Väljaandja: Põllumajandusminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 27.02.2011
Avaldamismärge: RT I, 23.11.2010, 33

“Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 2.1 “Vesiviljeluse investeeringutoetus” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 12.05.2008 nr 46
RTL 2008, 39, 557
jõustumine 23.05.2008

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
19.11.2008 - RTL 2008, 94, 1301 - 24.11.2008
18.03.2009 - RTL 2009, 29, 377 - 29.03.2009
02.04.2009 - RTL 2009, 34, 440 - 12.04.2009
11.11.2010 - RT I, 23.11.2010, 1 - 01.01.2011

Määrus kehtestatakse «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^4  lõike 1 alusel kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44) artikli 17 lõike 6 alusel heaks kiidetud «Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskavaga» (edaspidi rakenduskava)

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määruses sätestatakse rakenduskava meetme 2.1 «Vesiviljeluse investeeringutoetus» (edaspidi meede 2.1) raames toetatavad tegevused, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, vesiviljeluse investeeringutoetuse (edaspidi toetus) taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, toetuse maksimaalne määr, omafinantseeringu minimaalne määr, taotluse menetlemise tingimused ja kord, taotluse hindamise kriteeriumid ja kord, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord, toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord ning toetuse saaja kohustused.

§ 2. Toetatavad tegevused

(1) Meetme 2.1 raames toetatakse sellise uue vesiviljeluskasvanduse püstitamist või olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimist, laiendamist ja tehnosüsteemide muutmist (edaspidi rekonstrueerimine), mille Eesti Standardile EVS 811:2006 «Hoone ehitusprojekt» vastava hoone põhiprojekti (edaspidi hoone põhiprojekt) või rajatise ehitusprojekti järgne keskmine aastane tootmismaht on täisvõimsusel enne või pärast projekti elluviimist vähemalt:
1) 100 tonni tuurlaste, vikerforelli või koha puhul;
2) 50 tonni angerja, paalia, siiglaste, tilapia või sägaliste puhul;
3) 25 000 tükki kaubavähi (minimaalselt 10 cm pikkused) puhul.

(2) Meetme 2.1 raames toetatakse sellise olemasoleva karpkalakasvanduse rekonstrueerimist, mille kalatiikide kogupindala on vähemalt 10 hektarit.

(3) Toetatava tegevuse osaks võib olla järgmine ettevalmistav töö:
1) toetatava tegevusega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö ning hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline uuring;
2) «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses» sätestatud juhtudel keskkonnamõju hindamine;
3) toetuse taotluse ja tegevuskava ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö või teenus;
4) [Kehtetu – RTL 2008, 94, 1301 - jõust. 24.11.2008] 

(4) Toetatava tegevuse elluviimist ei või alustada varem ja kuludokumendid ei või olla väljastatud varem kui 1. jaanuaril 2008. aastal, välja arvatud lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö puhul.

(5) Toetatav tegevus peab olema ellu viidud kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamisest, kuid mitte hiljem kui 31. juunil 2015. aastal, välja arvatud lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö puhul.

(6) Ettevalmistava töö kohta on isik, kellelt taotleja tellis töö või teenuse, väljastanud arve või arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuaril 2007. aastal ning selle eest on makstud enne taotluse esitamist.

§ 3. Toetuse ja omafinantseeringu määr

(1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 50% toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest.

(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta kokku on 511 293,20 eurot rakenduskava programmiperioodil.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 

(3) Kui toetuse saaja omab «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju teise toetuse saaja üle ning toetuse saajad tegutsevad vesiviljelustoodete tootmise alal või kui toetuse saajad moodustavad «Äriseadustiku» § 6 mõistes kontserni, antakse neile programmiperioodi jooksul toetust kokku kuni 511 293,20 eurot.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 

2. peatükk KULUDE ABIKÕLBLIKKUS

§ 4. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mis on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 55 sätestatud nõuetega.

(2) Tegevuse kulud peavad olema mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse põhimõttega.

