Eurovoci märksõnad (näita)

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Eelarve

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

2016. aasta riigieelarve seadus

Vastu võetud 09.12.2015
RT I, 23.12.2015, 6
jõustumine 01.01.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

§ 1.   Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud

§ 2.  Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

  (1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
  1) üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 358 eurot kuus vastavalt seaduse § 5 lõike 2¹ punktile 3;
  2) kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
  3) doktoranditoetuse suurus 422 eurot kalendrikuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
  4) üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja ühe kuu sissetuleku korral kuni 89,50 eurot 220 eurot õppekuus, sissetuleku korral vahemikus 89,51 kuni 179 eurot 135 eurot õppekuus ning sissetuleku korral vahemikus 179,01 kuni 358 eurot 75 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 2;
  5) üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
  6) üliõpilase põhitoetuse suurus 55,93 eurot ja täiendava toetuse suurus 28,13 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 42 lõikele 5.

  (2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse suurus on 12 783 eurot.

  (3) Tartu Ülikooli seaduse § 7³ lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 2542,7 eurot kuus.

  (4) Riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatav lapsetoetuse määr on 9,59 eurot kuus ja lapsehooldustasu määr 76,70 eurot kuus.

  (5) Vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 390 eurot kuus.

  (6) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kuus.

  (7) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
  1) ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;
  2) tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,56 eurot vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;
  3) töötutoetuse päevamäär 4,41 eurot vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;
  4) stipendiumi päevamäär 3,84 eurot vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;
  5) sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas vastavalt seaduse § 37 lõikele 5;
  6) madala sissetulekuga töötavale isikule tehtava tagasimakse suuruse arvutamise aluseks olev määr 228 eurot vastavalt seaduse § 37³ lõikele 4;
  7) tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise ülemmäär 1800 eurot koos käibemaksuga kalendriaastas vastavalt seaduse § 23¹ lõikele 4.

  (8) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
  1) üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 130 eurot kuus;
  2) psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus ning ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui kaheteistkümnele isikule, ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule;
  3) ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta 909 eurot kuus ja alaealise isiku kohta 1945 eurot kuus;
  4) vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimese liikme kohta 358 eurot kuus.

  (9) Riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel kehtestatav matusetoetuse suurus on 250 eurot.

  (10) Sotsiaalmaksuseaduse § 2¹ alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 390 eurot.

  (11) Spordiseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatav olümpiavõitja toetuse määr on 650 eurot kuus.

  (12) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
  1) riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 1 840 000 000 eurot vastavalt seaduse § 69 lõikele 2;
  2) Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 577 000 000 eurot vastavalt seaduse § 61 lõikele 5.

  (13) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.

  (14) Muuseumiseaduse alusel on:
  1) 2016. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 42 000 000 eurot vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 1;
  2) omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 2;
  3) kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituse „Fotorealism: 50 aastat hüperrealistlikku maali”, mille omanik on Tübingeni Institut für Kulturaustausch Saksamaalt, kavandatav vedamise periood 28. veebruarist 30. juunini 2016, eksponeerimise periood 17. märtsist 12. juunini 2016 vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 3.

§ 3.  Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted

  (1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:

T	– tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
AK	– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;
AT	– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;
k	– toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9;
Cn	– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; tänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt;
Pn	– kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta eurodes;
	– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma eurodes;
TM	– üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2013., 2014. ning 2015. aastal korrutatuna 11,6-ga ning jagatuna vastaval aastal kehtinud tulumaksuseaduse redaktsiooni § 5 lõike 1 punktis 1 toodud määraga;
	– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2015. aastal), millest on maha arvatud looduskaitsealade soodustused, sealhulgas alates 2016. aastast kehtima hakkavad looduskaitsealade soodustused, mille mõju on suurem kui 1000 eurot kohaliku omavalitsuse kohta, ning kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maksuvabastuse mõju;
RM	– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku tähtsusega maardlate maavarade kaevandamisõiguse tasu laekumine vastavalt 2013., 2014. ning 2015. aastal.

