringute kulud, mis tehakse üldise grupierandi määruse artiklite 36 ja 38 alusel selleks, et viia ettevõtja tegevus kooskõlla Euroopa Liidu normatiividega, sealhulgas normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud;
  6) kasutatud seadme ostmise kulu;
  7) käibemaksu kulu, v.a üldmääruse § 2 lõikes 5 nimetatud juhul;
  8) laenu- või liisingulepingu sõlmimisega seotud kulu ja laenu- või liisingulepingu alusel makstav intress;
  9) liisingumakse, kui liisinguleping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse;
  10) kindlustamise kulu;
  11) amortisatsioonikulu;
  12) kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud;
  13) õigusabi, kohtu ja riigihangete vaidlustuskomisjoni kulud;
  14) muud projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud;
  15) riigiabi eeskirjade kohaselt mitteabikõlblikud kulud.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 01.04.2026.

  (3) Esimene hange peab olema välja kuulutatud hiljemalt kolm kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

  (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud.

  (5) Lõppsaaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib KIK abikõlblikkuse perioodi pikendada.

§ 9.  Toetuse piirsumma ja osakaal

  (1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 2 000 000 eurot.

  (2) Toetuse minimaalne suurus on 250 000 eurot projekti kohta.

  (3) Maksimaalne toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on:
  1) regionaalabi korral 45 protsenti;
  2) keskkonnakaitseks antava abi korral 50 protsenti;
  3) energiatõhususeks antava abi korral 50 protsenti;
  4) vähese tähtsusega abi andmisel 50 protsenti.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 10.  Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja võib olla äriühing, kelle põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgmistele koodidele: mäetööstus (jagu B, alajagu 07-09) või töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33), välja arvatud nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (jagu B, alajagu 091) ning tubakatoodete tootmine (jagu C, alajagu 12).

  (2) Taotleja peab vastama üldmääruse §-s 5 nimetatud nõuetele.

  (3) Taotleja viimase kolme majandusaasta keskmine müügitulu summeeritult käesoleva määruse § 10 lõike 1 kohaselt toetuskõlbuliku põhi- ja kõrvaltegevuste kohta peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga.

§ 11.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) taotlusvormil, millele lisatakse lõikes 6 nimetatud dokumendid.

  (2) Taotlus tuleb esitada taotlusvooru tähtpäevaks, vastasel korral tagastatakse taotlus läbi vaatamata.

  (3) Iga tootmisüksuse kohta esitatakse eraldi taotlus.

  (4) Taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud, taotlus ja selle lisad peavad olema omavahel kooskõlas.

  (5) Taotluses peab olema välja toodud:
  1) taotleja nimi, registrikood ja suurus;
  2) projekti nimi ja kirjeldus;
  3) projekti eelarve taotleja kohta;
  4) taotletava toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest;
  5) projekti tulemus, mis panustab §-s 3 nimetatud eesmärkide saavutamisse;
  6) projekti hinnatavad näitajad;
  7) teave selle kohta, mida taotleja peab ärisaladuseks;
  8) projekti ajakava.

  (6) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised andmed ja dokumendid:
  1) projekti tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkest ning näitavad kehtivust vähemalt kuni 30.06.2027;
  2) taotleja kinnitus, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused;
  3) tõendid omafinantseeringu ning projektide mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta;
  4) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel;
  5) võrreldavad tööde hinnapakkumised;
  6) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust;
  7) detailse ressursiauditi aruanne või selle uuendus, milles on kirjeldatud ressursitõhususe projekti (sh projekti seireplaan) ning projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 8 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga;
  8) finantsanalüüs, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti ning vastab KIKi kehtestatud juhendile;
  9) kinnitus, et taotlus ei sisaldada tegemisel olevaid või tehtud töid;
  10) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega;
  11) selgitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta riigiabi nõuetele;
  12) kinnitus, et projekt vastab § 10 lõike 1 kohasele ettevõtte põhi- või kõrvaltegevusele ja pole sellega vastuolus;
  13) selgitus iga keskkonna- ja kliimaeesmärgi jaoks projekti vastavuse kohta põhimõttega „ei kahjusta oluliselt”;
  14) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttega „ei kahjusta oluliselt”.

