Teksti suurus:

Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2020
Avaldamismärge:RT I, 23.12.2019, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2019 otsus nr 534

Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 11.12.2019

§ 1.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Paragrahvi 53 lõikes 9 ja §-s 547 sätestatud tingimustel maksustatakse tulumaksuga mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha või residendist äriühingu maksustamise ebakõla põhjustanud summa.”;

2) paragrahvi 1 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „ja §-s 547” tekstiosaga „ning §-des 547 ja 548”;

3) paragrahvi 2 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahvi 1 lõigetes 3 ja 6–8 nimetatud tulumaksu maksja on residendist juriidiline isik.”;

4) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõigetes 4, 6 ja 7” tekstiosaga „lõigetes 4 ja 6–8”;

5) paragrahvi 2 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „tähenduses” tekstiosaga „, välja arvatud §-s 548 nimetatud tulu korral”;

6) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 6” tekstiosaga „lõigetes 6 ja 8”;

7) paragrahvi 4 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 ja 6–8 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,80, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.”;

8) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 33 järgmises sõnastuses:

„33) riigieelarve seaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel füüsilisele isikule makstavat toetust lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks;”;

9) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Maksustamisperioodi neljandas kvartalis ravikindlustuse seaduse alusel väljamakstud sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise ning töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või töötuskindlustuse seaduse alusel koondamise tõttu väljamakstud ülesütlemise või teenistusest vabastamise hüvitise saajal on õigus tuludeklaratsioonis taotleda tulumaksu ümberarvestamist nimetatud hüvitise osas, mida makstakse väljamakse tegemise kalendriaastale järgneva maksustamisperioodi eest, muutes vastavalt väljamakse aasta ja sellele järgneva kalendriaasta maksuarvestust. Ümberarvestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

10) paragrahvi 231 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest. Täiendava maksuvaba tulu summa on 1848 eurot teise lapse kohta ja 3048 eurot alates kolmandast lapsest.

(2) Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks saamise aastani osas, mille võrra lapse § 23 lõikes 3 nimetatud tulu, välja arvatud seaduses sätestatud toitjakaotuspension ja rahvapension toitja kaotuse korral, on väiksem lõikes 1 nimetatud maksuvabast tulust.”;

11) paragrahvi 282 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, arvestades lõikeid 2 ja 3”;

12) paragrahvi 282 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 311 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eestis maksustatavat tulu saanud lepinguriigi residendist füüsiline isik võib teha oma Eestis maksustatavast tulust 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi.”;

14) paragrahvi 311 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 44 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „31. märtsiks” tekstiosaga „30. aprilliks”;

16) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud maksumaksja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil saadud tulu või kasu kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks. Samaks kuupäevaks esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud mitteresidendist füüsiline isik, kes soovib kasutada § 29 lõikes 42 sätestatud õigust. Mitteresident, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifond on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ainult sellise tulu kohta, millelt ei ole § 41 alusel tulumaksu kinni peetud. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist.”;

17) paragrahvi 44 lõiked 31–51 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 44 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Järgmised isikud esitavad tuludeklaratsiooni, olenemata lõike 6 punktis 1 sätestatust:
1) füüsilisest isikust ettevõtja;
2) isik, kes tegi maksustamisperioodi jooksul §-s 172 nimetatud investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid;
3) paragrahvi 22 lõikes 6 ja käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud isik;
4) isik, kes soovib kasutada § 23 lõikes 4 sätestatud õigust;
5) maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud isik, kes soovib kasutada § 39 lõikes 3 sätestatud õigust.”;

19) paragrahvi 46 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks.”;

20) paragrahvi 46 lõiked 4–5 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 46 lõike 6 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „, lõikes 4 nimetatud maksumaksja puhul aga lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks”;

22) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avansilised maksed tuleb tasuda võrdsete summadena 15. septembriks ja 15. detsembriks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Avansilisi makseid ei pea tasuma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 300 eurot.”;

23) paragrahvi 53 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-de 48–52 ja 541–543” tekstiosaga „§-de 48–52, 541–543 ja 547”;

24) paragrahvi 53 lõige 410 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(410) Püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumit ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui kasum viiakse välja:
1) paragrahvi 502 alusel maksustatud tagastatud laenu arvel või
2) lõike 413 alusel kindlaksmääratud ja maksustatud summa arvel.”;

25) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Paragrahvi 547 alusel maksab mitteresident püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tulumaksu summalt, mis on põhjustanud maksustamise ebakõla.”;

26) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-s 544” tekstiosaga „§-des 544 ja 549”;

