Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” muutmine

Vastu võetud 17.05.2013 nr 22

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 4 lõike 9, § 8 lõike 4¹, § 23 lõike 1¹ ja § 32 lõike 1 ning täitemenetluse seadustiku § 211 alusel.

Rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruses nr 1 „Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigieelarve kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond (edaspidi riigikassa). Riigieelarve kassareservi vahendite kasutamist välisabi sildfinantseerimiseks korraldab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond. Riigieelarve kassaliste piirmäärade seadmist ja ülekantavate vahendite järgmisesse eelarveaastasse ülekandmist korraldab Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond.

(2) Riigieelarve kassaline teenindamine toimub e-riigikassa ja riigi standardiseeritud majandusarvestuse tarkvara SAP (edaspidi SAP) vahendusel. Riigieelarve kassareservi vahendeid kasutatakse välisabi sildfinantseerimiseks käesoleva eeskirja peatükis 3¹ sätestatud korras. Riigi sihtasutusest ja aktsiaseltsist rakendusüksustele kohaldatakse käesolevat määrust vahendatavate välistoetuste ja nende kaas- ja omafinantseerimise vahendite väljamaksete tegemisel, kui see tuleneb nendega sõlmitud halduslepingust.

(3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest toimuvad e-riigikassa sisemise arveldamisena ning riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni konto (edaspidi kontsernikonto) koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ja kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega.”;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) SAP käesoleva määruse tähenduses on 2013. aastal riigi SAP funktsionaalse versiooniuuenduse tulemusena kasutusele võetud SAP ERP (Enterprise resource planning system) 6.0 EHP (Enhancement package) 6 tarkvara, milles rakendatakse käesoleva määruse lisas 14¹ esitatud eelarveklassifikaatorit.”;

3) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) E-riigikassa on Interneti rakendus, mille vahendusel riigikassa teenindamisele kuuluvatel riigiasutustel või neid teenindavatel finantsarvestuse ning personali- ja palgaarvestuse teenust osutavatel üksustel, valitsussektorisse kuuluvatel isikutel, riigi asutatud sihtasutustel ning riigi sihtasutusest ja aktsiaseltsist rakendusüksustel (edaspidi asutused) on võimalik sooritada makseid, jälgida laekumisi ning esitada ja saada teatiseid ja aruandeid.”;

4) paragrahvi 2 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) E-riigikassa kasutamiseks esitab asutus riigikassale määruse lisas 1 toodud vormil volikirja, milles määratakse kindlaks isik, kes on volitatud asutuse nimel e-riigikassa teenuseid administreerima. Volikiri esitatakse elektrooniliselt või paberkandjal kahes eksemplaris ja sellele lisatakse volitatud isiku isikut tõendava dokumendi koopia. Volikirja allkirjastab asutuse juht. Kui volikirja kinnitab isik, kes ei ole asutuse juht, esitatakse riigikassale vastavat volitust tõendav dokument. Sõnumipõhise andmevahetuse käivitamiseks esitab asutus riigikassale taotluse määruse lisas 12 toodud vormil elektrooniliselt või paberkandjal kahes eksemplaris. Taotluses on fikseeritud sõnumipõhise andmevahetuse tingimused ja asutuse määratud vajalikud turvaelemendid, mis annavad asutusele õiguse kasutada taotluses märgitud riigikassa pakutavaid teenuseid kontode ja tehingute liikide lõikes. Taotluse allkirjastab asutuse juht.”;

5) paragrahvi 2⁶ lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Projektide kohta peetakse arvestust tekkepõhiselt lähtuvalt asutuse vajadustest. Projektipõhine arvestus on kohustuslik materiaalse ja immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral.”;

6) paragrahvi 2⁸ lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) toetuse tase 1 „toetuse liik” ja tase 2 „organisatsioon”;”;

7) paragrahvi 2⁸ lõike 2 punkt 5¹ tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 2⁸ lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) projekti tase 1 „organisatsioon”;”;

9) paragrahvi 2⁸ lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) projekti tase 2 „projekt”;”;