  (7) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul tuleb taotluses esitada järgimine teave:
  1) kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis, nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122 artiklis 5;
  2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta;
  3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus;
  4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide on asjaomasest võrdlusalusest madalam, tuleb esitada selgitus põhjuste kohta, miks täiendav vähendamine ei ole võimalik.

  (8) Põhimõttega „ei kahjusta oluliselt” vastavuse hindamiseks tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul”, ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30, ja KIKi kehtestatud juhendist selle hindamise vormi ja elluviimise kohta, mis avaldatakse taotlusvooru avamisel KIKi kodulehel.

  (9) Kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

  (10) Kui taotleja on projektiga seotud tootmisüksuse jaoks saanud tasuta lubatud heitkoguse ühikuid heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist, siis samale tootmisüksusele heitkoguse vähendamise investeeringuteks käesoleva määruse alusel toetust ei anta.

  (11) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib KIK laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil.

4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 

§ 12.  Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

  (1) Taotlusvooru eelarve, ajakava ja toetatava tegevuse § 6 lõike 1 kohaselt kinnitab KeM, kes edastab vastava teabe KIKile.

  (2) KIK kuulutab taotlusvooru tähtaja välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes.

  (3) Taotluse esitab KIKile e-toetuse kaudu taotleja esindusõiguslik isik.

  (4) Toetuse taotlemine toimub jooksvalt avatud taotlemisena taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

§ 13.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotlused menetleb KIK nende laekumise järjekorras.

  (2) Taotlust ei avaldata kolmandatele osapooltele.

  (3) Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:
  1) taotluse registreerimine;
  2) taotleja esitatud dokumentide nõuetele vastavuse kontrollimine;
  3) taotlusekohase projekti nõuetele vastavuse hindamine;
  4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

  (4) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

  (5) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.

  (6) Kui taotluses esineb puudusi, taotlust on vaja täiendada või esitada lisainformatsiooni, annab KIK taotlejale kuni 20 tööpäeva pikkuse tähtaja puuduse kõrvaldamiseks taotluse kogu menetluse peale. Taotluse menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra.

  (7) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Juhul kui taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra, teeb KIK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse selle võrra pikema aja jooksul.

§ 14.  Taotleja ja esitatud dokumentide nõuetele vastavuse kontroll

  (1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (2) Esitatud dokumendid tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on esitatud kõik kehtivad ja asjakohased § 11 lõikes 6 nimetatud dokumendid.

  (3) Kui taotleja ei vasta §-s 10 sätestatud nõuetele või ei esita § 11 lõikes 6 nimetatud dokumente, tunnistatakse taotlus mittevastavaks ja jäetakse rahuldamata.

§ 15.  Projekti vastavuskriteeriumid

  (1) Projekte hinnatakse järgmiste vastavuskriteeriumide alusel:
  1) ressursitootlikkuse kasv;
  2) investeeringu innovaatilisus;
  3) vastavus põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”;
  4) kasvuhoonegaaside heite vähenemine toodanguühiku kohta;
  5) projekti ressursikasutuse paranemine;
  6) projekti kuluefektiivsus.

  (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et projekti tulemusena suureneb ettevõtte ressursitootlikkus.

  (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluses kirjeldatud projekti tehnoloogiline lahendus vastab innovatsiooni terminile.

  (4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja on hinnanud projekti mõju keskkonnaeesmärkidele ja kirjeldanud vajaduse korral mõjude vältimise või leevendusmeetmete rakendamist ning selle tulemusena ei ole tekitatud olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile artikli 17 tähenduses.

  (5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projekti tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside heide ettevõttes toodanguühiku kohta.

