Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus
Vastu võetud 22.04.2015 nr 38
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) meetme 10 „Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede” tegevuse liigi „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” raames antava poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ning kord.
§ 2. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse poolloodusliku koosluse hooldamise ja sellega seotud tegevuste elluviimise eest määruses sätestatud ajavahemiku jooksul toetusõiguslikul maal, mille kohta toetust taotletakse (edaspidi kohustus).
(2) Poolloodusliku koosluse hooldamise põhitegevust tuleb ellu viia järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood) jooksul.
(3) Liigikaitseliselt olulistel rannaaladel esinevate poollooduslike koosluste täiendava hooldamise lisategevust tuleb ellu viia järjepidevalt kohustuseperioodi ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta) jooksul.
(4) Lõikes 3 nimetatud lisategevuse eest antakse toetust üksnes siis, kui seda viiakse ellu koos poolloodusliku koosluse hooldamise põhitegevusega.
(5) Toetusõigusliku maa suurus, mille kohta toetust taotletakse, võib kohustuseperioodi jooksul muutuda üksnes määruses sätestatud ulatuses, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
§ 3. Toetuse ühikumäär
(1) Toetuse ühikumäärad ühe hektari kohta kalendriaastas on järgmised:
1) puisniidu niitmise korral 450 eurot;
2) puiskarjamaa karjatamise korral 250 eurot;
3) kadakatega niitude karjatamise korral 250 eurot;
4) kadakatega niitude niitmise korral 185 eurot;
5) muu niidu karjatamise korral 150 eurot;
6) muu niidu niitmise korral 85 eurot.
(2) Paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud toetuse ühikumäär ühe hektari kohta kalendriaastas on 232 eurot.
(3) Kui lõike 1 punktides 2–6 nimetatud poollooduslik kooslus piirneb muude poollooduslike kooslustega või sisaldab neid, kuid nende koosluste üleminekut ei ole võimalik looduses selgelt eristada, võib toetust taotleda lõike 1 punktides 2–6 sätestatud määras ka muude poollooduslike koosluste kohta tingimusel, et muu poollooduslik kooslus ei moodusta kogu taotletavast alast enam kui 49 protsenti.
(4) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne §-s 19 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 3 alusel toetuse ühikumäära sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral.
(5) Lõikes 4 nimetatud juhul on PRIAl õigus vähendada üht, mitut või kõiki lõikes 1 nimetatud ühikumäärasid ja lõikes 2 nimetatud ühikumäära.
2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded
§ 4. Nõuded taotlejale
Toetust võivad taotleda füüsiline isik, juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi koos taotleja).
§ 5. Nõuded toetusõigusliku maa kohta
(1) Toetust võib taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse hoolduskõlbliku poolloodusliku koosluse või selle osa kohta, mida taotleja kasutab ning mis on kantud keskkonnaregistrisse ja asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil.
(2) Põhitegevuse eest võib toetust taotleda poollooduslike koosluste kohta, mis on keskkonnaregistrisse kantud järgmiste elupaiga koodidega:
1) puisniit elupaiga koodiga 6530;
2) puiskarjamaa elupaiga koodiga 9070;
3) kadakatega niit elupaiga koodiga 4030, 5130, 6210 või 6280;
4) muu niit elupaiga koodiga 1630, 4030, 6210, 6270, 6280, 6410, 6430, 6450, 6510, 7230 või 8240.
(3) Lisategevuse eest võib toetust taotleda keskkonnaregistrisse kantud rannaala kohta, mis on määratud „Poollooduslike koosluste tegevuskava 2014–2020” kohaselt liigikaitseliselt oluliseks poollooduslikuks koosluseks.
(4) Hoolduskõlblik on poollooduslik kooslus:
1) mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav või
2) mille taastamine on lõppenud ja kus on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks.
(5) Kadakatega poollooduslikku kooslust ei loeta hoolduskõlblikuks, kui sealsete puittaimede liituvus on suurem kui 0,5. Kui kadakad ja muu puittaimestik kasvavad nii, et ala on takistusteta ülepinnaliselt hooldatav ning on olemas niidule omane rohttaimestik, võib liituvus olla suurem kui 0,5.
