Perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus
Vastu võetud 22.11.2023 nr 82
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise KK2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud” tegevuse „Hooldusraie kuni 30-aastases puistus” ja sekkumise KK2.2 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – mittetootlikud investeeringud” raames antava erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.
§ 2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa erametsade kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjudega kohanemisele, kiirendades süsiniku sidumist noore puistu kasvu soodustamise, metsapuude kahjustuste ennetamise ja kahjustatud metsa uuendamise kaudu.
§ 3. Riigiabi
Toetus on mikroettevõtjale või metsaühistu mikroettevõtjast liikmele antav riigiabi komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81), artiklite 43 ja 44 tähenduses.
2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks järgmiste tegevuste elluviimiseks:
1) kuni 30-aastase puistu hooldusraie (edaspidi hooldusraie);
2) metsapuude taimehaiguste ja -kahjustuste ning ulukikahjustuste ennetamine ja nende leviku tõkestamine (edaspidi koos metsakahjustuste ennetamine);
3) loodusõnnetuses või tulekahjus kahjustada saanud metsa kahjustuste kõrvaldamine ja kahjustatud metsa uuendamine (edaspidi koos kahjustatud metsa uuendamine).
(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud loodusõnnetus on metsamaal tormi või trombi põhjustatud tuuleheide või -murd, vaalimine või põud.
(3) Hooldusraieks antakse toetust järgmiste tegevuste elluviimiseks:
1) valgustusraie;
2) harvendusraie.
(4) Metsakahjustuste ennetamiseks antakse toetust järgmiste tegevuste elluviimiseks:
1) taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamiseks ja nende leviku tõkestamiseks männikärsaka (Hylobius abietis) või juurepessu (Heterobasidion spp.) tõrjumiseks vajaliku taimekaitsevahendi ning männikärsaka tõrjumiseks vajaliku vahatatud taime ostmine ja kasutamine või taime kohapeal vahatamine;
2) ulukikahjustuse ennetamiseks vajaliku repellendi, tüvekaitsme või ladvakaitsme ostmine, paigaldamine ja kasutamine;
3) kuni kümne aasta vanuse männi, lehise, pärna või kõvalehtpuude peapuuliigiga puistus ulukikahjustuste ennetamiseks aia ostmine ja paigaldamine (edaspidi koos aia ostmine ja paigaldamine).
(5) Kahjustatud metsa uuendamiseks antakse toetust järgmiste tegevuste elluviimiseks:
1) hukkunud metsapuude kõrvaldamine (edaspidi kahjustuste kõrvaldamine);
2) metsakultuuri rajamiseks metsapuutaimede ostmine ja istutamine (edaspidi koos metsakultuuri rajamine);
3) looduslikule uuendusele kaasaaitamiseks või metsakultuuri rajamiseks vajaliku maapinna ettevalmistamine (edaspidi maapinna mineraliseerimine);
4) metsakultuuri rajamise või maapinna mineraliseerimise aastal ja sellele vahetult järgneval kolmel aastal metsakultuuri ning metsakasvukohatüübile sobivate looduslikult uuenenud metsapuutaimede hooldamine (edaspidi koos metsauuenduse hooldamine).
(6) Toetust antakse metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses metsamaa (edaspidi metsamaa) kohta, mille inventeerimisandmed on kantud metsaseaduse § 11 lõike 41 kohaselt metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister).
(7) Toetust antakse sama metsamaa osa kohta sama toetatava tegevuse elluviimiseks üks kord strateegiakava perioodil. Nimetatud nõuet ei kohaldata lõike 4 punktis 1 nimetatud taimekaitsevahendi ostmise ja kasutamise korral, sama lõike punktis 2 nimetatud repellendi ostmise, paigaldamise ja kasutamise korral ning metsauuenduse hooldamise korral, kui mets hukkus tulekahju, tormi või trombi põhjustatud tuuleheite või -murru või vaalimise tõttu.
