Teksti suurus:

Salmonellooside tõrje eeskiri

Salmonellooside tõrje eeskiri - sisukord
Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.05.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RT I, 24.05.2013, 2

Salmonellooside tõrje eeskiri

Vastu võetud 20.05.2013 nr 39

Määrus kehtestatakse loomatauditõrje seaduse § 293 lõike 3 ja § 43 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised põllumajandusloomade ja -lindude salmonellooside, samuti perekonda Salmonella kuuluvate inimese terviseohutuse seisukohalt oluliste serotüüpide leviku ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemiseks.

§ 2.  Salmonelloositekitajad ja inimese terviseohutuse seisukohalt olulised salmonella serotüübid

  (1) Salmonelloos on perekonda Salmonella kuuluva bakteri (edaspidi Salmonella spp.) tekitatud kodu- ja metsloomade, samuti lindude nakkushaigus.

  (2) Loomade salmonellooside tekitajateks on loomaliikide järgi:
  1) sigadel Salmonella typhimuriumSalmonella choleraesuisSalmonella derbySalmonella infantis ja Salmonella enteritidis;
  2) veistel Salmonella dublinSalmonella typhimurium ja Salmonella newport;
  3) lammastel ning kitsedel Salmonella abortusovisSalmonella typhimuriumSalmonella montevideoSalmonella anatum ja Salmonella enterica subsp. arizonae;
  4) hobustel Salmonella abortusequi, Salmonella typhimuriumSalmonella newport ja Salmonella anatum.

  (3) Lindude salmonellooside tekitajateks on:
  1) Salmonella enterica subsp. arizonae. Haigusetekitaja esineb noorkalkunitel ning kulgeb suure suremuse, septitseemia, kõhulahtisuse ja närvinähtudega;
  2) Salmonella gallinarum. Haigusetekitaja esineb kanadel ja kalkunitel ning põhjustab kanade ja kalkunite tüüfust;
  3) Salmonella meleagridis. Haigusetekitaja esineb 2–8 päeva vanustel kalkunitibudel ning kulgeb suure suremuse, kõhulahtisuse ja artriidiga;
  4) Salmonella pullorum. Haigusetekitaja esineb kanadel, kalkunitel, partidel ja hanedel ning põhjustab pulloroosi;
  5) Salmonella typhimurium. Haigusetekitaja esineb kõikide linnuliikide lindudel kahe nädala jooksul pärast koorumist ja haigus kulgeb ägedalt;
  6) Salmonellaenteritidis. Haigusetekitaja esineb kõikidel linnuliikidel ja haigus kulgeb subkliiniliselt või krooniliselt;
  7) Salmonella hadar ja Salmonella virchow. Haigusetekitajad esinevadvuttidel subkliiniliselt.

  (4) Inimesel põhjustab Salmonella spp. toidumürgitust, mida iseloomustavad kõhulahtisus ja palavik, oksendamine, pea- ja kõhuvalu. Inimese terviseohutuse seisukohalt kõige levinumad salmonella serotüübid (edaspidi zoonoossed haigusetekitajad) on:
  1) Salmonella enteritidis;
  2) Salmonella typhimurium, sealhulgas Salmonella typhimurium’i monofaasilised tüved, mille antigeenne valem on 1,4, [5],12 :i:-);
  3) Salmonella hadar;
  4) Salmonella infantis;
  5) Salmonella virchow.

2. peatükk ENNETAMINE 

§ 3.  Salmonella kontrollprogramm

  (1) Salmonella kontrollprogramm (edaspidi kontrollprogramm) on Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi Amet) poolt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1–15) ja teiste asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktidega koostatud programm zoonoossete haigusetekitajate esinemise vähendamiseks ning põllumajandusloomadel ja -lindudel salmonellooside ennetamiseks ja tõrjeks vajalike meetmete rakendamiseks.

  (2) Kontrollprogrammi rakendab ja selle täitmist kontrollib Amet.

  (3) Kontrollprogramm sisaldab Ameti poolt võetavaid proove (edaspidi ametlikud proovid) ja käitleja või loomapidaja poolt võetavaid proove (edaspidi käitleja proovid). Käitleja või loomapidaja võtab proovid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 2160/2003 II lisa kohaselt.

§ 4.  Proovide võtmine ja märgistamine

  (1) Ametlike proovide võtmise ja laboratooriumisse saatmise korraldab Amet.

  (2) Käitleja proovid võtab ja saadab laboratooriumisse käitleja või loomapidaja.

  (3) Kontrollprogrammis ettenähtud proovid märgistatakse viisil, mis võimaldab proovi identifitseerida. Proovid võetakse Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt ja märgistatakse Ameti koostatud juhendi kohaselt.

§ 5.  Proovide analüüsimine

  (1) Proovid analüüsitakse veterinaarkorralduse seaduse § 341 või toiduseaduse § 52 kohaselt volitatud laboratooriumis.

  (2) Salmonella spp. avastamisel määratakse referentlaboratooriumis selle serotüüp. Isolaati säilitatakse referentlaboratooriumis vajaduse korral fagotüübi ja ravimresistentsuse määramiseks viis aastat.

§ 6.  Proovidega seotud kulude katmine

  (1) Ametliku proovi võtmise ja laboratooriumisse saatmise kulud kaetakse Ameti eelarvest ning laboratoorsete uuringute kulud kaetakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi eelarvest.

