Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Rahandus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Investeerimisfondide seadus¹

Vastu võetud 14.04.2004
RT I 2004, 36, 251
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Investeerimisfond

  Investeerimisfond (edaspidi fond) on käesoleva seaduse alusel ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum (edaspidi lepinguline fond) või asutatud aktsiaselts, mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja.

§ 2.   Avatud ja kinnine fond

  (1) Avatud fond on käesoleva seaduse §-s 105 nimetatud lepinguline fond, mille osakuid fondi tingimuste kohaselt võetakse tagasi osakuomaniku nõudmisel ühe kuu jooksul, arvates osakuomaniku poolt vastava nõude esitamisest.

  (2) Fond, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, on kinnine fond.

§ 3.   Avalik fond

  Fond, mille osakuid või aktsiaid fondi tingimuste või põhikirja kohaselt pakutakse avalikult vastavalt käesoleva seaduse §-s 217 sätestatule, on avalikult pakutav fond (edaspidi avalik fond).

§ 4.   Eurofond

  (1) Eurofond on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) tunnustatud fond, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96) (edaspidi investeerimisfondide direktiiv) sätestatud nõuetele ja mille osakuid või aktsiaid võidakse avalikkusele pakkuda kõikides lepinguriikides.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (2) Eestis asutatud eurofond on avalik avatud lepinguline fond, mis vastab investeerimisfondide direktiivis ja käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele.

§ 5.   Fondi ärinimi või nimetus

  (1) Aktsiaseltsina asutatud fondi ärinimes või lepingulise fondi nimetuses tuleb kasutada sõna „investeerimisfond” või „fond”.

  (1¹) Üksnes käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud eurofondi, §-s 252 sätestatud rahaturufondi, §-s 253 sätestatud kinnisvarafondi, §-s 254 sätestatud indeksfondi ja §-s 254¹ sätestatud riskikapitalifondi ärinimes või nimetuses võib kasutada vastavalt sõnu „eurofond”, „rahaturufond”, „kinnisvarafond”, „indeksfond” ning „riskikapitalifond”.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Muu isiku, asutuse või ühenduse nimes või nimetuses ei või kasutada sõnu „investeerimisfond”, „eurofond”, „rahaturufond”, „kinnisvarafond”, „indeksfond” ja „riskikapitalifond”, samuti eksitavalt sarnase tähendusega sõnu või lühendeid eesti ega muus keeles. Nimetatud keeldu ei kohaldata fondivalitseja ärinime suhtes.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Fondi ärinimi või nimetus peab olema selgesti eristatav teiste fondide ärinimedest ja nimetustest, mis on asutatud või moodustatud Eestis või mille aktsiaid või osakuid müüakse Eestis.

  (4) Lepingulise fondi nimetusele kohaldatakse äriseadustiku §-s 12 ärinime suhtes sätestatud nõudeid.

  (5) Fondi ärinimi või nimetus ei tohi olla eksitav aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirjas või lepingulise fondi tingimustes ettenähtud fondi investeerimispoliitika või muude tingimuste suhtes.

§ 6.   Emaettevõtja ja tütarettevõtja

  Emaettevõtja, tütarettevõtja ning märkimisväärse seose määratlemisel kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 7 sätestatut.

§ 7.   Oluline osalus ja kontrollitav äriühing

  Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu määramisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-des 9, 10 ja 72¹ sätestatust.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 8.   Seaduse kohaldamine

  (1) Käesoleva seaduse §-des 9 ja 10, § 22 punktis 1, § 34 lõikes 1, § 38¹ lõikes 1, § 76 lõike 1 punktis 4, § 76 lõike 3 punktis 3, § 121 punktis 4, § 175 lõike 2 punktis 5, §-s 234¹, § 252 lõike 1 punktis 3, § 253 lõike 2 punktis 1, § 255 lõike 1 punktis 2, §-des 264 ja 265, § 268 lõike 2 punktis 4 ning §-des 273, 296 ja 334¹⁰ nimetatud fondi all mõistetakse ka välisriigis asutatud investeerimisfondi ja muud sellesarnast ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjat ja institutsiooni.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

  (2) Väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud investeerimisteenuse või § 44 punktis 1 sätestatud investeerimiskõrvalteenuse osutamiseks tegevusluba omavale fondivalitsejale kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele väärtpaberituru seaduse VI osa ning nende sätete täpsustamiseks väärtpaberituru seaduse VI osa alusel kehtestatud õigusakte.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

2. peatükk FONDIVALITSEJA 

1. jagu Üldsätted 

§ 9.   Fondivalitseja

  (1) Fondivalitseja on aktsiaselts, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on aktsiaseltsina asutatud fondi vara või lepingulise fondi valitsemine (edaspidi fondi valitsemine). Fondivalitseja võib valitseda mitut fondi.

  (2) Lisaks fondi valitsemisele võib fondivalitseja osutada üksnes järgmisi teenuseid:
  1) väärtpaberiportfelli valitsemine väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 tähenduses;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
  2) investeerimisnõustamine väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 5 tähenduses;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
  3) kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine väärtpaberituru seaduse § 44 punkti 1 tähenduses;
  4) käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud teenused sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt fondide osas, mida või mille vara ta ei valitse.

  (2¹) Fondivalitseja, kes ei valitse eurofondi, võib osutada kolmandale isikule nõustamise teenust ja vara valitsemise teenust käesoleva seaduse § 10 lõike 1 tähenduses vara liigi puhul, mille suhtes on fondivalitseja fondi valitsemise õiguse saanud.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Fondivalitseja on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses.

§ 10.   Fondi valitsemine

  (1) Fondi valitsemine on:
  1) fondi vara investeerimine, mis seisneb fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramises ja investeerimisotsuste tegemises fondi vara paigutamisel;
  2) fondi osakute või aktsiate väljalaske ja tagasivõtmise või tagasiostmise korraldamine;
  3) vajaduse korral omandiõigust tõendavate dokumentide väljastamine fondi osakuomanikule või aktsionärile;
  4) fondi aktsionäridele või osakuomanikele vajaliku teabe edastamine ning muu klienditeenindus;
  5) fondi aktsiate või osakute turustamise korraldamine;
  6) fondi vara arvestuse pidamine ning lepingulise fondi raamatupidamise korraldamine;
  7) fondi vara puhasväärtuse määramine;
  8) fondi osakute või vajaduse korral aktsiate registri pidamise korraldamine;
  9) fondi tulu arvestamine ning tulu jaotamise korraldamine fondi aktsionäride või osakuomanike vahel;
  10) fondivalitseja ja fondi tegevuse seadusele ja muudele õigusaktidele vastavuse jälgimine, sealhulgas asjakohase sisekontrollisüsteemi rakendamine;
  11) käesolevas lõikes nimetatutega otseselt seotud tegevused.

  (2) Fondi valitsemise õigus on üksnes selle fondi fondivalitsejal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi võib fondi fondivalitseja käesoleva seaduse §-des 73–75 sätestatud ulatuses ja korras edasi anda kolmandale isikule. Eelnimetatud tegevuste edasiandmisel kolmandale isikule ei kohaldata sellele kolmandale isikule käesolevas seaduses fondivalitseja tegevusloa kohta sätestatut.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (4) [Kehtetu - RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 11.   Asukoht

  (1) Fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht peab olema Eestis.

  (2) Eestis aktsiaseltsina asutatud fonde ja Eestis asutatud lepingulisi fonde, välja arvatud kohustuslikke pensionifonde, valitseva fondivalitseja asukoht võib olla välisriigis, kui fondivalitseja on selleks asutanud filiaali või kui ta osutab piiriüleseid teenuseid Eestis vastavalt käesoleva peatüki 4. jaos sätestatule.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

  (3) Käesoleva seaduse alusel asutatud fondi valitsemisele ja tegevusele kohaldatakse Eesti õigust.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

2. jagu Fondivalitseja tegevusluba 

§ 12.   Tegevusluba

  (1) Fondivalitsejana tegutsemiseks peab aktsiaseltsil olema vastav tegevusluba (edaspidi tegevusluba).

  (2) Tegevusloa annab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon.

  (3) Tegevusluba on tähtajatu.

  (4) Tegevusluba ei ole üleantav ning teisel isikul on keelatud seda omandada ja kasutada.

§ 13.   Tegevusloa ulatus

  (1) Fondivalitseja taotleb tegevusloa fondi valitsemiseks või tegevusloa fondi valitsemiseks koos õigusega osutada ühte või mitut järgmistest teenustest:
  1) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud teenus;
  2) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 2 nimetatud teenus;
  3) käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 3 nimetatud teenus;
  4) kogumispensionide seaduse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud kohustusliku pensionifondi valitsemine;
  5) kogumispensionide seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud vabatahtliku pensionifondi, välja arvatud käesoleva lõike punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemine;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
  6) sellise tööandja, kelle elu- või asukoht on teises lepinguriigis (edaspidi lepinguriigi tööandja), töötajatele, avalikele teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele pakutava garanteeritud tootlusega tööandja pensionifondi, määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ja suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katva tööandja pensionifondi valitsemine.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (2) Eurofondi fondivalitseja võib osutada käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud teenuseid, kui talle on antud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud õigus.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 14.   Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed, kes on märgitud asutamislepingus, või tegutseva äriühingu puhul äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) põhikirja ärakiri, tegutseva aktsiaseltsi puhul ka üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;
  2) aktsiaseltsi asutamise korral asutamislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri ja aktsiakapitali sissemaksmise võimalikkust tõendav dokument;
  3) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele vastav äriplaan;
  4) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;
  5) käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud tingimustele vastavad sise-eeskirjad või nende projekt ja käesoleva seaduse §-s 248 sätestatud tingimustele vastavad riskijuhtimise reeglid või nende projekt ning käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud teenuse osutamiseks ka väärtpaberituru seaduses sätestatud tingimustele vastavad sise-eeskirjad või nende projekt;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
  6) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta (edaspidi juhid), mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende ülesannete kirjeldust, ja juhtide usaldusväärsust ning käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;
  7) andmed taotleja audiitori ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega või registrikoodi;
  8) fondijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht, hariduse kirjeldus, viimase kolme aasta töö- ja ametikohtade täielik loetelu ning fondijuhiga sõlmitud lepingu ärakiri või nõusolek sellise lepingu sõlmimiseks, mille kohaselt ta kohustub pärast taotlejale tegevusloa andmist asuma täitma fondijuhi ülesandeid;
  9) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on toodud iga aktsionäri nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta;
  10) käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud andmed isikute kohta, kellele otseselt või kaudselt kuulub rohkem kui 10% taotleja aktsiatega esindatud häältest;
  11) andmed äriühingute kohta, milles taotleja, selle juhatuse või nõukogu liikme või fondijuhi osalus on suurem kui 20%, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning eelmainitud isikute osaluse suurust;
  12) tegutseva äriühingu puhul neto-omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
  13) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt;
  14) kui taotleja taotleb tegevusluba koos õigusega osutada käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud teenust, siis investorikaitse osafondi ühekordse osamakse tasumise kohustuse võtmist tõendav dokument;
  15) kui taotleja taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemiseks, siis andmed taotleja aktuaari kohta, mis sisaldavad tema nime ja isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, või registrikoodi.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5, 7, 8, 11 ja 13 nimetatud andmeid ega dokumente ei pea esitama isik, kes taotleb tegevusluba üksnes riskikapitalifondide valitsemiseks.

  (2) Koos tegevusloa taotlemisega ühe või mitme käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuse osutamise õiguse taotlemisel teeb taotleja selle kohta tegevusloa taotluses vastava märke.

  (3) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes, esitab taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 ja 15 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (5) Avalduse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 15.   Äriplaan

  (1) Fondivalitseja äriplaan peab sisaldama kõigi fondivalitseja ja tema valitsetavate fondide olulisemate majandusnäitajate prognoosi ja analüüsi ning fondivalitseja juhtimisstruktuuri ja fondivalitsemisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:
  1) taotleja netokäive ja kulud tegevusalade kaupa;
  2) taotleja varade ning aktsia- ja omakapitali suurus;
  3) taotleja organisatsioonilise struktuuri ja tehnilise korralduse areng, osakute väljalaske korraldus;
  4) valitsetavate fondide liigid ja arv;
  5) fondide aktivate turuväärtus, vara puhasväärtus ja tootlus;
  6) fondide investeerimispoliitika ja investeeringute struktuur (jaotus eri väärtpaberite ja vara liikide, eri riikide emitentide, majandusharude kaupa ja muul viisil ning riskid ja tootlus eri liiki investeeringute kaupa);
  7) fondide valitsemiskulude suurus ja struktuur;
  8) valitsemis- ja depootasude ning osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasude määrad ja laekumiste suurused;
  9) püsivate üldkulude suurus;
  10) muude fondivalitseja osutatavate teenuste loetelu.

  (1¹) Kui fondivalitseja taotleb tegevusluba käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemiseks, peab fondivalitseja äriplaan lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule sisaldama ka:
  1) taotleja omavahendite suurust ja loetelu;
  2) käesoleva seaduse §-s 279¹ sätestatud tehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutuspõhimõtteid ja -metoodikat.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

§ 16.   Tegevusloa taotluse läbivaatamine

  (1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

  (2) Kui käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on fondi valitsemiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab seadusega või selle alusel antud õigusaktidega fondivalitseja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

  (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada suulisi selgitusi fondivalitseja juhtidelt, audiitorilt ja fondijuhilt, nende esindajatelt ning kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

  (5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või teavet, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

  (6) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
  1) taotleja on lepinguriigis asutatud fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või tütarettevõtja;
  2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
  3) taotleja ja lepinguriigis asutatud fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 17.   Tegevusloa andmise otsus

  (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.

  (2) Kui koos tegevusloaga taotleti ka õigust osutada ühte või mitut käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenust, märgitakse tegevusloa andmise otsuses ka teenused, mida fondivalitsejal on tegevusloa kohaselt õigus osutada.

  (3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale teatavaks.

§ 18.   Tegevusloa andmisest keeldumise alused

  (1) Finantsinspektsioon võib keelduda fondivalitseja tegevusloa või ühe või mitme käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuse osutamise õiguse andmisest, kui:
  1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides fondivalitseja suhtes kehtestatud nõuetele;
  2) ei ole tõendatud asutamisel oleva aktsiaseltsi aktsiakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus;
  3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud edukaks ja järjepidevaks tegutsemiseks vastavat liiki fondi fondivalitsejana;
  4) taotleja juhid, fondijuht, audiitor või aktsionärid ei vasta seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  4¹) taotleja aktuaar ei vasta seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele juhul, kui tegevusluba taotletakse käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemiseks;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
  5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
  6) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaanis esitatud andmed ei ole adekvaatsed või piisavad;
  7) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 5 nimetatud fondivalitseja sise-eeskirjad ei ole fondivalitseja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
  8) taotlejat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
  9) aktsiaseltsile antud fondivalitseja tegevusluba on varem kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud alusel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
  1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
  2) fondide valitsemisega seotud isikute erialast ettevalmistust ja kogemusi, samuti nende õiguste, kohustuste ja vastutuse selgust;
  3) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 19.   Täiendava tegevusloa taotlemine

  (1) Fondivalitseja, kellel on juba fondivalitseja tegevusluba ja kes soovib täiendavalt hakata osutama ühte või mitut käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenust, taotleb selleks Finantsinspektsioonilt täiendava tegevusloa.

  (2) Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile vastava kirjaliku avalduse, käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaani ja §-s 57 nimetatud fondivalitseja sise-eeskirjad.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 ning §-des 16–18 sätestatut.

§ 20.   Tegevusloa andmise otsuse muutmine

  (1) Fondivalitseja nime, registrikoodi, asu- või tegevuskoha aadressi või käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 1 või 3 nimetatud dokumentide muutumise korral teeb Finantsinspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmise või käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud täiendava tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.

  (2) Tegevusloa või täiendava tegevusloa andmise otsuse muutmise otsuse teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete esitamist fondivalitseja poolt.

  (3) Otsuse tegevusloa või täiendava tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 21.   Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Tegevusloa või täiendava tegevusloa (edaspidi käesolevas jaos tegevusluba) kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguste täielik või osaline äravõtmine.

  (2) Tegevusluba tunnistatakse kas täielikult või osaliselt kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamise õiguste äravõtmiseks, piiritledes õigused, mis tegevusloa omaja tegevusloa osalise kehtetuks tunnistamisega kaotab.

  (3) Enne käesoleva seaduse § 22 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha fondivalitsejale ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

  (4) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta tehakse viivitamata teatavaks otsuse adressaadile, samuti tema valitsetavale aktsiaseltsina asutatud fondile ning tema valitsetava lepingulise fondi depositooriumile.

  (5) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta jõustub otsuses märgitud ajal, kuid mitte enne otsuse adressaadile teatavakstegemist.

§ 22.   Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused

  Finantsinspektsioon võib tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
  1) fondivalitseja ei ole alustanud fondi valitsemist 12 kuu jooksul pärast talle tegevusloa andmist või kui ta ei ole 12 järjestikuse kuu jooksul valitsenud ühtegi fondi või ühegi fondi vara;
  2) tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid, millel oli tegevusloa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muudel juhtudel, kui fondivalitseja poolt või eest on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid;
  3) fondivalitseja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
  4) ilmnevad käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 4, 4¹ või 5 sätestatud asjaolud;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
  5) fondivalitseja on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, fondivalitsejale või tema juhile on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või fondivalitseja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
  6) fondivalitseja avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;
  7) fondivalitseja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt fondi, osakuomanike, aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäride või käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud teenuste klientide huve või väärtpaberituru korrapärast toimimist;
  8) fondivalitseja, kes osutab käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, ei täida käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides tema suhtes sätestatud usaldatavusnõudeid;
  9) fondivalitseja, kes osutab käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, ei ole ettenähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud tagatisfondi seaduse kohaseid investorikaitse osafondi osamakseid;
  10) fondivalitseja, kes valitseb pensionifonde, ei ole ettenähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud tagatisfondi seaduse kohaseid pensionikaitse osafondi makseid;
  11) fondivalitseja on rikkunud tema valitsetava lepingulise fondi tingimusi või aktsiaseltsina asutatud fondiga sõlmitud valitsemislepingut (edaspidi valitsemisleping), kui sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda fondivalitseja valitsetava lepingulise fondi osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi huvid;
  12) fondivalitseja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
  13) fondivalitseja omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  13¹) fondivalitseja valitsetava käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja finantskohustused või neile vastav vara ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
  14) fondivalitseja on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
  15) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on fondivalitseja rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või käesoleva seaduse § 30 lõike 6 kohaseid lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt esitatud tingimusi.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 23.   Tegevusloa kehtetuks tunnistamine fondivalitseja avalduse alusel

  (1) Tegevusluba tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks fondivalitseja vastava avalduse alusel, kui:
  1) fondivalitseja ei osuta enam käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud teenuseid;
  2) fondivalitseja ei valitse enam ühtegi fondi või ühegi fondi vara ning tema poolt varem valitsetud fondide aktsionäride ja osakuomanike õigustatud huvid on küllaldaselt kaitstud;
  3) fondivalitsejate ühinemisel on fondivalitseja ühendatavaks fondivalitsejaks ning tema poolt varem valitsetud fondi aktsionäride ja osakuomanike õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse vaatab Finantsinspektsioon läbi ning teeb otsuse tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul, arvates avalduse laekumisest. Otsusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

  (3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse alusel tegevusloa täielikust või osalisest kehtetuks tunnistamisest, kui:
  1) ei ole lõppenud fondivalitseja õigus valitseda kõiki tema valitsetavaid fonde;
  2) tegevusloa osaline või täielik kehtetuks tunnistamine võib kahjustada fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike või aktsionäride õigustatud huve;
  3) tegevusloa osaline või täielik kehtetuks tunnistamine võib kahjustada klientide huve.

§ 24.   Avalikustamine

  (1) Tegevusloa andmise või selle täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise otsuse avalikustab Finantsinspektsioon käesoleva seaduse §-s 295 ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.

  (2) Tegevusloa täieliku või osalise kehtetuks tunnistamise otsuse, mis on tehtud käesoleva seaduse § 22 alusel, avalikustab Finantsinspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse avalikustab Finantsinspektsioon hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamistähtaja möödumist. Muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused avalikustab Finantsinspektsioon hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

  (4) Otsuse, mille kohaselt taotleja võib valitseda kohustuslikke pensionifonde, teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

3. jagu Fondivalitseja tegevus välisriigis 

§ 25.   Fondivalitseja tegevuse alused välisriigis

  (1) Eestis asutatud ning Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba omav fondivalitseja võib osutada välisriigis teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid.

  (2) Teenuste osutamisel välisriigis peab fondivalitseja järgima käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

  (3) Piiriülene teenus on fondivalitseja teenus, mida ta osutab riigis, kus fondivalitseja ega tema filiaal ei ole registreeritud.

  (4) Teises lepinguriigis teenuse osutamisele kohaldatakse eurofondi valitseva Eesti fondivalitseja puhul käesoleva seaduse §-des 30–33 sätestatut ning eurofondi mitte valitseva Eesti fondivalitseja puhul vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1, 7 ja 8; §-s 32 ning § 33 lõigetes 1 ja 7–9 sätestatut.

  (4¹) Fondivalitsejale, kes kavatseb teises lepinguriigis üksnes pakkuda eurofondi osakuid, ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 33 sätestatut.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata välisriigis (edaspidi kolmandas riigis) teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 26–29 ning § 33 lõigetes 1 ja 7–9 sätestatut.

  (6) Kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis asutatud eurofondi, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, peab fondivalitseja järgima fondivalitseja juhtimise, organisatsioonilise ülesehituse, usaldatavusnõuete ja tegevuse osas käesoleva seaduse §-des 51–56¹, 57–58², 69–75, 85–88, 144¹, 144², 237–245 ja 248 sätestatut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul peavad teises lepinguriigis asutatud eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud fondivalitseja kohustused olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuetega. Fondivalitsejal tuleb kehtestada organisatsiooniline korraldus, mis on teise lepinguriigi õigusaktide kohaselt vajalik selles lepinguriigis asutatud eurofondi tegutsemiseks ja eurofondi vara investeerimiseks ning samuti käesoleva seaduse alusel eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud kohustuste täitmiseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (8) Kui fondivalitseja soovib valitseda teises lepinguriigis asutatud eurofondi, esitab Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele selgitused fondivalitseja tegevusloa andmete ja fondivalitseja poolt teises lepinguriigis eurofondi valitsemiseks esitatud dokumentide kohta kümne päeva jooksul pärast teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt taotluse saamist.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 26.   Fondivalitseja filiaal kolmandas riigis

  (1) Fondivalitseja, kes soovib asutada filiaali kolmandas riigis, taotleb Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas jaos filiaali asutamise luba).

  (2) Välisriigis filiaali asutamise loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) kolmas riik, kus fondivalitseja soovib filiaali asutada;
  2) filiaali asukoha aadress kolmandas riigis;
  3) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele vastav filiaali kolmandas riigis tegutsemise äriplaan;
  4) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed filiaali juhtide kohta.

  (3) Välisriigis filiaali asutamise loa taotluse vorm võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

§ 27.   Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa andmise otsus

  (1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja taotleja finantsseisundi, organisatsioonilise ülesehituse ja tehniliste süsteemide ning filiaali asutamiseks piisavate vahendite olemasolu kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

  (2) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul, arvates vastava avalduse saamisest.

  (3) Otsuse filiaali asutamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 28.   Filiaali asutamise loa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui:
  1) filiaali juhid ei vasta käesolevas seaduses fondivalitseja juhtide suhtes kehtestatud nõuetele;
  1¹) filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
  2) fondivalitseja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus ja muud võimalused ei ole piisavad äriplaanis nimetatud teenuste osutamiseks kolmandas riigis;
  3) filiaali asutamine kolmandas riigis või fondivalitseja esitatud äriplaani rakendamine võib kahjustada fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huve, fondivalitseja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust Eestis, teises lepinguriigis või kolmandas riigis;
  4) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet filiaali üle kolmandas riigis.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 29.   Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamine

  (1) Finantsinspektsioon võib tunnistada kolmandas riigis filiaali asutamise loa kehtetuks, kui:
  1) fondivalitseja on filiaali asutamise loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui fondivalitseja poolt või eest on Finantsinspektsioonile esitatud valeandmeid;
  2) fondivalitseja on olulisel määral rikkunud asjaomase kolmanda riigi õigusaktide nõudeid, mis võib kahjustada fondivalitseja valitsetavate fondide aktsionäride või osakuomanike või klientide huve;
  3) fondivalitseja või selle filiaal ei vasta kehtivatele filiaali asutamise loa saamise tingimustele;
  4) fondivalitseja ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;
  5) fondivalitseja on rikkunud tema valitsetava fondi tingimusi või valitsemislepingut, kui sellise rikkumise tõttu võivad ohtu sattuda fondivalitseja valitsetava fondi aktsionäride või osakuomanike huvid või kui fondivalitsejat või tema filiaali juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
  6) fondivalitseja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
  7) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui fondivalitseja tegevusest tulenevad riskid;
  8) fondivalitseja tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
  9) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud asjaolud.

  (2) Filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale ning kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele.

  (3) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab fondivalitseja oma teenuste osutamise selles kolmandas riigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 30.   Fondivalitseja filiaal teises lepinguriigis

  (1) Fondivalitseja, kes kavatseb asutada oma filiaali teises lepinguriigis, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
  1) selle lepinguriigi nimetus, kus fondivalitseja kavatseb filiaali asutada;
  2) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutatavate teenuste kohta ning filiaali organisatsioonilist struktuuri;
  3) filiaali asukoha aadress;
  4) filiaali juhtide nimed.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

  (2) Eurofondi valitsev fondivalitseja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud tõlkega filiaali asukoha lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Kui teises lepinguriigis kavatseb filiaali asutada eurofondi valitsev fondivalitseja, teeb Finantsinspektsioon otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul, arvates fondivalitsejalt vastava teatise saamisest. Otsuse teeb Finantsinspektsioon fondivalitsejale viivitamata teatavaks.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

  (4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui need:
  1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud;
  2) on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud puudustega ja Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtajal esitatud.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

  (5) Hiljemalt teisel tööpäeval pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse tegemist edastab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele. Koos nimetatud andmete ja dokumentidega edastatakse ka andmed Eestis rakendatava investori kaitse skeemi kohta, ning kui fondivalitseja kavatseb valitseda teises lepinguriigis asutatud eurofondi, Finantsinspektsiooni kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt investeerimisfondide direktiivis sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (6) Eurofondi valitsev fondivalitseja võib lepinguriigis filiaali asutada, kui ta on saanud filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused filiaali asutamiseks selles lepinguriigis või kui filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates oma tingimusi esitanud.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmete muutumisest või dokumentide muutmisest teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni ning eurofondi valitsev fondivalitseja ka vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

  (8) Finantsinspektsioon teeb lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele teatavaks iga sellise muudatuse Eestis rakendatavas investori kaitse skeemis, mis on tehtud fondivalitseja tegutsemise ajal filiaali kaudu selles lepinguriigis, samuti iga muudatuse käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel edastatud andmetes fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 31.   Dokumentide ja andmete edastamisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
  1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
  2) fondivalitseja ei valitse ühtegi eurofondi;
  3) fondivalitseja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks teises lepinguriigis;
  4) filiaali asutamine või fondivalitseja esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada fondi, osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäride huve, fondivalitseja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust Eestis või teises lepinguriigis;
  5) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet filiaali üle lepinguriigis.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 32.   Ettekirjutus tegutsemise lõpetamiseks filiaali kaudu

  (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata fondivalitsejal lepinguriigis asutatud filiaali kaudu tegutsemise, kui:
  1) esineb käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumiseks;
  2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest fondivalitseja poolt.

  (2) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse fondivalitsejale viivitamata kätte. Fondivalitseja on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuste osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 33.   Fondivalitseja piiriüleste teenuste osutamine

  (1) Fondivalitseja, kes kavatseb osutada välisriigis piiriüleseid teenuseid, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
  1) selle riigi nimetus, kus fondivalitseja kavatseb piiriüleseid teenuseid osutada;
  2) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi välisriigis osutatavate teenuste kohta.

  (2) Eurofondi valitsev fondivalitseja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud tõlkega lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Kui eurofondi valitsev fondivalitseja kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest, otsuse andmete ja dokumentide vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks. Finantsinspektsioon informeerib lepinguriigi finantsjärelevalve asutust Eestis rakendatavast investori kaitse skeemist, ning kui fondivalitseja kavatseb valitseda teises lepinguriigis asutatud eurofondi, edastab lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele kinnituse, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt investeerimisfondide direktiivis sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui need:
  1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud;
  2) on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud puudustega ja Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtajal esitatud.

  (5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
  1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
  2) fondivalitseja finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad piiriüleste teenuste osutamiseks välisriigis;
  3) piiriüleste teenuste osutamine võib kahjustada fondi, osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäride huve, fondivalitseja finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
  4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks ja seetõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet piiriüleste teenuste osutamise üle välisriigis.

  (6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamist vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele võib eurofondi valitsev fondivalitseja alustada seal piiriüleste teenuste osutamist, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuskava muutumise korral teavitab fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni ning eurofondi valitsev fondivalitseja ka lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

  (8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata fondivalitsejal piiriüleste teenuste osutamise, kui:
  1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumiseks;
  2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest fondivalitseja poolt.

  (9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse fondivalitsejale viivitamata kätte. Fondivalitseja on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piiriüleste teenuste osutamise selles välisriigis.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 33¹.   Eestis asutatud eurofondi osakute avalik pakkumine teises lepinguriigis

  (1) Eestis asutatud eurofondi osakute avalikuks pakkumiseks teises lepinguriigis (edaspidi käesolevas paragrahvis pakkumine) esitab fondivalitseja enne pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ingliskeelse pakkumise teate (edaspidi pakkumise teade), mis sisaldab järgmisi andmeid:
  1) osakute turustamise kava lepinguriigis, kus neid soovitakse pakkuda (edaspidi sihtriik);
  2) turustatavate osakute liikide nimetused, kui fondil on eriliigilised osakud;
  3) märge selle kohta, kas sihtriigis turustab fondi osakuid sama fondivalitseja, kes valitseb fondi Eestis.

  (2) Koos pakkumise teatega tuleb Finantsinspektsioonile esitada järgmised ajakohastatud dokumentide ärakirjad või vajaduse korral nende tõlked, kui need ei ole juba eelnevalt Finantsinspektsioonile esitatud:
  1) fondi tingimused;
  2) fondi viimane auditeeritud aastaaruanne;
  3) fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest auditeeritud aastaaruandest hiljem;
  4) prospekt ja dokument pealkirjaga „Investorile esitatav põhiteave” (edaspidi põhiteave).

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid, välja arvatud põhiteabe, esitab fondivalitseja omal valikul kas inglise keeles, sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse poolt heakskiidetud keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse poolt heakskiidetud keeles.

  (4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohased dokumendid koos omapoolse ingliskeelse kinnitusega eurofondi vastavuse kohta käesoleva seaduse nõuetele sihtriigi finantsjärelevalve asutusele. Nimetatud kinnitus ja dokumendid esitatakse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamist.

  (5) Finantsinspektsioon tagab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele elektroonilise ligipääsu käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud dokumentidele ja vajaduse korral nende tõlgetele.

  (6) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmete ning dokumentide sihtriigi finantsjärelevalve asutusele esitamisest viivitamata. Nimetatud teate saamise päevast võib alustada Eestis asutatud eurofondi osakute pakkumist sihtriigis.

  (7) Fondivalitseja teavitab sihtriigi finantsjärelevalve asutust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide muutmisest, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud dokumentidega elektrooniliselt tutvuda.

  (8) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud turustamise kava või punktis 2 märgitud osakute liikide nimetuste muutmist teavitab fondivalitseja sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust.

  (9) Täpsemad pakkumise tingimused ja selleks vajalikud finantsjärelevalve asutuste koostöö põhimõtted on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 584/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses standardteate ja eurofondi tõendi vormi ja sisuga, elektroonilise side kasutamisega pädevate asutuste vaheliseks üksteise teavitamiseks ning kohapealse kontrolli ja uurimise korra ja pädevate asutuste vahelise teabevahetusega (ELT L 176, 10.7.2010, lk 16–27). Fondivalitseja lähtub pakkumise teate koostamisel ja esitamisel käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud määruse lisas 1 toodud vormist.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

4. jagu Välisriigi fondivalitseja tegevus Eestis 

§ 34.   Välisriigi fondivalitseja tegevuse alused

  (1) Isik, kellel selle riigi õigusaktide kohaselt, kus ta on asutatud, (edaspidi päritoluriik) on õigus valitseda fonde või muid nendesarnaseid ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjaid või institutsioone, võib päritoluriigis väljastatud tegevusloa alusel valitseda Eestis asutatud fonde ja osutada käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid Eestis.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

  (1¹) Filiaali kaudu ega piiriüleselt ei saa valitseda kohustuslikke pensionifonde.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ja kes vastab investeerimisfondide direktiivis fondivalitsejate suhtes kehtestatud nõuetele või kelle teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on tunnistanud investeerimisfondide direktiivis kehtestatud nõuetele vastavaks (edaspidi käesolevas jaos lepinguriigi fondivalitseja), kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 38, 42 ja 297 sätestatut.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes kavatseb Eestis pakkuda üksnes eurofondi osakuid, ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 42 sätestatut.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ja kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73), fondivalitseja kohta kehtestatud nõuetele või kelle on teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus tunnistanud eelnimetatud direktiivis kehtestatud nõuetele vastavaks (edaspidi alternatiivfondi valitseja), kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 38¹ ja 297 sätestatut.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta selle paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele (edaspidi käesolevas jaos kolmanda riigi fondivalitseja), kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 35–37, 39–41 ja § 297 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.

  (4) Piiriülene teenus käesoleva jao tähenduses on fondivalitseja teenus, mida osutab isik, kes ise ega kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Käesolevas jaos piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse kolmanda isiku kaudu.

  (4¹) Kolmanda riigi fondivalitseja, kes soovib valitseda Eestis asutatud fonde piiriüleseid teenuseid osutades, peab sõlmima nende fondide aktsiate või osakute ostu ja müügi korraldamiseks lepingu krediidiasutuse, investeerimisühingu või teise fondivalitsejaga, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

  (5) Eestis teenuseid osutades peab välisriigi fondivalitseja järgima käesoleva seadusega ning selle alusel fondivalitseja tegevusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.