(6) Toetusõigusliku maa hulka arvatakse:
1) põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigetes 3–10 nimetatud maastikuelemendid;
2) maa, millel asub kiviaed, heinaküün või loomade varjualune;
3) kuni kahe meetri laiused maastiku joonelemendid;
4) kuni 0,05 hektari suurused puude ja põõsastega kaetud alad, kus puudub niidutaimestik, kuid mis on seotud traditsioonilise põllumajandustegevusega või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega;
5) kuni 0,05 hektari suurused väikeveekogud ja taimestikuta alad;
6) rannaniidul kõik sellised ala osad, kus taimestik puudub, olenemata ala osa suurusest, välja arvatud taimestiku piirist mere poole jäävad liiva- ja kliburannad;
7) roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud.
(7) Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse arengukava alusel antavat muud pindalapõhist toetust.
(8) Toetust ei või taotleda puiskarjamaa ja kadakatega niidu kohta, mille kohta taotletakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud ühtset pindalatoetust.
3. peatükk Nõuetele vastavus ja baasnõuded
§ 6. Nõuetele vastavus
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607) artiklis 92 nimetatud toetuse saaja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruses nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” sätestatud nõudeid ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid.
(2) Toetuse saaja järgib lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi kestel.
§ 7. Baasnõuded
Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi kohustuslikke nõudeid:
1) poollooduslikku kooslust ei tohi kahjustada;
2) põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta kantakse andmed veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse;
3) poolloodusliku koosluse esinemisalal, mille kohta toetust taotletakse, peab olema kohapeal visuaalselt tuvastatav piir, sealjuures peab piir võimaldama eristada alasid taotletud toetuse ühikumäära järgi.
4. peatükk Põhitegevuse ja lisategevuse elluviimise nõuded
§ 8. Põhitegevuse nõuded
(1) Taotleja hooldab kohustuseperioodi jooksul poollooduslikku kooslust määruses sätestatud nõuete kohase niitmise või karjatamise teel. Tulenevalt kaitse-eeskirjast, kaitsekorralduskavast või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavast võib Keskkonnaamet ette näha määruses sätestatust erinevaid hooldustingimusi.
(2) Taotleja peab poollooduslikku kooslust hooldama viisil, mis on saanud Keskkonnaameti nõusoleku.
(3) Puisniitu tuleb hooldada niitmise teel.
(4) Puiskarjamaad tuleb hooldada karjatamise teel.
(5) Rannaniidul ja loopealsel on lubatud ainult karjatamine. Niitmine on lubatud, kui see on vajalik liigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks või kui alal on võimalik teha heina ja niide kokku koguda ning kui Keskkonnaamet on andnud niitmiseks nõusoleku.
(6) Heas seisus ja vähese tootlikkusega loopealse võib kohustuseperioodi jooksul jätta ühel kohustuseaastal hooldamata, kui Keskkonnaamet on andnud selleks nõusoleku enne 1. augustit.
(7) Poolloodusliku koosluse esinemisala, mida hooldatakse karjatamise teel, võib eelnevalt niita, kui niitmine ja niite kokkukogumine toimub enne 1. augustit ning 1. oktoobriks on hooldataval alal saavutatud § 10 lõikes 3 sätestatud tulemused. Loopealsel ja rannaniidul on eelnev niitmine lubatud üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.
(8) Poolloodusliku koosluse esinemisala ei tohi hekseldada, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Karjatatavat poollooduslikku kooslust, mille kohta toetust taotletakse, on lubatud üle niita või hekseldada üksnes Keskkonnaameti eelneval kirjalikul nõusolekul, sealjuures võib Keskkonnaamet vajaduse korral seada tingimuseks niite või heksli kokkukogumise.
(9) Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb poolloodusliku koosluse hooldamisega, peab osalema Keskkonnaameti korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel, mis tutvustab arengukava nõudeid. Koolitus peab olema läbitud hiljemalt esimese kohustuseaasta 20. juuniks.
(10) Taotleja või tema esindaja ei pea koolitust uuesti läbima § 14 lõikes 1 sätestatud juhul.
(11) Poolloodusliku koosluse heas seisundis hoidmise või seisundi parendamise eesmärgil on Keskkonnaametil õigus seada ala hooldamiseks järgmisi lisatingimusi:
1) poollooduslikult koosluselt tuleb eemaldada puittaimestik, sealhulgas võsa, kadakas, mänd ja juurevõsu;
2) poollooduslik kooslus tuleb üle niita või hekseldada;
3) poollooduslik kooslus tuleb jagada väiksemateks kopliteks.
§ 9. Niitmise nõuded
(1) Poolloodusliku koosluse esinemisala ei tohi niita enne 10. juulit. Kui Keskkonnaamet on andnud nõusoleku, et niitmine võib toimuda alates muust tähtpäevast, või kui muu tähtpäev on ette nähtud kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas, ei tohi poollooduslikku kooslust niita enne nimetatud tähtpäeva.