  (2) Käitleja proovi võtmise, laboratooriumisse saatmise ja laboratoorsete uuringute kulud katab käitleja või loomapidaja.

  (3) Serotüübi ja fagotüübi määramise ning säilitamise kulud kaetakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi eelarvest.

§ 7.  Aretus- ja sugukarja lindude uurimine

  (1) Haudemune tootvaid aretus- ja sugukarja linde (edaspidi sugukari), kes kuuluvad liiki Gallus gallus, uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määruses (EL) nr 200/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada Salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus  täiskasvanud aretuskarjades (ELT L 61, 11.3.2010, lk 1–9), sätestatud nõuete kohaselt.

  (2) Kalkunite sugukarju uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määruses (EL) nr 1190/2012 Euroopa Liidu eesmärgi kohta Salmonellaenteritidis'e ja Salmonella typhimurium'i vähendamiseks kalkunikarjades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2160/2003(ELT L 340, 13.12.2012, lk 29–34), sätestatudnõuete kohaselt.

  (3) Pulloroosi ning kanade ja kalkunite tüüfuse esinemise kindlakstegemiseksvõtab Amet kontrollprogrammi kohaselt sugukarja lindudelt ametlikud proovid. Ametlike proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis.

  (4) Sugukarjas, kusonvähem kui 250 lindu ning mille linde peetakse ühes loomakasvatushoones või -rajatises haudemunade või tibude saamise eesmärgil, võtab käitleja kolmel korral tootmistsükli jooksul kas kahe paari sokkidega sokiproovid või ühe paari sokkidega sokiproovi ja ühe tolmuproovi järgmiselt:
  1) esimene kord nelja nädala jooksul pärast munemisperioodi algust;
  2) teine kord munemisperioodi keskel linnu 42.–44. elunädalal;
  3) kolmas kord kaks kuni kolm nädalat enne linnu tapmisele saatmist.

§ 8.  Toidumunade tootmise või lihatootmise eesmärgil peetavate linnukarjade uurimine

  (1) Toidumunade tootmise eesmärgil peetavat liigi Gallus gallus linnukarja uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määruses (EL) nr 517/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määrust (EL) nr 200/2010 (ELT L 138, 26.5.2011, lk 45–51), sätestatud nõuete kohaselt.

  (2) Toidumunade tootmise eesmärgil peetavalt liigi Gallus gallus linnukarjalt, kes on lõpetanud munemistsükli, võtab käitleja komisjoni määruse (EL) nr 517/2011 lisa kohaselt väljaheiteproovid kaks nädalat enne lindude tapmist.

  (3) Lihatootmise eesmärgil peetavat liigi Gallus gallus broilerikarja uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 ning komisjoni määruses (EL) nr 200/2012 sätestatud nõuete kohaselt.

  (4) Lihatootmise eesmärgil peetavat kalkunikarja uuritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2160/2003 ning komisjoni määruse (EL) nr 1190/2012nõuete kohaselt.

  (5) Lihatootmise eesmärgil peetavalt linnukarjalt, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 nimetatud linnukari, ning toidumunade tootmise eesmärgil peetavalt linnukarjalt, välja arvatud lõigetes 1 ja 2 nimetatud linnukari, võetavad ametlikud proovid, nende arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis.

  (6) Lõikeid 1–5 ei kohaldata loomakasvatushoones või -rajatises peetava linnukarja suhtes, kelle linde peetakse toidumunade ja lihatootmise eesmärgil ning kus on vähem kui 50 lindu.

§ 9.  Seakarjade uurimine

  (1) Salmonellooside ja zoonoossete haigusetekitajateesinemise kindlakstegemiseks võtab Amet kontrollprogrammi kohaselt seakarjalt ametlikud proovid. Ametlike proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis.

  (2) Alla aasta vanuselt sealt võetakse ametlikud proovid väljaheite bakterioloogiliseks uurimiseks vanuse või pidamisrühmade kaupa arvestusega üks väljaheiteproov 5–10 looma kohta, mis ühendatakse laboratooriumis kümnekaupa koondprooviks.

§ 10.  Veise- ja muude loomakarjade uurimine

  (1) Salmonellooside ja zoonoossete haigusetekitajateesinemise kindlakstegemiseks võtab Amet kontrollprogrammi kohaselt veise- ja muudes loomakarjades ametlikud proovid. Ametlike proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis.

  (2) Aretuskarja uurimisel võtab Amet alla 30 loomaga karjas igalt täiskasvanud loomalt individuaalproovi.

  (3) Aretuskarja uurimisel võtab Amet üle 30 loomaga karjas vähemalt 30-lt täiskasvanud loomalt ametlikud proovid, mis ühendatakse laboratooriumis viiekaupa koondprooviks.

  (4) Kuni kuue kuu vanustelt vasikatelt võtab Amet ühe väljaheiteproovi 5–10 looma kohta.

  (5) Positiivse uuringutulemuse korral võtab Amet individuaalsed kordusproovid.

§ 11.  Loomsetest saadustest proovide võtmine ja uurimine

  (1) Salmonella spp. esinemise kindlakstegemiseks võtab Amet tapamajas kodulinnu-, veise-, sea- ja muude koduloomade rümbast kontrollprogrammi kohaselt ametlikud proovid. Ametlike proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis.

