Eurovoci märksõnad (näita)

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevuse üldregulatsioon

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Vabad elukutsed

Süstemaatiline liigitus: KOHTUMENETLUSÕIGUS → Maksejõuetusmenetlus

Süstemaatiline liigitus: KOHTUMENETLUSÕIGUS → Täitemenetlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus¹

Vastu võetud 01.06.2022
RT I, 20.06.2022, 1
jõustumine 01.07.2022

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise.

  (2) Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 2.  Seaduse eesmärk

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse.

  (2) Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus.

  (3) Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

  (4) Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 3.  Seaduse kohaldamisala

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse füüsilisest isikust võlgniku suhtes, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga.

  (2) Võlgade ümberkujundamist võib taotleda sellise võlgniku suhtes, kelle elukoht või kelle ettevõtte asukoht on Eestis ja on seda olnud vähemalt ühe aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist.

§ 4.  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamine ning teate avaldamise, saatmise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise erisused

  (1) Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (2) Kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.

  (3) Kui käesolevas seaduses on ette nähtud teate avaldamine, tuleb see avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (4) Teates võib avaldada menetlusdokumendi resolutsiooni väljavõtte.

  (5) Kohus võib avaldada teate mitmel korral. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev.

  (6) Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

  (7) Kohus võib teate saatmise või menetlusdokumendi kättetoimetamise teha ülesandeks usaldusisikule.

  (8) Kohus võib lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse. Kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja.

§ 5.  Kohtute pädevus ja kohtualluvus

  (1) Füüsilise isiku maksejõuetusasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse.

  (2) Maksejõuetusavaldus esitatakse võlgniku elukoha või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. Eeldatakse, et füüsilise isiku elukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud elukoht ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku elukoht või asukoht on mujal.

  (3) Kui võlgniku suhtes on esitatud mitu maksejõuetusavaldust, liidetakse need ühte menetlusse ja need vaatab läbi kohus, kellele maksejõuetusavaldus kõigepealt esitati.

  (4) Abikaasade ühine maksejõuetusavaldus esitatakse abikaasade ühise elukoha järgsele maakohtule. Kui abikaasadel puudub ühine elukoht, esitatakse avaldus ühe abikaasa elukoha või ettevõtte asukoha järgsele maakohtule abikaasade valikul.

§ 6.  Kohtujuristi pädevus

  (1) Kohtu ülesandeid võib kohtuniku asemel täita ka kohtujurist.

  (2) Kohtunik otsustab enda ja kohtujuristi tööjaotuse ning võib anda kohtujuristile suuniseid.

  (3) Ainult kohtunik võib otsustada maksejõuetusavalduse lahendamise, usaldusisiku nimetamise, ümberkujundamiskava kinnitamise, muutmise ja tühistamise, usaldusisikule tasu ja kulutuste hüvitise määramise, füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise.

  (4) Kohtujuristi pädevusele ja tema taandamisele kohaldatakse vastavalt kohtute seaduse § 125¹ lõigetes 1–3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 22¹ lõikes 2¹ sätestatut.

§ 7.  Määruste jõustumine ja edasikaebamine

  (1) Määrus, millega maksejõuetusavaldus rahuldatakse või ümberkujundamiskava kinnitatakse või muudetakse, kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus, millega maksejõuetusavaldus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata, menetlus lõpetatakse või millega ümberkujundamiskava jäetakse kinnitamata või see tühistatakse, kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

  (2) Käesolevas seaduses nimetatud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhul. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud.

  (3) Määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamata täitmisele.

  (4) Maksejõuetusavalduse menetlemist, võlgade ümberkujundamise menetlust ega kohustustest vabastamise menetlust ei või peatada.

§ 8.  Menetluskulud

  (1) Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud.

  (2) Kui maksejõuetusavalduse alusel algatatakse võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik või võlausaldaja.

  (3) Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule.

  (4) Kohus võib jätta võlausaldajate menetluskulud võlgniku kanda, kui võlgnik esitas teadvalt põhjendamatu maksejõuetusavalduse või põhjustas võlausaldajatele menetluskulusid muul viisil teadvalt ebaõigete andmete, põhjendamatu taotluse või vastuväite esitamisega.

  (5) Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama.

  (6) Menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

§ 9.  Vormide kasutamine menetluses

  (1) Maksejõuetusavalduse, abikaasade maksejõuetusavalduse, võlausaldaja maksejõuetusavalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja võlgade ümberkujundamise kava vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega kehtestatud vormide kasutamine on kohustuslik.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vormid on igaühele vabalt ja tasuta kättesaadavad Justiitsministeeriumi veebilehel ning kohtus.

2. peatükk Maksejõuetusavaldus 

§ 10.  Pankrotiseaduse kohaldamine

  Maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 11.  Võlgniku maksejõuetusavaldus

  (1) Võlgnik võib makseraskuste korral esitada enda suhtes maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

  (2) Maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed:
  1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta;
  2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada;
  3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse;
  4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

  (3) Võlgnik, kes taotleb võlgade ümberkujundamist ja kellel on ettevõte, peab avalduses lisaks põhistama, et ettevõte vajab ümberkujundamist ning ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik, samuti kirjeldama, millised on ümberkujundamise tagajärjed ettevõtte töötajatele.

  (4) Abikaasad võivad esitada ühise maksejõuetusavalduse. Kui avalduse esitab üks abikaasa, peab ta avalduses esitama teise abikaasa andmed ning teada andma, kas makseraskused on ka teisel abikaasal, ja põhjendama, miks ei esitata avaldust ühiselt. See kehtib ka juhul, kui abielu on lahutatud, kuid ühisvara on jäänud jagamata.

  (5) Kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse, kohaldatakse mõlema suhtes võlgniku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (6) Võlgnik peab maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormi. Kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse, peavad nad kasutama § 9 lõike 1 alusel kehtestatud abikaasade ühise maksejõuetusavalduse vormi.

§ 12.  Võlausaldaja maksejõuetusavaldus

  (1) Võlausaldaja võib võlgniku suhtes esitada maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja maksejõuetusavaldusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Kui võlausaldaja soovib maksejõuetusavalduse kaudu algatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, võib võlausaldaja võlgniku kirjalikul nõusolekul esitada maksejõuetusavalduse, mille puhul ei pea olema täidetud pankrotiseaduse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eeldused.

  (3) Võlausaldaja maksejõuetusavalduse kättetoimetamisel võlgnikule, kui võlausaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist, küsib kohus võlgnikult, kas ta taotleb ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik peab kohtule teatama kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovist hiljemalt maksejõuetusavalduse läbivaatamisel. Kui võlgnik kohut ei teavita, loetakse, et ta ei soovi kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

  (4) Võlausaldaja peab maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud võlausaldaja maksejõuetusavalduse vormi.

