Välja kuulutanud
Vabariigi President
17.05.2024 otsus nr 402
Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 07.05.2024
§ 1. Riigikogu valimise seaduse muutmine
Riigikogu valimise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „lõpetada elektrooniline hääletamine” sõnadega „täies ulatuses või osaliselt”;
2) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) tagab valimiste korraldamiseks vajaliku inventari ja teenuste olemasolu;”;
3) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 53 järgmises sõnastuses:
„53) haldab valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi, sealhulgas elektroonilise hääletamise süsteemi alla kuuluvate elektrooniliste häälte salastamise võtme ja avamise võtme loomiseks ning häälte lugemiseks ja töötlemiseks kasutatavat riist- ja tarkvara;”;
4) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
„§ 181. Valimiste infosüsteemi ja elektroonilise hääletamise süsteemi korraldus ning küberturvalisuse tagamine
(1) Riigi valimisteenistusel on õigus valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse kaasata pädevaid asutusi ja isikuid. Kaasamisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarvest.
(2) Valimiste infosüsteemi tehnilise arendamise, haldamise, majutamise ja küberturvalisuse ning käesoleva seaduse § 484 lõike 1 punktis 3 nimetatud elektroonilise hääletamise süsteemi koguja komponendi majutamise tagab Riigi Infosüsteemi Amet. Täiendavad ülesanded ja nende rahastamine lepitakse kokku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.”;
5) paragrahvi 19 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „50. päeval enne valimispäeva” sõnadega „60. päeval enne valimispäeva”;
6) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riigi valimisteenistus avaldab:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud andmed tähtajatult, kusjuures isikukoodi asemel avaldatakse sünniaeg;
2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6–8 sätestatud andmed kuueks kuuks arvates valimispäevast.”;
7) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Valijal võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 4 sätestatud hääletamise aja lõppemisest.”;
8) seaduse 71. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„71. peatükk
ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE
§ 482. Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtted
(1) Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus. Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et iga valija elektrooniliselt antud hääl on korrektselt arvestatud või tühistatud ja sellele vastavalt hääletamistulemustes kajastatud. Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et hääletada saavad vaid hääleõiguslikud valijad ja hääletamistulemuses on arvestatud vaid hääleõiguslike valijate hääled.
(2) Valija hääletab ise. Käesoleva seaduse §-s 489 ettenähtud tingimustel on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta.
(3) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab otsusega elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded.
(4) Riigi valimisteenistus:
1) kinnitab elektroonilise hääletamise süsteemi infoturbe poliitika, elektroonilise hääletamise protokollistiku ning elektroonilise hääletamise süsteemi tehnilised juhendid;
2) korraldab seadusekohast elektroonilist hääletamist takistavate juhtumite lahendamise;
3) kinnitab elektroonilise hääletamise süsteemi proovihääletamise ajakava, ulatuse ja tulemused ning avalikustab tulemuste raporti;
4) korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise, mille käigus infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi proovihääletamise, süsteemi tervikluse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele ning elektroonilise hääletamise dokumentatsioonile.
§ 483. Elektroonilise hääletamise ettevalmistamine
(1) Riigi valimisteenistus seab elektroonilise hääletamise süsteemi kasutusvalmis hiljemalt kümnendaks päevaks enne valimispäeva.
(2) Riigi valimisteenistus korraldab valijate nimekirja muudatuste elektroonilise hääletamise süsteemi kandmise vähemalt üks kord päevas.
(3) Enne elektroonilise hääletamise algust seadistab riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi, valijarakenduse ning hääle kontrollrakenduse, loob avalikult elektrooniliste häälte krüpteerimiseks häälte salastamise võtme ja häälte dekrüpteerimiseks häälte avamise võtme. Riigi valimisteenistus jagab häälte avamise võtmele ligipääsu vahendid Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete ja riigi valimisteenistuse vahel.
(4) Enne elektroonilise hääletamise algust korraldab riigi valimisteenistus avalikult proovihääletamise. Proovihääletamise käigus testib riigi valimisteenistus elektroonilise hääle andmist, loodud ligipääsuvahendite kasutamist ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist ning kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi terviklust. Pärast proovihääletamist viiakse elektroonilise hääletamise süsteem proovihääletamise-eelsesse seisu.
