Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
12.12.2024 otsus nr 495

Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine)

Vastu võetud 04.12.2024

§ 1.  Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine

Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõna „koolikohustuse” sõnaga „õppimiskohustuse”;

2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) peavad õppimiskohustuslike laste arvestust ja tagavad õppimiskohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele õppimiskohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi, tagavad meditsiiniabi ja toitlustamise õppetöö ajal;”;

3) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8¹ järgmises sõnastuses:

„8¹) korraldavad põhiharidust omandava lapse sõidu haridusasutusse ja tagasi ning hüvitavad põhiharidust, keskharidust, kutseharidust omandavale või lisaõpet läbivale isikule sõidukulu ühistranspordiseaduses sätestatud alustel;”;

4) seadust täiendatakse III¹. osaga järgmises sõnastuses:

„III¹. osa
ÕPPIMISKOHUSTUS

§ 10¹. Õppimiskohustus

(1) Õppimiskohustus on kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes ning omandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, et tagada enda areng.

(2) Õppimiskohustus on Eestis elaval lapsel, sealhulgas välisriigi kodakondsusega lapsel ja määratlemata kodakondsusega lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Lapsel on õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse.

(3) Õppimiskohustust ei ole Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi esindaja lapsel ega rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsel.

(4) Laps, kes oma terviseseisundi või individuaalse arengu tõttu ei ole õppimiskohustuslikku ikka jõudes saavutanud vajalikku koolivalmidust, võib õpinguid alustada ühe õppeaasta võrra hiljem, kui seda soovitab tema koolivalmidust hinnanud koolieelne lasteasutus või põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond.

(5) Koolieelne lasteasutus või kooliväline nõustamismeeskond soovitab õpinguid alustada ühe õppeaasta võrra hiljem, kui:
1) lapse tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed või enesekohased oskused ei ole õpingute alustamiseks vajalikul määral välja kujunenud või
2) laps vajab haiguse, trauma või tervisehäire tõttu pikaajalist ravi ja tema terviseseisund ei võimalda tal igapäevases õppetöös osaleda.

§ 10². Seadusliku esindaja kohustused lapse õppimiskohustuse suhtes

(1) Lapsevanem või eestkostja (edaspidi seaduslik esindaja) tagab õppimiskohustuse täitmise, sealhulgas:
1) loob õppimiskohustuslikule lapsele kodus õppimist võimaldavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
2) kasutab igapäevaseks infovahetuseks kooli määratud infokanalit;
3) jälgib õppimise edenemist ja teavitab probleemide korral kooli;
4) esitab koolile oma kontaktandmed ja teavitab nende muutustest;
5) pöördub kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;
6) taotleb vajaduse korral koolilt ja lapse elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt lapse õppimiskohustuse täitmist toetavate meetmete rakendamist ning kasutab neid meetmeid;
7) algatab vajaduse korral õpilase arengut toetava vestluse, osaleb õpilase arengut toetaval vestlusel ja panustab lapse õpitee valikuvõimaluste väljaselgitamisse;
8) esitab taotluse lapse põhikooli vastuvõtmiseks ja kinnitab lapse taotluse edasiõppimiseks pärast põhihariduse omandamist;
9) tutvub õppekorraldust reguleerivate aktidega, mis on avalikustatud kooli veebilehel, ja täidab teda puudutavaid sätteid;
10) teeb koostööd kooliga ja lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsusega.

(2) Kui seaduslik esindaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi, võtab valla- või linnavalitsus kasutusele lapse õiguste kaitseks vajalikud meetmed.

§ 10³. Valla ja linna ülesanded ning rakendatavad meetmed lapse õppimiskohustuse suhtes

(1) Valla- või linnavalitsus peab õppimiskohustuslike laste üle arvestust. Õppimiskohustuslike laste ja nende seaduslike esindajate toetamiseks seirab valla- või linnavalitsuse volitatud isik iga kuu Eesti hariduse infosüsteemi kaudu valla või linna haldusterritooriumil elavate õppimiskohustuslike laste õppes osalemist. Valla- või linnavalitsuse volitatud isikule tehakse Eesti hariduse infosüsteemis kättesaadavaks ka valla või linna haldusterritooriumil elavate tuge vajavate õppimiskohustuslike laste seaduslike esindajate rahvastikuregistrisse kantud elukoht, lisa-aadress ja kontaktandmed.

(2) Käimasoleval õppeaastal põhihariduse omandanud õpilaste puhul tagab valla- või linnavalitsus õppimiskohustuse täitmise hiljemalt 1. novembril, täites käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesandeid.

(3) Õppimiskohustusliku lapse elukohajärgne vald või linn toetab vajaduse korral õppimiskohustuslikku last, seaduslikku esindajat ja kooli, luues tingimused õppimiskohustuse täitmiseks, sealhulgas:
1) selgitab välja õppimiskohustuse täitmata jätmise põhjused ja õppimiskohustuse täitmist toetavad meetmed ning korraldab meetmete rakendamist;
2) korraldab koolitusi ja nõustamist õppimiskohustust mitte täitvate laste seaduslikele esindajatele, et toetada neid õppimistingimuste loomisel;
3) kehtestab õppimiskohustuse täitmise tagamiseks korra, milles määrab ametikoha või struktuuriüksuse, mille ülesandeks on rakendada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud meetmeid, ja meetmetega seotud tegevuste korralduse.