  (5) Kohus võib määrusega kohustada maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajat tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa, kui on alust eeldada, et võlgniku vara ja sissetulekuid selleks ei jätku. Määruse peale võib maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

  (6) Kui kohus algatab võlausaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, hüvitatakse võlausaldajale tema poolt deposiiti tasutud summa võlgniku makstud deposiidi arvel või võlgade ümberkujundamise kava alusel esimeses järjekorras. Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kohaldatakse pankrotiseaduse § 11 lõike 2 esimeses lauses sätestatut.

§ 13.  Avalduse menetlusse võtmine

  (1) Avalduse menetlusse võtmise määrus edastatakse võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale. Kui avalduse on esitanud üks abikaasa, toimetatakse avalduse menetlusse võtmise määrus kätte teisele abikaasale.

  (2) Kohus võib juba enne avalduse esitamist või menetlusse võtmise lahendamist kohaldada selle tagamiseks esialgset õiguskaitset, muu hulgas peatada täitemenetluse või muu sundtäitmise võlgniku vara suhtes, või kohaldada muud pankrotiavaldust tagavat abinõu.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi määrusega kitsendati.

  (4) Kohus võib avalduse lahendamise või usaldusisiku nimetamise käigus suunata võlgniku taotlema ja kasutama sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud võlanõustamisteenust. Võlanõustamisteenuse osutamine ei peata maksejõuetusavalduse menetlemist ega usaldusisiku nimetamist.

§ 14.  Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

  (1) Kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui:
  1) esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv;
  2) välja on kuulutatud võlgniku pankrot või maksejõuetusavaldus põhineb nõudel, mille kohta kehtib võlgade ümberkujundamise kava või mille alusel ei saa käesoleva seaduse § 48 lõikest 1 tulenevalt sissenõuet võlgniku varale pöörata.

  (2) Kui on esitatud abikaasade ühine maksejõuetusavaldus ja avaldust ei saa menetlusse võtta mõlema abikaasa suhtes, võib kohus avalduse menetlusse võtta ühe abikaasa suhtes.

  (3) Määruse peale, millega kohus jättis maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

§ 15.  Usaldusisiku nimetamine

  (1) Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise pankrotiseaduse §-s 15 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui käesolevas seaduses on sätestatud teisiti. Usaldusisiku nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb arvestada usaldusisiku kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära.

  (2) Abikaasade ühise maksejõuetusavalduse alusel võib kohus abikaasadele nimetada erinevad usaldusisikud, kui see on nende huve arvestades vajalik.

  (3) Usaldusisikuks võib nimetada isiku, kes on kantud usaldusisikute nimekirja. Isiku usaldusisikuks nimetamiseks on vajalik tema nõusolek.

  (4) Usaldusisik ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku usaldusisikuna tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu.

  (5) Usaldusisikuks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtujuristi pankrotiseaduse § 117 lõikes 1 nimetatud lähikondne.

  (6) Kohus kuulab enne usaldusisiku nimetamist ära ka võlgniku arvamuse usaldusisiku kandidaadi kohta.

  (7) Kohus nimetab usaldusisiku kuni pankroti väljakuulutamiseni või kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks.

  (8) Usaldusisiku nimetamata jätmise korral maksejõuetusavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.

  (9) Kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule.

  (10) Kohus määrab usaldusisiku nimetamise määruses kuni 30 päeva pikkuse tähtaja võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisade kohtule esitamiseks. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni kümne päeva võrra.

  (11) Usaldusisikul on tema nimetamisest kuni maksejõuetusavalduse lahendamiseni lisaks käesolevas seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele ka kõik seaduses sätestatud ajutise pankrotihalduri õigused ja kohustused, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (12) Kui usaldusisikuks on nimetatud isik, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele, võivad võlgnik ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada usaldusisiku nimetamise määruse peale määruskaebuse. Kui kohus tühistab selle isiku usaldusisikuks nimetamise, nimetab kohus uue usaldusisiku, kes jätkab usaldusisiku ülesannete täitmist. Sätestatu ei mõjuta senise usaldusisiku poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust.

§ 16.  Usaldusisiku nimetamise tagajärjed

  (1) Usaldusisiku nimetamisel peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. See ei kehti nõuete kohta, mille ümberkujundamist võlgnik ei taotle, või kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot.

  (2) Usaldusisiku nimetamisel ei saa võlausaldaja lõpetada võlgnikuga sõlmitud lepingut enne maksejõuetusavalduse esitamist toimunud rahalise kohustuse rikkumisele tuginedes ega keelduda sel alusel oma kohustuste täitmisest. Kokkulepe, mille kohaselt võib võlausaldaja maksejõuetusavalduse esitamisel või ümberkujundamiskava kinnitamisel lepingu lõpetada, on tühine. Kui lepingu täitmise jätkamine on võlausaldaja suhtes ebaõiglane ja võlgniku seisukohast ebavajalik, eelkõige kui võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on ebatõenäoline või lepingu täitmise jätkamine ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimise seisukohast vajalik, võib kohus võlausaldaja avalduse alusel lubada võlausaldajal lepingu lõpetada.

  (3) Usaldusisiku nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani:
  1) peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud;
  2) tühistada hagi tagamise abinõud, sealhulgas maksekonto arestimise;
  3) keelata võlausaldajatel võlgniku antud tagatistest tulenevaid õigusi teostada, muu hulgas pandieset müüa või selle müüki taotleda;
  4) kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu, sealhulgas pankrotiavaldust tagavaid abinõusid.

  (4) Kohus ei peata kohtumenetlust rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamiseks kriminaalmenetluses, samuti kaebuse läbivaatamiseks väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta ega kasuta muid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmeid võlgniku varale kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohaldatud aresti või kohtuliku hüpoteegi suhtes.

  (5) Võlausaldaja õigustatud huve silmas pidades võib kohus võlausaldaja avalduse alusel lubada peatatud täitemenetluse jätkamist ja võlausaldajal võlgniku antud tagatistest tulenevate õiguste teostamist ka enne pankroti väljakuulutamist, ümberkujundamiskava kinnitamist või menetluse lõppemist.

  (6) Usaldusisiku nimetamine ei välista võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise hagi esitamist ja lahendamist täitemenetluses. Kohtutäitur annab ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele saadu välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel või pankroti väljakuulutamisel pankrotiseaduses sätestatu kohaselt.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2, lõike 3 teises lauses või lõikes 5 sätestatud alusel tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi määrusega kitsendati.

