Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 02.01.2014
Avaldamismärge: RT I, 23.12.2013, 4

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.12.2013 otsus nr 341

Kindlustustegevuse seaduse, audiitortegevuse seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 05.12.2013


§ 1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Kindlustusandja võib tegeleda üksnes kindlustustegevuse ja edasikindlustustegevusega, teha muid otseselt nendest tulenevaid tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust, ning tegeleda käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud kõrvaltegevusega.”;


2) paragrahvi 3 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;


3) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(2) Edasikindlustusandja on kindlustusandja, kes võib tegeleda üksnes edasikindlustustegevusega, teha muid otseselt sellest tulenevaid tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust, ning tegeleda käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud kõrvaltegevusega.”;


4) seadust täiendatakse §-ga 32 järgmises sõnastuses:


„§ 32. Kindlustusandja kõrvaltegevus


(1) Kindlustusandja võib kõrvaltegevusena tegutseda kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja või investeerimisühingu agendina, kui see ei ohusta tema finantsseisundit, usaldusväärsust ega kindlustusvõtjate, kindlustatute, soodustatud isikute ja kindlustusandja teiste klientide huve.


(2) Kindlustusandja peab teavitama klienti sellest, keda ta oma kõrvaltegevuses esindab ning täitma agendina vastavalt käesolevast seadusest, krediidiasutuste seadusest, investeerimisfondide seadusest, kogumispensionide seadusest, väärtpaberituru seadusest, võlaõigusseadusest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid kliendile teenuse osutamisega seotud kohustusi, sealhulgas kliendi teavitamise kohustusi.


(3) Kolmandate isikute ees vastutab kindlustusandja kõrvaltegevuse eest käsundiandja, kelle nimel ja arvel ta tegutseb. Käesolevas lõikes sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on lubatud üksnes juhul, kui kindlustusandja tegutseb kindlustusagendina ning ta on oma kutsealase hooletusega tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks sõlminud käesoleva seaduse § 134 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele vastava vastutuskindlustuslepingu või garantiilepingu.


(4) Kindlustusagendina tegutsemisele kohaldub käesoleva seaduse 10. peatükis sätestatu ja investeerimisagendina tegutsemisele väärtpaberituru seaduse 3. osa 131. peatükis sätestatu.


(5) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kindlustusandja kõrvaltegevuse keelata, kui:

1) selline tegevus ei vasta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele;

2) kindlustusandja organisatsiooniline ülesehitus, töökorraldus või töötajate kompetentsus ei vasta sellise teenuse pakkumisele ette nähtud nõuetele.”;


5) paragrahvi 142 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–3 nimetatud kindlustustegevusega seotud tegevus on” tekstiosaga „on kindlustustegevusega seotud tegevus käesoleva seaduse kohaselt”;


6) paragrahvi 18 lõike 1 punktis 13 ja § 23 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „§ 84” tekstiosaga „§ 477” vastavas käändes;


7) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„3. peatükk

KINDLUSTUSANDJA JUHTIMISSÜSTEEM JA AKTSIAD NING KINDLUSTUSTEGEVUSEGA SEOTUD TEGEVUSTE EDASIANDMINE”;


8) seaduse 3. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„1. jagu

Kindlustusandja juhtimissüsteem”;


9) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 471–477 järgmises sõnastuses:


„§ 471. Üldised põhimõtted


(1) Kindlustusandja asjakohase ja usaldusväärse juhtimise tagamiseks peab kindlustusandjal olema tõhus juhtimissüsteem. Juhtimissüsteem peab olema vastavuses kindlustusandja tegevuse olemuse, ulatuse ja keerukusega.


(2) Kindlustusandja juhtimissüsteem peab olema üles ehitatud selliselt, et oleks tagatud organisatsiooni struktuuri läbipaistvus, asjakohane ülesannete lahusus ja vastutusalade selge jaotus. Kindlustusandja juhtimissüsteem peab toetama kindlustusandja tegevust puudutava teabe edastamist ja vahetamist.


(3) Juhtimissüsteem peab tagama kindlustusandja suutlikkuse täita riskijuhtimise, aktuaari, vastavuskontrolli ja siseauditi funktsioone (edaspidi võtmefunktsioonid) ning teisi olulisi ülesandeid.


(4) Finantsinspektsioon annab välja soovituslikud juhendid kindlustusandja juhtimissüsteemi selgitamiseks ja kindlustusandja suunamiseks.