(2) Niidetav poollooduslik kooslus peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks. Kokkukogutud niide peab olema alalt ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks. Keskkonnaameti nõusolekul võib niite äraviimise kuupäeva muuta.
(3) Niidetava poolloodusliku koosluse esinemisala, mis on suurem kui 15 hektarit, välja arvatud puisniit, tuleb niita keskelt-lahku, servast-serva või muul meetodil, kui Keskkonnaamet on andnud selleks nõusoleku. Tööde alustamisest tuleb teavitada Keskkonnaametit.
§ 10. Karjatamise nõuded
(1) Poolloodusliku koosluse esinemisalal tuleb alustada karjatamisega kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäeval. Kui kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas ei ole nimetatud tähtpäeva sätestatud, võib karjatamisega alustada taotleja valitud ajal, kui Keskkonnaamet on andnud selleks nõusoleku.
(2) Rannaalal tuleb alustada karjatamisega hiljemalt 31. mail. Kui Keskkonnaamet on andnud nõusoleku, et karjatamine võib toimuda alates muust tähtpäevast või kui muu tähtpäev on ette nähtud kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas, tuleb karjatamisega alustada nimetatud tähtpäeval.
(3) Karjatamise tulemusena peab olema 1. oktoobriks kogu taotletaval alal visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal viibinud ja toitunud ning et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud.
(4) Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, on keelatud anda loomale lisasööta.
§ 11. Lisategevuse nõuded
Kui taotleja taotleb toetust lisategevuse eest, täidab ta poolloodusliku koosluse hooldamise tingimusi, mis on sätestatud liigikaitseliselt oluliste rannaalade kohta „Poolloodusliku koosluse tegevuskavas 2014–2020”.
5. peatükk Põllumajandusliku majapidamise ja kohustuse üleandmine ja ülevõtmine ning kohustuse suurendamine, vähendamine ja asendamine
§ 12. Põllumajandusliku majapidamise üleandmine
(1) Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.07.2014, lk 69–124), artiklis 8 sätestatut.
(2) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 8 lõike 3 punktis a nimetatud ajavahemik algab 22. mail ja lõppeb 1. septembril. Põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik võib esitada PRIAle selle ajavahemiku jooksul majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleb toetuse maksmist.
§ 13. Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine
(1) Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral vastavalt §-le 12.
(2) Kohustuse ülevõtmise korral kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus.
(3) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.
(4) Kui kohustuse ülevõtjal puudub kohustus, peab kohustuse ülevõtja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja poolloodusliku koosluse hooldamisega, kohustuse ülevõtmise aastal osalema § 8 lõikes 9 sätestatud koolitusel hiljemalt 20. juuniks.
(5) Kohustuse ülevõtmisest teatamiseks esitavad kohustuse üleandja ja ülevõtja § 17 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul PRIAle andmed üleantavate maade kohta lisas 2 toodud vormil.
(6) Kui kohustuse ülevõtmisest teatatakse elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu, esitab kohustuse ülevõtja § 17 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul samad andmed, mis on ette nähtud lisas 2. Kohustuse üleandja kinnitab nimetatud andmete õigsust PRIA e-teenuste keskkonnas.
§ 14. Kohustuse suurendamine
(1) Toetuse saaja võib kohustust suurendada kuni 15 protsenti tema esimese kohustuseaasta kohustuse aluse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud. Sellisel juhul kohustuseperioodi kestus ei muutu. Kui kohustust suurendatakse üle 15 protsendi, algab uus kohustus, mille kestus on viis aastat.
(2) Toetuse saaja teavitab kohustuse suurendamisest PRIAt § 17 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, esitades §-s 17 nimetatud asjakohased dokumendid.
§ 15. Kohustuse vähendamine
(1) Kohustusealust pindala võib vähendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 47 lõigetega 2–4.
(2) Toetuse saaja teavitab kohustuse vähenemisest PRIAt § 17 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul, esitades §-s 17 nimetatud asjakohased dokumendid.
§ 16. Kohustuse asendamine
(1) Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.07.2014, lk 1–17), artikli 14 lõikega 1 võib selle määruse kohase kohustusega asendada järgmised kohustused:
1) põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määruses nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” kohase kohustuse;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 28 kohase piirkondliku mullakaitse kohustuse;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 29 kohase mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse;
4) põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013” kohase kohustuse.