(5) Valijarakendus luuakse levinumatele operatsioonisüsteemidele ja hääle kontrollrakendus levinumatele mobiilseadme operatsioonisüsteemidele. Operatsioonisüsteemid, millele rakendused luuakse, määrab riigi valimisteenistus kindlaks enne iga valimist.
(6) Valijarakendusel on tugi vaegnägijatele.
(7) Riigi valimisteenistus avalikustab enne elektroonilise hääletamise algust valimiste veebilehel valijarakenduse, hääle kontrollrakenduse ning veebilehe autentsuse ja tervikluse tagamiseks vajalikud andmed.
§ 484. Elektroonilise hääletamise süsteemi organisatsioon
(1) Elektroonilise hääletamise süsteem koosneb järgmistest komponentidest:
1) hääletaja komponent, mis võimaldab valijal valijarakenduse abil teha valiku, selle krüpteerida, digitaalselt allkirjastada ning saata elektrooniline hääl käesoleva lõike punktis 3 nimetatud koguja komponendile;
2) hääle kontrollimise komponent, mis võimaldab valijal kontrollida oma elektroonilise hääle terviklikku kohalejõudmist;
3) koguja komponent, mis võimaldab valijal elektroonilist häält moodustada ning võtab vastu elektroonilisi hääli, kusjuures koguja vastab valija antud hääle tervikluse kontrollpäringutele ning kogumisteenuse osutaja allkirjastab digitaalselt elektroonilise valimiskasti räsi ja saadab töötlejale elektroonilise valimiskasti ja logid;
4) töötleja komponent, mis võimaldab töödelda hääletamisperioodil kogutud elektroonilisi hääli, kontrollida digitaalallkirju ja kogujalt saadud andmete terviklust, eemaldada korduvad elektroonilised hääled nii, et alles jääb valija viimasena antud hääl, ning tühistada hääletamissedeliga hääletanute elektroonilised hääled, kusjuures komponent võimaldab ka anonüümida elektroonilisi hääli, eemaldades neilt isikuandmed, sorteerida elektroonilisi hääli ringkondade kaupa, krüptograafiliselt segada hääli ning saata elektroonilised hääled lugemisele;
5) lugeja komponent, mis võimaldab avada anonüümseid ja krüptograafiliselt segatud hääli ning summeerida need elektroonilise hääletamise tulemuseks.
(2) Infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi proovihääletamise, süsteemi tervikluse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele ning elektroonilise hääletamise tehnilisele dokumentatsioonile. Elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimiseks sõlmib riigi valimisteenistus asjakohase lepingu.
(3) Elektroonilise hääletamise süsteem kasutab järgmisi teenuseid:
1) tuvastusteenus, mida kasutatakse valija isiku tuvastamiseks;
2) allkirjastamisteenus ehk allkirja andmise vahendist sõltuv teenus, mis abistab valijat allkirjastamisel ja digitaalsele allkirjale kehtivuskinnituse saamisel;
3) registreerimisteenus ehk teenus, mis registreerib ning kinnitab iga koguja komponenti edukalt jõudnud krüpteeritud ja allkirjastatud hääle ning mille käigus luuakse ajatempel.
(4) Tuvastus-, allkirjastamis- ja registreerimisteenuse osutamiseks võib riigi valimisteenistus sõlmida asjakohase teenuse osutamise lepingu.
§ 485. Elektroonilise hääletamise kord
(1) Valija saab käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ettenähtud päevadel hääletada elektrooniliselt § 482 lõikes 1 sätestatud süsteemi kasutades.
(2) Valija isiku tuvastamiseks elektroonilise hääletamise süsteemis kasutatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumenti. Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et hääletada saavad vaid hääleõiguslikud valijad ja hääletamistulemuses on arvestatud vaid hääleõiguslike valijate hääled.
(3) Valija isikut võib elektroonilise hääletamise süsteemis tuvastada ka samaväärse e-identimise süsteemi vahendiga. E-identimise süsteemi vahend peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud kõrgele usaldusväärsuse tasemele ning e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud otsus e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme kohta peab olema kehtiv.
(4) Pärast valija isiku tuvastamist kuvatakse valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri. Kandidaatide koondnimekirja kuvamisel peab kandidaatidele tagama võrdväärsed tingimused.