  (6) Kui teise lepinguriigi fondivalitseja valitseb Eestis asutatud eurofondi, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid Eestis, peab fondivalitseja järgima eurofondi moodustamise ja fondi valitsemise osas käesoleva seaduse §-des 111–154, 162–187, 217–226 ja 237–245 sätestatut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul peavad eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud fondivalitseja kohustused ning fondivalitseja ülesannete täitmine olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuetega.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (8) Teise lepinguriigi fondivalitseja poolt Eestis filiaali asutamisel peab järgima käesoleva seaduse §-des 58¹, 58², 70¹, 144¹ ja 144² ning § 70 lõike 5 alusel antud õigusaktis fondivalitseja üldisele organisatsioonilisele ülesehitusele, kliendi kaebuste lahendamisele, huvide konflikti maandamisele ja vältimisele ning eurofondi ja osakuomaniku parimates huvides tegutsemisele kehtestatud nõudeid.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (9) Eestis teenuseid osutades peab teise lepinguriigi fondivalitseja tegema Finantsinspektsioonile ja teistele huvitatud isikutele kättesaadavaks teabe osakuomanike kaebuste lahendamise korra kohta. Kaebuste lahendamise kord peab võimaldama Finantsinspektsioonil saada fondivalitsejalt lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 35.   Kolmanda riigi fondivalitseja filiaal Eestis

  (1) Kolmanda riigi fondivalitseja on kohustatud Eestis filiaali asutamiseks taotlema Finantsinspektsioonilt asjakohase loa (edaspidi käesolevas jaos filiaali asutamise luba).

  (2) Filiaali asutamise loa taotlemisel esitatakse Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) fondivalitseja nimi ja aadress;
  1¹) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmed fondivalitseja juhtide kohta;
  1²) käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 sätestatud andmed ja dokumendid fondivalitsejas olulist osalust omavate aktsionäride kohta;
  2) fondivalitsejale väljastatud tegevusloa ulatus ning tegevusloa väljastanud asutuse andmed;
  3) filiaali ärinimi ja aadress;
  4) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmed ja dokumendid filiaali juhtide kohta;
  5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid;
  6) fondivalitseja kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded;
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]
  7) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele vastav filiaali äriplaan, milles näidatakse kõik filiaali poolt Eestis osutatavad teenused.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi fondivalitsejal Finantsinspektsioonile esitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse:
  1) nõusolek filiaali asutamiseks Eestis;
  2) kinnitus selle kohta, et tal on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga;
  3) andmed fondivalitseja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse kohta ning päritoluriigis fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike ja klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus.

  (4) Filiaali asutamise loa taotluse vorm võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 36.   Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

  (1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele ja andmete kontrollimisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 ja 21–23 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

  (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud keeldumise alustele võib Finantsinspektsioon keelduda filiaali asutamise loa andmisest, kui:
  1) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle;
  2) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
  3) Finantsinspektsioonil on alust arvata, et vajalikus ulatuses ei ole võimalik kontrollida või tagada käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuete täitmist taotleja poolt;
  4) kolmanda riigi fondivalitseja tegevuse suhtes ei kohaldata käesoleva seadusega fondivalitsejale ettenähtud nõuetega vähemalt samaväärseid nõudeid.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

  (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 22 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

  (4) Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali loa kehtetuks tunnistamisest, kui filiaali klientidel on nõudeid filiaali või kolmanda riigi fondivalitseja vastu või loa kehtetuks tunnistamine kahjustaks fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huve.

§ 37.   Filiaali asutamise loa muutmine

  (1) Kolmanda riigi fondivalitseja, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb Finantsinspektsioonilt filiaali asutamise loa muutmist.

  (2) Filiaali asutamise loa muutmiseks esitab kolmanda riigi fondivalitseja Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 1–4 ja 7 nimetatud andmed ja dokumendid.

  (3) Filiaali asutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 sätestatut.

§ 38.   Lepinguriigi fondivalitseja filiaal Eestis

  (1) Lepinguriigi fondivalitseja, kes soovib asutada filiaali Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
  1) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi Eestis osutatavate teenuste kohta ning filiaali organisatsioonilist struktuuri;
  2) filiaali ärinimi ning aadress;
  3) filiaali juhtide nimed;
  4) lepinguriigis fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike ja klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus;
  5) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt investeerimisfondide direktiivis sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta, kui fondivalitseja kavatseb valitseda Eestis asutatud eurofondi.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (1¹) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib teha eelnimetatud andmete saamisest arvates kahe kuu jooksul otsuse, millega määratakse nõuded, mida fondivalitseja peab Eestis järgima ning millele vastavalt fondivalitseja peab oma teenuseid, sealhulgas portfellihaldus-, nõustamis- ja depooteenuseid osutama. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.

  (3) Lepinguriigi fondivalitseja võib filiaali asutada ja alustada teenuste osutamist kahe kuu möödumisel päevast, mil Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatusest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsust või teha eelnimetatud otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

  (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamise kohta, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Finantsinspektsiooni otsus selle olemasolu korral. Kui Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse, saadab ta selle ärakirja äriregistrile.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 38¹.   Teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja tegevus Eestis

  (1) Lepinguriigi alternatiivfondi valitseja, kes soovib valitseda Eestis asutatud investeerimisfondi, esitab oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
  1) tegevuskava, mis sisaldab eelkõige loetelu teenustest, mida Eestis soovitakse osutada, ja nimekirja fondidest, mida Eestis soovitakse valitseda;
  2) alternatiivfondi valitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et fondivalitsejal on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule.

  (2) Filiaali asutamiseks Eestis esitab alternatiivfondi valitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele samas sättes nimetatud viisil järgmised andmed:
  1) filiaali organisatsiooniline struktuur;
  2) Eestis asutatud fondi aadress, mille kaudu on võimalik informatsiooni saada;
  3) filiaali juhtide nimed ja kontaktandmed.

  (3) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohase teabe, võib alternatiivfondi valitseja alustada alternatiivfondi valitsemist Eestis.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete muutumisest teavitab alternatiivfondi valitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu viivitamata Finantsinspektsiooni.

  (5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitab Finantsinspektsioon äriregistrile kinnituse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete saamise kohta.

  (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud dokumendid ja andmed esitab fondivalitseja omal valikul kas inglise või eesti keeles.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 39.   Kolmanda riigi fondivalitseja piiriüleste teenuste osutamine Eestis

  (1) Kolmanda riigi fondivalitseja, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, taotleb Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi käesolevas jaos piiriüleste teenuste osutamise luba).

  (2) Piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile avalduse järgmiste andmete ja dokumentidega:
  1) fondivalitseja nimi ja aadress;
  2) fondivalitsejale väljastatud tegevusloa ulatus ning tegevusloa väljastanud asutuse andmed;
  3) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1 ja 3–5 sätestatud andmed ja dokumendid;
  4) fondivalitseja kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded;
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]
  5) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele vastav äriplaan, milles näidatakse kõik fondivalitseja poolt Eestis osutatavad teenused.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi fondivalitsejal esitada Finantsinspektsioonile päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse:
  1) nõusolek fondivalitseja poolt piiriüleste teenuste osutamiseks Eestis;
  2) kinnitus selle kohta, et fondivalitsejal on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas hea tavaga;
  3) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse kohta ning päritoluriigis fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike ja klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus.

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 40.   Piiriüleste teenuste osutamise loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine

  (1) Piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemisele, avalduse läbivaatamisele, loa andmisele ning kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 ja 21–23 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

  (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud keeldumise alustele võib Finantsinspektsioon keelduda piiriüleste teenuste osutamise loa andmisest, kui:
  1) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle;
  2) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
  3) Finantsinspektsioonil on alust arvata, et vajalikus ulatuses ei ole võimalik kontrollida või tagada käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuete täitmist taotleja poolt;
  4) kolmanda riigi fondivalitseja tegevuse suhtes ei kohaldata käesoleva seadusega fondivalitsejale ettenähtud nõuetega vähemalt samaväärseid nõudeid.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

  (3) Finantsinspektsioon võib tunnistada piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 22 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud.

  (4) Finantsinspektsioon võib keelduda piiriüleste teenuste osutamise loa kehtetuks tunnistamisest, kui kolmanda riigi fondivalitseja klientidel on nõudeid selle fondivalitseja vastu või kui see kahjustaks fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huve.

§ 41.   Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmine

  (1) Kolmanda riigi fondivalitseja, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud piiriüleste teenuste osutamise loa taotlemisel esitatud äriplaanis, taotleb Finantsinspektsioonilt piiriüleste teenuste osutamise loa muutmist.

  (2) Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmiseks esitab kolmanda riigi fondivalitseja Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid.

  (3) Piiriüleste teenuste osutamise loa muutmise taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 16–18 sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 42.   Lepinguriigi fondivalitseja piiriüleste teenuste osutamine Eestis

  (1) Lepinguriigi fondivalitseja, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
  1) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi Eestis osutatavate teenuste kohta;
  2) lepinguriigis fondivalitseja valitsetavate fondide osakuomanike ja klientide suhtes rakendatava investori kaitse skeemi kirjeldus;
  3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et fondivalitsejale on antud tegevusluba vastavalt investeerimisfondide direktiivis sätestatule, ning selgitused fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetavate eurofondi liikidega seotud piirangute kohta, kui fondivalitseja kavatseb valitseda Eestis asutatud eurofondi.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (2) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed, võib lepinguriigi fondivalitseja alustada piiriüleste teenuste osutamist Eestis.

  (3) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib teha eelnimetatud andmete saamisest arvates kahe kuu jooksul otsuse, kus määrab tingimused, millele vastavalt lepinguriigi fondivalitseja peab oma teenuseid, sealhulgas portfellihaldus-, nõustamis- ja depooteenuseid osutama. Otsusest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata lepinguriigi fondivalitsejat.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatustest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsust või teha eelnimetatud otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 42¹.   Lepinguriigi fondivalitseja poolt Eestis asutatud eurofondi valitsemine

  (1) Lepinguriigi fondivalitseja, kes soovib valitseda Eestis asutatud eurofondi, esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
  1) depooleping ja selle lisad;
  2) teave käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–4 ja 6–11 nimetatud tegevustega seotud ülesannete edasiandmise kohta.

  (2) Kui fondivalitseja juba valitseb Eestis asutatud eurofondi, ei tule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente esitada, kui fondivalitseja on need Finantsinspektsioonile varem esitanud.

  (3) Finantsinspektsioon võib küsida teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt selgitusi ja lisateavet seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentidega ning fondivalitseja tegevusloa ulatuse ja valitsetava eurofondi liigist tulenevate piirangutega.

  (4) Finantsinspektsioon võib teha otsuse, millega keelatakse teise lepinguriigi fondivalitsejal Eestis asutatud eurofondi valitsemine, kui:
  1) fondivalitseja ei täida käesoleva seaduse § 34 lõigetes 6–8 fondivalitseja suhtes kehtestatud nõudeid;
  2) fondivalitsejal puudub tegevusluba sellise eurofondi valitsemiseks, mille kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid on esitatud;
  3) fondivalitseja esitatud andmed ja dokumendid ei ole täielikud või piisavad.

  (5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse tegemist konsulteerib Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega.

  (6) Lepinguriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis asutatud eurofondi, teeb Finantsinspektsioonile teatavaks iga olulise muudatuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes ja dokumentides.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

5. jagu Fondivalitseja aktsiad ja aktsionärid 

§ 43.   Aktsiad

  (1) Fondivalitseja aktsiad on vabalt võõrandatavad.

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 44.   Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded

  Fondivalitsejas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning fondivalitseja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik):
  1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab fondivalitseja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
  2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab fondivalitseja juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud nõuetele;
  3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada fondivalitseja korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;
  4) kes on võimeline tagama, et fondivalitseja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks fondivalitseja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
  5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll fondivalitseja üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 45.   Osaluse omandamisest teavitamine

  (1) Isik, kes kavatseb omandada olulise osaluse fondivalitsejas või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

  (2) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel fondivalitsejas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi fondivalitseja aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui fondivalitseja muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud teavitama pärast fondivalitseja üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurendamisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

  (3) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning §-s 46¹ sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 46.   Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed

  (1) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
  1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
  2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
  3) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri ning andmed igale omanikule või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta;
  4) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;
  5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;
  6) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel fondivalitseja juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
  7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
  8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla fondivalitseja juht;
  9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
  10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;
  11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
  12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
  13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
  14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹;
  15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹;
  16) fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud;
  17) ülevaade fondivalitsejas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (1¹) Rahandusminister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Finantsinspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (1²) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (2) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, esitatakse Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele ning nendega seonduvalt hiljem esitatud andmetele ja dokumentidele lisatakse omandaja poolt allkirjastatud kinnitus esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kohta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

  (4) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (5) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 46¹.   Menetlus ja menetlustähtajad

  (1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 44 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 45 lõikes 3 sätestatud teate esitamisest arvates.

  (2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

  (3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõude esitamise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

  (4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

  (5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
  1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
  2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või
  3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.

  (7) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 47.   Osaluse omandamise tingimused

  (1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 46¹ ja § 48 lõikes 1 sätestatust.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 48.   Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:
  1) omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuetele;
  2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
  3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
  4) fondivalitseja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (2) Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või fondivalitseja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (4) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes fondivalitsejas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks fondivalitseja on, fondivalitsejas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolu. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (5) Kui omandaja või isik, kes omab fondivalitsejas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks fondivalitseja on, on teises lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka fondivalitsejale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 49.   Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

  (1) Olulise osaluse omandamise või selle suurendamise tehingu tulemusel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
  1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
  2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse;
  3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni teavitatud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 45 ja 46;
  4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid fondivalitseja tema kontrollitavaks äriühinguks.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, fondivalitseja aktsionäri või nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (4) Kui teostati tehingust, millega fondivalitseja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamisest.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 50.   Olulise osaluse muutumisest teavitamine

  (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse fondivalitsejas, või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist fondivalitseja üle, peab ta sellest Finantsinspektsiooni ette teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tagajärjel või tehingu tulemusena kontrolli fondivalitseja üle või fondivalitsejas olulise osaluse või tema oluline osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul teavitab isik pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

  (3) Fondivalitseja on käesoleva seaduse §-s 45 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

  (4) Fondivalitseja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli fondivalitsejas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72¹.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

6. jagu Fondivalitseja juhtimine 

§ 51.   Nõuded juhtidele

  (1) Fondivalitseja juhtidel peab olema oma kohustuste täitmiseks vajalik haridus, teadmised ja kogemused ning laitmatu ärialane maine.

  (2) Fondivalitseja juhiks ei või olla isik:
  1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud fondi, fondivalitseja, väärtpaberituru kutselise osalise, kindlustusandja, krediidiasutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise riigi- või järelevalveasutuse algatusel;
  2) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
  3) kellel on ärikeeld;
  4) kelle varasem tegevus viimase kümne aasta jooksul on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama fondivalitseja tegevust selliselt, et fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

  (3) Fondivalitseja juhatuses peab olema vähemalt kaks liiget.

  (4) Fondivalitseja juhatuse liikmetel peab olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus.

  (5) Fondivalitseja juhid ning töötajad on kohustatud tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes fondivalitseja ning tema valitsetavate fondide, fondide aktsionäride ja osakuomanike ning teiste klientide huvidest.

  (6) Fondivalitseja juhid peavad tagama, et fondivalitseja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja raporteerimise protseduurid, mis on fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 52.   [Kehtetu - RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 53.   Juhi tagasikutsumine

  (1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda fondivalitsejalt juhi tagasikutsumist, kui:
  1) juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
  2) juht on rikkunud käesoleva seaduse või muude tema ametialase tegevusega seotud õigusaktide nõudeid;
  3) tema valimiseks või määramiseks on esitatud eksitavaid, puudulikke või valeandmeid või -dokumente;
  4) juhi tegevus fondivalitseja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama fondivalitseja juhtimist selliselt, et fondi, fondi aktsionäride ja osakuomanike, klientide ja võlausaldajate huvid oleksid piisavalt kaitstud.

  (2) Kui fondivalitseja ei ole täielikult või ettenähtud tähtajal täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu kaudu või tunnistada fondivalitseja tegevusluba kehtetuks.

  (3) Tagasikutsutud nõukogu liikme asemele võib uue liikme määrata kohus Finantsinspektsiooni, fondivalitseja juhatuse või nõukogu või aktsionäri nõudel. Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni üldkoosoleku poolt.

§ 54.   Juhtide ja töötajate tegevuspiirangud

  (1) Fondivalitseja juhatuse liige ei või olla teise fondivalitseja, krediidiasutuse, kindlustusandja, makseasutuse, e-raha asutuse või investeerimisühingu juhatuse liige või töötaja.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

  (2) Fondivalitseja juhatuse liige võib olla juhatuse liige või töötaja selle fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

  (2¹) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja juhiks ega töötajaks ei või olla isik, kelle ameti- või töökoht kohustusliku pensionifondi depositooriumis on seotud selle pensionifondi osas depooteenuse osutamisega või kelle muu tegevus põhjustab huvide konflikti tema kohustuste täitmisega fondivalitsejas.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

  (4) Kohustuslike pensionifondide valitsemise tegevusluba omava fondivalitseja juht ega töötaja ei või olla Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja juhatuse liige ega töötaja.

§ 55.   Fondijuht

  (1) Fondivalitseja juhatus määrab iga tema valitsetava fondi juhiks isiku (edaspidi fondijuht), kelle ülesanne on koordineerida selle fondi vara investeerimist ja muid fondi valitsemisega seotud tegevusi ning jälgida, et fondi valitsetaks vastavalt õigusaktides ja lepingulise fondi tingimustes või valitsemislepingus sätestatule.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (2) Isik võib olla fondivalitseja valitsetava mitme fondi fondijuht. Fondivalitseja nõusolekul võib fondijuht töötada muus äriühingus või asutuses või osutada kolmandale isikule investeerimis- või muid teenuseid üksnes juhul, kui puudub huvide konflikt fondijuhi ja fondi aktsionäride või osakuomanike või fondivalitseja klientide vahel.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Fondijuht peab tegutsema fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike parimates huvides.

  (4) Fondijuht vastutab fondivalitseja ees oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest, kui tema kohustuste rikkumise tagajärjel tekitati kahju fondile, fondi aktsionäridele või osakuomanikele.

§ 56.   Nõuded fondijuhile

  (1) Fondijuhil peavad olema kõrgharidus või sellega võrdsustatud haridus, ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning laitmatu ärialane maine.

  (2) Fondijuhiks ei või olla isik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud nõuetele.

  (3) [Kehtetu - RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Kohustusliku pensionifondi fondijuhiks võib olla üksnes isik, kes on viimase viie aasta jooksul vähemalt ühe aasta tegutsenud fondijuhina või vähemalt kolm aastat olnud tegev väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel.

§ 56¹.   Pensionifondi ja muu avaliku fondi fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamine

  (1) Pensionifondi või muu avaliku fondi fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad:
  1) olema selged, läbipaistvad ja kooskõlas usaldusväärse ning tõhusa riskide juhtimise põhimõtetega ja fondivalitseja valitsetavate fondide investeerimispoliitikaga;
  2) lähtuma fondivalitseja äristrateegiast ja väärtustest, arvestades fondivalitseja ja tema poolt valitsetavate fondide majandustulemusi ning fondi osakuomanike või aktsionäride ja muude klientide õigustatud huve;
  3) lähtuma fondivalitseja pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega.

  (2) Fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.

  (3) Fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale tulemustasu määramisel ning väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:
  1) põhitöö- ja tulemustasu osakaal peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme või töötaja ülesannetega;
  2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata.

  (4) Kui kohustusliku pensionifondi juhatuse liikmele või töötajale, kellel on otsustuspädevus seoses kohustusliku pensionifondi investeeringute tegemisega, makstakse tulemustasu või tema tasustamine sõltub osaliselt või täielikult tema poolt tehtavatest investeerimisotsustest selle kohustusliku pensionifondi suhtes, peab selline tasustamine tuginema vähemalt viimase kolme aasta fondi tootlusele.

  (5) Fondivalitseja juhatuse liikme lepingus või töölepingus tuleb ette näha fondivalitseja õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist. Fondivalitseja võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui:
  1) fondivalitseja üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
  2) fondivalitseja juhatuse liige või töötaja ei täida tulemuskriteeriume või
  3) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

  (6) Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale tulemustasu maksmine.

  (7) Riskijuhtide või riskijuhtimist teostavate juhatuse liikmete või töötajate tasustamise põhimõtted peavad tagama nende sõltumatuse ja objektiivsuse riskijuhtimisega seotud ülesannete täitmisel.

  (8) Fondivalitseja peab oma majandusaasta aruandes avalikustama viimase majandusaasta kohta juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted ning nende rakendamist iseloomustava teabe järgmisel kujul:
  1) tasustamise põhimõtete olulised tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta;
  2) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude töötulemustel põhinevate rahaliste või oluliste mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta.

  (9) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 57 lõikes 3 käsitatakse fondivalitseja töötajana fondijuhti või muud isikut, kellel on otsustuspädevus seoses fondi investeeringute tegemisega.

  (10) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka fondivalitseja juhatuse liikmetele makstavaid tasusid.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 56².   Nõuded aktuaarile

  Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja aktuaar peab vastama kindlustustegevuse seaduse § 47³ lõikes 2 kehtestatud nõuetele.
[RT I, 23.12.2013, 4 - jõust. 01.01.2014]

§ 57.   Fondivalitseja sise-eeskirjad

  (1) Fondivalitseja kehtestab juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis peavad tagama fondivalitseja ning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavuse õigusaktidele ja fondivalitseja juhtorganite otsustele, samuti fondi vara investeerimise vastavalt fondi tingimustele või põhikirjale ning investeerimisteenuste õigus- ja korrapärase osutamise.

  (2) Fondivalitseja peab hindama regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning korrigeerima sise-eeskirju nii, et oleks tagatud fondi aktsionäride ja osakuomanike ning muude klientide huvide parim kaitse.

  (3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks:
  1) fondivalitseja sisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;
  2) töötajate valikukriteeriumid, töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramisel, fondi arvel väärtpaberitega kauplemisel, fondivalitsejale kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning riskide hindamisel;
  3) fondivalitseja huvide ning fondivalitseja juhtide ja töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise kord, sealhulgas huvide konfliktide vältimise kord konsolideerimisgrupi sees, kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi;
  4) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;
  5) investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuste osutamise kord, sealhulgas kava investeerimisteenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks ning ajaliselt määratud ja määramata piirangud tehingute tegemisel;
  6) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
  7) pensionifondi või muu avaliku fondi fondivalitseja juhatuse liikmete ning töötajate tasustamise alused ja nende kujunemise põhimõtted, sealhulgas tulemustasude maksmise alused ja meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduuri.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (4) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja sise-eeskirjadega määratakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule kindlaks ka riskide juhtimise põhimõtted ja protseduurid ning tehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutuspõhimõtted ja -metoodika.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 58.   Sisekontroll

  (1) Fondivalitseja peab rakendama piisavalt sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad fondivalitseja kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid.

  (1¹) Fondivalitsejale, kes osutab investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuseid, kohaldatakse lisaks väärtpaberituru seaduse §-des 83 ja 83¹ sätestatut.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

  (2) Fondivalitseja nõukogu määrab sõltumatu töötaja või töötajad või sõlmib siseaudiitori funktsioonide täitmiseks lepingu audiitoriga (edaspidi siseaudiitor), kes peab vastama käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning ei või töötada fondijuhina ega täita muid ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

  (3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida fondivalitseja ja selle juhtide ning töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, fondivalitseja sõlmitud lepingutele ning heale tavale. Lisaks eelnimetatule peab siseaudiitor vähemalt kord aastas kontrollima ning hindama pensionifondi või muu avaliku fondi fondivalitsejas kehtestatud tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (4) Fondivalitseja tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet fondivalitseja juhtidelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

  (5) Siseaudiitor on kohustatud talle fondivalitseja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õiguserikkumisele või fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama fondivalitseja nõukogule ja juhatusele, depositooriumile ning Finantsinspektsioonile.

§ 58¹.   Täiendavad nõuded eurofondi fondivalitseja sisekontrollile

  (1) Eurofondi fondivalitseja sisekontrolli süsteemi kuulub vähemalt vastavuskontrolli funktsioon ja käesolevas lõikes sätestatud juhul siseauditi funktsioon. Eurofondi fondivalitseja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu vastavuskontrolli ning sõltumatu siseauditi funktsiooni täitmiseks, kui see on eurofondi fondivalitseja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades vajalik ja proportsionaalne.

  (2) Sõltumatu vastavuskontrolli täitmiseks peab eurofondi fondivalitseja sise-eeskirjadega kehtestama tegevuspõhimõtted ja reeglid käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks seoses eurofondi valitsemisega (edaspidi tegevuspõhimõtted). Tegevuspõhimõtete kehtestamisel tuleb arvestada eurofondi fondivalitseja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuspõhimõtted peavad Finantsinspektsioonil võimaldama efektiivselt täita järelevalveülesandeid.

  (4) Eurofondi fondivalitseja näeb ette vastavuskontrolli funktsiooni, mida peab pidevalt ja tulemuslikult täitma sõltumatu vastavuskontrolli teostaja, kes:
  1) teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete järgimisel ning eurofondi fondivalitseja kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning hindab neid regulaarselt;
  2) nõustab eurofondi valitsemise eest vastutavaid tegevisikuid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;
  3) esitab eurofondi fondivalitseja juhtidele regulaarseid aruandeid.

  (5) Eurofondi fondivalitseja juhatus peab tagama vastavuskontrolli teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused ning juurdepääsu kogu vastavuskontrolli funktsiooni täitmiseks vajalikule teabele, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet eurofondi fondivalitseja juhtidelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

  (6) Vastavuskontrolli teostaja peab talle eurofondi fondivalitseja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumisele või osakuomanike huvide kahjustamisele, edastama eurofondi fondivalitseja juhtidele, depositooriumile ja Finantsinspektsioonile.

  (7) Vastavuskontrolli teostaja ei tohi tegeleda teenuste osutamisega ega tegevusega, mille üle ta järelevalvet teostab, ning tema tasustamise alused ja kord ei tohi ohustada tema objektiivsust. Käesolevas lõikes sätestatud tingimusi ei pea järgima, kui eurofondi fondivalitseja suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ning et vastavuskontrolli ülesannete täitmine on ka ilma kõnealuseid kohustusi täitmata tegelikkuses tulemuslik.

  (8) Siseauditi funktsiooni olemasolul määrab eurofondi fondivalitseja sise-eeskirjadega siseauditi funktsiooni täitmise korra. Eurofondi fondivalitseja siseaudiitori peamised ülesanded on:
  1) kehtestada siseauditi kava eurofondi fondivalitseja protsesside ja süsteemide, sealhulgas sisekontrolli süsteemi asjakohasuse ja tulemuslikkuse uurimiseks ja hindamiseks ning seda rakendada;
  2) esitada soovitusi, mis tuginevad käesoleva lõike punkti 1 kohaselt tehtud siseauditi tulemustele, ja kontrollida nende soovituste täitmist;
  3) esitada eurofondi fondivalitseja juhtidele regulaarseid aruandeid.

  (9) Tegevisik käesoleva paragrahvi tähenduses on:
  1) eurofondi fondivalitseja juhatuse liige, tegevjuht või muu isik, kes täidab samaväärset juhtimisfunktsiooni;
  2) eurofondi fondivalitseja töötaja või muu füüsiline isik, kes allub eurofondi fondivalitseja kontrollile ja on seotud fondi valitsemise teenuse osutamisega;
  3) muu füüsiline isik, kes fondi valitsemise ülesannete edasiandmise lepingu alusel osutab eurofondi fondivalitsejale asjakohaseid teenuseid;
  4) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud füüsiline isik, kelle pädevuses on teises lepinguriigis äriühinguna asutatud eurofondi juhtimisfunktsiooni täitmine või kes on seotud fondi valitsemisega, kui fondivalitseja valitseb teises lepinguriigis asutatud eurofondi.

  (10) Fondivalitseja juhtidele tuleb esitada regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord aastas, kirjalik aruanne käesolevas paragrahvis nimetatud vastavuskontrolli ja siseauditi valdkonna kohta. Aruandest peab selguma, kas puuduste esinemise korral aruandes käsitletud valdkonnas on võetud asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 58².   Eurofondi fondivalitseja riskijuhtimine

  (1) Eurofondi fondivalitsejal tuleb määrata sõltumatu riskijuhtimise teostaja, kui see on eurofondi fondivalitseja äritegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades vajalik ja proportsionaalne.

  (2) Riskijuhtimise teostajal on järgmised ülesanded:
  1) rakendada käesoleva seaduse § 248 lõikes 1 nimetatud riskijuhtimise reegleid ning riskide mõõtmise ja juhtimise protseduure;
  2) tagada eurofondi vastavus riskipiirangute süsteemile, sealhulgas avatud riskipositsiooni ja vastaspoole riski hindamise nõuete täitmine;
  3) nõustada fondivalitseja juhatust seoses eurofondi riskiprofiili kindlaksmääramisega;
  4) vaadata üle börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse arvutamise kord ja vajaduse korral seda tõhustada;
  5) esitada fondivalitseja juhtidele regulaarsed aruanded.

  (3) Riskijuhtimise teostaja esitab vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 5 fondivalitseja juhtidele regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord aastas, kirjaliku aruande järgmiste näitajate kohta:
  1) eurofondi riskitaseme vastavus eurofondi riskiprofiilile;
  2) eurofondi vastavus riskipiirangute süsteemile;
  3) riskide mõõtmise ja juhtimise protseduuride asjakohasus ja tulemuslikkus ning tuvastatud puuduste kõrvaldamine;
  4) eurofondi riskiprofiili ja riskipiirangute süsteemi tegelik või arvatav ületamine, et tagada asjakohaste meetmete viivitamatu rakendamine.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruandest peab selguma, kas puuduste esinemise korral aruandes käsitletud valdkonnas on võetud asjakohased meetmed puuduste kõrvaldamiseks.

  (5) Kui eurofondi fondivalitsejal ei ole sõltumatut riskijuhtimise teostajat määratud, peab fondivalitseja suutma tõendada, et huvide konflikti vältimiseks on rakendatud meetmeid, mis võimaldavad riskijuhtimise sõltumatut teostamist, ja fondivalitseja riskijuhtimise reeglid ning eurofondi riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurid vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning neid rakendatakse pidevalt ja tulemuslikult.

  (6) Fondivalitseja juhatus tagab riskijuhtimise teostajale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused ning juurdepääsu kogu riskijuhtimise teostamiseks vajalikule teabele, sealhulgas õiguse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

  (7) Vastaspoole risk ehk krediidirisk käesoleva seaduse tähenduses on risk saada kahju sellest, et eurofondi arvel tehtava tehingu teine pool rikub oma kohustust enne tehingu rahalise kohustuse täielikku täitmist.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

7. jagu Fondivalitseja ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, lõpetamine ja pankrot 

§ 59.   Fondivalitseja ümberkujundamine

  Fondi valitsevat aktsiaseltsi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks.

§ 60.   Fondivalitseja jagunemine

  Fondivalitseja jagunemine on keelatud.

§ 61.   Fondivalitseja ühinemine

  (1) Fondivalitseja ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

  (2) Fondivalitseja võib ühineda üksnes lepinguriigi õiguse alusel asutatud fondivalitsejaga. Fondivalitseja ühinemine uue äriühingu asutamise teel ei ole lubatud.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

  (3) Fondivalitsejate ühinemiseks on vaja Finantsinspektsiooni luba (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).

§ 62.   Ühinemisleping ja ühinemisaruanne

  (1) Fondivalitseja ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Ühinemislepingus võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud ühinemisloa andmist.

  (2) Fondivalitsejatevahelise ühinemislepingu sõlmimisest peab teavitama Finantsinspektsiooni kümne päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist.

  (3) Fondivalitsejate ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne, mida peab kontrollima audiitor.
[RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]

  (4) Audiitori aruandes antakse hinnang aktsiate vahetussuhtele ja selle määramisele ning arvamus selle kohta, kas ühendav fondivalitseja vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele.

§ 63.   Ühinemisluba

  (1) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav fondivalitseja või ühinevad fondivalitsejad ühiselt Finantsinspektsioonile vastava avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) ühinemisleping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri;
  2) ühinemisaruanne;
  3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav;
[RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]
  4) audiitori aruanne;
  5) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele vastav äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta kohta;
  6) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 6 ja 10 nimetatud andmed ja dokumendid;
  7) käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele vastav fondivalitseja sise-eeskirjade projekt.

  (2) Kui ühinemine toob kaasa fondide tingimuste muutmise, esitab ühendav fondivalitseja ka käesoleva seaduse §-s 117 nimetatud andmed ja dokumendid.

§ 64.   Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus

  (1) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas taotlejate poolt fondide valitsemise võimalused vastavad ning ühendav fondivalitseja vastab seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

  (2) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

  (3) Kui ühinemisel taotleti ka fondi tingimuste muutmist, teeb Finantsinspektsioon koos ühinemisloa andmise otsusega otsuse fondi tingimuste muutmise registreerimise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 118 sätestatule.

  (4) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon pärast otsuse tegemist viivitamata teatavaks ühendavale fondivalitsejale või ühinevatele fondivalitsejatele.

  (5) Finantsinspektsioon otsustab ühendatava fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamise vastavalt käesoleva seaduse §-s 21 sätestatule üheaegselt ühinemisloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus jõustub mitte varem kui ühinemise kande äriregistrisse kandmise päeval.

  (6) Finantsinspektsioon avalikustab ühinemisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval käesoleva seaduse §-s 295 ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.

§ 65.   Ühinemisloa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
  1) ühendava fondivalitseja juhid ei vasta seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  2) ühinemise tagajärjel rikutaks käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud investeerimispiiranguid;
  3) ühendava fondivalitseja finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
  4) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
  5) ühendava fondivalitseja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist:
  6) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huve.

§ 66.   Ühinemisest teavitamine

  (1) Ühinevad fondivalitsejad peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud veebilehel (edaspidi fondivalitseja veebileht).

  (2) Avalduse ühinemise kandmiseks äriregistrisse esitab fondivalitseja viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemisteate avaldamist.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

§ 67.   Fondivalitseja lõpetamine

  (1) Fondivalitseja üldkoosolek võib enda lõpetamise otsuse teha vaid pärast kõigi tema valitsetavate fondide lõpetamist või nende valitsemise üleandmist.

  (2) Selle fondivalitseja lõpetamine, kes valitseb kohustuslikke pensionifonde, võib toimuda üksnes Finantsinspektsiooni loal.

  (3) Pensionifondivalitseja lõpetamise loa saamiseks esitab pensionifondivalitseja Finantsinspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
  1) pensionifondivalitseja üldkoosoleku otsus fondivalitseja lõpetamise loa taotlemise kohta;
  2) pensionifondivalitseja hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema valitsetud või valitsetavate pensionifondide osakuomanike huvidele.

  (4) Pensionifondivalitseja lõpetamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas pensionifondivalitseja lõpetamine vastab tema valitsetud või valitsetavate pensionifondide osakuomanike huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

  (5) Otsuse pensionifondivalitseja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist.

