Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.03.2011 Avaldamismärge: RT I, 23.11.2010, 34 “Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord Vastu võetud 24.04.2008 nr 38 RTL 2008, 35, 511 jõustumine 10.05.2008 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 24.07.2008 - RTL 2008, 66, 936 - 08.08.2008 02.04.2009 - RTL 2009, 34, 440 - 12.04.2009 16.09.2009 - RTL 2009, 73, 1077 - 26.09.2009 11.05.2010 - RTL 2010, 25, 442 - 22.05.2010 11.11.2010 - RT I, 23.11.2010, 1 - 01.01.2011 Määrus kehtestatakse «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^4 lõike 1 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44) artikli 17 lõike 6 alusel heaks kiidetud «Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskavaga». 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määruses sätestatakse «Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava» meetme 4.1 «Kalanduspiirkondade säästev areng» raames toetatavad tegevused, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, toetuse maksimaalne määr, omafinantseeringu minimaalne määr, taotluse menetlemise tingimused ja kord, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluste hindamise kord, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kord, toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord ning toetuse saaja kohustused. § 2. Toetatavad tegevused (1) Kalanduspiirkonna säästvat arengut ja elukvaliteedi parandamist toetavate meetmete rakendamiseks antakse «Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava» meetme 4.1 «Kalanduspiirkondade säästev areng» raames toetust (edaspidi tegevusgrupi toetus) järgmiste tegevuste elluviimiseks: 1) kalanduspiirkonna säästvat arengut toetavaid meetmeid rakendava mittetulundusühingu (edaspidi tegevusgrupp) tegevuse korraldamine; 2) kalanduspiirkonna arengu strateegia väljatöötamine ja täiendamine ning selleks vajalike oskuste omandamine; 3) tegevusgrupi riigisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine. (2) Kalanduspiirkonna arengu strateegia eesmärkide saavutamiseks antakse «Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava» meetme 4.1 «Kalanduspiirkondade säästev areng» raames toetust (edaspidi projektitoetus) järgmiste tegevuste elluviimiseks: 1) kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine; 2) kalandustoodete ja agariku töötlemine ning kalandustoodete turustamine tootjalt otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, kes turustab need tooted otse tarbijale (edaspidi otseturustamine); [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] 3) kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine; 4) tegevuste mitmekesistamine; 5) koolitustegevus. (3) Lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) taotluse esitamise päeval, välja arvatud lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral. Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse osaks võib olla ka tegevusgrupi tegevusi ettevalmistav töö, mille elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud ning nende tegevuste eest ei või olla makstud varem kui 1. jaanuaril 2008. (4) Lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevuste osaks võivad olla ka järgmised ettevalmistavad tööd: 1) tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö ning hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline uuring; 2) keskkonnamõju hindamine «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses» sätestatud juhtudel; 3) taotluse ja neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus. (5) Ettevalmistava töö kohta on isik, kellelt taotleja tellis töö või teenuse, väljastanud arve või arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuaril 2008. aastal ning selle eest on makstud enne taotluse esitamist. (6) Lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevuse elluviimist ei või alustada varem ja tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui Ametile taotluse esitamise päeval, välja arvatud lõikes 4 nimetatud ettevalmistava töö puhul. (7) Ühe projektitoetuse taotluse alusel võib toetust taotleda ainult ühe lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevuse elluviimiseks. § 3. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik on tegevuse kulu, mis on nimetatud abikõlblike kulude loetelus ning on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 55 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 498/2007, millega kehtestatakse Euroopa Kalandusfondi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 120, 10.05.2007, lk 1–80), artiklis 26 sätestatud nõuetega. (2) Kulud peavad olema mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse põhimõttega. 2. peatükk KULUDE ABIKÕLBLIKKUS TEGEVUSGRUPI TOETUSE TAOTLEMISEL § 4. Abikõlblikud kulud tegevusgrupi toetuse taotlemisel (1) Paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuste elluviimisel on abikõlblikud järgmised kulud: 1) tegevusgrupi üld- ja personalikulud, sealhulgas mitte rohkem kui juhatuse kahe liikme tasu; 2) tegevusgrupi juhatuse liikme või töötaja lähetuse kulud; 3) tegevusgrupi tööruumi kontoritehnika ja sisustuse ostmise või kapitalirendi kulud, kui kontoritehnika või sisustus on ostetud või renditud enne 31. detsembrit 2010. 4) tööruumi parendamise ning sellega seotud maa-ala korrastamise ja viitade paigaldamise kulud; 5) töö- või ametiülesannete täitmiseks B-, B1- ja C1-kategooria mootorsõiduki kasutamise kulud; 6) infomaterjali koostamise ja trükkimise kulud; 7) veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud; 8) eksperdi või väliseksperdi teenuse kasutamise kulud sõlmitud lepingu kohaselt, sealhulgas eksperdi lähetuse kulud; 9) asjakohase oskusteabega isikult või asutuselt kalanduspiirkonna arengu strateegia väljatöötamisega seotud uuringu või eksperdiarvamuse tellimise kulud; 10) koolituse, seminari ja infopäeva korraldamise kulud, sealhulgas ruumi ja esitlustehnika rentimise kulud, esineja ja moderaatori tasu ning toitlustamise kulud; [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] 11) riigisisesel ja välisriigis toimuval seminaril, konverentsil, messil ja õppereisil osalemise kulud, sealhulgas osavõtutasu ning lähetuskulud; 12) rahvusvahelise koostöö raames Euroopa Liidu liikmesriigi väliskülalise vastuvõtuga seotud kulud; 13) «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^8  lõike 3 punktis 11 sätestatud kohustuse täitmisega kaasnev kulu; 14) mootorsõiduki kapitalirendi või mootorsõiduki ostmise kulud kuni 15 977,92 eurot kohaliku tegevusgrupi kohta programmiperioodi jooksul, kusjuures ühe kohaliku tegevusgrupi kohta on abikõlblikud vaid ühe mootorsõiduki kulud, kui mootorsõiduk on ostetud või renditud enne 30. juunit 2011. [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (2) Töölepingu alusel osalise tööajaga töötava töötaja kohta tuleb täita tööajatabelit. Tööajatabeli täitmine ei ole vajalik, kui töötajal on töösuhe ainult tegevusgrupiga ja tal on kinnitatud ametijuhend või ametijuhendis toodud teave on sätestatud töölepingus. (3) Tegevusgrupi personali- ja üldkulud arvestamine ja vajadusel tööajatabeli koostamine toimub lisas 9 esitatud metoodikat kasutades. (4) Tegevusgrupi kasutuses oleva tööruumi, mis ei ole tegevusgrupi omandis, parendamiseks või korrastamiseks toetuse taotlemise korral peab tööruumi omaniku ja tegevusgrupi vahel sõlmitud rendileping kehtima vähemalt 31. detsembrini 2013. (5) Sõiduauto kasutamise kulude hüvitamiseks toetuse taotlemise korral peetakse arvestust Vabariigi Valitsuse määruse nr 164 «Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad» §-de 4–6 alusel. (6) Kui tegevusgrupi tehtud kulud asjade ostmise ning teenuste või tööde tellimise korral ületavad 917,36 eurot, peab tegevusgrupp olema saanud vähemalt kolmelt erinevalt pakkujalt võrreldavad hinnapakkumised. Väljavalitud hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga. [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] § 5. Mitteabikõlblikud kulud tegevusgrupi toetuse taotlemisel () Tegevusgrupi toetuse abikõlblike kulude loetelus nimetatud kulu on mitteabikõlblik osas, mille moodustab: 1) paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud kulu, mis on makstud enne 1. jaanuari 2008; 2) [Kehtetu – RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] 3) kasutatud seadme ostmise või liisimise kulud; 4) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulu tegevuse mis tahes osale; 5) käibemaks, kui taotleja on taotluse esitamise ajal käibemaksukohustuslane või käibemaks arvates taotleja või toetuse saaja käibemaksukohustuslaseks registreerimise kuupäevast, kui ta ei olnud käibemaksukohustuslane taotluse esitamise ajal; 6) teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja muu finantsteenusega seotud kulu; 7) juriidilise konsultatsiooni kulu, välja arvatud kalanduspiirkonna arengu strateegia ettevalmistamiseks tehtud juriidilise konsultatsiooni kulu; 8) sularahamaksed