(5) Valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab. Elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav rakendus salastab valija hääle häälte salastamise võtmega. Valija kinnitab hääletamist e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse kohase digitaalallkirjaga.
(6) Hääle vastuvõtmise kohta väljastab elektroonilise hääletamise süsteem valijale kinnituse.
§ 486. Valimiste salajasuse tagamine
(1) Elektrooniline hääletamine peab olema korraldatud selliselt, et igas hääletamisetapis, sealhulgas pärast elektroonilise hääle tühistamist, järgitakse hääle salajasuse põhimõtet.
(2) Valijarakendus peab salastama valija hääle selliselt, et hääle edastamisel ei ole võimalik näha, kelle poolt valija hääletas.
(3) Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et enne elektrooniliste häälte lugemist eraldatakse valija isikuandmed elektroonilisest häälest selliselt, et ei oleks võimalik tuvastada valija tahteavaldust.
(4) Elektroonilise hääletamise süsteem töötleb ja talletab vaid isikuandmeid, mis on vajalikud valimiste korraldamiseks.
(5) Elektroonilise hääletamise süsteemis logitakse elektroonilise hääletamise ajal vähemalt järgmised toimingud:
1) valija tuvastamisel: valija nimi ja isikukood, hääletamise alustamise kuupäev ja kellaaeg, internetiprotokolli aadress, valija valimisringkond ning internetiprotokolli aadressile vastav asukohariik;
2) elektroonilise hääle kinnitamisel ja salvestamisel: hääletamise lõpetamise kuupäev ja kellaaeg, sertifikaatide väljaandja ning teave sertifikaatide kehtivuse kohta;
3) elektroonilise hääle õigsuse kontrollimisel: kontrollimise lõpetamise kuupäev ja kellaaeg, internetiprotokolli aadress ning internetiprotokolli aadressile vastav asukohariik.
(6) Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist logid anonüümitakse.
(7) Anonüümimata logid hävitab riigi valimisteenistus koos elektrooniliste häälte, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvate valijate isikuandmete ning elektrooniliste häälte avamise võtmega käesoleva seaduse § 771 lõikes 2 sätestatud tähtajal.
(8) Anonüümitud logisid säilitab riigi valimisteenistus. Anonüümitud logisid võib kasutada teaduslikul otstarbel.
(9) Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et kui valija on hääletanud mitu korda, ei ole võimalik valijal kellelegi tõendada, milline tema antud elektrooniline hääl läks arvesse.
(10) Elektrooniline hääletamine ja häälte lugemine tuleb korraldada selliselt, et ei ole võimalik luua seost valija ning avatud hääle vahel.
(11) Elektrooniliste häälte lugemise ja tervikluse kontrolli juures peab viibima infosüsteemide audiitor.
§ 487. Valimiste turvalisuse tagamine
(1) Elektroonilise hääletamise süsteem peab vastama küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Enne elektroonilise hääletamise alustamist tehakse elektroonilise hääletamise süsteemile:
1) riskianalüüs;
2) rakendatud turvameetmete audit;
3) tehniline läbistustestimine;
4) oluliste riskide vähendamise riskikäsitlusplaan, mis on koostatud riskianalüüsi tulemuste, auditi aruandes esile toodud mittevastavuste ja läbistustestimise leidude põhjal.
(3) Elektroonilise hääletamise süsteem peab kasutama sobivat ja ajakohast krüptoalgoritmi. Krüptoalgoritmi täpse spetsifikatsiooni määrab riigi valimisteenistus iga kord enne valimist.
(4) Elektroonilisel hääletamisel kasutatavate salajaste võtmete genereerimise, kasutamise ja hävitamise juures peab viibima infosüsteemide audiitor.
§ 488. Tervikluse nõuded
(1) Andmete ülekandmisel elektroonilise hääletamise süsteemi osade vahel ning sisestamisel valimiste infosüsteemi tuleb tagada andmete autentsus ja välistada nende volitamata muutmine, kasutades selleks asjakohaseid turvameetmeid, nagu failide krüpteerimine või digitaalne allkirjastamine.
(2) Hääletamistulemuste avalikustamisel tuleb tagada elektroonilise hääletamise süsteemist saadud hääletamistulemuse korrektne, õigeaegne ja terviklik avaldamine.
(3) Kõik koguja komponendis edukalt salvestatud elektroonilised hääled registreerib registreerimisteenuse osutaja.