  (6) Finantsinspektsioon võib keelduda pensionifondivalitseja lõpetamise loa andmisest, kui pensionifondivalitseja lõpetamine on vastuolus tema valitsetud või valitsetavate pensionifondide osakuomanike huvidega.

  (7) Otsuse pensionifondivalitseja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata pensionifondivalitsejatele teatavaks.

  (8) Finantsinspektsioon avalikustab pensionifondivalitseja lõpetamise loa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval käesoleva seaduse §-s 295 ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.

§ 68.   Fondivalitseja pankrot

  (1) Fondi vara ei kuulu fondivalitseja pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada fondivalitseja võlausaldajate nõudeid. Kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti, kuuluvad fondivalitseja pankrotivara hulka fondivalitseja omandis olevad fondi aktsiad või osakud.

  (2) Pensionifondivalitseja pankrotimenetluse võib algatada üksnes Finantsinspektsiooni või likvideerijate avalduse alusel.

  (3) Finantsinspektsioon esitab pensionifondivalitseja suhtes pankrotiavalduse juhul, kui pensionifondivalitseja varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Finantsinspektsioon esitab käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja suhtes pankrotiavalduse ka juhul, kui pensionifondivalitseja ja tema valitsetava tööandja pensionifondi varast ei jätku pensionifondi tehniliste eraldiste ja finantskohustuste katteks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (4) Pensionifondivalitseja suhtes pankrotihoiatust ei esitata.

  (5) Pensionifondivalitseja pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus kolme tööpäeva jooksul, arvates pankrotiavalduse esitamisest.

  (6) Fondivalitseja pankroti korral rahuldatakse tema valitsetavate pensionifondide osakuomanike nõuded fondivalitseja vastu esimeses järgus pärast pandiga tagatud nõudeid.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse viie aasta jooksul pärast pensionifondi valitsemise üleminekut.

  (8) Pensionifondivalitseja omandis olevad tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osakud ei kuulu pankrotivara hulka.

  (9) Pensionifondivalitseja võib taotleda tema omandis olevate tema valitsetava või valitsetud kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud korras või osakute kustutamist §-s 84 sätestatud korras üksnes juhul, kui 18 kuu jooksul pärast kohustusliku pensionifondi valitsemise üleminekut ei ole ilmnenud kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolusid.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud osakute tagasivõtmisel saadud raha kuulub pensionifondivalitseja pankrotivara hulka.

8. jagu Nõuded fondivalitseja tegevusele 

§ 69.   Fondivalitseja tegevus

  (1) Fondivalitseja tegevus peab vastama õigusaktidele, fondivalitseja põhikirjale ning tema valitsetava fondi tingimustele ja valitsemislepingule.

  (2) Fondivalitsejal on vastavalt fondi tingimustele ja valitsemislepingule õigus fondi vara käsutada ja vallata ning muud sellest tulenevad õigused.

  (3) Fondivalitseja teeb lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel ja kõigi osakuomanike ühisel arvel (edaspidi lepingulise fondi arvel) ning aktsiaseltsina asutatud fondi varaga fondi nimel ja arvel või vastavalt valitsemislepingule oma nimel ja fondi arvel.

§ 70.   Fondivalitseja kohustused

  (1) Fondivalitseja on kohustatud:
  1) vastama õigusaktidest ning valitsemislepingust tulenevatele nõuetele ning oma tegevustes üles näitama piisavat asjatundlikkust, ausust, täpsust ja hoolikust, et tagada tema valitsetava fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike ja klientide parimate huvide kaitse ning finantsturgude ja muude turgude usaldusväärne ja korrapärane toimimine;
  2) tagama oma tegevuseks vajalike protseduuride kehtestamise ja rakendamise ning fondide valitsemiseks vajalike vahendite olemasolu ja nende efektiivse kasutamise;
  3) vältima tehinguid, millest tulenevad fondivalitseja huvid on vastuolus tema valitsetava fondi ja kliendi huvidega (huvide konflikt) ning vältimatu huvide konflikti puhul tegutsema fondi ja kliendi huvidest lähtuvalt;
  4) hoolitsema selle eest, et fondivalitseja ja tema kliendi või fondivalitseja ja fondi või fondivalitseja klientide ja fondivalitseja valitsetavate fondide vahelisi huvide konflikte välditaks või need oleksid võimalikult väiksed;
  5) kohtlema fondi osakuomanikke võrdsete tingimuste esinemise korral võrdselt, sealhulgas jagama neile võrdsetel alustel teavet ja muid dokumente. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustused kehtivad ka fondi aktsionäride suhtes.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (2) Fondivalitseja vastutab fondile, osakuomanikele või aktsiaseltsina asutatud fondile oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.

  (3) Fondivalitsejal on õigus ja kohustus esitada oma nimel osakuomanike või fondi nõuded depositooriumi või kolmandate isikute vastu, kui nimetatud nõuete esitamata jätmine toob fondile või osakuomanikele kaasa või võib kaasa tuua olulise kahju tekkimise. Fondivalitseja ei ole kohustatud esitama nimetatud nõudeid, kui fond või osakuomanikud on nõuded juba esitanud.

  (4) Fondivalitseja peab fondi vara investeerimisel:
  1) hankima piisavat teavet vara kohta, mida ta fondi arvel kavatseb omandada või on omandanud;
  2) jälgima selle emitendi finantsmajanduslikku olukorda, kelle väärtpabereid ta fondi arvel kavatseb omandada või on omandanud;
  3) hankima piisavat teavet selle isiku maksejõulisuse kohta, kellega fondi arvel tehinguid tehakse.

  (5) Seoses eurofondi valitsemisega fondivalitseja organisatsioonilisele ülesehitusele ja sisemistele protseduurireeglitele, huvide konfliktide maandamisele ja vältimisele, riskide juhtimisele ning eurofondi varaga tehingute tegemisele esitatavad täpsemad nõuded kehtestab rahandusminister määrusega.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

§ 70¹.   Eurofondi fondivalitseja juhtide täiendavad kohustused

  (1) Eurofondi fondivalitseja juhid peavad tagama kontrolli selle üle, et fondivalitseja, juhatuse ja töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning fondivalitseja sise-eeskirjade ja protseduurireeglitega.

  (2) Eurofondi fondivalitseja juhatusel on järgmised kohustused:
  1) kinnitada investeerimisotsuste tegemise sisekord ja see regulaarselt üle vaadata, et tagada investeerimisotsuste vastavus eurofondi üldisele investeerimispoliitikale;
  2) regulaarselt kontrollida, et eurofondi tingimustes ja prospektis sätestatud üldist investeerimispoliitikat ja iga eurofondi riskipiiranguid rakendatakse nõuetekohaselt, sealhulgas juhul, kui riskijuhtimine on edasi antud kolmandale isikule;
  3) tagada vastavuskontrolli funktsiooni määramine ja selle tõhus rakendamine, sealhulgas juhul, kui vastavuskontrolli funktsiooni teostamine on edasi antud kolmandale isikule;
  4) kinnitada riskijuhtimise reeglid ning riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurid ja eurofondi riskipiirangute süsteem, millest tulenevad sobivad piirangud kõikidele võimalikele olulistele riskidele, ja need regulaarselt üle vaadata;
  5) regulaarselt kontrollida käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks kehtestatud iga poliitika, korra ja meetme tõhusust ning rakendada puuduste kõrvaldamiseks vajalikke meetmeid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks tuleb fondivalitseja juhatusele esitada regulaarselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud investeerimisotsuste tegemise sisekorra rakendamise aruanded.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet fondivalitseja nõukogu.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 70².   Eurofondi fondivalitseja tegevisiku isiklik tehing

  (1) Eurofondi fondivalitseja peab sise-eeskirjadega määrama käesoleva seaduse § 58¹ lõikes 9 nimetatud tegevisiku (edaspidi käesolevas paragrahvis tegevisik) isiklike tehingute tegemise korra ja tagama eurofondi osakuomanike huvide kaitse.

  (2) Eurofondi fondivalitseja on kohustatud kehtestama sise-eeskirjadega korra, mille eesmärk on järgmiste tehingute vältimine juhul, kui vastava tegevusega on seotud mõni tegevisik, kelle puhul võib tekkida huvide konflikt või kellel on juurdepääs siseteabele väärtpaberituru seaduse tähenduses või osakuomanikega seonduvale konfidentsiaalsele teabele:
  1) isikliku tehingu tegemine, kui see on väärtpaberituru seaduse § 188⁶ kohaselt keelatud või tehinguga kaasneb konfidentsiaalse teabe mitteõiguspärane avalikustamine või kui see on vastuolus või võib vastuollu sattuda käesolevast seadusest või väärtpaberituru seadusest tulenevate fondivalitseja kohustustega;
  2) isikliku tehingu tegemisega kaasneb kolmandale isikule väärtpaberitehingu tegemiseks soovituse andmine või selleks ajendamine, mis ei ole seotud tegevisiku tavapärase tööülesande täitmise või investeerimisteenuse osutamisega, ning kui sellisele tegevusele kohaldataks käesoleva lõike punktis 1, väärtpaberituru seaduse § 82⁵ lõike 5 punktis 1 või 2 sätestatut või sellega muul viisil väärkasutatakse täitmiseks võetud korraldustega seotud teavet;
  3) teabe või arvamuse avaldamine kolmandale isikule muul viisil kui tööülesande täitmise või teenuse osutamise lepinguga seotud tegevuse käigus, kui tegevisik teab või võib mõistlikult eeldada, et selle tulemusena teeb kolmas isik väärtpaberitehingu, mille suhtes kohaldataks käesoleva lõike punktis 1 või väärtpaberituru seaduse § 82⁵ lõike 5 punktis 1 või 2 sätestatut, et sellega kaasneks täitmiseks võetud korraldustega seotud teabe väärkasutamine muul viisil või et kolmas isik annaks sellise tehingu sõlmimiseks soovituse või ajendaks muud isikut selleks.

  (3) Fondivalitseja on kohustatud asjakohaste meetmetega tagama, et:
  1) iga tegevisik oleks teadlik käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud korrast ja seal sisalduvatest isiklike tehingute tegemise piirangutest;
  2) rakenduks süsteem, mille alusel fondivalitsejat teavitatakse viivitamata tegevisiku poolt tehtud isiklikust tehingust või mis võimaldab fondivalitsejal sellise tehingu kindlaks teha;
  3) säilitatakse kõik andmed isiklike tehingute toimumise, sealhulgas nende lubamise ja keelamise kohta. Nimetatud andmete kohta tuleb pidada eraldi registrit.

  (4) Fondivalitseja ülesannete edasiandmisel kolmandale isikule tagab fondivalitseja, et kolmas isik säilitab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud andmed ja esitab need viivitamata fondivalitsejale viimase nõudmisel.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 ei kohaldata järgmiste isiklike tehingute puhul:
  1) isiklikud tehingud, mis on tehtud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise raames, kui tehingule ei eelne sellega seonduvat teabevahetust väärtpaberiportfelli valitseja ja tegevisiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse;
  2) isiklikud tehingud eurofondi või muu investeerimisfondi aktsiate või osakutega juhul, kui Finantsinspektsioon või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus teostab fondi üle järelevalvet ja sellele fondile kohaldatakse eurofondiga samaväärseid riskide hajutamise nõudeid varade investeerimise suhtes ning tegevisik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole nimetatud fondi juhtimisega seotud.

  (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud isikliku tehingu tegemine on tegevisiku poolt või tema jaoks väärtpaberitehingu tegemine käesoleva seaduse § 76² lõike 3 tähenduses.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 70³.   Eurofondi fondivalitsejas huvide konflikti maandamine ja vältimine

  (1) Eurofondi fondivalitseja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ning rakendab neid, et maandada või vältida eurofondi valitsemisel fondivalitseja sisest huvide konflikti, huvide konflikti fondivalitseja ja tema üle kontrolli teostava isiku vahel, eurofondide ja osakuomanike omavahelisi ning osakuomanike ja fondivalitseja muude klientide omavahelisi huvide konflikte ja nende kahjulikku mõju eurofondi osakuomanike huvidele.

  (2) Fondivalitsejal tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud huvide konflikti tuvastamisel võtta arvesse fondivalitseja kohustusi seoses eurofondi valitsemisega, samuti fondivalitseja muude klientide huve ja fondivalitseja huve ning juhul, kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi, ka kõiki asjaolusid, millest fondivalitseja on või peaks olema teadlik juhul, kui selle konsolideerimisgrupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest võib tuleneda huvide konflikt.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed peavad vastama käesoleva seaduse § 76¹ lõikes 1, lõike 3 punktides 1–4 ning lõigetes 5 ja 6 nimetatud tingimustele ning arvesse võtma seda, kas fondivalitseja, tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik saab eurofondiga mitteseotud isikult osakuomanikule osutatava teenusega seoses rahana, kaubana või teenusena hüvesid, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu.

  (4) Kui käesoleva seaduse § 76¹ lõikes 6 nimetatud ühe või enama protseduuri või meetme rakendamine ei taga eurofondi fondivalitseja sõltumatuse nõutavat taset, tuleb fondivalitsejal rakendada selle saavutamiseks alternatiivseid või täiendavaid protseduure ja meetmeid.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed ei taga eurofondi või selle osakuomanike huvide kahjustamise riski vältimist, tuleb sellest viivitamata teavitada fondivalitseja juhatust, et tagada eurofondi ja selle osakuomanike parimates huvides tegutsemiseks vajalike otsuste tegemine.

  (6) Fondivalitseja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul osakuomanikke püsival andmekandjal ja põhjendab huvide kahjustamise kohta vastuvõetud otsust.

  (7) Fondivalitseja peab selliste tekkinud ja tekkida võivate huvide konfliktide kohta, millega kaasneb osakuomanike huve kahjustada võiv oluline risk, ja nendega seotud täpsemate asjaolude kohta registrit ning ajakohastab seda regulaarselt.

  (8) Käesolevas paragrahvis ja selle alusel kehtestatud meetmetes käsitatakse tegevisikuna käesoleva seaduse § 58¹ lõikes 9 nimetatud isikut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 71.   Fondivalitseja kohustused investeerimisteenuste osutamisel

  (1) Fondivalitseja võib väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel kliendi vara investeerida enda valitsetavasse fondi üksnes ulatuses, milles klient on fondivalitsejale kirjalikult vastava õiguse andnud.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

  (2) Fondivalitsejale, kes osutab investeerimis- ja investeerimis-kõrvalteenuseid, kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 81¹, 82¹, 82³, 82⁴, 82⁶, 82⁷ ja 82⁸, § 85 punktides 1–12, §-des 85², 85³, 86, 87, 87¹, 87³–87⁶, 88, 88¹³, 89¹ ja 90 ning väärtpaberituru seaduse VI osas sätestatut ning nende sätete täpsustamiseks kehtestatud õigusakte.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 72.   Varade lahusus

  (1) Fondivalitseja peab fondi vara valitsema lahus fondivalitseja enda varast, teiste tema valitsetavate fondide varadest ja muudest varakogumitest.

  (2) Fondi varasse kuulub ka vara, mis omandatakse fondi varasse kuuluva õiguse alusel või fondi varal põhineva tehinguga või saadakse hüvitusena fondi varasse kuuluva asja või õiguse eest.

  (3) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud teenuste osutamisel kohaldatakse fondivalitsejale väärtpaberituru seaduse §-s 88 kliendi varade hoidmise ja kaitse kohta sätestatut.

§ 73.   Fondivalitseja ülesannete edasiandmine

  (1) Fondivalitsejal on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud tegevusi edasi anda kolmandale isikule (edaspidi ülesannete edasiandmine), kui:
  1) ülesannete edasiandmine ei kahjusta fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huve;
  2) ülesannete edasiandmine ei takista fondivalitseja tegevust ja tema ülesannete täitmist vajalikul tasemel;
  3) ülesannete edasiandmine ei takista fondivalitseja ja depositooriumi üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
  4) ülesannete edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus fondivalitseja ei tegele reaalselt fondi valitsemisega;
  5) kolmandal isikul, kellele ülesanded edasi antakse, on ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon ning ta on võimeline neid ülesandeid täitma;
  6) fondivalitsejal on õigus anda kolmandale isikule, kellele fondivalitseja ülesanded on edasi antud, lisajuhtnööre ja kontrollida kolmanda isiku tegevust, mis on seotud fondi valitsemisega;
  7) on täidetud muud käesolevast seadusest tulenevad nõuded.

  (2) Fondivalitseja võib ülesandeid edasi anda ka sellisele välisriigi fondivalitsejale, investeerimisühingule või krediidiasutusele, kellel ei ole Eestis asutatud filiaali või kes ei osuta Eestis piiriüleseid teenuseid.

  (3) Fondivalitseja võib kolmandale isikule edasi anda üksnes selliseid käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 loetletud tegevusi, mille edasiandmine on lubatud fondivalitseja valitsetava fondi tingimuste või valitsemislepingu kohaselt.

  (4) Fondivalitseja teavitab fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmisest viivitamata Finantsinspektsiooni, esitades ülesannete edasiandmise lepingu ärakirja.

  (5) Ülesannete edasiandmine kolmandale isikule ei vabasta fondivalitsejat ja depositooriumi vastutusest seoses fondi valitsemisega.

§ 74.   Fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmise erisused

  (1) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 sätestatud fondi vara investeerimist fondivalitseja poolt määratud ulatuses võib kolmandale isikule edasi anda üksnes juhul, kui edasiandmine on kooskõlas fondivalitseja määratud investeerimispoliitikaga ja fondivalitseja poolt tehtud otsustega sellise poliitika rakendamise kohta.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (2) Fondi vara investeerimist võib edasi anda üksnes fondivalitsejale, krediidiasutusele või investeerimisühingule, kellel on tegevusluba väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 nimetatud teenuse osutamiseks. Fondi vara investeerimist võib edasi anda ka välisriigis asutatud fondivalitsejale, krediidiasutusele või investeerimisühingule, kellel on vastavalt oma tegevusloale õigus osutada väärtpaberiportfelli valitsemise teenust.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

  (3) Fondi vara investeerimist ei või edasi anda selle fondi depositooriumile ega sellisele kolmandale isikule, kelle puhul võib ilmneda huvide konflikt kolmanda isiku ja fondivalitseja, fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike vahel.

  (4) Osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamise võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele edasi anda ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

  (5) Lepingulise fondi osakute registri pidamise võib edasi anda üksnes vastavalt käesoleva seaduse 4. peatüki 3. jaos sätestatule.

§ 75.   Fondivalitseja ülesannete edasiandmise lõppemine

  (1) Fondivalitsejal peab olema õigus kolmanda isikuga sõlmitud fondi valitsemisega seotud ülesannete edasiandmise leping lõpetada igal ajal.

  (2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse konkreetsele isikule kõigi fondide või mõne fondi valitsemisega seotud ülesande edasiandmise lõpetamist või kõigi fondivalitseja poolt kolmandate isikutega sõlmitud ülesannete edasiandmise lepingute lõpetamist.

  (3) Finantsinspektsioon võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse, kui:
  1) kolmandal isikul puudub fondivalitseja ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon;
  2) rikutakse fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huve või on sellise rikkumise oht;
  3) rikutakse käesoleva seaduse §-des 73 või 74 nimetatud tingimusi;
  4) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel, kes teostab järelevalvet käesoleva seaduse § 74 lõikes 2 nimetatud isiku üle, ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks;
  5) kolmas isik, kellele fondivalitseja ülesanded on edasi antud, ei vasta nõuetele, mis on vajalikud talle üleantud ülesannete täitmiseks.

§ 76.   Pensionifondivalitseja tegevus

  (1) Fondivalitseja, kellele on antud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 4 sätestatud õigus valitseda kohustuslikke pensionifonde, on kohustatud valitsema kohustuslikku pensionifondi (edaspidi konservatiivne pensionifond), mille tingimuste kohaselt võib pensionifondi vara investeerida üksnes:
  1) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud väärtpaberitesse;
  2) krediidiasutuste hoiustesse;
  3) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 6 nimetatud tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on käesoleva lõike punktides 1, 2 või 4 nimetatud vara;
  4) fondidesse, mille vara võib investeerida üksnes käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud väärtpaberitesse või hoiustesse.

  (2) Lisaks konservatiivsele pensionifondile võib fondivalitseja valitseda kohustuslikku pensionifondi, mille tingimuste kohaselt on aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal 25%, 50% või 75% pensionifondi aktivate turuväärtusest.

  (3) Kohustuslikke pensionifonde, mille tingimuste kohaselt on aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal võrdne, võib fondivalitseja valitseda, kui nende pensionifondide tingimustes sätestatud piirangud üksikult või kogumis erinevad järgmiste tingimuste osas:
  1) käesoleva seaduse § 269 lõike 3 alusel sätestatud riigid on erinevad või nende suhtes sätestatud piirangud erinevad vähemalt 25% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest;
  2) kinnisasjadesse investeerimise piirang erineb vähemalt 10% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest;
  3) teiste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimise piirang erineb vähemalt 35% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata, kui nende kohustuslike pensionifondide, mille tingimuste kohaselt on aktsiatesse tehtud investeeringute maksimaalne osakaal võrdne, valitsemine on tingitud fondivalitsejate ühinemisest või kohustusliku pensionifondi valitsemise ülevõtmisest.

  (5) Aktsiatesse tehtud investeeringuteks käesoleva paragrahvi lõigete 2–4 tähenduses peetakse investeeringu täies ulatuses kõiki käesoleva seaduse § 271 lõikes 2 nimetatud investeeringuid.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 76¹.   Kohustusliku pensionifondi fondivalitsejas huvide konflikti maandamine ja vältimine

  (1) Fondivalitseja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ning rakendab neid, et maandada või vältida kohustusliku pensionifondi valitsemisel (edaspidi fondivalitsemise teenuse osutamine) fondivalitseja sisest huvide konflikti, fondivalitsejaga kontrollsuhet omava isiku huvide konflikti, osakuomanike omavahelisi ning osakuomanike ja fondivalitseja muude klientide omavahelisi huvide konflikte ja nende kahjulikku mõju osakuomanike huvidele. Nimetatud meetmed peavad võtma arvesse fondivalitseja suurust ja struktuuri ning äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust. Fondivalitseja kehtestab nimetatud protseduurid ja meetmed sise-eeskirjadega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud meetmed peavad hõlmama fondivalitseja sisese huvide konflikti puhul vähemalt fondivalitseja juhte ja fondivalitseja neid töötajaid, kes on seotud kohustusliku pensionifondi valitsemisega (edaspidi tegevisik), ning juhul, kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgruppi, peab ta lisaks võtma arvesse kõiki asjaolusid, millest fondivalitseja on või peaks olema teadlik juhul, kui selle konsolideerimisgrupi teiste liikmete struktuurist või äritegevusest võib tuleneda huvide konflikt.

  (3) Fondivalitseja peab fondivalitsemise teenuse osutamisest tulenevate osakuomaniku huve kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlaksmääramisel miinimumnõuetena arvesse võtma seda, kas tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik on fondivalitsemise teenuse osutamisel või muul põhjusel järgmises olukorras:
  1) on tõenäoline, et fondivalitseja, tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik saab osakuomaniku arvel rahalist kasu või väldib varalist kahju;
  2) fondivalitseja, tegevisiku või fondivalitsejaga kontrollsuhtes oleva isiku huvid osakuomanikule osutatud teenuse või fondi nimel tehtud tehingu tulemuse puhul erinevad osakuomaniku huvidest;
  3) fondivalitsejal, tegevisikul või fondivalitsejaga kontrollsuhtes oleval isikul on rahaline või muu motiiv eelistada osakuomaniku huvidele mõne teise tema poolt valitsetava fondi osakuomanike, teiste klientide või klientide rühma huve;
  4) fondivalitseja, tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik on tegev osakuomanikuga samas ärivaldkonnas;
  5) fondivalitseja, tegevisik või fondivalitsejaga kontrollsuhtes olev isik saab fondiga mitteseotud isikult osakuomanikule osutatava teenusega seoses rahana või kaubana hüvesid, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu ja mis ei ole käesoleva seaduse § 151 lõigete 6 ja 7 kohaselt lubatud.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed ei taga osakuomaniku huvide kahjustamise riski vältimist, avalikustab fondivalitseja kohustusliku pensionifondi prospektis konfliktide üldise laadi ja võimalusel konflikti allika.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestatud huvide konflikti vältimise meetmetega määratakse:
  1) fondivalitseja või tema nimel osutatava iga teenusega seotud asjaolud, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt või mis toovad kaasa osakuomanike huvide kahjustamise olulise riski;
  2) protseduurid ning meetmed, mida tuleb rakendada huvide konflikti lahendamiseks.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud protseduurid ja meetmed peavad tagama, et isikud, kes on seotud äritegevusega, millega kaasneb käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud huvide konflikt, teostavad äritegevust sellisel viisil, mis on osakuomaniku huvide kahjustamise riski maksimaalselt maandav. Nimetatud protseduurid ja meetmed peavad hõlmama järgnevast loetelust seda, mis on fondivalitseja nõutava sõltumatuse taseme tagamiseks vajalik ja asjakohane:
  1) protseduurid, millega välditakse või kontrollitakse teabevahetust tegevisikute vahel, kes on seotud sellise tegevusega, millega kaasneb huvide konflikti risk, kui nimetatud teabe vahetamine võib kahjustada osakuomanike huve;
  2) eraldi kontroll isikute üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub fondi nimel tehingute tegemine või fondiga seotud teenuste osutamine, kelle huvid võivad konflikti sattuda või kes muul moel esindavad erinevaid huve, mis võivad konflikti sattuda, sealhulgas fondivalitseja huvidega;
  3) meetmed, mis kõrvaldavad mis tahes seose erinevate tegevustega hõlmatud tegevisikute tasustamise ja nende poolt fondivalitsejale või fondile tekitatud tulude vahel, kui nimetatud tegevustega seoses võib tekkida huvide konflikt, sealhulgas kui sellega seatakse ohtu fondi investeerimispoliitika realiseerumine;
  4) protseduurid, millega takistatakse või piiratakse mis tahes isikut avaldamast ebakohast mõju sellele, millisel viisil tegevisik fondivalitsemise teenust osutab;
  5) protseduurid, millega takistatakse või kontrollitakse tegevisiku samaaegset või järjestikust tegutsemist eraldiseisvate fondide valitsemisteenuste osutamisel, kui selline tegutsemine võib kahjustada huvide konfliktidest tulenevate riskide nõuetekohast juhtimist.

  (7) Fondivalitseja peab selliste tekkinud ja tekkida võivate huvide konfliktide kohta, millega kaasneb osakuomanike huve kahjustada võiv oluline risk, ja nendega seotud täpsemate asjaolude kohta registrit ning ajakohastab seda regulaarselt.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 76².   Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja juhi, töötaja ja muu seotud isiku isiklik tehing

  (1) Fondivalitseja peab sise-eeskirjadega määrama temaga seotud isikute isiklike väärtpaberitehingute tegemise korra ja tagama kohustusliku pensionifondi osakuomanike huvide kaitse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seotud isikuteks on tegevisik ning tema abikaasa, ülalpeetav laps, võõraslaps, kasulaps ning isik, kellel on tehingu tegemise päevaks olnud tegevisikuga ühine majapidamine vähemalt ühe aasta jooksul (edaspidi käesolevas paragrahvis lähedane).

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikliku tehingu tegemine on tegevisiku poolt või tema jaoks väärtpaberiga tehingu tegemine, kui:
  1) tegevisik tehingu tegemisel tegutseb väljaspool oma tavapäraseid tööülesandeid või ametivolitusi;
  2) tehing tehti tegevisiku või tema lähedase arvel;
  3) tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga märkimisväärne seos;
  4) tehing tehti isiku arvel, kellel on tegevisikuga selline lepinguline õigussuhe, kus tegevisikul on tehingu tegemise tulemusega seoses muud olulised huvid kui kauplemise eest saadav teenus- või vahendustasu.

  (4) Fondivalitseja on kohustatud kehtestama sise-eeskirjadega korra, mille eesmärk on selliste tehingute vältimine, millega on seotud mõni tegevisik, kelle puhul võib tekkida huvide konflikt seoses kohustusliku pensionifondi valitsemisega või kellel on juurdepääs siseteabele väärtpaberituru seaduse tähenduses või osakuomanikega seonduvale konfidentsiaalsele teabele.

  (5) Fondivalitseja on kohustatud asjakohaste meetmetega tagama, et:
  1) iga tegevisik oleks teadlik käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korrast ja seal sisalduvatest piirangutest isiklike tehingute tegemisel;
  2) rakenduks süsteem, mille alusel fondivalitsejat teavitatakse viivitamata tegevisiku poolt tehtud isiklikust tehingust või mis võimaldab fondivalitsejal endal nimetatud tehingu kindlaks teha;
  3) säilitatakse kõik andmed isiklike tehingute toimumise, sealhulgas nende lubamise ja keelamise kohta. Nimetatud andmete kohta tuleb pidada eraldi registrit.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 77.   Valitsemisõiguse lõppemine

  (1) Fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb:
  1) lepingulise fondi valitsemise üleandmisega käesoleva seaduse §-des 155–160 sätestatud korras;
  2) fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega;
  3) fondivalitseja sundlõpetamisega;
  4) fondivalitseja pankroti väljakuulutamisega või tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisega vara puudumise tõttu pankrotimenetluse kulutuste katteks.

  (2) Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse, millega lõpetatakse fondivalitseja õigus fondi valitseda, kui:
  1) lepingulise fondi vara puhasväärtus on kuue kuu möödumisel fondi registreerimisest väiksem kui 400 000 eurot;
  2) fondivalitseja ei ole käesoleva seaduse § 145 lõikes 8 kehtestatud tähtajaks kõrvaldanud osakute väljalaske peatamise aluseks olnud asjaolusid;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
  3) fondivalitseja ei ole käesoleva seaduse § 145 lõikes 8 kehtestatud tähtajaks kõrvaldanud osakute tagasivõtmise peatamise aluseks olnud asjaolusid või fondivalitseja on korduvalt peatanud lepingulise fondi osakute tagasivõtmise ning selline peatamine kahjustab osakuomanike õigustatud huve;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
  4) lepingulisel fondil ei ole depositooriumi;
  5) fondi valitsemine selle fondivalitseja poolt ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
  6) see on vajalik fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvi tõttu;
  7) muudel seaduses, valitsemislepingus, fondi tingimustes või põhikirjas ettenähtud juhtudel.

9. jagu Fondivalitseja osalus fondis 

§ 78.   Fondivalitseja poolt osakute omamine

  (1) Fondivalitseja võib omada tema valitsetava fondi osakuid või aktsiaid.

  (2) Fondivalitseja peab omama vähemalt 1% iga tema valitsetava kohustusliku pensionifondi osakutest.

  (3) Alates kohustusliku pensionifondi moodustamisest peab fondivalitseja kolme aasta jooksul omama vähemalt 2% selle pensionifondi osakutest.

  (4) [Kehtetu - RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (5) Fondivalitsejale või pensionifondi valitsejana tegutsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute osakaalu määramiseks käesoleva jao tähenduses jagatakse sellele isikule kuuluvate osakute arv Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja poolt registreeritud selle fondi osakute arvuga.

  (6) Fondivalitsejale ei või kuuluda nende pensionifondide osakuid, mida ta ei valitse.

§ 79.   Osakute omamise erisused

  (1) Käesoleva seaduse §-s 78 sätestatut ei kohaldata:
  1) kohustusliku pensionifondi suhtes kolme kuu jooksul pärast selle pensionifondi valitsemise ülevõtmist fondivalitseja poolt;
  2) Finantsinspektsiooni määratud tingimustel kuue kuu jooksul pärast osakute tagasivõtmist kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 2¹ sätestatud juhul.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaega võib Finantsinspektsioon pikendada tema määratud tingimustel kuni 18 kuuni.

§ 80.   Täiendavate osakute omandamise kohustus

  (1) Seaduses sätestatud juhtudel peab fondivalitsejale kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arv olema suurem käesoleva seaduse §-des 78 ja 79 sätestatud arvust.

  (2) Ettekirjutuse täiendavate osakute omandamise ja selle tingimuste kohta teeb fondivalitsejale Finantsinspektsioon.

§ 81.   Osakute omandamine ja tagasivõtmine

  (1) Fondivalitseja poolt lepingulise fondi osakute omandamine (edaspidi käesolevas jaos osakute omandamine) või talle kuuluvate lepingulise fondi osakute tagasivõtmine (edaspidi käesolevas jaos osakute tagasivõtmine) toimub käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning vastava fondi tingimustes sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Fondivalitseja teatab Finantsinspektsioonile osakute omandamise või tagasivõtmise kavatsusest vähemalt kümme päeva enne osakute omandamist või tagasivõtmist. Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed:
  1) fondi nimetus;
  2) fondi aktivate turuväärtus ja vara puhasväärtus;
  3) väljalastud ja tagasivõtmata osakute arv;
  4) fondivalitsejale kuuluvate osakute arv ja nende osakaal;
  5) osakute arv, mida kavatsetakse omandada või tagasi võtta;
  6) osakute omandamise või tagasivõtmise päev (edaspidi käesolevas jaos tehingupäev).

  (3) Osakute omandamise või tagasivõtmise tehingu toimumisest teatab fondivalitseja Finantsinspektsioonile hiljemalt kümnendal päeval pärast tehingu toimumist. Teates märgitakse vähemalt:
  1) fondivalitseja poolt omandatud või tagasivõetud osakute arv;
  2) tehingupäev;
  3) fondi osakute arv tehingupäeval;
  4) osaku puhasväärtus tehingupäeval ning tehingupäevale eelnenud ja järgnenud tööpäeval.

  (4) Finantsinspektsiooni teavitamine käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole vajalik avatud fondi puhul, samuti juhul, kui kohustusliku pensionifondi osakud omandatakse või võetakse tagasi Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel käesoleva seaduse § 80 lõike 2 või kogumispensionide seaduse §-des 32–35 sätestatu kohaselt.

  (5) Käesolevas jaos fondivalitseja suhtes sätestatut kohaldatakse osakute tagasivõtmise osas ka isikule, kes enam ei valitse fondi, mille osakute tagasivõtmist ta nõuab.

§ 82.   Osakute omandamise või tagasivõtmise keelamise alused

  (1) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata osakute omandamise või määrata omandatavate osakute maksimaalse arvu, kui:
  1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
  2) osakute omandamise tulemusena kuuluks fondivalitsejale rohkem kui 5% fondi osakutest;
  3) osakute omandamine on vastuolus teiste osakuomanike õigustatud huvidega.

