Bioressursside väärindamise investeeringutoetus
Vastu võetud 19.08.2022 nr 48
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taastekava üldtingimuste määrus) § 8 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) investeeringu 4 „Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt” tegevuse 2 „Bioressursside väärindamine” raames antava bioressursside väärindamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
(1) Toetus on suunatud ettevõtete rohepöörde eesmärkide täitmisele, panustades bioressursile kõrgema majandusliku lisandväärtuse andmisse, teadus- ja arendustegevuse võimekusse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisse ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisse.
(2) Toetus panustab taastekava ühistesse näitajatesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) artikli 29 lõike 4 punkti a tähenduses:
1) RRFCI09 – toetatavad ettevõtjad;
2) RRFCI02 – taastuvenergia jaoks paigaldatud täiendav tegevvõimsus;
3) RRFCI08 – toetatavates teadusasutustes töötavad teadlased.
§ 3. Vahendusasutus
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) täidab vahendusasutusena taastekava üldtingimuste määruse § 4 lõikes 7 sätestatud ja selles määruses nimetatud ülesandeid.
§ 4. Riigiabi
(1) Kui määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi, kohaldatakse:
1) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187 26.06.2017, lk 1–78), artikleid 14, 25, 26, 28 ja 41;
2) Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 131 I, 24.03.2022, lk 1–17)1 jagu 2.5;
3) komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2017, lk 1–75), artikleid 17 ja 31;
4) Euroopa Liidu suuniseid riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (2014/C 204/01), 1. peatüki jagusid 1.1.1.1, 1.1.1.4 ja 2. peatüki jagu 2.1.5;
5) komisjoni määrust (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37–63).
(2) Kui määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevustele ei kohaldu § 4 lõikes 1 sätestatud määrused rakendatakse toetuse andmisel:
1) komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8);
2) komisjoni määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17);
3) komisjoni määrust (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).
2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded, kulude abikõlblikkus ning toetuse määr ja suurus
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetatakse §-s 2 nimetatud eesmärke saavutada aitavaid järgmisi tegevusi:
1) bioressursside, sealhulgas kõrvalsaaduste ja jääkide ning biojäätmete eeltöötlemiseks või töötlemiseks vajaliku ehitise ehitamist ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
2) masinate ja seadmete soetamist või väljavahetamist uuenduslike, ressursitõhusate ja bioressursile kõrgemat lisandväärtust anda võimaldavate masinate ja seadmete vastu;
3) teadus- ja arendustöötaja kaasamist punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud teadus- ja arendustegevuseks bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmiseks ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks.
(2) Ei toetata järgmisi tegevusi:
1) fossiilkütustega seotud tegevusi, sealhulgas allkasutust tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmist ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projekte, mis vastavad põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele;
2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvaid tegevusi, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole madalam asjaomasest võrdlusalusest väärtustasemest, mis on sätestatud Euroopa komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.3.2021, lk 29–34);
3) prügilatega seotud tegevusi;
4) jäätmepõletustehastega seotud tegevusi, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades ning tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga;
5) jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevusi, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad olemasolevates mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga;
6) tegevusi, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda;
7) biomassist kütuste tootmist ja biomassi energeetilist kasutust, välja arvatud biogaasitootmist ning energia tootmist kõrvalsaadustest, jääkidest või jäätmetest omatarbeks, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209), artiklites 29–31 toodud tingimustele.
(3) Toetust antakse tegevusele, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja on teadus- ja arendustegevust läbiviiv vähemalt magistrikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga isik, kellel on ettevalmistus bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmiseks ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks.
(5) Ühe taotlusega võib toetust taotleda ühe või mitme teadus- ja arendustöötaja kaasamiseks.
(6) Teadus- ja arendustöötaja kaasamiseks võib toetust taotleda § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud äriühing.
(7) Kui investeeringuobjektiks on lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitis, peavad ehitis ja selle alune maa olema taotleja omandis, või peab taotleja kasuks olema seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest või vähemalt kolmeks aastaks, kui taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi koos VKE).
(8) Kui investeeringuobjektiks on lõike 1 punktis 2 nimetatud masin või seade, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema seatud kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest või vähemalt kolmeks aastaks, kui taotleja on VKE.