(5) Emaettevõtjast kindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja peavad tagama juhtimissüsteemi nõuete täitmise konsolideerimisgrupi tasandil.


§ 472. Riskijuhtimissüsteem


(1) Riskijuhtimissüsteem on juhtimissüsteemi osa ning see hõlmab kindlustusandja strateegiaid, protsesse ja ettevõttesisest aruandlust, mis on vajalikud kõigi oluliste riskide tuvastamiseks, mõõtmiseks, pidevaks jälgimiseks, juhtimiseks ja aruandluse korraldamiseks.


(2) Riskijuhtimissüsteemi toimimise tagamiseks rakendab kindlustusandja riskijuhtimise funktsiooni.


(3) Riskijuhtimise funktsioon toetab kindlustusandja juhatust ja teisi funktsioone, et tuvastada kõik kindlustusandja seisukohast olulised riskid ning võimaldada nende riskide jälgimine ja mõõtmine. Riskijuhtimise funktsiooni täitmisel tuleb rakendada meetodeid ja protseduure, mis on vajalikud eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas riskijuhtimisega seotud tegevuste dokumenteerimine.


§ 473. Aktuaarifunktsioon


(1) Aktuaarifunktsioon hõlmab:

1) kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste hindamise koordineerimist;

2) kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kasutatavate eelduste ja meetodite ning arvutamise aluseks olevate mudelite asjakohasuse tagamist;

3) kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kasutatavate andmete piisavuse ja kvaliteedi hindamist;

4) kindlustusandja juhatuse ja nõukogu liikmete (edaspidi kindlustusandja juhid) teavitamist kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutuse usaldusväärsusest ning nõuetekohasusest;

5) arvamuse andmist kindlustusriskide hindamise üldise korralduse kohta;

6) arvamuse andmist edasikindlustusprogrammide asjakohasuse kohta;

7) osalemist käesoleva seaduse §-s 472 nimetatud riskijuhtimissüsteemi rakendamises.


(2) Aktuaarifunktsiooni toimimise tagab ja selle täitmise eest vastutab vastutav aktuaar, kellel peab olema kõrgharidus, rahvusvahelistele nõuetele vastavad kindlustus- ja finantsmatemaatilised teadmised ja kvalifikatsioon ning vähemalt kolmeaastane aktuaarina töötamise kogemus Eesti või lepinguriigi kindlustusandjas.


(3) Kindlustusandja peab vähemalt kümme päeva enne vastutava aktuaari kindlustusandjas tegutsema asumist tegema Finantsinspektsioonile teatavaks vastutava aktuaari isiku ja esitama kirjaliku kinnituse tema vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele. Kindlustusandja teavitab vastutava aktuaari tegevuse lõppemisest viivitamata Finantsinspektsiooni.


(4) Kindlustusandja peab esitama Finantsinspektsioonile koos majandusaasta aruandega vastutava aktuaari aruande järgmiste kindlustustehniliste asjaolude kohta:

1) kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste piisavus ning nende arvutuspõhimõtted ja -metoodika;

2) seotud vara ja selle vastavus kindlustustehnilistele eraldistele ja finantskohustustele;

3) kindlustusandja kasutatavate kindlustusmaksemäärade piisavus;

4) omavahendite vastavus käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele;

5) kindlustusandja edasikindlustusprogramm.


(5) Vastutaval aktuaaril on õigus saada oma tööülesannete täitmiseks kindlustusandja juhtidelt ja töötajatelt vajalikku informatsiooni.


(6) Vastutav aktuaar on kohustatud talle kindlustusandja tegevuse kohta teatavaks saanud teabe, mis viitab õigusrikkumisele või sellele, et kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute huvid ei ole piisavalt kaitstud, viivitamata kirjalikult edastama kindlustusandja nõukogule ja juhatusele.


(7) Vastutava aktuaari tasustamise põhimõtted peavad olema kooskõlas käesoleva seaduse §-s 481 sätestatud põhimõtetega ja need ei või mõjutada vastutava aktuaari objektiivsust.


§ 474. Sisekontrolli süsteem


(1) Kindlustusandja nõukogu peab tagama ja juhatus korraldama sisekontrolli süsteemi tõhususe. Sisekontrolli süsteem on juhtimissüsteemi osa ning see hõlmab vähemalt juhtimise ja raamatupidamise protseduure, sisekontrolli põhimõtteid, avaliku, järelevalvelise ja kindlustusandjasisese aruandluse korraldamist ning siseauditi funktsiooni ja vastavuskontrolli funktsiooni rakendamist.