  (2) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, arvnäitajate väärtused ja arvnäitajatega arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõikes 4 nimetatud määrusega.

§ 4.  Valitsemisalade tegevuskulude liigendamine

  (1) Minister ja riigisekretär liigendavad oma valitsemis- või haldusala eelarve TK-objektikoodiga kavandatud vahendid majandusliku sisu järgi ja administratiivselt, lähtudes kulude täpsustumisest erinevate toetuse saajate vahel.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate maantee-, vee- ja õhutranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja taristuminister.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate sotsiaalse kaitse kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalkaitseminister ning ennetustegevuste ja teenuste jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab tervise- ja tööminister.

  (4) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel rahvastikuregistriga seotud ülesannete täitmiseks tehtavate kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab siseminister.

§ 5.  Tegevusala alusel määratud kulude tegemine

  (1) Vabariigi Valitsusel on õigus teha muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude tegevusala klassifikaatori COFOG liigenduses ministeeriumide valitsemisalade ja Riigikantselei haldusala ning põhiseaduslike institutsioonide vahel administratiivselt ja majandusliku sisu järgi.

  (2) Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude tegevusala klassifikaatori COFOG liigenduses administratiivselt ja majandusliku sisu järgi.

§ 6.  Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile riigieelarves planeeritud rendikulu mahtude muutmine

  Vabariigi Valitsusel on õigus põhjendatud juhtudel muuta ministeeriumile, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5, 450, 650 ja 206 objektikoodiga SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile ettenähtud vahendeid riigieelarves vastavale ministeeriumile, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile samal eelarve kontol ettenähtud vahendite ulatuses.

§ 7.  Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve kasutamine ja täiendav liigendamine

  Haridus- ja teadusministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala programmidesisest vahendite liigendust tegevuskulude ja investeeringute vahel, muutmata seejuures riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud investeeringute kinnisasjadesse liigendust objektide kaupa. Haridus- ja teadusministri tehtavad muudatused kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga riigieelarve seaduse § 35 lõike 4 alusel sätestatud korra kohaselt.

§ 8.  Eesti Haigekassa eelarvepositsioon

  Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 1² alusel kinnitatav Eesti Haigekassa põhitegevuse tulem on järgmine:
  1) 2016. aastal –9,1 miljonit eurot;
  2) 2017. aastal –1,3 miljonit eurot;
  3) 2018. aastal –0,9 miljonit eurot;
  4) 2019. aastal 0 eurot.

§ 9.  Kohustuste võtmise piirmäärad 2016. aastal

  (1) Erandina riigieelarve seaduse § 60 lõigetest 4–6 on ministeeriumi valitsemisalal ja põhiseaduslikul institutsioonil 2016. aastal õigus võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks, lähtudes käesoleva seaduse §-des 10–14 toodust.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt määratud piirmäärasid ületavate eelseisvateks eelarveaastateks võetud rahaliste kohustuste võrra vähendab rahandusminister ministeeriumi valitsemisala või põhiseadusliku institutsiooni 2016. aastast 2017. aastasse ülekantavaid vahendeid.

  (3) Kui ministeeriumi valitsemisala või põhiseadusliku institutsiooni 2017. aastasse ülekantavatest vahenditest ei piisa käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt määratud piirmäärasid ületavate eelseisvateks eelarveaastateks võetud kohustuste summa katmiseks, peab Rahandusministeerium puudujääva summa kinni vastava ministeeriumi valitsemisalale või põhiseaduslikule institutsioonile 2017. aasta riigieelarvega ettenähtud vahenditest.
[RT I, 23.11.2016, 7 - jõust. 24.11.2016]

§ 10.  Tööjõukulude ja majandamiskuludega seotud kohustused

  (1) Ministeeriumi valitsemisalal ja põhiseaduslikul institutsioonil on 2016. aastal õigus võtta tööjõukulude ja majandamiskuludega seotud rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks kogusummas, mis saadakse 2015. aasta 31. detsembri seisuga võetud tööjõukulude ja majandamiskuludega seotud kohustuste korrutamisel tööjõukulude ja majandamiskulude muutuse indeksiga.