(9) Taristu investeeringute puhul peab olema tehtud kliimakindluse hindamine.
(10) Tegevuse elluviimist ei või alustada varem, sellega seotud siduvaid kohustusi ei või olla võetud varem ja tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval kalendripäeval.
(11) Toetatakse projekte, mis vastavad asjakohastele ELi ja siseriiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
§ 6. Toetatava tegevuse eelarve
Toetatava tegevuse eelarve jaotuse § 7 lõikes 1 nimetatud äriühingute ning teadus- ja arendusasutuste kaupa kehtestab maaeluminister käskkirjaga.
§ 7. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda:
1) äriseadustiku tähenduses äriühing;
2) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus.
(2) Toetuse taotleja peab lisaks taastekava üldtingimuste määruse §-s 5 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
2) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluva summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas.
(3) Kui taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist.
§ 8. Abikõlblikud kulud
(1) Tegevuse abikõlbliku kulu koos abikõlbliku objekti tähistamiseks tehtud kuluga moodustavad § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimisega seotud kulud.
(2) Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul on abikõlblik tegevuse elluviimiseks vajalik kulu.
(3) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise puhul on abikõlblik kulu ka ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve, keskkonnamõju hindamise, detailplaneeringu ja ehitise põhiprojekti maksumus.
(4) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul on abikõlblik üksnes teadus- ja arendustöötaja kaasamisega seotud personalikulu.
(5) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ning vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks.
§ 9. Mitteabikõlblikud kulud
Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise ja rentimise kulud, välja arvatud § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud masina või seadme toimimiseks vajalik tarkvaraga seotud kulu;
2) lepingu sõlmimise, intressi ja kindlustusega seotud kulu;
3) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe toetuse saajale üle arvates viimase toetusosa maksmisest;
4) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel;
5) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
6) maa ja olemasoleva hoone ostmise ja rentimise kulu;
7) õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutused;
8) tehnilise teostatavuse uuringu eest tehtud kulutused;
9) reklaamikulu;
10) riigilõiv, notaritasu;
11) trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
12) toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 punkti 3 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud;
13) muud kulud, mis ei ole seotud kavandatava tegevuse elluviimisega;
14) käibemaks, välja arvatud taastekava üldtingimuste määruse § 2 lõikes 5 nimetatud juhul;
15) kulud, mis ei ole §-st 4 tulenevalt abikõlblikud.
§ 10. Toetuse määr ja suurus
(1) Toetust antakse kuni 50 protsenti § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud investeeringu abikõlbliku kulu maksumusest ja kuni 50 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot ühes kuus, § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja kaasamise abikõlbliku kulu maksumusest.
(2) Taotletava toetuse miinimumsuurus ühe taotluse kohta on 500 000 eurot ja taotletava toetuse maksimumsuurus on 5 miljonit eurot ühe taotleja kohta. Omavahel seotud tegevused tuleb esitada ühes taotluses.
(3) Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 14 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär abikõlblikest kuludest järgmine:
1) suurettevõtjale kuni 20 protsenti;
2) keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti;
3) väikeettevõtjale kuni 40 protsenti.
(4) Lõikes 3 sätestatud toetuse määr on Ida-Virumaal paikneva investeeringu korral:
1) suurettevõtjale kuni 25 protsenti;
2) keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti;
3) väikeettevõtjale kuni 45 protsenti.
(5) Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 25 lõike 5 punktis b sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest ning punktis c ja lõike 6 punktis a sätestatud juhul on toetuse maksimummäär abikõlblikest kuludest järgmine:
1) suurettevõtjale kuni 25 protsenti;
2) keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti;
3) väikeettevõtjale kuni 45 protsenti.
(6) Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 26 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(7) Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 28 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(8) Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 41 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(9) Komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artiklis 17 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(10) Komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artiklis 31 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(11) Euroopa Liidu suuniste riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 1. peatüki jagudes 1.1.1.1 ja 1.1.1.4 ning 2. peatüki jaos 2.1.5 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(12) Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale jaos 2.5 sätestatud juhul on toetuse maksimummäär abikõlblikest kuludest järgmine:
1) suurettevõtjale kuni 45 protsenti;
2) keskmise suurusega ettevõtjale ja väikeettevõtjale kuni 50 protsenti.