(2) Emaettevõtjast kindlustusandja nõukogu peab tagama ja iga konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus korraldama sisekontrolli süsteemi tõhususe selles ettevõtjas.


§ 475. Vastavuskontrolli funktsioon


(1) Vastavuskontrolli eesmärk on kindlustusandja ja tema tegevuse nõuetele vastavuse tagamine.


(2) Vastavuskontrolli funktsioon hõlmab juhtimissüsteemi õigusaktidele vastavuse hindamist ja õiguskeskkonna muutuste võimalike mõjude hindamist ning juhatuse nõustamist, tagamaks et kindlustusandja, selle juhid ja töötajad tegutseksid õigusaktide ning kindlustusandja juhtimisorganite kinnitatud eeskirjade ja heade tavadega kooskõlas.


§ 476. Siseauditi funktsioon


(1) Siseauditi funktsioon hõlmab juhtimissüsteemi asjakohasuse ja tõhususe hindamist.


(2) Kindlustusandja nõukogu määrab siseauditi funktsiooni täitmise eest vastutava sõltumatu isiku (edaspidi siseaudiitor). Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita muid ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.


(3) Siseaudiitor annab aru kindlustusandja nõukogule.


(4) Siseaudiitori ülesanne on:

1) tuvastada ja hinnata riske, mis võivad mõjutada kindlustusandja tegevust ja sisekontrolli süsteemi tõhusust;

2) hinnata kindlustusandja eesmärkide saavutamiseks rakendatud sisekontrolli meetmeid ja nende tõhusust ning avaldada arvamust nende meetmete piisavuse kohta;

3) vähemalt kord aastas kontrollida ja hinnata kindlustusandja juhatuse liikmete, vastutava aktuaari ja teiste töötajate tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

4) teavitada kindlustusandja juhtimisorganeid oma tähelepanekutest ja järeldustest ning vajaduse korral teha ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks või lisameetmete rakendamiseks.


(5) Kindlustusandja tagab siseaudiitorile tema ülesannete täitmiseks kõik vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet kindlustusandja juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida tehtud ettepanekute arvestamist.


§ 477. Kindlustusandja sise-eeskirjad


(1) Kindlustusandja kehtestab kindlustusandja tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis peavad tagama kindlustusandja tegevuse ning kindlustusandja juhtide ja töötajate tegevuse vastavuse õigusaktidele, põhikirjale ja kindlustusandja juhtimisorganite otsustele.


(2) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas:

1) kindlustusandja juhtimissüsteemi eeskirjad, sealhulgas võtmefunktsioonide rakendamise kord;

2) kindlustustegevusega seotud tegevuste edasiandmise kord;

3) nõuded infotehnoloogilise korralduse, infoturbe tagamise ja talitluspidevuse kohta;

4) kindlustusandja huvide ning kindlustusandja juhtide ja töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise kord, sealhulgas huvide konfliktide vältimise kord konsolideerimisgrupi sees, kui kindlustusandja kuulub konsolideerimisgruppi;

5) kindlustuslepingute sõlmimise, kahjude käsitlemise ja hüvitamise kord, investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ja selle alusvara sobivuse hindamise kord, kindlustusvõtjatele või soodustatud isikutele lisakasumi määramise ja jaotamise põhimõtted ning pensionikindlustuslepingute kulude jaotamise kord;

6) kliendile kindlustuslepingute kohta esitatava lepingueelse teabe ja lepingu kestel esitatava teabe esitamise kord;

7) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks, sealhulgas tegevusjuhis juhuks, kui avastatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud tunnustele vastav olukord;

8) kindlustusandja juhatuse liikmete ja teiste töötajate tasustamise põhimõtted ning meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, samuti nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduur.


(3) Elukindlustusega tegeleva kindlustusandja sise-eeskirjadega määratakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.