(2) Kui kohustuse asendamise korral on taotlejal selle määruse kohane kohustus, liidetakse asendatud pind taotleja esimese aasta kohustuse aluse maa pindalaga ja algab uus viieaastane kohustus.
(3) Toetuse saaja teavitab kohustuse asendamisest PRIAt § 17 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, esitades §-s 17 nimetatud asjakohased dokumendid.
6. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 17. Toetuse taotlemine
(1) Taotleja esitab kohustuseaasta 1. aprillist alates Keskkonnaametile lisas 1 toodud vormi kohase poollooduslike koosluste loetelu ja poolloodusliku koosluse kaardi, milles esitatud andmete põhjal annab Keskkonnaamet viie tööpäeva jooksul arvates nimetatud dokumentide kättesaamisest nõusoleku hooldamistingimuste kohta. Keskkonnaamet ei anna hooldamistingimuste kohta nõusolekut, kui ala, mille kohta toetust taotletakse, ei ole hoolduskõlblik.
(2) Taotleja esitab PRIAle igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini:
1) maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” lisas 1 esitatud vormi kohase taotluse;
2) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, põllumassiivi kaardi, millele on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ning püsirohumaa põldude numbrid ja põldude piirid;
3) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, lõike 2 punktis 2 nimetatud põllumassiivi kaardi asemel katastrikaardi või muu kaardimaterjali, millele on märgitud lõike 2 punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ning püsirohumaa põldude numbrid, piirid ja katastritunnused;
4) lisas 1 esitatud vormi kohase nende poollooduslike koosluste loetelu, mida taotlejal on õigus kasutada;
5) poolloodusliku koosluse kaardi, millele on märgitud nende poolloodusliku koosluste numbrid ja piirid, mida taotlejal on õigus kasutada.
(3) Taotlus ning sellele lisatud dokumendid ei pea vastama maaeluministri 17. aprilli 2015. a. määruses nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” ja selles määruses sätestatud vorminõuetele, kui need esitatakse elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ning sisaldavad kõiki vorminõuetes ettenähtud andmeid.
§ 18. Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine
(1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 sätestatust.
(2) Keskkonnaamet teeb nõuete täitmise üle kontrolli arengukavas ettenähtud ulatuses ja oma pädevuse piires, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 sätestatust.
(3) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud asutused kontrollivad §-s 6 sätestatud nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 65–72 sätestatust.
(4) Taotleja teeb lõigetes 1–3 nimetatud asutustele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas näitab vajaduse korral ette poolloodusliku koosluse piiri.
§ 19. Toetuse vähendamine
PRIA otsustab toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.
§ 20. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks.
(2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud alustel.
§ 21. Toetuse maksmise otsustamine
PRIA teeb toetuse maksmise otsuse või toetuse maksmisest keeldumise otsuse sellise tähtaja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kohustuseaastale järgneva aasta 30. juuniks.
7. peatükk Rakendussätted
§ 22. Rakendussätted
(1) PRIA veebilehel avalikustatakse teave keskkonnaregistrisse kantud poollooduslike koosluste kohta, mis on Keskkonnaameti hinnangu kohaselt 2015. aasta seisuga hoolduskõlblikud.
(2) Paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud lisategevuse eest saab toetust taotleda alates 2016. aastast.
(3) 2015. aastal loetakse poollooduslik kooslus hoolduskõlblikuks, kui see vastab § 5 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele hiljemalt 2015. aasta 1. oktoobriks. Kui on ilmne, et poollooduslikku kooslust pole 1. oktoobriks võimalik § 5 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustele vastavaks viia, ei anna Keskkonnaamet § 17 lõike 1 kohast nõusolekut hooldamistingimuste kohta.
(4) Paragrahvi 8 lõikes 9 nimetatud koolitus peab 2015. aastal olema läbitud hiljemalt 1. oktoobriks.
(5) Paragrahvi 17 lõikes 1 nimetatud dokumendid, mis esitatakse Keskkonnaametile enne selle määruse jõustumist, kuid mitte enne 1. aprilli 2015. aastat, loetakse ettenähtud tähtajal esitatuks.
(6) 2015. aastal on § 17 lõikes 2 sätestatud ajavahemik 7. maist kuni 25. maini.
(7) 2015. aastal on § 12 lõikes 2 sätestatud ajavahemik 26. maist kuni 1. septembrini.
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Ants Noot
Kantsler
Lisa 1 Poollooduslike koosluste loetelu
Lisa 2 Teave kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta
Facebook
Twitter