27) paragrahvi 54 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel on saanud mitteresidendist äriühingult § 50 lõikes 1 või 2 nimetatud tulu, millele ei kohaldata § 50 lõiget 11 või 21, või on saanud välismaal muud tulu, võib ta § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu, arvestades § 547 lõikes 9 sätestatut.”;

28) seadust täiendatakse 102. peatükiga järgmises sõnastuses:

102. peatükk
MAKSUSTAMINE MAKSUSTAMISE EBAKÕLA KORRAL

§ 546. Käesolevas peatükis kasutatavad terminid

(1) Ebakõla on olukord, kus:
1) sama väljamakse, kulu või kahjum (edaspidi koos kulu) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta rohkem kui ühes jurisdiktsioonis;
2) sama väljamakse või arvestuslik makse (edaspidi koos makse) lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta jurisdiktsioonis, kus seda makset käsitatakse tehtuna, kuid seda ei lisata maksustatava kasumi arvestamisel tulude hulka jurisdiktsioonis, kus makset käsitatakse saaduna.

(2) Maksustamise ebakõla on ebakõla, mis on tekkinud:
1) residendist äriühingu ja tema sidusettevõtja vahel;
2) juriidilise isiku ja tema püsiva tegevuskoha vahel;
3) mitteresidendist juriidilise isiku kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel, millest üks asub Eestis;
4) hübriidüksusele või hübriidüksuse tehtud makse tulemusena või
5) maksuskeemi tulemusena.

(3) Maksustamise ebakõla on ka olukord, mis tekib juhul, kui finantsinstrumendi alusel tehtud makse tekitab lõike 1 punktis 2 kirjeldatud ebakõla seetõttu, et nimetatud jurisdiktsioonid on finantsinstrumenti või selle alusel tehtud makset erinevalt liigitanud ja seda makset ei võeta mõistliku aja jooksul makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse. Maksustamise ebakõla ei teki, kui turutingimustel tehtava hübriidülekande alusel teeb makse kaupleja ning maksja jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt käsitab kaupleja kõiki finantsinstrumentidega kauplemisest saadud tulusid oma maksustatava kasumi osana.

(4) Finantsinstrumendi alusel tehtud makse võetakse lõike 3 tähenduses mõistliku aja jooksul arvesse, kui:
1) makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse maksustamisperioodil, mis algab 12 kuu jooksul pärast maksja maksustamisperioodi lõppu, või
2) on mõistlik eeldada, et makse võetakse makse saaja jurisdiktsioonis kasumi arvestamisel tuluna arvesse järgmisel maksustamisperioodil, ja makse on tehtud turuväärtuses.

(5) Sidusettevõtjana käsitatakse § 542 lõikes 5 nimetatud isikut või üksust, arvestades järgmisi erisusi:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punktide 2–5, § 547 lõike 7 ning § 548 kohaldamisel asendatakse § 542 lõikes 5 sätestatud 25% nõue 50% nõudega;
2) paragrahvide 547 ja 548 kohaldamisel käsitatakse, et isik, kellel on üksuses hääleõigus või kes osaleb üksuse kapitalis koos teise isikuga, kasutab samal ajal ka sellele teisele isikule kuuluvat hääleõigust ja osaleb teisele isikule kuuluvas kapitalis;
3) paragrahvide 547 ja 548 kohaldamisel tähendab sidusettevõtja ka üksust, mis kuulub maksumaksjaga samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni, ja ettevõtjat, kelle juhtimises on maksumaksjal oluline mõju, samuti ettevõtjat, kellel on oluline mõju maksumaksja juhtimises.

(6) Maksja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kust makse pärineb või kus seda käsitatakse tehtuna, kus kanti kulu või tekkis kahjum. Hübriidüksuse või püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse puhul on maksja jurisdiktsioon see, kus hübriidüksus või püsiv tegevuskoht on asutatud või asub.

(7) Peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, mis lubab lisaks maksja jurisdiktsioonile lõike 1 punktis 1 nimetatud kulu arvesse võtta.

(8) Makse saaja jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, kus makse saadakse või kus seda käsitatakse saaduna mõne muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt.

(9) Mahaarvatud kulu on summa, mida lubatakse maksja või peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel kuluna arvesse võtta.

(10) Arvesse võetud tulu on summa, mis võetakse makse saaja jurisdiktsioonis maksustatava kasumi arvestamisel tuluna arvesse. Finantsinstrumendi alusel tehtud makset ei käsitata arvesse võetud tuluna, kui maksele kohaldatakse maksusoodustust üksnes selle kvalifitseerimise viisi tõttu makse saaja jurisdiktsioonis.

(11) Maksusoodustus on maksuvabastus, maksumäära vähendamine ja õigus maksukohustuse vähendamisele või maksutagastusele. Maksusoodustusena ei käsitata õigust võtta arvesse välismaal kinnipeetud tulumaksu.

