Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
15.12.2022 otsus nr 218

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 07.12.2022

§ 1.  Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eriomandi loomise kokkuleppele kohaldatakse asjaõigusseaduse § 120 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.”;

2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Igale eriomandi esemele peab olema eraldi juurdepääs.”;

3) paragrahvi 8 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kinnistamisavaldusega” sõnaga „avaldusega”;

4) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „seaduse” tekstiosaga „§ 3 lõigetes 3 ja 4 ning”;

5) paragrahvi 9 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, samuti luua uue korteriomandi”;

6) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Uue korteriomandi loomiseks on vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe.”;

7) paragrahvi 9 lõike 5 tekst loetakse teiseks lauseks ja lõiget täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses:

„Eriomandi kokkuleppe muudatuse kandmiseks kinnistusraamatusse on vajalik asjassepuutuva piiratud asjaõiguse omaja kui kinnistusraamatuseaduse tähenduses puudutatud isiku nõusolek.”;

8) paragrahvi 9 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „võib” sõnaga „asjassepuutuva”;

9) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Korteriühistu asukoht on registrikaardile kantud asukoht. Kui korteriühistu asukohta registrikaardile kantud ei ole, loetakse korteriühistu asukohaks korteriomandite asukoht.”;

10) paragrahvi 19 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „isikutest” sõnadega „ega ole eksitav korteriomandite asukoha suhtes”;

11) paragrahvi 20 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „punktides 1–5” tekstiosaga „ja lõikes 2”;

12) paragrahvi 22 lõiget 5 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust määrata esindaja.”;

13) paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ettemakseid” sõnaga „korteriühistule”;

14) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes.”;

15) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas:
1) kuni 30 eurot, kui korteriühistu nõue on kuni 500 eurot;
2) kuni 40 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot;
3) kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro.”;

16) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib korteriühistu nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige juhul, kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad.”;

17) paragrahvi 44 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Korteriühistu pandiõiguse suurus on lisaks piiratud 50 protsendiga täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist või pankrotimenetluses pandieseme müügist saadud rahasummast.”;

18) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad käesoleva seaduse § 46 lõike 1 kohaselt teatatud elektronposti aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks.”;

19) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.”;

20) paragrahvi 50 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kuni kümne korteriomandiga korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist, kui korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.”;

21) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui kuni kümne korteriomandiga korteriühistu peab tekkepõhist raamatupidamist, kohaldatakse raamatupidamise seaduse § 43 lõikes 3 sätestatut.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut ei kohaldata, kui korteriühistut juhib ja esindab valitseja käesoleva seaduse § 26 kohaselt.”;

22) seadust täiendatakse 3¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

„3¹. peatükk
Korteriomandite esemeks oleva kinnisasja jagamine

§ 56¹. Korteriomandite esemeks oleva kinnisasja jagamine

(1) Kui korteriomandite esemeks oleval kinnisasjal paikneb mitu hoonet, on korteriomanike kokkuleppel võimalik jagada korteriomandite esemeks olev kinnisasi mitmeks eraldi korteriomandite esemeks olevaks kinnisasjaks selliselt, et korteriomandite registriosasid kinnistusraamatus ei suleta.

(2) Kinnisasja jagamise hetkel olemasolev korteriühistu jääb kinnisasja jagamisel seotuks kõikide korteriomanditega ja sellise korteriühistu tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 69 lõigetes 2–6 sätestatut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud muudatuste kandmiseks kinnistusraamatusse on vajalik kõigi piiratud asjaõiguste omajate nõusolek.”;

23) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 62¹ järgmises sõnastuses:

„§ 62¹. Korterihoonestusõigustest korteriomandite moodustamine

(1) Korterihoonestusõiguste omajate ja kinnisasja omanike kokkuleppel võib korterihoonestusõigused kujundada ümber korteriomanditeks selliselt, et registriosasid kinnistusraamatus vahepeal ei suleta.

(2) Korteriühistu, mis oli seotud korterihoonestusõigustega, jääb korteriomandite moodustamisel alles ja seotuks korteriomanditega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud muudatuste kandmiseks kinnistusraamatusse on vajalik kõigi piiratud asjaõiguste omajate nõusolek.”;

24) seadust täiendatakse 6¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

„6¹. peatükk
Vaidluste kohtuväline lahendamine

§ 63¹. Korteriomandi ja korteriühistu vaidluste kohtuväline lahendamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib luua korteriomandi ja korteriühistuga seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks komisjoni (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses. Komisjonis toimuvale menetlusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid.