  (2) Salmonella spp. esinemise kindlakstegemiseks võtab Amet lihalõikusettevõttes liha lõikamisel saadud lihast kontrollprogrammi kohaselt ametlikud proovid. Ametlike proovide arvu ja sageduse määrab Amet kontrollprogrammis.

  (3) Muudes loomsetes saadustes Salmonella spp. esinemise kindlakstegemiseks võtab Ametproove kontrollprogrammi kohaselt. Ametlike proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis.

§ 12.  Sööda uurimine

  (1) Salmonella spp. esinemise kindlakstegemiseks võtab Amet kontrollprogrammi kohaselt söödast ametlikud proovid ettevõttes, kus tegeletakse sööda tootmise, töötlemise, vahendamise, vedamise või ladustamisega müügi eesmärgil, ning loomakasvatushoones ja -rajatises, kus käideldakse sööta ja kasutatakse seda oma loomadele söötmiseks. Ametlike proovide arvu ja võtmise sageduse määrab Amet kontrollprogrammis.

  (2) Söödaproovid võetakse söödaseaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

3. peatükk TÕRJE 

1. jagu Tegutsemisjuhised salmonelloosi kahtluse korral 

§ 13.  Salmonelloosi kahtlus

  (1) Salmonelloosi kahtlus loetakse karjas tekkinuks, kui vähemalt ühel loomal esineb salmonelloosile omaseid kliinilisi tunnuseid või kui sellest karjast pärit loomalt leitakse salmonelloosile iseloomulik lahanguleid.

  (2) Salmonelloosikahtlaseks loetakse ka linnukari, kus § 7 lõike 3 kohase esialgse uuringu tulemus on salmonelloosi suhtes positiivne.

  (3) Salmonelloosi kahtluse korral kutsutakse salmonelloosi kliiniliseks diagnoosimiseks, vajalike proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise tegemiseks ja loomataudi leviku vältimiseks vajalike abinõude rakendamiseks kohale piirkonda teenindav volitatud veterinaararst või järelevalveametnik.

§ 14.  Teavitamine ja arvestuse pidamine

  (1) Salmonelloosi kahtlusest või diagnoosimisest karjas ning Salmonella spp. isoleerimisest teavitatakse Ametit loomatauditõrje seaduse 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.

  (2) Ameti kohalik asutus peab arvestust Salmonella spp. esinemise üle karjas, haudejaamas ning ettevõttes, kus tegeletakse loomsete saaduste või sööda käitlemisega.

2. jagu Diagnoosimine 

§ 15.  Proovide võtmine laboratoorseks uurimiseks

  Salmonelloosi diagnoosimiseks võtab proovid ja saadab need laboratooriumisse volitatud veterinaararst või järelevalveametnik.

§ 16.  Proovide võtmine salmonelloosi diagnoosimiseks veistel, sigadel, lammastel ja hobustel

  (1) Salmonelloosi diagnoosimiseks veisekarjas võtab Amet salmonelloosi kliiniliste tunnustega looma avastamisel proovid §-s 10 sätestatud nõuete kohaselt.

  (2) Salmonelloosi diagnoosimiseks seakarjas võtab Amet salmonelloosi kliiniliste tunnustega looma avastamisel proovid §-s 9 sätestatud nõuete kohaselt.

  (3) Salmonelloosi diagnoosimiseks iseloomuliku lahanguleiu alusel võtab Amet surnud veiselt ja sealt 25 grammi raskuse koeproovi peen- ja jämesoolest, maksast, põrnast ning peen- ja umbsoole piirkonna kolmest kuni viiest lümfisõlmest.

  (4) Salmonelloosi diagnoosimiseks lambal võtab Amet aborteerunud või mumifitseerunud loote ning 25 grammi raskuse koeproovi surnud looma emaka karunkulitest, lümfisõlmedest ja maksast. Elusloomalt võetakse individuaalne väljaheiteproov.

  (5) Salmonelloosi diagnoosimiseks hobusel võtab Amet 25 grammi raskuse koeproovi surnud looma maksast, neerust ning niude- ja käärsoole lümfisõlmedest. Elusloomadelt võetakse individuaalne väljaheiteproov.

§ 17.  Diagnoosimine

  Salmonelloosi ametlik diagnoos pannakse loomatauditõrje seaduse § 37 lõike 3 kohaselt.

3. jagu Tõrjemeetmed 

§ 18.  Kitsenduste kehtestamine ja abinõude rakendamine

  (1) Amet kehtestab kitsendused:
  1) sea-, veise- või muule loomakarjale, kus on diagnoositud salmonelloos või kus kontrollprogrammi või muu uuringu tulemusel on tuvastatud ühes koondproovis või rohkem kui ühel loomal salmonelloositekitaja või zoonoosne haigusetekitaja;
  2) toidumunade tootmise või lihatootmise eesmärgil peetavale linnukarjale (edaspidi tootmiskari), kus on diagnoositud salmonelloos või kus kontrollprogrammi või muu uuringu alusel on tuvastatud Salmonella enteritidis või Salmonella typhimurium;
  3) lindude sugukarjale, kus on diagnoositud salmonelloos või kus kontrollprogrammi või muu uuringu alusel on tuvastatud salmonelloositekitaja või zoonoosne haigusetekitaja;
  4) haudejaamale, kus kontrollprogrammi või muu uuringu alusel on tuvastatud salmonelloositekitaja või zoonoosne haigusetekitaja;
  5) sööda käitleja ettevõttele, kus on kindlaks tehtud Salmonella spp. esinemine;
  6) söödale, kus on avastatud Salmonella spp.