  (2) Tööjõukulude ja majandamiskuludega seotud rahalised kohustused on kohustused, mis kajastuvad eelarve liikidega 20, 21 ja 30 ning eelarve kontodega algusega 5 kohustuste kontodel algusega 20 ja 25, välja arvatud maksukohustuste ja eraldiste kontod ja puhkusetasude kohustuse konto 202010.

  (3) Tööjõukulude ja majandamiskulude muutuse indeks arvutatakse 2016. aasta eelarves ja 2015. aasta eelarves ettenähtud iga eelarve liigi ja eelarve konto limiidi suhtena.
[RT I, 23.11.2016, 7 - jõust. 24.11.2016]

§ 11.  Antavate toetustega seotud kohustused

  (1) Ministeeriumi valitsemisalal ja põhiseaduslikul institutsioonil on 2016. aastal õigus võtta toetustega seotud rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks kogusummas, mis on võrdne 2015. aasta 31. detsembri seisuga eelseisvateks eelarveaastateks võetud toetustega seotud kohustuste kogusummaga, kuid mitte rohkem kui 10 000 euro ulatuses.

  (2) Kui eelseisvateks eelarveaastateks võetud toetustega seotud kohustuste kogusumma ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirmäära, esitab ministeerium või põhiseaduslik institutsioon võetud kohustuste nimekirja projektide või sotsiaaltoetuste liikide kaupa Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium selgitab koostöös ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooniga välja, millises eelarveaastas olid võetud kohustused kassapõhiselt ette nähtud ning selle alusel otsustab käesoleva seaduse § 9 lõigete 2 ja 3 kohaldamise.

  (3) Toetustega seotud rahalised kohustused on kohustused, mis kajastuvad eelarve liikidega 20, 21 ja 30 ning eelarve kontodega algusega 4 kohustuste kontodel algusega 20 ja 25, välja arvatud maksukohustuste ja eraldiste kontod.
[RT I, 23.11.2016, 7 - jõust. 24.11.2016]

§ 12.  Investeeringutega seotud kohustused

  (1) Ministeeriumi valitsemisalal ja põhiseaduslikul institutsioonil on 2016. aastal õigus võtta investeeringutega seotud rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks kogusummas, mis on võrdne 2015. aasta 31. detsembri seisuga eelseisvateks eelarveaastateks võetud investeeringutega seotud kohustuste kogusummaga, kuid mitte rohkem kui 10 000 euro ulatuses.

  (2) Kui eelseisvateks eelarveaastateks võetud investeeringutega seotud kohustuste kogusumma ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirmäära, esitab ministeerium või põhiseaduslik institutsioon võetud kohustuste nimekirja projektide kaupa Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium selgitab koostöös ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooniga välja, millises eelarveaastas olid võetud kohustused kassapõhiselt ette nähtud ning selle alusel otsustab käesoleva seaduse § 9 lõigete 2 ja 3 kohaldamise.

  (3) Investeeringutega seotud rahalised kohustused on kohustused, mis kajastuvad eelarve liikidega 20, 21 ja 30 ning eelarve kontoga 15 kohustuste kontodel algusega 20 ja 25.
[RT I, 23.11.2016, 7 - jõust. 24.11.2016]

§ 13.  Muud rahalised kohustused

  (1) Ministeeriumi valitsemisalal ja põhiseaduslikul institutsioonil on 2016. aastal õigus võtta muid rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks kogusummas, mis saadakse 2015. aasta 31. detsembri seisuga võetud muude kuludega seotud kohustuste korrutamisel muude kulude muutuse indeksiga.