(4) Valla- või linnavalitsus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud korra ja korras määratud ametikoha või struktuuriüksuse kontaktandmed oma veebilehel.

(5) Kui õppimiskohustuse täitmist takistab lapse abivajadus lastekaitseseaduse või sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses, tagab vald või linn lapse abistamise nimetatud seadustes sätestatud korras. Valla- või linnavalitsus kaasab kooli lapse abivajaduse hindamisse ja abi osutamisse.

(6) Lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus teavitab kooli menetluse alustamisest ja edasisest koostööst.

§ 10⁴. Õppeasutuse ülesanded õppimiskohustuse täitmise tagamisel

Õppeasutuse ülesanded õppimiskohustuse täitmisel on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning kutseõppeasutuse seaduses.”;

5) paragrahvi 15 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;

6) seadust täiendatakse V¹. osaga järgmises sõnastuses:

„V¹. osa
ÕPPELIIGID EESMÄRGI ALUSEL

§ 18¹. Õppeliigid

(1) Formaalõpe on eesmärgistatud ja struktureeritud õpe, mis toimub õppekava alusel alushariduses, põhihariduses, keskhariduses, kutsehariduses ja kõrghariduses ning mille läbimist tunnustatakse üldjuhul haridusliku kvalifikatsiooniga.

(2) Mitteformaalõpe on eesmärgistatud ja struktureeritud vabatahtlik õpe, mis võib toimuda õppekava alusel. Mitteformaalõppe võimalusi pakuvad eeskätt noorsootöö, huvihariduse ja täiskasvanute täienduskoolituse asutused ja organisatsioonid.”;

7) paragrahvi 36⁶ lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) tagada lapse õppimiskohustuse täitmise seire ja õpilaskandidaatide vastuvõtu läbiviimine;”;

8) paragrahvi 36⁶ lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses”;

9) paragrahvi 36⁶ lõige 2² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2²) Eesti hariduse infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
1) õpilaskandidaadi, õpilase, nende seadusliku esindaja, lapse, üliõpilase, täienduskoolituse lõpetaja, õpetaja, haridusasutuse juhi, tugispetsialisti, lapsehoidja, akadeemilise töötaja ning huvihariduse õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötaja üldandmed, vajaduse korral ka andmed elamisloa ja -õiguse, kodakondsuse ja emakeele kohta;
2) õpilaskandidaadi, õpilase ja üliõpilase haridusasutusse vastuvõtu, õppe peatumise, ülemineku ja õppest väljaarvamise, sealhulgas õppe lõpetamise andmed ning täienduskoolituse lõpetaja kohta õppe lõpetamise andmed;
3) lapse ja õpilase toetamise ning tugiteenuste andmed, sealhulgas nende terviseandmed;
4) andmed õpilase, üliõpilase, õpetaja, haridusasutuse juhi, tugispetsialisti, akadeemilise töötaja ning huvihariduse õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötaja kvalifikatsiooni kohta;
5) andmed õpilase õppetöö ja tulemuste kohta;
6) õpilase ja üliõpilase õppimise koha andmed, sealhulgas välisriigis ja kinnipidamisasutuses õppimise andmed;
7) õpilase ja üliõpilase varasemate õpingute ning töökogemuse arvestamise andmed;
8) õpilase ja üliõpilase stipendiumide, toetuste ja õppelaenu saamise andmed;
9) andmed õpetaja, haridusasutuse juhi, tugispetsialisti, lapsehoidja, akadeemilise töötaja ning huvihariduse õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötaja töötamise piirangute kohta;
10) doktorandi, õpetaja, haridusasutuse juhi, tugispetsialisti, lapsehoidja ja akadeemilise töötaja töötamise andmed;
11) õppe- ja haridusasutuste andmed;
12) andmed õppekavade ja residentuuri programmide, majandustegevusteadete, õppe läbiviimise õiguse, registreeringute, koolitus- ja tegevuslubade ning välishindamise tulemuste kohta.”;

10) paragrahvi 36⁶ lõiked 2³ ja 2⁴ tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 36⁶ täiendatakse lõigetega 2⁵ ja 2⁶ järgmises sõnastuses:

„(2⁵) Eesti hariduse infosüsteemi andmeid säilitatakse järgmiselt:
1) õpilaskandidaadi ja tema seadusliku esindaja andmeid, mis on vastuvõtuprotsessis kogutud, säilitatakse 12 kuud alates vastuvõtuotsuse tegemise päevast;
2) õpilase andmeid, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud andmed, säilitatakse kuni 25 aastat pärast haridusasutusest väljaarvamist, sealhulgas lõpetamist;
3) andmeid isiku omandatud kvalifikatsiooni kohta säilitatakse kümme aastat pärast isiku surma;
4) õpilase seadusliku esindaja andmeid säilitatakse õpilase haridusasutusest väljaarvamiseni;
5) õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide, akadeemiliste töötajate ning huvihariduse õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate andmeid, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud andmed, säilitatakse kuni 25 aastat pärast kande tegemist;
6) logid säilitatakse vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule.