  (2) Amet peab arvestust lõikes 1 nimetatud karjade (edaspidi salmonella-positiivne kari), teadmata tervisliku staatusega karjade ning Ameti korraldusel tapetud loomade ja lindude kohta.

  (3) Amet korraldab epidemioloogilise uurimise eesmärgiga selgitada välja võimalikud salmonelloosi nakkusallikad ja nakkuse leviku teed.

  (4) Juhul kui looma- või linnukarjas leitakse Salmonella spp., mille määratud serotüüp ei kuulu §-s 2 esitatud salmonellooside või zoonoossetehaigusetekitajate hulka, rakendab loomapidaja looma- ja linnukarjas nakkusallika kõrvaldamiseks, nakkuse edasise leviku tõkestamiseks ning ristsaastumise vältimiseks Ameti määratud asjakohaseid bioohutusmeetmeid.

§ 19.  Salmonella-positiivses sea- ja veisekarjas kohaldatavad kitsendused ja abinõud

  (1) Amet kohaldab salmonella-positiivses sea- ja veisekarjas järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
  1) viivitamata korraldatakse kliiniliselt haige, salmonelloosi- või zoonoosse haigusetekitajaga nakatunud looma eraldamine teistest loomadest ning loomadele tehtud uuringute ja rakendatud meetmete kohta arvestuse pidamine;
  2) looma karjast väljaviimine keelatakse muul eesmärgil kui lõikes 6 sätestatud nõuete kohaseks tapmiseks tapamajas kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega;
  3) karjas tehakse epidemioloogiline uurimine ning vajaduse korral võetakse proove;
  4) loomakasvatushoones või rajatise osas, kus on nakatunud loomad, keelatakse kõrvaliste isikute viibimine;
  5) loomakasvatushoone või -rajatise osas, kus on nakatunud loomad, kasutatakse loomade talitamisel kaitseriietust ning sealt lahkudes puhastatakse ja desinfitseeritakse jalanõud;
  6) pärast nakatunud looma tapmisele saatmist pestakse ja desinfitseeritakse volitatud veterinaararsti juhiste kohaselt loomakasvatushoone või -rajatise osa, kus looma peeti;
  7) nakatunud loomalt pärineva toorpiima kasutamine toidu ja söödana keelatakse;
  8) nõutud on veiste ja sigade sõnniku ning kasutatud allapanu käitlemine volitatud veterinaararsti juhiste kohaselt viisil, mis välistab Salmonella spp. leviku.

  (2) Salmonella-positiivsest karjast pärineva looma piima võib toidu ja söödana kasutada, kui seda on töödeldud kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega viisil, mis tagab Salmonella spp.hävimise. Karja teenindav volitatud veterinaararst teavitab toorpiima töötlemise vajadusest piima edasist käitlejat.

  (3) Kui sea- või veisekarjas leitud haigusetekitaja ei kuulu §-s 2 loetletud salmonellooside ja zoonoossete haigusetekitajate hulka, võtab Amet nakkusallika väljaselgitamiseks iga 5–10 looma kohta ühe ametliku proovi ning söödaproovi. Loomalt, kellel esinevad kliinilise salmonelloosi tunnused, võetakse individuaalne väljaheiteproov.

  (4) Tapamajas sigade lümfisõlmedest kontrollprogrammi kohaselt võetud proovides Salmonella spp. leidmise puhul selgitab Amet välja tapetud sea päritolukarja epidemioloogilise olukorra ning nakkusallika väljaselgitamiseks võtab Amet vajaduse korral sea päritolukarjast väljaheiteproovid arvestusega üks proov iga 5–10 looma kohta.

  (5) Eraldatud kliiniliselt haiget ja salmonelloosi- või zoonoosse haigusetekitajaga nakatunud siga või veist võib ravida. Ravitud loomalt võtab Amet väljaheiteproovi salmonelloosi- või zoonoosse haigusetekitaja tuvastamiseks kaks korda ühekuulise vahega, kuni saadakse kaks korda järjest negatiivne tulemus.

  (6) Amet kohaldab salmonella-positiivsest karjast pärit sea ja veise tapmisele saatmise korral järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
  1) loom saadetakse tapmisele volitatud veterinaararsti teadmisel;
  2) kliiniliselt terve, kuid positiivse väljaheiteproovi andnud looma tapamajja saatmisel teavitab karja teenindav volitatud veterinaararst tapamaja järelevalveametnikku looma saabumisest vähemalt 24 tundi ette;
  3) kliiniliselt haiget looma tapmisele ei saadeta.