  (2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega keelata osakute tagasivõtmise või määrata tagasivõetavate osakute maksimaalse arvu, kui:
  1) teavitamisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
  2) Finantsinspektsioon on teinud fondivalitsejale ettekirjutuse ja see on jäetud tähtpäevaks täitmata;
  3) fondivalitseja on tagatisfondi seaduse § 67 lõike 2 alusel kvartaliosamakse tasumise edasi lükanud;
  4) osakute tagasivõtmine ei vastaks muul põhjusel teiste osakuomanike parimatele huvidele;
  5) fondivalitsejale kuuluvate pensionifondi osakute arv jääks osakute tagasivõtmisel väiksemaks käesoleva seaduse §-des 78–80 sätestatud arvust;
  6) kohustusliku pensionifondi osakute fondiemissioonist ei ole veel möödunud 12 kuud;
  7) võetakse tagasi sellise isiku osakuid, kelle valitsetud pensionifondi valitsemise õigus on antud üle teisele fondivalitsejale ja üleandmisest on möödunud vähem kui kuus kuud;
  8) võetakse tagasi sellise isiku osakuid, kelle valitsetud pensionifondi valitsemise õigus on läinud üle pensionifondi depositooriumile – kuni pensionifondi valitsemise õiguse üleandmiseni teisele fondivalitsejale või pensionifondi likvideerimiseni.

§ 83.   Osakute omandamine või tagasivõtmine Finantsinspektsiooni nõudel

  Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda:
  1) fondi osakute tagasivõtmist, kui fondivalitsejale kuulub rohkem kui 5% selle fondi osakutest;
  2) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui fondivalitsejale kuuluvate osakute arv tema valitsetavas kohustuslikus pensionifondis ei vasta käesoleva seaduse §-des 78 ja 79 sätestatule;
  3) kohustusliku pensionifondi osakute omandamist, kui see on vajalik kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise tagamiseks või kui see on muul põhjusel vajalik osakuomanike huvide kaitseks;
  4) pensionifondi valitsenud isikule kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmist, kui selle pensionifondi valitsemise õiguse üleminekust on möödunud rohkem kui üheksa kuud.

§ 84.   Kohustusliku pensionifondi fondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamine pensionifondi likvideerimisel

  (1) Pärast kohustusliku pensionifondi likvideerimise lõpetamist on fondivalitsejal või fondivalitsejana tegutsenud isikul õigus taotleda Finantsinspektsioonilt nõusolekut temale kuuluvate osakute puhasväärtusele vastava summa väljamaksmiseks ja osakute registrist kustutamiseks.

  (2) Finantsinspektsiooni poolt nõusoleku andmisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 82 sätestatut. Finantsinspektsioon teeb nõusoleku andmise või selle andmisest keeldumise viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

  (3) Finantsinspektsioon keeldub kõigi või osa fondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamisest, kui ilmneb mõni kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud asjaolu.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul rakendatakse kogumispensionide seaduse §-des 32–35 sätestatud kahju hüvitamise korda.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (5) Fondivalitseja esitab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale avalduse talle kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute arvule vastava summa väljamaksmiseks ja osakute kustutamiseks osakute registrist, lisades Finantsinspektsiooni nõusoleku osakute kustutamiseks. Avalduse alusel kannab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kustutatavate osakute eest raha üle fondivalitsejale.

10. jagu Fondivalitseja usaldatavusnõuded 

§ 85.   Aktsiakapital

  (1) Fondivalitseja aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 eurot.

  (2) Fondivalitseja aktsiakapital peab olema vähemalt:
  1) 730 000 eurot, kui ta valitseb käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetamata vabatahtlikku pensionifondi;
  2) 3 000 000 eurot, kui ta valitseb kohustuslikku pensionifondi või käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (3) Kohustusliku pensionifondi ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitsemise õigust omava fondivalitseja aktsiakapitali suurendamisele ja vähendamisele kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse §-s 57 ning § 58 lõigetes 1 ja 2 kindlustusandja aktsiakapitali kohta sätestatut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 86.   Fondivalitseja omavahendid

  (1) Fondivalitseja omavahendid koosnevad esimese ja teise taseme omavahenditest, millest on tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mahaarvamised.
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

  (2) [Kehtetu - RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]

  (3) Omavahenditest tehakse järgmised mahaarvamised:
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]
  1) olulised osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded ja muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu;
  2) olulisest osalusest väiksemad osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes ja allutatud nõuded ning muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu, kui kõikide selliste osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10% fondivalitseja omavahenditest;
[RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]
  3) osalused kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates, mis on suuremad kui 20% äriühingu aktsia- või osakapitalist või häälte arvust, ning kindlustustegevuse seaduse §-s 68 sätestatud tingimustele vastavad allutatud nõuded, määramata tähtajaga väärtpaberid või muudest instrumentidest tulenevad nõuded, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud kindlustusandjate, edasikindlustusandjate ning kindlustusvaldusettevõtjate omavahendite koosseisu.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mahaarvamised võib jätta Finantsinspektsiooni loal tegemata, kui:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 3 nimetatud osalused, allutatud nõuded ja muud instrumendid teises krediidi- ja finantseerimisasutuses, kindlustusandjas, edasikindlustusandjas ning kindlustusvaldusettevõtjas on omandatud ajutiselt seoses selle äriühingu äritegevuse ümberkorraldamisega või selle päästmiseks mõeldud finantsabitehinguga;
  2) [kehtetu - RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
  3) osalused või muud kapitali iseloomuga investeeringud on sellistes krediidiasutustes, finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ja kindlustusvaldusettevõtjates, mis koos fondivalitsejaga alluvad konsolideeritud järelevalvele või mis koos fondivalitsejaga moodustavad ühiselt järelevalvatava finantskonglomeraadi;
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
  4) osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on kindlustusandjas, edasikindlustusandjas ja kindlustusvaldusettevõtjas ning nimetatud äriühingute ja investeerimisühingu üle teostatakse konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet nende kui krediidiasutuste seaduse tähenduses finantskonglomeraadi üle.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

  (3²) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud esimese ja teise taseme omavahenditele ning allutatud nõuetele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 97–99² ja 100¹ ning § 102 lõigetes 1–8, 12 ja 14 sätestatut.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (4¹) Väärtpaberituru seaduse § 102 lõigetes 6–11 sätestatud piirmäärasid rakendatakse enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mahaarvamiste tegemist.
[RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]

  (5) Fondivalitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni ning esitama oma selgituse, kui tema neto-omavahendid on vähenenud:
  1) rohkem kui 5% võrra;
  2) käesoleva seaduse §-s 87 kehtestatud minimaalsuurusest allapoole.

  (6) Kui fondivalitseja neto-omavahendid on väiksemad käesoleva seaduse § 87 lõikes 1 sätestatud minimaalsuurusest, võib Finantsinspektsioon määrata tähtaja neto-omavahendite kooskõlla viimiseks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetega.

  (7) Kui fondivalitseja kuulub finantskonglomeraati krediidiasutuste seaduse § 110¹ tähenduses, peab ta järgima krediidiasutuste seaduse 9¹. peatükis sätestatut.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 87.   Neto-omavahendite minimaalsuurus

  (1) Fondivalitseja neto-omavahendite summa peab olema mõlema järgmise näitajaga võrdne või neist suurem:
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
  1) käesoleva seaduse § 85 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aktsiakapitali minimaalsuurus;
  2) 25% suurune osa fondivalitseja püsivatest üldkuludest.

  (2) Kui fondivalitseja valitsetavate fondide ning fondide, mille valitsemise õiguse ta on edasi andnud, vara turuväärtus ületab 250 000 000 eurot, peab fondivalitseja omama täiendavaid omavahendeid 0,02% ulatuses summast, mille võrra valitsetavate fondide vara turuväärtus ületab 250 000 000 eurot (edaspidi täiendavad omavahendid).
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Finantsinspektsiooni loal võib fondivalitseja täiendavate omavahendite nõude kuni 50% ulatuses katta krediidiasutuse või kindlustusandja väljastatud vastavas suuruses garantiiga. Garantii väljastanud krediidiasutus või kindlustusandja peab olema lepinguriigi krediidiasutus või kindlustusandja või muu krediidiasutus või kindlustusandja tingimusel, et garantii väljastaja on kohustatud Finantsinspektsiooni hinnangul järgima vähemalt samaväärseid usaldatavusnõudeid, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse õigusaktides.

  (4) Käesoleva seaduse § 85 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aktsiakapitali minimaalsuurus ning täiendavate neto-omavahendite summa kokku ei pea olema suurem kui 10 000 000 eurot.

  (5) Fondivalitseja neto-omavahendite ning püsivate üldkulude arvutamise ja neto-omavahendite aruandluse kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 88.   Fondivalitseja püsivad üldkulud

  (1) Püsivate üldkulude arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.

  (2) Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku alusel võib püsivate üldkulude arvutamisel maha arvata ka ühekordsed, aruandeaasta erakorralistest asjaoludest tingitult püsivate kulude hulka kuuluvad kulud.

  (3) Finantsinspektsioonil on õigus pärast majandusaasta aruande kinnitamist nõuda neto-omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel aluseks võetud püsivate üldkulude suuruse korrigeerimist juhul, kui fondivalitseja äritegevuses on toimunud olulisi muudatusi.

  (4) Tegevust alustava või vähem kui aasta tegutsenud fondivalitseja püsivate üldkulude katteks ettenähtud neto-omavahendite minimaalsuurus arvutatakse käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaanis planeeritud püsivate üldkulude alusel.

§ 89.   Pensionifondi fondivalitseja omavahendite erisused

  (1) Lisaks käesoleva seaduse § 87 lõigetes 1 ja 2 sätestatule peavad pensionifondi valitseva fondivalitseja neto-omavahendid moodustama vähemalt 2% tema valitsetavate pensionifondide vara turuväärtusest, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 või 5 ei tulene teisiti.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (2) Lisaks käesoleva seaduse § 87 lõigetes 1 ja 2 sätestatule peavad niisuguse fondivalitseja, kelle valitsetavate pensionifondide vara turuväärtus on suurem kui 125 000 000 eurot, neto-omavahendid olema vähemalt 2 500 000 eurot ning 1% tema valitsetavate pensionifondide vara turuväärtuse osast, mis ületab 125 000 000 eurot.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Pensionifondi valitsemise üleandmisel peab fondivalitseja, kellele pensionifondi valitsemine üle antakse, vastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele hiljemalt kuue kuu möödumisel valitsemisõiguse üleminekust.

  (4) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuu võrra, kui tähtaja pikendamine on põhjendatud pensionifondivalitseja finantsseisundit ja tema valitsetavate pensionifondide investeeringute struktuuri arvestades ning tähtaja pikendamine vastab fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvidele.

  (5) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi osakuomanike ees võetud kohustuste tagamiseks peavad nimetatud pensionifondi valitseval fondivalitsejal lisaks käesoleva seaduse § 87 lõigetes 1 ja 2 sätestatule olema vähemalt omavahendite miinimumi ja omavahendite normatiivi suuruses omavahendid.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (6) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi valitseva fondivalitseja omavahendite miinimum on kolm miljonit eurot ning omavahendite normatiiv leitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 89¹.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (7) Pensionifondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile omavahendite normatiivi arvutuse koos majandusaasta aruandega ning muudel seaduses sätestatud juhtudel.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatut ei kohaldata fondivalitseja suhtes, kui tema valitsetava käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tootlus või väljamaksed osakuomanikele on garanteeritud sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva lepinguriigi tööandja poolt.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 89¹.   Pensionifondi fondivalitseja omavahendite normatiiv

  (1) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud pensionifondi valitseva fondivalitseja omavahendite normatiiv leitakse vastavalt fondivalitseja valitsetavate tööandja pensionifondide kohustustele käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5–7 alusel leitud komponentide summana.

  (2) Omavahendite normatiiv leitakse kahe alljärgneva komponendi summana:
  1) tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suurus, mida on esmalt korrutatud koefitsiendiga 0,04 ning seejärel koefitsiendiga, mis on leitud edasikindlustusandja osata tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suuruse ning tehniliste eraldiste ja finantskohustuste suuruse suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,85;
  2) positiivse riskikapitaliga kohustuste korral riskikapitali suurus, mida on esmalt korrutatud koefitsiendiga 0,003 ning seejärel koefitsiendiga, mis on leitud edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,5.

  (3) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatust korrutatakse riskikapital kohustuste korral, mis katavad surmariski:
  1) kuni kolmeaastase kestusega positiivse riskikapitaliga kohustuste korral esmalt koefitsiendiga 0,001 ning seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,5;
  2) kolme- kuni viieaastase kestusega positiivse riskikapitaliga kohustuste korral esmalt koefitsiendiga 0,0015 ning seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,5.

  (4) Riskikapital käesoleva paragrahvi tähenduses on väljamaksmisele kuuluv summa, millest on lahutatud osakuomaniku ees võetud kohustustele vastav tehniliste eraldiste ja finantskohustuste summa.

  (5) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud elukindlustuse liigile, korrutatakse vastavate varade väärtus koefitsiendiga 0,01.

  (6) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud elukindlustuse liikidele, leitakse omavahendite normatiiv alljärgnevate komponentide summana:
  1) tehniliste eraldiste ja finantskohustuste summa kohustuste korral, mille puhul fondivalitseja kannab investeerimisriski, korrutatakse koefitsiendiga 0,04;
  2) tehniliste eraldiste ja finantskohustuste summa kohustuste korral, mille puhul fondivalitseja ei kanna investeerimisriski ja mille haldustasud on fikseeritud pikemaks perioodiks kui viieks aastaks, korrutatakse koefitsiendiga 0,01;
  3) fondivalitsejale tasutud komisjonitasu võrra vähendatud administratiivkulude summa kohustuste korral, mille puhul fondivalitseja ei kanna investeerimisriski ja mille haldustasud on fikseerimata pikemaks perioodiks kui viieks aastaks, korrutatakse koefitsiendiga 0,25;
  4) riskikapital kohustuste korral, mis katavad surmariski, korrutatakse esmalt koefitsiendiga 0,003 ning seejärel koefitsiendiga, mis saadakse edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitali ja riskikapitali kogusumma suhtena ning mille minimaalväärtus on 0,5.

  (7) Kohustuste korral, mis vastavad kindlustustegevuse seaduse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud kahjukindlustuse liikidele, on omavahendite normatiiv käesoleva paragrahvi lõigete 8 ja 9 või 10 ja 11 alusel arvutatud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem.

  (8) Majandusaasta brutopreemiad või teenitud preemiate brutosumma, olenevalt sellest, kumb on suurem, summas kuni 50 miljonit eurot korrutatakse koefitsiendiga 0,18 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,16.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt saadud tulemused liidetakse ning korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja osa võrra vähendatud summa ja samal perioodil esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalväärtus on 0,5.

  (10) Eelmisel kolmel majandusaastal esinenud nõuete summa jagatakse kolmega ja korrutatakse summas kuni 35 miljonit eurot koefitsiendiga 0,26 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,23.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt saadud tulemused liidetakse ning korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja osa võrra vähendatud summa ja samal perioodil esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalväärtus on 0,5.

  (12) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel arvutatud omavahendite normatiiv on väiksem eelmisel aastal arvutatud omavahendite normatiivist, leitakse omavahendite normatiiv suurimana kahest väärtusest, millest esimene on käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel arvutatud omavahendite normatiiv ja teine eelmisel aastal arvutatud omavahendite normatiiv korrutatuna koefitsiendiga, mis saadakse majandusaasta lõpu edasikindlustusandja osa võrra vähendatud rahuldamata nõuete eraldise jagamisel eelmise majandusaasta lõpu edasikindlustusandja osa võrra vähendatud rahuldamata nõuete eraldisega. Nimetatud koefitsiendi maksimaalväärtus on 1.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 90.   Tähtaja pikendamise loa taotlemine

  (1) Fondivalitseja esitab käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 nimetatud loa taotlemiseks avalduse ning andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus), milles näidatakse põhjused, mis takistavad fondivalitsejat täitmast käesoleva seaduse § 89 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusi.

  (2) Käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 nimetatud loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas taotlus vastab osakuomanike ja potentsiaalsete investorite õigustatud huvidele ja on põhjendatud, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

  (3) Otsuse käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast avalduse saamist.

  (4) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 sätestatud loa andmisest, kui tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud või kui see on vastuolus fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvidega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 91.   [Kehtetu - RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

3. peatükk DEPOSITOORIUM 

§ 92.   Depositoorium

  (1) Fondil peab olema depositoorium, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

  (2) Depositoorium hoiab fondi vara ning täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid.

  (3) Depositooriumiks võib olla krediidiasutus, investeerimisühing või välisriigi krediidiasutus või investeerimisühing, kellel selle riigi õiguse kohaselt, kus ta on asutatud, on õigus osutada krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 või väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 1 nimetatud teenustega samaväärseid teenuseid.

  (4) Eurofondi ja pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes krediidiasutus.

  (5) Eurofondi depositoorium peab olema kantud aktsiaseltsina või filiaalina Eesti äriregistrisse.

  (6) Kohustusliku pensionifondi depositooriumiks võib olla üksnes Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses nimetatud Eesti või välisriigi kontohaldurist krediidiasutus, kes on depoolepingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt ühe aasta tegutsenud depositooriumina. Välisriigi krediidiasutus võib kohustuslikule pensionifondile osutada depooteenust üksnes Eestis asutatud filiaali kaudu.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (7) Lepingulisel riskikapitalifondil, lepingulisel kinnisvarafondil ja aktsiaseltsina asutatud fondil, kui need ei ole avalikud fondid, ei pea olema depositooriumi. Kui lepingulisel riskikapitalifondil, lepingulisel kinnisvarafondil või aktsiaseltsina asutatud fondil, mis ei ole avalik fond, on depositoorium, siis ei kohaldata sellele käesolevas seaduses depositooriumi ja depoolepingu suhtes sätestatut.

  (8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda depositooriumi kandmist aktsiaseltsi või filiaalina Eesti äriregistrisse või kohustada fondivalitsejat või aktsiaseltsina asutatud fondi depositooriumi vahetama, kui:
  1) välisriigi finantsjärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet depositooriumi üle;
  2) välisriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
  3) Finantsinspektsioonil ei ole võimalik jälgida depositooriumi suhtes käesolevas seaduses või muudes õigusaktides kehtestatud nõuete täitmist või see jälgimine on takistatud.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

§ 93.   Depooleping

  (1) Depooleping on lepingulise fondi fondivalitseja ja depositooriumi vahel või aktsiaseltsina asutatud fondi ja depositooriumi vahel sõlmitud leping, mille kohaselt fondi vara antakse depositooriumile hoiule ja depositoorium kohustub sellega tegema tehinguid vastavalt fondivalitseja korraldustele ja depoolepingus ettenähtud tingimustele.

  (2) Depoolepingus nähakse ette:
  1) lepingu kehtivusaeg;
  2) poolte õigused ja kohustused;
  3) arvelduste tegemise kord;
  4) depositooriumile makstava tasu suurus ja maksmise kord;
  5) depooteenuste osutamisel tehtud kulutuste katmise ulatus ja kord;
  6) poolte vastutus lepingu rikkumise eest;
  7) depositooriumi vastutus fondi vara või väärtpaberite hoidmisel kolmandate isikute juures;
  8) vaidluste lahendamise kord;
  9) lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused ja kord, sealhulgas vara säilitamise ja üleandmise tingimused pärast depoolepingu lõppemist;
  10) muud seadusega sätestatud või fondi tingimustest või põhikirjast tulenevad tingimused.

  (3) Depooleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.

§ 93¹.   Depoolepingu täiendavad tingimused

  (1) Kui Eestis asutatud eurofondi valitseb teise lepinguriigi fondivalitseja, tuleb depoolepingus lisaks käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 sätestatule esitada:
  1) kogu teave, mida tuleb eurofondi, fondivalitseja ja depositooriumi vahel vahetada seoses eurofondi osakute väljalaske ja tagasivõtmisega, ning depositooriumi vahetamisel teabe ja dokumentide üleandmise tingimused ja kord;
  2) depoolepingu pooltele kohaldatavad info ja dokumentidega seotud konfidentsiaalsusnõuded;
  3) teave depoolepingu poolte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste täitmise ja vastutuse kohta;
  4) depoolepingule Eesti õiguse kohaldamine;
  5) teave, kas depoolepinguga on hõlmatud mitu eurofondi, ja nende loetelu.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule tuleb depositooriumi või fondivalitseja ülesannete edasiandmisel depoolepingus ette näha:
  1) kohustus esitada regulaarselt andmed kolmanda isiku kohta, kellele depositoorium või fondivalitseja on oma ülesandeid edasi andnud;
  2) kohustus esitada ühe depoolepingu poole taotlusel teisele poolele teave kolmanda isiku valiku kriteeriumide kohta ja meetmed, mida kohaldatakse kolmanda isiku tegevuse kontrollimiseks;
  3) kinnitus, et depositooriumi vastutust ei mõjuta eurofondi vara või väärtpaberite hoidmine kolmanda isiku juures.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud info ja dokumentide konfidentsiaalsusnõude kehtestamine ei tohi takistada Finantsinspektsiooni või fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse juurdepääsu dokumentidele ja teabele.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab depoolepingus sisalduma või tuleb depoolepingule lisada:
  1) depositooriumisse vara hoiule andmise ja vara hoidmise kord vastavalt vara liikidele;
  2) eurofondi tingimuste või prospekti muutmise kord, sealhulgas depositooriumi muudatustest teavitamise kord;
  3) depositooriumi poolt fondivalitsejale teabe edastamise kord, sealhulgas väärtpaberitega seotud õiguste teostamise kord ja fondivalitsejale eurofondi raamatupidamise aruandeid käsitlevale teabele õigeaegse ja asjakohase juurdepääsu tagamise kord;
  4) fondivalitseja poolt depositooriumile selle kohustuste täitmiseks vajalikule teabele juurdepääsu tagamise kord;
  5) depositooriumi poolt fondivalitseja tegevuse kontrollimise ja edastatud teabe kvaliteedi hindamise, sealhulgas kohapealse kontrolli läbiviimise kord;
  6) fondivalitseja poolt depositooriumi tegevuse ja kohustuste täitmise kontrollimise kord.

  (5) Iga käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud korra võib kokku leppida eraldi kirjaliku lepinguga.

  (6) Kui depoolepingu pooled lepivad kokku käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 alusel esitatava teabe edastamise tervikuna või osaliselt elektroonilises vormis, tuleb depoolepingus ette näha teabe säilimise tingimused.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 94.   Nõuded depositooriumile

  (1) Depositooriumi tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, depositooriumi kohustuste täitmisega tegelevate töötajate pädevus ja kogemused ning tehnilised süsteemid ja vahendid peavad olema küllaldased, et tagada käesolevas seaduses, depoolepingus või kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52⁵ lõikes 3 nimetatud lepingus depositooriumile ettenähtud ülesannete täitmine.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (2) [Kehtetu - RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

  (3) Depositoorium peab tegutsema fondivalitsejast sõltumatult ja fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike huvides.

  (4) Depositoorium täidab käesolevas seaduses või kogumispensionide seaduses sätestatud ülesandeid ka pärast depoolepingu lõppemist, kui depooleping lõpeb käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud asjaolude tõttu või muudel juhtudel, kui pärast depoolepingu lõppemist ei ole fondi varasid üle antud teisele depositooriumile. Depositooriumil on käesolevas lõikes nimetatud tegevuse eest õigus saada depoolepingus sätestatud tasu.

§ 95.   Depositooriumi tegevus

  (1) Depositoorium:
  1) hoiab fondi raha, väärtpabereid ja muud likviidset vara;
  2) korraldab fondi muu vara hoidmist, kui fondivalitseja ning depositoorium ei ole kokku leppinud teisiti;
  3) teostab fondi varaga arveldusi ja tehinguid ning peab selle kohta arvestust;
  4) hoolitseb, et osakute väljalase, tagasivõtmine, tühistamine, hüvitamine ja vahetamine toimuks vastavalt seaduses, selle alusel antud õigusaktides ja fondi tingimustes ettenähtud nõuetele;
  5) täidab fondivalitseja korraldusi niivõrd, kuivõrd depositooriumi teada ei ole need vastuolus käesoleva seaduse, muude õigusaktide, fondi tingimuste või põhikirjaga;
  6) täidab muid ülesandeid vastavalt käesolevale seadusele, muudele õigusaktidele ning depoolepingule.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule fondi depositoorium:
  1) hoolitseb, et avatud või avaliku lepingulise fondi vara ja osakute puhasväärtust arvutataks vastavalt seadusele, muudele õigusaktidele ning fondi tingimustele;
  2) jälgib, et käesoleva seaduse §-des 150–152 sätestatud väljamakseid avatud või avalikust lepingulisest fondist tehtaks ning fondi tulu arvel uute osakute väljalaskmine toimuks vastavalt käesolevale seadusele ja fondi tingimustele;
  3) hoolitseb, et kõik arveldused fondi vara võõrandamisel ja fondile vara omandamisel teostataks täies ulatuses ja selleks õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul, selle puudumisel aga ülekandeks tavapäraselt vajaliku tähtaja jooksul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud depositooriumi kohustuste täitmiseks peab depositoorium jälgima, et fondivalitseja asjakohased protseduurid ning fondivalitseja sõlmitud lepingud oleksid kooskõlas seaduse ja fondi tingimuste või põhikirjaga. Depositoorium teostab perioodiliselt kontrolli, et tuvastada, kas fondivalitseja tegevus on kooskõlas seaduse ja fondi tingimustega või fondivalitseja kehtestatud protseduuridega.

  (4) Kinnise riskikapitalifondi ja kinnisvarafondi depositoorium ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 96.   Pensionifondi depositooriumi tegevus

  (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 95 sätestatule pensionifondi depositoorium:
  1) korraldab pensionifondi osakute tagasivõtmist kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimiseks;
  2) korraldab vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamist;
  3) korraldab koos Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaga kohustusliku pensionifondi osakute vahetamist;
  4) korraldab koos Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ja kindlustusandjaga kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimist;
  5) täidab muid õigusaktidest või lepingutest tulenevaid ülesandeid.

  (2) Depositoorium teatab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale iga tööpäeva alguseks kohustusliku pensionifondi osaku väljalaske- ja tagasivõtmishinna ning väljalaske- ja tagasivõtmistasu suuruse.

§ 97.   Depositooriumi õigused ja kohustused

  (1) Depositooriumil on õigus ja kohustus esitada oma nimel osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi nõuded fondivalitseja vastu, kui nende nõuete esitamine on otstarbekas. Depositoorium ei ole kohustatud nimetatud nõudeid esitama, kui osakuomanikud või aktsiaseltsina asutatud fond on nõuded juba esitanud.

  (2) Depositooriumil on õigus ja kohustus esitada oma nimel osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi nõuded kolmandate isikute vastu või vastuväide või vara aresti alt vabastamise taotlus, kui varast teostatakse sundtäitmist või vara on arestitud nõude katteks, mille eest fondi varaga ei vastutata.

  (3) Depositoorium võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuse eest fondivalitsejalt mõistlikku tasu ja sellega seotud kulutuste hüvitamist.

§ 98.   Depositooriumi ülesannete edasiandmine

  (1) Depositooriumil on õigus vastavalt depoolepingus ettenähtud korrale sõlmida fondi vara hoidmiseks, sellega arvelduste tegemiseks ja muude depositooriumi ülesannete edasiandmiseks lepinguid kolmandate isikutega. Depositoorium vastutab ülesannete edasiandmise korral vastavalt käesoleva seaduse §-s 103 sätestatule.

  (2) Depositoorium valib fondi vara või väärtpabereid hoidva kolmanda isiku vajaliku hoolsusega, et tagada selle kolmanda isiku usaldusväärsus. Depositoorium on enne ülesannete edasiandmist ning ka edaspidi kohustatud kontrollima, kas kolmanda isiku organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase ning finantsseisund on küllaldased tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks.

§ 99.   Arveldused fondi varaga

  (1) Tehinguid fondi varaga võib fondivalitseja teha üksnes depositooriumi vahendusel või depositooriumi eelneval nõusolekul. Fondi arvel, kuid fondivalitseja nimel omandatud või omandatava kinnisvaraga võib fondivalitseja teha tehinguid üksnes depositooriumi nõusolekul ning fondivalitseja on kohustatud hoolitsema selle eest, et vastav käsutuspiirang oleks kantud märkena kinnistusraamatusse. Märkes kajastatakse ka selle fondi nimi, mille arvel omandatud või omandatava kinnisasja suhtes käsutuspiirang kehtib.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Raha osakute väljalaskest ja fondi vara võõrandamisest, samuti dividendid, intressid ja muud rahalised vahendid laekuvad depositooriumi poolt avatud fondi arvelduskontole või -kontodele (edaspidi fondi arvelduskonto).

  (3) Väljamakseid fondi arvelduskontolt võib depositoorium teha ainult fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi korraldusel vastavalt seadusele, depoolepingule, valitsemislepingule ja fondi tingimustele või põhikirjale.

§ 100.   Varade lahusus

  (1) Depositoorium peab hoidma fondi vara, sealhulgas depositooriumis või krediidiasutuses arvelduskontol hoitavast rahast tulenevaid nõudeid, eraldi oma varast ja pidama fondi vara kohta eraldi arvestust.

  (2) Depositoorium võib hoida fondi vara oma nimel, kui selleks on fondivalitseja nõusolek ja on tagatud fondi vara kohta eraldi arvestuse pidamine.

  (3) Fondi vara ei kuulu depositooriumi pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada depositooriumi võlausaldajate nõudeid.

§ 101.   Depootasu ja kulutused

  Depositooriumil on õigus saada tasu käesoleva seaduse §-des 95 ja 96 nimetatud teenuste osutamise eest ja hüvitist nende teenuste osutamisel tehtud kulutuste eest vastavalt fondi tingimustele, depoolepingule või fondivalitseja korraldusele. Nimetatud korraldus ei ole nõutav, kui fondi valitseb depositoorium.

§ 102.   Teavitamise kohustus

  Kui fondivalitseja tegevus depositooriumile teadaolevatel andmetel on oluliselt vastuolus õigusaktidega, fondi tingimuste või põhikirjaga, depoolepingu või valitsemislepinguga, peab depositoorium sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, fondivalitseja nõukogu ja aktsiaseltsina asutatud fondi juhatust.

§ 103.   Depositooriumi vastutus

  (1) Depositoorium vastutab oma kohustuste rikkumise tagajärjel fondile, osakuomanikele või fondivalitsejale tekitatud otsese varalise kahju eest.

  (2) Kui depoolepingus ei ole kokku lepitud rangemalt, vastutab depositoorium käesoleva seaduse § 98 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumise ning kolmandate isikute üle järelevalve teostamata jätmise eest.

§ 104.   Depositooriumi vahetamine

  (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat või aktsiaseltsina asutatud fondi vahetama depositooriumi fondi aktsionäride või osakuomanike õigustatud huvide kaitsmiseks, kui depositoorium ei täida käesolevast seadusest, muust õigusaktist, depoolepingust või muust lepingust tulenevat kohustust või kui esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 92 lõikes 8 nimetatud alustest.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

  (2) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutuses määrata tähtaja, mille jooksul peab fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond sõlmima uue depoolepingu ja fondi varad uuele depositooriumile üle andma.

  (3) Depositoorium täidab seadusest ja depoolepingust tulenevaid kohustusi kuni uue depoolepingu sõlmimiseni ning annab fondi varad uuele depositooriumile üle hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks. Depositooriumil on käesolevas lõikes sätestatud tegevuse eest õigus saada depoolepingus sätestatud tasu.

4. peatükk LEPINGULINE FOND 

1. jagu Lepinguline fond, fondi vara ja osak 

§ 105.   Lepinguline fond

  (1) Lepinguline fond (edaspidi käesolevas peatükis fond) on osakute väljalaske teel kogutud raha ja selle raha investeerimisest saadud muu vara, mis kuulub ühiselt osakuomanikele (edaspidi osakuomanike ühisus).

  (1¹) Lepingulise fondi vara hulka kuuluvad väärtpaberid, muud asjad ja õigused, kaasa arvatud fondi arvel, kuid fondivalitseja nimel omandatud kinnisvara.

  (2) Fondi tegevuse alused ning osakuomanike suhted fondivalitsejaga määratakse käesoleva seaduse ja fondi tingimustega.

  (3) Igal fondil võib samal ajal olla üksnes üks fondivalitseja.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 106.   Osak ja osakuomaniku osa lepingulise fondi varas

  (1) Osak väljendab osakuomaniku osalust fondi varas.

  (2) Osakuomaniku osa fondi varas on määratud temale kuuluvate osakute arvu ja kõigile osakuomanikele kuuluvate osakute koguarvu suhtega. Nimetatud suhte muutumisel muutub vastavalt osakuomaniku osa suurus.

  (3) Kui fondil on mitut liiki osakuid, määratakse osakuomaniku osa lepingulise fondi varas temale kuuluvate osakute arvu ja kõigi sama liiki osakute arvu ning vastavalt kõigi sama liiki osakute puhasväärtuste summa suhtega fondi vara puhasväärtusesse.

  (4) Kui osakuomanikule kuulub mitut liiki osakuid, määratakse tema osa lepingulise fondi varas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eri liiki osakutele vastavate osade summana.

  (5) Osakute väljalaskmisel ja lepingulise fondi vara investeerimisel omandatud vara kuulub lepingulise fondi varana osakuomanikele vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud osade suurusele.

  (6) Osakuomanike omavahelistes suhetes ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 72–79 sätestatut. Ükski osakuomanik ei või nõuda osakuomanike ühisuse lõpetamist. Seda õigust ei ole ka osakuomaniku pandipidajal ega võlausaldajal täitemenetluses ega pankrotihalduril pankrotimenetluses.

§ 107.   Osakuomaniku vastutus

  (1) Osakuomanik ei vastuta isiklikult fondi kohustuste eest, mida fondivalitseja on fondi arvel võtnud, samuti kohustuste eest, mille täitmist on fondivalitsejal õigus nõuda vastavalt fondi tingimustele fondi arvel. Osakuomaniku vastutus nende kohustuste täitmise eest on piiratud tema osaga fondi varas.

  (2) Fondivalitseja ei või osakuomanike nimel võtta kohustusi.

  (3) Osakuomaniku vastu suunatud nõude täitmiseks võib pöörata sissenõude tema osakute, mitte aga fondi vara vastu.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

§ 108.   Osak

  (1) Fondil võib olla mitut liiki osakuid, millest tulenevad õigused võivad erineda osaku nimiväärtuse, osakust tulenevate häälte arvu või käesoleva seaduse §-des 139 ja 140 või § 150 lõigetes 2 ja 3 nimetatud osakuga seotud tasude suuruse või §-s 152 nimetatud fondist tehtavate väljamaksete poolest.

  (2) Sama liiki osakud annavad osakuomanikele võrdsetel alustel võrdsed õigused.

  (3) Fondivalitsejal on õigus kehtestada fondi tingimustes eri liiki osakute suhtes erisusi, mis võivad tuleneda osakute omandamise nõutavast viisist, osakute omandamisel nõutavast osakute miinimumarvust, osakute omandamiseks nõutavast investeeritavast summast, osakute vahetamise lubatavusest või vahetamise korrast.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Fondi tingimustes peab fondi eri liiki osakuid nimetama erinevalt.