  (2) Muud rahalised kohustused on kohustused, mis kajastuvad eelarve liikidega 20, 21 ja 30 ning eelarve kontodega algusega 6 kohustuste kontodel algusega 20 ja 25, välja arvatud maksukohustuste ja eraldiste kontod.

  (3) Muude kulude muutuse indeks arvutatakse 2016. aasta eelarves ja 2015. aasta eelarves ettenähtud iga eelarve liigi ja eelarve konto limiidi suhtena.
[RT I, 23.11.2016, 7 - jõust. 24.11.2016]

§ 14.  Kohustused, mille korral tegevuskulude eelarve on täpsustatud objekti koodiga

  (1) Ministeeriumi valitsemisalal ja põhiseaduslikul institutsioonil on 2016. aastal õigus võtta kohustusi, mis kajastuvad eelarve liikidega 20, 21 ja 30 ning ilma eelarve kontota või eelarve kontodel algusega 4, 5 ja 6 ja mille eelarve on täpsustatud objekti koodiga, kogusummas, mis saadakse 2015. aasta 31. detsembri seisuga võetud sama objekti koodiga kohustuste korrutamisel objekti koodiga kulude muutuse indeksiga.

  (2) Kohustustele, millel on eelarve objekti kood algusega VR või OR, piirmäärasid ei kohaldata. Kohustustele, millel on eelarve objekti kood algusega IN, kohaldatakse piirmäärasid, lähtudes käesoleva seaduse §-s 12 toodust.

  (3) Objekti koodiga täpsustatud kulude muutuse indeks arvutatakse 2016. aasta eelarves ja 2015. aasta eelarves ettenähtud iga eelarve liigi, eelarve konto (kui see on lisatud) ja objekti koodiga kulude limiidi suhtena.
[RT I, 23.11.2016, 7 - jõust. 24.11.2016]

§ 15.  Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise vahendid

  (1) Vabariigi Valitsusel on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 1. jao Riigikantselei haldusala objektikoodiga TK010002 EL eesistumise tegevuskulud ning SE000033 EL eesistumine vahendite administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5 ja 45 objekti koodiga SE000033 EL eesistumine ministeeriumile, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile ning 6. osa 1. jao Riigikantselei haldusala objekti koodiga TK010002 EL eesistumise tegevuskulud ettenähtud vahendite kasutamata jäägid kantakse 2017. aastasse üle kogumahus.
[RT I, 23.11.2016, 7 - jõust. 24.11.2016]

§ 16.  Eraldised sihtotstarbeliste vahendite reservist

  (1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto Sihtotstarbeliste vahendite reserv (edaspidi käesolevas paragrahvis reserv) vahendeid eraldab rahandusminister Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud tegevuste rahastamiseks.

  (2) Reservist raha eraldamiseks esitavad Rahandusministeeriumile taotluse:
  1) raha taotlemisel ministeeriumile ja tema valitsemisala asutusele – vastav ministeerium;
  2) raha taotlemisel Riigikantseleile või tema haldusalas olevale asutusele – Riigikantselei;
  3) raha taotlemisel Riigikogule, Vabariigi Presidendile, Riigikontrollile, õiguskantslerile ja Riigikohtule – vastav institutsioon või tema ametkond;
  4) raha taotlemisel maavalitsusele või tema haldamisel olevale asutusele – maavalitsus.

  (3) Taotlusele lisatakse taotletavate vahendite üksikasjalik arvestus ja selgitused.

  (4) Rahandusministeerium kontrollib taotlust ja taotletava summa põhjendatust. Käesolevale paragrahvile mittevastava taotluse tagastab Rahandusministeerium taotlejale.

  (5) Reservist eraldatud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt ja säästlikult.

  (6) Reservist eraldatud raha kasutamise kohta peab vahendite saaja oma raamatupidamises eraldi arvestust.

  (7) Reservist eraldatud, kuid kasutamata vahendid ja reservi kasutamata jääk kantakse 2016. aasta 31. detsembriks Vabariigi Valitsuse reservi.
[RT I, 23.11.2016, 7 - jõust. 24.11.2016]