Teksti suurus:

Eesti raadiosagedusplaan

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.05.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.10.2014
Avaldamismärge:RT I, 24.05.2013, 15

Eesti raadiosagedusplaan

Vastu võetud 21.05.2013 nr 35

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 9 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala ja üldsätted

 (1) Eesti raadiosagedusplaan sätestab, kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunications Union – ITU) põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega (edaspidi raadioeeskirjad), raadiosagedusalade üldise kasutusviisi, -otstarbe ja -režiimi Eestis.

 (2) Eesti raadiosagedusplaani esimene veerg kajastab, kuidas raadioeeskirjad reglementeerivad raadiosageduste kasutamist esimeses regioonis raadioeeskirjade artikli 5 punkti 5.2 mõistes. Veerus on toodud vaadeldava raadiosagedusala piirid, kasutusotstarve ja kasutusrežiim, samuti viited Eestit ja Eesti naaberriike puudutavate raadioeeskirjade artikli 5 alamärkustele, mis mõjutavad raadiosagedusala kasutamist Eestis.

 (3) Eesti raadiosagedusplaani teine, kolmas ja neljas veerg kajastavad raadiosageduste kasutamist Eestis, sätestades kasutusrežiimi, -otstarbe ja -viisi ning lisaandmed.

 (4) Käesolev määrus ei reguleeri raadiosidet piiravate raadiotehniliste vahendite kasutamist.

§ 2. Raadiosagedusala kasutusrežiim ja -otstarve

 (1) Raadiosagedusala kasutusotstarve määrab sageduskasutuse jaotuse erinevate raadiosideteenistuste ja raadioseadmete klasside vahel.

 (2) Raadiosagedusala kasutusrežiim määrab sageduskasutuse kategooriad (primaarne või sekundaarne).

 (3) Primaarse kasutusrežiimiga raadiosideteenistuse raadioseadmeid kaitstakse teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest. Primaarse kasutusrežiimiga raadiosideteenistus on tähistatud suurte tähtedega (näiteks: PAIKNE SIDE).

 (4) Sekundaarse kasutusrežiimiga raadiosideteenistuse raadioseadmeid ei kaitsta teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest ja nende raadioseadmete kasutamine ei tohi tekitada häireid primaarset kasutusrežiimi omavatele raadiosideteenistustele. Sekundaarse kasutusrežiimiga raadiosideteenistus on tähistatud väikeste tähtedega (näiteks: Liikuv side).

§ 3. Raadiosagedusala kasutusviis

 (1) Raadiosagedusala kasutusviis määrab üldised sageduskasutuse tingimused (kasutamise eesmärgid, dupleks-/simpleksside, dupleksivahe, baasjaama saate- ja vastuvõtusagedus, kanalisamm jms).

 (2) Raadiosagedusala, mis on tähistatud „riikliku kasutuse tüüp 1”, on ette nähtud rahuajal riigikaitselisel otstarbel kaitsejõudude ainukasutuseks vastavalt kaitseministri määrusega kehtestatud nõuetele. Samas sagedusalas on lubatud kasutada lähitoimeseadmeid tingimusel, et nende kasutamine on kooskõlas Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications – CEPT) Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications Committee – ECC) otsuste ja soovitustega ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetega ja nende kasutamine ei tekita häireid kaitsejõudude ainukasutuses olevatele raadioseadmetele.

 (3) Raadiosagedusala, mis on tähistatud „riikliku kasutuse tüüp 2”, võivad kaitsejõud kasutada rahuajal riigikaitselisel otstarbel samadel alustel teiste isikutega, kui muudes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Märge „kasutamisõigus antakse avaliku konkursi korras” tähendab, et raadiosagedusalade kasutamisõigus antakse elektroonilise side seaduse § 9 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohase avaliku konkursi korras.

 (5) Märge „reserveeritud” tähendab, et sagedusala on reserveeritud uute tehnoloogiate kasutamiseks tulevikus. Selles sagedusalas võib katsetada uusi sidesüsteeme Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud sagedusloa alusel. Elektroonilise sideteenuse osutamine selles sagedusalas on keelatud.

 (6) Märge „perspektiivis planeeritud” tähendab, et sagedusala on reserveeritud uute tehnoloogiate kasutamiseks tulevikus, kuid ei välista sagedusloa andmist teistele süsteemidele primaarseks kasutamiseks. Sagedusluba antakse ja pikendatakse teistele süsteemidele juhul, kui see ei takista uute tehnoloogiate, mille jaoks vastav sagedusala on perspektiivis planeeritud, kasutuselevõttu.

 (7) Märge „õiguste üleandmine ja kasutuslepingu alusel kasutamine lubatud” tähendab, et elektroonilise side seaduse § 17 lõike 1 kohaselt on sagedusloa omanikul õigus osaliselt või tervikuna anda sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õigus üle või kasutuslepingu alusel kasutamiseks teisele isikule.

§ 4. Lisaandmed

 (1) Lisaandmete veerus on esitatud andmed raadiosagedusala kasutusviisi kohta Eestis ja viited CEPT/ECC ning ITU asjakohastele resolutsioonidele ja soovitustele, Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) harmoneeritud standarditele, rahvusvahelistele kokkulepetele ning Euroopa Liidu direktiividele ja otsustele. Samuti viidatakse vastavasisulistele määrustele.

 (2) Märge „nõuded vastavalt ESS § xx lg yy” tähendab, et raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded on kehtestatud elektroonilise side seaduse (ESS) viidatud sätte alusel majandus- ja kommunikatsiooni või kaitseministri määrusega. Kuni ministri määruse või selle muudatuse jõustumiseni võib nimetatud raadiosagedusi kasutada asjakohases Euroopa Komisjoni otsuses või soovituses või selle puudumisel CEPT/ECC otsuses või soovituses esitatud tingimustel.

 (3) Märge „iseplaneeritav raadiosagedusala” on raadiosagedusala, mille kasutamist korraldab raadiosageduste kasutaja ise, vastavalt sagedusloaga kehtestatud tingimustele.

§ 5. Määruse lisad

 (1) Raadiosagedusala kasutusviis, -otstarve, -režiim ning vastavad lisaandmed on sagedusalade kaupa sätestatud käesoleva määruse lisas 1.

 (2) Raadiosagedusplaanis esinevate raadiosagedusalade kasutusotstarvete eesti- ja ingliskeelsed vasted ning kasutatud tähiste ja lühendite selgitused, samuti raadiosagedusplaanis viidatud õigusallikate loetelu ning raadioeeskirjade artikli 5 alamärkused, mis mõjutavad raadiosagedusala kasutamist Eestis, on esitatud määruse lisas 2.

§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. märtsi 2011. a määrus nr 25 „Eesti raadiosagedusplaan” (RT I, 01.02.2013, 5) tunnistatakse kehtetuks.

Juhan Parts
Minister

Marika Priske
Kantsler

Lisa 1 Eesti raadiosagedusplaan

Lisa 2 Raadiosagedusplaanis esinevate raadiosagedusalade kasutusotstarvete eesti- ja inglisekeelsed vasted ning raadiosagedusplaanis kasutatud tähiste ja lühendite selgitused, CEPT elektroonilise side komitee otsused ja soovitused, ITU soovitused, Euroopa Liidu direktiivid ja otsused, rahvusvahelised kokkulepped, ITU raadioeeskirjade resolutsioonid, ETSI harmoneeritud standardid ning ITU raadioeeskirjade artikli 5 alamärkused, mis mõjutavad raadiosagedusala kasutamist Eestis.