  (5) Osak võib olla nimiväärtusega või nimiväärtuseta. Ühel ja samal fondil ei või olla nimiväärtusega ja nimiväärtuseta osakuid.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (5¹) Kui fondil on nimiväärtusega osakud, siis osaku nimiväärtus väljendatakse vähemalt ühe sendi täpsusega, välisvaluutas nimiväärtuse väljendamise korral vähemalt täpsusega kaks kohta pärast koma.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (5²) Kui fondil on nimiväärtusega osakud, siis ei või fondi osaku nimiväärtus olla väiksem kui üks euro.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Osak on jagatav. Osakute jagamise tulemusena tekkinud osakute osade (edaspidi murdosak) ümardamise reeglid sätestatakse fondi tingimustes.

§ 109.   Pensionifondi osaku erisused

  (1) Pensionifondi osakuid võivad omandada ja omada üksnes füüsilised isikud, samuti pensionifondi valitseja või pensionifondi fondivalitsejana tegutsenud isik käesoleva seaduse 2. peatüki 9. jaos sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Pensionifondi osakuid ei või võõrandada ega koormata.

  (3) Pensionifondil võivad olla üksnes ühte liiki osakud.

  (4) Pensionifondi murdosak tuleb näidata täpsusega kolm kohta pärast koma.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Pensionifondi osakul peab olema nimiväärtus, mis on 0,64 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Pensionifondi osak ei või kuuluda samal ajal mitmele isikule. Kohustusliku pensionifondi osak ei kuulu abikaasade ühisvarasse.

  (7) Kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral on pankrotihalduril õigus esitada registripidajale avaldus kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks.
[RT I, 13.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (8) Vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku pankroti korral või tema varale sissenõude pööramisel täitemenetluse korras on vastavalt pankrotihalduril või kohtutäituril õigus esitada avaldus vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemiseks.
[RT I, 13.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetamata juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud.
[RT I, 13.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

§ 110.   Osakust tulenevad õigused

  Osakuomanikul on õigus:
  1) nõuda fondivalitsejalt osakute tagasivõtmist vastavalt fondi tingimustes sätestatule;
  2) võõrandada temale kuuluvaid osakuid kolmandatele isikutele;
  3) saada fondi varast väljamaksete tegemisel vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust ja osaku liigist tulenev osa fondi tulust;
  4) saada vastavalt fondi tingimustele oma osakute arvust ja osakute liigist tulenev osa fondi likvideerimisel järelejäänud varast;
  5) kokku kutsuda osakuomanike üldkoosolek seaduses või fondi tingimustes ettenähtud juhtudel ja korras;
  6) osaleda ja hääletada üldkoosolekul vastavalt käesoleva seaduse § 131 lõikes 3 sätestatud häälte arvule;
  7) saada käesoleva seaduse §-s 242 sätestatud informatsiooni fondi tegevuse kohta;
  8) toimida muul seaduses sätestatud või fondi tingimustes ettenähtud viisil.

2. jagu Fondi moodustamine ja tingimused 

§ 111.   Fondi moodustamine

  (1) Fondi moodustamise otsustab ja fondi tingimused kinnitab fondivalitseja nõukogu.

  (2) Fondi moodustamise otsuses tuleb märkida:
  1) fondi nimetus;
  2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;
  3) depositooriumi ärinimi ja asukoht.

  (2¹) Tööandja pensionifondi moodustamiseks ning fondi tingimuste ja finantseerimise kokkuleppimiseks võivad fondivalitseja ja sellesse fondi sissemakseid tegema hakkav tööandja sõlmida lepingu.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (3) Fondi asukohaks on fondivalitseja asukoht või tema Eesti filiaali asukoht. Kui käesoleva seaduse alusel asutatud fondi valitseb piiriüleseid teenuseid osutades välisriigi fondivalitseja, siis on fondi asukohaks käesoleva seaduse § 34 lõikes 4¹ nimetatud krediidiasutuse, investeerimisühingu, teise fondivalitseja või filiaali asukoht.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

§ 112.   Fondi tingimused

  (1) Fondi tingimustes peavad olema märgitud:
  1) fondi nimetus;
  2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht, depositooriumi ärinimi;
  3) fondi liik, arvestades käesoleva seaduse §-des 2–4 sätestatut, samuti märge selle kohta, kas fond on kohustuslik või vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond, või käesoleva seaduse §-des 252–254 või §-s 278 nimetatud fond. Garanteeritud tootlusega fondi puhul märgitakse ka garantii tingimused ning garantiiandja ärinimi, asukoht ja registrikood selle olemasolu korral;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
  4) fondi tegevuse eesmärk ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki väärtpaberitesse ja muusse varasse, täpsemad riskide hajutamise piirangud ning investeerimispiirangud, samuti piirangud regioonide või majandusharude kaupa;
  5) osakute liigid, kui fondil on eri liiki osakuid;
  6) osakutega seotud õigused ja kohustused;
  7) osakutest tulenevate õiguste teostamise viis;
  8) osakute vahetamise lubatuse korral osakute vahetamise tingimused ja kord, osakute vahetamisel toimuva osakute väljalaske ja tagasivõtmise kord, väljalaske- ja tagasivõtmistasu maksmise kord ning vastavad tähtajad;
  9) fondivalitseja õigused ja kohustused fondi vara valitsemisel;
  10) depositooriumi vastutus fondi vara või väärtpaberite hoidmisel kolmandate isikute juures;
  10¹) käesoleva seaduse § 92 lõikes 7 nimetatud fondide puhul teave selle kohta, et depositooriumi olemasolu ei ole seadusest tulenevalt kohustuslik ning teave fondi vara hoidmisele kohalduvate õiguste ja kohustuste kohta;
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]
  11) fondivalitseja poolt fondis osaluse omandamise kord ning fondivalitsejale kuuluvate osakute tagasivõtmise kord;
  12) osakute registreerimise kord ja registripidaja või registripidajad;
  13) fondivalitsejale ja depositooriumile makstavate tasude loetelu ja nende arvestamise kord;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
  14) fondi arvel makstavate kulutuste täielik loetelu ning nende arvestamise kord;
  15) käesoleva lõike punktides 13 ja 14 sätestatud tasude ja kulutuste piirmäärad;
  16) osakute väljalaske ning tagasivõtmise tingimused ja kord;
  17) fondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasude arvutamise kord ning piirmäärad, samuti kriteeriumid, mille alusel erinevatele osakuomanikele kohaldatakse erinevaid piirmäärasid;
  18) fondi vara puhasväärtuse ning osakute väljalaske- ja tagasivõtmishinna arvutamise ja avaldamise kord ja sagedus;
  19) kui fondi tingimuste kohaselt võib fondi vara investeerida asjadesse, siis nende asjade hoidmise ja säilimise tagamise kord;
  20) iga liiki osaku puhasväärtuse arvutamise põhimõtted;
  21) tähtajalise fondi tähtaeg, kui see on ette nähtud;
  22) fondi puudutava teabe, sealhulgas reklaami ja aruannete avalikustamise ja esitamise kord;
  22¹) kui fondi investeerimispoliitika seisneb väärtpaberiindeksi või muu finantsindeksi järgimises või selle tootluse ületamises, siis informatsioon fondi tootluse võrdlemisel kasutatava võrdlusindeksi või muu võrdlusaluse ning selle võrdlusindeksi või -aluse algallika kohta;
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]
  23) fondi tulu kasutamise ja fondi tulu arvel väljamaksete tegemise kord;
  24) osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise kord, kui üldkoosolek on ette nähtud seaduse või fondi tingimustega;
  25) ülesannete loetelu, mida fondivalitseja võib kolmandatele isikutele edasi anda ning fondivalitseja vastutuse ulatus üleantud ülesannete täitmisel;
  26) fondi tingimuste muutmise kord ja muudatuste avaldamise koht;
  27) fondi likvideerimise tingimused ja kord;
  28) muud seaduses sätestatud tingimused.

  (2) Fondi tingimustes võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole vastuolus õigusaktidega.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 113.   Pensionifondi tingimuste erisused

  (1) Pensionifondi tingimustes peavad lisaks käesoleva seaduse §-s 112 sätestatule sisalduma:
  1) pensionifondi osakute tagasivõtmise korra erisused kogumispensioni kindlustuslepingu sõlmimisel;
  2) osakute pärimisel väljamaksete tegemise kord.
  3) fondivalitsejale või pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute tühistamise tingimused ja kord;
  4) kohustusliku pensionifondi osakute tühistamise kord pärijate puudumisel kogumispensionide seaduse § 28 lõikes 4 sätestatud juhul;
  5) kohustuslikust pensionifondist kogumispensionide seaduse §-s 42 sätestatud perioodiliste väljamaksete tegemise tingimused ja kord;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
  6) tööandja pensionifondi oma töötajate, teenistujate ning tulumaksuseaduse § 9 tähenduses oma juhtimis- ja kontrollorgani liikmete (edaspidi juhtimis- ja kontrollorgani liikmed) eest sissemakseid tegeva tööandja ärinimi, asukoht ja registrikood selle olemasolu korral.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (1¹) Teenistujad käesoleva seaduse tähenduses on ametnikud ja avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud, samuti teise lepinguriigi avalikud teenistujad.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Kohustusliku pensionifondi tingimustes peavad lisaks käesoleva seaduse §-s 112 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema märgitud fondivalitsejale makstavate tasude tegelikud määrad.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (3) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tingimustes peab lisaks käesoleva seaduse §-s 112 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 6 sätestatule olema märgitud osakuomanikele tehtavate väljamaksete kokkulepitud suurus, sealhulgas väljamaksete suurus juhul, kui sissemaksete tegemine pensionifondi lõpetatakse enne pensionifondi tingimustes kehtestatud tähtpäeva saabumist.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 114.   Fondi tingimuste registreerimine

  (1) Fondi tingimused jõustuvad ja fond loetakse moodustatuks pärast fondi tingimuste registreerimist Finantsinspektsiooni poolt.

  (2) Fondi tingimuste registreerimiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) fondi moodustamise otsus;
  2) fondi tingimused;
  3) osakute avaliku pakkumise korral käesoleva seaduse §-s 219 nimetatud prospekt ning lihtsustatud prospekt selle olemasolu korral;
  4) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 7 nimetatud andmed fondi audiitori kohta, juhul kui need ei sisaldu prospektis;
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
  5) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmed fondijuhi kohta, juhul kui need ei sisaldu prospektis;
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
  6) depooleping ja depositooriumi nõusolek fondi tingimustega;
  7) pensionifondi puhul ülevaade depositooriumi senise tegevuse kohta depositooriumina;
  8) kohustusliku pensionifondi puhul Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja seisukoht pensionifondi tingimuste suhtes;
  9) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52⁵ lõikes 3 nimetatud lepingud;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
  10) tööandja pensionifondi puhul sellesse fondi sissemakseid tegema hakkava tööandja nõusolek fondi tingimustega.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (3) Avaldusele ja sellega seonduvalt hiljem esitatud andmetele lisatakse fondivalitseja kõigi juhatuse liikmete allkirjastatud kinnitus registreerimise taotlemisel esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kohta.

§ 115.   Fondi tingimuste registreerimise taotluse menetlemine ja registreerimise otsus

  (1) Registreerimistaotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas fondi tingimused vastavad seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ja osakuomanike õigustatud huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

  (2) Otsuse fondi tingimuste registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast asjakohase avalduse saamist.

  (3) Fondi tingimuste registreerimise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale ja depositooriumile teatavaks.

  (4) Kohustusliku pensionifondi tingimuste registreerimise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

§ 116.   Fondi tingimuste registreerimisest keeldumise alused

  (1) Finantsinspektsioon võib keelduda fondi tingimuste registreerimisest, kui:
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]
  1) fondi tingimused ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi toimimise olulisi tingimusi või fondi tingimused sisaldavad sätteid, mis on eksitavad või omavahel vastuolus;
  2) pensionifondi tingimustes ettenähtud investeerimispoliitika ei taga küllaldast riskide hajutamist ning pensionifondi varade vajalikku kindlust;
  3) fond ja selle valitsemine või fondivalitseja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
  4) avatud või avaliku fondi tingimuste kohaselt võib fondi vara olulises ulatuses investeerida varasse, mille väärtuse hindamine on raskendatud. Eelnimetatut ei kohaldata juhul, kui fondi investeerimispoliitika seisneb fondi vara investeerimises ebalikviidsetesse varadesse või väärtpaberitesse, millega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi reguleeritud turg);
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
  5) fondi osakute avalik pakkumine või käesoleva seaduse § 219 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud prospektid ei vasta käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
  6) fondi tingimustes sätestatud fondi kohta teabe avalikustamise kord on ebapiisav;
  7) fondijuht ei vasta tema ametialast tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele või tema teadmised, oskused, kogemused ning muud omadused ei taga vastavat liiki fondi osakuomanike huvide piisavat kaitset;
  8) depositoorium ei vasta õigusaktidega depositooriumile kehtestatud nõuetele või ei ole muul põhjusel suuteline piisavalt tagama vastavat liiki fondi osakuomanike huvide kaitset;
  9) depooleping sisaldab sätteid, mis on omavahel vastuolus, ei ole üheselt mõistetavad või takistavad depositooriumil või fondivalitsejal oma ülesannete täies ulatuses täitmist või ei võimalda muul põhjusel fondi osakuomanike parimate huvide järgimist;
  10) fondi osakute registripidaja ei vasta temale seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
  11) fondi tingimused on vastuolus osakuomanike õigustatud huvidega või registreerimisest keeldumine on osakuomanike õigustatud huvides vajalik muul põhjusel.
  12) fondi tingimuste olulisel muutmisel ei ole järgitud käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2¹–2³ sätestatut;
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
  13) fondi tingimuste kohaselt võib fondi varade koosseis või võivad osakute tagasivõtmise tingimused põhjustada olukorra, kus fondi piisava likviidsuse tagamine ja osakute tagasivõtmise korraldamine võib olla olulisel määral raskendatud.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib pensionifondi tingimuste registreerimisest keelduda ka järgmistel põhjustel:
  1) lähtuvalt käesoleva seaduse §-s 76 sätestatust ei erine kohustusliku pensionifondi tingimustes ettenähtud investeerimispoliitika oluliselt nende kohustuslike pensionifondide investeerimispoliitikast, mida avalduse esitanud fondivalitseja juba valitseb või mille tingimuste registreerimist ta on samal ajal taotlenud;
  2) kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52⁵ lõikes 3 nimetatud leping sisaldab sätteid, mis ei ole omavahel või õigusaktidega kooskõlas või milles ei ole üheselt mõistetavalt ja piisava täpsusega kindlaks määratud registripidaja, pensionifondi depositooriumi ja fondivalitseja õigused ja kohustused kohustusliku pensionifondi osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamisel.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 117.   Fondi tingimuste muutmine

  (1) Fondi tingimuste muutmise otsustab:
  1) fondivalitseja nõukogu;
  2) osakuomanike üldkoosolek käesoleva seaduse § 126 lõikes 2 nimetatud fondide puhul või kui fondi tingimustega on üldkoosolekule antud fondi tingimuste muutmise õigus.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (1¹) Muudatusotsusest teavitab fondivalitseja viivitamata depositooriumi.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (1²) Tööandja pensionifondi tingimuste muutmise otsuse kooskõlastab fondivalitseja sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (2) Fondi tingimuste muudatused tuleb registreerida Finantsinspektsioonis. Fondi tingimuste kooskõlla viimisel ei tule fondi tingimuste muudatusi Finantsinspektsioonis registreerida, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) fondi tingimustes muudetakse üksnes neid sätteid, mida fondivalitseja on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest;
  2) muudetud fondi tingimused esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (2¹) Fondivalitseja on kohustatud hindama fondi tingimuste muudatuste olulisust, lähtudes osakuomanike õigustatud huvidest. Fondi investeerimispoliitika või osakutega seotud õiguste olulisel muutmisel, arvestades eelkõige käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 3, 4, 6, 8, 13–17, 21 ja 23 nimetatut, peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) fondivalitseja võtab osakuomaniku nõudel osaku tagasivõtmistasuta tagasi mõistliku aja jooksul enne fondi tingimuste muudatuste jõustumist;
  2) fondivalitseja tagab osakuomaniku õiguse võõrandada fondi osak mõistliku aja jooksul enne tingimuste muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku puhasväärtusest väiksem;
  3) kui fondi tingimustega on ette nähtud osakuomanike üldkoosolek, peab fondi tingimuste muutmise poolt olema antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 1 ja 2 sätestatud võimalusest on fondivalitseja kohustatud osakuomanikku eelnevalt teavitama käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 sätestatu kohaselt.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (2³) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punkti 1 kohaldatakse pensionifondidele, arvestades kogumispensionide seaduses osakute vahetamise ning tagasivõtmise suhtes sätestatud erisusi.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (2⁴) [Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (2⁵) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ teises lauses sätestatut ei kohaldata, kui:
  1) fondivalitseja alandab fondi tingimuste muutmisel käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 13 ja 14 nimetatud tasusid ja kulusid või teeb muid muudatusi, mis on osakuomanike suhtes soodustava iseloomuga või
  2) fondivalitseja muudab fondi tingimusi üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (3) Fondi tingimuste muudatuste registreerimiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) fondi tingimuste muutmise otsus;
  2) fondi tingimuste muudetud tekst;
  3) osakute avaliku pakkumise prospekt, kui osakuid pakutakse avalikult ja kui fondi tingimuste muutmisega kaasneb prospekti muutmine;
  4) depoolepingu muudatused ja muudetud tekst, kui fondi tingimuste muutmisega kaasneb depoolepingu muutmine;
  5) depositooriumi nõusolek fondi tingimuste muutmisega;
  5¹) tööandja pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja nõusolek fondi tingimuste muutmisega;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
  6) muudatuste põhjendus ning fondi arengule ja osakuomanike huvidele avaldatava mõju analüüs.

  (4) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muutmisel tuleb Finantsinspektsioonile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja seisukoht pensionifondi tingimuste muutmise kohta ning kogumispensionide seaduse § 22 lõikes 1 ja § 52⁵ lõikes 3 nimetatud lepingute muudatused ja muudetud tekst, kui pensionifondi tingimuste muutmisega kaasneb nende lepingute muutmine.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 118.   Fondi tingimuste muudatuste registreerimise taotluse läbivaatamine

  Fondi tingimuste muudatuste registreerimise taotluse läbivaatamisele, muudatuste registreerimise otsuse tegemisele ja selle otsuse tegemisest keeldumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 115 ja 116 sätestatut.

§ 119.   Fondi tingimuste muudatuste avalikustamine ja jõustumine

  (1) Fondivalitseja teavitab fondi tingimuste muutmisest osakuomanikke käesolevas paragrahvis sätestatud korras pärast fondi tingimuste muudatuste registreerimist.

  (2) Avaliku fondi tingimuste muutmise korral avaldab fondivalitseja viivitamata pärast muudatuste registreerimist või muudetud fondi tingimuste Finantsinspektsioonile esitamist teate fondi tingimuste muutmise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja fondivalitseja veebilehel. Teates peavad olema märgitud:
  1) andmed muudatuste Finantsinspektsioonis registreerimise või nendest Finantsinspektsiooni teavitamise kohta;
  2) andmed fondi tingimuste muudetud teksti kättesaadavuse kohta, sealhulgas viide fondivalitseja veebilehele.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (2¹) Teadet fondi tingimuste muutmise kohta ei tule üleriigilise levikuga päevalehes avaldada, kui fondivalitseja muudab fondi tingimusi üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata fondi tingimuste muutmise korral avalikustab fondivalitseja pärast muudatuste registreerimist viivitamata fondi tingimuste muudetud teksti fondivalitseja veebilehel ning teatab Finantsinspektsioonile muudatuste avalikustamise kuupäeva.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel vastava teate avaldamisest üleriigilise levikuga päevalehes, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud fondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel päevast, mil Finantsinspektsioon sai fondivalitseja vastava teate, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

  (5¹) Kui fondivalitseja muudab fondi tingimusi üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest, jõustuvad fondi tingimuste muudatused fondivalitseja veebilehel avalikustatud teates ettenähtud kuupäeval.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (6) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatused jõustuvad 1. jaanuaril, 1. mail või 1. septembril, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist vastava teate avaldamisest.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (7) Kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatused, mida fondivalitseja on kohustatud tegema tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest või millega alandatakse pensionifondi tingimustes kehtestatud fondivalitsejale makstava tasu määra, jõustuvad ühe kuu möödumisel vastava teate avaldamisest, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (8) Tööandja pensionifondi tingimuste muutmise korral avalikustab fondivalitseja pärast muudatuste registreerimist viivitamata fondi tingimuste muudetud teksti osakuomanikele ning teatab Finantsinspektsioonile osakuomanikele muudatuste avalikustamise kuupäeva.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (9) Tööandja pensionifondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel päevast, millal Finantsinspektsioon sai fondivalitsejalt asjakohase teate, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

3. jagu Osakute registreerimine 

§ 120.   Osakute registreerimine

  (1) Osakud registreeritakse osakute registris (edaspidi käesolevas jaos register).

  (2) Osakute registrit peab fondi fondivalitseja ise või fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral osakute registri pidaja (edaspidi registripidaja). Registripidajaks võib olla:
  1) Eestis või välisriigis asutatud fondivalitseja;
  2) fondi depositoorium või muu Eestis või välisriigis asutatud depositoorium;
  3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja;
  4) muu Eestis või välisriigis asutatud isik, kes vastab käesoleva seaduse §-s 125 sätestatud tingimustele ning kellel päritoluriigi õigusaktide kohaselt ei ole keelatud väärtpaberite registri pidamise teenuse osutamine.

  (2¹) Kõik fondi sama liiki osakud peavad olema registreeritud ühe ja sama registripidaja juures. Kui fondil on mitut liiki osakuid, võib eri liiki osakute lõikes olla erinev registripidaja.

  (3) Eestis registreeritud investeerimisfondide osakud, millega kaubeldakse reguleeritud turul ning pensionifondi osakud registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (4) Kui osakud registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris, kohaldatakse osakute registreerimisele Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatut.

  (5) Osakute registri pidamise teenuse osutamisest tulenev registripidaja vastutus tuleb rahandusministri määrusega kehtestatud ulatuses kindlustada või garanteerida, välja arvatud juhul, kui registripidajaks on krediidiasutus või kindlustusandja. Registripidaja vastutuse kindlustamise või garanteerimise nõuded kehtestatakse rahandusministri määrusega.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 121.   Osakute registrisse kantavad andmed

  Osakute registrisse kantakse järgmised andmed:
  1) fondivalitseja ärinimi, asukoha aadress ja registrikood;
  2) fondi nimetus;
  3) osakuomaniku nimi, aadress ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või registrikood selle olemasolu korral;
  4) kui osakuomanikuks on fond, siis fondi nimi või nimetus ning fondi fondivalitseja ja depositooriumi nimi, asukoha aadress ja registrikood selle olemasolu korral;
  5) osakuomanikule kuuluvate osakute arv, liik ja nimiväärtus;
  6) osakute omandamise aeg ja väljalaskehind ning tagasivõtmise aeg ja tagasivõtmishind, kui osakud on tagasi võetud;
  7) muud osakuga seotud õigused ning õiguste tekkimise, muutumise või lõppemise aeg;
  8) muud andmed, mida fondivalitseja või registripidaja peab vajalikuks.

§ 122.   Andmete registrisse kandmise kord

  (1) Registris andmete registreerimine, nende töötlemine või nendes muudatuste tegemine toimub vastavalt isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele ning fondi tingimustes sätestatud korrale.

  (2) Osakuomanikul on õigus nõuda enda osakuomanikuna registrisse kandmist või registriandmete muutmist.

  (3) Osakuomanikul on õigus nõuda registripidajalt tõendit või väljavõtet registrist temale kuuluvate osakute kohta.

  (4) Registrikanne tuleb teha ühe tööpäeva jooksul pärast sellekohase korralduse saamist.

§ 123.   Registriandmete töötlemine ja säilitamine

  (1) Registrisse kantud andmete töötlemine toimub vastavalt fondivalitseja kehtestatud või fondivalitseja ja registripidaja vahel kokkulepitud andmetöötluse reeglitele, mis peavad tagama registrisse kantud andmete piisava kaitstuse loata töötluse, sealhulgas loata kasutamise, hävimise ning muutmise eest.

  (2) Registripidaja on kohustatud tagama registrisse kantud andmete kestvalt muutumatu säilimise ning õigustatud isikutele ja asutustele taasesitamise.

  (3) Registripidaja on kohustatud säilitama temale kande tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente vähemalt kümme aastat vastava kande tegemisest arvates. Käesolevas lõikes nimetatud andmeid ja dokumente säilitatakse dokumentaalselt või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

  (4) Registripidaja võib keelduda registrikande korralduse täitmisest, kui:
  1) korraldus või selles sisalduvad andmed ei vasta seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
  2) korraldust ei ole teinud korralduse tegemiseks õigustatud isik.

  (5) Registri pidamise, registrikannete tegemise ja registriandmete töötlemise ja säilitamise kord võidakse kehtestada rahandusministri määrusega.

§ 124.   Registri avalikkus

  (1) Osakute registrisse kantud andmetega on õigus tutvuda fondi osakuomanikul, fondivalitsejal ja depositooriumil, Finantsinspektsioonil ning järgmistel isikutel ja asutustel, kui neil on selleks õigustatud huvi:
  1) kohus asja menetlemisel;
  2) kohtutäitur täitemenetluses;
  3) kriminaalasjas eeluurimist teostav asutus;
  4) Maksu- ja Tolliamet seoses konkreetse maksuasja menetlemisega;
  5) notar seoses notariaaltoimingu tegemisega;
  6) pankrotihaldur seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
  7) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostaja deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks.
[RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Osakuomanikul on õigus tutvuda üksnes tema kohta registrisse kantud andmetega.

§ 125.   Nõuded registripidajale

  (1) Registripidaja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse tase, finantsseisund, vastavate töötajate pädevus ja kogemused ning muud võimalused peavad olema küllaldased, et tagada seaduses ja registripidamise lepingus nimetatud ülesannete täitmine.

  (2) Registripidaja peab juhtimis- ja tegevusriskide maandamiseks rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid.

  (3) Registripidaja peab hüvitama registri pidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.

4. jagu Osakuomanike üldkoosolek 

§ 126.   Osakuomanike üldkoosolek

  (1) Fondi tingimustes võib ette näha osakuomanike õiguse võtta vastu fondi tegevust puudutavaid otsuseid osakuomanike üldkoosolekul (edaspidi käesolevas jaos üldkoosolek).

  (2) Üldkoosolek tuleb ette näha sellise kinnise fondi tingimustes, mille osakuid võetakse tagasi mitte varem kui ühe aasta möödumisel osakuomaniku vastava nõude esitamisest. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud fondi üldkoosoleku suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut ning selle fondi tingimustes tuleb sätestada, et osakuomanike üldkoosolek võtab vastu kõiki käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud otsuseid.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (3) Kohustusliku pensionifondi tingimustes ei või ette näha üldkoosolekut ning osakuomanikel ei ole õigust võtta vastu fondi tegevust puudutavaid otsuseid.

  (4) Kui üldkoosolek on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata fondi suhtes, ei kohaldata sellele käesolevas seaduses fondi üldkoosoleku kohta sätestatut, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (5) Üldkoosolek peetakse fondivalitseja asukohas, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.

  (6) Üldkoosoleku pidamise kulud katab fondivalitseja, kui fondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.

§ 127.   Üldkoosoleku pädevus

  (1) Üldkoosoleku pädevuses on:
  1) kinnise fondi tähtaja muutmine;
  2) kinnise fondi likvideerimine;
  3) kinnise fondi osakute tagasivõtmise korra muutmine;
  4) fondi valitsemistasude, depootasu ja muude fondi arvel makstavate tasude suurendamine;
  5) osakuomanikele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise korra muutmine;
  6) fondi ühinemise ja ümberkujundamise otsustamine, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti;
  7) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 4 nimetatud investeerimispoliitika muutmise otsustamine;
  8) fondi tingimuste muutmine;
  9) muud fondi tingimustega üldkoosoleku pädevusse antud küsimused.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuseid võib osakuomanike üldkoosolek vastu võtta nii üldkoosoleku enda kui fondivalitseja algatusel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuseid ei saa fondivalitseja vastu võtta ilma üldkoosoleku nõusolekut väljendava otsuseta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud otsus.

  (4) Üldkoosoleku otsusel tehtud fondi tingimuste muudatused esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile registreerimiseks kahe kuu jooksul, arvates otsuse vastuvõtmisest.

  (5) Fondi tingimuste muudatuste registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 117 ja 118 sätestatut.

§ 128.   Üldkoosoleku kokkukutsumine

  (1) Osakuomanike üldkoosoleku kutsub kokku fondivalitseja.

  (2) Osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumist ja küsimuste üldkoosoleku päevakorda võtmist võivad nõuda ka Finantsinspektsioon või osakuomanikud, kelle osakutega on esindatud vähemalt 1/10 häältest. Kui fondivalitseja ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul, arvates Finantsinspektsiooni või osakuomanike nõude saamisest, on Finantsinspektsioonil või osakuomanikel õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.

§ 129.   Üldkoosoleku kokkukutsumise teade

  (1) Üldkoosoleku toimumisest peab teatama vähemalt kolm nädalat ette, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

  (2) Üldkoosoleku kokkukutsumise teade avalikustatakse fondivalitseja veebilehel.

  (3) Samal ajal fondivalitseja veebilehel teate avalikustamisega avalikustatakse avaliku fondi üldkoosoleku kokkukutsumise teade ühes üleriigilise levikuga päevalehes või saadetakse vastav teade osakute registris märgitud osakuomanike postiaadressil.

  (4) Fondivalitseja teavitab osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest ka Finantsinspektsiooni, edastades Finantsinspektsioonile üldkoosoleku kokkukutsumise teate.

  (5) Kui üldkoosolekut ei kutsu kokku fondivalitseja, avalikustatakse üldkoosoleku kokkukutsumise teade Finantsinspektsiooni veebilehel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.

  (6) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata vähemalt:
  1) fondi nimetus;
  2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;
  3) üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
  4) üldkoosoleku päevakord.

§ 130.   Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine

  Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või fondi tingimuste nõudeid, ei ole üldkoosolekul õigust otsuseid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik osakuomanikud.

§ 131.   Üldkoosoleku läbiviimine

  (1) Üldkoosolekul võib osaleda osakuomanik ise või tema esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esindaja osavõtt ei võta osakuomanikult õigust üldkoosolekul osaleda.

  (2) Üldkoosolekul koostatakse osalevate osakuomanike nimekiri, millesse kantakse osakuomanike nimed ja nende osakutest tulenevate häälte arv, samuti osakuomanike esindajate nimed. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul osalenud osakuomanik või tema esindaja. Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.

  (3) Otsuste vastuvõtmiseks üldkoosolekul osakuomanikule kuuluvate häälte osakaal määratakse vastavalt osakuomanikule kuuluvatest osakutest tuleneva häälte arvu ja kõigi väljalastud ja tagasi võtmata osakute häälte arvu suhtele seisuga kümme päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.

  (4) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osakutega esindatud häältest, kui fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud üle poole osakutega esindatud häältest, võib kolme nädala jooksul alates viimase üldkoosoleku toimumisest, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast kokku kutsuda uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (5) Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate osakuomanike nõusolekul, kui nende osakutega on esindatud vähemalt 2/3 häältest.

§ 132.   Üldkoosoleku otsus

  (1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või fondi tingimustega ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

  (2) Häälte arvestamisel võetakse aluseks käesoleva seaduse § 131 lõikes 2 sätestatud osakuomanike nimekiri.

§ 133.   Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine

  Kohus võib osakuomaniku või fondivalitseja nõudel seaduse või fondi tingimustega vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul, arvates otsusest teadasaamisest.

§ 134.   Üldkoosoleku protokoll

  (1) Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:
  1) fondi nimetus;
  2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;
  3) koosoleku toimumise aeg ja koht;
  4) koosoleku juhataja ja protokollija nimi;
  5) koosoleku päevakord;
  6) koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega;
  7) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud osakuomaniku nõudmisel tema eriarvamus;
  8) muud üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud.

  (2) Üldkoosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalenud osakuomanike nimekiri. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.

  (3) Üldkoosoleku protokolli ärakiri edastatakse Finantsinspektsioonile.

  (4) Pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema osakuomanikele kättesaadav ja osakuomanikul on õigus saada protokolli või selle osa ärakirja.

  (5) Fondivalitseja või nende osakuomanike nõudmisel, kelle osakutega on esindatud vähemalt 1/10 häältest, peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud.

5. jagu Osakute väljalase ja tagasivõtmine 

§ 135.   Osakute väljalase

  (1) Osakud võib välja lasta üksnes väljalastavate osakute arvule vastavas käesoleva seaduse §-s 143 sätestatud osaku puhasväärtuse ulatuses raha laekumisel fondi varasse. Murdosaku väljalaskmisel peab fondi varasse laekuma raha, mis vastab sellele osale osaku puhasväärtusest.

  (2) Avatud fondi ja pensionifondi osakute väljalase ei ole ajaliselt piiratud ning nende emissioonimahtu ega väljalastavate osakute arvu kindlaks ei määrata.

  (3) Kui fondi tingimustes on ette nähtud, võib käesoleva seaduse §-s 254 sätestatud indeksfondi (edaspidi indeksfond) osakuid välja lasta indeksfondi osaku aluseks olevate väärtpaberite vastu.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata fondi tulu väljamaksmisel uute osakutega ning fondide ühinemisel ühendava fondi osakute väljalaskmisel.

§ 136.   Osaku väljalaskehind

  (1) Fondivalitseja laseb osakud välja nende väljalaskehinnaga.

  (2) Osaku väljalaskehinnaks on vastavat liiki osaku puhasväärtus, millele võib olla lisatud väljalasketasu fondi tingimustes ettenähtud korras.

§ 137.   Osakute tagasivõtmine

  (1) Fondivalitseja teeb osakute tagasivõtmisel tagasivõetavate osakute eest fondi varast väljamakse rahas tagasivõetavate osakute arvule ja nende tagasivõtmishinnale vastavas summas.

  (2) Kui fondi tingimustes on ette nähtud, võib indeksfondi osakuid tagasi võtta indeksfondi vara investeerimisel järgitavasse indeksisse kuuluvate väärtpaberite vastu.

  (3) Fondivalitseja võib keelduda avatud fondi osaku tagasivõtmisest, kui selle fondi osakutega kaubeldakse reguleeritud turul ning on tagatud, et osaku väärtus sellel turul ei erine oluliselt osaku tagasivõtmishinnast.

  (4) Väljamakse tegemise päeval kustutatakse osak registrist ning osakust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad.

  (5) Kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti, tehakse väljamaksed nõuete esitamise järjekorras. Fondi tingimustes sätestatud järjekorra erisused võivad tuleneda tagasivõetavate osakute arvust või tagasivõtmisel tehtava väljamakse suurusest. Osaku tagasivõtmisel tehakse väljamakse fondi varast fondi tingimustes ettenähtud tähtajal ja korras.