(13) Kui toetuse andmisel kohaldub komisjoni määrus (EL) 1388/2014, on toetuse maksimummäär kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(14) Kui toetuse andmisel kohaldub komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, ei tohi ühele ettevõtjale jooksval majandusaastal ja sellele eelnenud kahel majandusaastal antud toetus kokku ületada 25 000 eurot.
(15) Kui toetuse andmisel kohaldub komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, ei tohi ühele ettevõtjale jooksval majandusaastal ja sellele eelnenud kahel majandusaastal antud toetus kokku ületada 200 000 eurot.
(16) Kui toetuse andmisel kohaldub komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, ei tohi ühele ettevõtjale jooksval majandusaastal ja sellele eelnenud kahel majandusaastal antud toetus kokku ületada 30 000 eurot.
(17) Kui taotleja on saanud sama investeeringuobjekti kohta tagastatavat riigiabi või mis tahes muud riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi toetuse suurus kokku ületada lõikes 1 nimetatud toetuse maksimummäära.
(18) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks, kes saavad kokku toetust taotleda selles paragrahvis sätestatud ulatuses.
3. peatükk Toetuse taotlemine
§ 11. Taotluse esitamine
Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA-le selleks ettenähtud tähtajal perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud registri (edaspidi e-toetus) kaudu avalduse ning selles esitatud andmed ja taotluse osaks olevad dokumendid (edaspidi koos taotlus). Taotluse esitamise tähtaja teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotleja esitab PRIA-le taotluse, milles on peale haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud andmete järgmised andmed:
1) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja, lähtudes komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 artikli 6 I lisas sätestatust;
2) tegevuse kirjeldus ja eesmärk ning saavutatavad tulemused, sealhulgas uuendatava tehnoloogia või arendatava toote ja bioressursile kõrgema majandusliku lisandväärtuse andmise kirjeldus ning lisandväärtuse kasvu prognoos, ning kirjeldus, milline on tegevuse mõju kasvuhoonegaaside heite vältimisele või vähendamisele;
3) tegevuse toimumise koht;
4) tegevuse algus- ja lõppkuupäev;
5) kavandatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblikud kulud;
6) taotletava toetuse suurus ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest;
7) teave, kas kavandatav investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel.
(2) Taotleja esitab § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja kaasamise korral andmed teadus- ja arendustöötaja ettevalmistuse kohta, tööülesannete kirjelduse ja kinnituskirja ärakirja, milles teadus- ja arendustöötaja väljendab valmisolekut taotluse rahuldamise korral taotleja juures tööle asuda.
(3) Lõike 1 punktis 1 loetletud andmed esitab üksnes § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud äriühing.
(4) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul tuleb taotluses esitada lisaks järgmine teave:
1) käitise kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood ning õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis, nagu on sätestatud Euroopa komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega artiklis 5;
2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta välja valitud projektide puhul, mis hõlmavad Euroopa Liidu heitekogustega kauplemise süsteemi tegevusi;
3) projekti ja kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus;
4) selgitus põhjuste kohta, miks ei ole võimalik vähendada täiendavalt kasvuhoonegaase, võrreldes komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447 sätestatud asjaomasest võrdlusalusest väärtustasemest.
§ 13. Nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele
(1) Taotluses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed, kinnitused või dokumendid:
1) teave selle kohta, kui samal ajal on taotleja samale tegevusele või tegevuse osadele taotlenud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
2) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need andmed ei ole kättesaadavad äriregistrist;
3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
4) toetatava tegevuse „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse hindamise aruanne;
5) taristu investeeringute puhul kliimakindluse tagamise hindamise aruanne;
6) andmed taotluse omafinantseeringu allikate kohta;
7) taotleja esindusõigusliku isiku ja tegevuste elluviimise eest vastutavate isikute elulookirjeldus ning ülesannete jaotus projekti tegevuste eest vastutavas meeskonnas.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud bilansi ja kasumiaruande esitab üksnes § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud äriühing.