(8) Metsamaa, millel toetatavat tegevust ellu viiakse, on taotleja või metsaühistust taotleja puhul tema liikme omandis või on vähemalt viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmisest tema kasutusvalduses.
(9) Toetatava tegevusega ei või alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Nimetatud nõuet ei kohaldata lõike 5 punktides 1–3 sätestatud tegevustele, mille puhul ei või toetatava tegevuse elluviimist alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal.
(10) Toetust ei anta sellise toetatava tegevuse elluviimiseks, mida tehakse metsamaal, mis on Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas tehtud maakonnaplaneeringu kohaselt määratud Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks, välja arvatud juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on Rail Balticu põhiprojektist lähtudes andnud kõik vajaminevad ehitusload, millest nähtub, et sellele metsamaale Rail Balticu projektiga seotud ehitisi ei ehitata ja see maa jääb projekti lõppedes metsamaaks.
§ 5. Nõuded toetatavale tegevusele
(1) Toetust antakse hooldusraieks, kui:
1) hooldusraiet tehakse valgustus- või harvendusraiena metsaseaduses sätestatud nõuete kohaselt;
2) erametsavaldaja taotleb hooldusraieks toetust mitte vähem kui ühe hektari ja mitte rohkem kui 30 hektari kohta kalendriaastas;
3) metsaühistu taotleb toetust mitte vähem kui ühe hektari ja mitte rohkem kui 30 hektari kohta kalendriaastas ühe liikme kohta, arvestades, et liikme selle metsamaa suurus, mille kohta toetust taotletakse, ei ületa 30 hektarit kalendriaastas kokku;
4) hooldusraiet tehakse metsamaa osal, millel ei asu looduskaitseseaduse §-s 4 nimetatud kaitstavat loodusobjekti;
5) taotluse esitamisele vahetult eelnenud viie aasta jooksul ei ole sama metsamaa osa kohta makstud toetust hooldusraieks „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 8 „Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse” tegevuse liigi 8.6 „Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine” raames.
(2) Toetust antakse metsakahjustuste ennetamiseks, kui:
1) ostetakse ja kasutatakse bioloogilisi või mehaanilisi taimekaitsevahendeid;
2) männikärsaka kahjustuse ennetamiseks ostetakse ja istutatakse vahatatud taimi või vahatatakse taimed kohapeal;
3) ulukikahjustuse ennetamiseks paigaldatakse vähemalt kahe meetri kõrgune aed, mis ümbritseb § 4 lõike 4 punktis 3 nimetatud puistut.
(3) Toetust antakse kahjustatud metsa uuendamiseks, kui:
1) kahjustatud metsamaa osa on vähemalt 0,5 hektari suurune;
2) kahjustuste kõrvaldamise, metsakultuuri rajamise või maapinna mineraliseerimise korral on mitte varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal metsamaal toimunud loodusõnnetuse või tulekahju kohta tehtud keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” (edaspidi metsa majandamise eeskiri) §-s 22 sätestatud nõuete kohaselt metsakaitseekspertiis või raiet lubava märkega metsateatis, millelt nähtub metsa hukkumise põhjus;
3) kahjustuste kõrvaldamisega koos taotletakse toetust samale metsamaa osale metsakultuuri rajamiseks või samal metsamaa osal maapinna mineraliseerimiseks;
4) metsauuenduse hooldamise korral on samale metsamaa osale, mille kohta toetust taotletakse, mitte rohkem kui kolm aastat tagasi rajatud kahjustatud metsa uuendamiseks uus metsakultuur või on seal mitte rohkem kui kolm aastat tagasi loodusliku uuenduse tekkele kaasa aidatud, ning samal metsamaa osal toimunud loodusõnnetuse või tulekahju kohta on tehtud metsakaitseekspertiis või raiet lubava märkega metsateatis, millelt nähtub metsa hukkumise põhjus;
5) põua tõttu hukkus metsakultuur selle rajamise aasta või istutamisele vahetult järgneva kolme aasta jooksul.
(4) Toetust ei anta kuivendamata metsamaale, mille boniteediklass on 4–5A, maapinna mineraliseerimiseks.