(2⁶) Säilitustähtaja möödumisel andmed kustutatakse või anonüümitakse.”;

12) paragrahvi 36⁶ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eesti hariduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:
1) andmekogu volitatud töötleja;
2) vastutava töötleja, kaasvastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
3) kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;
5) muud korraldusküsimused.”;

13) seadust täiendatakse §-ga 38 järgmises sõnastuses:

„§ 38. Õppimiskohustuse rakendamine ja järelhindamine

(1) Käesoleva seaduse III¹. osas sätestatud õppimiskohustust ei rakendata isikute suhtes, kes on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kuni 2025. aasta 1. septembrini kehtinud redaktsioonis sätestatud koolikohustuse täitnud enne 2025. aasta 1. septembrit.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib hiljemalt 2035. aastal käesoleva seaduse mõju ja tulemuslikkust ning esitab vajaduse korral ettepanekud selle muutmiseks.”.

§ 2.  Kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Kutseõppeasutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „kättesaadavuse” sõnadega „ja ligipääsetavuse”;

2) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „õppekavarühmas” sõnadega „või ettevalmistavat õpet”;

3) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ettevalmistava õppe läbiviimise õigus antakse vastavalt käesoleva seaduse § 23² lõikele 2.”;

4) paragrahvi 10 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „, välja arvatud isikuarengu õppekavarühmas,”;

5) paragrahv 10¹ tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 11¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11¹) kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas nende käesoleva seaduse § 47¹ lõikes 3 nimetatud koolituskohtade arvu, mille õppekulusid riik ei hüvita;”;

7) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) kooskõlastab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval, sealhulgas nende käesoleva seaduse § 47¹ lõikes 3 nimetatud koolituskohtade arvu, mille õppekulusid riik ei hüvita.”;

8) paragrahvi 22 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja kutsevaliku õppekava erisused”;

9) paragrahvi 23 lõige 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

10) seadust täiendatakse §-dega 23¹–23³ järgmises sõnastuses:

„§ 23¹. Ettevalmistav õpe

(1) Ettevalmistav õpe on tasemeõpe isikuarengu õppekavarühmas, mille käigus omandatakse keskharidus- või kutseõppes õpingute jätkamiseks vajalikud kompetentsid teisel kvalifikatsioonitasemel.

(2) Ettevalmistava õppe ülesanne on toetada õpilast enese tundmaõppimisel ja valikuvõimaluste mõistmisel ning tagada õpilase valmisolek õpingute ja tööeluga seotud otsuste tegemiseks ja elluviimiseks.

§ 23². Ettevalmistava õppe läbiviimine

(1) Ettevalmistava õppe kättesaadavuse tagab riik.

(2) Valdkonna eest vastutav minister annab käskkirjaga ettevalmistava õppe läbiviimise õiguse riigikoolidele, arvestades õpperühma avamise vajalikkust piirkonnas. Valdkonna eest vastutav minister võib anda selle õiguse halduslepinguga üle ka munitsipaalkooli pidajale.

(3) Ettevalmistava õppe läbiviimiseks esitab kool taotluse õppekava registreerimiseks hariduse infosüsteemi vähemalt kolm kuud enne õppetöö algust.

(4) Valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon hindab õppekava vastavust õppe sisule ja õppe läbiviimisele seatud nõuetele. Nõuetele vastavad õppekavad registreeritakse hariduse infosüsteemis.

§ 23³. Ettevalmistava õppe korraldus

(1) Õppimiskohustuslikule lapsele, kes ei omanda keskharidust või kutseharidust, tagatakse koolituskoha olemasolu ettevalmistavas õppes aasta läbi. Vaba koha olemasolu korral võetakse vastu isikuid vanuses kuni 26 eluaastat.

(2) Ettevalmistava õppe kestus on üks õppeaasta. Kui õppimiskohustuslik õpilane on käimasoleval õppeaastal vastu võetud keskharidus- või kutseõppesse, võib õpe olla lühem kui üks õppeaasta. Kui õppimiskohustuslikku õpilast ei ole ettevalmistava õppe tulemusena vastu võetud keskharidus- või kutseõppesse, võib õpe olla pikem kui üks õppeaasta.

(3) Ettevalmistava õppe alustamise tingimus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus.

(4) Ettevalmistava õppe korralduse ja õppekava nõuded ning ettevalmistava õppe rahastamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Ettevalmistav õpe loetakse lõpetatuks pärast individuaalses õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist ja õppimiskohustuslike õpilaste puhul pärast keskharidus- või kutseõppesse vastuvõtmist. Ettevalmistava õppe lõpetajale väljastatakse lõputunnistus.