(4) Elektroonilise valimiskasti tervikluse kontrollimiseks võrreldakse koguja komponendis salvestatud elektroonilisi hääli registreerimisteenuse registreeringutega.
(5) Koguja komponenti tuleb säilitada kuni elektrooniliste häälte hävitamiseni.
(6) Kõik elektrooniliste häälte töötlemisega seotud toimingud logitakse.
(7) Riigi valimisteenistus korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi avalikustamise enne valimisi. Valijarakenduse lähtekoodi ei avalikustata.
(8) Elektroonilise hääletamise süsteem peab võimaldama elektroonilise hääletamise tulemuse terviklust kontrollida. Hääletamistulemuste terviklust kontrollitakse krüptograafiliselt segatud häälte põhjal.
(9) Elektroonilise hääletamise tervikluse kontrollimiseks teeb infosüsteemide audiitor protsessi- ja andmeauditi.
(10) Protsessiauditi käigus kontrollitakse eelkõige elektroonilise hääletamise süsteemi häälte avamise võtme loomist, proovihääletamist, elektroonilise valimiskasti üleandmist riigi valimisteenistusele, häälte lugemist ja hävitamist ning vastavust häälte töötlemise protseduuridele.
(11) Andmeauditi käigus kontrollitakse protsesside sisendi ja väljundi omavahelist vastavust, terviklust ning autentsust, sealhulgas:
1) häälte salastamise võtme ja avamise võtme omavahelist kooskõla;
2) registreerimisteenuse ajatempleid;
3) elektrooniliste häälte terviklust;
4) käesoleva seaduse § 4811 alusel arvestamata jäetud elektroonilisi hääli;
5) elektrooniliste häälte anonüümimist;
6) elektrooniliste häälte krüptograafilise segamise tõendit;
7) elektrooniliste häälte lugemist;
8) elektrooniliste häälte lugemise tõendit;
9) teistkordse elektrooniliste häälte lugemise tulemuse samasust;
10) elektroonilise hääletamise tulemust.
§ 489. Elektroonilise hääle muutmine
Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:
1) hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ettenähtud ajal või
2) hääletades hääletamissedeliga käesoleva seaduse § 38 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud ajal.
§ 4810. Elektroonilise hääle kontroll
(1) Valijal on võimalik kontrollida, kas elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus on tema antud hääle tema tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud.
(2) Valijal on õigus pärast käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 sätestatud eelhääletamise aja lõppemist häält kontrollida kuni kella 20.15-ni.
(3) Hääle kontrollrakenduse töötab välja riigi valimisteenistus.
§ 4811. Elektroonilise hääle arvestamine
(1) Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul arvestatakse valija viimasena antud häält.
(2) Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit.
§ 4812. Elektroonilise hääletamise peatamine, lõpetamine ja alustamata jätmine
(1) Elektroonilist hääletamist võib Vabariigi Valimiskomisjon peatada, lõpetada ja alustamata jätta täies ulatuses või osaliselt.
(2) Elektroonilise hääletamise peatamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid elektroonilise hääletamise peatamisest ja uuesti alustamisest.
(3) Elektroonilise hääletamise alustamata jätmise või lõpetamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata sellest valijaid ning teavitab, milliseid hääletamisviise on võimalik elektroonilise hääletamise asemel kasutada.
(4) Kui elektroonilise hääletamise peatamise või lõpetamisega kaasneb elektrooniliselt antud häälte tühistamine, teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid vajadusest uuesti hääletada ning teavitab, milliseid hääletamisviise saab selleks kasutada.”;
9) paragrahvi 482 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab otsusega:
1) valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid;
2) elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded.”;
10) paragrahvi 483 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Valijarakendus luuakse levinumatele arvuti operatsioonisüsteemidele ja hääle kontrollrakendus levinumatele mobiilseadme operatsioonisüsteemidele. Valijarakenduse võib luua ka mobiilseadme operatsioonisüsteemidele. Operatsioonisüsteemid, millele rakendused luuakse, kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon otsusega enne iga valimist.”;
11) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist annab registreerimisteenuse osutaja riigi valimisteenistusele üle andmed kõigi registreeritud häälte kohta. Enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus infosüsteemide audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalallkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja.”;
12) paragrahvi 601 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle;”;
13) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Elektrooniliselt antud häälte lugemisel loetakse ainult käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 4 sätestatud eelhääletamise ajal antud elektroonilisi hääli.”;
14) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud.”;
15) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Riigi Infosüsteemi Ameti käesoleva seaduse § 181 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarves Riigi Infosüsteemi Ameti tegevusteks ettenähtud vahenditest.”;
16) paragrahvi 771 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „kuid mitte enne, kui” sõnadega „käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud”;
17) paragrahvi 771 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused:
1) hävitab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme;
2) hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed.”.