üle 63,92 eurot eest kuus; [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 9) amortisatsioonikulud; 10) viivis ja trahv; 11) stipendium ja annetus ning kulutused kingitustele; 12) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks; 13) liisingumakse, kui liisinglepingus ei ole sätestatud omandiõiguse üleminek tegevusgrupile; 14) töötasu, sealhulgas sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed, kui ekspert on avalik teenistuja, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega; 15) maa ja olemasoleva ehitise ostmise või liisimise kulud; 16) tegevusgrupi juhatuse liikme tasu või töötaja töötasu, mille suurus ületab piirkonna keskmise tasu suuruse sarnase töö eest; 17) tegevusgrupi töötaja töötasu, mis ei ole makstud «Palgaseaduses» sätestatud nõuete ja korra kohaselt; 18) töötaja puhkusetasu, mis ei ole makstud «Puhkuseseaduses» sätestatud nõuete ja korra kohaselt, sealhulgas puhkusetasu, mille suurus on valesti arvutatud; 19) C1-kategooria mootorsõiduki kasutamise kulud, kui sama töö- või ametiülesande oleks saanud täita B- või B1-kategooria mootorsõidukit kasutades; 20) lähetuskulu, mis ületab Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» sätestatud piirmäärasid; 21) «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu; 22) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kulud, mis ületavad 10% kalanduspiirkonnale ettenähtud kogueelarvest, välja arvatud Võrtsjärve piirkonnas, mille puhul on piirmääraks 15%; 23) kulu, mis on sisuliselt ja majanduslikult ebaotstarbekas ning mis ei ole vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. 3. peatükk KULUDE ABIKÕLBLIKKUS PROJEKTITOETUSE TAOTLEMISEL § 6. Abikõlblikud kulud projektitoetuse taotlemisel (1) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste (kalanduspiirkonna arengu strateegia esimene tegevussuund) elluviimisel on abikõlblikud järgmised kulud: 1) tolmuvaba teekatte paigaldamise või uuendamise kulud; 2) külmhoone, laohoone ja hulgimüügihoone ehitamise ja uuendamise kulud; 3) lossimiseks ja ladustamiseks vajaliku seadme, sealhulgas kastipesuliini ostmise ja paigaldamise kulud; 4) külmutus- ja jahutusseadme, sealhulgas jäämasina ja külmakonteineri ostmise ja paigaldamise ning portatiivse külmutus- ja jahutusseadme ostmise kulud; 5) elektri- ja veevarustuspunkti ehitamise ja uuendamise kulud; 6) kütusetankla ehitamise ja uuendamise ning tankimisseadmete ostmise kulud; [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] 7) kalalaeva hooldamise ja remondiseadme ostmise ja paigaldamise kulud; 8) kalasadama või lossimiskoha rajatise laiendamise ja uuendamise ning tehnosüsteemi uuendamise kulud ning sellega seotud sadama akvatooriumi ja sadama sissesõidutee süvendamise kulud üks kord programmiperioodi jooksul; [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] 9) kalurite olmehoone või -ruumi ehitamise ja uuendamise kulud; 10) paadikuuri ja püügivahendite hoiuruumi ehitamise ja uuendamise kulud; [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] 11) kala lossimise käigus tekkivate jäätmete töötlemiseks vajaliku ehitise ehitamise või uuendamise kulud; 12) jäätmete käitlemiseks ja kahjutustamiseks vajaliku seadme ja inventari ostmise ja paigaldamise kulud; 13) kalapüügitegevuse elektroonilise haldusega seotud seadme ostmise ja paigaldamise kulud; 14) navigatsioonimärgistuse ostmise ja paigaldamise kulud; [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] 15) sadama süvendamise tehnika ostmise kulud; [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] 16) kütuseveoki ostmise kulud. [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] (2) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuste (kalanduspiirkonna arengu strateegia teine tegevussuund) elluviimisel on abikõlblikud järgmised kulud: 1) kala või vesiviljelustoodete töötlemiseks vajaliku ehitise, sealhulgas külm- ja laohoone ehitamise või uuendamise kulud; 2) kala või vesiviljelustoodete käitlemise seadme ja tehnoloogilise liini, sealhulgas puhastusseadme, külmutus- ja jahutusseadme, veevarustussüsteemi, energeetikasüsteemi ning müügipakendi pakkeliini ostmise ja paigaldamise kulud; 3) kvaliteedikontrolliks vajaliku seadme, sealhulgas integreeritud infotehnoloogiaseadme ostmise ja paigaldamise kulud; 4) paikse kütteseadme ostmise ja paigaldamise kulud; 5) kalandustoodete töötlemisel tekkivate jäätmete käitlemiseks vajaliku ehitise ehitamise või uuendamise kulud; 6) jäätmete käitlemise, kahjutustamise, tootmise kõrvalsaaduste käitlemise seadme ja tehnoloogilise liini ostmise ja paigaldamise kulud; 7) laotõstuki ostmise kulud; 8) kala või vesiviljelustoodete tootearenduse kulud; 9) kohalikult lossitud kala või vesiviljelustoodete otseturustamiseks vajaliku ehitise ehitamise või uuendamise kulud; 10) kohalikult lossitud kala või vesiviljelustoodete otseturustamiseks vajaliku energeetika- ja veevarustussüsteemi ostmise ja paigaldamise kulud; 11) kohalikult lossitud kala või vesiviljelustoodete otseturustamiseks vajaliku külmutus- ja jahutusseadme ostmise ja paigaldamise kulud; [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] 12) külmikveoki ostmise kulu; [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] 13) kohalikult lossitud kala või vesiviljelustoodete otseturustamiseks vajaliku järelveetava müügikioski ostmise kulu. [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] (3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuste (kalanduspiirkonna arengu strateegia kolmas tegevussuund) elluviimisel on abikõlblikud järgmised kulud: 1) turistide toitlustamiseks vajaliku kalatöötlemisseadme, sealhulgas suitsu- ja grillimisahju ning külmutus- ja jahutusseadme ostmise ja paigaldamise kulud; 2) kalandusega seotud arhitektuuripärandi renoveerimise ning ümbruse heakorrastamise ja haljastamise kulud, 3) turistide teenindamiseks veekogule kalapüügisilla või ujuvkai rajamise kulud ning turistide teenindamiseks vajalikus mahus veekogu ja kaldaääre puhastamise kulud; [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] 4) turistide teenindamiseks vajaliku puhkemaja, piknikuplatsi, terrassi, laste atraktsiooni, sauna, laagri- või telkimisplatsi, karavanipargi, spordiväljaku, matkaraja ja linnuvaatlustorni ehitamise või rajamise ning ümbruse heakorrastamise ja viitadega tähistamise kulud; 5) turistide teenindamiseks ehitatud rajatisse sanitaarseadme ja inventari ning valveseadme ostmise ja paigaldamise kulud; 6) turundusprojekti, sealhulgas piirkonnas kalandusega seotud turismiettevõtjate ühise turundusprojekti edendamise kulud; 7) rannaküla taaselustamisega ja kalandustraditsioonide tutvustamisega seotud projekti kulud; 8) jõe- ja järvepargase, parvsauna, kanuu, süsta, aerupaadi ning ajaloolise veesõiduki hulka kuuluva aluse, sealhulgas lodja, uisu, haabja ja vene ostmise ja ehitamise kulud ning nimetatud veesõidukitele päästevarustuse ostmise kulud. [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] (4) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuste (kalanduspiirkonna arengu strateegia neljas tegevussuund) elluviimisel on abikõlblikud järgmised kulud: 1) majutus- ja toitlustusettevõttes vajaliku seadme, sealhulgas infotehnoloogiaseadme ostmise ja paigaldamise kulud; 2) käsitööks ja tootmiseks vajaliku hoone uuendamise ning selleks vajaliku seadme ostmise ja paigaldamise kulud; 3) teenindusettevõtte hoone uuendamise ja teenindusettevõttes kasutatava seadme ostmise ja paigaldamise kulud. (5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuste (kalanduspiirkonna arengu strateegia viies tegevussuund) elluviimisel on abikõlblikud järgmistele tingimustele vastava koolituse korraldamisega seotud kulud: 1) koolitus on ette nähtud kutseoskuste, kohanemisvõime ja töösaamisvõimaluste edendamiseks ja parandamiseks; 2) koolitus on otseselt seotud kalanduspiirkonna arengu strateegia muu tegevussuuna elluviimisega; 3) koolitaja on koolitusasutus «Täiskasvanute koolituse seaduse» mõistes. (6) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevuste elluviimisel on abikõlblik kulu, mis kaasneb «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^8  lõike 3 punktis 11 sätestatud kohustuse täitmisega. (7) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusi toetatakse, kui need viiakse ellu olemasoleva kalasadama või lossimiskoha territooriumil, kus toimub kala vastuvõtt kalalaevadelt ja muu sellega seonduv tegevus. Navigatsioonimärgistuse ostmist ja paigaldamist toetatakse ka siis, kui projektiga seotud sadamasse sissesõiduks, sadamast väljasõiduks ja sadamasiseseks laevaliikluseks vajalik navigatsioonimärgistus paigaldatakse väljapoole kalasadama või lossimiskoha territooriumi. [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] (8) Lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud kulu on abikõlblik, kui taotleja on § 10 lõikes 4 või 5 nimetatud isik või kohalik