  (7) Loomapidaja rakendab salmonella-positiivses sea- ja veisekarjas järgmisi abinõusid:
  1) korraldab pärast nakatunud looma tapmisele saatmist loomakasvatushoone või rajatise pesemise ja desinfektsiooni;
  2) vajaduse korral korraldab deratisatsiooni ja uluklindude tõrje ning võtab kasutusele meetmed, et välistada koera, kassi ja uluklinnu pääs loomapidamisruumi;
  3) peab arvestust Salmonella spp. uuringute, nakatunud looma liikumise ja tapmisele saatmise, ruumide ja inventari puhastamise ning desinfitseerimise, saastunud sõnniku käitlemise, tapmisele saadetud looma veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise kohta.

  (8) Selles paragrahvis sätestatud abinõusid ja kitsendusi kohaldatakse salmonelloositõrjeks ka määruses nimetamata muude põllumajandusloomade suhtes.

§ 20.  Salmonella-positiivsest sea- või veisekarjast pärineva looma tapmine ja edasine käitlemine

  (1) Kui salmonella-positiivsest sea- või veisekarjast pärineva looma väljaheiteproovi tulemus on positiivne, rakendab käitleja looma tapmisel ja edasisel käitlemisel tapamajas järgmisi nõudeid:
  1) loom tapetakse muul päeval kui teised loomad või tööpäeva lõpus viimasena;
  2) pärast looma tapmist ruum ja seadmed puhastatakse ning desinfitseeritakse;
  3) looma liha ladustatakse toidukõlblikust lihast eraldi ning kuumtöödeldakse selliselt, et liha sisetemperatuur tõuseb vähemalt temperatuurini 71 ± 1 °C;
  4) lõpptoodet kontrollitakse toiduohutuse nõuete kohaselt, et tagada Salmonella spp. hävimine.

  (2) Pärast lõike 1 punkti 2 kohaselt ruumide ja seadmete puhastamist ning desinfitseerimist võtab käitleja tapamajas tootmispindadelt ja seadmetelt hügieeniproovid Salmonella spp. tuvastamiseks.

  (3) Kui tootmispinnalt või seadmelt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, tuleb ruume ja seadmeid puhastada ning desinfitseerida, kuni kahel järjestikusel päeval võetud hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed.

§ 21.  Lambal, kitsel ja hobusel salmonelloosi diagnoosimisel kohaldatavad kitsendused ja abinõud

  Lambal, kitsel ja hobusel salmonelloosi diagnoosimisel kohaldatakse §-des 19 ja 20 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.

§ 22.  Salmonella-positiivses linnukarjas kohaldatavad üldised kitsendused ja abinõud

  (1) Amet kohaldab salmonella-positiivses linnukarjas järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
  1) keelatakse lindude karjast väljaviimine muul eesmärgil kui tapamajas tapmiseks kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega. Kliiniliselt haigeid linde tapmisele ei saadeta;
  2) salmonella-positiivse karja tapmisele saatmisest teavitab volitatud veterinaararst tapamaja järelevalveametnikku vähemalt 24 tundi ette;
  3) munatootmise eesmärgil peetavad tootmiskarja linnud tapetakse või hukatakse viivitamata, noorlindude karjad tapetakse või hukatakse ühe kuu jooksul arvates proovi positiivse tulemuse saamise päevast. Lihatootmise eesmärgil peetavad linnukarjad tapetakse või hukatakse hiljemalt kasvatusperioodi lõpus;
  4) karjas viiakse läbi epidemioloogiline uurimine ning vajaduse korral võetakse proove;
  5) keelatakse uute lindude toomine karja;
  6) lindlas, kus on nakatunud linnud, keelatakse kõrvaliste isikute viibimine;
  7) keelatakse haigusetekitajaga saastunud sõnniku ladustamine ettevõtte territooriumile, kus tegeletakse linnukasvatusega. Sõnnik kompostitakse või kahjutustatakse nakkuse levikut välistaval viisil volitatud veterinaararsti juhiste kohaselt lindlast piisavas kauguses.

  (2) Kui salmonella-positiivse linnukarja linde ei tapeta, siis linnud hukatakse ning hukatud linnud kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), sätestatud nõuete kohaselt järelevalveametniku kontrolli all.

  (3) Kui linnukarjas leitud haigusetekitajad ei kuulu §-s 2 loetletud salmonellooside või zoonoossete haigusetekitajate hulka, rakendab loomapidaja salmonella-positiivses linnukarjas järgmisi abinõusid:
  1) lindude talitamisel kasutatakse kaitseriietust ning ruumist lahkudes puhastatakse ja desinfitseeritakse jalanõud;
  2) haigusetekitajatega kokkupuutunud ning jäätmete eemaldamiseks kasutatud prügikonteiner ja veokonteiner pestakse ning desinfitseeritakse iga kord pärast selle kasutamist;
  3) pärast nakatunud lindude tapmisele saatmist ja munade vedu pestakse ning desinfitseeritakse korduvkasutatav konteiner, veokast ja veovahend;
  4) munade veoks kasutatud pappkastid ja -restid hävitatakse;
  5) pärast nakatunud lindude tapmisele saatmist eemaldatakse viivitamata lindlast sõnnik, lindla puhastatakse ja pestakse, kasutatud lindla inventar, abiruumid ja veovahendid desinfitseeritakse ning seejärel lindla ventileeritakse.