  (6) Lõike 1 punktis 5 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga saavutatakse ressursitõhususe kasv vähemalt 2 protsenti.

  (7) Lõike 1 punktis 6 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projekti toetusel on võimendav efekt ehk saavutatava säästu ja toetussumma suhe on vähemalt 2.

  (8) Hinnatakse vahendusasutuse kehtestatud hindamisjuhendi järgi.

  (9) Vastavuskriteeriume täpsustav ja vastutava elluviijaga kooskõlastatud hindamisjuhend avalikustatakse KIKi veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

§ 16.  Taotluse rahuldamine

  (1) Vastavuskriteeriumidele vastavad taotlused rahuldatakse nende laekumise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
  1) otsuse kuupäev ja tegija;
  2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) projekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogusumma;
  5) toetuse summa ja maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest;
  6) projekti abikõlblikkuse periood;
  7) vajaduse korral kõrvaltingimus;
  8) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta;
  9) projekti tegevuste eesmärk;
  10) lõppsaaja kohustused;
  11) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord;
  12) toetuse kasutamise järelevalve tingimused ja kord;
  13) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;
  14) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
  15) otsuse muutmise tingimused;
  16) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord;
  17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks.

  (3) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse lõppsaajale e-toetuse keskkonna vahendusel kätte viivitamata pärast otsuse tegemist.

  (4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk.

§ 17.  Taotluse rahuldamata jätmine

  (1) Taotlus ei vasta nõuetele ja jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) toetust ei taotleta toetatavaks tegevuseks;
  2) taotletud toetuse suurus ületab §-s 9 sätestatud toetuse maksimaalset suurust või osakaalu;
  3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
  4) taotlus ei vasta vähemalt ühele vastavuskriteeriumile;
  5) taotlus ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses esitatud nõudele;
  6) taotluses on esitatud valeandmeid;
  7) taotlusvooru eelarve ei võimalda projekti täies ulatuses rahastada ja taotleja ei ole nõus § 16 lõike 4 kohase taotluse rahuldamisega.

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
  3) toetuse taotleja andmed;
  4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
  5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
  6) otsuse vaidlustamise kord.

  (3) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale e-toetuse keskkonna vahendusel kätte viivitamata pärast otsuse tegemist.

§ 18.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta lõppsaaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamata jäämine.

  (2) Lõppsaaja esitab koos taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldusega KIKile selgituse muudatuse vastavuse kohta üldise grupierandi määruse artikli 6 lõike 2 kohastele ergutava mõju tingimustele, kui muudatus puudutab toetuse saamist üldise grupierandi määruse alusel.

  (3) Kui lõppsaaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada ja makstud toetus vastavas osas tagasi nõuda.

  (4) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui:
  1) lõppsaaja ei alusta projekti tegevustega kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest;
  2) esineb vähemalt üks üldmääruse §-s 11 toodud asjaolu;
  3) taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust ei rahuldata ja toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel pole võimalik jätkata.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KIK 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

5. peatükk Lõppsaaja õigused ja kohustused 

§ 19.  Lõppsaaja õigused ja kohustused

  (1) Lõppsaajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja lõppsaaja kohustustega.

  (2) Lõppsaajal on õigus ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel ja korras.

  (3) Lõppsaaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses ja üldmääruses toodud tingimuste kohaselt.

  (4) Lõppsaaja on kohustatud:
  1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning projektis märgitud tulemuse saavutamise;
  2) esimese hanke välja kuulutama kolme kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest;
  3) teavitama KIKi viivitamata e-toetuse keskkonnas või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti odavnemisest või kallinemisest;
  4) andma audiitori ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis e nimetatud järelevalvet tegeva isiku kasutusse kõik toetuse eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid;
  5) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ja muid tõendeid kümme aastat pärast taotluse rahuldamise otsust;
  6) teavitama avalikkust toetuse saamisest üldmääruse § 12 kohaselt;
  7) tagama toetusest rahastatud objekti vastavuse kehtivatele ligipääsetavuse erinõuetele või standarditele;
  8) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu.