§ 6. Toetuse vorm, määr ja suurus
(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti b ja lõike 2 punkti a alapunkti i kohaselt ühikuhinna alusel. Aia ostmise ja paigaldamise korral antakse toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.
(2) Aia ostmise ja paigaldamise korral on toetuse määr 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
(3) Hooldusraie korral on toetuse ühikuhind hektari kohta:
1) 356 eurot, kui hooldusraiet tehakse füüsilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) või metsaühistu füüsilisest isikust või FIE-st liikme metsamaal;
2) 297 eurot, kui hooldusraiet tehakse äriühingu, metsaühistu või metsaühistu äriühingust liikme metsamaal.
(4) Metsakahjustuste ennetamise korral on toetuse ühikuhind hektari kohta:
1) taimekaitsevahendi ostmise ja kasutamise korral 286 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku, FIE või metsaühistu füüsilisest isikust või FIE-st liikme metsamaal, ning 239 eurot, kui tegevus viiakse ellu äriühingu, metsaühistu või metsaühistu äriühingust liikme metsamaal;
2) tüvekaitsme või ladvakaitsme ostmise ja paigaldamise korral 146 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku, FIE või metsaühistu füüsilisest isikust või FIE-st liikme metsamaal, ning 122 eurot, kui tegevus viiakse ellu äriühingu, metsaühistu või metsaühistu äriühingust liikme metsamaal;
3) repellendi ostmise, paigaldamise ja kasutamise korral 146 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku, FIE või metsaühistu füüsilisest isikust või FIE-st liikme metsamaal, ning 122 eurot, kui tegevus viiakse ellu äriühingu, metsaühistu või metsaühistu äriühingust liikme metsamaal;
4) männikärsaka tõrjumiseks vajaliku vahatatud taime ostmise ja kasutamise korral 286 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku, FIE või metsaühistu füüsilisest isikust või FIE-st liikme metsamaal, ning 239 eurot, kui tegevus viiakse ellu äriühingu, metsaühistu või metsaühistu äriühingust liikme metsamaal.
(5) Kahjustatud metsa uuendamise korral on toetuse ühikuhind hektari kohta:
1) kahjustuste kõrvaldamise korral 1719 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku, FIE või metsaühistu füüsilisest isikust või FIE-st liikme metsamaal, ning 1433 eurot, kui tegevus viiakse ellu äriühingu, metsaühistu või metsaühistu äriühingust liikme metsamaal;
2) metsakultuuri rajamise korral 815 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku, FIE või metsaühistu füüsilisest isikust või FIE-st liikme metsamaal, ning 680 eurot, kui tegevus viiakse ellu äriühingu, metsaühistu või metsaühistu äriühingust liikme metsamaal;
3) maapinna mineraliseerimise korral 245 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku, FIE või metsaühistu füüsilisest isikust või FIE-st liikme metsamaal, ning 204 eurot, kui tegevus viiakse ellu äriühingu, metsaühistu või metsaühistu äriühingust liikme metsamaal;
4) metsauuenduse hooldamise korral 232 eurot, kui tegevus viiakse ellu füüsilise isiku, FIE või metsaühistu füüsilisest isikust või FIE-st liikme metsamaal, ning 194 eurot, kui tegevus viiakse ellu äriühingu, metsaühistu või metsaühistu äriühingust liikme metsamaal.
(6) Riigiabi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid.
§ 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud on hooldusraieks, metsakahjustuste ennetamiseks ja kahjustatud metsa uuendamiseks vajalikud kulud, sealhulgas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.
(2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;
2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
3) tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;
4) tegevus- ja üldkulu, sealhulgas remondi-, rendi-, üüri-, side-, reklaami- ja koolituskulu;
5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;
6) teostatavusuuringu kulu;
7) riigilõiv, notaritasu, trahv, finantskaristus ning vaide ja kohtumenetluse korral menetluskulu;
8) maa ja olemasoleva ehitise soetamise kulu;
9) kasutatud seadme või masina soetamise kulu;
10) riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluval metsamaal elluviidud tegevuse kulu;
11) elektripaigaldise kaitsevööndis elluviidud tegevuse kulu;
12) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.