(6) Saavutatud õpiväljundeid võib õppeasutus, kuhu ettevalmistava õppe lõpetanud õpilane kandideerib, arvestada nii õpingute jätkamiseks vajalike vastuvõtutingimuste täitmisena kui ka valitud õppekava osana.”;

11) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Põhiharidusega õppimiskohustusliku lapse vastuvõtu korraldab kool hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas. Vastuvõtt, sealhulgas jätkuvastuvõtt, peab olema lõpetatud hiljemalt 31. augustiks. Pärast vastuvõttu vabaks jäänud koolituskohad avalikustab kool oma veebilehel.”;

12) paragrahvi 25 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „direktoril” sõnadega „ja tema volitatud isikul”;

13) paragrahvi 25 lõikest 9 jäetakse välja sõnad „tuge saavale”;

14) seadust täiendatakse §-ga 31¹ järgmises sõnastuses:

„§ 31¹. Õpilase arengu ja õppimise toetamine

(1) Õpilase arengu ja õppimise toetamisel ning kvaliteetse kutsehariduse andmisel järgib kool kaasava hariduse põhimõtteid ning tagab toe võrdväärse kättesaadavuse kõigile õpilastele.

(2) Õpilase arengu ja õppimise toetamise, sealhulgas tugimeetmete rakendamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava. Seejuures peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Individuaalse õppekava kinnitab kooli direktor või tema volitatud isik.

(4) Õppimiskohustusliku õpilase õppetöös osalemise üle arvestuse pidamiseks ja õppimiskohustuse täitmise tagamiseks rakendab kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35 lõikeid 2 ja 4 ning § 36.”;

15) paragrahvi 32 lõike 2 teine lause ja lõiked 4–10 ning § 34 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 1³ järgmises sõnastuses:

„(1³) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 sätestatud juhul väljastab kool õpilasele kooli lõpetamisel põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse, millel on kutseõppe läbimist tõendav kanne, või kutseõppeasutuse lõputunnistuse või mõlemad.”;

17) paragrahvi 34¹ lõike 1 punktides 3 ja 7 asendatakse sõna „koolikohustuslik” sõnaga „õppimiskohustuslik”;

18) paragrahvi 34¹ lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „õppekavale” sõnadega „, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane”;

19) paragrahvi 34¹ lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„5) kui õpilane õppis vanglas korraldatud kutseõppes, kuid ei jätka kahe kuu jooksul pärast vabanemist õpinguid koolis;
6) kui õpilane ei täida õppekava nominaalkestuse jooksul kutseõppe lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava alusel muudetud või ei ole tehtud kohandusi õppeajas, õppesisus või õppekorralduses, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane;”;

20) paragrahvi 34¹ lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „toetusmeetmeid” sõnadega „, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane”;

21) paragrahvi 34¹ lõike 1 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „õpilasel” sõnadega „, kes ei osale õppetöös,”;

22) paragrahvi 34¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kui õpilane ei täida käesoleva seaduse § 47¹ lõigete 1 ja 2 alusel tekkinud kohustusi.”;

23) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õpilasel on vaba koha olemasolu korral õigus jätkata ühes koolis alustatud õpinguid teises koolis sama või uue kutse- või eriala õppekava alusel. Seni läbitud õpingute arvestamiseks valitud õppekava osana kohaldatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtteid.”;

24) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Õpilasel on õigus direktori otsusel jätkata alustatud õpinguid vaba koha olemasolu korral samas koolis teisel õppekaval ilma koolist väljaarvamise ja vastuvõtmise toiminguteta, kui kool on hinnanud õpilase sobivust õppekava läbimiseks ja õpitaval erialal tegutsemiseks. Õppekava vahetamise korral kohaldatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtteid. Õppekava vahetamise tingimused ja korra kehtestab kooli nõukogu.”;

25) paragrahvi 43 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „korras” sõnadega „, välja arvatud ettevalmistava õppe õpilane”;

26) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) saada õppimise toetamiseks tugiteenuseid ja -meetmeid;”;

27) paragrahvi 47 lõike 10 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilaste ja kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe koolituskohtade arv, ning õppekavarühmad või õppekavad, mille alusel õppivalt õpilaselt ei ole koolil õigust tasu nõuda.”;

28) paragrahvi 47 lõike 11 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „kutseõppe koolituskohtade arv” tekstiosaga „, ning õppekavarühmad või õppekavad, mille alusel õppivalt õpilaselt ei ole koolil õigust tasu nõuda”;

29) paragrahvi 47 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 47 lõiget 14 täiendatakse pärast sõna „korra” sõnadega „ning õppekavarühmad ja õppekavad, mille alusel õppivalt õpilaselt ei ole õigust tasu nõuda,”;

31) seadust täiendatakse §-ga 47¹ järgmises sõnastuses:

„§ 47¹. Kutseõppe tasuline tasemeõpe

(1) Riigi- ja munitsipaalkool nõuab õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õppekava ulatuses õpilaselt, kes on:
1) koolituskohale kandideerides juba vastu võetud kutseõppe tasuta tasemeõppesse või immatrikuleeritud kõrgharidustaseme tasuta õppesse;
2) vastuvõtmisele eelneva kümne aasta jooksul lõpetanud kõrgharidustaseme tasuta õppe;
3) vastuvõtmisele eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta sama või kõrgema taseme kutseõppe, välja arvatud juhul, kui ta asub õppima lõpetatud taseme jätkuõppes;
4) enne vastuvõtmist kahel või enamal korral tasuta kutseõppe tasemeõppesse vastu võetud ja kõigil kordadel õpingud katkestanud ning viimasest katkestamisest on möödas vähem kui viis aastat.