§ 20.  Hanke läbiviimine

  (1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Lõppsaaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid kulude tegemisel.

  (2) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot, kuid jääb allapoole lihthanke piirmäära, küsib hankijast lõppsaaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt. Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke või riigihanke piirmääraga, järgib lõppsaajast hankija riigihangete seaduses sätestatut.

  (3) Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot, küsib mittehankijast lõppsaaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate ostu kohta riigihangete registris. Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, avaldab mittehankijast lõppsaaja hanketeate ostu kohta riigihangete registris.

  (4) KIK sätestab vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses kohustuse esitada enne hanke väljakuulutamist ostudokumentide kavandi ja lepingu projekti KIKile eelkontrolli. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul.

  (5) Lõppsaaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu e-toetuse kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist.

  (6) Lõppsaaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. KIK avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul.

§ 21.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Lõppsaaja esitab KIKile projekti elluviimise kohta esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga aruande e-toetuse keskkonna kaudu.

  (2) Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet edusammude kohta projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks.

  (3) Lõppsaaja esitab projekti vahearuande projekti iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus ei ole üldjuhul pikem kui üks aasta.

  (4) Kui projekti abikõlblikkuse periood on lühem kui 18 kuud, siis lõppsaaja vahearuannet ei esita.

  (5) Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi ning tulemuste saavutamise kohta.

  (6) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande 30 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. KIK võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

  (7) KIKil on õigus toetuse tulemuslikkuse hindamiseks nõuda lõppsaajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

6. peatükk Toetuse maksmine ja kasutamine 

§ 22.  Toetuse maksmine

  (1) Toetust makstakse üldmääruse §-s 9 kirjeldatud korras tekkinud ja tasutud tegelike kulude alusel.

  (2) Lõppsaaja esitab maksetaotluse ja makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid KIKile e-toetuse keskkonna kaudu.

  (3) Toetus makstakse maksetaotluse ja sellega kaasnevate dokumentide alusel lõppsaajale 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest.

  (4) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest.

  (5) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
  1) leping, kui see ei ole varem KIKile teatavaks tehtud;
  2) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamist puudutav dokument;
  3) arve või muu raamatupidamisdokument;
  4) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  5) kulu tasumist tõendav dokument;
  6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
  7) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus;
  8) laenu- või liisinguleping, kui need on olemas.

  (6) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK lõppsaajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub lõppsaajal puuduste kõrvaldamiseks.

  (7) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui:
  1) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
  2) maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
  3) üldmääruse § 9 lõikes 7 sätestatud juhtudel.

  (8) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on lugenud projekti tegevused ellu viiduks.

7. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided 

§ 23.  Toetuse maksmisest keeldumine

  KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui:
  1) kulu ei ole abikõlblik;
  2) maksetaotlusele lisatud dokumendid ei vasta nõuetele;
  3) lõppsaajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus;
  4) üldmääruse § 9 lõikes 7 loetletud juhtudel.

§ 24.  Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

  (1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi üldmääruse §-s 11 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel.

  (2) Kui lõppsaaja ei esita tähtajaks vahe- või lõpparuannet, on KIKil õigus nõuda 2 protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast tagasi.

  (3) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti tegevuste eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi.

  (4) Kui lõppsaaja ei säilita toetuse abil soetatud vara kuni 30.06.2027 ega kasuta seda selle perioodi jooksul sihtotstarbel, siis nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil.

  (5) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse.

§ 25.  Vaide esitamine

  (1) KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide lahendamiseks KIKile.

  (2) Vaie lahendatakse kümne tööpäeva jooksul KIKile vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt.

Madis Kallas
Keskkonnaminister

Kaupo Heinma
Asekantsler kantsleri ülesannetes

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json