  (4) Lõike 3 punkti 5 kohaselt puhastatud pindadelt ja seadmetelt võetakse hügieeniproovid Salmonella spp. tuvastamiseks.

  (5) Kui pindadelt ja seadmetelt võetud hügieeniproovi tulemus onpositiivne, tuleb pindu ja seadmeid puhastada ja desinfitseerida, kuni hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed.

§ 23.  Salmonella-positiivses lindude tootmiskarjas kohaldatavad täiendavad kitsendused ja abinõud

  (1) Amet kohaldab salmonella-positiivses tootmiskarjas järgmisi täiendavaid kitsendusi ja abinõusid:
  1) salmonella-positiivse tootmiskarja lindude ravi keelatakse. Linnud tapetakse ning lindudelt pärinev liha kuumtöödeldakse toiduhügieeni käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise, või linnud hukatakse ning hukatud linnud kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt järelevalveametniku kontrolli all;
  2) ettevõttes korraldatakse teiste samal territooriumil olevate tootmiskarjade uurimine Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i suhtes;
  3) kui ettevõttes on mitu tootmiskarja, kogutakse salmonella-positiivse tootmiskarja lindude munad pärast teiste tootmiskarjade lindude munade kogumist.

  (2) Loomapidaja rakendab salmonella-positiivses linnukarjas järgmisi abinõusid:
  1) vajaduse korral korraldab deratisatsiooni ja uluklindude tõrje ning võtab kasutusele meetmed, et välistada koera, kassi ja uluklinnu pääs loomapidamisruumi;
  2) peab arvestust Salmonella spp. uuringute, nakatunud looma liikumise ja tapmisele saatmise, ruumide ja inventari puhastamise ning desinfitseerimise, saastunud sõnniku käitlemise ning tapmisele saadetud looma veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise kohta;
  3) peab salmonella-positiivsest linnukarjast pärit toidumunade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid karja koodi, lindla numbri, karja vanuse ja munemiskuupäeva kohta;
  4) peab töötlemisele saadetud toidumunade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid karja kohta, mille lindudelt toidumunad pärinevad, munemiskuupäeva, munade väljastuskuupäeva, toidumunade kogust ja ettevõtte andmeid, kuhu munad on töötlemiseks saadetud.

§ 24.  Salmonella-positiivses lindude sugukarjas kohaldatavad täiendavad kitsendused ja abinõud

  (1) Amet kohaldab salmonella-positiivses sugukarjas järgmisi täiendavaid kitsendusi ja abinõusid:
  1) keelatakse haudemunade hautamine ning need kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt või kasutatakse toiduks pärast toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud töötlemist viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise;
  2) linnud hukatakse või tapetakse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates proovi positiivse tulemuse saamise päevast. Tapetud lindudelt pärinev liha kuumtöödeldakse kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa õigusaktidega viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise;
  3) pärast nakatunud lindude hukkamisele või tapmisele saatmist pestakse ja desinfitseeritakse linnukasvatushoone volitatud veterinaararsti juhiste kohaselt ning tootmispindadelt ja seadmetelt võetakse hügieeniproovid Salmonella spp. tuvastamiseks;
  4) kui karjas on avastatud zoonoossed haigusetekitajad, pulloroos või kanade ja kalkunite tüüfus või kui kari on kliiniliste haigustunnustega, peatatakse linnukasvatushoones tootmistegevus kaheks nädalaks (edaspidi profülaktiline vaheaeg);
  5) linnukasvatushoones korraldatakse kolm päeva enne tootmistegevuse jätkamist aerosooldesinfitseerimine.

  (2) Kui lõike 1 punkti 3 kohaselt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, tuleb tootmispindu ja seadmeid pesta ja desinfitseerida, kuni hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed.

  (3) Salmonella-positiivses karjas, kus peetakse noorlinde sugu- ja tootmiskarja viimise eesmärgil, tuleb linnud hukata või tappa hiljemalt ühe kuu jooksul arvates proovi positiivse tulemuse saamise päevast.

  (4) Amet võib lubada linnu hukkamata jätta ja ravida komisjoni määruse (EÜ) nr 1177/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses konkreetsete tõrjemeetodite kasutamise nõuetega riiklike salmonelloositõrje programmide raames (ELT L 212, 2.8.2006, lk 3–5), artikli 2 lõike 2 punktis b nimetatud linde seal sätestatud nõuete kohaselt.

  (5) Loomapidaja rakendab salmonella-positiivses linnukarjas järgmisi abinõusid:
  1) vajaduse korral korraldab deratisatsiooni ja uluklindude tõrje ning võtab kasutusele meetmed, et välistada koera, kassi ja uluklinnu pääs loomapidamisruumi;
  2) peab arvestust Salmonella spp. uuringute, nakatunud looma liikumise, tapmisele saatmise, ruumide ja inventari puhastamise ning desinfitseerimise, saastunud sõnniku käitlemise ja tapmisele saadetud looma veovahendi puhastamise ning desinfitseerimise kohta;
  3) peab salmonella-positiivsest linnukarjast pärit haudemunade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid karja koodi, lindla numbri, karja vanuse ja munemiskuupäeva kohta;
  4) peab töötlemisele või kõrvaldamisele saadetud munade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid karja kohta, mille lindudelt munad pärinevad, ning andmeid munemiskuupäeva, väljastuskuupäeva ja munade koguse ning selle ettevõtte kohta, kuhu munad on töötlemiseks või kõrvaldamiseks saadetud.