(2) Riigi- ja munitsipaalkool nõuab õppekulude hüvitamist kogu õppekava ulatuses õpilaselt, kes asub õppima eesti keelest erinevas keeles läbiviidavas tasemeõppes.

(3) Riigi- ja munitsipaalkool, sealhulgas rakenduskõrgkool, võib pakkuda lisaks käesoleva seaduse § 47 lõike 8 alusel moodustatud koolituskohtadele ka tasulisi koolituskohti, mille puhul nõutakse õppekulude hüvitamist kogu õppekava ulatuses ka õpilaselt, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.

(4) Kutseõppeasutus ei nõua õppekulude hüvitamist õpilaselt, kes:
1) täidab õppimiskohustust;
2) õpib ettevalmistavas õppes;
3) õpib kutsekeskhariduse õppekaval ega ole enne vastuvõtmist omandanud keskharidust;
4) õpib käesoleva seaduse § 47 lõike 8 alusel moodustatud koolituskohal ega vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustele.

(5) Õpilaselt, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tingimustele, ei nõuta õppekulude hüvitamist, kui ta asub esimest korda samal tasemel õppima pärast ettevalmistava õppe lõpetamist või on varem paralleelselt üldkeskhariduse omandamisega lõpetanud kutseõppe tasemeõppe.

(6) Õpilaselt, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tingimustele, ei nõuta õppekulude hüvitamist, kui tal on tuvastatud vähenenud töövõime, ta on registreeritud töötu või muu sihtrühm tööturumeetmete seaduses sätestatud oskuste arendamise tööturumeetme alusel ning Eesti Töötukassa on temaga tegevuskavas kokku leppinud töötukassa toel kutseõppe tasemeõppesse õppima asumise.

(7) Õpilaselt, kes vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustele, ei nõuta õppekulude hüvitamist, kui ta asub õppima õppekavarühmas või õppekaval, mille eest riik on käesoleva seaduse § 47 lõike 10 punkti 3, lõike 11 punkti 3 või lõike 14 kohaselt keelanud tasu võtta.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õpilasel on võimalik üle minna tasuliselt koolituskohalt tasuta koolituskohale ainult vaba koolituskoha olemasolu korral õppekavarühmas või õppekaval, mille eest riik on käesoleva seaduse § 47 lõike 10 punkti 3, lõike 11 punkti 3 või lõike 14 kohaselt keelanud tasu võtta. Tasuta koolituskohale ülemineku täpsema korra kehtestab kooli nõukogu.

(9) Käesoleva seaduse § 47 lõike 8 alusel moodustatud koolituskoha vabanedes võib kool selle täita sama õppekava tasulisel koolituskohal õppiva õpilasega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õpilasega.

(10) Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(11) Kooli nõukogu kehtestab õppekava koolituskoha tasu suuruse hiljemalt vastuvõtu alguseks. Juba õppima asunud õpilase koolituskoha tasu suurust võib kool suurendada eelmise õppeaastaga võrreldes kuni kümme protsenti, aga mitte enam kui käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud piirmäär.”;

32) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui kutseõppeasutus ja gümnaasium liidetakse või kool, kus pakutakse nii kutseõpet kui ka üldharidusõpet, korraldatakse ümber, selle pidamine antakse üle või tegevus lõpetatakse, kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut.”;

33) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 51. Kutsehariduse ja üldhariduse pakkumine ühes asutuses

(1) Kooli pidaja otsusega võib kool pakkuda lisaks kutseharidusele ka üldkeskharidust, kui koolis toimub õpe ka kutsekeskhariduse õppekava alusel.

(2) Kooli pidaja otsusega võib kool pakkuda põhiharidust mittestatsionaarses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ka statsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 22 sätestatud korras.

(3) Koolis, kus toimub kutseõpe muusika ja esituskunstide õppekavarühmas, võib pakkuda üldharidusõpet, moodustades õppegruppe muusika alal alates põhikooli esimesest klassist ja koreograafia alal alates neljandast klassist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil tegutsevas koolis kohaldatakse üldharidusõppe õppekoormusele, hindamisele, õppekavadele, toetustele, koolivaheaegadele, kooli lõpetamise tingimustele ning õpilase õigustele ja kohustustele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut, muus osas kohaldatakse käesolevat seadust.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil tegutseva kooli põhimäärus ja arengukava peavad lisaks käesolevas seaduses sätestatud andmetele sisaldama üldharidusõppe kohta ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 66 ja 67 sätestatud kohustuslikke andmeid. Põhimäärus ja arengukava kinnitatakse käesolevas seaduses sätestatud korras.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil tegutsevas koolis on hoolekogu, mille moodustamise ja tegevuse suhtes kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, ning nõunike kogu, mille moodustamise ja tegevuse suhtes kohaldatakse käesolevat seadust.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil tegutsevas koolis on õppenõukogu, mis tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil tegutsevas koolis on nõukogu, mille moodustamise ja pädevuse suhtes kohaldatakse käesolevat seadust.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil tegutseva kooli direktori vaba ametikoha täitmisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil tegutseva kooli direktoril on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus.”;

34) seadust täiendatakse §-ga 59¹ järgmises sõnastuses:

„§ 59¹. Üleminek kutsevaliku õppekavalt ettevalmistavale õppele

(1) Kutsevaliku õppekavad suletakse hiljemalt 2026. aasta 31. augustil.