10) paragrahvi 2⁸ lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) ressurss/kulukoht tase 3 „ressurss/tegevus/kulukogum”;”;

11) paragrahvi 2⁸ lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) toetuse tase 3 „toetus”;”;

12) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigieelarve tulud laekuvad kontsernikonto koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele pankades ja e-riigikassasse sisemise arveldamise korras. Asutuse laekumiste informatsioon kajastatakse e-riigikassa tulukontodel ja kulukontol.”;

13) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) SAPi kasutavate asutuste riigieelarve tulude kassapõhist koondarvestust korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus, SAPi mittekasutavate asutuste tulude koondarvestust korraldab riigikassa.”;

14) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riigi Tugiteenuste Keskus esitab riigikassa aruannete ja SAPi aruannete alusel riigile laekunud tulude kohta koondaruande riigieelarve täitmise koondaruandes.”;

15) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui asutus kasutab SAPi, lisatakse tuludele ning investeerimis- ja finantseerimistehingutele riigieelarve klassifikaatori kood, mis koosneb:
1) eelarveüksuse koodist;
2) eelarve liigist;
3) eelarve objektist, v.a välistoetuse korral;
4) eelarve kontost ja raamatupidamiskontost;
5) tegevusala koodist;
6) toetuse koodist, kui laekumine on seotud välistoetuse saamisega.”;

16) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Väljamaksete tegemiseks riigikassa kontsernikonto koosseisus oleva arvelduskontoga seotud deebet- või krediitkaardi saamiseks või pangakaardi sulgemiseks esitab asutus riigikassale taotluse määruse lisas 2 toodud vormil. Riigikassa edastab taotluse panka kahe tööpäeva jooksul nõuetekohase dokumendi kättesaamisest arvates. Riigikassa taotluse alusel väljastab pank kaardi asutuse nimetatud kaardi valdajale. Pank võib kaardi valdajaga sõlmida kaardi kasutamise kokkuleppe. Asutus vastutab oma ametnike tehtud kaarditehingute, sealhulgas kaardi varguse ajal tehtud tehingute, eest täies ulatuses ning tagab rahaliste vahendite olemasolu panga nõude täitmiseks. Pangakaardi varguse või kaotamise korral teavitab asutus sellest kohe kaardi väljastanud panka ja Rahandusministeeriumi.”;

17) paragrahvi 7¹ lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Rahandusministeerium kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja teeb vahendite kasutamise või sellest keeldumise otsuse 14 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest arvates.

(6) Kui taotluses esitatud andmetes esinevad puudused, mis takistavad vahendite kasutamise või sellest keeldumise otsuse tegemist, teavitab Rahandusministeerium sellest viivitamata taotluse esitajat. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada 5 tööpäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest arvates.”;

18) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Asutus, kes ei kasuta SAPi, märgib maksekorraldusele riigieelarve klassifikaatori koodi, mis koosneb:
1) eelarveaasta numbrist;
2) määruse lisas 3 toodud tunnusest;
3) eelarve liigist;
4) eelarve kontost;
5) eelarve objektist.”;

19) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui asutus kasutab SAPi, lisatakse kuludele ning investeerimis- ja finantseerimistehingutele riigieelarve klassifikaatori kood, mis koosneb:
1) eelarveüksuse koodist;
2) eelarve liigist;
3) eelarve objektist, v.a välistoetuste korral;
4) eelarve kontost ja raamatupidamiskontost;
5) tegevusala koodist;
6) toetuse koodist, kui kulutus on seotud välistoetuse kasutamisega.”;

20) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Siseriiklik maksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on Eesti Vabariigis eurodes või välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Siseriiklikul maksekorraldusel täidetakse e-riigikassas järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa selle konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja konto number (välisvaluutas tehtava maksekorralduse saaja konto peab olema rahandusministeeriumi kontsernikonto korrespondentpangas), valuuta, summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev. Asutus, kes ei kasuta SAPi, lisab riigieelarve klassifikaatori koodi. Asutuste vahel tehakse siseriiklik maksekorraldus e-riigikassas ilma pangaülekandeta sisemise arveldamisena. Sisemise arveldamise korral on saaja konto numbriks vastava asutuse e-riigikassa konto number. Siseriiklikku maksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.”;

21) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Välismaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Välismaksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa selle konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja riigi kood, saaja konto number (vajadusel saaja rahvusvaheline pangakonto number ehk IBAN), saaja panga nimi (vajadusel saaja panga tunnuskood ehk BIC), valuutakood, summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, makse tüüp, laekumise kulude kandja ning Eesti Panga kehtestatud maksebilansi kood. Asutus, kes ei kasuta SAPi, lisab riigieelarve klassifikaatori koodi. Välismaksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.”;

22) paragrahvi 11 lõike 6 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) asutuse puhul, kes ei kasuta SAPi, riigieelarve vabade vahendite olemasolu kontroll, riigi sihtasutuste puhul e-riigikassa tulukonto jäägi kontroll;”;

23) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Kui asutus kasutab SAPi, toimub riigieelarve vabade vahendite olemasolu kontroll selles tarkvaras. Asutuse maksekorraldused saadetakse e-riigikassasse andmevahetuskihi X-tee kaudu. Asutusel ei ole lubatud e-riigikassas makseid lisada ega muuta, kuid neid on lubatud käesoleva määruse § 12 alusel annulleerida. Lisaks on lubatud e-riigikassas teha maksekorraldusi tulukontodel, mida kasutatakse laekumiste edasiandmiseks, sh makseasutustele, rakendusasutustele ja -üksustele ning programmioperaatoritele laekunud välistoetuste ja kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute müügist saadud vahendite edasiandmiseks, ning juhul, kui tulude üle peetakse arvestust eraldiseisvas põhitegevuse infosüsteemis.”;

24) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Asutus, kes ei kasuta SAPi, esitab juba tehtud maksekorralduse riigieelarve klassifikaatori koodi muutmiseks riigikassale e-riigikassa vahendusel uue maksekorralduse, põhjendades koodi muutmise vajadust. Maksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa tulu- või kulukonto number, riigieelarve klassifikaatori kood, summa (pluss- ja miinusmärgiga summade liitmisel peab kogusumma olema väärtusega 0) ja kommentaar, milles asutus on kohustatud viitama maksekorraldusele ja muule dokumendile, mille alusel riigieelarve klassifikaatori koodi muudetakse.”;

25) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui asutus kasutab SAPi, parandatakse vale riigieelarve klassifikaatori kood selles tarkvaras eelnevalt koostatud õiendi alusel. Õiendis põhjendatakse muudatuse vajalikkust, esitatakse varem kasutatud ja õige riigieelarve klassifikaatori kood koos summaga, mis on vaja ühelt klassifikaatori koodilt teisele tõsta ning lisatakse viide parandatavale dokumendile.”;

26) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Asutusel, kes ei kasuta SAPi, on lubatud laekumisi kajastada asutuse e-riigikassa kulukontol kulude vähendusena tulusid kajastamata juhul, kui:
1) riigieelarvesse tagastatakse ekslikult välja makstud vahendid;
2) tagastatakse ettemaksed;
3) laekumine on seotud riigivara müügiga riigivaraseaduse § 64 alusel;
4) laekumine on seotud asutuse kehtestatud kululimiite ületavate summade tagastamisega ametnike või töötajate poolt;
5) raha laekub Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt asutusele lähetuskulude hüvitamiseks;
6) raha laekub Sotsiaalkindlustusametilt töölepinguseaduse §-s 56 või 57 nimetatud pikendatud põhipuhkuste hüvitamiseks, töölepinguseaduse §-des 60, 63, 65 ja 135 nimetatud puhkuste hüvitamiseks, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud lapsetoitmise lisavaheaja kasutamise hüvitamiseks;
7) raha laekub ühelt riigiasutuselt teisele ühistest koostööprojektidest, kirjalikest kokkulepetest, ühishangetest ja -koolitustest ning lähetustest tulenevate kulude hüvitamiseks;
8) laekumine on seotud maksude tagastamisega;
9) laekumine on seotud üürimisel või rentimisel rendileandjale laekuvate kommunaalkuludega.”;

27) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Asutus, kes kasutab SAPi, lähtub laekumistele riigieelarve klassifikaatori koodi lisamisel raamatupidamisega sarnastest arvestuspõhimõtetest.”;

28) paragrahvi 19 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 20 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 20. Kulude arvestamine ja aruandluse korraldamine”;

30) paragrahvi 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) SAPi kasutavate asutuste riigieelarve kulude kassapõhist koondarvestust korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus, SAPi mittekasutavate asutuste koondarvestust korraldab riigikassa.”;

31) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Riigi Tugiteenuste Keskus esitab riigikassa riigieelarve kassalise täitmise aruande ja SAPist saadud aruannete alusel riigieelarve täitmise koondaruande.”;

32) paragrahvi 20¹ lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Välisabi sildfinantseerimist ei kasutata lähetuskulude hüvitamisena laekuva välisabi korral.”;

33) paragrahvi 20² lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Välisabi sildfinantseerimise taotleja (edaspidi käesolevas peatükis taotleja) on riigiasutus, kes on välisabi saaja või vahendaja. Välisabi vahendaja on struktuuritoetuste korral Rahandusministeerium, üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” fondide korral Siseministeerium ja Kultuuriministeerium, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi programmide ja Euroopa naabrusinstrumendi piiriülese koostöö programmide korral Siseministeerium, põllumajandus- ja kalandustoetuste korral Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide korral ministeeriumid, kes on nimetatud programmioperaatoriteks.

(3) Kui taotleja on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, edastab taotluse Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale ministeerium või Riigikantselei, kelle valitsemis- või haldusalasse asutus kuulub. Valitsemis- või haldusala asutuse taotlusele lisab ministeerium või Riigikantselei kooskõlastuse, mis kinnitab, et ministeerium või Riigikantselei on nõus tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega oma eelarvelistest vahenditest.

(4) Välisabi sildfinantseerimise taotlus peab sisaldama:
1) välisabi sildfinantseerimise vajaduse põhjendust;
2) välisabi andja nime;
3) välisabi saamise alust (välisabi leping, rahastamisotsus vms);
4) taotletavat summat;
5) vahendite kasutamise perioodi;
6) e-riigikassa selle konto numbrit, kust väljamakseid teha soovitakse, või SAPi kasutava välisabi saajast taotleja puhul selles tarkvaras registreeritud toetuse koodi;
7) eeldatavat välisabi laekumise tähtaega;
8) esmakordsel sildfinantseerimise taotlemisel konkreetse fondi või projekti raames välisabi saamist tõendavaid dokumente;
9) nõusolekut tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega oma eelarvelistest vahenditest;
10) kinnitust, et taotletud välisabi sildfinantseerimise ulatuses ei ole välisabi laekumine kahtluse all.”;

34) paragrahvi 20³ tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Välisabi sildfinantseerimise otsuse eelnõu valmistab ette Rahandusministeerium. Otsuse eelnõus sätestatakse:
1) välisabi sildfinantseerimise taotleja;
2) välisabi sildfinantseerimise maht;
3) vahendite kasutamise ja tagastamise tähtajad;
4) vahendite tagastamise eest vastutaja;
5) tingimused tähtaegselt tagastamata jäänud vahendite kinnipidamiseks taotleja või valitsemisala ministeeriumi või Riigikantselei eelarvelistest vahenditest.

(2) Välisabi sildfinantseerimine toimub Vabariigi Valitsuse otsuse alusel.

(3) Kui välisabi saajast taotleja kasutab SAPi, avab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond selles tarkvaras välisabi sildfinantseerimise. Kui taotleja ei kasuta SAPi või taotlejaks on välisabi vahendaja, avab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond välisabi sildfinantseerimise taotleja e-riigikassa kontol arvelduskrediidi limiidi lisamise kaudu. Sildfinantseerimise avamisest teavitab Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond taotlejat samal päeval.