§ 17.  Vara- ja võlanimekiri

  (1) Usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule:
  1) võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja (edaspidi varanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides muu hulgas iga eseme eeldatava väärtuse ning eraldi võlgniku osaluse ühisomandis ja kaasomandis või õiguste ühisuses;
  2) võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja (edaspidi võlanimekiri) avalduse esitamise seisuga, märkides kõikide võlausaldajate nimed, kontaktandmed, põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, samuti millises ulatuses tagatis nõuet tagab, ning tuues eraldi välja jooksvad kulutused (näiteks eluasemekulud, ülalpidamiskohustused) ja solidaarkohustused;
  3) võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad.

  (2) Usaldusisik esitab koos vara- ja võlanimekirjaga kohtule enda hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse, makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise väljavaadete kohta, samuti hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada.

  (3) Kui võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud raha kolmandale isikule enam kui 3000 euro ulatuses, tuleb ka see varanimekirjas märkida. Eraldi tuleb märkida neile tingimustele vastavad tehingud, mis on tehtud lähikondsetega pankrotiseaduse § 117 lõike 1 tähenduses.

  (4) Ühe abikaasa poolt eraldi esitatud maksejõuetusavalduse korral tuleb võlanimekirjas eraldi märkida kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada ka teine abikaasa, samuti teise abikaasa kohustused, mille eest võib vastutada võlgnik.

  (5) Võlanimekirjas tuleb märkida, milliseid võlgasid võlgnik ei tunnista. Võla- ja varanimekirjas tuleb märkida, kas ja millise vara või nõude kohta on käimas kohtumenetlus või muu menetlus, sealhulgas täitemenetlus.

  (6) Usaldusisik peab vara- ja võlanimekirja esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud vastavat vormi.

§ 18.  Maksejõuetusavalduse läbivaatamine

  (1) Maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

  (2) Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus:
  1) kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule;
  2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule;
  3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule;
  4) jätab avalduse rahuldamata või
  5) lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule.

  (3) Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

  (4) Määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta edastatakse võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet, välja arvatud, kui kohus on samas asjas varem avaldanud teateid nimetatud väljaandes.

  (5) Kohus võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma.

  (6) Kui abikaasad on esitanud ühise maksejõuetusavalduse, teeb kohus nende suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluslikud otsustused eraldi. Kohus võib algatada abikaasade suhtes ühise võlgade ümberkujundamise menetluse.

  (7) Vajaduse korral kuulab kohus maksejõuetusavalduse läbivaatamisel ära võlgniku või tema võlausaldajate arvamuse või küsib neilt täiendavaid andmeid või dokumente. Kohus võib ka teistelt isikutelt ja asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta.

  (8) Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Selleks annab võlgnik suuliselt järgmise vande: „Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja tegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged.” Võlgnik kirjutab vandetekstile alla.

  (9) Maksejõuetusavalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalisteks maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik.

  (10) Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

3. peatükk Võlgade ümberkujundamise menetlus 

1. jagu Menetluse algatamine ning ümberkujundamiskava koostamine, esitamine ja kinnitamine 

§ 19.  Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine

  (1) Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.

  (2) Kohus määrab enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgniku rahalist olukorda arvestades võib kohus võimaldada määratud summa tasuda osamaksetena menetluse jooksul. Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse.

  (3) Kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui:
  1) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta;
  2) võlgnik keeldub esitatud andmeid vandega kinnitamast või kohtu nõutud täiendavaid andmeid esitamast;
  3) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 381 ja 381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
  4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne avalduse esitamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;
  5) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises;
  6) võlgnik on jätnud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa tasumata.

  (4) Kohus ei algata võlgade ümberkujundamise menetlust, kui ta on võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist juba algatanud või otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise.

  (5) Kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra.

  (6) Kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, pikeneb pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tehingu või muu toimingu tagasivõitmise tähtaeg aja võrra, mis kestab usaldusisiku nimetamisest kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni, kuid mitte üle kaheksa aasta enne usaldusisiku nimetamist käesoleva seaduse § 34 lõike 3 alusel või täitemenetluse seadustikus nimetatud tagasivõitmise tähtaegade algust.

§ 20.  Võlgade ümberkujundamise kava koostamine ja esitamine

  (1) Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava (edaspidi ka ümberkujundamiskava), milles on märgitud:
  1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse;
  2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg;
  3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida;
  4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon.

  (2) Kui ümberkujundamiskavaga taotletakse üksnes osa võlgade ümberkujundamist või eri võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses, peab võlausaldajate erinevat kohtlemist põhjendama.

  (3) Usaldusisik hindab ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata.

  (4) Kui abikaasad on esitanud ühise maksejõuetusavalduse ja kohus on algatanud nende suhtes ühise võlgade ümberkujundamise menetluse, koostatakse abikaasade suhtes ühine ümberkujundamiskava.

  (5) Usaldusisik peab ümberkujundamiskava esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud vormi. Ümberkujundamiskava vormi kasutamine ei ole kohustuslik füüsilisest isikust ettevõtja puhul, kes soovib ettevõtte ümberkujundamist.

§ 21.  Võlgade ümberkujundamise sisu

  (1) Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (edaspidi isiklikud võlad) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul.

  (2) Üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses järgmiste nõuete puhul:
  1) elatisnõuded;
  2) tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded.

  (3) Võlgade ümberkujundamise menetluses saab ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi. Lisaks saab käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekivad või muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist.

§ 22.  Kestvuslepingust tulenevate kohustuste ümberkujundamine

  (1) Ümberkujundamiskavaga võib ette näha, et võlgniku poolt enne maksejõuetusavalduse esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb võlgnikule rahalisi kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist, lõpeb ümberkujundamiskava kinnitamisel. Lepingu lõppemisel on samad tagajärjed, mis lepingu erakorralisel ülesütlemisel võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu. Lepingu lõppemise tagajärjel tekkivad võlgniku kohustused saab ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundada.

  (2) Ümberkujundamiskavaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidilepingu lõpetamise asemel kujundatakse ümber sellest tulenevad võlgniku rahalised kohustused, mis muutuvad sissenõutavaks ühe aasta jooksul ümberkujundamiskava kinnitamisest arvates. Neid kohustusi saab ümber kujundada üksnes selliselt, et kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse või võimaldatakse võlgnikule kohustuste täitmist osamaksetena.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil soovitakse ümber kujundada liisingulepingust tulenevaid kohustusi, võib võlausaldajaks olev liisinguandja ühe nädala jooksul ümberkujundamiskava kinnitamisest arvates lepingu erakorraliselt üles öelda. Selliseks puhuks võib ümberkujundamiskavas ette näha ka lepingu erakorralise ülesütlemise tagajärjel tekkivate nõuete ümberkujundamise, muu hulgas kohustuste vähendamise.

§ 23.  Võlgniku kohustused

  (1) Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega.

  (2) Võlgnik osutab viivitamata usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või usaldusisik peab võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks kontrollida võlgniku vara, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu.

  (3) Kui võlgnik ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata.

§ 24.  Võlausaldajatele teatamine

  (1) Pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse.

  (2) Usaldusisik määrab võlausaldajale ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest arvates. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Usaldusisik viitab ka seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele.

  (3) Usaldusisik edastab võlausaldajate seisukohad koos ümberkujundamiskavaga kohtule.

§ 25.  Nõude suuruse kindlaksmääramine

  (1) Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.

  (2) Kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid.

  (3) Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

  (4) Kohus võib jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole võimalik mõistlikult hinnata.

  (5) Määrus, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, toimetatakse kätte võlgnikule, võlausaldajale ja usaldusisikule.

  (6) Kohtu määruse peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, võib võlgnik esitada määruskaebuse.

§ 26.  Ümberkujundamiskava kinnitamine

  (1) Kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

  (2) Kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

  (3) Kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul:
  1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud;
  2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.

  (5) Kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust.

  (6) Pandiga tagatud nõude võib ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. See ei välista ega piira pandi realiseerimise järel ülejääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Pandipidaja nõusolekut ei ole vaja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 järgi krediidilepingu lõpetamiseks.

  (7) Võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks ei peeta tema intressi- ja viivisenõuete vähendamist seaduses sätestatud suuruseni.

  (8) Kohus võib enne ümberkujundamiskava kinnitamist kuulata ära võlgniku ja võlausaldajad ning määrata võlgade ümberkujundamise põhjendatuse hindamiseks eksperdi. Eksperdile kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus eksperdi kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (9) Kohus võib koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

§ 27.  Ümberkujundamiskava kinnitamata jätmine ja muutmine

  (1) Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata käesoleva seaduse § 26 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui:
  1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega;
  2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline;
  3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta;
  4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust;
  5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.

  (2) Kohus võib määrata usaldusisikule kas enne ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Muudetud ümberkujundamiskava saadetakse esmalt puudutatud võlausaldajatele seisukoha võtmiseks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud korras.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ja kui usaldusisik ümberkujundamiskava ei muuda, lõpetab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus võib võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamisel otsustada sama määrusega:
  1) kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule;
  2) kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-des 31 ja 45 sätestatule või
  3) lõpetada menetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse §-s 29 nimetatud alusel.

  (4) Võlgnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist.

§ 28.  Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus

  (1) Määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (2) Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 29.  Ümberkujundamiskava kinnitamine saneerimismenetluse põhimõtete järgi

  Kui võlgnik taotleb ettevõtte ümberkujundamist, võib kohus mõjuval põhjusel näha ümberkujundamiskava kinnitamiseks ette käesolevas peatükis sätestatu asemel ümberkujundamiskava kinnitamise saneerimisseaduse 4. peatükis sätestatud korras.

2. jagu Ümberkujundamiskava tagajärjed 

§ 30.  Ümberkujundamiskava kinnitamise üldised tagajärjed

  (1) Ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse.

  (2) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei vabasta võlgniku kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik on oma kohustuse täitnud, on tal võlgniku suhtes tagasinõudeõigus üksnes ulatuses, milles võlgnik vastutab kohustuse täitmise eest ümberkujundamiskava järgi.

  (3) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei piira pandi või muu esemelise tagatisega võlausaldaja, kes ei nõustunud oma nõude ümberkujundamisega, õigust rahuldada oma nõue tagatise arvel.

  (4) Kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka isikule, kes ümberkujundamiskavaga võtab endale kohustuse tagada võlgniku kohustust võlausaldaja ees.

  (6) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei välista võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise hagi esitamist ja lahendamist täitemenetluses. Kohtutäitur annab saadu ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel.

§ 31.  Ümberkujundamiskava kehtivuse välistamine

  Ümberkujundamiskava ei kehti võlausaldaja kohta, kellele ei ole seda tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kätte toimetatud.

§ 32.  Hagimenetlus ja täitemenetlus ümberkujundamiskava kehtivuse ajal

  (1) Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.

  (2) Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti.

  (3) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei piira võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.

§ 33.  Viivis ja leppetrahv ümberkujundamiskava kehtivuse ajal

  Ümberkujundamiskava kinnitamise järel arvestatakse nõudelt, mida ümberkujundamiskavaga ümber ei kujundata, viivist ja leppetrahvi alates maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest esialgse õigussuhte järgi.

§ 34.  Maksejõuetusavaldus ümberkujundamiskava kehtivuse ajal

  (1) Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada maksejõuetusavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.

  (2) Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal vaatab maksejõuetusavalduse läbi ümberkujundamismenetlust läbi viiv kohtunik sama menetluse käigus.

  (3) Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetab ta usaldusisiku käesoleva seaduse §-s 15 sätestatu kohaselt. Kohus võib nimetada usaldusisikuks ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet teostava usaldusisiku või teda kaasata maksejõuetusavalduse läbivaatamisse.

  (4) Kui kohus nimetab maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks teise usaldusisiku kui selle, kes on nimetatud võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluses, ei tohi teine usaldusisik oma tegevusega põhjendamatult takistada ümberkujundamiskava täitmist. Usaldusisikud peavad tegema omavahel igakülgset koostööd.

  (5) Kui kohus tuvastab, et ümberkujundamiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust võlgniku pankrot välja kuulutada, tühistab ta sama määrusega ümberkujundamiskava ja lõpetab ümberkujundamismenetluse.

  (6) Ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitatud maksejõuetusavalduse alusel ei saa kohus algatada uut võlgade ümberkujundamise menetlust.

  (7) Määruse peale, millega kohus maksejõuetusavalduse lahendab, võivad võlgnik ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 35.  Järelevalve ümberkujundamiskava täitmise üle

  (1) Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

  (2) Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel.

  (3) Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti.

  (4) Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande.

  (5) Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.

§ 36.  Ümberkujundamiskava muutmine

  (1) Võlgnik, usaldusisik või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt muutub või võlgniku ilmnenud tegelik varaline seisund erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse kohta on tehtud kohtulahend.