(3) Kui taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud konsolideeritud aruande ärakirja, kui see ei ole kättesaadav äriregistrist.
(4) Lõike 1 punktis 4 nimetatud aruande koostamiseks avaldab PRIA oma veebilehel „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte hindamise juhendi, mis lähtub Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul”.
(5) Lõike 1 punktis 5 nimetatud aruande koostamiseks avaldab PRIA oma veebilehel kliimakindluse hindamise juhendi, mis lähtub Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92).
(6) Kui investeeringuobjektiks on § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise ehitamine, esitab taotleja lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele järgmised dokumendid:
1) eelprojekti kavandatava ehitise kohta, mis on koostatud majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” § 8 lõigete 1, 4 ja 5 alusel;
2) ärakirja dokumendist, mis tõendab, et ehitisealune maa on taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping, või hoonestusõiguse seadmise lepingu ärakirja;
3) kui taotleja kasutab investeeringuobjekti alust maad hoonestusõiguse alusel, ärakirja dokumendist, mis tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest või vähemalt kolmeks aastaks juhul, kui taotleja on VKE, kui nimetatud teave ei ole kättesaadav kinnistusraamatust;
4) kaasomaniku nõusolek ehitamiseks, kui investeeringuobjekti alune maa on kaasomandis;
5) ehitustegevuse eelarve prognoos, mis sisaldab üldandmeid ehitise kohta ja andmeid ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta.
(7) Kui investeeringuobjektiks on § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud masin või seade, esitab taotleja lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele järgmised dokumendid:
1) kavandatava investeeringuobjekti eeldatava maksumuse üksikasjaliku eelarve;
2) kaasomaniku nõusoleku masina või seadme paigaldamiseks, kui masin või seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisesse;
3) kirjaliku üüri- või rendilepingu ärakirja, kui masin või seade paigaldatakse ehitisse, mis pole taotleja omandis.
§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) PRIA kontrollib taotluse tähtaegset esitamist, nõutud dokumentide olemasolu, taotluse vastavust nõuetele ja esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust taastekava üldtingimuste määruse §-s 5 ja selles määruses sätestatud nõuetele.
(2) Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse nõuetele vastavust kontrollib PRIA pärast taotluse hindamist ning üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluvad hindamistulemuste alusel koostatud paremusjärjestuse kohaselt rahuldamisele.
§ 15. Eksperdi hinnang taotluse kohta
(1) PRIA esitab vastuvõetud taotluse 5 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtpäeva eksperdihinnangu saamiseks sõltumatule eksperdile, kelle valimine kooskõlastatakse Maaeluministeeriumiga. Sõltumatu ekspert annab 20 tööpäeva jooksul taotluse kohta eksperdihinnangu, kus sisalduvad põhjendused ja nõuanded taotlejale.
(2) Igale taotlusele annab hinnangu vähemalt kaks sõltumatut eksperti, kes võivad olla § 16 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni liikmed.
(3) Eksperdihinnangus sisalduva nõuande alusel võib taotleja 15 tööpäeva jooksul alates sõltumatu eksperdi hinnangu saamisest oma taotlust täiendada.
§ 16. Taotluste hindamise kriteeriumid ja hindamise kord
(1) Taotluste hindamiseks ja paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks moodustab PRIA hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt seitse liiget. Hindamiskomisjoni liikmed tuleb kooskõlastada Maaeluministeeriumiga. PRIA võib § 7 lõikes 1 sätestatud äriühingute ning teadus- ja arendusasutuste esitatud taotluste hindamiseks moodustada eraldi komisjonid.
(2) Taotlusi hinnatakse lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.
(3) Taotluse hindamiskriteeriumite osakaal koondhindes on § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud äriühingute puhul järgmised:
1) tegevuse mõju loodavale lisandväärtusele – 25 protsenti;
2) tegevuse mõju kasvuhoonegaaside heite vähenemisele – 20 protsenti;
3) taotleja suutlikkus tegevus ellu viia – 20 protsenti;
4) tegevuse põhjendatus – 20 protsenti;
5) tegevuse uuenduslikkus – 15 protsenti.
