Teksti suurus:

Investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:03.04.2011
Avaldamismärge:RT I, 24.03.2011, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.03.2011 otsus nr 874

Investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 23.02.2011

§ 1.  Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses (RT I, 21.12.2010, 23) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Eelnimetatud tegevuste edasiandmisel kolmandale isikule ei kohaldata sellele kolmandale isikule käesolevas seaduses fondivalitseja tegevusloa kohta sätestatut.”;

2) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fondivalitseja juhatus määrab iga tema valitsetava fondi juhiks isiku (edaspidi fondijuht), kelle ülesanne on koordineerida selle fondi vara investeerimist ja muid fondi valitsemisega seotud tegevusi ning jälgida, et fondi valitsetaks vastavalt õigusaktides ja lepingulise fondi tingimustes või valitsemislepingus sätestatule.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses:

§ 561. Pensionifondi ja muu avaliku fondi fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamine

(1) Pensionifondi või muu avaliku fondi fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad:
1) olema selged, läbipaistvad ja kooskõlas usaldusväärse ning tõhusa riskide juhtimise põhimõtetega ja fondivalitseja valitsetavate fondide investeerimispoliitikaga;
2) lähtuma fondivalitseja äristrateegiast ja väärtustest, arvestades fondivalitseja ja tema poolt valitsetavate fondide majandustulemusi ning fondi osakuomanike või aktsionäride ja muude klientide õigustatud huve;
3) lähtuma fondivalitseja pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega.

(2) Fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.

(3) Fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale tulemustasu määramisel ning väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:
1) põhitöö- ja tulemustasu osakaal peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme või töötaja ülesannetega;
2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata.

(4) Kui kohustusliku pensionifondi juhatuse liikmele või töötajale, kellel on otsustuspädevus seoses kohustusliku pensionifondi investeeringute tegemisega, makstakse tulemustasu või tema tasustamine sõltub osaliselt või täielikult tema poolt tehtavatest investeerimisotsustest selle kohustusliku pensionifondi suhtes, peab selline tasustamine tuginema vähemalt viimase kolme aasta fondi tootlusele.

(5) Fondivalitseja juhatuse liikme lepingus või töölepingus tuleb ette näha fondivalitseja õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist. Fondivalitseja võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui:
1) fondivalitseja üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
2) fondivalitseja juhatuse liige või töötaja ei täida tulemuskriteeriume või
3) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

(6) Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati fondivalitseja juhatuse liikmele või töötajale tulemustasu maksmine.

(7) Riskijuhtide või riskijuhtimist teostavate juhatuse liikmete või töötajate tasustamise põhimõtted peavad tagama nende sõltumatuse ja objektiivsuse riskijuhtimisega seotud ülesannete täitmisel.

(8) Fondivalitseja peab oma majandusaasta aruandes avalikustama viimase majandusaasta kohta juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted ning nende rakendamist iseloomustava teabe järgmisel kujul:
1) tasustamise põhimõtete olulised tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta;
2) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude töötulemustel põhinevate rahaliste või oluliste mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta.

(9) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 57 lõikes 3 käsitatakse fondivalitseja töötajana fondijuhti või muud isikut, kellel on otsustuspädevus seoses fondi investeeringute tegemisega.

(10) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka fondivalitseja juhatuse liikmetele makstavaid tasusid.”;

4) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) pensionifondi või muu avaliku fondi fondivalitseja juhatuse liikmete ning töötajate tasustamise alused ja nende kujunemise põhimõtted, sealhulgas tulemustasude maksmise alused ja meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduuri.”;

5) paragrahvi 58 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Lisaks eelnimetatule peab siseaudiitor vähemalt kord aastas kontrollima ning hindama pensionifondi või muu avaliku fondi fondivalitsejas kehtestatud tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.”;

6) paragrahvi 70 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kohtlema fondi osakuomanikke võrdsete tingimuste esinemise korral võrdselt, sealhulgas jagama neile võrdsetel alustel teavet ja muid dokumente. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustused kehtivad ka fondi aktsionäride suhtes.”;

7) paragrahvi 74 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 sätestatud fondi vara investeerimist fondivalitseja poolt määratud ulatuses võib kolmandale isikule edasi anda üksnes juhul, kui edasiandmine on kooskõlas fondivalitseja määratud investeerimispoliitikaga ja fondivalitseja poolt tehtud otsustega sellise poliitika rakendamise kohta.”;

8) paragrahvi 77 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) fondivalitseja ei ole käesoleva seaduse § 145 lõikes 8 kehtestatud tähtajaks kõrvaldanud osakute väljalaske peatamise aluseks olnud asjaolusid;
3) fondivalitseja ei ole käesoleva seaduse § 145 lõikes 8 kehtestatud tähtajaks kõrvaldanud osakute tagasivõtmise peatamise aluseks olnud asjaolusid või fondivalitseja on korduvalt peatanud lepingulise fondi osakute tagasivõtmise ning selline peatamine kahjustab osakuomanike õigustatud huve;”;

9) paragrahvi 116 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) avatud või avaliku fondi tingimuste kohaselt võib fondi vara olulises ulatuses investeerida varasse, mille väärtuse hindamine on raskendatud. Eelnimetatut ei kohaldata juhul, kui fondi investeerimispoliitika seisneb fondi vara investeerimises ebalikviidsetesse varadesse või väärtpaberitesse, millega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi reguleeritud turg);”;

10) paragrahvi 117 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fondi tingimuste muutmise otsustab:
1) fondivalitseja nõukogu;
2) osakuomanike üldkoosolek käesoleva seaduse § 126 lõikes 2 nimetatud fondide puhul või kui fondi tingimustega on üldkoosolekule antud fondi tingimuste muutmise õigus.”;

11) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Muudatusotsusest teavitab fondivalitseja viivitamata depositooriumi.”;

12) paragrahvi 117 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Fondi tingimuste muudatused tuleb registreerida Finantsinspektsioonis. Fondi tingimuste kooskõlla viimisel ei tule fondi tingimuste muudatusi Finantsinspektsioonis registreerida, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) fondi tingimustes muudetakse üksnes neid sätteid, mida fondivalitseja on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest;
2) muudetud fondi tingimused esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile.”;

13) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Käesoleva paragrahvi lõike 21 teises lauses sätestatut ei kohaldata, kui:
1) fondivalitseja alandab fondi tingimuste muutmisel käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 13 ja 14 nimetatud tasusid ja kulusid või teeb muid muudatusi, mis on osakuomanike suhtes soodustava iseloomuga või
2) fondivalitseja muudab fondi tingimusi üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest.”;

14) paragrahvi 119 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avaliku fondi tingimuste muutmise korral avaldab fondivalitseja viivitamata pärast muudatuste registreerimist või muudetud fondi tingimuste Finantsinspektsioonile esitamist teate fondi tingimuste muutmise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja fondivalitseja veebilehel. Teates peavad olema märgitud:
1) andmed muudatuste Finantsinspektsioonis registreerimise või nendest Finantsinspektsiooni teavitamise kohta;
2) andmed fondi tingimuste muudetud teksti kättesaadavuse kohta, sealhulgas viide fondivalitseja veebilehele.”;

15) paragrahvi 119 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Teadet fondi tingimuste muutmise kohta ei tule üleriigilise levikuga päevalehes avaldada, kui fondivalitseja muudab fondi tingimusi üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest.”;

16) paragrahvi 119 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Kui fondivalitseja muudab fondi tingimusi üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest, jõustuvad fondi tingimuste muudatused fondivalitseja veebilehel avalikustatud teates ettenähtud kuupäeval.”;

17) paragrahvi 120 lõikes 3 asendatakse sõnad „reguleeritud väärtpaberiturul (edaspidi reguleeritud turg)” sõnadega „reguleeritud turul”;

18) paragrahvi 126 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud fondi üldkoosoleku suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut ning selle fondi tingimustes tuleb sätestada, et osakuomanike üldkoosolek võtab vastu kõiki käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud otsuseid.”;

19) paragrahvi 126 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui üldkoosolek on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata fondi suhtes, ei kohaldata sellele käesolevas seaduses fondi üldkoosoleku kohta sätestatut, kui fondi tingimustes ei ole ette nähtud teisiti.”;

20) paragrahvi 131 lõiget 4 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui üldkoosolekul ei ole esindatud üle poole osakutega esindatud häältest, võib kolme nädala jooksul alates viimase üldkoosoleku toimumisest, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast kokku kutsuda uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.”;

21) paragrahv 145 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 145. Osakute väljalaske ja tagasivõtmise peatamine

(1) Fondivalitseja võib peatada fondi osakute väljalaske, kui osakute väljalase kahjustaks oluliselt fondi osakuomanike huve.