  (2) Ümberkujundamiskava võib laiendada nõuetele, mis muutusid sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist või ümberkujundamiskava kinnitamist, kui need põhinevad enne seda tehtud tehingul või muul õiguslikul alusel.

  (3) Ümberkujundamiskava võib laiendada pandi realiseerimise järel ülejäävatele nõuetele, kui selline nõue põhineb enne maksejõuetusavalduse esitamist või ümberkujundamiskava kinnitamist tehtud tehingul või muul õiguslikul alusel.

  (4) Ümberkujundamiskava muutmisele ja kinnitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 24–29 sätestatut. Sellesse kaasatakse võlausaldajad, kelle õigusi soovitakse ümberkujundamiskava muutmisega kitsendada.

3. jagu Menetluse lõppemine 

§ 37.  Võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemise alused

  (1) Võlgade ümberkujundamise menetlus lõpeb ümberkujundamiskava tühistamisel, menetluse lõpetamisel, ümberkujundamiskava ennetähtaegsel täitmisel või ümberkujundamiskavas märgitud kava täitmise tähtaja möödumisel.

  (2) Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmise või menetluse lõppemise korral langevad tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed.

§ 38.  Ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumise tagajärjed

  Võlausaldaja saab ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

§ 39.  Ümberkujundamiskava ennetähtaegne täitmine

  Ümberkujundamiskava ennetähtaegse täitmise korral lõpeb menetlus, kui võlgnik on kõik kavaga võetud kohustused täitnud enne kava täitmise tähtaja möödumist.

§ 40.  Võlgade ümberkujundamise menetlus võlgniku surma korral ümberkujundamiskava kehtivuse ajal

  (1) Kui võlgnik sureb ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lõpetab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse.

  (2) Ümberkujundamiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg jääb kehtima võlgniku pärija suhtes.

  (3) Võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamisel kaotab ümberkujundamiskava kehtivuse ja selle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 41 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.

  (4) Kui võlgade ümberkujundamise menetlus algatati abikaasade ühise maksejõuetusavalduse alusel, võib menetlust üleelanud abikaasa suhtes jätkata. Kava võib vastavalt käesoleva seaduse §-s 36 sätestatule muuta.

§ 41.  Ümberkujundamiskava tühistamine

  (1) Kohus tühistab ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

  (2) Kohus võib ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et:
  1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;
  2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita;
  3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane;
  4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta;
  5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades;
  6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja;
  7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

  (3) Ümberkujundamiskava tühistamisel langevad tagasiulatuvalt ära maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise tagajärjed, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 6 nimetatud tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud.

  (4) Ümberkujundamiskava tühistamise teeb kohus avalikult teatavaks, avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Kohus võib teatama kohustada usaldusisiku.

  (5) Kui ümberkujundamiskava tühistatakse ja sellele järgneva kolme kuu jooksul kuulutatakse välja võlgniku pankrot, loetakse usaldusisiku ja eksperdi tasu ning kulutuste hüvitamise nõuded selles menetluses kaitsmiseta tunnustatuks.

  (6) Kohus võib ümberkujundamiskava tühistamisel sama määrusega:
  1) kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule;
  2) kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule või
  3) lõpetada menetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse §-s 29 nimetatud alusel.

  (7) Võlgnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andma nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Määrus edastatakse võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning selle kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (8) Kui see on põhjendatud, võib kohus abikaasade ühise maksejõuetusavalduse puhul teha abikaasade suhtes erinevad käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud menetluslikud otsustused.

  (9) Kohtumääruse peale, millega kohus tühistab ümberkujundamiskava, võib võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 42.  Teate avaldamine menetluse lõppemise kohta

  Kohus avaldab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamise või lõppemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. Kohus võib teatama kohustada usaldusisiku.

4. peatükk Pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus 

1. jagu Pankrotimenetlus 

§ 43.  Füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

  Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2. jagu Kohustustest vabastamise menetlus 

§ 44.  Võlgniku kohustustest vabastamine

  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras.

§ 45.  Menetluse algatamine

  (1) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

  (2) Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

  (3) Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui:
  1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217², 381 või 381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises;
  2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;
  3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;
  4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine;
  5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

  (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei takista see, kui võlgniku suhtes on varem algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus ja see on lõppenud.

§ 46.  Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

  (1) Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

  (2) Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata.

  (3) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

§ 47.  Võlgniku kohustused menetluse kestel

  (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

  (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

  (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

  (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

  (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

  (7) Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3–6, vaid kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut.

§ 48.  Sissenõude keeld

  (1) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

  (2) Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

  (3) Kuni pankrotimenetluse lõpuni ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2, vaid kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut.

§ 49.  Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

  (1) Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

  (2) Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud.

  (3) Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

  (4) Kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat.

  (5) Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

  (6) Kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

  (7) Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

  (8) Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

  (9) Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

  (10) Kui võlgniku pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss tühistatakse ja kohustustest vabastamise menetlus taastatakse, ei arvestata aega, mille kestel kompromissi täideti, kohustustest vabastamise perioodi hulka. Pankrotiseaduse § 190 lõike 6 alusel esitatud nõuete suhtes arvestatakse kohustustest vabastamise tähtaegasid alates kohustustest vabastamise menetluse taastamisest.

  (11) Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

  (12) Kui võlgnik vabastatakse kohustustest erinevatel aegadel tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatust, teeb kohus eraldi määruse nendest kohustustest vabastamise kohta, mille suhtes menetlus taastati, ja nende kohta, mis esitati pankrotiseaduse § 190 lõike 6 alusel. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetab kohus selle määrusega, millega otsustab võlgniku vabastamise kohustustest, millest vabastamise tähtaeg saabus hiljem. Kui kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, lõpetab kohus menetluse ka nende kohustuste suhtes, millest vabastamise tähtaeg ei ole veel saabunud.

  (13) Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, sellest keeldunud või kohustustest vabastamise menetlust pikendanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

  (14) Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 50.  Võlgniku kohustustest vabastamise tagajärjed

  (1) Kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

  (2) Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.

  (3) Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

  (4) Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

  (5) Võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

  (6) Kui võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpeb kohustustest vabastamisega enne, kui lõpeb tema suhtes läbiviidav pankrotimenetlus, loetakse pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõppenuks alates pankrotimenetluse lõppemisest.

  (7) Võlgniku kohustustest vabastamine ei takista pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist pankrotiseaduse § 165 lõikes 4 või §-s 166 sätestatu kohaselt.

§ 51.  Võlgniku kohustustest vabastamise määruse tühistamine

  (1) Kohus võib võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.