(3) Komisjon võib kohustada korteriühistut osalema lepitusmenetluses. Lepitusmenetluses osalemise kohustuse eiramise korral on komisjonil õigus teha korteriühistule ettekirjutus. Ettekirjutuse mittetäitmise korral võib komisjon rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1000 eurot.”;

25) seaduse 7. peatükki täiendatakse 1¹. jaoga järgmises sõnastuses:

„1¹. jagu
Seaduse kohaldamine korteriomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppele

§ 64¹. Korteriomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe muutmine eriomandi kokkuleppe osaks

(1) Korteriomanike vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kasutuskorra kokkulepe, mille kohta on olemas kehtiv märkus kõikide korteriomandite registriosade kolmandas jaos, on võimalik ilma selle kokkuleppe sisu muutmata kanda eriomandi kokkuleppe osana kõikide korteriomandite registriosade esimesse jakku. Samal ajal kustutatakse nimetatud märkus kõikide korteriomandite registriosade kolmandas jaos.

(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kannete tegemist loetakse kasutuskorra kokkulepe selles ulatuses erikasutusõiguse kokkuleppeks, milles see vastab käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud tingimusele.

(3) Korteriomanike kui puudutatud isikute nõusolek ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kannete tegemiseks vajalik. Korteriomanike kui puudutatud isikute nõusolek ei ole vajalik ka juhul, kui võrreldes kokkuleppe sõlmimise ajaga on isikud muutunud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kannete tegemiseks on vajalik ainult sellise piiratud asjaõiguse omaja nõusolek, kelle õigus asub kinnistusraamatus kasutuskorra kokkuleppe kohta kantud märkusest järjekohas eespool.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kannete tegemiseks võib avalduse esitada korteriomanik või korteriühistu.”.

§ 2.  Asjaõigusseaduse muutmine

Asjaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 64² esimeses lauses asendatakse sõna „kinnitatud” sõnaga „tõestatud”;

2) paragrahvi 226 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 226. Isikliku kasutusõiguse üleandmine, allkasutusse andmine ja lõpetamine”;

3) paragrahvi 226 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust.”;

4) paragrahvi 329 lõike 1 teises lauses ja § 338 lõikes 2 asendatakse sõna „kinnitatud” sõnadega „kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud”;

5) paragrahvi 330 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus ja kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek.”.

§ 3.  Eluruumide erastamise seaduse muutmine

Eluruumide erastamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21⁴ lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kinnitatud” sõnaga „tõestatud”;

2) paragrahvi 21⁴ lõikes 3 asendatakse sõna „kinnitanud” sõnaga „tõestanud”.

§ 4.  Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduse § 8 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „mittetulundusühingus” sõnaga „, korteriühistus”.

§ 5.  Kinnistusraamatuseaduse muutmine

Kinnistusraamatuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34¹ täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Kinnisasja omaniku nõusolek kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks ei ole vajalik, kui maksuhaldur taotleb kande kustutamist maksukorralduse seaduse § 136¹ lõike 3 alusel.”;

2) paragrahvi 49⁵ täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kande kustutamiseks ei ole õigustatud isiku nõusolek vajalik.”.

§ 6.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 136¹ lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kohtulik hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse maksuhalduri avalduse alusel. Asjaõigusseaduse §-s 330 sätestatud kinnisasja omaniku nõusolek sellise hüpoteegi lõpetamiseks ei ole vajalik.”.

§ 7.  Mittetulundusühingute seaduse muutmine

Mittetulundusühingute seaduse § 19 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Muu organ käesoleva lõike tähenduses ei ole käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud volinike koosolek.”.

§ 8.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 59 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Korteriühistu avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 25 euro ja mitte üle 65 euro.”.

§ 9.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 147 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja menetlusse enne riigilõivu tasumist.”;

2) paragrahvi 150 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „kohtuastmes” sõnadega „ja maksekäsu kiirmenetluses”;

3) paragrahvi 150 täiendatakse lõikega 3³ järgmises sõnastuses:

„(3³) Maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses.”;

4) paragrahvi 486 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „hagimenetluse läbiviimist või”;

5) paragrahvi 614 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „hulka” sõnaga „asjassepuutuvad”.

§ 10.  Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustiku § 149¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks on korteriühistu, saadab kohtutäitur viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta kõigile piiratud asjaõiguse omajatele. Kui korteriühistu ühineb täitemenetlusega, saadab kohtutäitur viivitamata pärast ühinemist sellekohase teate kõigile piiratud asjaõiguse omajatele.”.

§ 11.  Äriregistri seaduse muutmine

Äriregistri seaduse § 17 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 12.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. veebruaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 22 ja 23 jõustuvad 2024. aasta 15. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 8 ja § 9 punkt 4 jõustuvad 2024. aasta 1. juunil.