(4) Kindlustusandja peab hindama sise-eeskirjade ajakohasust vähemalt kord aastas ning vajaduse korral neid muutma.”;


10) paragrahvi 48 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„§ 48. Kindlustusandja juhtidele ja võtmefunktsiooni täitjatele esitatavad nõuded”;


11) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Kindlustusandja juhtidel ja võtmefunktsiooni täitjatel peavad olema vastavalt kindlustusandja juhtimiseks või võtmefunktsiooni täitmiseks vajalik haridus, teadmised ja kogemused ning laitmatu ärialane maine.”;


12) paragrahvi 48 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Kindlustusandja juhiks ja võtmefunktsiooni täitjaks ei või olla isik:”;


13) paragrahv 53 tunnistatakse kehtetuks;


14) paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(1) Kindlustusandja aktsiakapitali võib vähendada üksnes tingimusel, et pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist kindlustusandja aktsiakapital vastab käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud nõuetele ning tema omavahendite summa ei ole väiksem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 71 lõikes 2.


(2) Kavandatavast aktsiakapitali vähendamisest on kindlustusandja kohustatud Finantsinspektsioonile kirjalikult teatama vähemalt üks kuu enne selle otsustamist.


(3) Kui kindlustusandja soovib aktsiakapitali vähendada muul eesmärgil kui kahjumi katmiseks, võib ta otsustada aktsiakapitali vähendamise, kui Finantsinspektsioon on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Finantsinspektsioon otsustab nõusoleku andmise või sellest keeldumise 20 päeva jooksul eelnimetatud teate saamisest arvates.


(4) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab kindlustusandja maksevõimelisust või muul viisil kindlustusvõtjate, kindlustatute, soodustatud isikute ja teiste võlausaldajate huve.


(5) Kindlustusandjale ei kohaldata äriseadustiku § 358 ja § 359 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega ega lõiget 2. Kindlustusandja juhatus avaldab teate aktsiakapitali vähendamise ning uue suuruse kohta üleriigilise levikuga ajalehes 15 päeva jooksul vähendamise otsuse vastuvõtmisest arvates.”;


15) paragrahvi 65 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„Kindlustusandja võib käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras kolmandale isikule edasi anda kindlustustegevusega seotud tegevusi. Võtmefunktsioonide täitmist ja teisi olulisi ülesandeid või tegevusi võib kindlustusandja teisele isikule edasi anda üksnes juhul, kui:”;


16) paragrahvi 65 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(11) Kolmandale isikule, kellele kindlustusandja on kindlustustegevusega seotud tegevuse edasi andnud, kohaldatakse käesoleva seaduse § 142 lõigetes 2 ja 5–10 kindlustusandja kohta sätestatut.”;


17) paragrahvi 65 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Tegevuste edasiandmine kolmandale isikule ei vabasta kindlustusandjat kindlustustegevusega seotud vastutusest ja kindlustusandjal peab säilima pädevus selle edasiantud tegevuse üle järelevalve teostamiseks.”;


18) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:


„(31) Võtmefunktsiooni täitmise edasiandmisel kolmandale isikule tuleb kindlustusandjas määrata isik, kes vastutab selle võtmefunktsiooni täitmise korraldamise eest ja kes vastab käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud nõuetele.”;


19) paragrahvi 65 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(4) Kindlustusandja teavitab enne võtmefunktsiooni, teise olulise ülesande või tegevuse edasiandmist Finantsinspektsiooni, teatades võtmefunktsiooni edasiandmise korral käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud isiku nime.”;


20) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:


„(5) Kindlustusandja esitab Finantsinspektsiooni nõudmisel:

1) tegevuse edasiandmise lepingu ärakirja, mis sisaldab muu hulgas nõudeid isikuandmete töötlemisele, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatut;

2) analüüsi selle kohta, kas tegevuse edasiandmine vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.”;


21) seadust täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses:


„§ 761. Kindlustusandja vara investeerimise põhimõtted


(1) Kindlustusandja peab investeerimisel lähtuma mõistlikkuse põhimõttest, investeerides üksnes sellistesse varadesse ja instrumentidesse, millest tulenevaid riske ta suudab tuvastada, hinnata, jälgida, juhtida ja aruannetes esitada.


(2) Vara investeerimisel peab olema tagatud investeeringute portfelli turvalisus, nõutud kvaliteet, tulusus ja likviidsus. Vara asukoht peab olema selline, mis tagab vara kättesaadavuse.


(3) Huvide konflikti korral tagab kindlustusandja, et investeering tehakse kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute huvides.


(4) Investeeringud väärtpaberitesse, millega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul, peab hoidma mõistlikul tasemel.


