Tündre looduskaitseala kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 20.01.2023 nr 4
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Tündre looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Tündre looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada:
1) metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust, ohustatud ja kaitsealuseid liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: looduslikult rohketoitelised järved (3150)3, liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
3) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku: metsis (Tetrao urogallus) ja limatünnik (Sarcosoma globosum).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Valga maakonnas Tõrva vallas Pilpa külas ja Viljandi maakonnas Mulgi vallas Lilli külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(3) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldamisel, metsa- ja põllumajandustöödel maatulundusmaal ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.
(4) Kaitseala vetel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(5) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(6) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud § 11 punktis 4 sätestatud juhul Paluora ja Kulbina sihtkaitsevööndis.
§ 6. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk Sihtkaitsevöönd
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- ja veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
1) Atse sihtkaitsevöönd;
2) Kulbina sihtkaitsevöönd;
3) Paluora sihtkaitsevöönd;
4) Tündre sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Atse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.
(2) Kulbina ja Paluora sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ning kaitsealuste liikide kaitse. Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad ning liigid, keda kaitstakse, on metsis (Tetrao urogallus) ja limatünnik (Sarcosoma globosum).
(3) Tündre sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on koosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning elupaigatüüpide vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad kaitse.
§ 10. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) olemasolevate maaparandussüsteemide eesvoolude hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
2) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
4) Atse, Kulbina ja Paluora sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta;
5) Paluora sihtkaitsevööndis tegevus, mis on vajalik väljaspool sihtkaitsevööndit paiknevate kinnistuosade sihtotstarbeliseks kasutamiseks alternatiivse võimaluse puudumisel.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;
4) jahipidamine ajavahemikus 1. veebruarist kuni 31. augustini Paluora sihtkaitsevööndis metskonna kvartalites PA189, PA190, PA191, PA192, PA193, PA197, PA198, PA199, PA200, PA201, PA202, PA203, PA208, PA209, PA210, PA211, PA212, PA213, PA214, PA215, PA219, PA220, PA221, PA222, PA223, PA538, PA540, PA541 ning Kulbina sihtkaitsevööndis metskonna kvartalites PA235, PA242 ja PA243.
4. peatükk Piiranguvöönd
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Kollaspalu piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sealse elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine õue- ja põllumaal.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) uute ehitiste, kaasa arvatud veekogude rajamine, ajutiste ehitiste püstitamine ja uue maaparandussüsteemi rajamine;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning loodusliku veerežiimi taastamine;
3) turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit ning lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar.
(3) Raiete tegemisel tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raielangile hektari kohta alles jätta vähemalt 20 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) maavara kaevandamine;
2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
3) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
4) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, välja arvatud kaitseala valitseja loa alusel.
§ 16. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste aladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
5. peatükk Lõppsätted
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määrus nr 186 „Tündre looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 1. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/177 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.
§ 20. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2 Tündre looduskaitseala on moodustatud Eesti NSV Valga Rajooni TSN Täitevkomitee 11. märtsi 1976. a otsuse nr 72 „Pargiiseloomuga ja maastikku ilmestavate puistute täiendavast kaitse alla võtmisest” põhjal. Ala nimetati looduskaitsealaks Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määrusega nr 186 „Tündre looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 452 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Tündre loodusala, mis hõlmab Tündre looduskaitseala. Seetõttu tuleb Tündre looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee/et) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Kaja Kallas
Peaminister
Madis Kallas
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa Tündre looduskaitseala
Facebook
Twitter