(2) Õpilane, kes õpib 2025/2026. õppeaastal kutsevaliku õppekaval, saab õppida kutsevaliku õppekaval õppeaasta lõpuni. Kutsevaliku õppe läbiviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2025. aasta 1. septembrit kehtinud redaktsiooni.

(3) Käesoleva seaduse § 23² lõikes 2 nimetatud koolidel on võimalik ettevalmistavat õpet läbi viia alates 2026. aasta 1. septembrist.”;

35) seadust täiendatakse §-ga 63¹ järgmises sõnastuses:

„§ 63¹. Tasulise kutseõppe rakendamine

(1) Käesoleva seaduse § 47¹ kohaldatakse 2025. aasta 1. septembril algaval õppeaastal õpinguid alustavatele õpilastele.

(2) Käesoleva seaduse § 47¹ lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tasu nõudmise alust ei rakendata kuni 2030. aasta 1. septembrini kuni 26-aastase õpilase suhtes, kes asub õppima teist korda sama taseme kutseõppes või kes on lõpetanud kõrgharidustaseme tasuta õppe.

(3) Käesoleva seaduse § 47¹ lõike 1 punktis 4 nimetatud vastuvõtmisele eelneva perioodina võetakse arvesse koolituskohale kandideerimisele eelneva kümne aasta andmed hariduse infosüsteemis.

(4) Käesoleva seaduse § 47¹ lõike 1 punktis 4 nimetatud katkestamiseks ei loeta õpilase koolist väljaarvamist vastuvõtuaasta õppetöö esimese 30 päeva jooksul.

(5) Käesoleva seaduse § 47¹ lõigetes 1–7 nimetatud tasulise ja tasuta koolituskoha kindlaksmääramisel lähtutakse koolituskohale vastuvõtu ajal kättesaadavatest andmetest.”.

§ 3.  Kõrgharidusseaduse muutmine

Kõrgharidusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõiget 6 täiendatakse punktiga 1² järgmises sõnastuses:

„1²) on õppima asudes juba vastu võetud tasuta koolituskohale keskhariduse järgses kutseõppe tasemeõppes;”;

2) paragrahvi 16 lõike 6 punktis 3¹ asendatakse sõna „esimesel” sõnaga „teisel”;

3) paragrahvi 16¹ lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) on õppima asudes juba vastu võetud tasuta koolituskohale keskhariduse järgses kutseõppe tasemeõppes.”;

4) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) on surnud.”;

5) paragrahvi 21 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „õppekorralduse,” sõnadega „välja arvatud õpilase koolist väljaarvamise,”;

6) paragrahvi 47¹ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 47¹. Käesoleva seaduse § 16 lõigete 2 ja 6 ning § 16¹ lõike 3 kohaldamine”;

7) paragrahvi 47¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Alates 2024/2025. õppeaasta algusest kuni 2026/2027. õppeaasta lõpuni võib üliõpilasele, kes on enne 2024/2025. õppeaastat kõrghariduse tasemele immatrikuleeritud, kohaldada käesoleva seaduse § 16 lõike 6 punktides 3‒3² ja § 16¹ lõike 3 punktis 2 kehtestatud õppekulude hüvitamise regulatsiooni vaid juhul, kui ta on õppinud samal kõrgharidustasemel rohkem kui poole õppekava nominaalkestusest tasuta.”;

8) paragrahvi 47¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva seaduse § 16 lõike 6 punktis 1² ja § 16¹ lõike 3 punktis 3 sätestatud alust õppekulude hüvitamiseks kohaldatakse alates 2025/2026. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilasele.”.

§ 4.  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses, välja arvatud § 1 lõikes 1, asendatakse sõna „vanem” sõnadega „seaduslik esindaja” vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(edaspidi vanem)” tekstiosaga „(edaspidi seaduslik esindaja)”;

3) paragrahvi 2 lõike 1 esimeses lauses ja § 39 lõike 8 punktis 2 asendatakse sõna „koolikohustus” sõnaga „õppimiskohustus” vastavas käändes;

4) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õppimiskohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse valla või linna haldusterritooriumil elavatele õppimiskohustuslikele lastele tagab vald või linn, kaasates vajaduse korral erakooli pidaja või riigi.”;

5) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

„(2¹) Igale õppimiskohustuslikule lapsele ning käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud isikule põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra, mille alusel määrab igale õppimiskohustuslikule lapsele elukohajärgse kooli. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral seadusliku esindaja soove.