§ 138.   Osakute tagasivõtmishind

  (1) Osakuid võetakse tagasi üksnes nende tagasivõtmishinnaga, milleks on vastavat liiki osaku puhasväärtus, millest võib olla maha arvatud tagasivõtmistasu fondi tingimustes ettenähtud korras.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (2) Kui käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud tööandja pensionifondi tehnilised eraldised ja finantskohustused ületavad neile vastavat vara, võib nimetatud pensionifondi osakute tagasivõtmishind Finantsinspektsiooni loal ja kokkuleppel osakuomanikega olla madalam käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt leitud osakute tagasivõtmishinnast.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 139.   Väljalaske- ja tagasivõtmistasu

  (1) Osaku väljalaske- ja tagasivõtmistasu makstakse osaku omandanud või tagastanud isiku arvel.

  (2) Osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasu määratakse protsentides või fikseeritud summana fondi osaku puhasväärtusest.

  (3) Osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasu ei tohi olla suurem sellest, mis on sätestatud fondi tingimustes vastava osaku liigi kohta.

  (4) Osakuid omandanud või tagastanud isiku nõudmisel teatatakse talle kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil tema arvel makstud väljalaske- või tagasivõtmistasu suurus.

  (5) Osakute väljalaske- või tagasivõtmistasu suuruse, arvutamise korra või klientidele erinevate tasude kehtestamise aluste muutmisest peab fondivalitseja avalikkust teavitama fondivalitseja veebilehel vähemalt kuu aega ette.

§ 140.   Pensionifondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmistasude erisused

  (1) Osakute väljalaske- ja tagasivõtmishinna arvutamisel rakendatakse ühel ja samal päeval väljalastud või tagasivõetud osakute suhtes sama väljalaske- või tagasivõtmistasu määra, kui käesolevas seaduses, kogumispensionide seaduses või vastava pensionifondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti. Väljalasketasu määr ei või olla suurem kui pensionifondi tingimustes ettenähtud piirmäär.

  (2) Pensionifondi osaku tagasivõtmistasu määr ei või olla suurem kui 1% osaku puhasväärtusest.

  (3) Tagasivõtmistasu ei ole lubatud võtta kohustusliku pensionifondi osakuomanikult, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel sellesse ikka jõudmiseni on jäänud viis aastat või vähem.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Kohustusliku pensionifondi valitsejal on keelatud osaku omandajalt võtta osaku väljalasketasu.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2011]

§ 141.   Osaku hindade ja puhasväärtuse avalikustamine

  (1) Fondivalitseja avalikustab tema valitsetava fondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmishinna ning puhasväärtuse vastavalt fondi tingimustes sätestatule igal päeval, mil osakute väljalaskmine või tagasivõtmine on ette nähtud.

  (2) Avatud fondi ning pensionifondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmishind ning puhasväärtus avalikustatakse vähemalt üks kord kuus.

  (3) Kinnise fondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmishind ning puhasväärtus avalikustatakse vähemalt üks kord aastas.

§ 142.   Fondi vara puhasväärtus

  (1) Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks fondi varasse kuuluvate väärtpaberite, muude asjade ja õiguste turuväärtuse alusel, millest on maha arvatud nõuded fondi vastu.

  (2) Fondi vara puhasväärtuse määramise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 143.   Osaku puhasväärtus

  (1) Osaku puhasväärtus saadakse fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi arvutuse hetkeks väljalastud ja tagasi võtmata osakute arvuga.

  (2) Kui fondil on mitut liiki osakuid, võivad eri liiki osakute puhasväärtused erineda vastavalt fondi tingimustes sätestatud alustele.

  (3) Fondi vara puhasväärtuse määramiseni vastavalt käesoleva seaduse §-le 142 on osaku puhasväärtuseks osaku nimiväärtus.

§ 144.   Osaku puhasväärtuse määramine

  (1) Osaku puhasväärtus määratakse täpsusega vähemalt neli kohta pärast koma. Kohustusliku pensionifondi osaku puhasväärtus määratakse täpsusega viis kohta pärast koma.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Fondivalitseja peab osaku puhasväärtuse kindlaks määrama igal osakute väljalaske või tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt üks kord nädalas avatud fondi ja pensionifondi puhul ning üks kord kuus kinnise fondi puhul.

  (3) Osakuid lastakse välja ja võetakse tagasi osaku puhasväärtuse alusel, mis vastavalt fondi tingimustele määratakse kindlaks kas:
  1) vastava avalduse laekumise ajaks määratud viimase puhasväärtuse alusel või
  2) puhasväärtuse alusel, mis määratakse esimesena pärast vastava avalduse saamist.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib kinnise fondi osakuid tagasi võtta puhasväärtuse alusel, mis on määratud kindlaks osakute tagasivõtmise päeva seisuga.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

§ 144¹.   Eurofondi arvel tehtud tehingute salvestamine

  (1) Eurofondi fondivalitseja rakendab asjakohaseid elektroonilisi andmetöötlussüsteeme (edaspidi andmetöötlussüsteem), mis võimaldavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt salvestada kõigi eurofondi arvel tehtud tehingute ja eurofondi osakute väljalaske- või tagasivõtmisavalduste andmed. Käesolevas lõikes nimetatud juhul tuleb andmetöötlussüsteemis salvestada käesoleva seaduse § 70 lõike 5 alusel antud õigusaktis nimetatud andmed.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid tuleb säilitada viis aastat.

  (3) Andmetöötlussüsteem peab olema turvaline ning tagama salvestatud andmete terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse.

  (4) Fondivalitsejal tuleb andmed salvestada ja säilitada neid sellisel viisil, et need on Finantsinspektsioonile kättesaadavad ning vastavad järgmistele tingimustele:
  1) andmed on salvestatud vormingus, mis võimaldab taastada iga tehingu käitlemise kõik olulised etapid;
  2) parandused või muud muudatused peavad olema kergesti tuvastatavad ja andmete sisu enne selliseid parandusi või muudatusi peab olema taastatav;
  3) andmeid ei tohi olla võimalik manipuleerida või muuta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 144².   Eurofondi osakute väljalaske- ja tagasivõtmisaruanne

  (1) Eurofondi fondivalitseja esitab viivitamata või hiljemalt esimesel tööpäeval pärast eurofondi osaku väljalaske- või tagasivõtmisavalduse täitmist osakuomanikule püsival andmekandjal avalduse täitmist kinnitava teabe (edaspidi täitmise teade) või teeb selle teabe muul samaväärsel viisil kättesaadavaks.

  (2) Kui eurofondi fondivalitseja saab osaku väljalaske- või tagasivõtmisavalduse täitmise kohta kinnituse kolmandalt isikult, tuleb täitmise teade esitada hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kolmandalt isikult kinnituse saamist.

  (3) Eurofondi fondivalitsejal ei ole kohustust täitmise teadet esitada, kui see sisaldab sama teavet mis kinnitus, mille kolmas isik peab viivitamata esitama osakuomanikule.

  (4) Osakuomaniku korrapäraselt täidetavate avalduste puhul võib eurofondi fondivalitseja esitada täitmise teate vähemalt üks kord kuue kuu jooksul koondteatena.

  (5) Osakuomaniku nõudmisel tuleb eurofondi fondivalitsejal esitada teave väljalaske- või tagasivõtmisavalduse staatuse kohta.

  (6) Täitmise teates tuleb esitada käesoleva seaduse § 70 lõike 5 alusel antud õigusaktis nimetatud andmed.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 145.   Osakute väljalaske ja tagasivõtmise peatamine

  (1) Fondivalitseja võib peatada fondi osakute väljalaske, kui osakute väljalase kahjustaks oluliselt fondi osakuomanike huve.

  (2) Fondivalitseja võib peatada fondi osakute tagasivõtmise, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) fondi kontodel olevast rahast ei piisa osakute tagasivõtmishinna väljamaksmiseks;
  2) fondi väärtpabereid ja muud vara ei ole võimalik viivitamata müüa;
  3) fondi vara puhasväärtuse arvutamine on takistatud;
  4) raha väljamaksmisega kahjustataks fondi korrapärast valitsemist või raha väljamaksmine kahjustaks oluliselt teiste osakuomanike huve.

  (3) Osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamisest ja selle põhjustest peab fondivalitseja viivitamata teatama Finantsinspektsioonile ja depositooriumile. Finantsinspektsioon teavitab sellest seejärel kõigi nende välisriikide finantsjärelevalve asutusi, kus fondi osakuid pakutakse.

  (4) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda fondivalitsejalt avaliku fondi osakute väljalaske peatamist, kui on kahtlus, et osakute väljalaske või avaliku pakkumise kohta õigusaktides sätestatud nõudeid on rikutud, või kui on sellise rikkumise oht või osakute väljalaske peatamine on muudel põhjustel vajalik osakuomanike õigustatud huvide kaitseks.

  (5) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat osakute tagasivõtmist peatama, kui on kahtlus, et osakute tagasivõtmise kohta õigusaktides sätestatud nõudeid on rikutud, või kui on sellise rikkumise oht või kui osakute tagasivõtmise peatamine on muudel põhjustel vajalik osakuomanike õigustatud huvide kaitseks.

  (6) Osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega fondivalitsejat kõrvaldama osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamise aluseks olnud asjaolud.

  (7) Teate osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamisest peab fondivalitseja viivitamata avaldama fondivalitseja veebilehel ning avatud fondi ja pensionifondi puhul ka vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

  (8) Osakute väljalaske võib peatada kuni kolmeks kuuks. Avatud fondi ja pensionifondi osakute tagasivõtmise võib peatada kuni kolmeks kuuks, teiste fondide osakute tagasivõtmise võib peatada kuni üheks aastaks.

  (9) Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaske peatamise korral säilitab registripidaja nende osakute omandamiseks laekunud vahendid kogumispensionide seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud pangakontol.

  (10) Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamise korral võib ajal, kui osakute tagasivõtmine on peatatud, selle pensionifondi osakuid välja lasta üksnes fondivalitseja enda poolt osakute omandamiseks ning kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud alusel kohustusliku pensionifondi osakuomanikele uute osakute väljalaskmiseks.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 146.   [Kehtetu - RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

§ 147.   Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamine

  (1) Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamiseks peab fondivalitseja taotlema Finantsinspektsioonilt vastava loa (edaspidi käesolevas jaos luba).

  (2) Loa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 5¹ lõikes 4 nimetatud andmed avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul väljalastud ja tagasivõetud pensionifondi osakute arvu ja neid omandanud või võõrandanud osakuomanike kohta;
  2) andmed pensionifondi vara ja osaku puhasväärtuse ning osaku tagasivõtmis- ja väljalasketasu muutumise kohta avalduse esitamisele eelnenud kuu jooksul;
  3) osakute tagasivõtmise peatamise põhjuste selgitus;
  4) hinnang selle kohta, milline on osakute tagasivõtmise peatamise mõju pensionifondi osakuomaniku huvidele.

§ 148.   Loa taotluse menetlemine ja otsus

  (1) Loa taotluse läbivaatamisele, esitatud andmete kontrollimisele ja osakute tagasivõtmise peatamise põhjendatuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

  (2) Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viie tööpäeva jooksul, arvates vastava avalduse saamisest, ja see tehakse viivitamata fondivalitsejale teatavaks.

§ 149.   Loa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:
  1) ei ole tõendatud käesoleva seaduse § 145 lõikes 2 nimetatud asjaolude olemasolu;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
  2) osakuomanike huvid ei oleks osakute tagasivõtmise peatamise korral küllaldaselt kaitstud.

§ 150.   Fondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud

  (1) Fondi arvel makstakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud tasusid ning kaetakse fondi tingimustes sätestatud fondi valitsemisega otseselt seotud kulusid.

  (2) Fondi arvel makstakse fondivalitsejale tasu fondi valitsemise eest (valitsemistasu).

  (3) Fondi arvel võib maksta depositooriumile tasu osutatud teenuste eest (depootasu).

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tasusid ei või maksta enne vastavate teenuste osutamist.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud tasud ja kulud ei tohi kokku ületada fondi tingimustes ettenähtud piirmäära.

§ 150¹.   Täiendavad nõuded eurofondi arvel makstavatele tasudele ja kaetavatele kuludele

  (1) Eurofondi fondivalitsejal tuleb vältida eurofondile ja osakuomanikele eurofondi valitsemisega mitteseotud kulude tekitamist.

  (2) Eurofondi fondivalitseja ei tegutse ausalt, asjatundlikult ega eurofondi parimates huvides, kui ta seoses käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–4 ja 6–11 nimetatud tegevustega maksab või võtab lisaks eurofondi tingimustes sätestatule vastu muid tasusid või mitterahalisi hüvesid (edaspidi tasu) kui järgmised tasud:
  1) eurofondi arvelt või selle arvel tegutseva isiku poolt makstud, samuti eurofondile või selle arvel tegutsevale isikule makstud tasud;
  2) kolmanda isiku või selle arvel tegutseva isiku poolt, samuti nendele makstud tasud tingimusel, et tasu olemasolu, sisu, summa või tasu arvutamise meetod, kui summa ei ole kindlaks määratud, avaldatakse osakuomanikele enne teenuse osutamist selgelt, täpselt ja arusaadavalt ning tasu on kavandatud fondi valitsemise teenuse kvaliteedi parandamiseks ja see ei kahjusta fondivalitseja kohustust tegutseda eurofondi parimates huvides;
  3) eurofondi valitsemisega seotud või fondi valitsemise teenuse osutamiseks vajalikud tasud, nagu depootasu, arveldus- ja valuutavahetustasu, järelevalvetasu ja riigilõiv ning juriidilise nõustamise tasu, mis ei ole vastuolus fondivalitseja kohustusega tegutseda eurofondi parimates huvides.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud teabe võib fondivalitseja osakuomanikule avaldada kokkuvõtliku ülevaatena. Fondivalitseja on kohustatud osakuomaniku nõudmisel avaldama ka tasu täpsed üksikasjad.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 151.   Pensionifondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud

  (1) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, on pensionifondi arvel makstavad tasud ja kaetavad kulud järgmised:
  1) valitsemistasu;
  2) depootasu;
  3) pensionifondi arvel tehtavate tehingutega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud (edaspidi tehingukulud);
  4) käesoleva seaduse § 276 lõike 1 punktides 2 ja 3 ja §-s 277 sätestatud laenu võtmisega seotud kulud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata pensionifondi valitsemisega seotud tasud makstakse ja kulud kaetakse fondivalitseja arvel.

  (3) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja arvel makstakse:
  1) depootasu;
  2) tasu Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale kohustusliku pensionifondi osakute väljalaske ja tagasivõtmise korraldamise, pensionikontode pidamise ning muude käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise eest (edaspidi registritasu);
  3) tagatisfondi seaduse alusel tehtavad pensionikaitse osafondi osamaksed.

  (4) Registritasu koosneb hooldustasust ja kandetasust. Hooldustasu suurus määratakse suhtarvuna fondivalitseja valitsetava pensionifondi aktivate turuväärtusest. Kandetasu võetakse pensionifondi osakute väljalaske või tagasivõtmise iga toimingu eest, mida teeb Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Kõikide kohustuslike pensionifondide suhtes rakendatakse samadel tingimustel ühesugust hooldustasu ja kandetasu, mille piirhinnad kooskõlastab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja rahandusministriga Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud korras.

  (5) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määrana rakendatakse üksnes fondi tingimustes kehtestatud valitsemistasu määra. Valitsemistasu arvestamisel rakendatakse vähendatud valitsemistasu määrasid, mis sõltuvad kohustuslike pensionifondide aktivate turuväärtuse suurusest. Määrade vähendamise ulatuse ja selle arvutamise korra kehtestab rahandusminister.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (6) Pensionifondi arvel võib tasuda või katta üksnes sellised käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud tasud ja kulud, mis ei ületa vastava teenuse eest tavapäraselt makstavat vahendus- või teenustasu või mis on vältimatult vajalikud pensionifondi valitsemiseks.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasude ja kuludena ei käsitata tasusid ega kulusid, mis tulenevalt nende olemusest ei tekita osakuomaniku ja fondivalitseja vahelist huvide konflikti fondivalitsemise teenuse ausal, asjatundlikul ja osakuomaniku parimatest huvidest lähtuval osutamisel.
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]

§ 152.   Väljamaksed osakuomanikele

  (1) Osakuomanikele võib teha fondi arvel väljamakseid, kui see on ette nähtud fondi tingimustes. Sel juhul tuleb fondi tingimustes ette näha väljamaksete tegemise tingimused ja kord, eelkõige väljamaksete ulatus ja sagedus.

  (2) Väljamaksed osakuomanikele tehakse vastavalt fondi tingimustele rahas depositooriumi kaudu või uute osakute väljalaskmisega.

  (3) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata pensionifondi suhtes.

6. jagu Osakute vahetamine 

§ 153.   Osakute vahetamise õigus

  (1) Osakuomanikul on õigus vahetada temale kuuluvad fondi osakud sama fondi teist liiki osakute vastu, välja arvatud juhul, kui fondi tingimustes on sätestatud osakute vahetamise keeld.

  (2) Osakuomanikul on õigus vahetada avatud fondi osakud teise sama fondivalitseja valitsetava fondi osakute vastu, välja arvatud juhul, kui fondi tingimustes on sätestatud osakute vahetamise keeld.

  (3) Pensionifondi osakute vahetamisele kohaldatakse kogumispensionide seaduses sätestatut.

§ 154.   Osakute vahetamise kord

  (1) Osakuomanik teavitab fondivalitsejat oma soovist osakuid vahetada teatega, milles näidatakse vähemalt:
  1) missugust liiki osakuid või missuguse fondi osakuid osakuomanik soovib vahetada ja mis liiki osakute või missuguse fondi osakute vastu;
  2) vahetatavate osakute arv;
  3) kuupäev, millal osakuomanik soovib osakuid vahetada.

  (2) Osakute vahetamise korral võetakse osakud tagasi ja lastakse välja vastavalt osakute puhasväärtusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates näidatud kuupäeva seisuga.

  (3) Osakute vahetamise korral osakuomanikule väljamakseid ei tehta.

  (4) Osakute vahetamine toimub fondi tingimustes sätestatud korras.

7. jagu Fondi valitsemise üleandmine 

§ 155.   Valitsemise üleandmine

  (1) Finantsinspektsiooni loal võib fondivalitseja anda fondi valitsemise kokkuleppel teise fondivalitsejaga temale üle.

  (2) Fondi valitsemise üleandmise ja vastava lepingu sõlmimise otsustab fondivalitseja nõukogu.

  (3) Fondi valitsemise üleandmisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 9. peatükis sätestatut.

§ 156.   Fondi valitsemise üleandmise leping

  Fondi valitsemise üleandmise lepingus määratakse kindlaks kõigi fondi valitsemisest tulenevate fondivalitseja õiguste ja kohustuste ülemineku ning sellega seotud dokumentide ja asjaajamise üleandmise tingimused ja kord, sealhulgas uue fondivalitseja vastutuse ulatus.

§ 157.   Fondi valitsemise üleandmise loa taotlemine

  Fondi valitsemise üleandmise loa saamiseks esitab fondivalitseja hiljemalt 20. päeval pärast fondi valitsemise üleandmise lepingu sõlmimist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) fondivalitseja nõukogu otsus fondi valitsemise üleandmise kohta;
  2) fondi valitsemise üleandmise leping;
  3) avaldus fondi tingimuste muutmiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 117 sätestatule;
  4) fondi depositooriumi nõusolek fondi üleandmisest tulenevate depoolepingu muudatuste kohta;
  5) fondivalitseja, kellele fondi valitsemine üle antakse, äriplaan, mis vastab käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustele.

§ 158.   Fondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemine ja otsus

  (1) Fondi valitsemise üleandmise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja fondi valitsemise üleandmise ning tulevase fondivalitseja käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

  (2) Otsuse fondi valitsemise üleandmise loa andmise ja fondi tingimuste muudatuste registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale ja fondi depositooriumile teatavaks.

§ 159.   Fondi valitsemise üleandmise loa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda fondi valitsemise üleandmise loa andmisest, kui ilmnevad:
  1) käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 3, 5 või 7 nimetatud asjaolud;
  2) käesoleva seaduse §-s 116 nimetatud asjaolud;
  3) muud osakuomanike õigustatud huve kahjustavad asjaolud.

§ 160.   Fondi valitsemise üleandmise avalikustamine ja jõustumine

  (1) Fondivalitseja avalikustab teate fondi valitsemise üleandmise kohta käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras.

  (2) Fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle fondi valitsemise üleandmise lepingus ettenähtud ajal, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest.

§ 161.   Valitsemisõiguse üleminek depositooriumile

  (1) Kui fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb muul kui käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel, läheb fondi valitsemine üle fondi depositooriumile. Depositoorium peab fondi valitsemise üleminekust viivitamata teatama käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras.

  (2) Fondivalitseja peab pärast fondi valitsemise õiguse lõppemist andma fondi asjaajamise ja dokumendid viivitamata üle depositooriumile. Pärast fondi asjaajamise ja dokumentide üleandmist on depositooriumil fondi valitsemisel kõik fondivalitseja õigused ja kohustused, kui seadusest, fondi tingimustest või depoolepingust ei tulene teisiti. Depositoorium ei või fondi valitsemise ajal osakuid välja lasta ega tagasi võtta, välja arvatud pensionifondi puhul.

  (3) Depositoorium peab kolme kuu jooksul pärast talle fondi valitsemise õiguse üleminekut fondi valitsemise üle andma uuele fondivalitsejale. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega depositooriumi taotlusel pikendada kuni kuue kuuni, pensionifondi puhul kuni 18 kuuni. Fondi valitsemise üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 155 lõigetes 1 ja 3 ja §-des 156–160 sätestatut.

  (4) Depositoorium avalikustab teate uuele fondivalitsejale fondi valitsemise üleandmise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes või saadab selle teate osakute registris märgitud osakuomanike postiaadressil.

8. jagu Fondi ümberkujundamine 

§ 162.   Fondi ümberkujundamise viisid

  (1) Fondi võib fondi tingimuste muutmise teel ümber kujundada käesoleva seaduse §-des 2–4 nimetatud teist liiki fondiks.

  (2) Eurofondi ei või ümber kujundada fondiks, mis ei ole eurofond.

  (3) Pensionifondi ei või ümber kujundada.

  (4) Fondi ümberkujundamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 117 ja 118 sätestatut.

  (5) Kõik fondi ümberkujundamise kulud katab fondivalitseja.

§ 163.   Ümberkujundamise otsus

  (1) Otsuse muuta fondi tingimusi selliselt, et toimub fondi ümberkujundamine (edaspidi käesolevas jaos ümberkujundamise otsus), teeb fondivalitseja nõukogu.

  (2) Kui seaduses või fondi tingimustes on ette nähtud osakuomanike üldkoosolek, peab osakuomanike üldkoosolek andma ümberkujundamise otsuse tegemiseks nõusoleku.

  (3) Üldkoosolek on ümberkujundamise otsusele nõusoleku andnud, kui selle poolt on antud vähemalt 9/10 üldkoosolekul osakutega esindatud häältest.

  (4) Kinnise fondi ümberkujundamise avatud fondiks võib otsustada fondivalitseja ilma üldkoosoleku nõusolekuta.

§ 164.   Avatud fondi ümberkujundamine kinniseks fondiks

  (1) Avatud fondi ümberkujundamisel kinniseks fondiks jõustuvad fondi tingimuste muudatused mitte varem kui ühe aasta möödumisel fondi tingimuste muudatuste avalikustamisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

  (2) Ümberkujundamise otsuses peab olema ette nähtud piisav tähtaeg, mille jooksul osakuomanikel on õigus nõuda fondi osakute tagasivõtmist.

§ 165.   Avaliku fondi ümberkujundamine

  Avaliku fondi võib ümber kujundada fondiks, mis ei ole avalik fond, üksnes juhul, kui fondi osakute pakkumine vastab väärtpaberituru seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

9. jagu Fondi jagunemine ja ühinemine 

§ 166.   Jagunemine

  Fondi jagunemine ei ole lubatud.

§ 167.   Ühinemine

  (1) Fondi (edaspidi ühendatav fond) võib ühendada sama fondivalitseja valitsetava teise fondiga (edaspidi ühendav fond), kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (2) Ühinemisel lastakse ühendatava fondi osakuomanikule välja selline kogus ühendava fondi osakuid, mille puhasväärtus vastab osakuomanikule kuulunud ühendatava fondi osakute puhasväärtusele. Väljalastud osakute eest tasuvad osakuomanikud varaga, mis vastab nende osale ühendatavas fondis.

  (3) Ühinemisega ühendatava fondi osakud tühistatakse.

  (4) Ühinemisel ühendava fondi osakute väljalaskmise eest väljalasketasu ei võeta.

  (5) Ühendatava fondi varasse kuuluvad ühendava fondi osakud ja ühendava fondi varasse kuuluvad ühendatava fondi osakud võetakse enne ühinemist tagasi.

  (6) Ühendatav fond loetakse likvideerituks pärast osakuomanikele ühendava fondi osakute väljalaset ja ühendatava fondi osakute tühistamist. Ühinemisel ei kohaldata käesoleva seaduse 4. peatüki 10. jaos sätestatut.

  (7) Kõik fondi ühinemisega seotud kulud katab fondivalitseja.

§ 168.   Ühinemise erisused

  (1) Fondi, mis ei ole eurofond, võib ühendada eurofondiga üksnes juhul, kui ühendavaks fondiks on eurofond.

  (2) Vabatahtliku pensionifondi võib ühendada üksnes teise vabatahtliku pensionifondiga.

  (3) Kohustusliku pensionifondi võib ühendada üksnes teise kohustusliku pensionifondiga, kui ühendataval ja ühendaval pensionifondil on sarnane investeerimispoliitika, arvestades käesoleva seaduse §-s 76 sätestatut.

§ 169.   Ühinemisotsus

  (1) Ühinemisotsuse teeb fondivalitseja nõukogu.

  (2) Kui seaduses või fondi tingimustes on ette nähtud osakuomanike üldkoosolek, on fondide ühinemiseks vaja osakuomanike üldkoosoleku nõusolekut.

  (3) Üldkoosolek on ühinemisotsuse tegemiseks nõusoleku andnud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul osakutega esindatud häältest, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 170.   Ühinemisluba

  (1) Fondivalitseja taotleb Finantsinspektsioonilt fondide ühinemiseks vastava loa (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).

  (2) Kui fondide ühinemisele eelneb fondi valitsemise üleandmine ühendatava või ühendava fondi fondivalitsejale, võib fondi valitsemise üleandmise loa taotlemise avalduse esitada Finantsinspektsioonile koos fondide ühinemisloa taotlemise avaldusega.

  (3) Ühinemisloa taotlemisel esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) ühinemisotsus;
  2) depositooriumide nõusolek ühinemisega;
  3) fondide ühendamise vajalikkuse põhjendus;
  4) käesoleva seaduse § 167 lõikes 5 nimetatud osakute arv;
  5) ühendatava fondi osakute tühistamise ja ühendava fondi osakute väljalaske korra kirjeldus ning tühistamise ja väljalaske ajakava;
  6) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele vastav äriplaan.

  (4) Kui fondide ühendamine toob kaasa fondi tingimuste muutmise, esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule ka käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid.

§ 171.   Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus

  (1) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas ühinemine on põhjendatud ja vastab osakuomanike õigustatud huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

  (2) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

  (3) Käesoleva seaduse § 170 lõikes 2 sätestatud juhul teeb Finantsinspektsioon otsuse fondi valitsemise üleandmise loa andmise või sellest keeldumise kohta samal ajal käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusega.

  (4) Kui ühinemisel taotleti ka fondi tingimuste muutmist, teeb Finantsinspektsioon koos loa andmise otsusega otsuse tingimuste muutmise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 118 sätestatule.

  (5) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale, depositooriumidele ja pensionifondide ühinemise korral ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

§ 172.   Ühinemisloa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
  1) ühinemise tagajärjel rikutaks käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või fondi tingimustes sätestatud investeerimispiiranguid;
  2) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 116 nimetatud asjaolud;
  3) fondide ühinemine võib muul põhjusel kahjustada osakuomanike huve.

§ 173.   Ühinemise avalikustamine

  Fondivalitseja avalikustab fondide ühinemise ning vajaduse korral fondi valitsemise üleandmise ja fondi tingimuste muudatuste registreerimise käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras.

9¹. jagu Eurofondide ühinemine 
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173¹.   Eurofondide ühinemise erisused

  (1) Käesolevat jagu kohaldatakse järgmistele ühinemistele:
  1) Eestis asutatud eurofondide ühinemine, kui vähemalt ühe ühinemisel osaleva eurofondi osakuid pakutakse teises lepinguriigis;
  2) eurofondi ühinemine teises lepinguriigis asutatud eurofondiga (edaspidi piiriülene ühinemine).

  (2) Eurofond võib ühineda teise fondivalitseja valitsetava eurofondiga.

  (3) Lisaks käesolevas jaos sätestatule kohaldatakse eurofondide ühinemisele käesoleva seaduse § 167 lõigetes 2–7 sätestatut. Kui Eestis asutatud eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendatava eurofondina, kohaldatakse ühinemisele käesoleva seaduse § 167 lõikes 2 sätestatud ühinemisviisi.

  (4) Kui Eestis asutatud eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendava eurofondina, kohaldatakse eurofondi ühinemislepingust tuleneva ühinemise jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisele, ühinemisloa avalikustamisele ja ühinemise jõustumisest teavitamisele käesolevas seaduses sätestatud tingimusi.

  (5) Eestis asutatud eurofond võib ühineda muus vormis kui lepingulise fondina asutatud eurofondiga üksnes juhul, kui see on lubatud äriühinguna asutatud eurofondi päritoluriigis ja Eestis asutatud eurofond on ühendatav fond. Kui eurofondide piiriülesel ühinemisel osaleb teises lepinguriigis muus vormis kui lepingulise fondina asutatud eurofond, käsitatakse selle eurofondi osalust väljendavaid aktsiaid või muid selliseid väärtpabereid fondi osakutena käesoleva jao tähenduses ning selle eurofondi aktsionäre või muid eurofondis osalust omavaid isikuid osakuomanikena käesoleva jao tähenduses.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173².   Ühinemisleping

  (1) Eurofondide ühinemiseks sõlmivad ühinevad eurofondid ühinemislepingu. Eurofondi ühinemisel sama fondivalitseja valitsetava teise eurofondiga tuleb kindlaks määrata ühinemistingimused, millele kohaldatakse käesolevas jaos ühinemislepingu kohta sätestatut.

  (2) Ühinemislepingus tuleb märkida vähemalt järgmised andmed:
  1) ühinemisviis ja ühinevate eurofondide liigid;
  2) ühinemise põhjendus;
  3) ühinemise mõju nii ühendatava kui ühendava eurofondi osakuomanikele;
  4) ühendatava eurofondi osakute asendussuhe (edaspidi asendussuhe) ning selle arvutamise kuupäeval eurofondi vara ja kohustuste hindamise kriteeriumid;
  5) asendussuhte arvutamise meetod;
  6) ühinemise jõustumise kavandatud kuupäev, millest alates ühendatava eurofondi tehingud loetakse tehtuks ühendava eurofondi arvel;
  7) vara üleandmisele ja osakute vahetamisele kohaldatavad reeglid.

  (3) Ühinemislepingus võib ette näha, et ühendatava eurofondi osakuomanikele tehakse rahalised väljamaksed, mille summa ei või ületada 1/10 osakuomaniku osakute puhasväärtusest ühendatavas eurofondis. Käesolevas lõikes nimetatud rahalised väljamaksed tuleb teha koos käesoleva seaduse § 167 lõikes 2 sätestatud ühendava eurofondi osakute väljalaskmisega.

  (4) Käesolevas seaduses käsitatakse asendussuhtena ühendatava eurofondi osakuomanikule kuuluvate ühendatava eurofondi osakute puhasväärtuse alusel osakuomanikule väljalastavate ühendava eurofondi osakute arvu määramiseks kohaldatavat kordajat.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173³.   Ühinemislepingu kontroll

  (1) Käesoleva seaduse § 173² lõike 2 punktides 1, 6 ja 7 nimetatud ühinemislepingu tingimuste vastavust käesoleva seaduse nõuetele ja eurofondi tingimustele kontrollib ja ühinemiseks annab nõusoleku iga ühinemisel osaleva eurofondi depositoorium.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb kontrollida järgmisi ühinemistingimusi:
  1) asendussuhte arvutamise kuupäeval vara ja kohustuste hindamise kriteeriumid;
  2) asendussuhte arvutamise meetod ja asendussuhte arvutamise päeval kindlaks määratav tegelik asendussuhe;
  3) rahalised väljamaksed osaku kohta.

  (3) Ühinemislepingut kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ulatuses audiitor. Ühinemislepingu kontrollimiseks võib mitme või kõigi ühinevate eurofondide jaoks olla määratud üks ühine audiitor või mitu ühist audiitorit. Ühinemislepingu pooled võivad kokku leppida, et käesolevas lõikes sätestatud ühinemislepingu kontrolli teostab ühendatava eurofondi depositoorium.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimuste kontrollimise kohta koostab kontrolli teostanud audiitor või depositoorium aruande, mille ärakiri tehakse ühendatava ja ühendava eurofondi osakuomanikele ning Finantsinspektsioonile nende nõudel kättesaadavaks tasuta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173⁴.   Ühinemisluba

  (1) Ühendatava eurofondi fondivalitseja taotleb Finantsinspektsioonilt eurofondide ühinemiseks loa (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).

  (2) Ühinemisloa taotlemisel tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) ühinemisleping;
  2) käesoleva seaduse §-s 173³ nimetatud depositooriumide nõusolekud;
  3) käesoleva seaduse §-s 173¹⁰ nimetatud teave, mis antakse osakuomanikele.

  (3) Kui eurofondide ühinemine toob kaasa fondi tingimuste muutmise, esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 nimetatud taotluse. Kui eurofondide ühinemine toob kaasa eurofondi valitsemise üleandmise, ei tule fondivalitsejal esitada käesoleva seaduse §-s 157 nimetatud taotlust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173⁵.   Piiriülese ühinemisloa erisused

  (1) Finantsinspektsioon otsustab piiriülesele ühinemisele loa andmise (edaspidi piiriülese ühinemise luba), kui Eestis asutatud eurofond osaleb piiriülesel ühinemisel ühendatava eurofondina. Piiriülese ühinemise loale kohaldatakse käesolevas jaos ühinemisloa kohta sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

  (2) Piiriülese ühinemise loa taotlemiseks esitab ühendatava eurofondi fondivalitseja Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 173⁴ lõikes 2 nimetatud taotluse, millele on lisatud ühendava eurofondi prospekt ja põhiteave, kui ühendav eurofond on asutatud teises lepinguriigis.

  (3) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles või inglise keeles ja ühendava eurofondi lepinguriigi ühes ametlikus keeles. Ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib dokumendid esitada ka muus keeles kui selle riigi ametlikus keeles.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173⁶.   Ühinemisloa taotluse menetlemine

  (1) Ühinemisloa taotluse menetlemisel kontrollib Finantsinspektsioon esitatud andmeid ja hindab, kas ühinemine ning käesoleva seaduse §-s 173¹⁰ nimetatud teave, mis antakse osakuomanikele, on kooskõlas ühendatava eurofondi osakuomanike õigustega ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega.