(4) Taotluse hindamiskriteeriumite osakaal koondhindes on § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud teadus- ja arendusasutuste puhul järgmised:
1) tegevuse mõju loodavale lisandväärtusele – 20 protsenti;
2) tegevuse mõju kasvuhoonegaaside heite vähenemisele – 15 protsenti;
3) taotleja suutlikkus tegevus ellu viia – 15 protsenti;
4) tegevuse põhjendatus – 25 protsenti;
5) tegevuse uuenduslikkus – 25 protsenti.
(5) Hindepunktid arvutatakse taotluse kohta järgmiselt:
1) hindamiskomisjon hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, andes iga hindamiskriteeriumi puhul taotlusele hindepunkte vahemikus 0–4;
2) koondhinne saadakse hindamiskriteeriumi hindepunktide kaalutud keskmisena. Hindepunktide kaalutud keskmise leidmiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi hindepunkt vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud tulemused liidetakse.
(6) Lõike 5 punktis 2 sätestatud koondhinne arvutatakse kahe komakoha täpsusega.
(7) PRIA moodustab hindepunktide alusel taotluste paremusjärjestuse § 7 lõikes 1 sätestatud äriühingute ning teadus- ja arendusasutuste kaupa.
(8) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus.
(9) Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse suurema omafinantseeringu määraga taotlust.
§ 17. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mille koondhinne on vähemalt 1,60 hindepunkti.
(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires, mille koondhinne on vähemalt 1,60 hindepunkti.
(3) Kui nõuetele vastavaid taotlusi on rohkem kui kaksteist, kuid lõikes 2 sätestatu kohaselt rahuldatakse vähem kui kaksteist taotlust, vähendab PRIA proportsionaalselt iga rahuldatava taotluse kohta määratavat toetussummat nii, et toetuse rahuldamise otsus on võimalik teha vähemalt kaheteistkümne taotluse kohta.
(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat mitteabikõlblike kulude võrra, tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid.
(5) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele;
2) taotluse koondhinne on väiksem kui 1,60 hindepunkti;
3) taotlus on saanud vähemalt ühes lisas nimetatud hindamiskriteeriumis null hindepunkti;
4) taotletava toetuse suurus ületab toetatava tegevuse toetusteks ettenähtud vahendite jäägi;
5) taotleja ei ole nõus lõike 3 või lõike 4 kohase toetussumma vähendamisega.
(6) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
(7) Kui toetust antakse riigiabina, mille kohta on Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatis, ei tee PRIA taotluse rahuldamise otsust enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi lubava otsuse. Kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse toetuse andmise tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg taotluse toetuse andmise tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma või ei tee seda määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus rahuldamata.
§ 18. Toetatava tegevuse kohta lisadokumentide esitamine
(1) Toetuse saaja esitab lähtudes pakkumuskutses sätestatud nõuetest hiljemalt kaheksa kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest §-s 19 nimetatud pakkumuskutse, hinnapakkumused, andmed valitud parima hinnapakkumuse kohta ja valitud parima hinnapakkumuse objektiivse põhjenduse ning teabe pakkumuskutse avaldamise või andmed läbiviidud riigihanke kohta.
(2) Kui toetatav tegevus on § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise ehitamine, esitab toetuse saaja koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega järgmised dokumendid:
1) ehitustegevuse eelarve ja ehitustegevuse hinnapakkumuse Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus;
2) ehitusloa või ehitusteatise, kui need ei ole kättesaadavad ehitisregistrist;
3) majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” vastav ehitise põhiprojekt, mis on koostatud § 13 lõike 6 punktis 1 nimetatud eelprojekti alusel.
(3) PRIA koostab lõike 2 punktis 1 nimetatud vormi ning avaldab selle oma veebilehel.
§ 19. Nõuded hinnapakkumuse kohta
(1) Toetuse saaja koostab võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks pakkumuste esitamise ettepaneku, mis sisaldab investeeringuobjekti tehnilise kirjelduse, pakkujale esitatavad kvalifitseerimistingimused ja pakkumuse hindamiskriteeriumid (edaspidi pakkumuskutse). Pakkumuse hindamiskriteeriumeid ei koostata juhul, kui majanduslikult kõige soodsam pakkumus leitakse üksnes hinna alusel.