(2) Fondivalitseja võib peatada fondi osakute tagasivõtmise, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) fondi kontodel olevast rahast ei piisa osakute tagasivõtmishinna väljamaksmiseks;
2) fondi väärtpabereid ja muud vara ei ole võimalik viivitamata müüa;
3) fondi vara puhasväärtuse arvutamine on takistatud;
4) raha väljamaksmisega kahjustataks fondi korrapärast valitsemist või raha väljamaksmine kahjustaks oluliselt teiste osakuomanike huve.

(3) Osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamisest ja selle põhjustest peab fondivalitseja viivitamata teatama Finantsinspektsioonile ja depositooriumile. Finantsinspektsioon teavitab sellest seejärel kõigi nende välisriikide finantsjärelevalve asutusi, kus fondi osakuid pakutakse.

(4) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda fondivalitsejalt avaliku fondi osakute väljalaske peatamist, kui on kahtlus, et osakute väljalaske või avaliku pakkumise kohta õigusaktides sätestatud nõudeid on rikutud, või kui on sellise rikkumise oht või osakute väljalaske peatamine on muudel põhjustel vajalik osakuomanike õigustatud huvide kaitseks.

(5) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega kohustada fondivalitsejat osakute tagasivõtmist peatama, kui on kahtlus, et osakute tagasivõtmise kohta õigusaktides sätestatud nõudeid on rikutud, või kui on sellise rikkumise oht või kui osakute tagasivõtmise peatamine on muudel põhjustel vajalik osakuomanike õigustatud huvide kaitseks.

(6) Osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamisel kohustab Finantsinspektsioon oma ettekirjutusega fondivalitsejat kõrvaldama osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamise aluseks olnud asjaolud.

(7) Teate osakute väljalaske või tagasivõtmise peatamisest peab fondivalitseja viivitamata avaldama fondivalitseja veebilehel ning avatud fondi ja pensionifondi puhul ka vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(8) Osakute väljalaske võib peatada kuni kolmeks kuuks. Avatud fondi ja pensionifondi osakute tagasivõtmise võib peatada kuni kolmeks kuuks, teiste fondide osakute tagasivõtmise võib peatada kuni üheks aastaks.

(9) Kohustusliku pensionifondi osakute väljalaske peatamise korral säilitab registripidaja nende osakute omandamiseks laekunud vahendid kogumispensionide seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud pangakontol.

(10) Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmise peatamise korral võib ajal, kui osakute tagasivõtmine on peatatud, selle pensionifondi osakuid välja lasta üksnes fondivalitseja enda poolt osakute omandamiseks ning kogumispensionide seaduse § 32 lõikes 1 sätestatud alusel kohustusliku pensionifondi osakuomanikele uute osakute väljalaskmiseks.”;

22) paragrahv 146 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 149 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 146 lõikes 1” tekstiosaga „§ 145 lõikes 2”;

24) paragrahvi 176 lõikes 2 asendatakse sõna „ühe” sõnaga „kahe” ja sõna „kahe” sõnaga „kuue”;

25) paragrahvi 197 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Fondi põhikirja kooskõlla viimisel õigusaktidega ei tule fondi põhikirja muudatusi Finantsinspektsioonis kooskõlastada, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) fondi põhikirjas muudetakse üksnes neid sätteid, mida fondivalitseja on kohustatud muutma tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest;
2) muudetud fondi põhikiri esitatakse viivitamata Finantsinspektsioonile.”;

26) paragrahv 238 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 238. Aruanded ja nende esitamine

(1) Fondivalitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded, samuti enda valitsetava lepingulise fondi aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fond koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

(3) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks.

(4) Finantsinspektsioonile esitatavate fondivalitseja regulaarsete aruannete periood on kvartal. Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile fondivalitseja regulaarse aruande 25 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

(5) Finantsinspektsioonile esitatavate fondide regulaarsete aruannete periood on kuu. Lepingulise fondi fondivalitseja ja aktsiaseltsina asutatud fond esitavad Finantsinspektsioonile fondi regulaarse aruande kümne päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

(6) Täpsed nõuded Finantsinspektsioonile esitatavatele fondide regulaarsetele aruannetele, nende sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale kehtestab rahandusminister määrusega, muu hulgas võib rahandusminister ette näha ka pikema regulaarsete aruannete koostamise ja esitamise perioodi.

(7) Täpsed nõuded Finantsinspektsioonile esitatavatele fondivalitseja regulaarsetele aruannetele, nende sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale kehtestab rahandusminister määrusega.

(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus nõuda fondivalitsejalt tema enda ja tema poolt valitsetava lepingulise fondi kohta või aktsiaseltsina asutatud fondilt tema enda kohta täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid.

(9) Finantsinspektsioon võib välisriigi fondilt ja fondivalitsejalt, kes osutavad teenuseid Eestis, nõuda samasuguseid aruanded ja andmeid, mida esitavad Eesti fondivalitsejad ja fondid.

(10) Rahandusminister võib määrusega kehtestada nõuded Finantsinspektsioonile esitatavatele välisriigi fondivalitseja poolt valitsetavate fondide ja fondivalitseja Eestis asutatud filiaali regulaarsetele aruannetele, nende sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale.

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib vajaduse korral esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.”;

27) paragrahvi 240 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Fondivalitseja auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima fondivalitseja tegevuse vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning esitama fondivalitsejale ja Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
1) fondivalitseja omavahendite vastavus nõuetele;
2) sisekontrolli meetmete piisavus ja tõhusus;
3) fondivalitseja infosüsteemide turvalisus;
4) avaliku fondi vara valitsemisega seotud riskide juhtimise poliitika ja protseduurireeglite vastavus nõuetele.”;

28) paragrahvi 242 lõikes 1 asendatakse sõna „konsolideerimisgruppi” sõnaga „konsolideerimisgrupi”;

29) paragrahvi 242 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avaliku fondi fondivalitseja asukohas, tema filiaalides ning fondivalitseja veebilehel või selle konsolideerimisgrupi veebilehel, millesse fondivalitseja kuulub, peab igal isikul olema võimalus tutvuda järgmiste andmete ja dokumentidega:”;

30) paragrahvi 242 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) fondi viimase kolme aasta aastaaruanded või majandusaasta aruanded;”;

31) paragrahvi 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) fondivalitseja viimase kolme aasta majandusaasta aruanded.”;

32) paragrahvi 244 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lepingulise fondi aastaaruande ja aktsiaseltsina asutatud fondi majandusaasta aruande ning avaliku fondi poolaastaaruande ärakiri antakse fondi osakuomanikule, aktsionärile ning osakute või aktsiate omandajale tema nõudmisel tasuta.