§ 8. Kulude mõistlikkuse tõendamine
(1) Taotleja peab enne taotluse esitamist aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara maksumuse mõistlikkuse ja põhjendatuse välja selgitama selles paragrahvis sätestatud viisil, arvestades § 4 lõikes 9 sätestatud nõuet.
(2) Kui aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib taotleja üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.
(3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik.
(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
(5) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses.
(6) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks aia ostmise ja paigaldamise raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada aia ostmise ja paigaldamise raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsel põhjusel õigustatud.
§ 9. Taotleja
Toetust antakse järgmistele isikutele, kelle omandis või kasutusvalduses või kelle liikme omandis või kasutusvalduses on metsamaa, millel toetatavat tegevust ellu viiakse:
1) FIE või äriühing, kes vastab komisjoni määruse (EL) 2022/2472 I lisa artikli 2 punktis 3 sätestatud nõuetele mikroettevõtja kohta (edaspidi koos mikroettevõtja), või füüsiline isik (edaspidi kõik koos erametsavaldaja);
2) metsaühistu.
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Metsaühistust taotleja puhul peab majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses tema ettevõtjast liige, kelle omandis või kasutusvalduses oleval metsamaal toetatavat tegevust ellu viiakse, vastama komisjoni määruse (EL) 2022/2472 I lisa artikli 2 punktis 3 sätestatud nõuetele mikroettevõtja kohta.
(2) Taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.
(3) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust.
(4) Taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi.
(5) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.
(6) Tähtajaliselt asutatud taotleja ei ole asutatud lühemaks ajaks kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.
(7) Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 354, 355, 356, 357, 358, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.
(8) Taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 2 punkti 59 tähenduses.
3. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 11. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg
(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal KIK-ile elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.
(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebilehel ja erametsaportaalis.
(3) Taotleja esitab taotlusvoorus ühe taotluse, mis võib sisaldada kõiki toetatavaid tegevusi.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja isiku- või registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
2) taotluse selgelt sõnastatud sisu, sealhulgas toetatava tegevuse nimetus ja kirjeldus ning selle metsamaa suurus, katastritunnus ja metsaeraldise number, mille kohta toetust taotletakse;
3) teave toetuse saamise nõuetekohasuse kohta, sealhulgas selle kohta, et taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja;
4) taotletava toetuse suurus, lähtudes §-s 6 sätestatud toetuse määrast ja ühikuhindadest, ning toetatava tegevuse kogumaksumus.
(2) Koos taotlusega esitab taotleja järgmised dokumendid:
1) kasutusvalduse korral metsamaa omaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks, kui vastav kokkulepe ei tulene kasutusvalduslepingust;
2) metsaühistu puhul mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga tema nende liikmete nimekiri, kelle metsamaa kohta toetust taotletakse, koos nende isiku- või registrikoodidega;
3) metsaühistu puhul mitte varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal vastu võetud üldkoosoleku otsus, millest nähtub tema liikmete nõusolek taotleda toetust, kui põhikirjast ei nähtu õigust taotleda toetust metsaühistu liikmete nimel;
4) mikroettevõtja puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadav;
5) aia ostmise ja paigaldamise korral kulude mõistlikkust tõendavad §-st 8 tulenevad dokumendid.
§ 13. Taotleja ja taotluse kontrollimine
(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib KIK.
(2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab KIK Maksu- ja Tolliametile mikroettevõtja määratlusele vastavuse selgitamiseks toetust taotlenud FIE-de nimekirja tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks.