§ 25.  Salmonella-positiivsest lindude sugukarjast pärinevate haudemunade ja ühepäevaste tibude edasisel käitlemisel haudejaamas kohaldatavad kitsendused ja abinõud

  Amet kohaldab haudejaamas salmonella-positiivsest sugukarjast pärinevate haudemunade ja ühepäevaste tibude edasisele käitlemisele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
  1) haudejaama saadetud haudemunad kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt või töödeldakse kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise;
  2) haudes olevad munad kahjutustatakse ning kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt järelevalveametniku kontrolli all;
  3) haudejaamas koorunud ööpäevased tibud hukatakse kohe ning kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt.

§ 26.  Salmonella-positiivse linnukarja lindude tapmisel ja edasisel käitlemisel kohaldatavad abinõud

  (1) Käitleja rakendab salmonella-positiivse linnukarja lindude tapmisel ja edasisel käitlemisel järgmisi abinõusid:
  1) linnud tapetakse muul päeval kui teised linnud või tööpäeva lõpus viimasena;
  2) linnud tapetakse sellisel viisil, et Salmonella spp. haigusetekitaja levik oleks minimaalne;
  3) liha ladustatakse toidukõlblikust lihast eraldi ning kuumtöödeldakse selliselt, et liha sisetemperatuur tõuseb vähemalt temperatuurini 71 ± 1 °C;
  4) lõpptoodet kontrollitakse toiduohutuse nõuete kohaselt, et tagada Salmonella spp. hävimine;
  5) pärast ruumide ja seadmete puhastamist ning desinfitseerimist võtab käitleja tapamajas tootmispindadelt ja seadmetelt hügieeniproovid Salmonella spp. tuvastamiseks.

  (2) Kui tootmispinnalt või seadmelt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, tuleb ruume ja seadmeid puhastada ning desinfitseerida, kuni kahel järjestikusel päeval võetud hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed.

§ 27.  Salmonella-positiivse linnukarja lindudelt pärinevate toidumunade edasine käitlemine

  (1) Salmonella-positiivsest linnukarjast pärinevaid toidumune võib turustada toiduks, kui neid on töödeldud kooskõlas toiduhügieeni käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise. Linnukarja teenindav volitatud veterinaararst teavitab toidumunade töötlemise vajadusest munade edasist käitlejat.

  (2) Salmonella-positiivsest linnukarjast pärinevad toidumunad saadetakse töötlemisele teisest linnukarjast pärinevatest munadest eraldi konteineris või kastis ning need märgistatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 589/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksiasjalikud rakenduseeskirjad munade turustusnormide kohta (ELT L 163, 24.6.2008, lk 6–23), sätestatud nõuete kohaselt.

  (3) Salmonella-positiivsest linnukarjast pärinevad toidumunad ning teadmata tervisliku staatusega linnukarja lindudelt pärinevad toidumunad, mida ei töödelda lõigete 1 ja 2 kohaselt, märgistatakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt ning kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt järelevalveametniku kontrolli all.

  (4) Käitleja peab ettevõttes lõikes 1 nimetatud linnukarjast pärinevate toidumunade kohta arvestust, mis sisaldab vähemalt andmeid ettevõtte kohta, kust toidumunad pärinevad, ning andmeid toidumunade koguse, töötlemiskuupäeva ja -režiimi kohta.

§ 28.  Salmonelloosi- ning zoonoosse haigusetekitaja avastamisel haudejaamas kohaldatavad kitsendused ja abinõud

  (1) Amet kohaldab haudejaamas, kus on avastatud salmonelloositekitaja või zoonoosne haigusetekitaja, järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
  1) haudejaamas viiakse läbi epidemioloogiline uurimine, mille käigus selgitatakse välja nakkusallikas ja nakkuse leviku teed, salmonelloosi- ning zoonoosse haigusetekitaja esinemine sugukarjas, kari, kust haudemuna pärineb, samal perioodil haudejaamas koorunud ja sealt välja saadetud tibude sihtkoht ning haudemasin, milles hautati nakatunud haudemuna;
  2) välja selgitatakse kõik haudemasinad, milles on veel samast nakatunud linnukarjast pärinevaid haudemune;
  3) 24 tundi pärast haudejaama desinfitseerimist võetakse haudejaamas tootmispindadelt, seadmetelt ja inventarilt hügieeniproovid Salmonella spp. tuvastamiseks.

  (2) Käitleja rakendab lõikes 1 nimetatud haudejaamas viivitamata järgmisi abinõusid:
  1) haudemunade hautamine katkestatakse, haudemasin tühjendatakse ning munad kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt järelevalveametniku kontrolli all;
  2) haudejaama ruumid, seadmed ja inventar puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse.

  (3) Kui lõike 1 punkti 3 kohaselt võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, tuleb tootmispindu, seadmeid ja inventari puhastada, pesta ja desinfitseerida, kuni hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed.

  (4) Pärast negatiivse uurimistulemuse saamist tehakse haudejaamas kahenädalane profülaktiline vaheaeg.