(2) Avaliku fondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne avalikustatakse nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist ja poolaastaaruanne kahe kuu jooksul pärast poolaasta lõppemist käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud veebilehel.

(3) Avaliku fondi fondivalitseja avalikustab oma majandusaasta aruande nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud veebilehel.

(4) Nõuded avalikustamisele kuuluvate fondi aruannete sisule ja koostamise metoodikale kehtestab rahandusminister määrusega.

(5) Fondivalitseja poolt avalikustamisele kuuluvate andmete miinimumloetelu, koostamise metoodika ja avalikustamise tähtajad võib kehtestada rahandusminister määrusega.”;

33) paragrahvi 253 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnisvarafondi valitsemist selle fondivalitseja poolt, kes ei ole kinnisvarafondi fondivalitseja.”;

34) paragrahvi 2541 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riskikapitalifondi fondivalitseja ei või osutada käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 1 sätestatud teenust. Riskikapitalifondi fondivalitseja võib osutada käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 3 sätestatud teenust vara liigi puhul, mille suhtes on fondivalitseja fondi valitsemise õiguse saanud.

(4) Riskikapitalifondi fondivalitsejale ei kohaldata käesoleva seaduse § 51 lõikes 3, §-s 561, § 57 lõike 3 punktides 2–4 ja 7, § 58 lõigetes 2–5 ning § 87 lõikes 2 sätestatut.”;

35) paragrahvi 2541 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskikapitalifondi valitsemist selle fondivalitseja poolt, kes ei ole riskikapitalifondi fondivalitseja.”;

36) paragrahvi 280 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eelnimetatut ei kohaldata rahaturuinstrumentide omandamisele ning teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisele.”;

37) paragrahvi 281 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Fondi likvideerimismenetluse käigus fondi varade võõrandamisel või muul fondi, fondi aktsionäride või osakuomanike parimate huvide kaitse tagamise eesmärgil võib fondi vara reguleeritud turul võõrandamise hetkeks väljakujunenud hinnaga või muu õiglase hinnaga võõrandada selle fondi fondivalitsejale või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule.”;

38) paragrahvi 282 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Käesoleva seaduse § 280 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid osaluste ja väärtpaberite omandamisele ning § 281 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikute suhtes samas paragrahvis sätestatud käsutuspiiranguid ei kohaldata 18 kuu jooksul pärast fondi tingimuste registreerimist või äriregistrisse kandmist järgmistel juhtudel:
1) vara omandamise tehingu tegemise on eelnevalt heaks kiitnud fondi üldkoosolek ning edaspidi on sellesama vara võõrandamine käesoleva seaduse § 280 lõigetes 1 ja 2 ning § 281 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele keelatud;
2) vara omandamise tehingute väärtus on kokku kuni 20% fondi aktivate turuväärtusest ning edaspidi on sellesama vara võõrandamine käesoleva seaduse § 280 lõigetes 1 ja 2 ning § 281 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele keelatud;
3) sama fondivalitseja poolt valitsetav aktsiaseltsina asutatud fond või äriühing, kus fondivalitseja omab osalust, kujundatakse ümber lepinguliseks fondiks.”;

39) paragrahvi 290 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) nõuda fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist, kui esineb käesoleva seaduse § 561 lõikes 5 sätestatud alus;”;

40) paragrahvi 290 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) nõuda fondivalitseja sise-eeskirjade ja protseduurireeglite ning tasustamise põhimõtete muutmist;”;

41) paragrahvi 295 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 295 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Fondivalitseja on kohustatud Finantsinspektsiooni viivitamata informeerima oma sise-eeskirjade muutmisest ja uute sise-eeskirjade kehtestamisest.”;

43) paragrahv 304 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 304. Investorite võrdsetel alustel kohtlemise kohustuse rikkumine

(1) Fondi osakute või aktsiate pakkumise käigus, sealhulgas teabe ja muude dokumentide avaldamisel, kõigi võimalike investorite võrdsetel alustel kohtlemise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

44) seadust täiendatakse §-ga 3346 järgmises sõnastuses:

§ 3346. Fondivalitsejate tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Fondivalitsejad on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni §-s 561, § 57 lõike 3 punktis 7, § 240 lõikes 6 ja § 242 lõikes 2 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. juuniks. Kuni eelnimetatud redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad fondivalitsejate tegevus ja dokumendid vastama eelnimetatud nõuete osas kuni nimetatud redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

(2) Käesoleva seaduse § 238 lõikes 3 ja § 244 lõikes 3 sätestatud fondivalitseja majandusaasta aruande ja dokumentide esitamise ning avalikustamise tähtaega ei kohaldata fondivalitseja 2010. aasta kohta koostatavatele dokumentidele. 2010. aasta kohta koostatavad majandusaasta aruanne ja dokumendid esitatakse ning avalikustatakse kahe nädala jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist, kuid mitte hiljem kui 2011. aasta 30. juuniks.”

§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduse (RT I, 21.12.2010, 21) § 46 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Inspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kord aastas Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhatuse liikmete ning töötajate tasustamist käsitleva ja avalikustamisele kuuluva teabe vastavalt krediidiasutuste seaduses ja väärtpaberituru seaduses sätestatule.”

§ 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses (RT 2004, 90, 616; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 143 järgmises sõnastuses:

§ 143. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivuse hindamine

(1) Kindlustusandja peab enne investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimist hindama lepingu ja selle alusvara sobivust kliendile.

(2) Investeerimisriskiga elukindlustusleping on leping, mille alusvaraga seotud investeerimisriski kannab vastavalt kindlustuslepingule kindlustusvõtja ning mille alusvara soetamiseks tasutud kindlustusmaksete nominaalväärtuse säilimine ei ole garanteeritud.

(3) Kindlustusandja peab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ja selle alusvara sobivuse hindamisel tegema kindlaks:
1) kliendi kindlustushuvi, investeerimiseesmärgid ja tema eelistused riskitaluvuse ning investeeringu soovitava kestuse kohta;
2) kliendi investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas klient mõistab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimisega kaasnevat investeerimisriski.

(4) Kindlustusandja hoiatab klienti investeerimisriskiga elukindlustuslepingu või selle alusvara sobimatuse eest, kui saadud andmete alusel on põhjust arvata, et investeerimisriskiga elukindlustusleping või selle alusvara ei ole kliendi jaoks sobiv.

(5) Kindlustusandja ei või soodustada investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ja selle alusvara sobivuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmist.

(6) Kliendi poolt ebapiisava teabe esitamise või teabe esitamata jätmise korral hoiatab kindlustusandja klienti, et investeerimisriskiga elukindlustuslepingu või selle alusvara sobivust ei ole võimalik hinnata ning tema huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.

(7) Kindlustusandjal on õigus investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ja selle alusvara sobivuse hindamisel tugineda oma kliendi esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja teadis või pidi teadma, et vastav teave on aegunud, ebatäpne või mittetäielik.

(8) Kindlustusandja ei pea hindama investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ja selle alusvara sobivust kliendile, kui klient on ise pöördunud kindlustusandja poole sooviga sõlmida selline leping ja kindlustusandja on klienti hoiatanud, et sellisel juhul ei nõuta investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ega selle alusvara sobivuse hindamist ning kliendi huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud. Kindlustusandja on kohustatud hindama investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ja selle alusvara sobivust kliendile, kui klient on selleks soovi avaldanud.”;

2) paragrahvi 16 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud kindlustusandja asukoht ja peamine tegevuskoht peab olema Eestis.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:

§ 481. Kindlustusandja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamine

(1) Kindlustusandja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad:
1) olema selged, läbipaistvad ja kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise põhimõtetega;
2) lähtuma kindlustusandja äristrateegiast ja väärtustest, arvestades kindlustusandja majandustulemusi ning kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute õigustatud huve;
3) lähtuma kindlustusandja pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega.