(3) KIK lähtub metsauuenduse hooldamise korral metsakultuuri kultiveerimise aasta kontrollimisel ning hooldusraie korral kuni 30-aastase puistu, sealhulgas kuni kümneaastase puistu vanuse kontrollimisel metsaregistri kehtivate inventeerimisandmete alusel määratud puistu jooksvast vanusest või muudest asjaomastest andmetest ja tõenditest, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele.
§ 14. Taotluse hindamine
(1) KIK hindab:
1) hooldusraieks esitatud nõuetele vastavaid taotlusi lisas 1 „Hooldusraie hindamise kriteeriumid” sätestatud hindamiskriteeriumite alusel;
2) metsakahjustuste ennetamiseks esitatud nõuetele vastavaid taotlusi lisas 2 „Metsakahjustuste ennetamise hindamise kriteeriumid” sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, kui nimetatud taotluste rahastamise summa ületab metsakahjustuste ennetamiseks ettenähtud eelarvet;
3) kahjustatud metsa uuendamiseks esitatud nõuetele vastavaid taotlusi lisas 3 „Kahjustatud metsa uuendamise hindamise kriteeriumid” sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, kui nimetatud taotluste rahastamise summa ületab kahjustatud metsa uuendamiseks ettenähtud eelarvet.
(2) KIK moodustab hindamistulemuste alusel hooldusraie ja lõike 1 punktis 2 või 3 sätestatud juhul metsakahjustuste ennetamise või kahjustatud metsa uuendamise toetatavate tegevuste kaupa nõuetekohaste taotluste paremusjärjestused, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlused.
(3) Hooldusraie korral moodustab KIK nõuetekohaste taotluste paremusjärjestused lisa 1 alusel puistu vanuseliste gruppide kaupa järgmiselt:
1) kuni kümneaastane puistu;
2) 11–20-aastane puistu;
3) 21–30-aastane puistu.
(4) Hooldusraie korral eelistatakse võrdsete hindepunktide summaga taotluste puhul füüsilise isiku esitatud taotlust ja seejärel taotlust, mis on esitatud ajaliselt varem.
(5) Metsakahjustuste ennetamise korral eelistatakse võrdsete hindepunktide summaga taotluste puhul:
1) esmalt metsaühistu esitatud taotlust;
2) punktis 1 nimetatud metsaühistu puhul seda metsaühistut, kelle selle metsamaa kogupindala, kus kavandatakse metsakahjustuste ennetamise tegevusi, on suurem ja kes on taotluse esitanud ajaliselt varem;
3) kui eelarvevahendeid jätkub, siis erametsavaldaja puhul füüsilise isiku ja FIE esitatud taotlust;
4) punktis 3 nimetatud juhul seda füüsilist isikut või FIE-t, kes on taotluse esitanud ajaliselt varem.
(6) Kahjustatud metsa uuendamise korral eelistatakse võrdsete hindepunktide summaga taotluste puhul seda taotlust, mille puhul kahjustatud metsamaa osa pindala moodustab suurema osakaalu selle metsamaa kogupindalast, millel kahjustus paikneb. Metsaühistu puhul eelistatakse seda taotlust, mille puhul metsaühistu liikmete kahjustatud metsamaa osade pindala kokku moodustab suurema osakaalu nende metsamaade kogupindalast, millel kahjustused paiknevad.
§ 15. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Kui metsakahjustuste ennetamiseks ja kahjustatud metsa uuendamiseks esitatud taotluste puhul ei ületa kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab KIK kõik nõuetekohased taotlused toetuseks ettenähtud vahendite piires Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.
(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab KIK hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.
(3) Hooldusraie korral teeb KIK taotluste rahuldamise otsused § 14 lõikes 3 nimetatud puistu vanuseliste gruppide kaupa järgmiselt:
1) esmalt rahuldatakse paremusjärjestusse seatud nõuetekohased taotlused, mis on esitatud kuni kümneaastase puistu kohta;
2) kui punktis 1 nimetatud taotluste rahastamise summa ei ületa hooldusraieks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse paremusjärjestusse seatud nõuetekohased taotlused, mis on esitatud 11–20-aastase puistu kohta;
3) kui punktis 2 nimetatud taotluste rahastamise summa ei ületa hooldusraieks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse paremusjärjestusse seatud nõuetekohased taotlused, mis on esitatud 21–30-aastase puistu kohta.