omavalitsusüksus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus. Lõike 1 punktis 15 nimetatud kulu on abikõlblik üks kord ühes kalanduspiirkonnas programmperioodi jooksul. [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] § 7. Mitteabikõlblikud kulud projektitoetuse taotlemisel (1) Paragrahvi 6 lõigetes 1–7 nimetatud abikõlblik kulu on mitteabikõlblik osas, mille moodustab: 1) sularahas tehtud kulutus; tasu sularahamakse tegemise eest; teenustasu pangatoimingu eest; intress; tagatismakse ja muu finantsteenusega seotud kulu; 2) maaost, mille maksumus ületab 10% projekti abikõlblikest kogukulutustest; 3) taotleja enda, tema liikme või töötaja tehtud töö kulu ja tellitud töö või teenuse kulu, kui töö tegi või teenuse osutas taotleja juhatuse liige; 4) erisoodustusmaks, riigilõiv ja kulutused eluasemele; 5) tolli-, sisseveo-, käibe- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti üldisest maksusüsteemist; 6) juriidilise konsultatsiooni (välja arvatud § 2 lõike 4 punktis 3 nimetatud ettevalmistav töö), raamatupidamisteenuse, patendi ja litsentsi ostmise ning teostatavusuuringu kulu; 7) seadme paigaldamine ilma ostmiseta või liisimiseta ja kasutatud seadme ostmise ja liisimise kulud; 8) jaekaubanduse arendamise kulud, välja arvatud otseturustamisega seotud kulud; 9) projekti kulude hulka arvatud taotleja enda, tema liikme või töötaja palga- ja koolituskulud, remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja veokulud ning muud üldkulud; 10) projekti kulude hulka arvatud avaliku sektori halduskulud, sealhulgas järelevalve ja kontrolli tegemise eest vastutava ametniku töötasu ning rendi-, üld- ja juhtimiskulud; 11) amortisatsioonikulud; 12) käibemaks, kui taotleja on taotluse esitamise ajal käibemaksukohustuslane, või käibemaks arvates taotleja või toetuse saaja käibemaksukohustuslaseks registreerimise kuupäevast, kui ta ei olnud käibemaksukohustuslane taotluse esitamise ajal; 13) kulu, mis on tehtud enne Ametile taotluse esitamise päeva, välja arvatud ettevalmistava töö kulu; 14) ettevalmistava töö kulu, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2008; 15) ettevalmistava töö kulu, mis ületab 12% projekti abikõlblikest kogukulutustest; 16) paragrahvi 2 lõike 4 punktis 3 nimetatud kulu, mis ületab 1597,80 eurot; [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 17) liisingumakse, kui lepingus ei ole sätestatud vara omandiõiguse üleminekut taotlejale; 18) kindlustusandja teenusega kaasnev kulu; 19) mootorsõiduki ostmise või liisimise kulu, välja arvatud § 6 lõike 1 punktides 15 ja 16 ning § 6 lõike 2 punktides 7 ja 12 nimetatud kulu; [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] 20) kalalaeva ostmise või ehitamise kulu; 21) «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu. (2) Paragrahvi 6 lõike 4 punktis 3 nimetatud kulu ei ole abikõlblik osas, mille moodustavad: 1) paragrahvi 6 lõigetes 1–3 ja 5 nimetatud kulud; 2) veonduse ja laonduse arendamisega seotud kulud; 3) kinnisvarategevuse arendamisega seotud kulud; 4) hasartmängu ja kihlveo korraldamisega seotud kulud; 5) finants- ja kindlustustegevusega seotud kulud. 4. peatükk TOETUSE MÄÄR TEGEVUSGRUPI TOETUSE TAOTLEMISEL NING TEGEVUSGRUPI TOETUSE TAOTLEJALE ESITATAVAD NÕUDED § 8. Tegevusgrupi toetuse määr ja omafinantseering (1) Kalanduspiirkonna arengu strateegia (edaspidi strateegia) väljatöötamiseks tegevusgrupile antava toetuse suurus arvutatakse, liites lisas 6 toodud tegevusgrupi toetuse baassumma ning strateegia väljatöötamise tegevuskava hindepunktide alusel arvutatud summa. Ühe hindepunkti väärtus on 562,43 eurot. [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (2) Strateegia väljatöötamiseks antava tegevusgrupi toetuse maksimaalne suurus on toodud lisas 6. (3) Tegevusgrupi toetuse maksimaalne suurus strateegia elluviimise aastal on: 1) 55% strateegia väljatöötamiseks antud toetuse suurusest; 2) kuni 75% strateegia väljatöötamiseks antud toetuse suurusest, kui tegevusgrupi toetuse maksimaalset suurust on suurendatud lõike 5 alusel. [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] (4) Paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuste kulude hüvitamiseks antakse toetust kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. (5) Tegevusgrupp võib taotleda strateegia elluviimise aastal antava tegevusgrupi toetuse maksimaalse suuruse suurendamist lõike 3 punktis 2 sätestatud määrani, kui ta samal ajal taotleb projektide elluviimiseks määratud toetussumma vähendamist samas ulatuses. Taotluse esitamine peab olema heaks kiidetud üldkoosoleku otsusega, mille hääletamisel on osalenud vähemalt pooled mittetulundusühingu liikmed ning mille vastuvõtmise poolt on hääletanud vähemalt pooled üldkoosolekul osalenud liikmed. Taotluse rahuldamise otsustab Amet. Tegevusgrupi toetuse maksimaalset määra ei suurendata ilma, et vähendaks samas ulatuses projektide elluviimiseks määratud toetussummat. [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] § 9. Nõuded tegevusgrupi toetuse taotlejale (1) Tegevusgrupi toetust võib taotleda mittetulundusühing, kelle asukoht ja tegevuskoht on kalanduspiirkonnas, kus lisa 1 kohaselt saab moodustada tegevusgrupi. (2) Tegevusgrupi toetust taotleva mittetulundusühingu põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng, strateegia väljatöötamise ning strateegia eesmärkide saavutamisele kaasaaitamise kaudu. (3) Tegevusgrupi toetust taotleva mittetulundusühingu põhikirjas on sätestatud, et üksnes üldkoosoleku otsusega saab heaks kiita: 1) strateegia väljatöötamise tegevuskava ja selle muudatused; 2) strateegia ja selle muudatused; 3) strateegia rakenduskava ja selle muudatused; 4) paremusjärjestuse ettepaneku anda toetust projektile, mille elluviimiseks taotletakse toetust rohkem kui 63 911,66 eurot; [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 5) juhatuse koosseisu ja projektide hindamise töörühma vähemalt 7-liikmelise koosseisu. (4) Tegevusgrupi toetust taotleva mittetulundusühingu põhikirjas on ette nähtud, et lõike 3 punktides 1–5 nimetatud otsused saab üldkoosolek vastu võtta siis, kui hääletamisel osalevad vähemalt pooled mittetulundusühingu liikmed ning otsuse vastuvõtmise poolt on hääletanud vähemalt pooled üldkoosolekul osalevad liikmed. (5) Tegevusgrupi toetuse taotlust esitada kavandav mittetulundusühing teavitab strateegia väljatöötamise tegevuskava heakskiitmiseks korraldatava üldkoosoleku toimumisest kalanduspiirkonna avalikkust kohaliku lehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva ette. § 10. Tegevusgrupi liikmelisusele esitatavad nõuded (1) Tegevusgrupi toetust taotleva mittetulundusühingu liikmeteks on vähemalt viis kohalikku omavalitsusüksust, kelle territoorium asub samas kalanduspiirkonnas, kus mittetulundusühing soovib hakata täitma tegevusgrupi ülesandeid. Hiiumaa kalanduspiirkonnas võib tegevusgrupi toetust taotleda mittetulundusühing, kelle liikmeteks on vähemalt kolm kohalikku omavalitsusüksust. (2) Tegevusgrupi toetust taotleva mittetulundusühingu liikmetest peavad vähemalt 60% olema asjakohase kalanduspiirkonna kalandussektoris tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud või sihtasutused. (3) Kalandussektori ettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kes tegeleb: 1) kutselise kalapüügiga kalalaeva kalapüügiloa või kaluri kalapüügiloa alusel; 2) kalapüügiteenuse osutamisega töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ning kelle nimi on «Kalapüügiseaduse» § 13^2  lõike 3 kohaselt näidatud kaluri kalapüügiloal; 3) vesiviljelustoodete tootmisega; 4) kalandustoodete töötlemisega ja kelle ettevõte või selle osa on «Toiduseaduse» alusel tunnustatud või kes on «Toiduseaduse» või «Söödaseaduse» alusel teavitanud järelevalveasutust ettevõttes kalandustoodete töötlemisest. (4) Kalandussektori mittetulundusühing on mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalandussektori tegevuste edendamisega ning kelle liikmetest vähemalt 50% tegevus on otseselt seotud kalandussektoriga. (5) Kalandussektori sihtasutus on sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalandussektori tegevuste edendamisega ning kelle juhatuse või nõukogu liikmetest vähemalt 50% tegevus on otseselt seotud kalandussektoriga. (6) Strateegia väljatöötamise tegevuskava, strateegia ja selle rakenduskava esitamise ajal peavad vähemalt 20% asjakohase kalanduspiirkonna kalandussektoris tegutsevatest ettevõtjatest olema tegevusgrupi toetust taotleva mittetulundusühingu liikmed. (7) Tegevusgrupi toetust taotleva mittetulundusühingu liikmeks võib olla ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle asukoht või tegevuskoht on samas kalanduspiirkonnas, kus mittetulundusühing soovib hakata täitma tegevusgrupi ülesandeid. [RTL 2008, 66, 936 - jõust. 08.08.2008] (8) Tegevusgrupi toetust taotleva mittetulundusühingu liikmeks võib olla kalandussektoris tegutsev ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus, kelle asukoht või tegevuskoht on rohkem kui 4500 elanikuga linnas, mida ümbritseb kalanduspiirkonna territoorium. [RTL 2008, 66, 936 - jõust. 