  (5) Pärast profülaktilist vaheaega ja vähemalt kolm päeva enne uute haudemunade haudejaama toomist tehakse haudejaamas aerosooldesinfitseerimine.

  (6) Amet võib haudejaamas lubada jätkata tootmist ilma profülaktilise vaheajata, kui seal on kasutusel haudesüsteem, mille puhul pannakse haudemunad haudemasinasse korraga sisse ja võetakse sealt korraga välja, või alternatiivne haudesüsteem, mille puhul ühes haudemasinas hautatakse ainult ühe sugukarja lindude mune. Välja selgitatakse kõik haudemasinad, milles on veel samast nakatunud sugukarjast pärinevaid haudemune. Selline haudemasin tühjendatakse ning haudemunad hävitatakse. Haudesaal ja haudemasinad puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse.

§ 29.  Salmonella spp. avastamisel tapamajas, lihalõikusettevõttes ja muus ettevõttes, kus tegeletakse loomsete saaduste käitlemisega toiduks, kohaldatavad abinõud

  (1) Tapamajas loomal lümfisõlmedes Salmonella spp. avastamisel korraldab Amet looma päritolufarmis epidemioloogilise uurimise eesmärgiga selgitada välja võimalikud nakkusallikad ja nakkuse leviku teed.

  (2) Tapamajas, lihalõikusettevõttes või muus ettevõttes võetud ametlikus proovis Salmonella spp. avastamisel teavitab järelevalveametnik sellest käitlejat.

  (3) Käitleja selgitab välja nakkuse allika ja leviku tee ning rakendab meetmeid tootmisprotsessis hügieeninõuete parandamiseks ja rakendatud meetmete tõhususe kontrollimiseks.

  (4) Käitleja rakendab asjakohaseid meetmeid ruumide, seadmete ja inventari pesemisel ning desinfitseerimisel.

  (5) Pärast ettevõtte puhastamist ja desinfitseerimist võtab käitleja tootmispindadelt, seadmetelt ja inventarilt hügieeniproovid Salmonella spp. tuvastamiseks.

  (6) Kui lõikes 5 nimetatud hügieeniproov on positiivne, tuleb ruume, seadmeid ja inventari puhastada, pesta ja desinfitseerida, kuni hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed.

  (7) Käitleja teavitab järelevalveasutust rakendatud meetmetest ja proovide tulemustest kirjalikult.

§ 30.  Salmonella spp. avastamisel sööda käitleja ettevõttes ning loomakasvatushoones ja -rajatises kohaldatavad kitsendused ja abinõud

  (1) Salmonella spp. avastamisel ettevõttes, kus tegeletakse sööda tootmise, töötlemise, vahendamise, vedamise või ladustamisega müügi eesmärgil, ning loomakasvatushoones ja -rajatises, kus loomapidaja käitleb sööta oma loomadele söötmiseks, samuti loomakasvatushoones või -rajatises, kus loomade söötmiseks on kasutatud sööta, milles on avastatud Salmonella spp., kohaldab Amet järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
  1) selgitatakse välja nakkusallikas, nakkuse leviku ulatus ja leviku teed;
  2) nakkusallika väljaselgitamiseks võetakse proovid asjakohastest söötadest;
  3) keelatakse nakatunud söödapartii kasutamine söödaks;
  4) saastunud ruumid ja seadmed puhastatakse ning desinfitseeritakse järelevalveametniku juhiste kohaselt;
  5) pärast desinfektsiooni võetakse pindadelt hügieeniproovid puhtuse- ja desinfektsioonitoimingute tõhususe kontrollimiseks.

  (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud sööta võib loomadele anda, kui seda on töödeldud ja pärast töötlemist võetud proovide kohaselt on sööt nõuetekohane.

  (3) Käitleja rakendab lõikes 1 nimetatud ettevõttes järgmisi abinõusid:
  1) Salmonella spp. tekitajaga saastunud söödapartii töödeldakse viisil, mis tagab Salmonella spp. hävimise;
  2) Salmonella spp. tekitajaga saastunud söödapartiiga kokku puutunud ruumid, seadmed, transpordi- ja töövahendid puhastatakse ja desinfitseeritakse;
  3) käitlemisruumides tehakse vajaduse korral deratisatsioon ja uluklindude tõrje;
  4) kui lõike 1 punkti 5 kohaselt tootmispinnalt või ruumist võetud hügieeniproovi tulemus on positiivne, tuleb ruume ja pindu puhastada ja desinfitseerida, kuni hügieeniproovide tulemused on Salmonella spp. suhtes negatiivsed.

§ 31.  Kitsenduste lõpetamine

  (1) Amet lõpetab kitsendused, kui pärast desinfitseerimist võetud proovide tulemused on negatiivsed.

  (2) Paragrahvis 28 sätestatud kitsendused lõpetatakse, kui § 28 lõike 5 kohaselt tehtud aerosooldesinfitseerimisest on möödunud vähemalt kolm päeva.

  (3) Kitsenduste lõpetamisest teavitab Amet loomapidajat ja ettevõtjat kirjalikult.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 32.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Põllumajandusministri 29. märtsi 2007. a määrus nr 46 „Salmonellooside tõrje eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

Helir-Valdor Seeder
Minister

Ants Noot
Kantsler

/otsingu_soovitused.json