(2) Kindlustusandja juhatuse liikmele majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramise põhimõtted peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.

(3) Kindlustusandja juhatuse liikmele tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:
1) põhitöö- ja tulemustasu osakaal peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannetega;
2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata.

(4) Kindlustusandja juhatuse liikme lepingus tuleb ette näha kindlustusandja õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist. Kindlustusandja võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui:
1) kindlustusandja üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
2) kindlustusandja juhatuse liige ei täida enam tulemuskriteeriume või
3) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

(5) Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati kindlustusandja juhatuse liikmele tulemustasu maksmine.

(6) Kindlustusandja peab oma majandusaasta aruandes avalikustama viimase majandusaasta kohta juhatuse liikmete tasustamise põhimõtted ja nende rakendamist iseloomustava teabe järgmisel kujul:
1) tasustamise põhimõtete olulised tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta;
2) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude töötulemustel põhinevate rahaliste või oluliste mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta.

(7) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka kindlustusandja juhatuse liikmetele makstavaid tasusid.”;

4) paragrahvi 51 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 51. Kindlustusandja juhtide tegevuspiirangud”;

5) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kindlustusandja juhatuse liige ei või olla teise kindlustusandja, krediidiasutuse, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja või investeerimisühingu juhatuse liige ega töötaja, välja arvatud selle kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatuse liige.”;

6) paragrahvi 51 lõiked 21 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Vastutava aktuaari tasustamise põhimõtted peavad olema kooskõlas käesoleva seaduse §-s 481 sätestatud põhimõtetega ja need ei või mõjutada vastutava aktuaari objektiivsust.”;

8) paragrahvi 83 lõiget 5 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) vähemalt kord aastas kontrollida ja hinnata kindlustusandja juhatuse liikmete, vastutava aktuaari ja teiste töötajate tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;”;

9) paragrahvi 84 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kindlustusandja juhatuse liikmete, vastutava aktuaari ja teiste töötajate tasustamise põhimõtted ning meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, samuti nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduur.”;

10) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Elukindlustusega tegeleva kindlustusandja sise-eeskirjadega määratakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.”;

11) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kindlustusandja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks.”;

12) paragrahvi 98 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ühinemisaruandes peab sisalduma audiitori arvamus käesoleva seaduse § 86 lõikes 7 nimetatud valdkondade kohta.”;

13) paragrahvi 141 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) hindama investeerimisriskiga elukindlustuslepingu vahendamisel käesoleva seaduse §-s 143 sätestatud ulatuses ja korras lepingu ja selle alusvara sobivust kliendile;”;

14) paragrahvi 148 lõiget 1 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:

„32) hindama investeerimisriskiga elukindlustuslepingu vahendamisel käesoleva seaduse §-s 143 sätestatud ulatuses ja korras lepingu ja selle alusvara sobivust kliendile;”;

15) paragrahvi 173 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) nõuda kindlustusandja juhatuse liikmete tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist, kui esineb käesoleva seaduse § 481 lõikes 4 sätestatud alus;”;

16) paragrahvi 173 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) nõuda kindlustusandja sise-eeskirjade, protseduurireeglite ja tasustamise põhimõtete muutmist;”;

17) paragrahvi 178 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 178 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada kindlustusandja finantsseisundit.”;

19) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kindlustusandja on kohustatud Finantsinspektsiooni viivitamata informeerima oma sise-eeskirjade muutmisest ja uute sise-eeskirjade kehtestamisest.”;

20) seadust täiendatakse §-ga 2003 järgmises sõnastuses:

§ 2003. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivuse hindamata jätmine

(1) Kindlustusandja, vahendaja või välisriigi kindlustusandja filiaali juhi, töötaja või nende huvides tegutseva muu isiku poolt käesoleva seaduse §-s 143, § 141 lõike 1 punktis 41 või § 148 lõike 1 punktis 32 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

21) paragrahvi 262 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Kindlustusandjad on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni §-des 143 ja 481, § 53 lõikes 8, § 84 lõike 2 punktis 5 ning § 84 lõikes 3 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. juuniks. Kuni eelnimetatud redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad kindlustusandjate tegevus ja dokumendid vastama eelnimetatud nõuete osas kuni nimetatud redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.”;

22) paragrahvi 263 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Vahendajad on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni § 141 lõike 1 punktis 41 ning § 148 lõike 1 punktis 32 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. juuniks.”

§ 4. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses (RT I, 18.11.2010, 13) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 60 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 146” tekstiosaga „§ 145”;

2) paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 60. Väljamaksed vabatahtlikust pensionifondist

(1) Vabatahtlikust pensionifondist tehakse väljamakseid investeerimisfondide seaduse §-s 138 nimetatud osakute tagasivõtmishinnaga. Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse §-des 139 ja 140 sätestatut.

(2) Väljamaksete tegemisel võetakse osakud tagasi nende väärtpaberikontole kandmise ajalises järjekorras.

(3) Väljamakseid ei tehta, kui vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 145 või § 180 lõike 3 alusel peatatud.

(4) Vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral tehakse väljamakseid vastavalt investeerimisfondide seaduse §-s 182 sätestatule.

(5) Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimise korral tehakse väljamakseid käesoleva seaduse §-des 58 ja 59 sätestatud tingimustel ja korras.”

§ 5. Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I, 18.02.2011, 1) § 1 punkt 53, § 5 ja § 7 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses (RT I, 22.12.2010, 27) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) käesoleva seaduse § 571 lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtete kinnitamine;”;

2) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 ja 10 sätestatud põhimõtteid tuleb regulaarselt läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 571–574 järgmises sõnastuses:

§ 571. Krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamine

(1) Krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad:
1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise põhimõtetega;
2) lähtuma krediidiasutuse äristrateegiast ja väärtustest, arvestades krediidiasutuse majandustulemusi ning hoiustajate ja muude klientide õigustatud huve;
3) lähtuma krediidiasutuse pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega.

(2) Krediidiasutus peab käesoleva seaduse § 572 lõigetes 4 ja 5 ning §-des 573 ja 574 tasustamise kohta sätestatud nõudeid täielikult või osaliselt järgima juhul, kui nende rakendamine on tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalne.

(3) Krediidiasutuse töötajateks käesoleva seaduse §-de 572–574 tähenduses on töötajad, kelle:
1) tööülesanneteks on krediidiasutuse juhtimis- või kontrollifunktsiooni täitmine;
2) tööülesannete hulka kuulub krediidiasutuse riskiprofiili oluliselt mõjutavate riskide võtmine, sealhulgas riskijuhid või vastavuskontrolli ülesannete täitjad, või
3) töötasu aastane kogusumma on võrdsel tasemel krediidiasutuse juhatuse liikmete tasudega.

(4) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka krediidiasutuse juhatuse liikmetele makstavaid tasusid.

§ 572. Tulemustasude maksmine krediidiasutuses

(1) Krediidiasutuse juhatuse liikmele või töötajale majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.

(2) Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:
1) põhitöö- ja tulemustasu osakaal peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme või töötaja ülesannetega;
2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata;
3) juhatuse liikme või töötaja personaalseid töötulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-eeskirjadest ja protseduurireeglitest tulenevaid kriteeriume;
4) juhatuse liikme või töötaja personaalseid ja äriüksuse töötulemusi koosmõjus kogu krediidiasutuse näitajatega;
5) tulemustasude maksmise mõju krediidiasutuse omavahendite tasemele ja likviidsusele ning sellega seotud olemasolevaid ja potentsiaalseid riske.