(2) Toetuse saaja avaldab pakkumuskutse elektroonilises hankekeskkonnas. Tähtaeg hinnapakkumuste saamiseks on vähemalt 30 kalendripäeva arvates pakkumuskutse avaldamisest.
(3) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud masina või seadme soetamise või väljavahetamise puhul võib koostada suunatud hinnapakkumuse, kui:
1) masina või seadme soetamine või väljavahetamine ei ole ilma suunatud hinnapakkumuseta objektiivselt võimalik;
2) lõikes 2 nimetatud pakkumuskutsele elektroonilises hankekeskkonnas ei saadud hinnapakkumusi;
3) lõikes 2 nimetatud pakkumuskutsele elektroonilises hankekeskkonnas saadud pakkumused on ilmselgelt majanduslikult ebamõistlikud.
(4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse saaja ja hinnapakkuja nime, hinnapakkuja kontaktandmed, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, hinnapakkumuse vastavuse pakkumuskutses esitatud spetsifikatsioonile ning kavandatava investeeringuobjekti või tegevuse maksumuse käibemaksuta ja käibemaksuga.
(5) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise ehitamiseks koostatud hinnapakkumuse esitab ettevõtja, kes vastab ehitusseadustikus sätestatud tingimustele.
(6) Investeeringuobjekti hinnapakkumuses esitatakse iga tegevuse ja investeeringuobjekti hind eraldi.
(7) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kallis võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Toetuse saaja peab investeeringuobjekti väljavalitud hinnapakkumust põhjendama.
(8) Toetuse saaja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise äriühingu juhatusse või nõukokku.
(9) Hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja äriühingu juhatusse või nõukokku.
(10) Toetuse saaja ei tohi olla hinnapakkujaga seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.
(11) Hanke korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses.
§ 20. Toetatava tegevuse kohta esitatud lisadokumentide kontrollimine
(1) PRIA kontrollib §-s 18 nimetatud dokumentide nõuetele vastavust ja nendes esitatud andmete õigsust. Kui dokumentides esineb puudusi või on vajalik esitada lisainformatsiooni, annab PRIA taotlejale haldusmenetluse seaduse § 15 lõike 2 kohaselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) PRIA teavitab toetuse saajat 30 tööpäeva jooksul arvates §-s 18 nimetatud dokumentide saamisest esitatud dokumentide ja toetatava tegevuse nõuetele vastavusest.
(3) Kui kontrolli tulemusena tehakse kindlaks, et esitatud lisadokumendid või toetatav tegevus ei vasta nõuetele, tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine ning toetuse tagasinõudmise kord
(1) PRIA muudab taotluse rahuldamise otsust või tunnistab otsuse kehtetuks, kui toetuse saaja ei esita §-s 18 nimetatud lisadokumente või ei vii tegevusi ellu selles määruses sätestatud tingimustel.
(2) Toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et algselt kavandatud tegevus viiakse olulises osas ellu, saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha.
(3) PRIA tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks ja nõuab toetuse tagasi, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud;
3) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides, taastekava üldtingimuste määruses või selles määruses sätestatud kohustusi;
4) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada;
5) tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia;
6) ilmneb taastekava üldtingimuste määruse §-s 11 sätestatud asjaolu.
(4) Kui projekti tulemust ei ole ettenähtud tähtaja jooksul saavutatud, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti tulemus on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi.
(5) Kui toetuse saaja ei täida § 22 lõikes 2 sätestatud tingimusi, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi.
4. peatükk Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord
§ 22. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja täidab viis aastat arvates viimase toetusosa väljamaksmisest või kolm aastat, kui toetuse saaja on VKE, järgmisi kohustusi:
1) kasutab toetust taotluse rahuldamise otsuses sätestatu kohaselt;
2) tagab projekti juhtimise ja tegevuse elluviimise taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
3) võimaldab teha toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal;
4) esitab järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
5) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
6) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajaliku teabe taastekava üldtingimuste määruse § 14 lõigete 6 ja 7 kohaselt;
7) tagab tegevuse elluviimiseks vajalike, õigusaktidega ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
8) esitab taotluses kavandatud tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid;
9) täidab taastekava üldtingimuste määruse §-s 12 sätestatud teavitamiskohustusi;
10) täidab taastekava üldtingimuste määruse §-s 5 toetuse saajale sätestatud nõudeid.