  (2) Kui ühendatav eurofond ei ole ühinemisloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse § 173⁴ lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente, need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, võib Finantsinspektsioon kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

  (3) Piiriülese ühinemise korral edastab Finantsinspektsioon ärakirja käesoleva seaduse § 173⁵ lõikes 2 nimetatud taotlusest ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata pärast ühendatavalt eurofondilt kõigi nõutavate dokumentide saamist või puuduste kõrvaldamist.

  (4) Kui käesoleva seaduse § 173⁴ lõike 2 punkti 3 kohaselt esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik hinnata, kas käesoleva seaduse §-s 173¹⁰ nimetatud teave, mis antakse osakuomanikele, vastab nõuetele, võib Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates nõuda, et teave, mis antakse ühendatava või ühendava eurofondi osakuomanikele, vastaks käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Piiriülese ühinemise loa taotluse menetlemisel võib Finantsinspektsioon esitada käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud nõude selle teabe kohta, mis antakse ühendatava eurofondi osakuomanikele.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

  (6) Finantsinspektsioon teavitab ühendatava eurofondi fondivalitsejat ja depositooriumi ühinemisloa andmisest või sellest keeldumisest 20 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 173¹⁰ nimetatud osakuomanikele antava teabe saamisest arvates.

  (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule teavitab Finantsinspektsioon piiriülese ühinemise loa andmise või sellest keeldumise otsusest ühendava eurofondi, ja kui see on asjakohane, teises lepinguriigis asutatud ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173⁷.   Piiriülesel ühinemisel ühendava eurofondi dokumentide menetlemine Finantsinspektsioonis

  (1) Kui Eestis asutatud eurofond osaleb piiriüleses ühinemises ühendava eurofondina, hindab Finantsinspektsioon ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse poolt saadetud ühinemisloa taotluse ärakirja alusel, kas käesoleva seaduse §-s 173¹⁰ nimetatud teave, mis antakse ühendava eurofondi osakuomanikele, on kooskõlas ühendava eurofondi osakuomanike õigustega ja käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega.

  (2) Finantsinspektsioon võib 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ärakirja saamisest arvates nõuda, et ühendava eurofondi teave, mis antakse selle osakuomanikele, vastaks käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

  (3) Ühendav eurofond esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe muudatused Finantsinspektsiooni poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude esitamisest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon teavitab ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe saamisest arvates, kas muudetud teave, mis antakse ühendava eurofondi osakuomanikele, vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173⁸.   Ühinemisloa andmisest keeldumise alused

  (1) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
  1) eurofondide ühinemistingimused ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või Finantsinspektsioonile esitatud andmed ja dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
  2) Finantsinspektsioonile ei ole esitatud osakuomanikele antava teabe muudatusi või see teave ei vasta käesolevas seaduses sätestatule;
  3) eurofondide ühinemisel ei ole teatatud ühendava eurofondi osakute pakkumisest lepinguriikides, kus pakutakse ühendatava eurofondi osakuid.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele võib Finantsinspektsioon keelduda piiriülese ühinemise loa andmisest, kui ühendava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on teatanud, et teave, mis antakse ühendava eurofondi osakuomanikele, ei vasta nõuetele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173⁹.   Ühinemisloa avalikustamine

  (1) Ühendatav ja ühendav eurofond avaldavad viivitamata pärast ühinemisloa saamist teate eurofondi ühinemise ning vajaduse korral eurofondi tingimuste muudatuste registreerimise kohta käesoleva seaduse § 119 lõike 2 esimeses lauses sätestatud viisil.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates tuleb märkida andmed ühinemisloa andmise, eurofondi osakute tagasivõtmise või vahetamise tähtaja ja ühinemislepingus sätestatud ühinemise kavandatud jõustumise kuupäeva kohta.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173¹⁰.   Osakuomanikele antav teave

  (1) Ühendatava ja ühendava eurofondi fondivalitsejal tuleb esitada eurofondi osakuomanikele asjakohane ja täpne eurofondi ühinemise asjaolusid käsitlev dokument (edaspidi osakuomanikele antav teave), mis võimaldab osakuomanikel hinnata ühinemise mõju ja osakute tagasivõtmise või vahetamise õiguse kasutamise vajadust.

  (2) Osakuomanikele antav teave esitatakse pärast ühinemisloa saamist, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva enne käesoleva seaduse § 173¹⁴ lõikes 3 sätestatud osakute tagasivõtmise või vahetamise viimast kuupäeva.

  (3) Osakuomanikele antav teave tuleb esitada Finantsinspektsioonile eesti keeles või Finantsinspektsiooni nõusolekul inglise keeles.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule tuleb osakuomanikele antav teave esitada iga selle lepinguriigi ametlikus keeles, kus on teavitatud ühendatava või ühendava eurofondi osakute pakkumisest. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolekul võib teabe esitada mõnes muus keeles.

  (5) Osakuomanikele antava teabe tõlge peab olema sisult samane algdokumendiga.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173¹¹.   Nõuded osakuomanikele antavale teabele

  (1) Osakuomanikele antavas teabes tuleb märkida:
  1) ühinemise selgitused ja põhjendused;
  2) ühinemise võimalik mõju osakuomanikele, sealhulgas olulised muudatused seoses eurofondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika, kulude, ühinemise oodatava tulemuse, aruannete korrapärase esitamise ning finantstulemuste võimaliku halvenemisega, ja kui see on asjakohane, hoiatus osakuomaniku tulu maksustamise muudatuste kohta pärast ühinemist;
  3) osakuomanike ühinemisega seotud õigused, sealhulgas õigus saada lisateavet ja käesoleva seaduse § 173³ lõikes 4 nimetatud aruande ärakirja, esitada avaldus osakute tagasivõtmiseks või vahetamiseks ilma lisatasuta, saada teavet kõnealuse õiguse kasutamise tähtaja lõpu kohta ning selgitusi vandeaudiitori aruande ärakirja saamise viisi ja eurofondi arvel viitlaekumiste käsitamise kohta;
  4) ühinemisprotsessi tingimused, sealhulgas teave ühinemisotsuse vastuvõtmise ja osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamise ning ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeva kohta;
  5) ühendava eurofondi põhiteabe dokument;
  6) ühendatava eurofondi osakuomanikele väljamaksete tegemise tingimused.

  (2) Osakuomanikele antavas teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud tingimustega koos märkida:
  1) üksikasjad osakutega tehtavate tehingute kavandatud peatamise kohta;
  2) aeg, millest alates ühendatava eurofondi tehingud loetakse tehtuks ühendava eurofondi arvel, asendussuhte arvutamise kuupäev ja ühinemise jõustumise tingimused.

  (3) Ühendatava eurofondi osakuomanikele antavas teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludena märkida:
  1) ühendatava eurofondi osakuomanike õiguste muutumine fondide ühinemise järel;
  2) oluliste riskide võrdlus, kui lisatud selgitusest või ühendatava ja ühendava eurofondi põhiteabest tulenevad riski ja tootluse sünteetiliste näitajate olulised erinevused eri kategooriates;
  3) ühinevate eurofondide kõigi tasude ja kulude võrdlus, mis põhineb nende põhiteabes avaldatud summadel;
  4) kui ühendatava eurofondi puhul rakendatakse finantstulemusel põhinevat tasu, siis selgitus, kuidas seda rakendatakse kuni ühinemise jõustumiseni;
  5) kui ühendava eurofondi puhul rakendatakse finantstulemusel põhinevat tasu pärast ühinemise jõustumist, siis selgitus, kuidas seda rakendatakse, et tagada nende osakuomanike õiglane kohtlemine, kes eelnevalt omasid osakuid ühendatavas eurofondis;
  6) selgitus, kas enne ühinemise jõustumist kavatsetakse oluliselt muuta ühendatava eurofondi vara koosseisu.

  (4) Ühendatava eurofondi osakuomanikele antavas teabes tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule märkida:
  1) ajavahemik, mille jooksul osakuomaniku avalduse alusel jätkatakse ühendatava eurofondi osakute väljalaskmist ja tagasivõtmist;
  2) tähtaeg, millal osakuomanikud, kes ei kasuta käesoleva seaduse § 173¹⁴ lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise või vahetamise õigust, saavad ühendava eurofondi osakuomanikeks;
  3) selgitus, et ühinemise jõustumisel saavad ühendava eurofondi osakuomanikeks kõik osakuomanikud, kes ei ole kasutanud käesoleva seaduse § 173¹⁴ lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise või vahetamise õigust, sealhulgas ka juhul, kui osakuomanik hääletas ühinemisotsuse heakskiitmisel ühinemisettepaneku vastu või loobus hääletamisest;
  4) soovitus ühendava eurofondi põhiteabega tutvumiseks.

  (5) Ühendava eurofondi osakuomanikele antavas teabes tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaoludena märkida, kas ühinemisel on oluline mõju ühendava eurofondi investeeringute struktuurile ja kas enne või pärast ühinemise jõustumist kavatsetakse oluliselt muuta ühendava eurofondi vara koosseisu.

  (6) Piiriülesel ühinemisel tuleb osakuomanikele antavas teabes selgelt ja arusaadavalt selgitada teise lepinguriigi õigusest tulenevaid ühinemisel osaleva eurofondiga seotud ühinemise tingimusi ja menetlusi, mis erinevad käesolevas seaduses sätestatud tingimustest ja menetlustest.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud riski ja tootluse sünteetilisi näitajaid käsitatakse sünteetiliste näitajatena komisjoni määruse (EL) nr 583/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil (ELT L 176, 10.07.2010, lk 1–15), artikli 8 tähenduses.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173¹².   Osakuomanikele antava teabe vorminõuded

  (1) Osakuomanikele antav teave esitatakse selgelt ja arusaadavalt, arvestades ühendatava ja ühendava eurofondi osakuomanike huvisid ja asjatundlikkust.

  (2) Kui osakuomanikele antava teabe alguses on märgitud ühinemistingimuste kokkuvõte, tuleb selles viidata osakuomanikele antava teabe dokumendi osadele, kus on esitatud lisateave.

  (3) Osakuomanikele antav teave esitatakse osakuomanikele paberkandjal või muul püsival andmekandjal.

  (4) Osakuomanikele antava teabe võib esitada muul püsival andmekandjal, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) teabe esitamine vastab viisile, kuidas toimub või hakkab toimuma osakuomaniku ja ühendatava või ühendava eurofondi või fondivalitseja vahel teenuse osutamine;
  2) valiku korral on osakuomanik valinud teabe esitamise muul püsival andmekandjal.

  (5) Osakuomanikele antava teabe esitamine muul püsival andmekandjal on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud teabe esitamise viisiga, kui osakuomanik on andnud teenuse osutamiseks oma elektronposti aadressi või on muul viisil kinnitanud oma pidevat juurdepääsu Internetile.

  (6) Püsiv andmekandja on teabe salvestamise ja taasesitamise vahend võlaõigusseaduse § 11¹ tähenduses.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173¹³.   Põhiteabe esitamine

  (1) Ühendatava eurofondi osakuomanikele antavale teabele tuleb lisada ühendava eurofondi põhiteabe dokument.

  (2) Ühendava eurofondi osakuomanikele antavale teabele tuleb lisada ühendava eurofondi põhiteabe dokument, kui seda on ühinemise tõttu muudetud.

  (3) Alates osakuomanikele antava teabe esitamisest kuni ühinemise jõustumiseni esitatakse osakuomanikele antav teave ja ühendava eurofondi põhiteabe dokument igale isikule, kes omandab ühendatava või ühendava eurofondi osaku või kes soovib saada ühineva eurofondi tingimusi, prospekti või põhiteabe dokumenti.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173¹⁴.   Osakute tagasivõtmine ning osakute väljalaske ja tagasivõtmise peatamine ühinemisel

  (1) Ühendatava ja ühendava eurofondi osakuomanikel on õigus nõuda oma osakute tagasivõtmist või nende vahetamist teise eurofondi osakute vastu, millel on samalaadne investeerimispoliitika ja mida valitseb sama fondivalitseja või mõni muu äriühing, kellega fondivalitseja on seotud ühise juhtimise või olulise osaluse kaudu.

  (2) Osakute tagasivõtmise või vahetamise eest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ei või võtta tasu, välja arvatud eurofondi prospektis sätestatud tasu osakute tagasivõtmisest tulenevate kulude hüvitamiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise või vahetamise õigus kehtib ühendatava ja ühendava eurofondi osakuomanikele käesoleva seaduse § 173¹⁰ lõikes 1 sätestatud osakuomanikele antava teabe esitamisest arvates ning lõpeb viis tööpäeva enne ühinemislepingus kokkulepitud asendussuhte arvutamise kuupäeva.

  (4) Lisaks käesoleva seaduse § 145 lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib fondivalitseja peatada eurofondi osakute väljalaske või tagasivõtmise ning lisaks käesoleva seaduse § 145 lõigetes 4 ja 5 sätestatule võib Finantsinspektsioon nõuda eurofondi osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamist, kui see on vajalik ühe või mitme ühinemisel osaleva eurofondi osakuomanike õigustatud huvide kaitseks.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 173¹⁵.   Ühinemise jõustumine

  (1) Eurofondi ühinemine jõustub ühinemislepingus sätestatud ühinemise jõustumise kavandatud kuupäeval, arvestades käesoleva seaduse § 173¹⁴ lõikes 3 nimetatud tähtaegu.

  (2) Ühinemise jõustumisega lähevad ühendavale eurofondile üle kõik ühendatava eurofondi varad ja kohustused. Ühendava eurofondi fondivalitsejal tuleb viivitamata pärast ühinemise jõustumist teavitada ühendava eurofondi depositooriumi ühendatava eurofondi vara ja kohustuste üleandmisest ühendavale eurofondile.

  (3) Piiriülese ühinemise jõustumisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui ühendav eurofond on asutatud Eestis.

  (4) Eestis asutatud ühendava eurofondi fondivalitsejal tuleb teavitada Finantsinspektsiooni ja ühendatava eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust piiriülese ühinemise jõustumisest viivitamata.

  (5) Pärast ühinemise jõustumist ühinemist vaidlustada ei saa.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

10. jagu Fondi likvideerimine 

§ 174.   Likvideerimine

  (1) Fondi likvideerimise otsustab fondivalitseja nõukogu või käesoleva seaduse § 183 lõikes 1 sätestatud juhul depositoorium.

  (2) Sellise kinnise fondi, mille osakuid ei võeta tagasi varem kui ühe aasta möödumisel osakuomanike vastava nõude esitamisest, likvideerimise otsustab osakuomanike üldkoosolek. Nimetatud fondi likvideerimise otsustab Finantsinspektsioon, kui kahe kuu jooksul fondivalitseja valitsemisõiguse lõppemisest käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 või lõikes 2 sätestatud alusel ei ole osakuomanike üldkoosolek fondi tingimuste muutmise otsusega kinnitanud uut fondivalitsejat või otsustanud fondi likvideerimist.
[RT I, 15.05.2013, 2 - jõust. 25.05.2013]

  (3) Pensionifondi likvideerimise võib otsustada üksnes juhul, kui pensionifondi valitsemise üleandmine käesoleva seaduse §-des 155–160 sätestatud korras ei ole olnud võimalik.

  (4) Fondi likvideerib fondivalitseja või käesoleva seaduse §-s 183 sätestatud juhul depositoorium või §-s 184 sätestatud juhul Finantsinspektsiooni määratud likvideerijad.

§ 175.   Likvideerimisluba

  (1) Fondi likvideerimiseks taotleb fondivalitseja Finantsinspektsioonilt sellekohase loa (edaspidi likvideerimisluba).

  (2) Likvideerimisloa taotlemiseks esitab fondivalitseja hiljemalt 20. päeval pärast fondi likvideerimise otsuse vastuvõtmist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) käesoleva seaduse § 174 lõikes 1 või 2 nimetatud otsus;
  2) põhjendus fondi likvideerimise vajalikkuse kohta ning hinnang selle kohta, kas fondi likvideerimine vastab osakuomaniku huvidele;
  3) likvideeritava fondi depositooriumi arvamus;
  4) osakuomanike nimed, aadressid ja isikukoodid, nende puudumisel sünniajad, või registrikoodid nende olemasolu korral;
  5) kui osakuomanikuks on fond, siis fondi nimetus ning selle fondi fondivalitseja või fondivalitseja puudumisel depositooriumi nimi, asukoha aadress ja registrikood selle olemasolu korral;
  6) osakuomanikule kuuluvate osakute arv, liik ja nimiväärtus seisuga mitte varem kui kolm tööpäeva enne avalduse esitamist;
  7) andmed kõigi fondi vara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kohta;
  8) pensionifondi likvideerimise korral fondivalitseja aruanne pensionifondi valitsemise üleandmiseks tehtud toimingutest koos neid tõendavate dokumentidega.

§ 176.   Likvideerimisloa taotluse läbivaatamine ja likvideerimisloa andmise otsus

  (1) Likvideerimisloa taotluse läbivaatamisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas fondi likvideerimine vastab seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, samuti osakuomanike õigustatud huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

  (2) Otsuse likvideerimisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata fondivalitsejale ja depositooriumile teatavaks.

  (4) Pensionifondi likvideerimise korral teeb Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse viivitamata teatavaks ka Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.

§ 177.   Kohustusliku pensionifondi likvideerimisloa tingimused

  Finantsinspektsioon võib kohustusliku pensionifondi likvideerimisloa andmise otsusega kehtestada järgmised likvideerimise tingimused:
  1) kogumispensionide seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamise tähtajast pikem tähtaeg;
  2) aruannete, sealhulgas audiitori kinnitatud aruannete esitamise kohustus likvideerimismenetluse käigus;
  3) muud tingimused, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks osakuomanike õigustatud huvide kaitsmisest lähtuvalt.

§ 178.   Likvideerimisloa andmisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda likvideerimisloa andmisest, kui:
  1) fondivalitseja ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul kasutanud kõiki võimalusi pensionifondi valitsemise üleandmiseks;
  2) fondi likvideerimine ei ole muul põhjusel kooskõlas osakuomanike õigustatud huvidega.

§ 179.   Likvideerimisteade

  (1) Fondivalitseja avaldab viivitamata pärast likvideerimisloa andmise otsusest teadasaamist teate fondi likvideerimise kohta (edaspidi likvideerimisteade) käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras.

  (2) Likvideerimisteates peavad sisalduma järgmised andmed:
  1) likvideeritava fondi nimetus;
  2) fondivalitseja ärinimi, registrikood ja asukoht;
  3) depositooriumi nimi;
  4) tähtaeg, mille jooksul likvideeritava fondi võlausaldajad peavad esitama oma nõuded fondi vastu, kusjuures see tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud likvideerimisteate avaldamisest arvates;
  5) kohustusliku pensionifondi likvideerimise korral kogumispensionide seaduse § 37 lõikes 2 nimetatud avalduse esitamise tähtaeg ning avalduse õigel ajal esitamata jätmise tagajärjed;
  6) nõuete ja avalduste vastuvõtmise kohad ja vastuvõtuajad;
  7) muud vajalikud andmed.

  (3) Pensionifondi likvideerimise korral teavitab fondivalitseja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat likvideerimisteate avaldamisest hiljemalt likvideerimisteate ilmumisele eelneval päeval.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tähtajal nõude esitamata jätmine ei tähenda nõude kehtivuse lõppemist.

§ 180.   Likvideerimismenetlus

  (1) Likvideerimismenetlus algab likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast ning lõpeb käesoleva seaduse §-s 187 nimetatud likvideerimisaruande esitamisega.

  (2) Likvideerimine tuleb lõpule viia kuue kuu jooksul, arvates likvideerimisteate avaldamisest. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega fondivalitseja taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või likvideerimise tähtaeg ületada 18 kuud.

  (3) Likvideerimisteate avaldamisele järgnevast päevast alates peatatakse likvideeritava fondi osakute väljalase ja tagasivõtmine ning samast päevast alates võib osakuomanikele väljamakseid teha vaid käesoleva seaduse §-s 182 sätestatud korras.

§ 181.   Tehingud likvideerimismenetluses

  (1) Fondi likvideerimisel võõrandab fondivalitseja võimalikult kiiresti ning osakuomanike huvisid järgides fondi vara, nõuab sisse fondi võlad ja rahuldab fondi võlausaldajate nõuded, sealhulgas täidab fondi tingimustes ettenähtud kohustused fondivalitseja ja depositooriumi ees.

  (2) Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud või kui võlausaldaja nõude täitmise tähtaeg ei ole saabunud ja võlausaldaja ei võta täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv rahasumma krediidiasutuses.

  (3) Fondi likvideerimise käigus võib fondivalitseja fondi arvel teha üksnes tehinguid, mis on vajalikud fondi likvideerimiseks.

  (4) Likvideerimisel vara võõrandamisest saadud vahendeid on kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseni õigus paigutada käesoleva seaduse § 252 lõikes 1 nimetatud varadesse, mille emitendi või krediidiasutuse investeerimisjärgu krediidireiting on vähemalt Baa 1 (Moody’s) või selle ekvivalent. Tehinguid tuletisinstrumentidega võib teha üksnes vara väärtuse kõikumistest tulenevate riskide maandamiseks.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

§ 182.   Vara jaotamine

  (1) Pärast käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud kõigi toimingute tegemist kinnitab fondivalitseja nõukogu fondi lõppbilansi ja vara jaotamise kava.

  (2) Fondivalitseja avaldab teate jaotamisele kuuluva vara jaotamise kohta käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud korras. Teates peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed:
  1) likvideeritava fondi nimetus;
  2) iga osaku kohta jaotamisele kuuluv vara;
  3) jaotamisele kuuluva vara väljamaksmise tähtajad ja kord;
  4) jaotamisele kuuluva vara väljamaksmisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu.

  (3) Fondivalitseja jaotab likvideerimisel järelejäänud vara osakuomanike vahel vastavalt igale osakuomanikule kuulunud osakute liigile, arvule ja puhasväärtusele.

  (4) Väljamakseid osakuomanikele võib teha üksnes rahas. Kinnise fondi või indeksfondi likvideerimisel võib Finantsinspektsiooni nõusolekul teha väljamakseid ka muus varas.

  (5) Väljamakse tegemise päevast alates osak kustutatakse ning sellest tulenevad õigused ja kohustused lõpevad. Osaku kustutamisel ei või võtta tagasivõtmistasu.

  (6) Kui osakuomanikule ei ole tähtpäevaks võimalik temale kuuluvat raha või vara välja maksta, tuleb väljamaksmiseks ettenähtud raha või vara deponeerida depositooriumis.

  (7) Kohustusliku pensionifondi likvideerimisel kohaldatakse vara jaotamisele kogumispensionide seaduse §-des 38 ja 39 sätestatut.

§ 183.   Depositoorium likvideerijana

  (1) Kui fondi üleandmine käesoleva seaduse § 161 lõike 3 järgi ei olnud võimalik, peab depositoorium käesoleva seaduse §-des 174–182 ja fondi tingimustes sätestatud korras fondi likvideerima.

  (2) Depositoorium võib Finantsinspektsioonilt taotleda käesoleva seaduse §-s 175 sätestatud fondi likvideerimise loa ka enne käesoleva seaduse § 161 lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist.

  (3) Kui fondivalitseja ei ole suutnud fondi likvideerida käesoleva seaduse § 180 lõikes 2 nimetatud tähtajal, peab depositoorium Finantsinspektsiooni ettekirjutuse alusel fondi likvideerimise lõpetama käesoleva seaduse §-des 181 ja 182 ning fondi tingimustes sätestatud korras.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul peab depositoorium fondi likvideerima kuue kuu jooksul pärast Finantsinspektsiooni poolt vastava ettekirjutuse tegemist. Finantsinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega depositooriumi taotlusel pikendada, kuid pikendamise tulemusena ei või likvideerimise tähtaeg ületada 18 kuud.

§ 184.   Fondi likvideerijad

  (1) Kui depositoorium ei ole fondi likvideerimist lõpetanud käesoleva seaduse § 180 lõikes 2 nimetatud tähtajal või § 183 lõikes 4 nimetatud pikendatud tähtajal, võib Finantsinspektsioon määrata likvideerijad, kes viivad fondi likvideerimise lõpule Finantsinspektsiooni määratud tähtajal käesoleva seaduse §-des 181 ja 182 sätestatud korras. Kui käesoleva seaduse § 174 lõike 2 teises lauses sätestatud juhul otsustab fondi likvideerimise Finantsinspektsioon, määrab ta likvideerijad, kes viivad fondi likvideerimise lõpule Finantsinspektsiooni määratud tähtajal käesoleva seaduse §-des 181 ja 182 sätestatud korras
[RT I, 15.05.2013, 2 - jõust. 25.05.2013]

  (2) Likvideerijatele lähevad üle kõik fondivalitseja õigused ja kohustused, kui seadusest või fondi tingimustest ei tulene teisiti.

  (3) Finantsinspektsioon määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud likvideerijatele tasu likvideerimismenetluse läbiviimise eest. Sellisel juhul käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 sätestatud piirmäära ei kohaldata.
[RT I, 15.05.2013, 2 - jõust. 25.05.2013]

§ 185.   Likvideerimiskulude katmine

  (1) Fondi arvel võib katta üksnes fondi likvideerimise tegelikke kulusid ning seda mitte rohkem kui 2% ulatuses fondi vara puhasväärtusest fondivalitseja nõukogu või käesoleva seaduse § 183 lõikes 1 sätestatud juhul depositooriumi poolt tehtud fondi likvideerimise otsuse vastuvõtmise päeva seisuga.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Kui depositoorium alustas fondi likvideerimist käesoleva seaduse § 161 lõikes 3 sätestatud tähtajast hiljem, võetakse likvideerimiskulude arvutamisel aluseks fondi vara puhasväärtus päeval, mil hiljemalt pidi alustatama fondi likvideerimist.

  (3) Kui tegelikud likvideerimiskulud ületavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa, vastutab seda summat ületavate kulude eest fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik.

  (4) Kui fondi likvideerijaks on depositoorium või käesoleva seaduse §-s 184 nimetatud likvideerijad, on depositooriumil või likvideerijatel õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summat ületavad likvideerimiskulud sisse nõuda fondivalitsejalt või fondivalitsejana tegutsenud isikult.

  (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuludele võib fondivalitseja või depositoorium fondi seadusjärgse likvideerijana võtta fondi arvel likvideerimismenetluse läbiviimise eest üksnes käesoleva seaduse § 150 lõikes 2 sätestatud valitsemistasu ja § 150 lõikes 3 sätestatud depootasu. Likvideerimismenetluse läbiviimise eest muude tasude võtmine on keelatud.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 186.   Vastutuse ulatus

  (1) Kui likvideerimise käigus ilmneb fondi maksejõuetus, vastutab kõigi fondi vastu esitatud ja rahuldamata jäetud nõuete täitmise eest fondivalitseja või fondivalitsejana tegutsenud isik.

  (2) Depositoorium vastutab likvideerimise käigus osakuomanikele, fondivalitsejale ja fondi võlausaldajatele oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju eest.

  (3) Depositoorium vastutab fondi maksejõuetuse korral nende fondi vastu esitatud nõuete ulatuses, mis on tekkinud pärast fondi valitsemise või fondi likvideerimise üleminekut depositooriumile.

  (4) Likvideerijad vastutavad fondi maksejõuetuse korral nende fondi vastu esitatud nõuete ulatuses, mis on tekkinud pärast fondi likvideerimise üleminekut likvideerijatele.

§ 187.   Likvideerimisaruanne

  (1) Fondivalitseja esitab ühe kuu jooksul pärast likvideerimismenetluse lõpetamist Finantsinspektsioonile fondi lõppbilansi, vara jaotamise kava ning aruande oma tegevuse kohta fondi likvideerimisel. Nõuded fondi likvideerimise aruandele kehtestatakse rahandusministri määrusega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitab Finantsinspektsioonile depositoorium või esitavad likvideerijad, kui likvideerijaks oli depositoorium või kui likvideerimise viib või viivad lõpule vastavalt depositoorium või likvideerijad.

5. peatükk AKTSIASELTSINA ASUTATUD FOND 

1. jagu Aktsiaseltsina asutatud fondi tegevus ja aktsiad 

§ 188.   Aktsiaseltsile sätestatu kohaldamine

  Aktsiaseltsina asutatud fondi (edaspidi käesolevas peatükis fond) asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse seadustes aktsiaseltsi kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 189.   Fondi tegevusala

  (1) Fondi tegevusalaks võib olla üksnes aktsiate väljalaske teel saadud raha investeerimine tulu saamise eesmärgil käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud korra kohaselt.

  (2) Tegutsemiseks sõlmib fond fondivalitsejaga valitsemislepingu, mille kohaselt fond kohustub andma oma vara fondivalitseja käsutusse ja fondivalitseja kohustub vastavalt fondi põhikirjale investeerima fondi vara fondile tulu teenimise eesmärgil.

§ 190.   Fondi aktsiad

  (1) Fond ei või välja lasta eelisaktsiaid ega vahetusvõlakirju, samuti muid väärtpabereid, mis annavad selle omanikule eelisaktsiatest või vahetusvõlakirjadest tulenevate õigustega sarnaseid õigusi.

  (2) Fondi aktsiad on vabalt võõrandatavad. Nende aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatut.

2. jagu Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamine ja põhikiri 

§ 191.   Asutamine

  (1) Fondi võib asutada üksnes aktsiate märkimiseta. Tegutseva aktsiaseltsi võib fondiks ümber kujundada, kui põhikirja sellekohase muudatuse poolt on kõik aktsiaseltsi aktsionärid.

  (2) Fondi asutamisleping peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama fondivalitseja ärinime. Tegutseva aktsiaseltsi puhul tuleb fondivalitseja määrata üldkoosolekul aktsiaseltsi fondiks ümberkujundamise otsustamisel.

  (3) Fondi asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad ka valitsemislepingu ja avaliku fondi puhul ka depoolepingu. Tegutseva aktsiaseltsi fondiks ümberkujundamisel kinnitab valitsemislepingu ja avaliku fondi puhul depoolepingu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldkoosolek.

§ 192.   Põhikiri

  (1) Fondi põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmisi andmeid:
  1) fondi tegevuse eesmärgid ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki väärtpaberitesse ja muusse varasse, täpsemad riskide hajutamise ning investeerimispiirangud, sealhulgas piirangud regioonide või majandusharude kaupa;
  2) fondi tegevuse avalikustamise ja aruannete esitamise kord.

  (2) Aktsiakapitali suurus määratakse fondi põhikirjas miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus võib olla väiksem kui 1/4, kuid mitte väiksem kui 1/20 maksimumkapitali suurusest.

§ 193.   Asutamise kooskõlastamine

  (1) Enne fondi registreerimist äriregistris või tegutseva aktsiaseltsi puhul aktsiaseltsi põhikirja muudatuste registreerimist äriregistris tuleb fondi asutamine või põhikirja muudatused kooskõlastada Finantsinspektsioonis.

  (2) Fondi asutamise kooskõlastamiseks esitavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed, kes on märgitud asutamislepingus, või tegutseva äriühingu puhul äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) asutamisleping;
  2) põhikiri;
  3) valitsemisleping;
  4) depooleping, kui fondil on depositoorium;
  5) andmed aktsiaseltsi nõukogu ja juhatuse liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende ülesannete kirjeldust;
  6) andmed aktsiaseltsi audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, või registrikoodi;
  7) käesoleva seaduse §-s 194 sätestatud nõuetele vastav äriplaan.

  (3) Avaldusele ja sellega seonduvalt hiljem esitatavatele andmetele ja dokumentidele lisatakse fondi kõigi juhatuse liikmete poolt allkirjastatud kinnitus kooskõlastamise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide õigsuse kohta.

§ 194.   Äriplaan

  (1) Fondi äriplaan peab sisaldama fondi juhtimisstruktuuri, juhatuse liikmete õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldust ning kõigi fondi olulisemate majandusnäitajate prognoosi ja analüüsi, sealhulgas:
  1) fondi netokäivet ja kulusid tegevusalade kaupa;
  2) fondi varade ning aktsia- ja omakapitali suurust;
  3) aktsiate väljalaske korraldust;
  4) fondi aktivate turuväärtust, vara puhasväärtust ja tootlust;
  5) fondi investeerimispoliitikat ja investeeringute struktuuri (jaotus eri väärtpaberite ja vara liikide, eri riikide emitentide, majandusharude kaupa ja muul viisil ning riskid ja tootlus eri liiki investeeringute kaupa);
  6) fondi valitsemiskulude suurust ja struktuuri;
  7) valitsemis- ja depootasu määrasid;
  8) püsivate üldkulude suurust.

  (2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

§ 195.   Asutamise kooskõlastamise taotluse läbivaatamine

  (1) Fondi asutamise kooskõlastamise taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas fond vastab seaduses või selle alusel sätestatud nõuetele ja fondi põhikiri aktsionäride õigustatud huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

  (2) Otsuse fondi asutamise kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist.

  (3) Fondi asutamise kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondile ja fondivalitsejale.

  (4) Fondi asutamise kooskõlastamise otsus tuleb lisada fondi äriregistrisse kandmise avaldusele.

§ 196.   Asutamise kooskõlastamisest keeldumine

  Finantsinspektsioon võib keelduda asutamise kooskõlastamisest, kui:
  1) fond või selle valitsemine ei vastaks käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
  2) fondi aktsiate avalik pakkumine ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
  3) avaliku fondi põhikirja kohaselt võib fondi vara olulises ulatuses investeerida varasse, mille väärtuse hindamine on raskendatud;
  4) fondi põhikirjas sätestatud teabe avalikustamise kord on ebapiisav;
  5) fondivalitseja fondijuht ei vasta tema ametialast tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele või tema teadmised, oskused, kogemused ning muud omadused ei ole küllaldased, et tagada vastavat liiki fondi aktsionäride huvide piisav kaitse;
  6) depositoorium ei vasta õigusaktides depositooriumi suhtes kehtestatud nõuetele või ta ei ole muul põhjusel suuteline vajalikul määral tagama vastavat liiki fondi aktsionäride huvide kaitset;
  7) depooleping sisaldab sätteid, mis on omavahel vastuolus, ei ole üheselt mõistetavad või takistavad depositooriumil või fondivalitsejal oma ülesannete täies ulatuses täitmist või muul põhjusel ei võimalda fondi aktsionäride parimate huvide järgimist.

§ 197.   Põhikirja muudatuste kooskõlastamine

  (1) Fondi põhikirja muudatused peab enne äriregistrisse kandmist kooskõlastama Finantsinspektsiooniga. Fondi põhikirja kooskõlla viimisel õigusaktidega ei tule fondi põhikirja muudatusi Finantsinspektsioonis kooskõlastada, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) fondi põhikirjas muudetakse üksnes neid sätteid, mida fondivalitseja on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest;
  2) muudetud fondi põhikiri esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]

  (2) Fondi põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks esitab fond Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid:
  1) otsus põhikirja muutmise kohta;
  2) põhikirja muudatused ja muudetud tekst;
  3) fondivalitseja ja kui fondil on depositoorium, siis ka depositooriumi nõusolek põhikirja muutmisega;
  4) muudatuste põhjendus ning fondi arengule ja aktsionäride huvidele avaldatava mõju analüüs.