(3) Juhatuse liikme lepingus või töölepingus võib eelnevalt kindlaksmääratud summas tulemustasu maksmise ette näha ainult ametisse või tööle asumise esimesel aastal.

(4) Vähemalt 50% tulemustasust peab moodustama tasakaalustatud kogum krediidiasutuse aktsiatest, aktsiaoptsioonidest või muudest sarnastest õigustest, mis on seotud aktsiate omandamisega.

(5) Tulemustasu olulise osa, mis ei tohi olla väiksem kui 40% tulemustasust, väljamaksmine peab olema jaotatud tasakaalustatult vähemalt kolmeaastasele ajaperioodile, arvestades krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on eriti kõrge, peab tulemustasu väljamaksmisel jaotama 60% tulemustasust lähtuvalt käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust. Käesolevas lõikes nimetatud tulemustasu olulise osa võib lisaks eeltoodule välja maksta ka tervikuna kolmeaastase või sellest pikema ajaperioodi lõpus.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktides 3–5 kirjeldatud tulemustasu määramise põhimõtteid kohaldatakse ka juhatuse liikme lepingu või töölepingu lõpetamisega seotud lahkumishüvitistele.

(7) Juhatuse liikme lepingus või töölepingus tuleb ette näha krediidiasutuse õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud tingimusi. Krediidiasutus võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui:
1) krediidiasutuse üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
2) krediidiasutuse juhatuse liige või töötaja ei täida enam tulemuskriteeriume;
3) krediidiasutus ei täida enam usaldatavusnormatiive või krediidiasutuse riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega või
4) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

(8) Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati krediidiasutuse juhatuse liikmele või töötajale tulemustasu maksmine.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–4 nimetatud juhtudel peab krediidiasutus vajaduse korral olukorra parandamiseks ja riskide vähendamiseks muutma oma tasustamise põhimõtteid ja hoidma riskide katmiseks täiendavaid omavahendeid.

§ 573. Erisused ja lisatingimused töötasude maksmisel

(1) Krediidiasutuse juhatuse liikmetel ja töötajatel ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse tasustamise põhimõtetega eesmärgiks seatud tulemuste rakendumist.

(2) Kui riik või avalik-õiguslik juriidiline isik on andnud krediidiasutusele finantsvahendeid või -tagatisi krediidiasutuse likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks, tuleb:
1) tulemustasu maksmist piirata protsendimäärana põhitegevuse tulust, millest on maha arvatud vastavad kulud;
2) välistada tulemustasu maksmine krediidiasutuse juhatuse liikmetele, välja arvatud juhul, kui see on lubatud finantsvahendite või -tagatiste andmise tingimustega.

(3) Kui krediidiasutuses on ette nähtud täiendav pensionihüvitiste maksmise kord lisaks kogumispensionide seaduses sätestatule, tuleb juhatuse liikme või töötaja pensioniõiguse tekkimisel teha pensioni väljamaksed käesoleva seaduse § 572 lõikes 4 sätestatud proportsioonis ja instrumentidena ning kohaldada vähemalt viie aasta pikkust pensioni väljamaksmise perioodi.

(4) Kui juhatuse liikme leping või töötaja töösuhe krediidiasutusega lõppeb enne tema pensioniõiguse tekkimist, tuleb krediidiasutusel säilitada isiku eest tehtud pensionimaksed viie aasta jooksul käesoleva seaduse § 572 lõikes 4 nimetatud instrumentidena.

§ 574. Töötasukomitee

(1) Krediidiasutuses moodustatakse töötasukomitee, mille ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee:
1) teostab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle;
2) hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks;
3) valmistab krediidiasutuse nõukogule ette tasustamisalased otsuse projektid.

(2) Krediidiasutus ei pea moodustama töötasukomiteed, kui töötasukomitee on moodustanud tema krediidiasutustest emaettevõtja ja töötasukomitee tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi.

(3) Täpsed töötasukomitee moodustamise ja tegevuse tingimused ning alused tuleb määrata krediidiasutuse sise-eeskirjades ja protseduurireeglites. Töötasukomiteesse peab kuuluma vähemalt üks krediidiasutuse nõukogu liige.”;

4) paragrahvi 59 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Siseauditi üksuse tasustamine peab lähtuma kontrolltegevuse eesmärkide saavutamisest ega tohi sõltuda tema poolt kontrollitavate majandustegevuse valdkondade töötulemustest.”;

5) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:

„(43) Siseauditi üksus peab vähemalt üks kord aastas kontrollima ja hindama krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuses on moodustatud töötasukomitee.”;

6) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted, sealhulgas tulemustasude maksmise alused ning meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduuri.”;

7) paragrahvi 85 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Krediidiasutus võib ületada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud piirmäära, kui riskipositsiooniks on nõue krediidiasutusele või investeerimisühingule või omavahel seotud isikutele, kellest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing. Kui ületamine toimub eelnimetatud omavahel seotud isikute riskipositsiooni suhtes, kohaldatakse nende omavahel seotud isikute, kes ei ole krediidiasutused ega investeerimisühingud, riskipositsiooni osale käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud piirmäära.

(82) Käesoleva paragrahvi lõikes 81 nimetatud piirmäära ületamisel ei või riskipositsioon ületada järgmisi suurusi:
1) 150 miljonit eurot;
2) käesoleva peatüki kohaselt arvutatud omavahendid.”;

8) paragrahvi 85 lõigetes 10, 11 ja 12 asendatakse tekstiosa „8 ja 9” tekstiosaga „8, 82 ja 9”;

9) paragrahvi 852 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „3. peatüki 2. jao 1. jaotise 3. alljaotises” tekstiosaga „7. peatüki 2. jao 1. jaotise 2. alljaotises”;

10) paragrahvi 89 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Üldtingimustes tuleb muu hulgas ette näha krediidiasutuse ja tema kliendi vahel vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ning nimetada selle pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, kellele klient võib esitada kaebuse krediidiasutuse tegevuse peale.”;

11) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 891 järgmises sõnastuses:

§ 891. Kliendi teavitamine investeerimishoiuse lepingu sõlmimisel ja selle sobivuse hindamine

(1) Kui käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud hoiustamistehingu kohta sõlmitud leping sisaldab investeerimisriski, on krediidiasutus kohustatud enne lepingu sõlmimist esitama kliendile teabe:
1) hoiusega seotud kõikide tasude kohta, sealhulgas riskipreemiate ja nende arvutamise metoodika kohta;
2) hoiuse summalt makstava intressimäära ja saadava tulu, sealhulgas intressi arvutamise metoodika ja intressi väljamaksmise korra kohta;
3) lepingu tähtaja ja selle pikendamise kohta;
4) lepingu ennetähtaegse ülesütlemise võimaluste kohta, sealhulgas sellega seotud tasude kohta.

(2) Investeerimisriskiga hoius (edaspidi investeerimishoius) on käesoleva seaduse tähenduses tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest.

(3) Krediidiasutus peab enne investeerimishoiuse lepingu sõlmimist hindama vastava lepingu sobivust kliendile ning tegema kindlaks:
1) kliendi investeerimiseesmärgid ja tema eelistused riskitaluvuse ning investeeringu soovitava kestuse kohta;
2) kliendi investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas klient mõistab investeerimishoiuse lepingu sõlmimisega kaasnevaid riske, sealhulgas investeerimisriski ja võimaliku alusvara väärtuse või selle muutuse mõju hoiuse intressile.

(4) Krediidiasutus hoiatab klienti investeerimishoiuse sobimatuse eest, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt saadud teabe alusel on põhjust arvata, et investeerimishoius ei ole kliendi jaoks sobiv.