(2²) Teise valla või linna munitsipaalkooli saab määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidava valla- või linnavalitsuse nõusolekul.”;

6) paragrahvi 7 lõikes 4, § 22 lõigetes 2 ja 4, § 22 lõike 8 esimeses lauses, § 27 lõikes 1, § 28 lõike 1 punktides 4 ja 8, § 37 lõike 6 teises lauses ning § 48 lõikes 1 asendatakse sõna „koolikohustuslik” sõnaga „õppimiskohustuslik” vastavas käändes;

7) paragrahvi 7 lõikes 5 ja § 22 lõike 4 esimeses lauses asendatakse arv „17” arvuga „18”;

8) paragrahvi 7¹ lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õppimiskohustuse täitmise ning kvaliteetse, valikurohke ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse omandamise võimaluse tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume.”;

9) paragrahvi 7¹ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Õppimiskohustuse täitmise tagamiseks pakub riik ettevalmistava õppe võimalust vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-des 23¹–23³ sätestatule.”;

10) seaduse 2. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kool arvestab õpilase taotluse alusel või piiratud teovõimega õpilase puhul tema seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses õpetatava osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga ettenähtud õpitulemusi.”;

12) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õpingute arvestamise aluseid kirjeldatakse vastavalt riiklikes õppekavades sätestatule kooli õppekava üldosas.”;

13) paragrahvi 24 lõike 5 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja”;

14) paragrahvi 25 lõike 3 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kursus vastab ühe õppeaine 35 õppetunnile, mis on arvestuslikult võrdne 1,5 arvestus- või ainepunktiga, mida kasutatakse õppemahu arvestamise alusena kutse- või kõrgharidusõppes.”;

15) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Põhiharidusega õppimiskohustusliku lapse vastuvõtu korraldab kool hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas. Vastuvõtt, sealhulgas jätkuvastuvõtt, peab olema lõpetatud hiljemalt 31. augustiks. Pärast vastuvõttu vabaks jäänud koolituskohad avalikustab kool oma veebilehel.”;

16) paragrahvi 28 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kui õpilane põhi- või keskharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane;”;

17) paragrahvi 28 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad” või „puudulikud”, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane;”;

18) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid 18-aastaste ja vanemate õpilaste gümnaasiumist väljaarvamiseks.”;

19) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 viidatud ühtse põhikooli lõpueksami võib õpilane sooritada erialase lõpueksami või kutseeksamina. Põhikooli lõpetamiseks õpilase valitud saksa või prantsuse keele põhikooli lõpueksami võib käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras asendada rahvusvaheliselt tunnustatud eksamiga samas aines.”;

20) paragrahvi 31 lõike 5 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

21) seadust täiendatakse §-ga 32¹ järgmises sõnastuses:

„§ 32¹. Juurdepääs eksamitööga seotud teabele

(1) Ühtse põhikooli lõpueksami töö ja gümnaasiumi riigieksami töö (edaspidi eksamitöö) ja eksamitöö hindamist puudutav teave ei ole avalik, kui käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

(2) Eksamitöö avalikustatakse kolme aasta möödudes pärast eksamitöö toimumise aastat.

(3) Õpilasel on õigus tutvuda oma eksamitööga ja selle hindamist puudutava teabega pärast eksamitulemuse avaldamist.

(4) Pärast eksamitulemuse avaldamist tagatakse eksami sooritanud õpilase ligipääs eksamitööle ja selle hindamist puudutavale teabele sellekohase taotluse esitamise korral. Ligipääs teabele võimaldatakse testide andmekogu vastutava töötleja esindaja juuresolekul, kes annab teabe kohta selgitusi.”;

22) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tasemetööde ainevaldkonnad, õppeained, vormid ja aja, tasemetööde ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra ning tasemetööde, põhikooli ühtsete lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.”;

23) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, vastutades oma pädevuste arendamise, õpitee kujundamise ja õpitulemuste saavutamise eest.”;

24) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Pädevuste arendamiseks, õpitee kujundamiseks ja õpitulemuste saavutamiseks on õpilasel:
1) õigus turvalisele ja koostöisele õppekeskkonnale;
2) õigus küsida abi ja tuge ning kasutada talle määratud tugiteenuseid;
3) õigus kasutada kooli loodud huvihariduse ja -tegevuste võimalusi;
4) õigus taotleda mitteformaalõppes või teises haridusasutuses õpitu arvestamist õppekava täitmisena;
5) õigus küsida koolilt õpitee valikute tegemiseks vajalikku teavet ja saada asjakohast tuge;
6) kohustus käituda teiste suhtes lugupidavalt ja järgida kooli kodukorras kokkulepitud käitumisreegleid.”;

25) paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kool peab õppest puudumiste üle arvestust ning teeb selle kättesaadavaks seaduslikele esindajatele ja kohaliku omavalitsuse üksusele.”;

26) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 36. Õppimiskohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamine ja rakendatavad meetmed

(1) Seaduslik esindaja teavitab kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest hiljemalt esimesel õppest puudumise päeval. Kui seaduslik esindaja ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest seaduslikku esindajat hiljemalt järgmisel õppepäeval.

(2) Kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjenduseks on esitatud ebaõigeid andmeid, võib kool küsida seaduslikult esindajalt lisaselgitust.