§ 198.   Põhikirja muudatuste kooskõlastamise avalduse läbivaatamine ja kooskõlastamise otsus

  (1) Fondi põhikirja muudatuste kooskõlastamise avalduse läbivaatamise ja muudatuste registreerimise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 195 ja 196 sätestatut.

  (2) Fondi põhikirja muudatuste kooskõlastamise otsus lisatakse fondi põhikirja muudatuste äriregistrisse kandmise avaldusele.

3. jagu Fondi juhtimine 

§ 199.   Üldkoosoleku pädevuse erisused

  (1) Fondi üldkoosoleku pädevusse kuulub lisaks äriseadustikus sätestatule valitsemislepingu ja depoolepingu sõlmimise ning nende muutmise ja lõpetamise otsustamine, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul aktsiatega esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

  (3) Fondi üldkoosolek võib otsustada põhikirjas nimetatud tegevusala sellise muutmise, et aktsiaselts ei ole enam fond, kui üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 aktsiatega esindatud häältest. Niisugune otsus on vastu võetud, kui selle poolt on kõik üldkoosolekul osalenud või esindatud aktsionärid.

§ 200.   Nõukogu pädevuse erisused

  (1) Üldkoosoleku otsusel võib käesoleva seaduse § 199 lõikes 1 nimetatud otsuste tegemise õiguse anda kindlaks tähtajaks nõukogule, kui see on fondi põhikirjaga ette nähtud. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm aastat. Sel juhul tuleb põhikirjas ette näha fondivalitsejale ja depositooriumile makstavate tasude arvestamise kord ja määrad ning fondi arvel kaetavate kulude loetelu ja arvestamise kord.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

  (3) Kui nõukogule on põhikirjaga antud õigus suurendada fondi aktsiakapitali, ei kohaldata äriseadustiku § 347 lõikes 3 ja § 349 lõike 2 teises lauses sätestatut. Aktsiate märkimise ebaõnnestumise korral on nõukogul õigus pikendada märkimise aega või tühistada aktsiad, mis jäid märkimise aja jooksul märkimata. Kui nõukogu määratud uueks tähtpäevaks on aktsiad märgitud, loetakse märkimine kehtivaks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud nõukogu liikmetest, sealhulgas juhul, kui nõukogu langetab otsuse äriseadustiku §-s 323 sätestatud korras. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

§ 201.   Järelevalve teostamine juhatuse poolt

  (1) Fondi juhatus teostab valitsemislepingus ettenähtud ulatuses ja korras järelevalvet fondivalitseja fondiga seotud tegevuse üle.

  (2) Kui fondil on depositoorium, teostab fondi juhatus depoolepingus ettenähtud ulatuses ja korras järelevalvet depositooriumi tegevuse üle.

§ 202.   Nõuded juhtimisorganite liikmetele

  (1) Fondi juhatuse ja nõukogu liikmetele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud nõudeid.

  (2) Fondi fondivalitseja või depositooriumi juhatuse või nõukogu liikmed ei või moodustada rohkem kui 1/2 fondi nõukogu liikmetest.

4. jagu Aktsiate väljalase 

§ 203.   Aktsiate eest tasumine

  (1) Aktsiate väljalaskmisel tasutakse nende eest kohe täies ulatuses.

  (2) Aktsiate eest võib nende väljalaskmisel tasuda üksnes rahalise sissemaksega. Aktsiakapitali võib suurendada ka fondiemissiooni teel.

§ 204.   Fondi vara ja aktsia puhasväärtus

  (1) Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks fondile kuuluvate väärtpaberite, kinnisasjade ning muude asjade ja õiguste turuväärtuse alusel, millest arvatakse maha nõuded fondi vastu. Fondi vara puhasväärtuse määramise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

  (2) Fondi aktsia puhasväärtus saadakse fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi arvestuse hetkeks väljalastud aktsiate arvuga.

  (3) Fondivalitseja peab fondi vara ja aktsia puhasväärtuse kindlaks määrama ning avaldama fondi põhikirjas sätestatud korras ja ajal, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.

§ 205.   Valitsemistasu, depootasu ja kulude hüvitamine

  (1) Fondi arvel makstakse üksnes käesolevas seaduses sätestatud tasusid ning kaetakse fondi põhikirjas nimetatud fondi valitsemisega seotud kulusid.

  (2) Fond maksab fondivalitsejale fondi vara valitsemise eest valitsemislepingus ettenähtud valitsemistasu.

  (3) Fondi arvel võib fondivalitseja katta ainult need fondi valitsemisega seotud kulud, mis on vahetult seotud fondi valitsemisega ja mis on ette nähtud valitsemislepingus.

  (4) Kui fondil on depositoorium, maksab fond depositooriumile fondi vara hoidmise eest depoolepingus ettenähtud depootasu.

5. jagu Fondi vara valitsemine 

§ 206.   Fondi vara valitsemine

  Fondi vara valitseb ja käsutab seaduses ja valitsemislepingus ettenähtud ulatuses fondivalitseja.

§ 207.   Valitsemislepingu lõppemine

  Valitsemisleping lõpeb:
  1) valitsemislepingu tähtaja lõppemisega;
  2) lõpetamisega poolte kokkuleppel;
  3) tähtajatu valitsemislepingu puhul – ülesütlemisega fondi poolt ühekuulise etteteatamisega ja fondivalitseja poolt kolmekuulise etteteatamisega, kui lepingus ei ole ette nähtud pikemat tähtaega;
  4) fondivalitseja õiguse lõppemisega fondi valitseda;
  5) fondi või fondivalitseja lõpetamisega;
  6) fondi või fondivalitseja pankroti väljakuulutamisega või nende vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisega;
  7) muudel seaduses ja valitsemislepingus ettenähtud juhtudel.

§ 208.   Valitsemislepingu avalikustamine

  (1) Avalik fond avaldab teate valitsemislepingu muutmise või lõppemise kohta fondivalitseja veebilehel viivitamata pärast valitsemislepingu muutmist või lõpetamist ning avaldab selle vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes või saadab aktsionäridele tähtkirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Teates peavad olema märgitud andmed valitsemislepingu muudetud tekstiga tutvumise võimaluste kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata fond avaldab pärast valitsemislepingu muutmist või lõpetamist selle kohta fondivalitseja veebilehel viivitamata teate.

§ 209.   Valitsemise üleminek valitsemislepingu lõppemisel

  (1) Valitsemislepingu lõppemisel peab fond kolme kuu jooksul sõlmima uue valitsemislepingu, välja arvatud juhul, kui valitsemisleping lõppes fondi lõpetamise või fondi pankroti väljakuulutamise või tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kuni uue valitsemislepingu sõlmimiseni valitseb aktsiaseltsina asutatud fondi selle juhatus.

  (2) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

  (3) Kui fond ei sõlmi käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tähtajal uut valitsemislepingut või kui fondi üldkoosolek ei võta vastu käesoleva seaduse § 199 lõikes 3 nimetatud otsust, algatab Finantsinspektsioon fondi sundlõpetamise.

6. jagu Fondi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja likvideerimine 

§ 210.   Fondi jagunemine ja ümberkujundamine

  (1) Fondi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks.

  (2) Fondi jagunemine ei ole lubatud.

§ 211.   Fondide ühinemine

  (1) Fondide ühinemine toimub vastavalt äriseadustiku 31. peatükis sätestatule, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

  (2) Eesti äriregistrisse kantud fond võib ühineda üksnes lepinguriigi õiguse alusel asutatud fondiga.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

  (3) [Kehtetu - RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

§ 212.   Fondi ühinemine teise aktsiaseltsiga

  (1) Fond võib üksnes ühendava fondina ühineda lepinguriigi aktsiaseltsiga, mis ei ole fond, järgides äriseadustikus ning käesolevas seaduses kehtestatud nõudeid.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

  (2) Ühinevate ühingute ühinemisotsuse vastuvõtmisest arvates kümne päeva jooksul taotleb fondivalitseja Finantsinspektsioonilt fondi ja aktsiaseltsi ühinemise loa (edaspidi käesolevas jaos ühinemisluba).
[RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]

  (3) Ühinemisloa taotlemiseks esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas jaos taotlus):
  1) ühinemisleping;
  2) fondi ja ühineva aktsiaseltsi ühinemisotsuste ja vastavate üldkoosoleku protokollide ärakirjad;
  3) ühinemisaruanne;
  4) audiitori aruanne ühinemise kohta;
  5) andmed äriseadustiku § 398 lõikes 1 nimetatud nõuete esitamise või nende puudumise kohta;
  6) [kehtetu - RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]
  7) ühendavat fondi valitseva fondivalitseja seisukoht ühinemise suhtes;
  8) depositooriumi nõusolek ühinemisega, kui fondil on depositoorium;
  9) fondi ja aktsiaseltsi ühendamise vajalikkuse põhjendus;
  10) käesoleva seaduse §-s 194 sätestatud tingimustele vastav äriplaan.

  (4) Kui fondi ja aktsiaseltsi ühendamine toob kaasa põhikirja muutmise, esitab fondivalitseja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule käesoleva seaduse § 197 lõikes 2 nimetatud andmed.

§ 213.   Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus

  (1) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas fondi ja aktsiaseltsi ühendamine on põhjendatud ning vastab aktsionäride parimatele huvidele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

  (2) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

  (3) Kui ühinemisel taotleti ka põhikirja muudatuste kooskõlastamist, teeb Finantsinspektsioon koos loa andmise otsusega ka otsuse põhikirja muudatuste kooskõlastamise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 198 sätestatule.

  (4) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon pärast otsuse tegemist fondivalitsejale viivitamata teatavaks.

§ 214.   Ühinemisloa andmisest keeldumine

  Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
  1) ühendava fondi ja ühendatava aktsiaseltsi tegevuse eesmärgid ja investeerimispoliitika erinevad oluliselt;
  2) ühinemisleping sisaldab tingimusi, mille saabumine või mittesaabumine võib kahjustada fondi aktsionäride huve;
  3) ühinemise tagajärjel rikutaks käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või põhikirjas sätestatud investeerimispiiranguid;
  4) ilmnevad muud käesoleva seaduse §-s 196 nimetatud asjaolud;
  5) fondi ja aktsiaseltsi ühendamine võib muul põhjusel kahjustada aktsionäride õigustatud huve.

§ 215.   Ühinemisest teavitamine

  (1) Fondivalitseja peab avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning kõigi ühinevate äriühingute veebilehtedel.

  (2) Avalduse ühinemise kandmiseks äriregistrisse esitab fondivalitseja viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühinemisteate avaldamist.
[RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]

§ 216.   Likvideerimis- või pankrotiaruanne

  Fondi likvideerijad või pankrotihaldur peavad pärast menetluse lõppemist viivitamata esitama Finantsinspektsioonile rahandusministri määrusega kehtestatud nõuetele vastava aruande oma tegevuse kohta, likvideerijad lisaks ka fondi lõppbilansi.

6. peatükk AVALIK PAKKUMINE, ARUANDLUS JA AVALIKUSTATAV TEAVE 

1. jagu Avalik pakkumine ja prospektid 

§ 217.   Avalik pakkumine

  (1) Lepingulise fondi osakute või aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate avalik pakkumine käesoleva seaduse tähenduses on igasuguses vormis teabe edastamine pakkumise tingimuste ja pakutavate osakute või aktsiate kohta eesmärgiga, et neid osakuid või aktsiaid omandataks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumist ei loeta avalikuks, kui aktsiaid või osakuid pakutakse väärtpaberituru seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud tingimustel.

  (3) Avalikult võib pakkuda üksnes sellise fondi aktsiaid või osakuid, mille tingimustes või põhikirjas on sätestatud, et tegemist on avaliku fondiga.

§ 218.   Jao kohaldamine

  (1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89) artikli 2 punktis 1(o) nimetatud fondi osakute või aktsiate ning pensionifondi osakute avalikule pakkumisele Eestis (edaspidi käesolevas jaos pakkumine).
[RT I 2008, 13, 89 - jõust. 15.03.2008]

  (2) Sellise kinnise fondi, mille osakuid või aktsiaid osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel fondi arvel tagasi ei võeta või ei osteta, osakute või aktsiate avalikule pakkumisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduses väärtpaberite avaliku pakkumise ja reguleeritud turul kauplemisele võtmise kohta sätestatut.
[RT I 2008, 13, 89 - jõust. 15.03.2008]

§ 219.   Prospektid

  (1) Pensionifondi ja avaliku fondi osakute pakkumise kohta koostatakse prospekt.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (2) Lisaks prospektile võib osakute pakkumise kohta koostada lihtsustatud prospekti, mis vastab käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustele.

  (3) Eurofondi osakute pakkumise kohta tuleb lisaks prospektile alati koostada põhiteave.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (4) Prospekti ja lihtsustatud prospekti (edaspidi prospektid) kinnitab fondivalitseja juhatus.

  (5) Prospektidele kirjutavad alla kõik fondivalitseja juhatuse liikmed.

  (6) Fondivalitseja esitab prospektid Finantsinspektsioonile koos fondi tingimuste registreerimise avaldusega.

§ 220.   Nõuded prospektidele

  (1) Prospektides esitatud andmed peavad olema õiged, üheselt mõistetavad, mitteeksitavad ja vastama õigusaktides sätestatud nõuetele ning sisaldama selge ja arusaadava selgituse fondi riskitaseme kohta. Prospektid peavad olema koostatud selliselt, et prospekti kasutajal oleks sellest lihtne vajalikku teavet leida.

  (2) Lihtsustatud prospekt peab olema koostatud ning kirjutatud selliselt, et selle sisust on kerge aru saada.

  (3) Prospektides peab olema näidatud, millise kuupäeva seisuga on selle andmed esitatud.

  (4) Lepingulise fondi tingimused on prospekti lahutamatu osa. Fondi tingimusi ei pea prospektile lisama, kui investorit teavitatakse, et tema nõudmisel saadetakse talle fondi tingimused, või osakuomanikule teatatakse lepingulise fondi tingimuste avalikustamise kohad kõikides riikides, kus osakutega kaubeldakse.

  (5) Prospektile lisatud lihtsustatud prospekt peab olema prospektist eraldatav.

  (6) Täpsemad nõuded prospektidele ning nendes sisalduvate andmete loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.
[RT I 2004, 90, 616 - jõust. 01.01.2005]

§ 220¹.   Nõuded põhiteabele

  (1) Põhiteabele kohaldatakse lihtsustatud prospekti kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Põhiteabele ei kohaldata käesoleva seaduse § 220 lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid ja §-s 221 prospekti kohta sätestatut.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (2) Põhiteabes esitatakse selgelt ja arusaadavalt põhjendatud investeerimisotsuse tegemiseks vajalikud järgmised andmed:
  1) fondi nimetus;
  2) fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitika lühikirjeldus;
  3) fondi varasem tootlus või tagatud väljamaksete puhul tootluse prognoos;
  4) fondiga seotud tasud;
  5) fondi riski ja tulu vaheline seos koos fondi investeerimisega kaasnevate riskide mõistmiseks vajalike juhiste ja hoiatustega;
  6) viide prospekti, aasta- ja poolaastaaruande või muu fondi puudutava teabe tasuta saamise kohale, viisile ja vastava teabe esitamise keelele;
  7) selgesõnaline teade käesoleva seaduse § 226 lõikes 4¹ sätestatud vastutuse aluste kohta.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (3) Põhiteave koostatakse selliselt, et isikul, kes ei ole kutseline investor, on selle sisust kerge aru saada ka viideteta muudele dokumentidele.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (4) Põhiteabes esitatud andmed peavad olema prospekti vastavate andmetega kooskõlas.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (5) Põhiteavet ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata kujul lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus fondi osakuid pakutakse.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (6) Põhiteabele esitatavad täpsemad sisu- ja vorminõuded on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 583/2010.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 221.   Prospektides avaldatav teave fondi investeerimispoliitika kohta

  (1) Prospektid peavad sisaldama põhimõtteid, mille järgi fondi vara investeeritakse.

  (1¹) Riskikapitalifondi prospektid peavad sisaldama teavet riskikapitalifondi investeerimispoliitika riskitasemega seotud erisuste kohta.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Kui fondi arvel tehakse tehinguid tuletisinstrumentitega, peavad prospektid sisaldama selgesti eristatavat teavet selle kohta, kas nimetatud tehinguid kasutatakse riskide maandamiseks või fondi investeerimiseesmärkide saavutamiseks. Lisaks tuleb prospektides märkida, milline on tuletisinstrumentide kasutamise võimalik mõju fondi riskitasemele.
[RT I 2009, 12, 71 - jõust. 27.02.2009]

  (3) Kui fondi vara investeeritakse peamiselt käesoleva seaduse § 255 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 ning §-s 267 nimetatud varasse või vastavalt käesoleva seaduse §-s 253 sätestatud tingimustele või investeerimisel järgitakse käesoleva seaduse §-s 254 nimetatud aktsia- või võlakirjaindeksit, peab fondi prospektides ja vajaduse korral kõikides muudes reklaamväljaannetes olema selgesti eristatav teave, mis juhib tähelepanu sellisele investeerimispoliitikale.

  (4) Kui fondi vara puhasväärtus võib seoses fondi vara investeerimisega eri liiki väärtpaberitesse ning muusse varasse ja selle vara valitsemisel tehtavate tehingutega tugevasti kõikuda, peab fondi prospektides ja vajaduse korral kõikides muudes reklaamväljaannetes olema selgesti eristatav teave, mis juhib sellele tähelepanu.

  (5) Kui fondi vara investeeritakse olulises osas teistesse investeerimisfondidesse, peab prospektides olema kajastatud valitsemistasu piirmäär nii fondi enda kui teiste investeerimisfondide kohta, millesse kavatsetakse vara investeerida.

  (6) Investori taotlusel peab fondivalitseja andma ka lisateavet fondi riskijuhtimises kohaldatavate koguseliste piirmäärade, riskijuhtimise võtete ning peamiste varaliikide riskide ja tulususe viimaste arengute kohta.

§ 222.   Keel

  (1) Prospektid koostatakse ja avalikustatakse eesti või inglise keeles ning vajaduse korral täiendavalt ka mõnes muus keeles. Kui prospekti eesti keeles ei avalikustata, võib Finantsinspektsioon nõuda osakuomanike ja potentsiaalsete investorite huvide kaitseks prospekti eesti keelde tõlkimist ja tõlke avalikustamist.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Pensionifondi osakute pakkumise prospekt ja muu avaliku fondi osakute pakkumise lihtsustatud prospekt koostatakse ja avalikustatakse vähemalt eesti keeles.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prospekt on koostatud eesti keeles ja mõnes muus keeles ning need prospektid ei ole vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse eestikeelsest prospektist või muukeelse prospekti tõlkest eesti keelde.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (3¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud prospekt on koostatud inglise keeles ja mõnes muus keeles, välja arvatud eesti keeles, ning need prospektid ei ole vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse ingliskeelsest prospektist või muukeelse prospekti tõlkest inglise keelde.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Eurofondi osakute pakkumise prospektid eri keeltes peavad olema sisult samased.

§ 223.   [Kehtetu - RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 224.   Prospektide avalikustamise kohustus

  (1) Prospektid peavad pakkumise kehtivuse ajal olema avalikkusele (eelkõige kõigile investoritele ja teistele huvitatud isikutele) kättesaadavad.

  (2) Tööandja pensionifondi prospekt peab pakkumise kehtivuse ajal olema kättesaadav fondi sissemakseid tegema hakkavale ja sissemakseid tegevale tööandjale, tema töötajatele, teenistujatele, juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele ning fondi osakuomanikele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (3) Fondivalitseja avalikustab prospektid Finantsinspektsiooni heakskiidetud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fondivalitseja asukohas ja fondivalitseja veebilehel. Kui fondivalitseja asukoht on välisriigis, peavad prospektid olema avalikustatud tema Eestis asutatud filiaali või fondi depositooriumi asukohas või muus Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud asukohas.
[RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]

  (4) Lihtsustatud prospekt avalikustatakse hiljemalt pakkumise alustamise päeval ja seda peab osakute omandajale enne osakute omandamise lepingu sõlmimist pakkuma tasuta.

  (5) Prospekt antakse osakute omandaja nõudmisel talle tasuta.

§ 225.   Prospektides sisalduva teabe muutumine

  (1) Prospektides sisalduvate oluliste andmete muutumise korral saadab fondivalitseja muudetud prospektid viivitamata teadmiseks Finantsinspektsioonile ja samal ajal avalikustab need käesoleva seaduse §-s 224 sätestatud korras.

  (2) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda prospektide muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui prospektid ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud tingimustele.

§ 226.   Kahju hüvitamine

  (1) Kui prospektid sisaldavad fondi või osakute väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, hüvitab fondivalitseja osakuomanikule põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektides esitatud teabe vahel, kui fondivalitseja teadis või oleks pidanud nendest erinevustest teadma.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospektide puudulikkuse, sealhulgas nendest asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospektide puudulikkus tuleneb teabe varjamisest fondivalitseja poolt.

  (2¹) Fondivalitsejal on osakuomaniku nõusolekul õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitada, võttes osakuomanikult osaku tagasivõtmistasuta tagasi hinna eest, millega osakuomanik osaku fondivalitsejalt omandas. Sellisel viisil osaku tagasivõtmise korral vabaneb fondivalitseja osakuomanikule muu kahju hüvitamise kohustusest.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kahju hüvitamise kohustus on fondivalitsejal ka juhul, kui prospektides on märgitud teabe allikana kolmas isik. Fondivalitseja vabaneb sellisel juhul vastutusest vaid juhul, kui prospektis viidatud või avaldatud teave on esitatud viitega fondivalitsejast sõltumatule teabeallikale ja fondivalitseja ei teadnud ega pidanud teadma, et selle viite aluseks olev teave ei ole õige.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (4) Fondivalitseja ei ole käesoleva paragrahvi alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu osaku omandamise hetkel teadis või pidi teadma prospektide mittetäielikkusest või nendes sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kutselisest investorist kannatanu oleks pidanud osaku omandamisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et prospektid sisaldavad valeteavet või et need ei ole täielikud, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (4¹) Üksnes põhiteabe või selle tõlke alusel võidakse tsiviilvastutust kohaldada vaid juhul, kui selles sisalduv on eksitav, ebatäpne või ei ole kooskõlas prospektiga.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat valeteavet sisaldavate või mittetäielike prospektide avalikustamisest arvates.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised.

2. jagu Välisriigi fondi osakute ja aktsiate avalik pakkumine Eestis 

§ 227.   Jao kohaldamine

  (1) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse välisriigi avatud fondi osakute või aktsiate (edaspidi käesolevas jaos osakud) avalikule pakkumisele (edaspidi käesolevas jaos pakkumine) Eestis.

  (1¹) Välisriigi kinnise fondi osakute pakkumisele Eestis kohaldatakse väärtpaberituru seaduses väärtpaberite avaliku pakkumise kohta sätestatut.
[RT I 2005, 59, 464 - jõust. 15.11.2005]

  (2) Käesoleva seaduse §-des 229–233 sätestatut ei kohaldata teise lepinguriigi eurofondi osakute pakkumisele.

  (3) Käesoleva seaduse §-des 229–233 sätestatut ei kohaldata teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigi investeerimisfondi osakute pakkumisele juhul, kui pakkumine on suunatud vaid kutselistele investoritele.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 228.   Välisriigi fondi osakute pakkumine

  (1) Välisriigi fondi osakute avalik pakkumine käesoleva seaduse tähenduses on igasuguses vormis teabe edastamine pakkumise tingimuste ja pakutavate osakute kohta eesmärgiga, et omandataks osakuid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumist ei loeta avalikuks, kui fondi osakuid pakutakse üksnes:
  1) väärtpaberituru seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud tingimustel või
  2) konkreetsele kliendile fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutuse poolt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktis 4 või § 44 punktis 6 nimetatud teenuse osutamisel.
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]

  (3) Välisriigi fondi osakud loetakse muu hulgas Eestis avalikult pakutuiks, kui fondi reklaamitakse Eestis või kui pakkumise viisist või sisust, sealhulgas pakkumise keelest võib järeldada, et see on suunatud isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis.

  (4) Teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigi investeerimisfondi osakuid võib Eestis avalikult pakkuda vaid juhul, kui neid on lubatud avalikult pakkuda ka fondi päritoluriigis.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

§ 229.   Osakute turustamine

  (1) Välisriigi fond või isik, kes selle välisriigi õiguse kohaselt, kus ta on asutatud (edaspidi päritoluriik), võib valitseda fonde või muid nendesarnaseid ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjaid või institutsioone (edaspidi käesolevas jaos välisriigi fondivalitseja), on kohustatud välisriigi fondi osakute ostu ja müügi korraldamiseks (edaspidi käesolevas jaos turustamine) Eestis sõlmima lepingu fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis.

  (2) Välisriigi fondi osakute turustamiseks ei ole kohustust sõlmida lepingut juhul, kui välisriigi fondivalitseja on asutanud käesoleva seaduse § 35 kohaselt Eestis filiaali, kes muu hulgas korraldab välisriigi fondi osakute turustamist.

§ 230.   Pakkumise registreerimise taotlemine

  (1) Välisriigi fondi osakute pakkumine Eestis tuleb enne pakkumise alustamist registreerida Finantsinspektsioonis.

  (2) Pakkumise registreerimiseks tuleb Finantsinspektsioonile esitada kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid:
  1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse antud välisriigi fondi registreerimisdokumendi ärakiri;
  2) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse antud välisriigi fondivalitseja tegevusloa ärakiri, kui fondi valitseb fondivalitseja;
  3) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus selle kohta, et välisriigi fondi tegevus vastab päritoluriigis kehtestatud nõuetele;
  4) välisriigi fondivalitseja põhikiri ja viimane auditeeritud aastaaruanne, kui fondi valitseb fondivalitseja;
  5) osakute avaliku pakkumise prospekt või muu pakkumise dokument;
  6) päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse väljaantud prospekti registreerimistunnistuse või prospekti avalikustamist lubava muu dokumendi ärakiri, kui selline dokument on päritoluriigi õigusaktide kohaselt ette nähtud;
  7) välisriigi fondi viimane auditeeritud aastaaruanne ja poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud hiljem kui aastaaruanne;
  8) leping, mis on sõlmitud fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis fondi osakute turustamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse § 229 lõikes 2 sätestatud juhul;
  9) välisriigi fondi osakute turustamise ja sellega seotud arvelduste korralduse kirjeldus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsioonile koos eestikeelsete tõlgetega.

  (4) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist on nendes toimunud muudatusi, peab välisriigi fond või fondivalitseja viivitamata esitama Finantsinspektsioonile muudetud andmed ja dokumendid.

§ 231.   Välisriigi fondi osakute pakkumise registreerimise avalduse menetlemine

  (1) Pakkumise registreerimise avalduse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas pakkumine vastab käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

  (2) Otsuse välisriigi fondi osakute pakkumise registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamist.

  (3) Otsuse pakkumise registreerimise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon välisriigi fondivalitsejale või fondile viivitamata teatavaks.

§ 232.   Registreerimise tingimused

  (1) Välisriigi fondi osakute pakkumine registreeritakse, kui on täidetud kõik käesolevas jaos sätestatud tingimused, sealhulgas järgmised:
  1) päritoluriigi finantsjärelevalve asutus on tunnustanud välisriigi fondi ja fondivalitsejat, kui fondi valitseb fondivalitseja;
  2) välisriigi fondi osakute pakkumise prospekt vastab käesoleva seaduse §-des 220 ja 222 ning käesoleva seaduse alusel antud õigusaktides sätestatule;
  3) välisriigi fondi nimi või nimetus vastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele;
  4) välisriigi fondi osakute turustamiseks on sõlmitud leping fondivalitseja, investeerimisühingu või krediidiasutusega, kes ise või kelle filiaal on asutatud Eestis, välja arvatud käesoleva seaduse § 229 lõikes 2 nimetatud juhul;
  5) välisriigi fondi osakute väljalaskmisel on tagatud tasutud ostuhinnale vastava arvu osakute laekumine ostja kontole viivitamata pärast ostuhinna tasumist;
  6) välisriigi fondi osakute tagasivõtmise või tagasiostmise ning välisriigi fondi arvel väljamaksete tegemise korral on tagatud raha laekumine fondi osakuomanikele vastavalt tehingu tingimustes sätestatule;
  7) välisriigi fondi osakute kohta registri pidamise korraldus on piisav, et tagada osakuomanike huvide kaitse;
  8) tagatud on käesoleva seaduse §-s 245 nimetatud teabe, mis käsitleb välisriigi fondi tegevust, kättesaadavus.

  (2) Finantsinspektsioon võib pakkumise registreerida ka juhul, kui pakkumise prospekt ei vasta käesoleva seaduse § 220 lõike 6 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustele, kui sellega ei kahjustata osakuomanike ega investorite õigustatud huve.

§ 233.   Registreerimisest keeldumise alused

  Finantsinspektsioon võib keelduda välisriigi fondi osakute pakkumise registreerimisest, kui:
  1) välisriigi fondi osakute pakkumine ei vasta käesolevas jaos sätestatud nõuetele;
  2) välisriigi fondi osakute pakkumise prospekt või muu pakkumise dokument ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki fondi tegevuse olulisi tingimusi või see sisaldab sätteid, mis on eksitavad, puudulikud või omavahel vastuolus;
  3) prospektist või muudest dokumentidest selgub, et välisriigi fondi vara investeerimisel ei lähtuta piisavalt riskihajutamise põhimõtetest;
  4) päritoluriigis ei ole piisavat järelevalvet fondide tegevuse üle või järelevalve on takistatud;
  5) päritoluriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks;
  6) registreerimisest keeldumine on muul põhjusel vajalik investorite õigustatud huvide kaitsmiseks.

§ 234.   Teise lepinguriigi eurofondi osakute pakkumine

  (1) Lepinguriigi eurofondi osakuid võib Eestis pakkuda, kui pakkumine vastab käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele, sealhulgas fondi reklaamile esitatavatele nõuetele, ning on tagatud:
  1) osakuomanikele lepinguriigi eurofondist väljamaksete tegemise võimalikkus ning osakuomanike võimalus nõuda osakute tagasivõtmist või tagasiostmist ja osakule vastava summa väljamaksmist;
  2) teabe avalikustamine lepinguriigi eurofondi kohta käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud korras ja ulatuses.

  (2) Teise lepinguriigi eurofondi osakuid võib Eestis pakkuda päevast, kui Finantsinspektsioonile esitatakse eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse ingliskeelne kinnitus eurofondi vastavuse kohta päritoluriigi õigusaktide nõuetele. Koos kinnitusega esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumentide ärakirjad või vajaduse korral nende tõlked:
  1) prospekt ja põhiteave;
  2) fondi tingimused või põhikiri;
  3) fondi viimane auditeeritud aastaaruanne ja fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest auditeeritud aastaaruandest hiljem;
  4) osakute või aktsiate turustamise kava Eestis;
  5) turustatavate osakute või aktsiate liikide nimetused, kui fondil on eriliigilised osakud või aktsiad;
  6) märge selle kohta, kas Eestis turustab fondi osakuid sama fondivalitseja, kes valitseb fondi teises lepinguriigis.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid ja andmed, välja arvatud põhiteabe, esitab fondivalitseja omal valikul kas inglise või eesti keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja eesti keeles.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (2²) Eurofondi päritoluriigi fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumentide muutmisest, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud dokumentidega elektrooniliselt tutvuda. Enne käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4 ja 5 esitatud andmete muutmist teavitab eurofondi päritoluriigi fondivalitseja sellest Finantsinspektsiooni kirjalikult.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (3) [Kehtetu - RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (4) [Kehtetu - RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

  (5) [Kehtetu - RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

§ 234¹.   Teise lepinguriigi alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigi investeerimisfondi pakkumine Eestis kutselistele investoritele

  (1) Eestis üksnes kutselistele investoritele lepinguriigi investeerimisfondi osakuid pakkuda sooviv alternatiivfondi valitseja teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse pakkumise teatis, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas paragrahvis teave):
  1) fondi tingimused või põhikiri;
  2) informatsioon fondi depositooriumi kohta;
  3) kirjeldus investoritele antavast informatsioonist;
  4) kui fondi vara võib investeerida vähemalt 85% ulatuses teise fondi osakutesse, teise fondi asukoht;
  5) fondi osakute või aktsiate Eestis turustamise kava;
  6) alternatiivfondi valitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kinnitus, et alternatiivfondi valitsejale on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/61/EL sätestatule.

  (2) Pärast seda, kui Finantsinspektsioon on saanud nõuetekohase teabe, võib alternatiivfondi valitseja alustada lepinguriigi investeerimisfondi osakute pakkumist Eestis.

  (3) Teabe muudatustest teavitab alternatiivfondi valitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu viivitamata Finantsinspektsiooni, märkides, kus saab ajakohastatud teabega tutvuda.

  (4) Finantsinspektsioon võib keelata alternatiivfondi valitsejal lepinguriigi investeerimisfondi osakute pakkumise Eestis juhul, kui alternatiivfondi valitseja ei täida käesolevas seaduses sätestatut.

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud teabe esitab fondivalitseja inglise keeles.
[RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]

3. jagu Tööandja pensionifondi piiriülene pakkumine 
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 235.   Lepinguriigi pensionifondi skeemi pakkumine Eestis

  (1) Sellise tööandja, kelle elu- või asukoht on Eestis (edaspidi Eesti tööandja), töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21) (edaspidi tööandjapensioni kogumisasutuste direktiiv) artikli 6 punktis b sätestatud lepinguriigi tööandja pensionifondi skeemi (edaspidi pensionifondi skeem) pakkumisele kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut.

  (2) Pensionifondi skeemi pakkumisest Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele (edaspidi pakkumine Eestis) teavitatakse lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed:
  1) kinnitus selle pensionifondi skeemi pakkuja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt, et pakutav pensionifondi skeem vastab tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivis sätestatud nõuetele;
  2) selle tööandja nimi, kellega on kokkulepe sissemaksete tegemiseks vastavasse pensionifondi skeemi;
  3) pensionifondi skeemi olulisemate tingimuste kirjeldus, sealhulgas pensionifondi skeemi vara investeerimise reeglid.

  (3) Pensionifondi skeemi vara osale, mis vastab Eesti tööandja töötajate, teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete osale, kohaldatakse käesoleva seaduse § 257 lõikes 4 ja § 272 lõikes 1 sätestatut.

  (4) Eesti tööandja töötajatele, teenistujatele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele ei või pakkuda garanteeritud tootlusega, määratud väljamaksetega ega suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katvaid pensionifondi skeeme.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 236.   Tingimustest ning muudatustest teavitamine