§ 2. Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmine
Euroopa Parlamendi valimise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „lõpetada elektrooniline hääletamine” sõnadega „täies ulatuses või osaliselt”;
2) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 53 järgmises sõnastuses:
„53) haldab valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi, sealhulgas elektroonilise hääletamise süsteemi alla kuuluvate elektrooniliste häälte salastamise võtme ja avamise võtme loomiseks ning häälte lugemiseks ja töötlemiseks kasutatavat riist- ja tarkvara;”;
3) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:
„§ 121. Valimiste infosüsteemi ja elektroonilise hääletamise süsteemi korraldus ning küberturvalisuse tagamine
(1) Riigi valimisteenistusel on õigus valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse kaasata pädevaid asutusi ja isikuid. Kaasamisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarvest.
(2) Valimiste infosüsteemi tehnilise arendamise, haldamise, majutamise ja küberturvalisuse ning Riigikogu valimise seaduse § 484 lõike 1 punktis 3 nimetatud elektroonilise hääletamise süsteemi koguja komponendi majutamise tagab Riigi Infosüsteemi Amet. Täiendavad ülesanded ja nende rahastamine lepitakse kokku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.”;
4) paragrahvi 13 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „50. päeval enne valimispäeva” sõnadega „60. päeval enne valimispäeva”;
5) paragrahvi 27 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Riigi valimisteenistus avaldab:
1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ja lõike 4 punktis 1 sätestatud andmed tähtajatult, kusjuures isikukoodi asemel avaldatakse sünniaeg;
2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6–8 sätestatud andmed kuueks kuuks arvates valimispäevast.”;
6) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Valijal võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 4 sätestatud hääletamise aja lõppemisest.”;
7) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ja enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus infosüsteemide audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalallkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja.”;
8) paragrahvi 591 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle;”;
9) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Elektrooniliselt antud häälte lugemisel loetakse ainult käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 4 sätestatud eelhääletamise ajal antud elektroonilisi hääli.”;
10) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud.”;
11) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Riigi Infosüsteemi Ameti käesoleva seaduse § 121 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarves Riigi Infosüsteemi Ameti tegevusteks ettenähtud vahenditest.”;
12) paragrahvi 771 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „kuid mitte enne, kui” sõnadega „käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud”;
13) paragrahvi 771 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused:
1) hävitab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme;
2) hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed.”.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „lõpetada elektrooniline hääletamine” sõnadega „täies ulatuses või osaliselt”;
2) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 53 järgmises sõnastuses:
„53) haldab valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi, sealhulgas elektroonilise hääletamise süsteemi alla kuuluvate elektrooniliste häälte salastamise võtme ja avamise võtme loomiseks ning häälte lugemiseks ja töötlemiseks kasutatavat riist- ja tarkvara;”;
3) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:
„§ 211. Valimiste infosüsteemi ja elektroonilise hääletamise süsteemi korraldus ning küberturvalisuse tagamine
(1) Riigi valimisteenistusel on õigus valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse kaasata pädevaid asutusi ja isikuid. Kaasamisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarvest.