(5) Krediidiasutus ei või soodustada investeerimishoiuse sobivuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmist ega julgustada klienti nimetatud teavet esitamata jätma.

(6) Kliendi poolt ebapiisava teabe esitamise või teabe esitamata jätmise korral hoiatab krediidiasutus klienti selle eest, et investeerimishoiuse lepingu sobivust ei ole võimalik hinnata või hindamine on raskendatud ning kliendi huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.

(7) Krediidiasutusel on õigus investeerimishoiuse sobivuse hindamisel tugineda oma kliendi esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus teadis või pidi teadma, et vastav teave on ilmselgelt aegunud, ebatäpne või mittetäielik.

(8) Krediidiasutus ei pea hindama investeerimishoiuse lepingu sobivust kliendile, kui klient on ise pöördunud krediidiasutuse poole sooviga sõlmida selline leping ja krediidiasutus on klienti hoiatanud, et sellisel juhul ei nõuta investeerimishoiuse lepingu sobivuse hindamist ning kliendi huvid võivad seetõttu olla vähem kaitstud. Krediidiasutus on kohustatud hindama investeerimishoiuse ja selle alusvara sobivust kliendile, kui klient on selleks soovi avaldanud.”;

12) paragrahvi 91 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek ja otsus ning üldkoosoleku protokolli väljavõte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta esitatakse Finantsinspektsioonile kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või liikmete üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks.”;

13) paragrahvi 92 lõikes 3 asendatakse sõna „kuue” sõnaga „nelja”;

14) seadust täiendatakse §-ga 922 järgmises sõnatuses:

§ 922. Tasustamise kohta avalikustatav teave

(1) Krediidiasutus peab oma majandusaasta aruandes avalikustama viimase majandusaasta kohta juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted ja nende rakendamist iseloomustava teabe järgmisel kujul:
1) tasustamise põhimõtete kujundamiseks kasutatav otsustusprotsess, sealhulgas töötasukomitee või muu vastavaid ülesandeid täitva organi koosseis ja volitused;
2) tasustamise põhimõtete olulisemad tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta, tasustamise seosed riskide juhtimisega ning tulemustasude väljamakse osadeks ja ajaperioodile jaotamise põhimõtete kohaldamine tasustamisel;
3) asjaolud, mille tulemusena makstakse tulemustasusid välja krediidiasutuse aktsiate, aktsiaoptsioonide või muude sarnaste õiguste vormis;
4) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude rahaliste või olulisemate mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta;
5) tasustamise kvantitatiivne koondteave vastavalt äriliinidele, eelkõige vastavalt krediidiasutuse majandustegevuse valdkondadele.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teabele peab krediidiasutus avalikustama juhatusele ja töötajatele makstud töötasude kvantitatiivse koondteabe järgmisel kujul:
1) majandusaastal makstud töötasude summad, tuues välja põhi- ja tulemustasud ning vastavad saajate arvud;
2) tulemustasude summad ja vorm, tuues välja rahalised tulemustasud, aktsiad, aktsiaoptsioonid, muud sarnased õigused ning teised tulemustasu liigid;
3) tulemustasude summad, tuues välja majandusaasta jooksul määratud ja väljamakstud ning vajaduse korral töötulemuste hindamise alusel vähendatud summad;
4) väljamaksmata tulemustasude summad, tuues välja majandusaasta jooksul väljamakstavad ja järgmistele perioodidele jaotatavad osad;
5) seoses tööle asumisega tehtud maksed ja lahkumishüvitised ning selliste maksete saajate arv, sealhulgas ühele isikule makstud suurim lahkumishüvitise summa.

(3) Krediidiasutus, kes on oma tegevuse laadilt, ulatuselt ja keerukuse astmelt olulise suurusega, avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kvantitatiivse koondteabe täiendavalt juhatuse liikmete kohta eraldi.

(4) Koos majandusaasta aruandega peab krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile andmed äriliinide kaupa nende isikute arvu kohta, kelle tasustamise kogusumma krediidiasustuses on vähemalt üks miljon eurot aastas, sealhulgas makstud põhitöötasude, erinevate tulemustasude ja krediidiasutuse poolsete pensionimaksete kohta.”;

15) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) nõuda krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist, kui esineb käesoleva seaduse § 572 lõikes 7 sätestatud alus;”;

16) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) nõuda krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglite ning tasustamise põhimõtete muutmist, sealhulgas kehtestada täiendavaid edasilükkavaid tingimusi tulemustasude või nende osade väljamaksmisele, piirata või keelata tulemustasude väljamaksmist teatud aktsiate, aktsiaoptsioonide või muude sarnaste õiguste vormis;”;

17) paragrahv 13414 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 13414. Teavitamiskohustuse rikkumine ja investeerimishoiuse lepingu sobivuse hindamata jätmine

(1) Krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse filiaali juhi, töötaja või krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuste filiaali huvides tegutseva muu isiku poolt käesoleva seaduse §-s 891 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

18) seaduse 12. peatükki täiendatakse §-ga 13415 järgmises sõnastuses:

§ 13415. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 1347–13414 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.”;

19) paragrahvid 13414 ja 13415 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 13414. Teavitamiskohustuse rikkumine ning investeerimishoiuse lepingu ja vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse hindamata jätmine

(1) Krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse filiaali juhi, töötaja või krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse filiaali huvides tegutseva muu isiku poolt käesoleva seaduse §-s 891 ja kogumispensionide seaduse §-s 541 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 13415. Finants- ja investeerimisteenuste osutamise sidumine kohustusliku kogumispensioniga

(1) Krediidiasutuse, välisriigi krediidiasutuse filiaali, finantseerimisasutuse või välisriigi finantseerimisasutuse filiaali juhi, töötaja või eelnimetatud asutuse või selle filiaali huvides tegutseva muu isiku poolt kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 51, § 25 lõikes 21 ja § 37 lõike 2 teises lauses finants- ja investeerimisteenuste osutamisele kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

20) seaduse 12. peatükki täiendatakse §-ga 13416 järgmises sõnastuses:

§ 13416. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 1347–13415 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.”;

21) seadust täiendatakse §-ga 1418 järgmises sõnastuses:

§ 1418. Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni § 52 lõike 4 punktis 21, §-des 571–574, § 59 lõikes 3, § 63 lõike 2 punktis 51, § 89 lõikes 6, §-des 891 ja 922 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. juuniks. Kuni eelnimetatud redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad krediidiasutuste tegevus ja dokumendid eelnimetatud nõuete osas vastama kuni nimetatud redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

(2) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 2 ja § 92 lõikes 3 sätestatud majandusaasta aruande ja dokumentide esitamise ning avalikustamise tähtaega ei kohaldata krediidiasutuse 2010. aasta kohta koostatavatele dokumentidele. 2010. aasta kohta koostatavate majandusaasta aruande ja dokumentide esitamisele ning avalikustamisele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud redaktsiooni jõustumist kehtinud tähtaegu.”;

22) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2010/76/EÜ (ELT L 329, 14.12.2010, lk 3–35);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 201–255), viimati muudetud direktiiviga 2010/76/EÜ (ELT L 329, 14.12.2010, lk 3–35).”

§ 7. Tagatisfondi seaduse muutmine

Tagatisfondi seaduses (RT I, 21.12.2010, 24) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) Riigikogu nimetab rahanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete hulgast kaks liiget;”;

2) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 9. Nõukogu volituste tähtaeg

(1) Nõukogu volituste tähtaeg on neli aastat alates nõukogu esimese koosoleku toimumise päevast. Nimetatud nelja-aastast volituste tähtaega kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2–8 nimetatud nõukogu liikmetele.