  (2) Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

  (3) Enne võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tühistamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku ja usaldusisiku.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võivad taotluse esitanud isik ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

  (5) Kohus avaldab teate võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tühistamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 52.  Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine aluse äralangemise tõttu

  (1) Kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kui menetluse algatamise alus on ära langenud, eelkõige kui võlgnik täidab kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik võlausaldajate nõuded.

  (2) Kui kohus lõpetab menetluse aluse äralangemise tõttu, ei tee kohus võlgniku kohustustest vabastamise kohta otsust.

  (3) Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta aluse äralangemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. peatükk Usaldusisik 

1. jagu Usaldusisiku ülesannete täitmine ja järelevalve 

§ 53.  Usaldusisiku ülesanded ja järelevalve

  (1) Usaldusisiku ülesanne on välja selgitada võlgniku varad ja kohustused ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest, nõustada ja abistada võlgnikku maksejõuetusavalduse menetlemise ajal, samuti kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses, ning teostada võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses järelevalvet.

  (2) Maksejõuetusavalduse menetlemisel usaldusisik:
  1) koostab võlgniku nimel võlgniku vara- ja võlanimekirja ning esitab need koos vajalike dokumentidega kohtule;
  2) esitab kohtule hinnangu võlgniku majandusliku olukorra ja selle lahendamiseks sobiva menetlusliigi kohta;
  3) täidab seaduses sätestatud ajutise halduri kohustusi füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavalduse menetlemisel;
  4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik maksejõuetusavalduse menetlemisel.

  (3) Võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisik:
  1) koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule võlgniku võlgade ümberkujundamise kava;
  2) toimetab ümberkujundamiskava kätte võlausaldajatele, kelle nõuded ümberkujundamiskavaga ümber kujundatakse, ning küsib võlausaldaja seisukohta tema nõude suuruse ja ümberkujundamise kohta;
  3) hindab ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata;
  4) teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle;
  5) esitab menetluse lõppedes kohtule aruande võlgniku võlgade ümberkujundamise kava täitmise kohta;
  6) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimiseks.

  (4) Kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik:
  1) teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses;
  2) hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras;
  3) esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta;
  4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.

  (5) Usaldusisik täidab oma ülesandeid korralikule ja ausale usaldusisikule omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve.

  (6) Usaldusisikul on õigus nõuda teavet ja dokumente, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks, võlgnikult, võlausaldajalt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult ning võlgniku töötajalt ja endiselt töötajalt, kes on ametist lahkunud kahe aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist. Usaldusisikul on oma ülesannete täitmiseks ka muud käesolevas seaduses sätestatud õigused.

  (7) Usaldusisik on kohustatud nii töö- või teenistussuhte ajal kui ka pärast selle lõppemist hoidma saladuses talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud äri-, panga- ja maksusaladust, samuti perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud teavet.

  (8) Usaldusisiku üle teostab järelevalvet kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 477² sätestatule.

§ 54.  Usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamine

  (1) Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

  (2) Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.
[RT I, 23.12.2022, 2 - jõust. 24.12.2022]

  (3) Võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ning kohustustest vabastamise menetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

  (4) Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

  (5) Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 1¹ sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

  (6) Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast.

  (7) Kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.

  (8) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul võib kohus usaldusisikule määratud tasu vähendada.

  (9) Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

  (10) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada usaldusisiku tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra.

  (11) Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 55.  Usaldusisiku vabastamine

  (1) Kohus vabastab usaldusisiku:
  1) tema taotlusel;
  2) kohustustest vabastamise või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemisel või kui kohus otsustab käesoleva seaduse § 18 lõike 2 alusel jätta maksejõuetusavalduse rahuldamata või kuulutab välja võlgniku pankroti ja ei nimeta teda pankrotihalduriks;
  3) kui usaldusisik on jätnud oma ülesande täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt;
  4) kui selgub, et usaldusisikul ei ole õigust usaldusisikuna tegutseda või ta ei vasta käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele.

  (2) Vabastamise soovist teatab usaldusisik kohtule kirjalikult kümme päeva ette.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud alustel vabastab kohus usaldusisiku omal algatusel või võlgniku või võlausaldaja avalduse alusel.

  (4) Kui usaldusisik vabastatakse võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse kestel, nimetab kohus uue usaldusisiku. Sätestatu ei mõjuta senise usaldusisiku poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust. Kohus avaldab usaldusisiku vahetumise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (5) Vabastatud usaldusisik esitab kohtule tegevusaruande menetluse läbiviimise ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta ning taotluse usaldusisikule tasu määramiseks. Vabastatud usaldusisik annab uuele usaldusisikule üle menetluse kohta koostatud toimiku.

  (6) Määruse peale, millega kohus on usaldusisiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud alusel vabastanud, võib usaldusisik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.

  (7) Määruse peale, millega kohus on keeldunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse alusel usaldusisiku vabastamisest, võib avalduse esitanud võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

§ 56.  Haldusjärelevalve

  (1) Usaldusisiku tegevuse üle teostab seaduses sätestatud ulatuses haldusjärelevalvet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) kutsekogu juhatus.

  (2) Koja kutsekogu juhatus teostab haldusjärelevalvet usaldusisiku tegevuse üle koja kutsekogu juhatusele teatavaks saanud teabe alusel, mis annab alust arvata, et usaldusisik on oma kohustusi rikkunud.

  (3) Koja kutsekogu juhatusel on usaldusisiku tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida usaldusisiku kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Haldusjärelevalve teostamisse võib kaasata audiitori või muu eksperdi. Koja kutsekogu juhatus võib järelevalve teostamisse kaasata teisi koja töötajaid.

  (4) Haldusjärelevalve teostamisel ilmnenud usaldusisiku kohustuste rikkumisest teatab koja kutsekogu juhatus kohtule.

  (5) Koja kutsekogu juhatusel on haldusjärelevalve teostamiseks õigus:
  1) saada usaldusisikult, võlgnikult, võlausaldajalt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt vajalikku teavet, selgitusi ja dokumente;
  2) tutvuda asja kohtutoimikuga ja usaldusisiku aruannetega ning usaldusisiku kutsealase maksekonto väljavõtetega;
  3) esitada usaldusisikule arvamusi ja soovitusi.

§ 57.  Distsiplinaarvastutus

  (1) Usaldusisiku kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib koja aukohus määrata usaldusisikule distsiplinaarkaristuse.