(4) Taotlus on nõuetekohane, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud ning strateegiakavas esitatud nõuetele.
(5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib KIK teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5 alusel mitteabikõlblike kulude võrra.
(6) Kui paremusjärjestusse seatud nõuetekohase taotluse rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, võib KIK toetuse summat, sealhulgas ühikuhinda, vähendada ulatuses, mis on vajalik selle taotluse rahuldamiseks, taotleja nõusolekul ning tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse, sealhulgas ühikuhinna vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(7) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel.
(8) KIK teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
4. peatükk Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine
§ 16. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded
(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid:
1) kuni kahes osas ühe taotluse kohta ühe aasta jooksul arvates KIK-i poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kui toetuse saaja on erametsavaldaja;
2) kuni neljas osas ühe taotluse kohta 18 kuu jooksul arvates KIK-i poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kui toetuse saaja on metsaühistu.
(2) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab sihipäraselt uue metsakultuuri rajamisel istutatud metsapuutaimi ja kasutab ulukikahjustuse ennetamiseks paigaldatud aeda, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).
(3) Toetuse saaja järgib hooldusraie korral järgmisi tegevuse elluviimise nõudeid:
1) hooldusraie tehakse metsa majandamise eeskirja §-des 6, 16 ja 19 ning § 13 lõikes 4 sätestatud nõuete kohaselt;
2) harvendusraiega ei alustata enne, kui metsaseaduse §-s 41 sätestatud nõuete kohaselt koostatud metsateatisele on Keskkonnaamet teinud märke „lubatud”;
3) metsamaal säilitatakse need säilikpuud, mis on metsaseaduse § 29 lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtestatud säilikpuudena, ja lamapuit;
4) hooldusraie käigus kujundatakse metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega mitmeliigilised või struktuurselt mitmekesised puistud.
(4) Toetuse saaja järgib metsakahjustuste ennetamise korral järgmisi tegevuse elluviimise nõudeid:
1) taimekaitsevahendi või repellendi kasutamise korral pritsitakse või määritakse üle metsapuutaimed või selle osad;
2) toetuse saaja teavitab KIK-i elektrooniliselt vähemalt üks tööpäev enne taimekaitsevahendi või repellendi kasutamist, märkides kavandatava tegevuse alustamise kuupäeva ja asukoha ning kasutatava taimekaitsevahendi või repellendi nimetuse, või kui selle kasutamist on võimalik tuvastada pärast tegevuste elluviimist kohapeal, võib toetuse saaja KIK-i teavitada maksetaotluse esitamisel.
(5) Toetuse saaja järgib kahjustatud metsa uuendamise korral järgmisi tegevuse elluviimise nõudeid:
1) metsamaale istutatakse keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded” (edaspidi kultiveerimismaterjali määrus) lisas 1 „Eestis sertifitseerimisele kuuluvate puuliikide ja hübriidide loetelu” nimetatud puuliikide taimi või keskkonnaministri 4. detsembri 2006. a määruse nr 69 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu” §-s 1 nimetatud võõrpuuliikide taimi;
2) hariliku männi või hariliku kuuse kultiveerimismaterjali puhul arvestatakse kultiveerimismaterjali määruse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid;
3) metsapuutaimed vastavad kultiveerimismaterjali määruse lisas 2 „Metsapuu seemnete kvaliteedinõuded” sätestatud kvaliteedinõuetele ja metsapuutaimede kohta on väljastatud kultiveerimismaterjali põhitunnistus või kultiveerimismaterjali sertifitseerimist tõendav dokument;
4) istutatavad metsapuutaimed on ostetud kultiveerimismaterjali määruse § 2 punktis 4 nimetatud tarnijalt, välja arvatud käesoleva määruse lõikes 6 sätestatud juhul;
5) metsapuutaimed istutatakse mitte väiksema kui metsa majandamise eeskirja § 14 lõikes 3 sätestatud algtihedusega;
6) metsauuenduse hooldamise korral eemaldatakse metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede kasvu segavad rohttaimed ja kiirekasvulised väheväärtuslikud puuliigid.