(2) Riigikogu poolt nimetatud nõukogu liikme volitused kestavad kuni Riigikogu liikme volituste peatumise või lõppemiseni. Nimetatud nõukogu liige jätkab oma tegevust kuni uue nõukogu liikme nimetamiseni Riigikogu poolt.

(3) Nõukogu volituste tähtaja lõppemisel jätkab nõukogu oma tegevust kuni nõukogu uue koosseisu esimese koosolekuni. Nimetatud perioodil hoidub nõukogu vältimatu vajaduseta käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2, 4–6, 8–10, 12–14 ja 16 nimetatud otsuste tegemisest.

(4) Nõukogu uus koosseis on uute, käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2–8 nimetatud nõukogu liikmete nimetamise tulemusel pärast eelmise nõukogu volituste tähtaja möödumist kujunenud nõukogu koosseis.”;

3) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Nõukogu liikme võib enne tema volituste lõppemist tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse tõttu, millest tingituna ta on võimetu oma kohustusi täitma. Tagasikutsumise aluseks võib olla ka töö- või teenistussuhte lõppemine, samuti Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemine.”;

4) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Nõukogu liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral nimetatakse tema asemele uus liige, kelle volitused algavad tema nimetamise päeval ning kestavad, välja arvatud Riigikogu poolt nimetatud nõukogu liikme puhul, kuni nõukogu volituste tähtaja lõpuni.”;

5) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Nõukogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku juhataja ühe kuu jooksul, arvates nõukogu viimase liikme nimetamise päevast, arvestamata Riigikogu poolt nimetatud liikmete nimetamise päeva. Juhataja puudumise korral või kui juhataja ei kutsu koosolekut kokku tähtaegselt, kutsub nõukogu koosoleku kokku rahandusminister.”;

6) seadust täiendatakse §-ga 1161 järgmises sõnastuses:

§ 1161. Riigikogu poolt nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaja erisused

Enne 2011. aasta 1. juunit Riigikogu poolt nimetatud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme nimetamiseni teda nimetanud Riigikogu koosseisule järgneva koosseisu poolt.”

§ 8. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses (RT I, 22.12.2010, 26) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 791 järgmises sõnastuses:

§ 791. Investeerimisühingu juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted

Investeerimisühingu juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtetele, sealhulgas nende kujundamisele ja järgimise kontrollimisele, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 52 lõike 4 punktis 21 ja lõikes 41, §-des 571–574, § 59 lõigetes 3 ja 43, § 63 lõike 2 punktis 51 ja §-s 922 sätestatut, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, arvestades investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet.”;

2) paragrahvi 823 lõike 4 punktis 3 asendatakse lauseosa „käesoleva seaduse § 825 lõike 4 punktis 1 ja” lauseosaga „käesoleva lõike punktis 1, käesoleva seaduse § 825 lõike 5 punktis 1 või 2 või”;

3) paragrahvi 85 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui investeerimisühing annab investeerimisnõustamise raames soovitusi investeerimisriskiga elukindlustuslepingu või investeerimishoiuse kohta või kui ta tegutseb investeerimisriskiga elukindlustuslepingu või investeerimishoiuse pakkumisel kindlustusvahendajana või krediidiasutuse nimel, on ta kohustatud esitama vajaliku teabe ning hindama selle lepingu või hoiuse sobivust kliendile ja potentsiaalsele kliendile vastavalt kindlustustegevuse seaduses või krediidiasutuste seaduses sätestatule.”;

4) paragrahvi 85 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui investeerimisühing annab investeerimisnõustamise raames soovitusi investeerimisriskiga elukindlustuslepingu, investeerimishoiuse või vabatahtliku pensionifondi osakute kohta või kui ta tegutseb investeerimisriskiga elukindlustuslepingu, investeerimishoiuse või vabatahtliku pensionifondi osakute pakkumisel kindlustusvahendajana või krediidiasutuse, fondivalitseja või kontohalduri nimel, on ta kohustatud esitama vajaliku teabe ning hindama selle lepingu, hoiuse või nende osakute sobivust kliendile ja potentsiaalsele kliendile vastavalt kindlustustegevuse seaduses, krediidiasutuste seaduses või kogumispensionide seaduses sätestatule.”;

5) paragrahvi 853 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing peab tavakliendiga talle investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuse osutamisel, välja arvatud investeerimisnõustamise korral, sõlmima kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu (edaspidi tavakliendi põhileping). Tavakliendi põhilepingus sätestatakse investeerimisühingu ja kliendi vaheliste suhete põhialused, investeerimisühingu ja kliendi vahelise suhtlemise kord ning investeerimisühingu ja kliendi vaheliste tehingute ja toimingute tegemise üldised tingimused. Tavakliendi põhilepingus tuleb muu hulgas ette näha investeerimisühingu ja tema kliendi vaheliste vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ning pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, kellele klient võib esitada kaebuse investeerimisühingu tegevuse peale. Tavakliendi põhilepingus võib osapoolte õigused ja kohustused esitada viidetena muudele dokumentidele või õigusaktide sätetele.”;

6) paragrahvi 105 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Investeerimisühing võib ületada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud piirmäära, kui riskipositsiooniks on nõue krediidiasutusele või investeerimisühingule või omavahel seotud isikutele, kellest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing. Kui ületamine toimub eelnimetatud omavahel seotud isikute riskipositsiooni suhtes, kohaldatakse nende omavahel seotud isikute, kes ei ole krediidiasutused ega investeerimisühingud, riskipositsiooni osale käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud piirmäära.

(82) Käesoleva paragrahvi lõikes 81 nimetatud piirmäära ületamisel ei või riskipositsioon ületada järgmisi suurusi:
1) 150 miljonit eurot;
2) käesoleva peatüki kohaselt arvutatud omavahendid.”;

7) paragrahvi 105 lõigetes 9, 10 ja 13 asendatakse tekstiosa „8” tekstiosaga „8 ja 82”;

8) paragrahvi 109 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek ja otsus ning üldkoosoleku protokolli väljavõte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta esitatakse inspektsioonile kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui majandusaastale järgneva aasta 1. maiks.”;

9) paragrahvi 110 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing avalikustab majandusaasta aruande nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.”;

10) seaduse 16. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1352 järgmises sõnastuses:

§ 1352. Turul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitendi juhtkonna tasustamise põhimõtted

(1) Turul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitendi (edaspidi aktsiaemitent) juhatuse liikmete ja tegevjuhtkonna (edaspidi käesolevas paragrahvis juhid) tasustamise ja tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad olema selged ja läbipaistvad ning lähtuma äriühingu pikaajalistest eesmärkidest, arvestades seejuures aktsiaemitendi majandustulemusi ning investorite ja võlausaldajate õigustatud huve.

(2) Tasustamise põhimõtetes tuleb määrata ka juhtide aktsiatega, aktsiaoptsioonidega või muude sarnaste õigustega, mis on seotud aktsiaemitendi aktsia omandamisega, tasustamise alused ja ka minimaalne periood, mille jooksul ei või eelnimetatud õigust teostada või kasutada.

(3) Aktsiaemitendi nõukogu kinnitab aktsiaemitendi juhtide tasustamise põhimõtted ja teostab nende järgimise üle järelevalvet.

(4) Aktsiaemitendi juhtidele majandustulemustelt ja tehingutelt makstavate tasude (edaspidi tulemustasu) määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud ning määrama eelnevalt kindlaks ajaperioodi, mille eest tulemustasu makstakse.

(5) Aktsiaemitendi juhtidele tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:
1) põhitöö- ja tulemustasu osakaal peab olema mõistlikus vastavuses juhi ülesannetega;
2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata.