(12) Kahekordselt arvesse võetav tulu on tulu, mis võetakse maksustamisel arvesse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, kus ebakõla on tekkinud.

(13) Hübriidüksus on üksus, mida ühes jurisdiktsioonis käsitatakse maksumaksjana, kuid mille tulu või kulu käsitatakse teises jurisdiktsioonis teise isiku tulu või kuluna.

(14) Finantsinstrument on igasugune hübriidülekande käigus üle antud väärtpaber, millelt teenitud tulu või kasu maksustatakse kas maksja või makse saaja jurisdiktsioonis kui võõr- või omakapitalilt või tuletisinstrumendilt saadud tulu või kasu.

(15) Kaupleja on isik või üksus, kes ettevõtluse käigus regulaarselt ostab või müüb oma arvel finantsinstrumente.

(16) Hübriidülekanne on igasugune tehing finantsinstrumendi üleandmiseks, kui selle üleandmise tulemusena käsitatakse finantsinstrumendilt saadud tulu maksustamise eesmärgil samal ajal rohkem kui ühe tehingupoole tuluna.

(17) Turutingimustel tehtav hübriidülekanne on igasugune hübriidülekanne, mille kaupleja teeb tavapärase tegevuse käigus ja mitte maksuskeemi osana.

(18) Tunnustamata püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mida käsitab püsiva tegevuskohana peakontori jurisdiktsioon, kuid mitte tema asukoha jurisdiktsioon.

(19) Maksuskeem on tehingute ahel, mille eelduseks on maksustamise ebakõla esinemine või mis on kujundatud maksustamise ebakõla tekitamiseks. Nimetatud tingimustele vastavat tehingute ahelat ei käsitata maksuskeemina, kui on mõistlik eeldada, et tehingute osalised ei pidanud ebakõlast teadlikud olema ega saanud osa maksustamise ebakõlast tulenevast maksusoodustusest.

§ 547. Tulumaks maksustamise ebakõla põhjustavalt summalt

(1) Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorra tulemusena ja residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik on Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu hübriidüksuse osanik või välismaal asuva püsiva tegevuskoha peakontor, tasub ta tulumaksu summalt, mis lubatakse kuluna maha arvata maksja jurisdiktsioonis.

(2) Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse tegija on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, tasub ta tulumaksu summalt, mis lubatakse kuluna maha arvata peakontori või hübriidüksuse osaniku jurisdiktsioonis.

(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lisaks kulule võetakse mõlemas jurisdiktsioonis maksustamisel arvesse ka tulu. Kui kahekordselt arvesse võetav tulu tekib kulu tegemise maksustamisperioodile järgnevatel maksustamisperioodidel, on residendist äriühingul ja mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel lõigete 1 ja 2 alusel tasutud tulumaksu kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutus tehakse §-s 549 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

(4) Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse tegija on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, tasub ta tulumaksu summalt, mida ei võeta tuluna arvesse saaja jurisdiktsioonis.

(5) Kui maksustamise ebakõla tekib § 546 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud olukorra tulemusena ja väljamakse saaja on residendist äriühing või mitteresidendist juriidiline isik Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel ning väljamakse on kuluna arvesse võetud maksja jurisdiktsioonis, ei rakendata § 50 lõikes 11 ja § 53 lõikes 41 sätestatud maksuvabastust summa suhtes, mis põhjustaks ebakõla.

(6) Lõiget 5 ei kohaldata juhul, kui § 546 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud maksustamise ebakõla tekib:
1) hübriidüksusele tehtud makse omistamise reeglite erinevusest hübriidüksuse jurisdiktsioonis ja hübriidüksuses osalust omava isiku jurisdiktsioonis;
2) püsivat tegevuskohta omavale üksusele tehtud makse omistamise reeglite erinevusest peakontori jurisdiktsioonis ja püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonis;
3) tunnustamata püsivale tegevuskohale tehtud makse tulemusena;
4) peakontori ja püsiva tegevuskoha vahelise arvestusliku makse tulemusena seetõttu, et saaja jurisdiktsioon seda makset ei tunnista.

(7) Tulumaksuga maksustatakse residendist äriühingu või mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud makse, millega rahastatakse otse või kaudselt mahaarvatavat või mittemaksustatavat kulu, mis tekitab maksustamise ebakõla sidusettevõtjate vahelise tehingu või tehingute ahela kaudu või maksuskeemi osana. Kui üks tehingu või tehingute ahelaga seotud jurisdiktsioonidest on selle maksustamise ebakõlaga seotud summa juba maksustanud, siis eelmises lauses sätestatut ei kohaldata.