(3) Meetme 2.1 raames on abikõlblikud järgmised kulud:
1) vesiviljelusehitise (tiik, bassein, kiirvoolukanal, regulaator, veekogu kohandamiseks vajalik rajatis, sisekasvatushoone, haudemaja, kala- ja söödahoidla, piirderajatis jms) püstitamise või rekonstrueerimise kulud;
2) vesiviljelusehitise juurde kuuluva seadme (haude-, söötmis-, veevarustus-, veepuhastus-, kalasorteerimis-, loendamis-, kaalumis-, laadimis-, ladustamis-, aereerimisseade ja temperatuuri reguleerimise seade, veeanalüüsiks vajalik seade, vesiviljeluses kasutatav sõudepaat jms) ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud;
3) juhtimissüsteemi (hapniku mõõtmise süsteem, pH-mõõtur, jms), sh integreeritud infotehnoloogia (arvuti riist- ja tarkvara) ostmise ja paigaldamise kulud;
4) kalakasvatussumba ja teisaldatava plastikbasseini ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud;
5) kalakasvatussumba hooldamise seadme (ujuvplatvorm, tõstuk, kalapump jms) ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud;
6) kalakasvatussumba teeninduspaadi ostmise või liisimise kulud;
7) vesiviljelustoodete veoks vajaliku konteineri ja seadme (sh temperatuuri reguleerimise seade, aeraator jms) ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud;
8) negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ette nähtud veepuhastusehitise püstitamise või rekonstrueerimise kulud;
9) veepuhastusehitise juurde kuuluva vajaliku seadme ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud;
10) vesiviljelusehitise valvesüsteemi, röövloomade ja lindude kaitseks mõeldud piirdeaia, kattevõrgu või -seadme ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud;
11) vesiviljelusettevõtte hooldustöödeks vajaliku siseveovahendi ostmise kulud;
12) «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^8  lõike 3 punktis 11 toodud kohustuse täitmisega kaasnevad kulud;
13) ettevalmistava töö kulud, mis moodustavad kuni 12% § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest;
14) «Ehitusseaduses» sätestatud juhtudel omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve) tegemise kulud, mis moodustavad kuni 3% § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest.
[RTL 2008, 94, 1301 - jõust. 24.11.2008] 

§ 5. Mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblike kulude loetelus nimetatud kulu ei ole abikõlblik osas, mille moodustab:
1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise, rentimise või liisimise kulud;
2) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist;
3) tellitud töö või teenuse kulud, kui taotleja või taotleja juhatuse liige omab osalust töö teinud või teenuse osutanud juriidilises isikus või kuulub töö teinud või teenuse osutanud juriidilise isiku juhatusse või nõukokku;
4) tellitud töö või teenuse kulud, kui töö tegi või teenuse osutas taotleja juhatuse liige;
5) tegevuskulud, kaasa arvatud remondi- ja rendikulud, kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja veokulud;
6) sularahas tehtud kulutused, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muud kulud;
7) juriidiliseks konsultatsiooniks, raamatupidamisteenuse eest tasumiseks, patendi ja litsentsi ostmiseks ning teostatavusuuringuks tehtud kulutused, välja arvatud ettevalmistava töö kulud;
8) sõiduvahendi (välja arvatud § 4 lõike 3 punktides 2, 6 ja 11 toodud sõiduvahendid) ostmise või liisimise kulud;
9) kulutused reklaamile, välja arvatud «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^8  lõike 3 punktis 11 toodud kohustuse täitmisega kaasnev kulu;
10) veekogu asustamise kulud;
11) kasvatatavate veeorganismide ja sööda ostmise kulud;
12) kalapüügiteenuse osutamiseks kasutatava vara ehitamise, soetamise või paigaldamise kulud;
13) kulutused, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2008. aastal, välja arvatud § 2 lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö kulud;
14) ettevalmistava töö kulud, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2007. aastal;
15) liisingmakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
16) kasutatud seadme ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud;
17) seadme paigaldamise kulud ilma ostmise või liisimise kuludeta;
18) käibemaks, kui taotleja on taotluse esitamise ajal käibemaksukohustuslane, või käibemaks arvates taotleja või toetuse saaja käibemaksukohustuslaseks registreerimise kuupäevast, kui ta ei olnud käibemaksukohustuslane taotluse esitamise ajal;
19) trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning kohtukulud;
20) kindlustusandja teenusega kaasnevad kulud;
21) ettevalmistava töö kulud, mis ületavad § 4 lõike 3 punktis 13 toodud piirmäära;
22) omanikujärelevalve tegemise kulud, mis ületavad § 4 lõike 3 punktis 14 toodud piirmäära;
23) paragrahvi 2 lõike 3 punktis 3 nimetatud taotluse ja tegevuskava ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse kulud, mis ületavad 958,68 eurot;
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 
24) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud sõudepaadi soetamise kulud, kui sõudepaadi maksumus ületab 1917,36 eurot;
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 
25) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 6 nimetatud kalakasvatussumba teeninduspaadi soetamise kulud, kui teeninduspaadi maksumus ületab 25 564,67 eurot ja maksimaalne kiirus on üle 15 sõlme;
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 
26) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 11 nimetatud vesiviljelusettevõtte hooldustöödeks vajaliku siseveovahendi soetamise kulud, kui siseveovahendi maksumus ületab 28 760,25 eurot.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 