(2) Toetuse saaja jätkab toetuse abil soetatud investeeringuobjekti sihipärast kasutamist pärast investeeringu tegemist ja tegevuste elluviimist vähemalt viis aastat arvates viimasest väljamaksest või vähemalt kolm aastat, kui toetuse saaja on VKE.
(3) Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente taastekava üldtingimuste määruse § 13 lõigete 5 ja 6 kohaselt.
(4) Toetuse saaja teavitab alates taotluse esitamisest kuni viimase toetusosa väljamaksmiseni viivitamata PRIA-t kirjalikult taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, milleks on:
1) kontaktandmete muutumine;
2) ettevõtte ümberkujundamine, ühinemine või jagunemine ning ettevõtte või selle osa üleminek;
3) muudatus toetuse saaja tegevuses ja taotluses esitatud andmetes;
4) toetuse saamise või kasutamisega seotud muu asjaolu, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või täpsed.
(5) Kui toetuse saaja on saanud samaks tegevuseks toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, teavitab ta sellest viivitamata PRIA-t kirjalikult.
(6) Toetatav tegevus peab olema täielikult ellu viidud ja seda tõendavad dokumendid PRIA-le esitatud hiljemalt 2026. aasta 31. märtsiks.
§ 23. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine
(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest tasumist e-toetuse kaudu PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa;
2) panga kinnitatud maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte, mis tõendab punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist;
3) töölepingu või tööandja korralduse, töövõtulepingu või käsunduslepingu ärakiri;
4) panga kinnitatud maksekorralduse ärakiri § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötajale töötasu maksmise kohta, Maksu- ja Tolliameti isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni vormi väljavõte, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk või Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto väljavõte või ühe koondsummana terves asutuses Maksu- ja Tolliameti vormi TSD väljavõte, millelt on näha tegevusega seotud isiku töötasude ja maksude vastava perioodi asjakohased summad;
5) palgalehe väljavõte, millelt on näha § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja nimi, talle arvestatud töötasu ning sellelt kinnipeetud maksud ja kinnipidamised ning netotöötasu.
(2) Maksetaotluses esitab toetuse saaja järgmised andmed:
1) toetuse saaja ärinime, äriregistri koodi ja taotluse viitenumbri, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
2) teabe elluviidud tegevuse maksumuse ja selle tasumise kohta;
3) teabe tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;
4) andmed taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetuse eelarve muutmise kohta.
(3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega vähemalt üks kord kalendriaastas, kuid mitte rohkem kui kord kvartalis kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks ja mitte hiljem kui 2026. aasta 31. märtsiks.
(4) Kui toetatav tegevus on § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise ehitamine, esitab toetuse saaja koos viimase maksetaotlusega info ehitise kasutusloa või kasutusteatise olemasolu kohta.
(5) Lõike 1 punktides 3–5 nimetatud dokumendid esitatakse üksnes juhul, kui toetust taotletakse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadus- ja arendustöötaja kaasamiseks.
(6) Liisingulepingu alusel ostetud investeeringuobjekti puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:
1) maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti ärakirja ning selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakirja, kellelt liisinguandja ostis liisingueseme;
2) maksetaotluse igakordse esitamise korral liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve-saatelehe või arve ärakirja;
3) punktis 2 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõtte või maksekorralduse ärakirja või väljatrüki.
§ 24. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) Toetus makstakse tegelike kulude alusel välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud ja tegevuse eesmärgid on saavutatud.
(2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetuseraha on võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 23 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused, või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
§ 25. Vaidemenetlus
PRIA otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras PRIA-le.
1 Muudetud Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta teatisega „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale – muutmine” (ELT C 280, 21.07.2022, lk 1–13).
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Marko Gorban
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes
Lisa Taotluse hindamiskriteeriumid