(8) Kui residendist äriühing on kahe või enama jurisdiktsiooni resident, maksustatakse tulumaksuga kulu, mida ta saab teises jurisdiktsioonis maha arvata sellisest tulust, mis ei ole kahekordselt arvesse võetav tulu. Eelmises lauses nimetatud kulu ei maksustata Eestis juhul, kui teine residendiriik on liikmesriik ning selle liikmesriigiga sõlmitud välislepingu alusel peetakse maksumaksjat Eesti residendiks. Kui kahekordselt arvesse võetav tulu tekib kulu tegemise maksustamisperioodile järgnevatel maksustamisperioodidel, on residendist äriühingul või mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel käesoleva lõike alusel tasutud tulumaksu kohta ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Ümberarvutus tehakse §-s 549 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaks tagastatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

(9) Kui hübriidülekande tulemusena tekib õigus kinnipeetud tulumaksu mahaarvamiseks üle antud finantsinstrumendilt saadud maksest, mida käsitatakse rohkem kui ühe tehinguosalise tuluna, on residendist äriühingul ja mitteresidendil, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, õigus kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta proportsionaalselt maksustatava netotuluga.

(10) Paragrahvi 50 lõike 11 punkti 2 ei kohaldata tunnustamata püsiva tegevuskoha puhul.”;

29) seaduse 102. peatükki täiendatakse §-ga 548 järgmises sõnastuses:

§ 548. Hübriidüksuse tulumaksukohustus

Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui usaldusfondi osanik:
1) on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest, ja
2) asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena, ja seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt.”;

30) seaduse 102. peatükki täiendatakse §-ga 549 järgmises sõnastuses:

§ 549. Tulumaksu deklareerimine ja tasumine

(1) Paragrahvis 53 nimetatud mitteresident ja §-s 547 nimetatud maksumaksja on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal maksustamise ebakõla põhjustanud summa hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

(2) Maksumaksja on kohustatud kandma § 53 lõike 9 ning § 547 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.”;

31) paragrahvi 549 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 547” tekstiosaga „§-des 547 ja 548”;

32) paragrahvi 549 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 547 alusel” tekstiosaga „§-de 547 ja 548 alusel”;

33) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse järgmise tekstiosaga:

„nõukogu direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ELT L 144, 07.06.2017, lk 1–11).”;

34) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Mitteresidendi, lepingulise investeerimisfondi fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi 2019. aasta tulude deklareerimisel kohaldatakse kuni 2019. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõikeid 31–51.”.

§ 2.  Tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmine

Tulumaksuseaduse muutmise seaduses (RT I, 28.12.2018, 44) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

17) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse pärast kolmandat lauset järgmise tekstiosaga:

„Kui vara, välja arvatud püsivasse tegevuskohta viidud ning Eestisse tagasi toodud vara, residentsus või püsiva tegevuskoha majandustegevus tuuakse Eestisse, käsitatakse residendist äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena maksumaksja või tema püsiva tegevuskoha riigis kindlaksmääratud vara väärtust. Kui kindlaksmääratud väärtus ei kajasta turuväärtust, lähtutakse turuväärtusest. Kui mitteresidendi püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara.”;”;

2) paragrahvi 1 punkt 22 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 1 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

26) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 413 ja 414 järgmises sõnastuses:

„(413) Püsivale tegevuskohale omistatud kasumina lõike 4 tähenduses käsitatakse ka väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahet vara väljaviimise hetkel ning püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud lõikes 412 nimetatud vara turuväärtuse ja sama lõike alusel kindlaksmääratud väärtuse positiivset vahet selle püsivast tegevuskohast väljaviimise hetkel. Vara väljaviimist püsivast tegevuskohast käsitatakse mitterahalises vormis kasumi väljaviimisena lõike 4 tähenduses.

(414) Püsiva tegevuskoha jaoks vara sissetoomisena ja püsivast tegevuskohast vara väljaviimisena ei käsitata vara sissetoomist, väljaviimist või tagatiseks andmist seoses väärtpaberite rahastamisega, kui vara tuuakse tagasi või tagatis vabastatakse 12 kuu jooksul. Eelmist lauset kohaldatakse ka vara suhtes, mis tuuakse sisse, viiakse välja või antakse tagatiseks usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks.”;”.

§ 3.  Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 04.03.2019, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

2) paragrahvi 2 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahvi 1 lõigetes 3, 31 ja 6‒8 nimetatud tulumaksu maksja on residendist juriidiline isik.”;

3) paragrahvi 4 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Paragrahvi 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6‒8 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,80, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.”;”;

2) paragrahvi 11 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 8 jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt 2019. aasta 1. jaanuarist.”.

§ 4.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punkte 9 ja 18 rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 8 ja 16 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.

  (4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 5, 29, 31 ja 32 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json