3. peatükk NÕUDED TAOTLEJA KOHTA

§ 6. Toetuse taotleja

Toetust võib taotleda vesiviljelusega tegelev või sellega alustada sooviv:
1) nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 3 punktis f toodud ettevõtja;
2) ettevõtja, kellel on vähem kui 750 töötajat või kelle käive on väiksem kui 199 979 548,28 eurot.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 

§ 7. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Paragrahvis 6 nimetatud isik (edaspidi taotleja) peab olema usaldusväärne, mida muu hulgas kinnitab taotleja vastavus järgmistele nõuetele:
1) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlgnevust või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud, maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasi maksta tulnud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtpäevaks ja summas;
4) taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest.

(2) Taotleja täidab keskkonna- ja hügieeninõudeid või hakkab neid täitma hiljemalt viimase toetuseosa väljamaksmisest toetuse saaja või liisimise puhul liisingu andja arveldusarvele.

(3) Taotleja jätkab vesiviljelustoodete tootmist vähemalt viie majandusaasta jooksul arvates viimase toetusosa väljamaksmisest toetuse saaja või liisimise puhul liisingu andja arveldusarvele.

(4) Taotleja kasutuses olev vesiviljelusehitis või piiritletud ala on registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi Amet) põllumajandusloomade ehitiste registris või need registreeritakse «Loomatauditõrje seaduses» sätestatud juhtudel pärast toetatava tegevuse elluviimist.

(5) Residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on Eestis.

(6) Uue vesiviljeluskasvanduse püstitamise ning olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimise korral on selle ehitise alune maa, mida rekonstrueeritakse, püstitatakse või kuhu paigaldatakse seade, taotleja omandis või seatakse hiljemalt §-s 17 nimetatud dokumentide esitamise ajaks taotleja kasuks hoonestusõigus tähtajaga vähemalt viis aastat arvates viimase toetusosa väljamaksmisest.

§ 8. Hinnapakkumuste küsimise kohustus

(1) Toetatava tegevuse ja selle osaks oleva ettevalmistava töö elluviimiseks teeb taotleja ettepaneku esitada hinnapakkumus vähemalt kolmele asjakohast teenust osutavale ettevõtjale.

(2) Toetatava tegevuse hinnapakkumuse küsimiseks esitatav dokumentatsioon peab sisaldama tehnilist spetsifikatsiooni, milles on toodud hoone põhiprojekt või rajatise ehitusprojekt, sealhulgas joonised, põhiliste ehitusmaterjalide ja tööde mahud, paigaldatava või kasutatava seadme ja masina tootlikkuse, võimsuse ja muud olulised tehnilised andmed.