(6) Kui toetuse saaja või metsaühistust toetuse saaja puhul tema liige on kantud taimetervise registrisse või majandustegevuse registrisse kultiveerimismaterjali tarnijana, võib ta istutada enda kasvatatud metsapuutaimi.
§ 17. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:
1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
4) teavitab viivitamata KIK-i taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule;
5) näitab avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.
(2) Toetuse saaja vastab § 10 lõigetes 2, 4, 7 ja 8 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.
(3) Toetuse saaja vastab § 10 lõikes 3 sätestatud nõuetele sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.
(4) Toetuse saaja esitab seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on toetuse seirenäitajad, hooldusraie korral selle metsamaa puistu liigiline koosseis ja puistu vanuseline jaotus, mille kohta on toetust saadud, surnud puud, vääriselupaiku iseloomustavate aukudega ja õõnsustega puud, põlispuud, tolmeldajatele väärtuslikud puud ning põõsaste ja raiest puutumata jäetud erinevas vanuses puude grupid, samuti metsamaterjali müügist saadud tulu, sealhulgas müüdud metsamaterjali kogus, ning võimaldab neil teha kohapealset vaatlust.
(5) Toetuse saaja võimaldab metsamaal, mille kohta on toetust saadud, mõõta kasvuhoonegaaside heitkogust.
(6) Toetuse saaja säilitab seda metsamaad, mille kohta on toetust saadud, metsamaana vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.
§ 18. Maksetaotluse ja dokumentide esitamine
(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast hooldusraiet, metsakahjustuste ennetamist või kahjustatud metsa uuendamist KIK-ile elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:
1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;
2) vara on ostetud ja oma valdusesse või omandisse saadud;
3) töö, teenuse või vara eest on täielikult või osaliselt tasutud.
(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:
1) toetuse saaja nimi ja isiku- või registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;
3) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;
4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta.
(3) Aia ostmise ja paigaldamise korral esitab toetuse saaja koos maksetaotlusega järgmised dokumendid:
1) selle isiku väljastatud arve või arve-saateleht, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis vara;
2) punktis 1 nimetatud arvel või arve-saatelehel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö.
(4) Metsakultuuri rajamise korral esitab toetuse saaja koos maksetaotlusega istutatud metsapuutaimede kultiveerimismaterjali põhitunnistuse või kultiveerimismaterjali sertifitseerimist tõendava dokumendi, välja arvatud juhul, kui ta on istutatud metsapuutaimed ise kasvatanud § 16 lõike 6 kohaselt.
§ 19. Maksetaotluse kontrollimine
KIK kontrollib §-s 18 nimetatud vastuvõetud maksetaotluses ja muudes vajalikes dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.
§ 20. Toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.
(2) KIK teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel PRIA-le ettepaneku toetuse maksmise või maksmisest keeldumise kohta ning PRIA teeb toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamisest.
(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.
(4) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.
(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
(6) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib KIK tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.
§ 21. Dokumentide säilitamine
Määruse alusel esitatud dokumente säilitab KIK vähemalt 31. detsembrini 2039.
§ 22. Toetuse saaja andmete avalikustamine
PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.
5. peatükk Rakendussäte
§ 23. Rakendussäte
Toetuse saaja, kes esitab taotluse 2023. aastal, peab §-s 18 nimetatud dokumendid esitama KIK-ile elektrooniliselt e-posti teel.
Madis Kallas
Regionaalminister
Marko Gorban
Kantsler
Lisa 1 Hooldusraie hindamise kriteeriumid
Lisa 2 Metsakahjustuste ennetamise hindamise kriteeriumid
Lisa 3 Kahjustatud metsa uuendamise hindamise kriteeriumid
Facebook
Twitter