(4) Kui Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakond keeldub välisabi sildfinantseerimise avamisest või avab sildfinantseerimise vahendid väiksemas summas, esitab ta selle kohta taotlejale põhjendatud selgituse.”;

35) paragrahvi 20⁴ lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui taotleja ei kasuta SAPi või kui taotlejaks on välisabi vahendaja, on taotleja kohustatud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonda informeerima sildfinantseerimise katteks välisabi vahendite laekumisest ja sildfinantseerimise vajaduse lõppemisest e-posti teel 7 tööpäeva jooksul vahendite laekumisest arvates. Esitada tuleb informatsioon projekti kohta, e-riigikassa konto number, kuhu vahendid laekusid, ja laekunud summa.”;

36) paragrahvi 20⁴ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) SAPi kasutavast välisabi saajast taotleja puhul loetakse välisabi sildfinantseerimise vahendid tagastatuks laekumise ulatuses, mis on registreeritud toetuse koodiga selles tarkvaras.”;

37) paragrahvi 20⁵ lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui taotleja ei kasuta SAPi või taotlejaks on välisabi vahendaja, on taotleja kohustatud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonda e-posti teel informeerima kasutamata välisabi sildfinantseerimise jäägist eelarveaasta lõpu seisuga hiljemalt aasta eelviimaseks tööpäevaks. Esitada tuleb projekti nimi, e-riigikassa selle konto number, millele vahendeid taotleti, ja kasutamata summa.”;

38) paragrahvi 20⁶ lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui taotleja ei kasuta SAPi või taotlejaks on välisabi vahendaja, peab taotleja, juhul kui välisabi jääb osaliselt või täismahus tähtaegselt laekumata, korraldama kasutatud välisabi sildfinantseerimise vahendite tagastamise välisabi sildfinantseerimisega seotud kontole. Kui taotlejaks on SAPi kasutav välisabi saaja, peab taotleja välisabi sildfinantseerimise vahendite tagastamiseks tähtaegselt laekumata summa ulatuses välisabi sildfinantseerimise vahenditest välja makstud summad selles tarkvaras tagasi arvestama ning katma kulutused muudest eelarve liikidest.”;

39) paragrahvi 21 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Ülekantavad kulud on:
1) kulud, mis on ülekantavad riigieelarve seaduse alusel;
2) kulud, mille ülekantavus on sätestatud riigieelarves (iga-aastane riigieelarve seadus);
3) kuni 3% riigieelarves kindlaks määratud kulust vastava aasta riigieelarve seaduse liigenduse alusel;
4) kulud, mis on ülekantavad erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel.”;

40) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) asutuse registrikood, asutuse nimetus, e-riigikassa konto, ülekantava kulu liigenduse tunnus vastavalt määruse lisale 3 (SAPi kasutava asutuse korral organisatsiooni kood), ülekantava kulu liigendus eelarve liigi järgi, eelarve konto majandusliku sisu järgi ja eelarve objekti olemasolul eelarve objekt. Ülekantava kulu liigendus esitatakse võrreldavana eelmise aasta eelarve klassifikaatorite ja järgmisel aastal kasutatavate eelarve klassifikaatorite lõikes;”;

41) paragrahvi 22 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) e-riigikassa tulukontodele laekunud vahenditele vastavuses käesoleva määruse lisaga 16.”;

42) paragrahvi 23 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Otsuse kulu ülekandmise kohta teeb rahandusminister 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest arvates.”;

43) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ülekantavat kulu saab kasutada alates neljandast tööpäevast rahandusministri kulu ülekandmise otsuse tegemisest arvates. Paragrahvis 25 nimetatud vahendite jääke saab kasutada alates järgmise eelarveaasta algusest.”;

44) paragrahvid 27² ja 27³ tunnistatakse kehtetuks;

45) määruse lisa 14¹ „Eelarveklassifikaator” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);

46) määruse lisa 15 „Eelarve kassapõhise piirmäära seadmise klassifikaator” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud);

47) määruse lisa 16 „E-riigikassa tulukontod” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses (lisatud).

Lisa 14¹ Eelarveklassifikaator

Lisa 15 Eelarve kassapõhise piirmäära seadmise klassifikaator

Lisa 16 E-riigikassa tulukontod