(3) Taotleja võib teha vähem kui kolm hinnapakkumuse esitamise ettepanekut, kui asjakohast teenust osutab vähem kui kolm ettevõtjat või kui toetatava tegevuse ja ettevalmistava töö maksumus ei ületa 9970,23 eurot.
[RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 

§ 9. Projektis osaleva isikuga seonduvad taotleja kohustused

Taotleja sõlmib projektis osaleva isikuga kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt eristab projektis osalev isik selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.
[RTL 2009, 29, 377 - jõust. 29.03.2009] 

4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE JA NÕUDED TAOTLUSE KOHTA

§ 10. Toetuse taotluse esitamine

Toetuse taotlemiseks esitab taotleja Ametile taotluse selleks ettenähtud tähtajal. Amet teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 30 päeva.

§ 11. Toetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja Ametile järgmised dokumendid (edaspidi taotlus):
1) lisas 1 toodud vormi kohane avaldus;
2) lisas 2 toodud vormi kohane tegevuskava;
3) seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
4) koopia maksukohustuslaste registri tõendist, kui taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse;
5) riikliku maksu maksuvõla olemasolu korral mitte varasema kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuu esimese päeva seisuga väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõla ajatamise ja ajakava kohaselt tasumise kohta;
6) väljavõte olemasoleva, püstitatava või rekonstrueeritava hoone põhiprojekti või rajatise ehitusprojekti põhijoonistest ja projekti seletuskirjast. Joonistel peavad kajastuma ehitise asendiplaani, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused;
7) koopia ehitusloast või valla- või linnavalitsuse kirjalikust nõusolekust «Ehitusseaduses» sätestatud juhtudel;
8) paragrahvis 8 nimetatud hinnapakkumuse esitamise ettepanekud ja hinnapakkumused (koos tehnilise spetsifikatsiooniga);
9) tehtud valiku põhjendamise avaldus, kui taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust;
10) keskkonnamõju hindamise aruande koopia «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» kohaselt, kui selle tegevuse kohta taotletakse toetust ettevalmistava tööna;
11) koopia arve-saatelehest või arvest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö või teenuse, ning koopia nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendavast pangakonto väljavõttest või maksekorraldusest;
12) ärakiri dokumendist, millega tõendatakse maa ja hoone kasutamise õiguse olemasolu ja selle kestust;
13) paragrahvis 9 nimetatud dokument;
14) koopia vee-erikasutusloast, kui toetust taotletakse sumbakasvatuse kohta;
[RTL 2008, 94, 1301 - jõust. 24.11.2008] 
15) koopia sumba tehnilisest dokumentatsioonist, kui toetust taotletakse sumbakasvatuse kohta.
[RTL 2008, 94, 1301 - jõust. 24.11.2008] 

(2) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab taotleja toetuse esmakordsel taotlemisel koos taotlusega avalduse oma andmete kandmiseks sellesse registrisse.

(3) Kui taotleja taotleb projekti raames planeeritud kulude hüvitamiseks taotluse esitamise ajal toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest, esitab ta koos taotlusega sellekohase teabe.

§ 12. Muudatustest teavitamine

(1) Taotleja teavitab viivitamata Ametit kirjalikult § 11 lõikes 1 nimetatud dokumentides esitatud andmete muutumisest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist.

(2) Paragrahvi 11 lõike 1 punktis 6 toodud dokumendis tehtud muudatused edastab Amet § 13 lõikes 4 toodud asutusele hinnangu andmiseks.

5. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 13. Taotluse kontrollimine ja nõuetekohaseks tunnistamine

(1) Amet kontrollib taotleja ja taotluse nõuetekohasust «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 69 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.

(2) Amet esitab Keskkonnainspektsioonile (edaspidi KKI) pärast taotluse esitamise tähtpäeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. KKI teavitab Ametit keskkonnanõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.

(3) Amet tunnistab taotluse nõuetekohaseks, kui taotleja ja taotlus vastavad «Kalandusturu korraldamise seaduses» ja selles määruses sätestatud nõuetele. Kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele nõudele, teeb Amet «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^5  lõike 4 või § 19^6  lõike 3 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Esitatud taotluste nõuetekohaseks tunnistamise käigus tellib Amet vesiviljeluse valdkonnas pädevalt avalik-õigusliku juriidilise isiku teadus- ja arendusasutuselt ekspertiisi.