(3) Õpilase puhul, kes on rohkem kui kahe nädala jooksul puudunud õppest korduvalt põhjuseta ja kellel on võlgnevusi õppetöös ning kelle puhul on õpetaja või tugispetsialist esitanud kirjalikke või suulisi tähelepanekuid toe vajaduse kohta, on koolil kohustus hinnata:
1) osutatud toe piisavust, lisatoe vajadust ja toe pakkumiseks kohaliku omavalitsuse kaasamise vajadust;
2) individuaalse õppekava koostamise vajadust, et vältida õpilünkade teket ja suurenemist;
3) individuaalse õppekava muutmise vajadust, kui õpe toimub individuaalse õppekava alusel;
4) individuaalse karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise vajadust;
5) edasise õppe ja arengu eesmärkide kavandamiseks vestluse pidamise vajadust.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud hindamise tulemusena tuvastatakse lisatoe, kohaliku omavalitsuse kaasamise, individuaalse õppekava koostamise või muutmise, individuaalse karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise või seadusliku esindajaga vestluse pidamise vajadus, rakendab kool asjakohaseid meetmeid.

(5) Kui kooli rakendatud meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada põhjusel, et kool ei saa viie õppepäeva jooksul õpilase või seadusliku esindajaga kontakti, pöördub kool järgmiste meetmete rakendamiseks valla- või linnavalitsuse poole. Valla- või linnavalitsuse meetmete rakendamisel osaleb kool lapse abistamises oma ülesannete piires.

(6) Direktor või kooli pidaja määrab isiku, kelle tööülesannete hulka kuulub õppimiskohustusega seotud info valla- või linnavalitsusega vahetamise korraldamine.”;

27) paragrahvi 37 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva seaduse § 36 lõikes 3 nimetatud asjaoludel korraldab kool õpilasega arenguvestluse ühe kuu jooksul hindamise tulemuse tuvastamisest arvates.”;

28) paragrahvi 46 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „takistusi koolikohustuse täitmisel või”;

29) paragrahvi 50 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lisaõpet võimaldatakse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud või toimetulekuõppe alusel põhikooli lõpetanule ning põhikooli riikliku õppekava alusel põhikooli lõpetanule, kes tulenevalt hariduslikust erivajadusest vajab täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks ja sotsiaalse toimetuleku parandamiseks.

(2) Lisaõppesse võetakse õpilane, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ja kes ei ole õppekeskkonna muutuseks valmis. Lisaõppes osalevale õpilasele kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides statsionaarses õppes põhiharidust omandavate õpilaste kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

(3) Põhikoolis toimuv lisaõpe kestab ühe õppeaasta. Lisaõppes osalevale õpilasele võimaldatakse juhendatud õpet 1120 õppetunni ulatuses. Juhendatud õpe koosneb täiendavast üldhariduslikust õppest, karjääriõppest, -infost ja -nõustamisest ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamisest. Lisaõppe läbinud õpilane saab jätkata tasemeõppes või ettevalmistavas õppes.”.

§ 5.  Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1, § 8 lõikes 2, § 43 lõikes 4², § 49 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 3, § 51 lõike 2 punktides 2 ja 3 ning § 69 lõike 7 punktis 5 asendatakse sõna „koolikohustuslik” sõnaga „õppimiskohustuslik” vastavas käändes;

2) paragrahvi 7 lõike 4 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „15–16-aastase koolikohustusliku” tekstiosaga „15–17-aastase õppimiskohustusliku”;

3) paragrahvi 8 lõikes 4 asendatakse sõna „koolikohustuslikkuse” sõnaga „õppimiskohustuslikkuse”;

4) paragrahvi 43 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) 13–14-aastasel töötajal – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal;”;

5) paragrahvi 43 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal – 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.”;

6) paragrahvi 43 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Õppimiskohustuse täitnud alaealise tööaeg ei tohi summeeritud tööaja arvestuse puhul ületada 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.”.

§ 6.  Tööturumeetmete seaduse muutmine

Tööturumeetmete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) on noorem kui 18 aastat, välja arvatud juhul, kui alla 18-aastane isik on täitnud õppimiskohustuse;”;

2) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse § 8 lõike 4 punkti 1 enne 2025. aasta 1. septembrit kehtinud redaktsiooni kohaldatakse alla 18-aastasele isikule, kes esitas töötukassale töötuna arvelevõtmise avalduse või kes on töötuna arvele võetud enne 2025. aasta 1. septembrit või kellele ei kehti õppimiskohustus.”.

§ 7.  Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seaduse § 12 täiendatakse lõikega 3² järgmises sõnastuses:

„(3²) Alla 18-aastasel osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimusi täitmata kuni 18-aastaseks saamiseni.”.

§ 8.  Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „koolituskohad” sõnadega „, välja arvatud ettevalmistava õppe õppekaval”;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „statsionaarses õppes” sõnadega „, välja arvatud ettevalmistavas õppes,”.

§ 9.  Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel on antud soovitus lapse koolikohustuse täitmise” tekstiosaga „Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel on antud soovitus õpingute”;

2) paragrahvi 34 esimeses lauses ja § 41 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „koolikohustuse täitmine” sõnaga „õpingud” vastavas käändes.

§ 10.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. septembril.