  (2) Koja aukohus võib distsiplinaarkaristuse määrata muu hulgas:
  1) koja organi otsuste rikkumise eest;
  2) vääritu teo eest, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust usaldusisiku kutse vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime usaldusisiku kohustusi täites.

  (3) Koja aukohus ei aruta ega karista distsiplinaarkorras koja liikmeks olevat advokaati. Koja aukohus võib taotleda advokatuuri aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist.

  (4) Koja aukohtu määratavad distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) rahatrahv 64–3000 eurot;
  3) usaldusisikuna tegutsemise keeld kuni viieks aastaks.

  (5) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Trahvisumma kantakse koja kutsekogu eelarveosasse. Rahatrahvi määramise otsuses võib ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.

  (6) Otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

  (7) Ühe rikkumise eest võib määrata ühe distsiplinaarkaristuse. Kohtu poolt usaldusisiku vabastamist või trahvimist käesoleva seaduse § 53 lõike 8 alusel ei loeta distsiplinaarkaristuseks. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust ning käesolevas seaduses nimetamata muu organi või ametiisiku määratud distsiplinaarkaristust.

  (8) Kui ilmneb, et usaldusisik on rikkunud oma kohustusi käimasolevas menetluses, on koja aukohtul õigus jätta distsiplinaarkaristus määramata ja esitada kohtule taotlus:
  1) usaldusisiku vabastamiseks;
  2) usaldusisikule trahvi määramiseks.

  (9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud taotluse esitamist nõuab koja aukohus usaldusisikult kirjaliku seletuse kohustuste rikkumise asjaolude kohta.

  (10) Distsiplinaarkaristuse võib määrata rikkumisest teadasaamisest ühe aasta jooksul.

  (11) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub pärast kolme aasta möödumist selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

  (12) Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui usaldusisikule ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.

2. jagu Usaldusisikuna tegutsemine 

§ 58.  Usaldusisikuna tegutsemise õigus

  (1) Usaldusisikuna tegutsemise õigus on isikul, kes on kantud usaldusisikute nimekirja.

  (2) Usaldusisikute nimekirja kantakse teovõimeline füüsiline isik, kes:
  1) on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või bakalaureusekraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni ja kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise, võlanõustamise või raamatupidamise valdkonnas või kes on omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või magistrikraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
  2) on aus ja kõlbeline;
  3) valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;
  4) on läbinud käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud eksami;
  5) on läbinud käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud esmase koolituse.

  (3) Usaldusisikuna võib usaldusisikute nimekirja kanda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium.

  (4) Isik esitab enda usaldusisikute nimekirja kandmiseks koja kutsekogu juhatusele taotluse ühe aasta jooksul pärast eksami sooritamist ja esmase koolituskava täitmist. Koja kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates, tehes selle kohta kirjaliku otsuse. Otsuse ärakiri saadetakse isikule. Taotluse rahuldamata jätmist peab põhjendama.

  (5) Usaldusisikute nimekirja ei kanta isikut:
  1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist või välja heidetud advokatuurist või audiitorkogust või kellelt on võetud vandetõlgi kutse vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel või patendivoliniku kutse patendivoliniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel või kelle kohta kehtib pankrotihaldurina tegutsemise keeld;
  3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;
  4) kes on pankrotivõlgnik;
  5) kelle kohta kehtib ärikeeld või kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla ettevõtja;
  6) kes on viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või kellelt on usaldusisikuna tegutsemise õigus ära võetud.

§ 59.  Usaldusisiku eksami korraldus ja tasu

  (1) Usaldusisiku eksamil kontrollitakse eksamineeritava erialateadmisi ja isiksuseomaduste sobivust. Eksami viib läbi koja metoodikakomisjon. Eksam koosneb erialateadmiste testist ja vestlusest. Vestlus viiakse läbi erialateadmiste testi sooritanud eksamineeritavaga.

  (2) Usaldusisiku eksami läbiviimise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Usaldusisiku eksami erialateadmiste testi valdkonnad ning eksami hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Enne usaldusisiku eksami ja korduseksami sooritamist peab eksamineeritav tasuma kojale tasu 127 eurot. Nimetatud summa sisaldab ka esmase koolituskava koostamist ja täitmise kontrollimist. Kui isik on eksami sooritamisest vabastatud, kuid peab täitma esmase koolituse kava, peab ta kojale enne kava koostamist tasuma pool eksami tasust. Koda võib põhjendatud juhtudel eksami tasu määra alandada või isiku tasu maksmisest vabastada.

  (5) Pankrotihaldur ja vandeadvokaat ning isik, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud pankrotihaldurina, vandeadvokaadina, kohtunikuna või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, või kohtutäiturina, kelle haridustase vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 ja kes soovib usaldusisikuks saada viie aasta jooksul pärast pankrotihaldurina, vandeadvokaadina, kohtunikuna, prokurörina või kohtutäiturina tegutsemise lõpetamist, ei pea usaldusisikuna tegutsemise õiguse saamiseks sooritama usaldusisiku eksamit ja neile koostatakse kohe käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 nimetatud esmase koolituse kava.

§ 60.  Esmane koolitus

  (1) Pärast usaldusisiku eksami sooritamist koostab metoodikakomisjon isikule individuaalse esmase koolituse kava. Esmase koolituse kava koostatakse arvestusega, et selle täitmine ei takista töötamist põhitöökohal.

  (2) Esmase koolituse kava koostamise ja kava täitmise kontrollimise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 61.  Täiendusõpe

  (1) Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib metoodikakomisjon kord viie aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood).

  (2) Nõuded täiendusõppele ja täiendusõppe mahu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Metoodikakomisjon saadab vähemalt kaks kuud enne hindamisperioodi lõppemist isikule teate hindamisperioodi lõppemise kohta ning selgitab, millised andmed ja milliseks tähtpäevaks tuleb täiendusõppe kohustuse täitmise kohta esitada.

  (4) Isik, kes on hindamisperioodi jooksul omandanud magistri- või doktorikraadi õigusteaduses, ei pea sel perioodil täiendusõpet läbima. Täiendusõpet ei pea läbima ka vandeadvokaat ja pankrotihaldur, kes läbib täiendusõppe kas koja kutsekogu liikmena või advokatuuris.

  (5) Kui usaldusisik ei ole hindamisperioodi jooksul läbinud täiendusõpet nõutavas mahus või ei ole määratud tähtpäevaks metoodikakomisjonile täiendusõppe läbimise kohta andmeid esitanud, suunab metoodikakomisjon isiku eksamile. Eksam tuleb sooritada nelja kuu jooksul eksamile suunamisest arvates. Kui isik eksamit ei soorita, suunatakse ta korduseksamile. Eksamile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise korral loetakse eksam mittesooritatuks.