(5) Amet edastab ekspertiisi tegemiseks ekspertiisi tegijale:
1) avalduse;
2) tegevuskava;
3) hinnapakkumused koos tehnilise spetsifikatsiooniga;
4) uue vesiviljeluskasvanduse püstitamise või olemasoleva rekonstrueerimise korral vesiviljeluskasvanduse hoone põhiprojekti või rajatise ehitusprojekti;
5) koopia vee-erikasutusloast ja sumba tehnilisest dokumentatsioonist, kui toetust taotletakse sumbakasvatuse kohta.
[RTL 2008, 94, 1301 - jõust. 24.11.2008] 

(6) Ekspertiisi tegija annab hinnangu:
1) Ametile toetuse taotlemiseks esitatud hoone põhiprojekti või rajatise ehitusprojekti tehnilise ja tehnoloogilise elluviidavuse ja optimaalse ehitusmaksumuse kohta, veevahetuse mahule (välja arvatud karpkalakasvanduse puhul) ning võimaluse kohta toota vähemalt § 2 lõikes 1 toodud tootmismahus. Karpkalakasvanduse puhul ei anna ekspertiisi tegija hinnangut tootmismahule, vaid kontrollib, kas karpkalakasvanduse kalatiikide kogupindala on ehitusprojekti järgi vähemalt 10 hektarit;
2) tegevuskava alusandmete, sealhulgas roogitud, rookimata, elus ja töödeldud toodangu müügihinnale, toodangu kaalule või suurusele, sisseostetava sööda hinnale, tööjõu kulutustele, elektrienergia kulutustele, investeeringu mahule, muudele kuludele. Tegevuskava alusandmed peavad olema omavahel kooskõlas ja hind vastama keskmisele turuhinnale.

§ 14. Taotluste hindamine

(1) Amet hindab nõuetekohaseks tunnistatud taotlusi lõikes 2 toodud hindamiskriteeriumide alusel ning moodustab hindamiskriteeriumide põhjal taotlusele antud hindepunktide liitmise teel taotluste paremusjärjestuse.

(2) Taotlusele antakse hindepunkte järgmiselt:
1) 1 hindepunkt omafinantseeringu iga protsendi eest, lähtudes omafinantseeringu protsentuaalsest osakaalust toetatava tegevuse abikõlblikus kogumaksumuses;
2) 5 hindepunkti vee korduvkasutusega sellise vesiviljeluskasvanduse püstitamise või rekonstrueerimise eest, mille puhul basseini- või tiigiveest eraldatakse tahked jäägid või hõljuvained, vesi rikastatakse hapnikuga ja suunatakse uuesti basseini või tiiki;
[RTL 2008, 94, 1301 - jõust. 24.11.2008] 
3) 10 hindepunkti sellise veeretsirkulatsiooniga ehk suletud veeringlusega vesiviljeluskasvanduse püstitamise või rekonstrueerimise eest, mille puhul basseinist või tiigist väljavoolav vesi suunatakse valdavas enamuses läbi setteeraldusfiltri biopuhastisse ja sealt basseini või tiiki tagasi;
[RTL 2008, 94, 1301 - jõust. 24.11.2008] 
4) 5 hindepunkti, kui taotleja on mikro- või väikese suurusega ettevõtja;
5) 1 hindepunkt, kui taotleja nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta tegi Amet eelmises taotlusvoorus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, sest paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise järel puudusid rahalised vahendid.

(3) Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletava toetuse omafinantseeringu määr on suurem. Võrdsete omafinantseeringu määrade puhul eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

§ 15. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Amet teeb taotluse rahuldamise otsuse paremusjärjestusse seatud parimate taotluste kohta. Kui meetme rahastamise sama aasta eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, teeb Amet ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Amet võib teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, kui toetust taotletakse muuhulgas mitteabikõlbliku kulu kohta või taotletava toetuse suurus ületab meetme rahastamise sama aasta eelarve jäägi.

(3) Taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise korral võib muuta taotletavat summat või projekti tegevusi tingimusel, et toetuse summa ei suurene ning saavutatakse projekti eesmärgid.

(4) Amet teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse taotleja nõusolekul. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemisega, teeb Amet taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(5) Amet teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtaja lõppemisest.