(6) Aktsiaemitent peab kehtestama juhtide tasustamise põhimõtete kontrollimise protseduuri.

(7) Aktsiaemitendi juhatuse liikme lepingus või töölepingus tuleb ette näha aktsiaemitendi õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist. Aktsiaemitent võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui:
1) aktsiaemitendi üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
2) aktsiaemitendi juhid ei täida tulemuskriteeriume või
3) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

(8) Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati aktsiaemitendi juhile tulemustasu maksmine.

(9) Aktsiaemitent peab oma majandusaasta aruandes avalikustama viimase majandusaasta kohta juhtide tasustamise põhimõtted ja nende rakendamist iseloomustava teabe järgmisel kujul:
1) tasustamise põhimõtete olulised tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja nende täitmise kohta;
2) põhjendused tulemustasude ja lahkumishüvitiste maksmise ning muude töötulemustel põhinevate rahaliste või oluliste mitterahaliste soodustuste võimaldamise kohta.

(10) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka juhatuse liikmetele makstavaid tasusid.”;

11) paragrahvi 18815 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) tehingud ja tehingukorraldused, mis sisaldavad näilikke elemente ning muu pettuslik käitumine;
4) niisuguse teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab finantsinstrumentide kohta valesid või eksitavaid märguandeid, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav;”;

12) paragrahvi 18815 täiendatakse lõigetega 11–15 järgmises sõnastuses:

„(11) Turumanipulatsioon on iseäranis järgmine:
1) finantsinstrumendi nõudluse või pakkumise suhtes endale turgu valitseva seisundi kindlustamine isiku või kooskõlastatult tegutsevate isikute poolt, kui selle käigus määratakse otse või kaudselt kindlaks ostu- või müügihinnad või luuakse muid ebaõiglasi kauplemistingimusi;
2) finantsinstrumentide omandamine või võõrandamine turu sulgemisel, eksitades sulgemishinna alusel tegutsevaid investoreid;
3) finantsinstrumendi või selle emitendi kohta meediakanalites teabe, sealhulgas arvamuse või kuulujutu levitamine, kui eelnevalt on sõlmitud finantsinstrumendi või finantsinstrumendiga seotud tuletisinstrumendi ostu- või müügileping, millega mõjutatakse finantsinstrumendi hinda ning saadakse kasu selle mõjust finantsinstrumendi hinnale ja ilma et samal ajal oleks huvide konflikt nõuetekohaselt ja tõhusalt avalikustatud.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud turumanipulatsiooni hindamisel võetakse arvesse muu hulgas järgmisi märguandeid, pidades silmas, et seesugune märguanne iseenesest alati ei pruugi tähendada turumanipulatsiooni:
1) tehingukorraldused või tehingud kujutavad endast märkimisväärset osa vastava finantsinstrumendiga tehtud tehingute päevasest käibest või tehingutest vastaval turul, eelkõige juhul, kui selline tegevus põhjustab finantsinstrumendi hinna olulise muutuse;
2) finantsinstrumendi puhul märkimisväärset ostu- või müügipositsiooni omavate isikute tehingukorraldused või tehingud põhjustavad olulisi muutusi turul kauplemisele võetud finantsinstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi või selle alusvara hinnas;
3) sõlmitud tehingute tagajärjel ei muutu turul kauplemisele võetud finantsinstrumendist tulu saav omanik;
4) tehingukorraldused või tehingud hõlmavad positsioonide muutumist vastupidiseks lühikese ajavahemiku jooksul ning kujutavad endast märkimisväärset osa vastava finantsinstrumendiga tehtud tehingute päevasest käibest või mahust vastaval turul, eriti kui selline tegevus põhjustab finantsinstrumendi hinna olulise muutuse;
5) tehingukorraldused või tehingud koonduvad kauplemisperioodil lühikesse ajavahemikku ja põhjustavad hinnamuutuse, mis hiljem muutub vastupidiseks;
6) tehingukorraldused muudavad reguleeritud turul kauplemisele võetud finantsinstrumendi suhtes pakutud parimat ostu- või müügihinda või (sealhulgas) üldisemalt turuosalistele kättesaadava tellimusraamatu sisu ja need tühistatakse enne täitmist;
7) tehingukorraldusi antakse või tehinguid tehakse samaaegselt või peaaegu samaaegselt võrdlushindade, arveldushindade ja väärtuste arvutamisega ning need tehingukorraldused või tehingud põhjustavad finantsinstrumendi hinna muutusi, mõjutades selliseid võrdlushindasid, arveldushindasid ja väärtusi.

(13) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud turumanipulatsiooni hindamisel võetakse arvesse muu hulgas järgmisi märguandeid, pidades silmas, et seesugune märguanne iseenesest alati ei pruugi tähendada turumanipulatsiooni:
1) isikute tehingukorralduste või tehingute eel või järel levitavad samad või nendega seotud isikud ebaõiget, ebaselget, ebatäielikku või eksitavat teavet;
2) tehingukorraldusi andnud või tehinguid teinud isikud või nendega seotud isikud on enne või pärast koostanud või levitanud investeerimisanalüüse või investeerimissoovitusi, mis sisaldavad vigu, on erapoolikud või ilmselgelt mõjutatud olulistest huvidest.

(14) Pettuslik käitumine on tegevus või tegevusetus, mis viib või võib viia mõistliku finantsinstrumentidesse investeeriva isiku eksitusse tegelikest majanduslikest asjaoludest, eriti finantsinstrumendi nõudlusest ja pakkumisest, ja hoiab finantsinstrumendi hinda või survestab hinda tõusma või langema.

(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud turumanipulatsiooni näited ei kitsenda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamist, samuti käesoleva paragrahvi lõigetes 12 ja 13 sätestatud märguanded ei kitsenda käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 11 kohaldamist.”;

13) paragrahvi 235 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) nõuda investeerimisühingu juhatuse liikmete või aktsiaemitendi juhtide tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 791 sätestatule või kui esineb käesoleva seaduse § 1352 lõikes 7 sätestatud alus;”;

14) paragrahvi 235 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) nõuda investeerimisühingu ja aktsiaemitendi tasustamise põhimõtete muutmist;”;

15) seadust täiendatakse §-ga 2655 järgmises sõnastuses:

§ 2655. Investeerimisühingu ja aktsiaemitendi tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooniga

(1) Investeerimisühing ja aktsiaemitent on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni §-s 791, § 85 lõikes 2, § 853 lõikes 1 ja §-s 1352 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. juuniks. Kuni eelnimetatud redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad investeerimisühingu ja aktsiaemitendi tegevus ja dokumendid eelnimetatud nõuete osas vastama kuni nimetatud redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

(2) Käesoleva seaduse § 109 lõikes 3 ja § 110 lõikes 1 sätestatud majandusaasta aruande ja dokumentide esitamise ning avalikustamise tähtaega ei kohaldata investeerimisühingu 2010. aasta kohta koostatavatele dokumentidele. 2010. aasta kohta koostatavate majandusaasta aruande ja dokumentide esitamisele ning avalikustamisele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud redaktsiooni jõustumist kehtinud tähtaegu.”;

16) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2009/111/EÜ (ELT L 302, 17.11.2009, lk 97–119);” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200), viimati muudetud direktiiviga 2010/76/EÜ (ELT L 329, 14.12.2010, lk 3–35);”.

§ 9. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub üldises korras. Käesoleva seaduse § 7 jõustub 2011. aasta 1. juunil. Käesoleva seaduse § 4 punkt 2, § 5, § 6 punktid 19 ja 20 ning § 8 punkt 4 jõustuvad 2011. aasta 1. augustil.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json