08.08.2008] (9) Tegevusgrupi toetust taotleva mittetulundusühingu põhikirjas on ette nähtud, et mittetulundusühing on avatud uute liikmete vastuvõtmiseks tingimusel, et on täidetud lõikes 2 sätestatud nõue. Mittetulundusühingu liikmete nimekiri on avalik ja tema põhikirjas on sätestatud, et mittetulundusühingu liikmeks ei võeta isikut, kes on muu sama põhikirjalise eesmärgiga mittetulundusühingu liige. § 11. Tegevusgrupi tegevusajale esitatavad nõuded (1) Tegevusgrupi toetust taotleva mittetulundusühingu põhikirjas on ette nähtud, et mittetulundusühingut ei lõpetata «Mittetulundusühingute seaduse» § 37 punktis 1 sätestatud alusel enne 31. detsembrit 2013. aastal. (2) Kui tegevusgrupi toetust taotlev mittetulundusühing on asutatud määratud tähtajaks, on mittetulundusühingu põhikirjas ette nähtud, et see tähtaeg ei möödu enne 31. detsembrit 2013. aastal. § 12. Tegevusgrupile esitatavad nõuded strateegia elluviimisel (1) Strateegia elluviimisel saab tegevusgrupi toetust mittetulundusühing, kelle taotlus tegevusgrupi toetuse saamiseks strateegia väljatöötamise eesmärgil on «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^7  lõike 2 punkti 3 alusel rahuldatud ja kes vastab kuni 31. detsembrini 2013. aastal tegevusgrupi toetuse taotlemisel tegevusgrupile esitatud nõuetele. (2) Tegevusgrupi toetust strateegia elluviimiseks saab tegevusgrupp, kelle esitatud strateegia ja selle muudatused (lisa 5 punktide 4–6 osas) on kooskõlastatud Põllumajandusministeeriumiga. (3) Tegevusgrupi toetust strateegia elluviimisel saab tegevusgrupp, kes esitab § 19 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks Ametile strateegia rakenduskava. (4) Tegevusgrupi toetust strateegia elluviimisel saab tegevusgrupp, kes teavitab avalikkust kalanduspiirkonna kohaliku lehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva ette: 1) strateegia ja strateegia muudatuste heakskiitmiseks korraldatava üldkoosoleku toimumisest, strateegia eesmärkidest ning strateegia muudatuste korral muudatuste sisust; 2) strateegia rakenduskava heakskiitmiseks korraldatava üldkoosoleku toimumisest ning järgmise 12 kuu jooksul elluviidavate strateegia tegevussuundadest; 3) projektitoetuse taotluste vastuvõtmise alustamisest ning projektide paremusjärjestuse moodustamise korrast ja hindamiskriteeriumitest. (5) Tegevusgrupi toetust strateegia elluviimiseks saab tegevusgrupp, kes viib strateegia elluviimisel läbi projektitoetuse taotluste sõltumatu hindamise (edaspidi projektikonkurss), mille käigus ei saa tegevusgrupp taotleda projektitoetust. Projektikonkursi käigus annab projektide hindamise töörühm projektile selle strateegia tegevussuuna hindamiskriteeriumide alusel hindepunktid ning moodustab projektide paremusjärjestuse ettepaneku Ametile esitamiseks. (6) Tegevusgrupp tagab, et projektikonkursi käigus paremusjärjestuse ettepaneku moodustamisel määratakse minimaalne punktisumma, millest alates lisatakse projekt paremusjärjestusse, ning kõigi strateegia tegevussuundade puhul on maksimaalne ja minimaalne hindamispunkide summa võrdne. (7) Tegevusgrupp edastab Ametile kõik projektikonkursile esitatud projektitoetuse taotlused, kaasa arvatud need projektitoetuse taotlused, mis said projekti hindamisel vähem punkte kui lõikes 6 nimetatud minimaalne punktisumma ette näeb. (8) Tegevusgrupp kontrollib § 20 lõikes 1 nimetatud dokumentide olemasolu enne projektide paremusjärjestuse ettepaneku moodustamist või strateegias kinnitatudprojektide paremusjärjestuse moodustamise korras nimetatud ajal. § 13. Usaldusväärsuse nõuded (1) Tegevusgrupi toetust taotlev mittetulundusühing peab olema usaldusväärne, mida muu hulgas kinnitab taotleja vastavus järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlgnevust või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt; 2) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtpäevaks ja summas; 4) taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest. (2) Tegevusgrupp tagab, et projektikonkursil projektide paremusjärjestuse ettepaneku moodustamisel osalev isik ja projekti esitanud isik ei ole «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud või nimetatud seotuse olemasolu korral taandab projektide paremusjärjestuse ettepaneku moodustamisel osalev isik end selle projekti puhul. 5. peatükk TOETUSE MÄÄR PROJEKTITOETUSE TAOTLEMISEL NING PROJEKTITOETUSE TAOTLEJALE ESITATAVAD NÕUDED § 14. Toetuse ja omafinantseeringu määr projektitoetuse taotlemisel (1) Kalasadama või lossimiskoha uuendamise korral antakse toetust: 1) kuni 40% abikõlblike kulude maksumusest, kui toetuse saaja on kalandussektoris tegutsev ettevõtja; 2) kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest, kui toetuse saaja on kalandussektoris tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus; 3) kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest, kui toetuse saaja on kohalik omavalitsusüksus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus. [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] (2) Kalandustoodete töötlemise või otseturustamisega seotud projekti elluviimise korral antakse toetust kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest. (3) Kalandusega seotud turismi arendamise või rannakülade taaselustamise korral antakse toetust: 1) kuni 75% abikõlblike kulude maksumusest, kui toetuse saaja on kalandussektoris tegutsev ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus; 2) kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest, kui kulutuse on teinud toitlustamiseks vajaliku kalatöötlemisseadme ostmiseks või liisimiseks punktis 1 nimetatud ettevõtja; 3) kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest, kui toetuse saaja on ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus, kes ei tegutse kalandussektoris, või kohalik omavalitsusüksus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus. (4) Tegevuste mitmekesistamisega seotud projekti elluviimise korral antakse toetust kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest. (5) Koolitustegevusega seotud projekti elluviimise korral antakse toetust kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. § 15. Kalanduspiirkonnas projektide teostamiseks määratav toetuse suurus ja projektitoetuse suurus (1) Strateegia eesmärkide saavutamiseks kalanduspiirkonnas kalendriaasta jooksul antava toetuse kogusuurus arvutatakse, liites lisas 6 toodud projektitoetuse baassumma ning strateegia hindepunktide alusel arvutatud summa. Ühe hindepunkti väärtus on 447,39 eurot. [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (2) Strateegia eesmärkide saavutamiseks kalanduspiirkonnas kalendriaasta jooksul antava toetuse maksimaalne kogusuurus on toodud lisas 6. (3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevuste elluviimiseks antakse toetuse saaja kohta toetust kuni 447 381,55 eurot programmiperioodi jooksul kokku ning: 1) üldjuhul kuni 191 734,96 eurot kalendriaastas; 2) lõikes 5 sätestatud juhul kuni 383 469,90 eurot kalendriaastas. [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (4) Kui toetuse saaja omab «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju teise toetuse saaja üle ning toetuse saajad tegutsevad samas maakonnas ja samas valdkonnas, või kui toetuse saajad moodustavad «Äriseadustiku» § 6 mõistes kontserni, antakse neile programmiperioodi jooksul toetust kokku kuni 447 381,55 eurot. [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (5) Üks kord programmiperioodi jooksul võib kalanduspiirkonnas ühe projekti elluviimiseks anda projektitoetust toetuse saaja kohta kuni 383 469,90 eurot kalendriaastas, kui tegevusgrupi üldkoosoleku otsusega on kindlaks määratud tegevus, mille elluviimiseks võib projektitoetust nimetatud määras taotleda. [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] § 16. Nõuded projektitoetuse taotlejale (1) Kalasadama või lossimiskoha uuendamiseks võib projektitoetust taotleda kalandussektori ettevõtja, välja arvatud § 10 lõike 3 punktis 2 nimetatud ettevõtja. Toetust võib taotleda ka kalandussektori mittetulundusühing ja sihtasutus ning kohalik omavalitsusüksus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus. (2) Kalandustoodete töötlemisega seotud projekti elluviimiseks võib projektitoetust taotleda kalandussektori mikroettevõtja. Kalandustoodete otseturustamisega seotud projekti elluviimiseks võib projektitoetust taotleda kalandussektori mikroettevõtja, välja arvatud § 10 lõike 3 punktis 2 nimetatud ettevõtja. (3) Kalandusega seotud turismi arendamiseks või rannakülade taaselustamiseks võib projektitoetust taotleda ettevõtja, mittetulundusühing ja sihtasutus ning kohalik omavalitsusüksus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus. (4) Tegevuste mitmekesistamisega seotud projekti elluviimiseks võib projektitoetust taotleda kalandussektori mikroettevõtja. (5) Koolitustegevusega seotud projekti elluviimiseks võib projektitoetust taotleda kalandussektori ettevõtja, mittetulundusühing ja sihtasutus. (6) Projektitoetust taotleva ettevõtja, mittetulundusühingu ja sihtasutuse asukoht või tegevuskoht peavad olema kalanduspiirkonnas, kus projekt ellu viiakse. Kalandussektori ettevõtja, mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle asukoht või tegevuskoht on rohkem kui 4500 elanikuga linnas, mida ümbritseb kalanduspiirkonna territoorium, võib projektitoetust taotleda, kui projekt viiakse ellu ümbritseva kalanduspiirkonna territooriumil. [RTL 2008, 66, 936 - jõust. 