(6) Amet teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

6. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSE TEGEMINE JA TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED

§ 16. Toetuse väljamakse tegemise tingimused

(1) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks.

(2) Toetus makstakse välja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused ellu viinud «Kalandusturu korraldamise seaduses» ja selles määruses sätestatud asjakohaste nõuete kohaselt.

(3) Töö ja teenus, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse väljamakse tegemist, peavad olema lõpetatud ja toetuse saaja peab olema need vastu võtnud ning nende eest tasunud.

(4) Liisimise korral on liisingu andja «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus, kellel on Ametiga sõlmitud koostööleping.

§ 17. Toetuse väljamakse tegemise kord

(1) Toetuse saaja võib esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid koos lisas 3 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooniga kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta. Amet teatab kuludeklaratsiooni esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avaldab vastavasisulise informatsiooni ka Ameti koduleheküljel.

(2) Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks pärast projekti täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist, kuid mitte varem kui taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates Ametile lisas 3 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt taotleja tellis teenuse või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia või pangakonto väljavõtte koopia;
3) osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia juhul, kui toetatava tegevuse abikõlblikuks kuluks on ehitise püstitamise või rekonstrueerimise kulud;
4) ehitise puhul ehitise kasutusluba, kui see on nõutav «Ehitusseaduse» tähenduses;
5) ärakiri dokumendist, millega tõendatakse toetuse saaja kasuks seatud hoonestusõiguse olemasolu kui ehitise alune maa ei ole toetuse saaja omandis.

(3) Liisimise puhul esitab taotleja Ametile pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest tasumist liisinglepingus ettenähtud korras, kuid mitte varem kui taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates toetuse väljamaksmiseks lisas 3 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt liisingu andja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia või pangakonto väljavõtte koopia;
3) liisingu andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud liisinglepingu ja maksegraafiku koopia.

(4) Lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.

§ 18. Toetuse väljamakse tegemise otsustamine

(1) Amet teeb toetuse väljamaksmise otsuse «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^10  lõike 2 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates §-s 17 nimetatud nõuetekohaste dokumentide ja kuludeklaratsiooni saamisest arvates.

(2) Amet teeb toetuse väljamakse tegemisest keeldumise otsuse, kui taotleja ei ole täitnud §-s 16 nimetatud toetuse väljamakse tegemise tingimusi või ei ole esitanud § 17 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumente või kui tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alus.

(3) Toetust ei maksta ettevalmistava töö kohta, kui ilmnevad § 13 lõikes 3 toodud taotluse rahuldamata jätmise asjaolud või kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid investeeringu tegemist tõendavaid dokumente §-s 10 toodud tähtajaks.

(4) Amet teeb toetuse väljamaksmise või väljamakse tegemisest keeldumise otsuse toetuse saajale teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

§ 19. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja kasutab toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil ja järgib toetatava tegevuse elluviimisel «Kalandusturu korraldamise seaduses», selles määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid.

(2) Toetuse saaja teavitab viivitamata Ametit kirjalikult tegevuse lõpetamisest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse väljamaksmise kohta otsuse tegemist või toetuse kasutamisega seotud asjaoludest, mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

(3) Kuni Ameti poolt viimase toetuseosa väljamaksmiseni teavitab toetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.

(4) Kuni Ameti poolt toetuse rahuldamise otsuse tegemisest seitsme aasta möödumiseni teavitab toetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult:
1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) toetatava tegevusega seotud muudatusest Ameti kooskõlastuse saamiseks;
3) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
4) äriühingu osa või aktsia võõrandamisest või liikmelisuse muutusest;
5) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

§ 20. Dokumentide säilitamine

Amet ja toetuse saaja säilitavad toetuse taotlemisega seotud dokumente ja lepinguid vähemalt 31. detsembrini 2025. a. Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata.
Lisa 1 Vesiviljeluse investeeringutoetuse avaldus
Lisa 2 Vesiviljeluse investeeringutoetuse tegevuskava
Lisa 3 Kuludeklaratsioon investeeringu tegemiseks tehtud kulutuste