  (6) Kui usaldusisik ei ilmu mõjuva põhjuseta eksamile või ei soorita eksamit kahel katsel, arvab koda ta usaldusisikute nimekirjast välja.

§ 62.  Usaldusisikuna tegutsemise õiguse peatamine, lõpetamine ja äravõtmine

  (1) Koja kutsekogu juhatus võib usaldusisiku kirjaliku taotluse alusel lõpetada või peatada tema usaldusisikuna tegutsemise õiguse kuni kolmeks aastaks. Koja kutsekogu juhatus vaatab avalduse läbi ühe kuu jooksul selle saamisest arvates. Ajal, kui usaldusisikuna tegutsemise õigus on peatatud, ei kohaldata usaldusisikute nimekirjas olemise eest tasu maksmise kohustust ega täiendusõppe kohustust.

  (2) Koja kutsekogu juhatus arvab isiku usaldusisikute nimekirjast välja:
  1) kui tema puhul esineb käesoleva seaduse § 58 lõikes 5 nimetatud asjaolu;
  2) käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 sätestatud juhul;
  3) kui talle on kohaldatud distsiplinaarkaristusena usaldusisikuna tegutsemise keeld;
  4) kui ta jätab määratud tähtpäevaks nimekirjas olemise tasu kutsekogu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata.

  (3) Usaldusisikute nimekirjast väljaarvamise kohta teeb koja kutsekogu juhatus kirjaliku otsuse, mis toimetatakse kätte nimekirjast välja arvatud usaldusisikule. Otsus peab olema põhjendatud ja sisaldama otsuse vaidlustamise korda.

  (4) Usaldusisikute nimekirjast väljaarvamisega kaotab isik õiguse tegutseda usaldusisikuna.

§ 63.  Usaldusisikute nimekiri

  (1) Pärast käesoleva seaduse § 58 lõikes 4 nimetatud taotluse rahuldamist kannab koja kutsekogu juhatus isiku andmed usaldusisikute nimekirja.

  (2) Usaldusisiku kohta märgitakse nimekirjas:
  1) nimi;
  2) kontaktandmed;
  3) usaldusisikuna tegutsemise õiguse saamise kuupäev;
  4) andmed hariduse kohta;
  5) usaldusisikuna tegutsemise õiguse peatamise ja äravõtmise aeg ja alus;
  6) kutsealase maksekonto andmed.

  (3) Nimekirja pidaja on koda. Nimekiri tehakse avalikkusele kättesaadavaks koja veebilehel.

  (4) Nimekirja kantud usaldusisik peab tagama esitatud andmete õigsuse.

§ 64.  Nimekirjas olemise tasu

  (1) Usaldusisik maksab kojale nimekirjas olemise eest tasu, mis laekub koja kutsekogu eelarveosasse.

  (2) Tasu kehtestatakse fikseeritud igakuises suuruses.

  (3) Tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 65.  Usaldusisiku vastutus

  (1) Usaldusisik vastutab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest.

  (2) Usaldusisiku kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates päevast, kui kannatanu sai teada kahjust ja usaldusisiku vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta arvates usaldusisiku vabastamisest.

3. jagu Usaldusisiku kutsealane maksekonto 

§ 66.  Kutsealase maksekonto avamine ja sulgemine

  (1) Usaldusisik on kohustatud avama hiljemalt usaldusisikute nimekirja lisamisele järgneval tööpäeval Eestis tegutsevas krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis enda nimel vähemalt ühe kutsealase maksekonto.

  (2) Maksekonto avamisel on usaldusisik kohustatud märkima konto avamise lepingu lisatingimustes, et:
  1) maksekonto on avatud usaldusisiku kutsealaseks tegevuseks ja kontole laekuvad summad ei kuulu usaldusisikule;
  2) kutsealast maksekontot võib kasutada ainult kohustustest vabastamise menetluses võlgniku usaldusisikule üleantavate tulude hoidmiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks;
  3) kutsealane maksekonto ei kogu intresse.

  (3) Kui kohus nimetab käesoleva seaduse § 55 lõike 4 alusel uue usaldusisiku, peab vabastatud usaldusisik andma uuele usaldusisikule üle võlgnikuga seotud summad, mis on kantud vabastatud usaldusisiku kutsealasele maksekontole.

  (4) Kui usaldusisik arvatakse usaldusisikute nimekirjast välja, annab ta kutsealase maksekonto üle teisele usaldusisikule või konto suletakse hiljemalt väljaarvamise päeval. Konto sulgemise korral peab usaldusisik andma uuele usaldusisikule üle, või kui see on põhjendatud, tagastama võlgnikule võlgnikuga seotud summad, mis olid kantud suletavale maksekontole.

§ 67.  Kutsealase maksekonto kasutamine

  (1) Kutsealast maksekontot võib kasutada ainult kohustustest vabastamise menetluses võlgniku poolt usaldusisikule üleantavate tulude hoidmiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.

  (2) Kutsealasele maksekontole laekunud raha ei või usaldusisik kasutada büroo ülalpidamise kulude katmiseks ega ühelgi muul otstarbel peale võlausaldaja nõude rahuldamise. Vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõikes 6 sätestatule peab usaldusisik maksekontole laekunud summadest kinni oma tasu ja vajalikud kulutused.

  (3) Usaldusisik peab eraldi arvestust kutsealasel maksekontol oleva raha kohta, eelkõige selle raha kohta, mis on jäänud võlausaldajal või võlgnikul vastu võtmata.

6. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 68.  Seaduse kohaldamine

  (1) Käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

§ 69.  Paragrahvi 15 lõike 3 esimese lause ja § 58 lõike 1 rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse § 15 lõike 3 esimest lauset ja § 58 lõiget 1 rakendatakse 2024. aasta 1. juulist.

  (2) Kuni 2024. aasta 30. juunini võib kohus nimetada usaldusisiku ka usaldusisikute nimekirja väliselt, kuid peab sellisel juhul hindama, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus.

§ 70.  Paragrahvi 58 lõike 2 punkti 4 ja § 59 rakendamine

  Käesoleva seaduse § 58 lõike 2 punkti 4 ja § 59 rakendatakse 2026. aasta 1. juulist. 2026. aasta 30. juunini suunatakse isik § 58 lõike 2 punktist 5 ja §-st 60 tulenevalt esmasele koolitusele eksamit läbimata ning esmase koolituse kava koostatakse eksamitulemust arvestamata.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 71. – § 86. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 87.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil.

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (ELT L 172, 26.06.2019, lk 18–55).