08.08.2008] (7) Kalandustoodete otseturustamisega seotud projekti võib ellu viia mis tahes Eesti piirkonnas. (8) Kohalik omavalitsusüksus või selle asutus võib projektitoetust taotleda, kui projekt viiakse ellu asjakohase kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. (9) Projektitoetuse taotleja peab olema usaldusväärne, mida muu hulgas kinnitab taotleja vastavus järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlgnevust või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud, maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt; 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtpäevaks ja summas; 4) taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest. (10) Projektitoetust võib anda taotlejale, kes: 1) jätkab pärast kavandatava projekti elluviimist majandustegevust alal, mille parendamiseks ta projektitoetust taotleb, vähemalt 5 majandusaasta või kalasadama või lossimiskoha uuendamise korral vähemalt 15 majandusaasta jooksul arvates viimase toetuseosa laekumisest projektitoetuse saaja või kapitalirendi puhul kapitalirendile andja arvelduskontole; 2) on objekti, millele parendamiseks ta projektitoetust taotleb, õiguspärane kasutaja või kelle objekti kasutamise aluseks olev kirjalik leping kehtib vähemalt viis aastat või kalasadama või lossimiskoha uuendamiseks toetuse taotlemise korral vähemalt 15 aastat arvates viimase toetusosa väljamaksmisest; 3) täidab keskkonna-, ohutus- ja hügieeninõudeid või hakkab neid täitma arvates viimase toetuseosa laekumisest projektitoetuse saaja või kapitalirendi puhul kapitalirendile andja arvelduskontole; 4) oli taotluse esitamise ajal «Kalapüügiseaduse» § 13^2  lõike 3 kohaselt nimetatud kaluri kalapüügiloal, kui taotleja on § 10 lõike 3 punktis 2 nimetatud ettevõtja. (11) Uue hoone püstitamiseks projektitoetuse taotlemise korral peab kavandatava hoone püstitama kinnisasjale, mis on taotleja omandis või millele on seatud hoonestusõigus taotleja kasuks. (12) Kalasadama või lossimiskoha uuendamiseks projektitoetuse taotlemise korral tagab toetuse saaja, et toetuse objekt vastab Ameti poolt viimase toetusosa väljamaksmisest arvates sadama kohta õigusaktidega kehtestatud normidele ning on avatud ohutuks laevaliikluseks ja kalasadama funktsionaalseks tegevuseks järgneva 15 aasta jooksul. (13) Kalasadama või lossimiskoha uuendamiseks vajaliku tegevuse võib ellu viia kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasjal. (14) Kalasadama või lossimiskoha uuendamiseks projektitoetuse taotlemise korral on toetust taotlev mittetulundusühing ühishuvi tagamiseks avatud uute liikmete vastuvõtuks ja mittetulundusühingu liikmete nimekiri on avalik. (15) Projekti elluviimisega tuleb alustada kaheteistkümne kuu jooksul arvates § 27 lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisest. (16) Toetatav tegevus peab olema ellu viidud kahe aasta jooksul arvates § 27 lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisest, kuid mitte hiljem kui 30. juuniks 2015. [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] (17) Projektitoetuse taotleja ja väljavalitud hinnapakkuja ning nende osanik või aktsionär ei tohi omada samas ettevõtjas osalust ega tohi kuuluda sama ettevõtja juhatusse või nõukokku. (18) Projektitoetuse taotlemise korral § 6 lõike 3 punktis 8 nimetatud kulude hüvitamise toetuse saamise korral tagab toetuse saaja, et asjakohast veesõidukit ei kasutata kutseliseks kalapüügiks ning päästevarustust ei kasutata kutselist kalapüüki teostava veesõiduki pardal. [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] 6. peatükk TEGEVUSGRUPI TOETUSE JA PROJEKTITOETUSE TAOTLEMINE NING NÕUDED TAOTLUSE KOHTA § 17. Tegevusgrupi toetuse taotluse esitamine ja nõuded dokumentide kohta (1) Tegevusgrupi toetust taotlev mittetulundusühing esitab Ametile järgmised dokumendid: 1) lisa 3 osas 1 toodud vormi kohane avaldus; 2) mittetulundusühingu asutamisleping ja juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja on tehtud muudatus, kuid see ei ole veel jõustunud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, esitatakse koopia mittetulundusühingu muudetud põhikirjast, millele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll; 3) koopia § 9 lõikes 5 nimetatud teatest, millelt on näha strateegia väljatöötamise tegevuskava heakskiitmiseks korraldatava üldkoosoleku toimumise aeg, kalanduspiirkonna selle kohaliku lehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev; ning viide selle väljaande nimele ja ilmumise kuupäevale, milles teade on avaldatud; 4) lisas 4 toodud vormi ja nõuete kohane strateegia väljatöötamise tegevuskava; 5) koopia üldkoosoleku otsusest, millega strateegia väljatöötamise tegevuskava on vastu võetud, ning koopia üldkoosolekul osalejate nimekirjast; 6) koopia taotluse edastaja isikut tõendavast dokumendist ja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul lisaks tema volitusi tõendav volikiri; 7) riikliku maksu maksuvõla tasumise ajatamise korral mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on tõendi väljastamise päeva seisuga tasunud maksud ajakava kohaselt. (2) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta toetuse esmakordsel taotlemisel koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega avalduse oma andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. (3) Amet teatab tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded. (4) Tegevusgrupi toetuse taotlus peab vastama «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^6  lõikes 1 toodud nõuetele. § 18. Strateegia esitamine (1) Tegevusgrupp esitab lisa 5 osas 1 toodud vormi kohase strateegia ja strateegia muudatused kooskõlastamiseks Põllumajandusministeeriumile. (2) Põllumajandusministeeriumi poolt kooskõlastatud strateegia või selle muudatustega koos esitab tegevusgrupp Ametile järgmised dokumendid: 1) koopia üldkoosoleku otsusest, millega strateegia ja selle muudatused on heaks kiidetud, ning koopia üldkoosolekul osalejate nimekirjast; 2) juhul kui mittetulundusühingu põhikirja on tehtud muudatus, kuid see ei ole veel jõustunud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, esitatakse koopia mittetulundusühingu muudetud põhikirjast, millele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll; 3) koopia § 12 lõike 4 punktis 1 nimetatud teatest, millelt on näha strateegia või strateegia muudatuste heakskiitmiseks korraldatava üldkoosoleku toimumise aeg, kalanduspiirkonna selle kohaliku lehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev; 4) koopia dokumentide edastaja isikut tõendavast dokumendist ja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul lisaks tema volitusi tõendav volikiri. (3) Tegevusgrupp esitab strateegia Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks pärast nelja kuu möödumist strateegia väljatöötamise tegevuskava heakskiitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2010. (4) Tegevusgrupp esitab strateegia ja lõikes 2 nimetatud dokumendid Ametile pärast Põllumajandusministeeriumi kooskõlastamiskirja kättesaamist. § 19. Strateegia rakenduskava esitamine Tegevusgrupp esitab Ametile 2009. aastal jooksvalt ja aastatel 2010–2013 strateegia elluviimiseks 31. jaanuariks järgmised dokumendid: [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] 1) lisa 5 osas 2 toodud vormi kohane strateegia rakenduskava; 2) koopia üldkoosoleku otsusest, millega strateegia rakenduskava on heaks kiidetud, ning koopia üldkoosolekul osalejate nimekirjast; 3) juhul kui põhikirja on tehtud muudatus, kuid see ei ole veel jõustunud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, esitatakse koopia mittetulundusühingu muudetud põhikirjast, millele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll; 4) koopia § 12 lõike 4 punktis 2 nimetatud teatest, millelt on näha strateegia rakenduskava vastuvõtmiseks korraldatava üldkoosoleku toimumise aeg, kalanduspiirkonna selle kohaliku lehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev; 5) koopia dokumentide edastaja isikut tõendavast dokumendist ja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul lisaks tema volitusi tõendav volikiri. § 20. Projektitoetuse taotluse esitamine ja nõuded dokumentide kohta (1) Tegevusgrupp edastab Ametile projektitoetuse taotleja allkirjastatud taotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) lisa 3 osas 2 toodud vormi kohane avaldus; 2) lisa 3 osas 3 toodud vormi kohane projekt ja lisa 3 osas 4 toodud indikaatorite leht; 3) koopia tegevusgrupi juhatuse poolt kinnitatud paremusjärjestuse ettepanekust anda toetust projektile, mille kohta taotletava toetuse suurus ei ületa 63 911,66 eurot. Lisaks esitatakse koopia allkirjastatud dokumendist, milles on kindlaks määratud selle projekti hindamisel osalenud töörühma koosseis; [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 4) koopia tegevusgrupi üldkoosoleku otsusega kinnitatud paremusjärjestuse ettepanekust anda toetust projektile, mille kohta taotletava toetuse suurus ületab 63 911,66 eurot. Lisaks esitatakse koopia allkirjastatud dokumendist, milles on kindlaks määratud selle projekti hindamisel osalenud töörühma koosseis; [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 5) projektitoetuse taotleja või tema esindaja isikut tõendava dokumendi koopia ja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul lisaks tema volitusi tõendav volikiri ja koopia taotluse edastaja (tegevusgrupi esindaja) isikut tõendavast dokumendist; 6) projekti või selle osa (kaasa arvatud ettevalmistav töö) hinnapakkumise esitamise ettepanekud koos tehnilise kirjeldusega «Riigihangete seaduse» § 32 mõistes; 7) projekti või selle osa (kaasa arvatud ettevalmistav töö) elluviimiseks saadud vähemalt kolme pakkuja võrreldavate hinnapakkumiste koopiad, kui hinnapakkumise objekti käibemaksuta maksumus ületab 10 000 eurot, või vähemalt ühe hinnapakkumise koopia, kui hinnapakkumise objekti käibemaksuta maksumus on alla 10 000 eurot; [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] 8) tehtud valiku põhjendus, kui ei ole valitud odavaimat hinnapakkumist ja kui asjaomases valdkonnas on vähem kui kolm teenuse pakkujat. Kui asjaomases valdkonnas on vähem kui kolm teenuse pakkujat, esitab taotleja vähemalt ühe hinnapakkumise; 9) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubava dokumendi koopia «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» § 7 tähenduses; 10) keskkonnamõju hindamise aruande koopia juhul, kui toetust taotletakse ettevalmistava töö kohta, mille osa on keskkonnamõju hindamine; 11) koopia kuludokumendist, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö või teenuse, ning nimetatud kuludokumendi koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava pangakonto väljavõtte või maksekorralduse koopia; 12) ehitise puhul koopia ehitusloast «Ehitusseaduse» § 22 mõistes; 13) väljavõte põhiprojekti põhijoonistest (tehnilistest joonistest) ja projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega. Joonistel peavad kajastuma kavandatava ehitise asendiplaani, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused (välja arvatud väikeehitise ehitamise korral «Ehitusseaduse» § 15 mõistes); 14) juhul kui projekti eesmärk on uuendada kalasadamat või lossimiskohta, esitatakse lisaks koopia kalasadama või lossimiskoha plaanist, millel on selgelt piiritletud see maaala, kus tegevus on kavandatud; 15) koopia dokumendist, mis tõendab, et kavandatav ehitis või muu objekt, mida ehitatakse või kuhu seadmed paigutatakse, või mootorsõiduk, kuhu seadmed paigutatakse, kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt 5 aastaks või kalasadama või lossimiskoha uuendamise korral vähemalt 15 aastaks arvates Ameti poolt viimase toetusosa väljamaksmisest; 16) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekiri aktsionäride kohta, kelle aktsiatega on esindatud üle 25% aktsiakapitalist, nimekiri osanike kohta, kelle osaga on esindatud üle 25% osakapitalist, või nimekiri tulundusühistu liikmete kohta; 17) riikliku maksu maksuvõla tasumise ajatamise korral mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on tõendi väljastamise päeva seisuga tasunud maksud ajakava kohaselt. (2) Juhul kui projektitoetuse taotleja andmed ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud, esitab ta toetuse esmakordsel taotlemisel avalduse oma andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. (3) Tegevusgrupp edastab projektitoetuse taotlused koos § 12 lõikes 5 nimetatud paremusjärjestusega Ametile kord kvartalis. Amet teatab projektitoetuse taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (4) Projektitoetuse taotlus peab vastama «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^6  lõikes 1 toodud nõuetele. § 21. Muudatustest teavitamine Projektitoetuse taotleja teavitab Ametit viivitamata kirjalikult § 20 lõikes 1 nimetatud dokumentides esitatud andmete muutumisest või muust ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 7. peatükk TEGEVUSGRUPI TOETUSE JA PROJEKTITOETUSE TAOTLUSE MENETLEMINE § 22. Tegevusgrupi toetuse taotluse ja taotleja nõuetekohaseks tunnistamine (1) Amet kontrollib tegevusgrupi toetuse taotleja ja taotluse nõuetekohasust «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 69 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras. (2) Kui tegevusgrupi toetuse taotluses on ilmsed ebatäpsused või taotleja on jätnud esitamata nõutud andmed või dokumendid, teatab Amet sellest viivitamata taotlejat ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (3) Amet teeb tegevusgrupi toetuse taotluse nõuetekohaseks tunnistamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad kõikidele ettenähtud nõuetele. Kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele ettenähtud nõudele, teeb Amet «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^5  lõike 4 või § 19^6  lõike 3 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 23. Strateegia väljatöötamise tegevuskava hindamine (1) Amet edastab Põllumajandusministeeriumile § 17 lõikes 1 nimetatud dokumentide koopiad 10 tööpäeva jooksul arvates dokumentide esitamise tähtpäevast. (2) Põllumajandusministeerium hindab strateegia väljatöötamise tegevuskava lisa 7 osas 1 toodud hindamiskriteeriumide alusel. Strateegia väljatöötamise tegevuskava vastab nõuetele, kui ühegi hindamiskriteeriumi osas ei ole saadud 0 punkti. (3) Põllumajandusministeerium edastab strateegia väljatöötamise tegevuskava hindamistulemuste koondi Ametile 10 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud dokumentide koopiate saamisest. § 24. Strateegia esitamine kooskõlastamiseks (1) Tegevusgrupp esitab strateegia kooskõlastamiseks Põllumajandusministeeriumile. (2) Tegevusgrupp esitab strateegia muudatused kooskõlastamiseks Põllumajandusministeeriumile ühe kuu jooksul arvates selle üldkoosoleku toimumisest, mille käigus strateegia muudatused üldkoosoleku poolt heaks kiideti. (3) Põllumajandusministeerium saadab tegevusgrupile strateegia või strateegia muudatuse kooskõlastamiskirja posti teel tähtkirjaga, edastades samal ajal nimetatud kooskõlastamiskirja ka Ametile. § 25. Strateegia hindamine (1) Amet edastab Põllumajandusministeeriumile § 18 lõikes 2 nimetatud dokumentide koopiad 10 tööpäeva jooksul arvates § 18 lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. (2) Põllumajandusministeerium hindab strateegiat lisa 7 osas 2 toodud hindamiskriteeriumide alusel. Strateegia vastab nõuetele, kui ühegi hindamiskriteeriumi osas ei ole saadud 0 punkti. (3) Põllumajandusministeerium edastab strateegia hindamise tulemused Ametile 10 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud dokumentide koopiate saamisest. (4) Strateegia hindamise tulemuste alusel määrab Amet 25 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest kindlaks kalanduspiirkonna territooriumil projektide elluviimiseks antava toetuse suuruse. (5) Amet saadab tegevusgrupile lõikes 4 nimetatud otsuse koopia 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest posti teel tähtkirjaga. § 26. Projektitoetuse taotluse ja taotleja nõuetekohaseks tunnistamine (1) Amet kontrollib projektitoetuse taotleja ja taotluse nõuetekohasust «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 69 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras. (2) Kui projektitoetuse taotluses on ilmsed ebatäpsused või taotleja on jätnud esitamata nõutud andmed või dokumendid, teatab Amet sellest viivitamata taotlejat ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (3) Amet teeb projektitoetuse taotluse nõuetekohaseks tunnistamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad kõikidele ettenähtud nõuetele. Kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele ettenähtud nõudele, teeb Amet «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^5  lõike 4 või § 19^6  lõike 3 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 27. Tegevusgrupi toetuse taotluse ja projektitoetuse taotluse rahuldamine (1) Juhul kui ühes piirkonnas taotleb §-s 17 nimetatud tegevusgrupi toetust vähemalt kaks mittetulundusühingut, rahuldab Amet selle mittetulundusühingu taotluse, kelle liikmeskonnas on enam kalandussektori ettevõtjaid. (2) Amet teeb §-s 17 nimetatud nõuetekohaste taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^7  lõike 2 punkti 3 alusel, arvestades lõikes 1 toodud tingimust, ning määrab hindamistulemuste alusel kindlaks tegevusgrupile antava toetuse suuruse 25 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. (3) Amet teeb §-s 20 nimetatud projektitoetuse taotluse rahuldamise, taotluse osalise rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^7  lõike 2 punkti 2 alusel 75 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. (4) Amet saadab tegevusgrupile lõikes 2 nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse koopia või väljavõtte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga. Otsusega määratakse kindlaks ka tegevusgrupile antava toetuse suurus. (5) Amet saadab projektitoetuse taotlejale lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, taotluse osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse koopia või väljavõtte otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga. (6) Amet võib «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^9  lõike 1 kohaselt tegevusgrupi toetuse või projektitoetuse taotluse rahuldamise otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^9  lõikes 2 või § 19^9  lõikes 4 toodud asjaoludest. (7) Amet muudab tegevusgrupi toetuse või projektitoetuse taotluse rahuldamise otsust või tunnistab selle kehtetuks 20 tööpäeva jooksul arvates toetuse saaja sellekohase avalduse saamisest. (8) Amet võib toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest keelduda, kui esineb vähemalt üks «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^9  lõikes 3 toodud asjaoludest. (9) Kui meetme rahastamise sama aasta eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi projektitoetuse taotluse rahuldamise otsust, teeb Amet «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^7  lõike 9 alusel ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (10) Tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse aastaeelarve jääk kandub kuni 2011. aastani üle järgmise aasta eelarvesse. Aastal 2011 võib põllumajandusminister vajaduse korral ette näha meetme eelarve muutmise. [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] (11) Juhul kui §-s 20 nimetatud projektitoetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotletud summat või projekti tegevusi taotleja nõusolekul muuta tingimusel, et toetuse summa ei suurene ning saavutatakse projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. 7^1. peatükk TOETATAVA TEGEVUSE RAHASTAMINE ENNE KULUTUSTE TEGEMIST [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] § 27^1. Tegevusgrupi tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist (1) Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimist võib rahastada enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist kuni 25% ulatuses lisas 6 toodud asjakohase tegevusgrupi toetuse baassummast. (2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab tegevusgrupp Ametile 1. septembriks 2010. aastal lisas 10 toodud vormi kohase taotluse, milles põhjendab tegevuse elluviimise rahastamise vajadust ning esitab andmed kavandatavate kulutuste kohta. (3) Amet teeb tegevusgrupi tegevuse elluviimise rahastamise otsuse 25 tööpäeva jooksul lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest arvates, arvestades seejuures tegevusgrupi usaldusväärsust. (4) Tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha võib tegevusgrupp kasutada üksnes § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks. Nimetatud tegevuste eest peab olema tasutud ning seda tõendavad dokumendid peavad olema esitatud Ametile 1. detsembriks 2013. aastal. (5) Paragrahvi 31 lõike 1 alusel tegevusgrupi toetuse väljamakse tegemise korral arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast summast tasaarvestuse korras maha tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel tegevusgrupile makstud summa. Paragrahvi 31 lõike 2 alusel tegevusgrupi toetuse väljamakse tegemisest keeldumise korral peab tegevusgrupp tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumise korral asjaomases ulatuses tagasi maksma. (6) Kui tegevusgrupi tegevuses ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tema võime kasutada tegevuse elluviimise rahastamiseks saadud raha sihipäraselt ja tähtaegselt, võib Amet nii tegevuse elluviimise rahastamise otsuse tegemisel kui ka pärast seda otsustada rahastamise väiksemas ulatuses kui lõikes 1 on sätestatud, määrata abikõlblike kulutuste tegemiseks lõikes 4 sätestatud tähtajast lühema tähtaja ja nõuda piisava tagatise esitamist. § 27^2. Projektitoetuse saaja tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist (1) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevuste elluviimist võib rahastada enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist, kui projektitoetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning projektitoetuse saaja on need vastu võtnud ja nende eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma. (2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab projektitoetuse saaja Ametile lisas 8 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos § 30 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4, lõike 3 punktides 1 ja 3 ning lõikes 4 nimetatud dokumentide ärakirjadega. (3) Amet teeb projektitoetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse 25 tööpäeva jooksul lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest arvates, arvestades seejuures projektitoetuse saaja usaldusväärsust. Amet võib otsustada tegevuse elluviimise rahastamise väiksemas ulatuses kui taotletud ja nõuda piisava tagatise esitamist. (4) Tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha võib projektitoetuse saaja kasutada üksnes lõikes 2 nimetatud dokumentides märgitud abikõlblike kulutuste tegemiseks. Nimetatud tegevuste eest peab olema tasutud ning seda tõendavad dokumendid peavad olema esitatud Ametile seitsme tööpäeva jooksul tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha laekumisest arvates. (5) Paragrahvi 31 lõike 1 alusel projektitoetuse väljamakse tegemise korral arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast summast tasaarvestuse korras maha tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel projektitoetuse saajale makstud summa. Paragrahvi 31 lõike 2 alusel projektitoetuse väljamakse tegemisest keeldumise korral peab projektitoetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha asjaomases ulatuses tagasi maksma. [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] 8. peatükk TEGEVUSGRUPI TOETUSE JA PROJEKTITOETUSE VÄLJAMAKSE TEGEMINE NING TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED § 28. Tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse väljamakse tegemise üldised tingimused (1) Toetus makstakse välja ainult abikõlblike kulude hüvitamiseks. Amet teatab tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse kuludokumentide esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded. (2) Toetus makstakse välja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevuste elluviimisel järginud kõiki «Kalandusturu korraldamise seaduses» ja selles määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. (3) Töö ja teenus, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse väljamakse tegemist, peavad olema lõpetatud ja toetuse saaja peab olema need vastu võtnud ning kuludokumendi (arve-saatelehe või arve) koopial või märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte koopial näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele. (4) Tegevusgrupi toetuse väljamakse tegemist strateegia väljatöötamiseks saab taotleda mittetulundusühing, kelle toetuse taotlus strateegia väljatöötamise tegevuskava osas on rahuldatud «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^7  lõike 2 punkti 3 alusel. (5) Tegevusgrupi toetuse väljamakse tegemist strateegia elluviimiseks saab taotleda mittetulundusühing, kes vastab §-s 12 toodud nõuetele. § 29. Tegevusgrupile toetuse väljamakse tegemise kord (1) Tegevusgrupi toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist (välja arvatud tegevusgrupi tegevusi ettevalmistav töö) ja selle eest tasumist, kuid mitte enne taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist Ametile kuludeklaratsiooni (lisa 8, 1. osa) koos järgmiste dokumentidega: 1) koopiad koolituse, seminari või infopäeva korraldamise kulu tõendatavatest dokumentidest ning päevakavast ja osavõtjate nimekirjast, millel on märgitud osalejate kontaktandmed ning allkirjad; 2) koopia infomaterjali koostamise ja trükkimise kulu tõendavast dokumendist; infomaterjali näidis ning töö üleandmise-vastuvõtmise akti koopia; 3) veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulusid tõendavate dokumentide ning veebilehe loomisel töö üleandmise-vastuvõtmise akti koopia; 4) koopia lähetusse saatmise korraldusest, lähetuskulude aruanne koos majutus- ja sõidukulu tõendatavatest dokumentidega ja päevaraha arvestusega ning osavõtutasu ja lähetuskulude väljamaksmist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte koopia; [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] 5) kui strateegia väljatöötamisega seotud uuringu tegemiseks või eksperthinnangu andmiseks on tellitud teenus eksperdilt või organisatsioonilt, esitatakse kulusid tõendavate dokumentide koopiad ning teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti koopia ja eksperthinnangu või uuringu koopia; 6) krediitkaardimakse tegemise korral pangakonto väljavõte, millel on viide tasutavale arvele, ning sularahamakse tegemise korral kassa väljamineku order; 7) üldkulusid tõendavate dokumentide koopiad; 8) palgakulude või töövõtulepingu alusel makstava tasu korral esitatakse koopia töölepingust või töövõtulepingust, töötasu maksmist ja töötasuga kaasnevate maksude tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte koopia, väljavõte palgalehest millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu ning vajaduse korral koopia tööajatabelist; 9) koopia tegevusgrupi tööruumi kontoritehnika ja sisustuse ostmise kulu tõendatavatest dokumentidest; [RTL 2009, 73, 1077 - jõust. 