(5) Investeeringud peavad olema hajutatud viisil, mis võimaldab vältida ülemäärast kontsentratsiooni ühele konkreetsele varale või varaliigile, emitendile, ettevõtjate grupile või geograafilisele piirkonnale ning riskide ülemäärast kuhjumist investeeringute portfellis tervikuna.


(6) Investeeringud sama emitendi või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate emitentide emiteeritud varasse ei või kindlustusandja jaoks kaasa tuua liigset riskide kontsentratsiooni.”;


22) paragrahvi 77 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „kindlustusandja pidev likviidsus,”;


23) paragrahvi 77 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „väärtuses” tekstiosaga „või amortiseeritud soetusmaksumuses”;


24) paragrahvid 83 ja 84 tunnistatakse kehtetuks;


25) paragrahvi 134 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„2) kindlustussumma on vähemalt 1,3 miljonit eurot ühe kindlustusjuhtumi kohta ja 1,9 miljonit eurot aastas kõigi esitatud nõuete kohta;”;


26) paragrahvi 168 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:


„4) kontrollib ja hindab kindlustusandja ning vahendaja kehtestatud strateegiaid, protsesse ja ettevõttesisese aruandluse korraldamist;

5) kontrollib kindlustusandja juhtimissüsteemi vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;”;


27) paragrahvi 168 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;


28) paragrahvi 173 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:


„51) nõuda kindlustusandja juhtimissüsteemi muutmist, et oleks tagatud vastavus käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;”;


29) paragrahvi 262 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:


„(16) Kindlustusandja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid käesoleva seaduse 2013. aasta 5. detsembril vastuvõetud redaktsiooni juhtimissüsteemi ja kindlustustegevusega seotud tegevuse edasiandmise nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2014. aasta 1. aprilliks ning § 476 lõike 2 teise lause nõudega hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks.”;


30) paragrahvi 263 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:


„(8) Enne 2013. aasta 5. detsembril vastuvõetud kindlustustegevuse seaduse redaktsiooni jõustumist nimekirja kantud kindlustusmaaklerid peavad 2014. aasta 1. jaanuariks esitama Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud tingimustele vastava kehtiva vastutuskindlustuslepingu või kindlustusandja, krediidi- või finantseerimisasutuse garantiilepingu ärakirja.”.

§ 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine

Audiitortegevuse seaduse § 207 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „2014. aasta 1. jaanuaril” tekstiosaga „2015. aasta 1. jaanuaril”.

§ 3. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:


1) paragrahvis 562 asendatakse tekstiosa „§ 53” tekstiosaga „§ 473”;


2) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


„(3) Kohustusliku pensionifondi ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemise õigust omava fondivalitseja aktsiakapitali suurendamisele kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-s 57 kindlustusandja aktsiakapitali kohta sätestatut.”;


3) paragrahvi 85 täiendatakse lõigetega 4–8 järgmises sõnastuses:


„(4) Fondivalitseja aktsiakapitali võib vähendada üksnes tingimusel, et see ei ole pärast vähendamise otsuse vastuvõtmist väiksem, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2.


(5) Kavandatavast aktsiakapitali vähendamisest on kohustusliku pensionifondi ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemise õigust omav fondivalitseja kohustatud Finantsinspektsioonile kirjalikult teatama vähemalt üks kuu enne selle otsustamist.


(6) Kui kohustusliku pensionifondi või käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemise õigust omav fondivalitseja soovib aktsiakapitali vähendada muul eesmärgil kui kahjumi katmiseks, võib ta otsustada aktsiakapitali vähendamise, kui Finantsinspektsioon on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Finantsinspektsioon otsustab nõusoleku andmise või sellest keeldumise 20 päeva jooksul eelnimetatud teate saamisest arvates.


(7) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab fondivalitseja maksevõimelisust või muul viisil tema valitsetava pensionifondi osakuomanike või teiste võlausaldajate huve.


(8) Kohustusliku pensionifondi ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemise õigust omavale fondivalitsejale ei kohaldata äriseadustiku § 358 ja § 359 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega ega lõiget 2. Fondivalitseja avaldab teate aktsiakapitali vähendamise ning uue suuruse kohta üleriigilise levikuga ajalehes 15 päeva jooksul vähendamise otsuse vastuvõtmisest arvates.”.

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 5–13, 15–22, 24 ja 26–29 ning § 3 punkt 1 jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 2 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Ene Ergma
Riigikogu esimees