Teksti suurus:

Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel

Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel - sisukord
Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.06.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 11.06.2021, 6

Struktuuritoetuse andmise tingimused tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel

Vastu võetud 18.08.2016 nr 55
RT I, 23.08.2016, 3
jõustumine 26.08.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.01.2017RT I, 24.01.2017, 227.01.2017
15.06.2018RT I, 26.06.2018, 229.06.2018, osaliselt rakendatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud taotlusvoorudele
12.03.2020RT I, 18.03.2020, 101.04.2020
19.06.2020RT I, 20.06.2020, 1823.06.2020
29.07.2020RT I, 05.08.2020, 101.09.2020
02.09.2020RT I, 04.09.2020, 407.09.2020
08.06.2021RT I, 11.06.2021, 114.06.2021

Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr. 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse 1.5.2 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ eesmärke ja tulemusi.
[RT I, 26.06.2018, 2 - jõust. 29.06.2018, osaliselt rakendatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud taotlusvoorudele]

§ 2.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) koolitus ehk täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus (täiskasvanute koolituse seadus § 1 lg 4), mis võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses, ning mille läbimist tõendab tunnistus või tõend;
  2) õppeasutus on kutse- või kõrghariduse tasemel õpet pakkuv haridusasutus, millel on õppe läbiviimise õigus, s.t kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool;
  3) õppur on kõrghariduse 1. või 2. astme üliõpilane või kutseõppe tasemeõppe õpilane;
  4) tööandja on ettevõte või asutus (sh vabakutselised loovisikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad), kus õppurid on praktikal või on valmisolek pakkuda õppuritele praktikakohti ning võtavad või on valmisolek võtta õpetajad ja õppejõud stažeerima;
  5) praktikajuhendaja on asjakohase ettevalmistusega inimene, kelle ülesandeks on juhendada ja nõustada õppurit praktika ettevalmistamisel ja läbimisel, toetada enesehindamisel ning anda õppurile tagasisidet õpiväljundite saavutatuse kohta praktika käigus.
  6) praktikavõrgustik on ühe õppeasutuse õppuritele praktikat võimaldavad tööandjad;
  7) praktik on erialaselt pädev isik, keda kaasatakse õppetööd läbi viima väljastpoolt õppeasutust. Praktik ei pea vastama korralistele õpetajatele ja õppejõududele seatud nõuetele;
  8) erialaliit on ühe valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna ja millel on alalised töötajad;
[RT I, 26.06.2018, 2 - jõust. 29.06.2018, osaliselt rakendatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud taotlusvoorudele]
  9) töökohapõhine õpe on tasemeõppe õppevorm, kus tööandja juures toimuva praktika osakaal moodustab kutseõppes vähemalt kaks kolmandikku ja kõrghariduses vähemalt pool õppe mahust.
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on tõhustada tööandjate ja õppeasutuste koostööd praktikasüsteemi arendamisel.

  (2) Toetust saav projekt peab panustama meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse 1.5.3 „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ väljundnäitajasse: praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv.
[RT I, 24.01.2017, 2 - jõust. 27.01.2017]

§ 4.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

§ 5.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
[RT I, 05.08.2020, 1 - jõust. 01.09.2020]

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused ja sihtgrupp

  (1) Toetust antakse projektile, mille iga toetatav tegevus panustab käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames korraldatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevust ning lisaks vähemalt ühte sama lõike punktides 2 kuni 5 nimetatud tegevustest ning koostatakse meediakajastus projekti tulemustest.
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]

  (2) Projekti tegevuste sihtgrupp on tööandjad, tööandja poolsed praktikajuhendajad, õppeasutused, õpetajad, õppejõud ja teised õppeasutuste töötajad, kes on seotud õppurite praktikaga.

  (3) Toetatavad tegevused on:
  1) Praktikajuhendajate koolitamine. Tegevuse eesmärk on tõsta praktika ja töökohapõhise õppe juhendamise kvaliteeti ja õppe tulemuslikkust. Koolitus võib toimuda mahus 6–40 akadeemilist tundi kontaktõpet ning koolituse läbinu saab tunnistuse. Koolituse sihtrühmaks on taotleja, partneri või tööandjapoolsed praktika ja töökohapõhise õppe juhendajad. Koolitusteemad on seotud praktika, sealhulgas töökohapõhise õppe ettevalmistamise, läbiviimise ja hindamisega, nt didaktika, juhendamise ja õppekorraldusega; õppekavade eesmärkide ja hindamispõhimõtetega; hariduslike erivajadustega (HEV) õppurite praktikakorraldamise ja juhendamisega. Koolitus peab vastama haridus- ja teadusministri 19. juuni 2015. a määruse nr 27 „Täienduskoolituse standard” §-des 2 ja 3 kehtestatud nõuetele;
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]
  2) Õppeasutuse praktika ja töökohapõhise õppe süsteemi arendamine. Tegevuse eesmärk on tõsta praktika ja töökohapõhise õppe kvaliteeti ja tulemuslikkust. Tegevuse raames toetatakse tööandjate ja õppeasutuse vahelisi koostöövõrgustikke, töörühmade tööd ja üksteiselt õppimist. Samuti toetatakse õppeasutuste ja tööandjate, sealhulgas erialaliidud, tööandjate katusorganisatsioonid ümarlaudade, infopäevade ja seminaride korraldamist, õppeasutustel messidel ja infopäevadel osalemist eesmärgiga laiendada õppeasutuse praktika ja töökohapõhise õppe võrgustikku;
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]
  3) Uute praktika vormide väljatöötamine ja piloteerimine. Tegevuse eesmärk on koostöös tööandjatega, sealhulgas erialaliidud, tööandjate katusorganisatsioonid uudse praktikavormi põhimõtete väljatöötamine. Uue praktikavormi piloteerimine peab toimuma vähemalt kuue õppuriga. Väljatöötatud põhimõtetes peab minimaalselt välja tooma praktika õpiväljundid ja õppemeetodid, praktika ettevalmistamise, läbiviimise, juhendamise ja hindamise põhimõtted. Lähtuvalt piloteerimise tulemustest on tehtud järeldused ja vajadusel täiendatud põhimõtteid.
Lisaks toetatakse kõrghariduses koostöös tööandjatega valitud õppekavadel töökohapõhise õppevormi rakendamiskava(de) väljatöötamist. Tegevus peab päädima valitud õppekavadel töökohapõhises õppes vastuvõtu avamisega ja väljatöötatud rakendamiskava(de) alusel töökohapõhise õppe alustamisega vähemalt kuue üliõpilasega. Uute praktika vormide ning töökohapõhise õppe piloteerimisel tuleb võimalusel arvestada õppurite mitmekesise koosseisuga;
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]
  4) Õppejõudude ja õpetajate stažeerimine tööandjate juures. Stažeerimise eesmärgiks on õpetaja või õppejõu tööandja juures praktiliste teadmiste ja oskuste omandamine, mida saab hiljem õppetöös rakendada. Stažeerimise kaugem eesmärk on õppekvaliteedi tõus ja õppe parem seostamine tööturu vajadustega. Stažeerimine võib toimuda üks nädal (35 tundi) kuni neli nädalat (140 tundi). Stažeerimise katkematu periood on üks nädal (35 tundi). Stažeerimisel lepitakse kokku õpieesmärgid ning stažööril on kohustus sõnastada õpiväljundid ja tõendada õpieesmärkide saavutamist;
  5) Praktikute kaasamine õppetöösse. Kaasamise kaugem ja pikemaajalisem eesmärk on õppekvaliteedi tõus ning õppe parem seostatus tööturu vajadustega. Kaasatakse uusi praktikuid, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul õppeasutuses õpetanud. Praktikute kaasamine õppetöösse peab toimuma minimaalselt nelja akadeemilise tunni ulatuses tunni- või loenguplaani alusel ja see on seotud tasemeõppe õppeaine/mooduli õpiväljundi(te) omandamisega.
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on kõik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad §-s 9 sätestatud piirmääradele.

  (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse koolituskulud hüvitatakse käesoleva määruse lisaga 1 kehtestatud ühikuhindade alusel.

  (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste kulud hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse või maksete alusel ning toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel.

  (4) Kuludokumentide alusel hüvitatakse:
  1) toetatavas tegevuses 1 nimetatud koolituste ühikuhinnas mittesisalduv koolituse läbiviija ja korraldaja ning koolitusel osaleja, toetatavas tegevuses 4 nimetatud stažeeriva õpetaja ja õppejõu ning toetatavas tegevuses 5 nimetatud praktiku lähetuskulu (sh majutuskulu, parkimiskulu, reisikindlustus, sõidukulu) või transpordikulu;
  2) toetatavas tegevuses 1 nimetatud koolituste ühikuhinnas mittesisalduv koolitusel osalejatele koolitusele ja tagasisõiduks tellitud transpordi kulu;
  3) toetatavas tegevuses 4 stažeerimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele;
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]
  4) toetatavas tegevuses 5 praktikute kaasamisega seotud kulu.
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]

  (5) Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud, kindlasummaliste maksetena ning ühikuhinna alusel hüvitatavad kulud kuludokumentide alusel.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-dega 2 ja 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
[RT I, 26.06.2018, 2 - jõust. 29.06.2018, osaliselt rakendatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud taotlusvoorudele]

§ 8.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. september 2016. a kuni 30. august 2023. a.
[RT I, 11.06.2021, 1 - jõust. 14.06.2021]

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood ei või alata varem kui taotlusvooru väljakuulutamise kuupäev.

  (3) Projekti abikõlblikkuse periood ei tohi olla pikem kui 30 kuud.
[RT I, 20.06.2020, 18 - jõust. 23.06.2020]

  (4) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

§ 9.   Toetuse piirsummad ja osakaal

  (1) Maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta ühes taotlusvoorus on 300 000 eurot. Taotleja võib esitada kuni 3 taotlust, millel on erinevad ja üksteisest sõltumatud tulemused ning tulemuste saavutamiseks tehtavad tegevused ei kattu.
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]

  (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud toetatavate tegevuste läbiviimiseks taotletav toetus ühe projekti raames kindlasummaliste maksete alusel on kokku maksimaalselt 100 000 eurot.
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]

  (3) Minimaalse kindlasummalise makse summa on 3 000 eurot ning maksimaalne kindlasummaliste maksete arv ühes taotluses on kuus kindlasummalist makset.

  (4) Toetuse maksimaalne määr on 100% abikõlblike kulude maksumusest.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotlejad võivad olla õppeasutused, kes omavad õppe läbiviimise õigust.

  (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Partner peab olema õppeasutus, kes omab õppe läbiviimise õigust, või erialaliit.
[RT I, 26.06.2018, 2 - jõust. 29.06.2018, osaliselt rakendatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud taotlusvoorudele]

  (3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas, ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.

§ 11.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud punkti 12 osas, vastama järgmistele nõuetele:
  1) projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärgi täitmisesse;
  2) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punkti 1 alusel läbiviidava koolituse koolituskulud peavad moodustama projekti abikõlblikest kuludest vähemalt 15%.
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatule ka järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:
  1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  2) partneri(te) kaasamise korral partneri(te) kinnituskiri projektis osalemise kohta;
  3) partneri(te) kaasamise korral partneri(te) kinnituskiri, et tema ei taotle toetust samale tegevusele käesolevast või teisest meetmest, riigisisestest või muudest välisabi vahenditest;
  4) projekti tegevuste ja nende eesmärkide kirjeldus ning põhjendused projekti vajalikkuse ja jätkusuutlikkuse kohta;
  5) väljundindikaator(id) (sh algtase ja lõpptase), saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused iga kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta;
  6) detailne eelarve toetatavate tegevuste ja partnerite lõikes koos eelarve kujunemise alustega;
[RT I, 26.06.2018, 2 - jõust. 29.06.2018, osaliselt rakendatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud taotlusvoorudele]
  7) juhul, kui kuluartikli summa on 20 000 eurot ilma käibemaksuta või enam, tuleb tõendada, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Kui kuluartikli summa jääb alla 20 000 euro käibemaksuta, tuleb vastavad tõendid esitada rakendusüksuse nõudmisel;
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]
  8) kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. Kui taotleja või tema partner on taotlenud toetust mõne teise käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuse raames, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 12.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
  3) võimaldama kontrollida taotluse, taotleja ja partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
  4) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

4. peatükk Toetuse taotlemine  

§ 13.   Taotlusvooru avamine

  (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Ettepanek sisaldab muuhulgas taotlusvooru eelarvet ja ajakava.

  (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt 45 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]

  (3) Avatud taotlusvooru eelarve annab rakendusasutus teada taotlusvooru väljakuulutamise ettepanekus.

  (4) Rakendusüksus võib rakendusasutuse ettepanekul korraldada mitu taotlusvooru, kui meetme eelarve seda võimaldab.

§ 14.   Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

  (1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtpäevaks.

  (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele taotleja esindusõigusliku isiku poolt taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud viisil ja rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil struktuuritoetuste registri vahendusel.

  (3) Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud taotluste kohta.

  (2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

  (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib pikendada taotleja poolt puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

  (5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (6) Rakendusüksusel on õigusteha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud. juhul kui see on arvutusvea parandamiseks vajalik.

§ 16.   Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib 15 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest läbi rakendusüksus, kes:
[RT I, 26.06.2018, 2 - jõust. 29.06.2018, osaliselt rakendatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud taotlusvoorudele]
  1) kontrollib taotleja, partneri(te) ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu;
  2) juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib viivitamatult taotlejat ja annab ühe taotluse raames kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (2) Rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb käesoleva lõike 1 punktis 2 taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

  (3) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (4) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded.

  (5) Taotlejat või partnerit ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui partner või taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotleja, partner ja/või taotlus ei vasta käesoleva määruse §-des 10 ja 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

  (7) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 17.   Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Hindamiskomisjoni moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.

  (2) Rakendusüksus võib vajadusel kaasata hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.

  (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

§ 18.   Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti mõju käesoleva määruse §-s 3 nimetatud meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele sh sihtgrupi suurus – 40% koondhindest;
  2) projekti ja tegevuste põhjendatus – 25% koondhindest;
  3) projekti kuluefektiivsus sh partnerite kaasatus – 15% koondhindest;
  4) toetuse taotleja (ja partnerite) suutlikkus projekti ellu viia – 15% koondhindest;
  5) jätkusuutlikkus – 5 % koondhindest.

  (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest.

  (3) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (4) Iga hinnatava taotluse kohta täidab hindamiskomisjon ühise hindamislehe, kuhu märgitakse hindamiskriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed.

  (5) Projektide hindamise tulemusena moodustatakse pingerida projektidest, mille koondhindeks on vähemalt 60% koondhinde maksimumist. Hindamiskomisjon teeb taotlusvooru eelarve piires rakendusüksusele ettepaneku pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha ettepanekuid taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-le 21.

  (6) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 60% koondhinde maksimumist, siis ei kuulu taotlus rahuldamisele.

  (7) Kui pingereas olevate projektide maht on suurem, kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Kui ka sellisel juhul on hinded võrdsed, siis eelistatakse taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel kõrgema hindega. Kui mõlemad nimetatud hinded on võrdsed, siis eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

§ 19.   Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud koondhindeks käesoleva määruse § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel vähemalt 60% koondhinde maksimumist vastavalt hindamise käigustekkinud pingereale ning jäänud taotlusvooru eelarve piiresse.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava;
  2) kindlasummaliste maksete suurused, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused.

  (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

§ 20.   Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva määruse § 16 lõikes 7 ja § 18 lõikes 6 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse § 19 lõikele 1.

  (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

  (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt või struktuuritoetuste registri kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 21.   Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
  1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 2;
  2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus kui on taotletud.

  (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

  (4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigustoetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 22.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust ei muudeta selles osas, mis puudutab toetuse andmist kindlasummalise makse alusel, välja arvatud taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktis 5 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodi.

  (3) Kui muutuvad taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, tuleb muudatus rakendusüksusega kooskõlastada enne muudetud kujul tegevuste elluviimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.
[RT I, 26.06.2018, 2 - jõust. 29.06.2018]

7. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 23.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse § 14 lõike 1 punktist 1, § 15 lõigetest 1–3 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
[RT I, 26.06.2018, 2 - jõust. 29.06.2018, osaliselt rakendatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud taotlusvoorudele]

  (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu.
[RT I, 26.06.2018, 2 - jõust. 29.06.2018, osaliselt rakendatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud taotlusvoorudele]

  (3) Rakendusüksus võib perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult.

  (4) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (5) Toetuse väljamakse tehakse pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse või maksete aluseks olevate tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata.

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 24.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab vahearuandeid ja lõpparuande struktuuritoetuse registri kaudu.
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema või harvema vahearuande esitamise korra. Juhul, kui projekti kestus on kuni 18 kuud, võib taotluse rahuldamise otsuse ette näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse ning toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksuse nõudmisel.
[RT I, 04.09.2020, 4 - jõust. 07.09.2020]

  (3) Aruannete vormi kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel.

  (4) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

9. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.   Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning tõendab kindlasummalise makse määramise aluseid ja säilitab tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani.

  (2) Toetuse saaja kogub vastavalt 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid ja esitab need rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtajaks.

  (3) Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

§ 26.   Toetuse saaja ja partneri õigused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamise, õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 27.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
  1) korraldama taotlusvoorude ja vajadusel vahehindamise läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms, ja tagama hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise;
  2) kinnitama taotlusvormid ning need eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastama;
  3) koostama juhendi kindlasummalise makse eelarve esitamiseks;
  4) sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse, kui taotlejal või toetuse saajal ei ole võimalik esitada andmeid läbi struktuuritoetuste registri;
  5) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
  6) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse kehtetuks tunnistamist;
  7) menetlema ja kinnitama toetuse kasutamise aruandlust;
  8) koostama rakendusasutusele vajaminevaid aruandeid;
  9) nõustama toetuse saajat riigihangete osas vastavalt rakendusüksuse protseduuridele;
  10) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  11) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
  12) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 3 kohaselt dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  13) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42;
  14) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 28.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Lisa Koolituste standardiseeritud ühikuhindade suurused ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted
[RT I, 26.06.2018, 2 - jõust. 29.06.2018, osaliselt rakendatakse pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud taotlusvoorudele]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json