(2) Valimiste infosüsteemi tehnilise arendamise, haldamise, majutamise ja küberturvalisuse ning Riigikogu valimise seaduse § 484 lõike 1 punktis 3 nimetatud elektroonilise hääletamise süsteemi koguja komponendi majutamise tagab Riigi Infosüsteemi Amet. Täiendavad ülesanded ja nende rahastamine lepitakse kokku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.”;
4) paragrahvi 22 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „50. päeval enne valimispäeva” sõnadega „60. päeval enne valimispäeva”;
5) paragrahvi 33 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Riigi valimisteenistus avaldab:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ja lõikes 3 sätestatud andmed tähtajatult, kusjuures isikukoodi asemel avaldatakse sünniaeg;
2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6–8 sätestatud andmed kuueks kuuks arvates valimispäevast.”;
6) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Valijal võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 4 sätestatud hääletamise aja lõppemisest.”;
7) paragrahvi 542 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ja enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus infosüsteemide audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalallkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja.”;
8) paragrahvi 542 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle;”;
9) paragrahvi 542 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Elektrooniliselt antud häälte lugemisel loetakse ainult käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 4 sätestatud eelhääletamise ajal antud elektroonilisi hääli.”;
10) paragrahvi 542 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud.”;
11) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Riigi Infosüsteemi Ameti käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarves Riigi Infosüsteemi Ameti tegevusteks ettenähtud vahenditest.”;
12) paragrahvi 702 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „kuid mitte enne, kui” sõnadega „käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud”;
13) paragrahvi 702 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused:
1) hävitab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme;
2) hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed.”.
§ 4. Rahvahääletuse seaduse muutmine
Rahvahääletuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „lõpetada elektrooniline hääletamine” sõnadega „täies ulatuses või osaliselt”;
2) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktiga 53 järgmises sõnastuses:
„53) haldab valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi, sealhulgas elektroonilise hääletamise süsteemi alla kuuluvate elektrooniliste häälte salastamise võtme ja avamise võtme loomiseks ning häälte lugemiseks ja töötlemiseks kasutatavat riist- ja tarkvara;”;
3) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
„§ 161. Valimiste infosüsteemi ja elektroonilise hääletamise süsteemi korraldus ning küberturvalisuse tagamine
(1) Riigi valimisteenistusel on õigus valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse kaasata pädevaid asutusi ja isikuid. Kaasamisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarvest.
(2) Valimiste infosüsteemi tehnilise arendamise, haldamise, majutamise ja küberturvalisuse ning Riigikogu valimise seaduse § 484 lõike 1 punktis 3 nimetatud elektroonilise hääletamise süsteemi koguja komponendi majutamise tagab Riigi Infosüsteemi Amet. Täiendavad ülesanded ja nende rahastamine lepitakse kokku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.”;
4) paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „50. päeval enne rahvahääletuse päeva” sõnadega „60. päeval enne rahvahääletuse päeva”;
5) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Hääletajal võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 4 sätestatud hääletamise aja lõppemisest.”;
6) paragrahvis 412 asendatakse sõnad „§-des 482–483 ja 485–488 sätestatud korras” sõnadega „§-des 482–484 ja 486–4812 sätestatud korras”;
7) paragrahvi 413 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Elektroonilise hääletamise süsteemis tuvastatakse hääletaja isik elektrooniliselt Riigikogu valimise seaduse § 485 lõikes 2 sätestatu kohaselt.”;
8) paragrahvi 413 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Elektroonilise hääletamise süsteemis tuvastatakse hääletaja isik elektrooniliselt Riigikogu valimise seaduse § 482 lõike 3 punktis 1 nimetatud otsuse ja § 485 lõikes 2 sätestatu kohaselt.”;
9) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ja enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus infosüsteemide audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreerimisteenuse andmetele, häälte digitaalallkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja.”;
10) paragrahvi 531 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle;”;
11) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Elektrooniliselt antud häälte lugemisel loetakse ainult käesoleva seaduse § 31 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 4 sätestatud eelhääletamise ajal antud elektroonilisi hääli.”;
12) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Rahvahääletuse päevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud.”;
13) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Riigi Infosüsteemi Ameti käesoleva seaduse § 161 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarves Riigi Infosüsteemi Ameti tegevusteks ettenähtud vahenditest.”;
14) paragrahvi 641 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „kuid mitte enne, kui” sõnadega „käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud”;
15) paragrahvi 641 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused:
1) hävitab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme;
2) hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed.”.
§ 5. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „infosüsteemide” tekstiosaga „, sealhulgas kesksete võrgu- ja infosüsteemide”.
§ 6. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punkt 5, § 1 punktiga 8 muudetav Riigikogu valimise seaduse § 485 lõige 3, § 1 punktid 9 ja 10, § 2 punkt 4, § 3 punkt 4 ning § 4 punktid 4 ja 8 jõustuvad 2024. aasta 1. oktoobril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Facebook
X.com