26.09.2009] 10) koopia tööruumi parendamise ning sellega seotud maa-ala korrastamise ja viitade paigaldamise kulu tõendatavatest dokumentidest ning töö üleandmise-vastuvõtmise akti koopia; 11) koopia rahvusvahelise koostöö raames Euroopa Liidu liikmesriigi väliskülalise vastuvõtuga seotud kulu tõendatavatest dokumentidest. (1^1) Kui tegevusgrupi tegevuse elluviimist on § 27^1  lõike 3 alusel rahastatud enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist, esitab tegevusgrupp kuludeklaratsioonis teabe selle kohta, kas ta soovib asjaomase väljamakse puhul teha § 27^1  lõikes 5 nimetatud tasaarvestuse. [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] (2) Tegevusgrupi sõiduki kasutamise kulude hüvitamiseks esitatakse koos kuludeklaratsiooniga järgmised dokumendid ja andmed: 1) sõiduki registreerimistunnistuse koopia, kui sõiduk kuulub eraisikule või asutusele ja sõiduki kasutaja on registreerimistunnistusel omaniku või kasutajana märgitud. Kui registreerimistunnistusel asjakohast märget ei ole, siis esitatakse lisaks sõiduki kasutamise õigust tõendav volikiri; 2) koopia sõidupäevikust, mis sisaldab sõidukit kasutava isiku ees- ja perekonnanime, sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmeid, sõiduauto spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu ning iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmiseks tehtud sõidu kuupäeva ja sõidu eesmärki. (3) Koos tegevusgrupi esimese kuludeklaratsiooniga või alljärgnevalt nimetatud dokumentides muudatuse tegemise korral esitatakse koos muudatuse tegemisele järgneva kuludeklaratsiooniga: 1) koopia tegevusgrupi tööruumi rendilepingust, mis kehtib vähemalt 31. detsembrini 2013 ning millest nähtuvad ruumi kasutamise tingimused ning lepingupoolte õigused ja kohustused; või 2) juhul kui tegevusgrupi tööruum on taotleja omandis, esitatakse koopia seda tõendavast dokumendist. (4) Kapitalirendi puhul esitab tegevusgrupi toetuse saaja Ametile pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras ja mahus, kuid mitte enne taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni (lisa 8, 1. osa) koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia või pangakonto väljavõtte koopia; 3) kapitalirendile andja ja tegevusgrupi toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku koopia. § 30. Projektitoetuse väljamakse tegemise kord (1) Projektitoetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks pärast projekti täielikku või osadena elluviimist (välja arvatud ettevalmistav töö) ja selle eest täielikult või osadena tasumist, kuid mitte enne taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist Ametile kuludeklaratsiooni (lisa 8, 2. osa) koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku, kellelt taotleja tellis teenuse, töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia või pangakonto väljavõtte koopia; 3) osutatud teenuse, tehtud töö ja müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 4) koopia notariaalselt kinnitatud maa ostu-müügi lepingust. (1^1) Kui projektitoetuse saaja tegevuse elluviimist on § 27^2  lõike 3 alusel rahastatud enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist, esitab projektitoetuse saaja kuludeklaratsioonis asjakohase teabe. [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] (2) Projektitoetuse saaja võib lõikes 1 nimetatud dokumendid esitada kuni neljas osas ühe taotluse kohta. (3) Kapitalirendi puhul esitab projektitoetuse saaja Ametile pärast projekti täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud mahus ja korras, kuid mitte enne taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni (lisa 8, 2. osa) koos järgmiste dokumentidega: 1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia või pangakonto väljavõtte koopia; 3) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku koopia. (4) Projektitoetuse viimase osa väljamakse tegemise taotlemisel pärast toetatava tegevuse täielikku elluviimist peab ehitise kohta olema väljastatud ehitise kasutusluba «Ehitusseaduses» sätestatud juhtudel. § 31. Tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse väljamakse tegemise otsustamine (1) Amet teeb toetuse väljamaksmise otsuse «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19^10 lõike 2 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates §-s 29 või 30 nimetatud dokumentide saamisest. (2) Amet teeb toetuse väljamakse tegemisest keeldumise otsuse, kui taotleja ei ole täitnud §-s 28 toodud toetuse väljamakse tegemise tingimusi või ei ole esitanud §-s 29 või 30 nimetatud dokumente või kui tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alus. (3) Toetust ei maksta ettevalmistava töö kohta, kui ilmnevad taotluse rahuldamata jätmise asjaolud või kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid tõendavaid dokumente ettenähtud tähtajaks. (4) Amet teeb toetuse väljamaksmise või väljamakse tegemisest keeldumise otsuse toetuse saajale teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. § 32. Tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saaja kohustused (1) Tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saaja kohustub kasutama toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil ning järgima tegevuse elluviimisel kõiki «Kalandusturu korraldamise seaduses» ja selles määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. (2) Tegevusgrupi toetuse saaja teavitab viivitamata Ametit kirjalikult oma tegevuse lõpetamisest või muust ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse väljamaksmise otsuse tegemist, samuti toetuse kasutamisega seotud asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. Tegevusgrupi toetuse saaja teavitab Ametit kirjalikult, tegevuse lõpetamisel enne 31. detsembrit 2025, kus dokumente edaspidi säilitatakse. (3) Kuni Ameti poolt viimase toetuseosa väljamaksmiseni teavitab tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel. (4) Kuni Ameti poolt projektitoetuse väljamaksmisest 5 aasta möödumiseni ning erandina kalasadama ja lossimiskoha uuendamiseks saadud toetuse väljamaksmisest 15 aasta möödumiseni teavitab projektitoetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult: 1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest; 2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust, 3) mittetulundusühingu või sihtasutuse ühinemisest või jagunemisest; 4) toetatava tegevusega seotud muudatusest Ameti kooskõlastuse saamiseks; 5) toetuse saamisega või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. § 33. Dokumentide säilitamine Amet ja toetuse saaja säilitavad toetuse taotlemisega seotud dokumente ja lepinguid vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini. Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED [RTL 2010, 25, 442 - jõust. 22.05.2010] § 34. Rakendussätted Paragrahvi 15 lõike 5 alusel võib projektitoetust anda toetuse saaja kohta kuni 383 469,90 eurot kalendriaastas ka siis, kui § 9 lõike 3 punktis 4 ja § 15 lõikes 5 nimetatud üldkoosoleku otsused on tehtud ning asjakohased taotlused esitatud enne § 15 lõike 5 jõustumist, kuid mitte enne 1. jaanuari 2010. a. [RT I, 23.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] Lisa 1 Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng” rakendamise piirkonnad Lisa 2 Kalanduspiirkondade säästev areng Lisa 3 Kalanduspiirkondade säästev areng Lisa 4 Kalanduspiirkondade säästev areng Lisa 5 Kalanduspiirkondade säästev areng Lisa 6 Kalanduspiirkondade säästev areng Lisa 7 Kalanduspiirkondade säästev areng Lisa 8 Kuludeklaratsioon tegevusgrupi tehtud kulutuste deklareerimiseks Lisa 9 Kalanduspiirkondade säästev areng Lisa 10 Taotlus tegevusgrupi tegevuse rahastamiseks enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist