Teksti suurus:

Järelevalve korraldus vanglas

Järelevalve korraldus vanglas - sisukord
Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 24.07.2019, 7

Järelevalve korraldus vanglas

Vastu võetud 05.09.2011 nr 44
RT I, 07.09.2011, 6
jõustumine 01.10.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.12.2012RT I, 29.12.2012, 2101.01.2013
08.07.2013RT I, 12.07.2013, 2615.07.2013
23.12.2013RT I, 29.12.2013, 3601.01.2014
12.04.2016RT I, 21.04.2016, 224.04.2016, osaliselt 01.06.2016
03.10.2017RT I, 06.10.2017, 109.10.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. oktoobrist
31.05.2018RT I, 05.06.2018, 908.06.2018
21.02.2019RT I, 01.03.2019, 504.03.2019
19.07.2019RT I, 24.07.2019, 201.08.2019

Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 66 lõike 11, § 68 lõike  4 ja § 71 lõike 8 alusel.
[RT I, 06.10.2017, 1 - jõust. 09.10.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 2017. aasta 1. oktoobrist]

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamine

 (1) Määruses sätestatakse kinnipeetavate ja vahistatute üle järelevalve korraldus, läbiotsimise ning erivahendite, teenistusrelvade ja nende laskemoona ning osade kasutamise, käitlemise ja üleandmise kord, samuti vanglateenistuse ametnikule teenistusrelva kandmise õiguse andmise kord.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (2) Kinnipeetava kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka vahistatule, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 2. Järelevalvetoimingud

  Järelevalvetoimingud vanglas on:
 1) isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine;
 2) vangla piirde ja territooriumi visuaalne või elektrooniline jälgimine;
 3) isikute ja sõidukite vangla territooriumile sisenemise ja sealt väljumise seaduslikkuse kontrollimine ja registreerimine;
 4) isikute ja transpordivahendite vanglasisene saatmine;
 5) kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute üle arvestuse pidamine ja arvu kontroll vangla kõigil objektidel;
 6) vangla territooriumi ja ruumide, vanglasse sisenevate ja sealt väljuvate transpordivahendite ja isikute, kinnipeetavate ja nende asjade läbiotsimine;
 7) kõigi vanglas viibivate isikute julgeoleku tagamine;
 8) muud toimingud „Vangistusseaduse” ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks.

2. peatükk Järelevalve korraldamine 

1. jagu Ruumid ja rajatised 

§ 3. Vangla piire

 (1) Vanglat ümbritseb piire, mis koosneb järgmistest osadest:
 1) sisemine hoiatuspiire, mis eraldab vangla siseterritooriumi vangla piirdest ning on kogu pikkuses iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvlitega „Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud! Relvastatud valve!”. Kui sisemine hoiatuspiire puudub, tähistatakse hoiatustahvlitega põhipiire;
 2) põhipiire, mis asub sisemise ja välimise hoiatuspiirde vahel;
 3) välimine hoiatuspiire, mis eraldab vangla välisterritooriumi vangla piirdest ning on kogu pikkuses iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvlitega „Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud! Relvastatud valve!”.

 (2) Vangla arhitektuurilisest eripärast tulenevalt võib piire erineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud piirdest.

 (3) Piirdel asub pääsla, mille kaudu vanglasse sisenetakse ja vanglast väljutakse.

 (4) Vangla julgeoleku tagamiseks võib piirdele rajada lisarajatisi.

§ 4. Pääsla

 (1) Pääsla on ruum või selle mõtteline osa, mille kaudu isikud ja transpordivahendid vanglasse sisenevad ja vanglast väljuvad.

 (2) Pääsla koosneb sõidukite liikumiseks ettenähtud osast, isikute liikumiseks ettenähtud osast ja pääslas töötavate ametnike tööruumidest.

 (3) Pääsla tööruumidesse sisenetakse pääslas töötava vanglaametniku loal või vangla direktori kinnitatud nimekirja alusel.

 (4) Teenistuslikku järelevalvet teostaval ametnikul on õigus siseneda pääsla tööruumidesse igal ajal ja ta ei vaja selleks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute luba.

 (5) Pääsla läbimise täpsema korra kehtestab vangla direktor käskkirjaga.

§ 5. Peavalvekeskus

 (1) Peavalvekeskus on ruum, kuhu on koondatud kõigi valve- ja isikukaitsesüsteemide (edaspidi valvesüsteemid) häire-, jälgimis- ja juhtseadmed.

 (2) Valvesüsteemide keskseadmed, serverid ja salvestusseadmed paigutatakse eraldi ruumi, mis võimaluse korral paikneb peavalvekeskuse vahetus läheduses.

 (3) Peavalvekeskusesse sisenetakse peaspetsialisti–korrapidaja (edaspidi korrapidaja) või inspektori–korrapidaja abi (edaspidi korrapidaja abi) loal või vangla direktori kinnitatud nimekirja alusel.

 (4) Teenistuslikku järelevalvet teostaval ametnikul on õigus siseneda peavalvekeskusesse igal ajal ja ta ei vaja selleks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute luba.

 (5) Peavalvekeskuses peab alati viibima vähemalt üks vanglaametnik.

 (6) Peavalvekeskuses on korrapidaja ja korrapidaja abi ning vajadusel teiste vanglateenistuse ametnike tööruumid.

§ 6. Korrapidaja ja korrapidaja abi ülesanded

  Korrapidaja ja korrapidaja abi juhivad toimkonna liikmete tööd ja kontrollivad järelevalvetoimingute tegemist.

2. jagu Järelevalve korraldus ja dokumentatsioon 

§ 7. Valvepiirkond

 (1) Valvepiirkond on järelevalve teostamiseks määratud territoorium, hoone, rajatis või nende osad.

 (2) Vangla territoorium jaguneb valvepiirkondadeks. Valvepiirkonnad jagunevad sise- ja välisvalvepiirkondadeks.

§ 8. Toimkond

 (1) Valvepiirkonnas teostab järelevalvet vangla valvemeeskond. Vangla valvemeeskond jaguneb toimkondadeks, kes täidavad ülesandeid vahetuste kaupa.

 (2) Toimkonna koosseisus on korrapidaja, korrapidaja abi, teised peavalvekeskuses töötavad ametnikud, pääslas töötavad ametnikud, valvepiirkonnas järelevalvet teostavad ametnikud, läbiotsimise, vanglavälise ja vanglasisese saatmisega tegelevad ametnikud ja muud ametnikud.

 (3) Valvepiirkonnas järelevalvet teostav toimkonna liige võib valvepiirkonnast lahkuda üksnes vahetu juhi loal.

§ 9. Toimkonna ettevalmistamine

  Korrapidaja või korrapidaja abi teeb toimkonna ettevalmistamiseks järgmised toimingud:
 1) koostab valveplaani esimese osa;
 2) kontrollib toimkonna liikmete kohalolekut ja teenistuskõlblikkust ning vajaduse korral asendab liikmed;
 3) määrab toimkonna liikmete valvepiirkonnad ja ülesanded;
 4) teavitab toimkonna liikmeid eelmiste vahetuste ajal toimunud erakorralistest sündmustest ja muudest vangla julgeoleku seisukohast olulistest asjaoludest.

§ 10. Valveplaan ja selle koostamine

 (1) Valveplaani koostab korrapidaja või korrapidaja abi valveplaani vormi alusel. Valveplaan koosneb kahest osast ja see koostatakse toimkonna vahetuse kohta.

 (2) Valveplaani vormi kinnitab vangla direktor. Valveplaani vormil märgitakse valvepiirkondade kirjeldus, toimkonna liikmete arv ja jaotus valvepiirkondade vahel, toimkonna liikmete teenistusrelvade, ohjeldusmeetmete ja muude töövahendite kandmise vajadus ning väljad käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud andmete sisestamiseks.

 (3) Valveplaani esimene osa koostatakse enne toimkonna vahetuse algust. Valveplaani teine osa koostatakse toimkonna vahetuse jooksul või viivitamata pärast vahetuse lõppu.

 (4) Vangla direktor või tema määratud ametnik kinnitab valveplaani esimese osa enne vahetuse algust. Valveplaani teist osa tutvustatakse vangla direktorile või tema määratud ametnikule esimesel võimalusel.

 (5) Valveplaani esimesse ossa märgitakse:
 1) toimkonna vahetuse alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
 2) toimkonna liikmete nimed ja kantavad teenistusrelvad, erivahendid, ohjeldusmeetmed ja muud töövahendid;
 3) vanglavälise saatmise andmed, sealhulgas saatja nimi, kinnipeetava nimi ning saatmise sihtkoht, kuupäev ja ajavahemik;
 4) toimkonna liikmetele antavad juhised;
 5) toimkonna liikmete vahetumise sagedus ja graafik toimkonna vahetuse jooksul, kui see on vajalik;
 6) teave ajutise valvepiirkonna kohta, kui see on vajalik;
 7) valvepiirkondadest peavalvekeskusesse teabe edastamise ajad, kui see on vajalik;
 8) selle vanglaametniku ees- ja perekonnanimi, kellele kohaldatakse valveaega, tema ülesanded ja kohustused, vanglasse kohalejõudmise aeg ja kontakttelefon.
[RT I, 29.12.2013, 36 - jõust. 01.01.2014]

 (6) Valveplaani teise ossa märgitakse:
 1) toimkonna vahetuse ajal toimunud sündmuste ja nende lahendamise kirjeldus;
 2) kõrvalekaldumised valveplaani esimesest osast;
 3) korrapidaja või korrapidaja abi poolt valvepiirkondade kontrollimise ajad ja tulemused;
 4) kinnipeetavate arv toimkonna vahetuse alguses, kinnipeetavate liikumine vahetuse jooksul vanglasse ja vanglast välja ning kinnipeetavate arv vahetuse lõpus;
 5) peavalvekeskuses toimkondade vahetumisel üleantavate teenistusrelvade, ohjeldusmeetmete, erivahendite ja muude töövahendite nimekiri;
 6) vahetuse üleandmisel vastuvõtmisel fikseeritud puudused;
 7) kinnitus vahetuse üleandmise ja vastuvõtmise kohta.

 (7) Valveplaani säilitatakse seitse aastat.

§ 11. Valveleht

 (1) Valveleht on dokument, kuhu kantakse valvepiirkonda iseloomustavad andmed ja toimkonna vahetuse jooksul aset leidnud sündmused.

 (2) Valvelehte peetakse iga valvepiirkonna kohta toimkonna vahetuse kaupa. Sama valvelehte võib põhjendatud vajaduse korral pidada mitme valvepiirkonna kohta.

 (3) Valvelehele märgitakse järgmised andmed:
 1) vahetuse alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
 2) valvepiirkonda määratud toimkonna liikmete nimed;
 3) toimkonna vahetusel üleantavate teenistusrelvade, erivahendite, ohjeldusmeetmete ja muude töövahendite nimekiri;
 4) kinnipeetavate arv vahetuse alguses ja vahetuse lõpus;
 5) kinnipeetavate liikumine vahetuse jooksul;
 6) valvepiirkonna kontrollimise ajad ja tulemused;
 7) kinnitus valvepiirkonna üleandmise ja vastuvõtmise kohta;
 8) muud vajalikud andmed.

 (4) Valvelehte säilitatakse seitse aastat.

§ 12. Toimkonna liikme kohustused järelevalvet teostades

 (1) Valvepiirkonnas järelevalvet teostava toimkonna liikme olulisemad ülesanded on:
 1) jälgida oma valvepiirkonda;
 2) rakendada abinõusid õigusrikkumiste ennetamiseks ja lõpetamiseks;
 3) teavitada valveplaanis ettenähtud aegadel korrapidajat või korrapidaja abi olukorrast valvepiirkonnas;
 4) teavitada korrapidajat või korrapidaja abi viivitamata erakorralisest sündmusest ja muudest kohest sekkumist nõudvatest sündmustest;
 5) teha ringkäik sisevalvepiirkonnas vähemalt kord tunnis. Kui ametnik ei ole hõivatud muude tööülesannetega ja valveruumis või valvepostil viibib teine samasse valvepiirkonda määratud toimkonna liige, siis teeb ametnik sisevalvepiirkonnas ringkäiku;
 6) teha ringkäike välisvalvepiirkonnas, kui valvepiirkonnas puudub mehitatud valve. Ringkäik tuleb teha vähemalt iga kahe tunni järel.

 (2) Sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes tuleb kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks.

§ 13. Vahetu ohu tõrjumine

  Vanglaametnik asub kohe tõrjuma vahetut ohtu vanglateenistuse ametniku või muu isiku elule ja tervisele. Vahetust ohust teavitatakse viivitamata korrapidajat või korrapidaja abi. Kui teavitamisest tulenev viivitus võib seada inimese elu ja tervise suuremasse ohtu, teavitatakse korrapidajat või korrapidaja abi vahejuhtumist esimesel võimalusel.

§ 14. Valvepiirkonna üleandmine ja vastuvõtmine

 (1) Vahetust lõpetav toimkonna liige annab valvepiirkonna üle vahetust alustavale toimkonna liikmele valvelehe alusel.

 (2) Valvepiirkonda üle andes:
 1) viiakse läbi kinnipeetavate loendus, kui üleantavas valvepiirkonnas viibivad kinnipeetavad;
 2) kontrollitakse valvepiirkonnas asuvate kambrite ja muude ruumide või rajatiste tehnilist seisukorda;
 3) kontrollitakse üleantavate teenistusrelvade, erivahendite, ohjeldusmeetmete ja muude töövahendite olemasolu ja seisukorda.

 (3) Kinnipeetavate loenduse käigus kontrollitakse kambrites paiknevate kinnipeetavate arvu ja isikut ning kinnipeetavate terviseseisundit.

 (4) Vahetust alustav toimkonna liige kannab korrapidajale või korrapidaja abile ette valvepiirkonna olukorrast, avastatud puudustest ja valvepiirkonna vastuvõtmisest.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatust lähtutakse ka juhul, kui valvepiirkond antakse üle toimkonna vahetuse ajal.

 (6) [Kehtetu - RT I, 21.04.2016, 2 - jõust. 01.06.2016]

§ 15. Valvepiirkonna üleandmine tulirelva kandva toimkonna liikme poolt

 (1) Tulirelva kandev toimkonna liige peab valvepiirkonna üleandmisel lisaks §-s 14 sätestatule veenduma enne, kui lubab valvepiirkonda vastu võtma saabunud ametniku valvepostile või valveposti vahetusse lähedusse või valveruumi, et kõnealune ametnik vastab valveplaanile.

 (2) Valvepiirkonna üleandmine toimub valveruumis või valvepostil.

§ 16. Tulirelva ja laskemoona üleandmine
[Kehtetu - RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 17. Peavalvekeskuse üleandmine

 (1) Vahetust lõpetav korrapidaja või korrapidaja abi annab peavalvekeskuse üle vahetust alustavale korrapidajale või korrapidaja abile.

 (2) Vahetust vastu võttev korrapidaja või korrapidaja abi kontrollib üleantavate teenistusrelvade, erivahendite, ohjeldusmeetmete ja muude töövahendite olemasolu ja seisukorda.

 (3) Vahetust vastu võttev korrapidaja abi teatab avastatud puudustest oma vahetuse korrapidajale.

3. peatükk Vanglasse sisenemine ja vanglast väljumine 

1. jagu Kinnipeetava vanglasse sisenemine ja vanglast väljumine 

§ 18. Pääsla läbimise alusdokumendid

 (1) Isik võetakse vanglasse vastu „Vangistusseaduse” §-s 13 või 89 sätestatud dokumentide alusel.

 (2) Vanglast vabastamisel või tingimisi enne tähtaega vabastamisel läbib kinnipeetav pääsla vabastamisõiendi või isikut tõendava dokumendi ja kohtuotsuse või kohtumääruse alusel.

 (3) Lühiajalise väljasõidu ja „Vangistusseaduse” §-s 22 sätestatud soodustuste kohaldamisel läbib kinnipeetav pääsla väljasõidutunnistuse alusel.

 (4) Lühiajalise väljaviimise korral, teise vanglasse või sama vangla avavanglaosakonda, tervishoiuteenuse osutaja juurde, uurimisasutusse, kohtusse või muul juhul vanglast väljapoole saadetav kinnipeetav läbib pääsla uurimisasutuse, kohtu või prokuratuuri kutse või vangla direktori kirjaliku korralduse alusel. Vangla direktori äraolekul võib erakorralise ja edasilükkamatu saateülesande täitmiseks anda korralduse kõrgeim vanglas viibiv vanglaametnik.

 (5) Ositi määratud karistuse kandmise korral läbib kinnipeetav pääsla kohtuotsuse ja isikut tõendava dokumendi alusel.

2. jagu Muude isikute vanglasse sisenemine ja vanglast väljumine 

§ 19. Vanglasse sisenemise alusdokumendid

 (1) Isik siseneb vanglasse järgmiste dokumentide alusel:
 1) töötõend või liikmetunnistus (edaspidi koos töötõend);
 2) alaline sissepääsuluba;
 3) lühiajaline sissepääsuluba koos isikut tõendava dokumendiga.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (2) Töötõendi alusel on lubatud vanglasse siseneda järgmistel isikutel:
 1) vanglateenistuja;
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]
 2) Justiitsministeeriumi ametnik ja töötaja;
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]
 3) kohtunik;
 4) prokurör;
 5) Eesti Advokatuuri liige;
 6) politseiametnik;
 7) päästeametnik;
 8) Maksu- ja Tolliameti ametnik;
 9) notar;
 10) Õiguskantsleri Kantselei teenistuja;
 11) Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötaja.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (3) Alalise sissepääsuloa annab Justiitsministeerium või vangla direktor.

 (4) Lühiajalise sissepääsuloa annab vangla direktor või tema määratud ametnik.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (5) Kinnipeetavaga lühiajalisele või pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isik siseneb vanglasse, kui taotletud kokkusaamine on kantud kokkusaamiste graafikusse, isikut tõendava dokumendi alusel. Kuni 8-aastase lapse isikut võib tõendada sünnitõendiga, kui lapsel puudub foto või näokujutisega isikut tõendav dokument.
[RT I, 01.03.2019, 5 - jõust. 04.03.2019]

§ 20. Vanglasse sisenemine ja isikule saatja määramine

 (1) Vanglasse sisenemisel tuvastatakse siseneja isik töötõendi, alalise sissepääsuloa või isikut tõendava dokumendi alusel.

 (2) Vanglasse ei lubata siseneda isikul, kellel esinevad alkohoolsete või narkootiliste ainete tarvitamise tunnused.

 (3) Isiku vanglasse sisenemine registreeritakse ja sisenemise aluseks olev dokument võetakse vanglas viibimise ajaks hoiule. Politseiametnik, vanglasse menetlustoiminguid tegema tulnud ametnik ja Eesti Advokatuuri liige jätavad sisenemisel hoiule kas isikut tõendava dokumendi või töötõendi.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (4) Sisenejale väljastatakse külastajakaart. Isikule, kes töötab selles vanglas ja vormiriietust kandvale ametnikule ei väljastata külastajakaarti.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (5) Külastajakaardi saanud isik on kohustatud kinnitama selle riietusel nähtavale kohale ja kandma külastajakaarti kogu vanglas viibimise aja. Külastajakaart tagastatakse vanglast väljumisel.

 (6) Sisenejale, kes ei tööta selles vanglas, määratakse vanglas viibimise ajaks saatja. Vangla direktori või tema määratud ametniku loal ei pea isiku nõusolekul saatjat määrama käesoleva määruse § 19 lõikes 2 nimetatud ja muule vanglas töötavale isikule ega Sisekaitseakadeemia justiitskolledži õppejõule, kui ta ei puutu vangla territooriumil sihtkohta liikumisel kokku kinnipeetavaga ja sihtkoht on isikule teada. Justiitsministeeriumi ja vanglateenistuse ametnik võib liikuda saatjata, kui ta on selleks soovi avaldanud.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 21. Vanglasse sisenemisel kaasa võtta lubatud asjad

 (1) Vanglasse siseneval isikul ei ole lubatud kaasa võtta kinnipeetavale vanglas keelatud esemeid ja aineid ning ebaotstarbekaid, suuremõõtmelisi või vangla julgeolekut ohustavaid asju, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Vangla direktor võib kehtestada nimekirja esemetest ja ainetest, mida seoses töö- või teenistusülesannete täitmisega vanglasse siseneval isikul on lubatud kaasa võtta.

 (3) Justiitsministeeriumi ametnikul, relvastatud üksuse ülemal, relvastatud üksuse ülema alluvuses töötaval nõunikul ja vangla direktoril on õigus vanglasse kaasa võtta tehniline vahend ning seda vangla territooriumil kasutada.
[RT I, 29.12.2012, 21 - jõust. 01.01.2013]

 (4) Avalikul teenistujal ja vanglas töötaval muul isikul ning käesoleva määruse § 19 lõike 2 punktis 11 nimetatud isikul on õigus vanglasse kaasa võtta tehniline vahend ning seda vangla territooriumil kasutada vangla direktori või tema määratud isiku kirjalikul loal.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (5) Õiguskantsleri Kantselei teenistujal, kohtunikul ja prokuröril on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning politseiametnikul tõendite kogumiseks ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamiseks õigus võtta vanglasse kaasa tehniline vahend ja seda vangla territooriumil kasutada, kui sellest on vanglat eelnevalt teavitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetamata isikul on õigus vanglasse kaasa võtta salvestusseade, kaasaskantav arvuti ja digitaalne andmekandja ning neid vangla territooriumil kasutada vangla direktori või tema määratud ametniku loal, mis peab olema eelnevalt kooskõlastatud Justiitsministeeriumiga. Justiitsministeeriumiga ei pea kooskõlastama kaitsja ega sellise isiku luba, kellele on antud alaline sissepääsuluba.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (7) Muid tehnilisi vahendeid võivad lõigetes 3–5 nimetamata isikud võtta vanglasse kaasa vangla direktori või tema määratud ametniku loal.

§ 22. Relvaga vanglasse sisenemine

 (1) Teenistusülesannete täitmiseks tulirelvaga vanglasse sisenemise loa vanglateenistuse ametnikule ja muu asutuse ametnikule annab vangla direktor. Erakorralise sündmuse lahendamise ajal vanglas annab tulirelvaga vanglasse sisenemise loa erakorralise sündmuse lahendamise juht. Tulirelvaga vanglasse sisenemise luba vormistatakse kirjalikult esimesel võimalusel.

 (2) Õppuse või väljaõppe läbiviimiseks on vanglateenistuse kaasatud muul ametnikul õigus siseneda vanglasse tulirelvaga, kui vangla direktor või Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse määratud ametnik on selleks eelnevalt andnud loa taasesitamist võimaldavas vormis. Kui loa annab Justiitsministeeriumi ametnik, esitab õppuse korraldaja loa vangla direktorile või tema määratud ametnikule vanglasse sisenemisel.

 (3) Muu asutuse tulirelva ja laskemoona ohutuse eest vangla territooriumil vastutab lisaks selle kandjale õppuse või väljaõppe korraldaja.

 (4) Muu asutuse ametnik võib vanglas teenistusülesandeid täites siseneda vangla territooriumile talle teenistusülesannete täitmiseks väljastatud külm-, gaasi- või elektrišokirelvaga, kui see on vangla direktori või tema määratud vanglateenistuse ametnikuga eelnevalt kooskõlastatud taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 221. Isikliku ja teenistuse tulirelva ning laskemoona ajutine hoiule võtmine

 (1) Kui käesoleva määruse §-s 22 nimetatud isikul ei ole vaja vanglasse relvaga siseneda, võib ta teenistusülesande täitmiseks kasutatava tulirelva ja laskemoona anda hoiule selleks ettenähtud hoiukohta vangla pääslas.

 (2) Vangla direktori või tema määratud ametniku loal võib vanglateenistuja, kellel on kehtiv relvaluba, isikliku tulirelva ja laskemoona tööle tulles hoiule anda selleks ettenähtud hoiukohta vangla pääslas.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata isiku tulirelva ega laskemoona vanglas hoiule ei võeta.

 (4) Enne tulirelva pääslasse ajutiselt hoiule andmist kontrollib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik selleks vangla poolt ettenähtud kohas hoiule antava tulirelva ohutust, sealhulgas eraldab salve, kontrollib padrunipesa ja teeb kontroll-lasu kuulipüüdjasse. Seejärel paigutab ta tulirelva ja eraldatud salves paikneva laskemoona pääslas töötava vanglaametniku antud lukustatavasse laekasse ning lukustab selle. Lukustatud laeka annab ta pääslas töötavale vanglaametnikule, kes paigutab laeka selleks ettenähtud relvakappi. Relva hoiule andja tagab, et laeka võtit ei saaks kasutada muu isik.

 (5) Isikliku ja teenistuse tulirelva ning laskemoona ajutine hoiule võtmine ja tagastamine registreeritakse. Relva vastu võttev või tagastav vanglaametnik kannab arvestusdokumenti:
 1) relva liigi;
 2) relva hoiule andnud ametniku ees- ja perekonnanime;
 3) selle laeka või relvakapi numbri, kuhu relv hoiule pandi;
 4) hoiule võtmise ja tagastamise kuupäeva ning kellaajad.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 23. Vanglasse sisenemise ja vanglast väljumise registreerimine

 (1) Vanglasse siseneva ja vanglast väljuva isiku kohta registreeritakse temaga kaasas oleva tehnilise vahendi andmed. Tehnilise vahendi andmeid ei ole vaja registreerida, kui on tegemist vanglale kuuluva varaga.

 (2) Kui vanglasse sisenev või vanglast väljuv isik ei tööta selles vanglas, registreeritakse tema:
 1) ees- ja perekonnanimi;
 2) ametiasutuse nimetus tööalase külastuse korral;
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]
 3) saabumise põhjus;
 4) vanglasse sisenemise aluseks oleva dokumendi number;
 5) vanglasse sisenemise ja vanglast väljumise kuupäev ning kellaaeg;
 6) kaasas oleva tehnikavahendi andmed vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel.

 (3) Andmeid vanglasse sisenevate isikute kohta säilitatakse kolm aastat.

§ 24. Vanglast väljumine

 (1) Isiku vanglast väljumine registreeritakse ja võetakse tagasi talle väljastatud külastajakaart ning tagastatakse hoiule võetud dokument.

 (2) Kui isik sisenes vanglasse tehnilise vahendi või relvaga, siis vanglast väljumisel kontrollitakse selle olemasolu.

§ 25. Relvastatud üksuse vanglasse sisenemine, vanglas viibimine ja vanglast väljumine

 (1) Relvastatud üksus siseneb vanglasse asekantsleri kirjaliku korralduse alusel.

 (2) Relvastatud üksuse liige võib relvaga siseneda vanglasse üksuse ülesande täitmiseks.

 (3) Relvastatud üksus võib vanglasse siseneda ka asekantsleri suulise korralduse alusel.

 (4) Relvastatud üksuse vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel registreeritakse relvastatud üksuse liikmete arv.

 (5) Relvastatud üksuse ülesannet täitvat üksuse liiget ning üksuse ülesande täitmiseks kasutatavat sõidukit ei otsita läbi vanglasse sisenedes ega vanglast väljudes.

 (6) Oma ülesannet täites või väljaõppel osaledes võivad relvastatud üksuse liikmed liikuda vanglas saatjata, kui nad ei soovi saatjat.

3. jagu Sõidukid 

§ 26. Vanglasse sisenemine ja vanglast väljumine

 (1) Sõiduk koos juhiga siseneb vanglasse ja väljub vanglast sõidukite liikumiseks ettenähtud pääslaosa kaudu. Sõidukijuhile kohaldub käesoleva määruse §-des 19–24 sätestatud vanglasse sisenemise ja vanglast väljumise kord.

 (2) Muud sõidukis viibivad isikud väljuvad enne pääslat sõidukist ja sisenevad vanglasse isikute liikumiseks ettenähtud pääslaosa kaudu.

 (3) Kinnipeetavaid saatvad vanglasse sisenevad ja vanglast väljuvad sõidukid ning ametnikud sisenevad vanglasse ja väljuvad vanglast sõidukite liikumiseks ettenähtud pääslaosa kaudu. Saatmisega tegelevatele ametnikele kohaldub käesoleva määruse §-des 19–24 sätestatud vanglasse sisenemise ja vanglast väljumise kord.

§ 27. Vanglasse sisenemise alus

 (1) Sõiduk siseneb vanglasse vangla direktori või tema määratud ametniku loal.

 (2) Justiitsministeeriumi ja vanglateenistuse sõiduk ning kinnipeetava saatmisülesannet täitev muu sõiduk ei vaja vanglasse sisenemiseks vangla direktori või tema määratud ametniku luba.

 (3) Sõiduki vanglasse sisenemise luba sisaldab järgmisi andmeid:
 1) sõiduki mark ja registreerimisnumber;
 2) juhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
 3) vanglasse sisenemise põhjus;
 4) vanglasse sisenemise aeg.

 (4) Veos toimetatakse vanglasse ja sealt välja loa või saatelehe alusel.

§ 28. Sõiduki vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel tehtavad toimingud

 (1) Vanglasse sisenev ja vanglast väljuv sõiduk ning selle veos otsitakse läbi.

 (2) Kinnipeetavaid saatva sõiduki vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel kontrollib vanglateenistuse ametnik sõidukis viibivate kinnipeetavate arvu vastavust saatedokumentides märgitule ja registreerib kinnipeetavate arvu.

 (3) Sõiduki vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel registreeritakse järgmised andmed:
 1) sõiduki mark ja registreerimisnumber;
 2) sisenemise ja väljumise kuupäev ning kellaaeg;
 3) vanglasse sisse ja vanglast välja toimetatud veose liik;
 4) veose sihtkoht vanglas.

§ 29. Sõiduki liikumine vanglas

 (1) Sõiduk, välja arvatud Justiitsministeeriumi, kinnipeetava saateülesannet täitev, sama vangla ja vangla direktori loal AS-i Eesti Vanglatööstus sõiduk, liigub vanglas vanglateenistuja saatel. Erakorralise sündmuse lahendamise ajal liiguvad sõidukid vangla territooriumil sündmuse lahendamise juhi määratud korras.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (2) Sõidukijuht võib kinnipeetavatega suhelda üksnes põhjusel, mis tuleneb sõiduki viibimisest vangla territooriumil.

4. jagu Erakorralistel juhtudel vanglasse sisenemine ja vanglast väljumine 

§ 30. Erakorralise sündmuse korral vanglasse sisenemine ja vanglast väljumine

 (1) Vanglas erakorralise sündmuse lahendamiseks sisenevad isikud ja sõidukid vanglasse erakorralise sündmuse lahendamise juhi korralduse alusel ja viisil.

 (2) Sisenemise ja väljumise kohta registreeritakse:
 1) isikute arv ja nimed;
 2) sõiduki liik, mark ja registreerimisnumber;
 3) kuupäev ja kellaaeg;
 4) vanglasse sisenemise põhjus.

 (3) Andmed registreeritakse vanglas viibimise jooksul.

 (4) Erakorralise sündmuse lahendamiseks vanglasse sisenevad sõidukid otsitakse vanglast väljumisel läbi. Läbi ei otsita vanglast väljuvat kiirabisõidukit, milles on raske terviseseisundiga isik.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud vanglasse sisenemise ja vanglast väljumise korda kohaldatakse ka juhul, kui toimub õppus erakorraliseks sündmuseks valmisoleku tagamiseks ja õppuseks on loa andnud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse määratud ametnik. Õppuse korraldaja esitab loa vanglasse sisenedes.
[RT I, 29.12.2012, 21 - jõust. 01.01.2013]

4. peatükk Läbiotsimine 

§ 31. Isiku läbiotsimine

 (1) Vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Läbi ei otsita „Vangistusseaduse” §-s 26 nimetatud isikuid ning ametiülesannete täitmisega seoses vanglasse sisenevat Justiitsministeeriumi ametnikku, vangla direktorit, relvastatud üksuse ülemat, relvastatud üksuse ülema alluvuses töötavat nõunikku, kohtunikku, prokuröri ja Õiguskantsleri Kantselei teenistujat, samuti politseiametnikku, kes viibib vanglas jälitustoimingu teostamiseks või tagamiseks ning julgeolekuasutuse ametnikku „Julgeolekuasutuste seaduses” nimetatud ülesannete täitmiseks või tagamiseks.
[RT I, 24.07.2019, 2 - jõust. 01.08.2019]

 (2) Põhjendatud kahtluse korral ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse määratud ametniku kooskõlastusel võib läbi otsida ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku.

 (21) Vangla direktor võib kehtestada nimekirja vangla teenistuskohtadest, millel töötavaid isikuid ei pea tööülesannete täitmisega seoses vanglasse sisenemisel läbi otsima. Direktori loal võib läbi otsimata jätta ka kinnipeetavat saatva ametniku.
[RT I, 24.07.2019, 2 - jõust. 01.08.2019]

 (3) Enne läbiotsimist selgitatakse isikule, millised asjad on talle vanglas keelatud.

 (4) Isikul ei lubata vanglasse siseneda keelatud esemetega või kui isik keeldub läbiotsimisest.

 (5) Läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera.

§ 32. Kinnipeetava läbiotsimise kohustuslikkus

  Kinnipeetava läbiotsimine on kohustuslik järgmistel juhtudel:
 1) vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel;
 2) enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist;
 3) objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil;
 4) kartserisse paigutamisel;
 5) vanglasisesel saatmisel.

§ 33. Ruumide ja territooriumi läbiotsimine

 (1) Vangla korraldab vähemalt korra kvartalis kõikide nende ruumide ja territooriumi läbiotsimise, kus tavapäraselt viibivad või mida läbivad kinnipeetavad.

 (2) Vangla direktor või tema määratud ametnik kinnitab hiljemalt eelmise kalendrikuu viimasel tööpäeval järgmise kalendrikuu plaanilise läbiotsimise kava (edaspidi kava), milles on päevade kaupa märgitud läbiotsitavad ruumid ning läbiotsimist juhtiva vanglateenistuse ametniku ees- ja perekonnanimi.

 (3) Kava tehakse teatavaks läbiotsimist juhtivale vanglateenistuse ametnikule. Läbiotsimist teostavale ametnikule teeb läbiotsimist juhtiv vanglateenistuse ametnik vastava päeva kava teatavaks vahetult enne läbiotsimise algust.

 (4) Mitut osakonda hõlmava (edaspidi suuremahuline) läbiotsimise kohta koostab vangla direktor või tema määratud ametnik läbiotsimisplaani, milles esitatakse järgmised andmed:
 1) läbiotsimise eesmärk;
 2) läbiotsimise aeg;
 3) läbiotsitava objekti nimetus ja objekti iseloomustavad andmed;
 4) läbiotsimistoimingute järjekord;
 5) läbiotsimise tulemuste talletamise kord;
 6) läbiotsimist teostavate ja julgestavate vanglateenistuse ametnike ning läbiotsimise juhi nimed;
 7) läbiotsimise abivahendite loetelu;
 8) muud asjakohased andmed.

 (5) Läbiotsimisplaani tutvustatakse läbiotsimist teostavatele vanglateenistuse ametnikele vahetult enne läbiotsimise algust.

 (6) Suuremahulise läbiotsimise kohta koostab vangla direktor või tema määratud ametnik läbiotsimise aruande. Aruanne sisaldab peale läbiotsimisplaanis olevate andmete läbiotsitud ruumide nimekirja, läbiotsimist teostanud ametnike nimesid ning leitud ja ära võetud esemete loetelu.

 (7) Kui suuremahuline läbiotsimine toimus ette planeerimata ja läbiotsimisplaani ei olnud seetõttu võimalik koostada, koostatakse ainult läbiotsimise aruanne.

5. peatükk Kinnipeetava saatmine 

§ 34. Vanglasisese saatmise üldsätted

 (1) Saatmist teostab vanglaametnik. Vangla direktori kinnitatud nimekirja alusel võib saatmist teostada ka muu vanglateenistuja.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (11) Vangla direktori määratud muu vanglas töötav isik võib kinnipeetavat saata üksnes juhul, kui see on vajalik kinnipeetava tööülesannete täitmiseks.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (2) Saatmine toimub üksnes saatmiskava või korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel.

 (3) Planeeritud saatmine nähakse ette saatmiskavas. Planeerimata saatmine toimub korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel.

 (4) Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata kinnipeetava suhtes, kes paikneb avavanglas või kinnise vangla osakonnas, mis vastab „Vangistusseaduses” sätestatud avavangla nõuetele ja milles kehtivad avavangla üldtingimused.

§ 35. Saatmiskava

 (1) Saatmiskava koostatakse ühe ööpäeva, mitme ööpäeva, nädala või kuu kohta. Saatmiskava kinnitab vangla direktor või tema määratud ametnik. Saatmiskava kinnitatakse enne selle perioodi algust, mille kohta see on koostatud.

 (2) Saatmiskavas märgitakse saadetavate kinnipeetavate kohta järgmised andmed:
 1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi;
 2) selle osakonna ja kambri number või nimetus, kuhu kinnipeetav on paigutatud, või selle piirkonna nimetus, kust kinnipeetav saadetakse, kui see piirkond ei ole kinnipeetava majutamiseks ettenähtud osakond;
 3) selle piirkonna nimetus, kuhu kinnipeetav saadetakse, ja vanglateenistuse ametnik, kellele ta üle antakse;
 4) saatmise aeg;
 5) saatmise põhjus;
 6) saatmise erinõuded, seahulgas ohjeldusmeetmete kohaldamine.

 (3) Saatmiskava säilitatakse seitse aastat.

§ 36. Järelevalve saatmise ajal

 (1) Saatja ülesanne on tagada saatmise ajal kinnipeetava õiguspärane käitumine ning välistada kinnipeetava suhtlemine kõrvaliste isikutega.

 (2) Saatmise ajal toimunud õigusrikkumiste kohta koostab saatja ettekande ja olulisematest õigusrikkumistest teatab viivitamata korrapidajale või korrapidaja abile.

§ 37. Saadetava üleandmine

 (1) Saatmise sihtkohas antakse kinnipeetav üle saatmiskavas märgitud või korrapidaja korralduses nimetatud vanglateenistujale.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (2) Kinnipeetavat ei tohi jätta sihtpunktis järelevalveta või üle andmata teisele vanglateenistujale.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

6. peatükk Ravimite jagamine 

§ 38. Ravimite jagamise korraldus

 (1) Vanglateenistuse ametnikud jagavad kinnipeetavatele ravimeid, järgides vangla tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega.

 (2) Psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures peab viibima tervishoiutöötaja.

 (3) Vanglateenistuse ametnik on kinnises vanglas kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

61. peatükk Teenistusrelvade ja laskemoona käitlemise ja kandmise õiguse andmise kord 
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

1. jagu Teenistusrelvade ja laskemoona käitlemise üldnõuded ning kandmise õiguse andmine 

§ 381. Teenistusrelvade ja laskemoona käitlemise üldnõuded

 (1) Teenistusrelva ja laskemoona käitlemine käesoleva määruse tähenduses on teenistusrelva ja selle laskemoona soetamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, hävitamine ja parandamine.

 (2) Vanglateenistuja on kohustatud rakendama kõiki meetmeid teenistusrelvade ja laskemoona kahjustumise, kaotsimineku ja ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks ning järgima teenistusrelva kandmisel, käsitsemisel ja kasutamisel ohutusnõudeid.

 (3) Tulirelva või laskemoona kadumisest või vargusest teavitatakse viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit, muude vangla teenistusrelvade puhul teavitatakse Politsei- ja Piirivalveametit viivitamata juhul, kui kadumine või vargus toimus väljaspool vanglat.

 (4) Teenistusrelva või laskemoona kadumisest või vargusest teavitab vanglateenistuse ametnik viivitamata korrapidajat või korrapidaja abi. Vangla teavitab sellest Justiitsministeeriumi vanglate osakonda.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 382. Relvur

 (1) Teenistusrelvade ja laskemoona arvestuse, käitlemise ja väljastamise eest vanglas vastutab vangla direktori määratud vanglaametnik (edaspidi relvur).

 (2) Tulirelvade ja laskemoona relvuriks võib määrata üksnes vanglateenistuse ametniku, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus.

 (3) Relvur peab tundma kõikide asutuses kasutatavate teenistusrelvade ohutusnõudeid ja oskama neid ohutult käidelda.

 (4) Vangla direktor võib käskkirjaga määrata relvurit lühiajaliselt asendava käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele vastava vanglateenistuse ametniku.

 (5) Relvuri teenistusest lahkumise, tema ametikoha tööülesannete muutumise või tema äraoleku korral üle 45 päeva määrab vangla direktor käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetele vastava vanglateenistuse ametniku, kellele käesoleva määruse § 3818 lõikes 2 nimetatud komisjon annab üle relvuri vastutusel olevad teenistusrelvad, laskemoona ja arvestusdokumendid või elektroonilise juurdepääsu arvestusdokumentidele. Komisjon koostab üleandmise akti, mille kinnitab vangla direktor või tema määratud vanglateenistuse ametnik allkirjaga.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 383. Tulirelva kandmise õiguse eeldused

 (1) Teenistuses tulirelva kandmise õiguse saamiseks peab vanglateenistuse ametnik läbima vanglateenistuse korraldatava tulirelva ja laskemoona kandmise, käsitsemise ja kasutamise koolituse, sealhulgas tulirelva kasutamise õiguslike aluste koolituse, samuti laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise koolituse, ning sooritama edukalt tulirelva teooria- ja lasketesti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulirelva teooria- ja lasketesti läbiviimine toimub Justiitsministeeriumi vanglate osakonna määratud korras.

 (3) Tulirelva kandmise õigust omav vanglateenistuse ametnik peab õiguse säilitamiseks:
 1) sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lasketesti igal kalendriaastal;
 2) osalema lasketreeningul kestusega vähemalt kaks akadeemilist tundi;
 3) läbima kord kolme aasta jooksul alates tulirelva kandmise õiguse saamisele järgnevast aastast vanglateenistuse korraldatava tulirelva ja laskemoona kandmise, käsitsemise ja kasutamise korduskoolituse, sealhulgas tulirelva kasutamise õiguslike aluste koolituse kestusega vähemalt kolm akadeemilist tundi.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolituse ja lõike 3 punktis 2 nimetatud treeningute mahu määrab tulenevalt ametniku ametikohast ja tööülesannetest Justiitsministeeriumi vanglate osakond.

 (5) Vangla korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud koolituste ja treeningute läbiviimise sagedusega, mis võimaldab vanglateenistuse ametnikul lõikes 4 nimetatud mahust kinni pidada ning tagab ametnikule võimaluse osaleda koolitustel ja treeningutel tööajal.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 384. Elektrišokirelva kandmise õiguse eeldused

 (1) Teenistuses elektrišokirelva kandmise õiguse saamiseks peab vanglateenistuse ametnik läbima vanglateenistuse korraldatava elektrišokirelva kandmise, käsitsemise ja kasutamise koolituse, sealhulgas elektrišokirelva kasutamise õiguslike aluste koolituse ning sooritama edukalt elektrišokirelva kasutamise testi.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elektrišokirelva kasutamise testi läbiviimine toimub Justiitsministeeriumi vanglate osakonna määratud korras.

 (3) Elektrišokirelva kandmise õigust omav vanglateenistuse ametnik peab õiguse säilitamiseks sooritama igal kalendriaastal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud testi.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolituse mahu määrab tulenevalt ametniku ametikohast ja tööülesannetest Justiitsministeeriumi vanglate osakond.

 (5) Vangla korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolituste läbiviimise sagedusega, mis võimaldab vanglateenistuse ametnikul lõikes 4 nimetatud mahust kinni pidada ning tagab ametnikule võimaluse osaleda koolitustel ja treeningutel tööajal.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 385. Gaasipihusti ja teleskoopnuia kandmise õiguse eeldused

 (1) Gaasipihusti ja teleskoopnuia kandmise õiguse saamiseks peab vanglateenistuse ametnik läbima gaasipihusti ja teleskoopnuia kasutamise õiguslike aluste koolituse ning sooritama edukalt praktilised harjutused.

 (2) Vanglateenistuse ametnik, kellel on gaasipihusti ja teleskoopnuia kandmise õigus, peab selle säilitamiseks osalema gaasipihusti ja teleskoopnuia kasutamise treeningul ning oskama kasutada gaasipihustit ja teleskoopnuia Justiitsministeeriumi vanglate osakonna määratud tasemel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud koolituse ja treeningute mahu määrab tulenevalt ametniku ametikohast ja tööülesannetest Justiitsministeeriumi vanglate osakond.

 (4) Vangla korraldab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud koolituse ja treeningute läbiviimise sagedusega, mis võimaldab vanglateenistuse ametnikul lõikes 3 nimetatud mahust kinni pidada ning tagab ametnikule võimaluse osaleda koolitustel ja treeningutel tööajal.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 386. Teenistusrelva kandmise õiguse andmine

 (1) Teenistusrelva kandmise õiguse annab vangla direktor käskkirjaga vanglateenistuse ametnikule, kes on täitnud käesolevas määruses vastava teenistusrelva kandmise õiguse kohta sätestatud eeldused. Vangla direktorile annab relvakandmise õiguse Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler kirjaliku korraldusega.

 (2) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikele, kes vajavad teenistusrelva kandmise õigust ja on täitnud vastavad käesolevas määruses sätestatud eeldused, annab teenistusrelva kandmise õiguse vanglate valdkonna asekantsler kirjaliku korraldusega. Asekantslerile annab teenistusrelva kandmise õiguse kantsler käskkirjaga.

 (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud vanglateenistuse ametnikule võib vangla direktor anda tulirelva kandmise õiguse, kui ametnik on õppetöö ajal läbinud koolitused ning sooritanud tulirelva teooria- ja lasketesti käesoleva määruse § 383 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

 (4) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanule või vanglaametniku baaskoolituse läbinud vanglateenistuse ametnikule võib vangla direktor anda gaasipihusti ja teleskoopnuia kandmise õiguse, kui ametnik on õppetöö ajal või baaskoolituse läbimisel täitnud käesoleva määruse §-st 385 tulenevad nõuded.

 (5) Teenistusrelva kandmise õigus antakse eraldi iga teenistusrelva liigi kohta, sealjuures tulirelva kandmise õigus eraldi iga tulirelva liigi kohta.

 (6) Põhjendatud juhul kinnistab vangla direktor vanglateenistuse ametnikule käskkirjaga konkreetse tulirelva. Tulirelva kinnistamisel väljastatakse ametnikule tulirelva asenduskaart (lisa 7).

 (7) Tulirelva kandmise õiguse kohta tehakse märge töötõendile.

 (8) Vangla direktor võtab vanglateenistuse ametnikult teenistusrelva kandmise õiguse, kui ametnik ei täida vanglast sõltumatul põhjusel käesoleva määruse §-des 383, 384 ja 385 nimetatud nõudeid, rikub oluliselt teenistusrelva kandmise, käsitsemise või kasutamise nõudeid, lahkub teenistusest või muul põhjendatud juhul.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

2. jagu Teenistusrelvade ja laskemoona soetamine ning arvestus 

§ 387. Teenistusrelva ja laskemoona soetamine

  Teenistusrelva ja laskemoona soetamise loa (lisa 2) annab vanglale Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 388. Teenistusrelvade ja laskemoona arvestus

 (1) Teenistusrelvade ja laskemoona arvestust peetakse asutuse juhi määratud korras elektrooniliselt. Teenistusrelvade ja laskemoona elektroonilises arvestuses kajastatakse:
 1) teenistusrelva liik ja mark;
 2) teenistusrelva tehasetähis;
 3) teenistusrelva registreerimisnumber;
 4) teenistusrelva valmistamisaasta;
 5) teenistusrelva ja laskemoona arvele võtmise kuupäev;
 6) teenistusrelva ja laskemoona arvele võtmise dokumendi number ja kuupäev;
 7) teenistusrelva asukoht (ruumi number);
 8) teenistusrelva konkreetsele ametnikule kasutamiseks määramise (edaspidi kinnistamine) käskkirja number ja kuupäev;
 9) teenistusrelva ja laskemoona arvelt mahavõtmise kuupäev ning dokumendi number ja kuupäev.

 (2) Teenistusrelvade ja laskemoona saatedokumendid registreeritakse elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemis.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud elektrooniliselt säilitatavatele andmetele peetakse elektrooniliselt või paberkandjal:
 1) teenistusrelva ja laskemoona saatelehte (lisa 3);
 2) teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatut (lisa 4);
 3) relvaruumi tabelit (lisa 5);
 4) relvakapis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona nimekirja (lisa 6);
 5) tulirelva ja laskemoona väljastamise registreerimislehte (lisa 8);
 6) käesoleva määruse §-s 11 nimetatud valvelehte.

 (4) Relvaruumi tabelis märgitakse relvaruumis hoitavate teenistusrelvade liik, mark, kaliiber, kogus, kappide nimetused ja järjekorranumbrid ning sellele kirjutab alla vangla direktor või tema volitusel relvur. Ainult neil isikutel on õigus teha tabelis muudatusi ja parandusi, kinnitades need oma allkirjaga.

 (5) Arvestust teenistusrelvade ja laskemoona väljastamise ning tagastamise üle võib pidada ka elektroonilises registris.

 (6) Teenistusrelvade ja laskemoona arvestuses peab jooksvalt kajastuma teenistusrelvade ja laskemoona jääk.

 (7) Relvur või teda asendav vanglateenistuse ametnik kannab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule soetatud teenistusrelva ja laskemoona teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse viivitamata pärast selle vanglasse jõudmist.

 (8) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule peab relvur teenistusrelvade arvestust Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määruses nr 107 „Teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” sätestatud korras.

 (9) Muult asutuselt või isikult võetakse teenistusrelv ja laskemoon vastu ning väljastatakse teenistusrelva saatelehe või vara üleandmise ja vastuvõtmise akti alusel. Saateleht või akt vormistatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb väljastajale ning teine vastuvõtjale.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 8 nimetatud dokumente säilitatakse seitse aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates. Lõikes 5 nimetatud elektroonilises registris tehtud kannet säilitatakse seitse aastat selle tegemise kuupäevast arvates.

 (11) Laskemoona mahakandmise ja vastava sissekande tegemise aluseks on mahakandmise akt, mille kinnitab vangla direktor või tema määratud vanglateenistuse ametnik allkirjaga.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

3. jagu Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmine 

§ 389. Nõuded relvaruumi seintele, põrandale ja laele

 (1) Relvaruumi seinad on raudbetoonist. Kui seda tingimust ei ole võimalik täita, kaetakse seinad seestpoolt võreseinaga, mis on tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga kuni 150 mm × 150 mm. Võresein kinnitatakse kindlalt seina külge.

 (2) Relvaruumi põrand ja lagi on raudbetoonist.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3810. Nõuded relvaruumi ustele, akendele ja muudele avaustele

 (1) Relvaruumil on topeltuksed, millest sisemine võib olla võreuks.

 (2) Relvaruumil on terasplekist tuletõkkeuks, milles on silmade kõrgusel seestpoolt kinnitatud vaateaken mõõtudega 150 mm × 150 mm. Kui vaateakna mõõdud on suuremad kui 150 × 150 mm, peab klaasi kohale kinnitama metallvõre. Uksel on kaks turvalukku ja uks avaneb ainult väljapoole.

 (3) Võreuks on tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on ristumiskohast kokku keevitatud ja võreavaga kuni 150 mm × 150 mm. Uksel on turvalukk, mida saab sulgeda seestpoolt.

 (4) Relvaruumi uks võib olla lisaks mehaanilistele lukkudele nii relvaruumist kui väljastpoolt avatavate ja suletavate elektrooniliste lukkudega. Elektrooniline lukustus ei tohi takistada ukse lukustamist või luku avamist mehaaniliselt.

 (5) Relvaruumi ukse kanderaam on metallist ja kindlalt kinnitatud kandeseinte või betoonpõranda ja -lae külge.

 (6) Relvaruumi seinad on akendeta.

 (7) Relvaruumi ventilatsiooni- ning muud avad on kaetud viisil, mis välistab kahjustavate esemete ja ainete sattumise ruumi.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3811. Relvaruumi elektriseadmed ning turvalisuse ja tuleohutuse tagamine

 (1) Relvaruumis on valgustid, mida saab sisse ja välja lülitada relvaruumi ust avamata. Valgustus ei tohi olla pimestav ja peab võimaldama vaateaknast relvaruumi sisemust jälgida. Lisaks põhivalgustusele on relvaruumis varuvalgustusseadmed.

 (2) Relvaruum on eraldi tuletõkkesektsioon.

 (3) Relvaruumis on automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurid ja esmased tulekustutusvahendid.

 (4) Relvaruumis või selle vahetus läheduses paiknevad vahendid esmaabi andmiseks laskevigastuse korral.

 (5) Relvaruum varustatakse elektroonilise valvesignalisatsiooniga, kusjuures andurid on paigaldatud nii, et avaused, uksed, seinad, lagi ja põrand on elektroonilise valve all. Valvesignalisatsiooni alarmseadmed asuvad relvaruumis ja peavalvekeskuses ning võivad täiendavalt asuda ka valveruumis.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3812. Nõuded relvakapile

 (1) Relvakapp on spetsiaalselt relvade hoidmiseks tööstuslikult valmistatud turvalukuga kapp, mis on tervikuna valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras- või raudplekist või sellele vastava tugevusega materjalist.

 (2) Relvakapp võib koosneda mitmest väiksemast eraldi lukustatavast kapist, millest igas võib hoida üht tulirelva ja kuni kolme salvetäit padruneid. Eraldi lukustatava kapi võib määrata vanglateenistuse ametnikule, kellele tulirelv on kinnistatud (edaspidi isikustatud relvakapp). Isikustatud relvakapile ja kinnistatud tulirelvale on ligipääs ametnikul, kellele isikustatud relvakapp on määratud, relvuril, teda asendaval vanglateenistuse ametnikul ja korrapidajal või korrapidaja abil.

 (3) Relvakapp võib olla elektrooniliselt avatav, kui seda saab sõltumata elektroonilisest lukustusest mehaaniliselt avada. Elektrooniline lukustus koosneb vähemalt kahest isiku tuvastamise viisist.

 (4) Elektrooniliselt avatav relvakapp on valvesignalisatsiooniga, mille andurid on paigaldatud nii, et relvakapi uks on elektroonilise valve all. Valvesignalisatsiooni alarmseadmed asuvad peavalvekeskuses ning vajaduse korral valveruumis.

 (5) Elektrooniliselt avatava relvakapi iga avamise ja sulgemise kohta säilitatakse järgmised andmed:
 1) avamise ja sulgemise kuupäev ning kellaaeg;
 2) relvakapi avanud ametniku ees- ja perekonnanimi;
 3) relvakapi number.

 (6) Logiandmeid säilitatakse seitse aastat.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3813. Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmine relvaruumis

 (1) Relvaruumis hoitakse tulirelva pitseeritud relvakapis. Isikustatud relvakappi ei pea pitseerima.

 (2) Relvaruumist teenistusrelva väljastamise õigust omavale ametnikule kinnitatakse direktori käskkirjaga numbriline pitsat.

 (3) Relvaruumis hoitakse tulirelva relvakapis oma pesas või isikustatud relvakapis. Iga relvapesa või isikustatud relvakapi juurde kinnitatakse silt, kuhu on märgitud tulirelva liik, mark ja number ning kinnistatud tulirelva korral ka vastava ametniku nimi.

 (4) Relvaruumis tagatakse tulirelva ja laskemoona säilimine ning hooldus. Vangla direktor võib käskkirjaga kehtestada vanglas tulirelva hoolduseks ka muu ruumi, kus tulirelva käitlemine on ohutu.

 (5) Enne tulirelva pikaaegset hoiustamist läbib see hoolduse. Kord aastas kontrollitakse, kas pikaajaliselt hoiustatav tulirelv on töökorras.

 (6) Relvaruumis võib lisaks teenistusrelvadele ja laskemoonale hoida:
 1) teenistusrelva osi ning teenistusrelva hooldusvahendeid;
 2) teenistusrelva lisaseadmeid ja varustust;
 3) erivahendeid.

 (7) Relvaruumis hoitakse tulirelva tühjaks laetuna.

 (8) Laskemoona varu hoitakse tehase pakendis lukustatud pitseeritud metallkapis tulirelvadest eraldi. Lahtiselt võib relvakapis hoida iga tulirelva kohta kuni kolme salvetäit padruneid, mida hoitakse tulirelva salves või spetsiaalses hoidikus.

 (9) Relvaruumis on teenistusrelvade ja laskemoona arvestuseks ja kontrolliks paberkandjal:
 1) relvaruumi tabel (lisa 5);
 2) teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamat.

 (10) Igal relvakapil on silt, kuhu on märgitud kapi number, vastutava isiku ametinimetus ja nimi.

 (11) Relvakapi ukse siseküljel on relvakapis hoitavate tulirelvade ja laskemoona nimekiri, millele kirjutab alla vangla direktor või tema volitusel muu teenistusrelvade käitlemise eest vastutav isik. Kui relvakapp koosneb väiksematest isikustatud kappidest, siis on nimekiri relvakapi välisküljel.

 (12) Relvaruumi ust ja relvakappi hoitakse lukus. Relvaruumi ust võib avada ainult ruumi sisenemiseks või sealt väljumiseks. Relvakappi võib avada relva või laskemoona väljavõtmiseks, tagastamiseks või relvakapi kontrollimiseks.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3814. Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva hoidmine

 (1) Gaasipihustit, teleskoopnuia ja elektrišokirelva võib hoida väljaspool relvaruumi, kui kõrvaliste isikute juurdepääs hoiuruumi on piiratud, kasutades muu hulgas piisava turvalisusega lukustust ja valveseadmeid või pidevat mehitatud valvet.

 (2) Kui hoiuruumis ei ole valveseadmeid ega võimalust tagada pidevat mehitatud valvet, hoitakse gaasipihustit, teleskoopnuia ja elektrišokirelva lukustatud raudkapis või seifis.

 (3) Igale gaasipihustile, teleskoopnuiale ja elektrišokirelvale tehakse konkreetse relva identifitseerimist võimaldav kulumatu tähis.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3815. Relvaruumi, relvakappide ja muude hoiuruumide kontroll

 (1) Relvur peab relvaruumis paiknevaid tulirelvi ja laskemoona kontrollima igapäevaselt relvaruumi tabeli alusel, kontrollides visuaalselt tulirelvade ja laskemoona olemasolu. Kui isikustamata relvakapp ei ole pitseeritud relvurile kinnitatud pitsatiga, kontrollib relvur relvakapi sisu vastavust relvakapis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona nimekirjale ning lukustab ja pitseerib relvakapi.

 (2) Toimkondade vahetumisel kontrollib alustava vahetuse korrapidaja või korrapidaja abi visuaalselt tulirelvade ja laskemoona olemasolu, välja arvatud juhul, kui relvaruumis olevat relvakappi ei ole pärast viimast relvuri tehtud kontrolli avatud. Lisaks kontrollib korrapidaja või korrapidaja abi valvesignalisatsiooni töökorras olekut, riivide ja lukkude seisukorda ning tulekustutusvahendite olemasolu ja seisukorda.

 (3) Väljaspool relvaruumi asuvaid relvakappe ja muid hoiuruume kontrollitakse iga päev sõltumata sellest, kas nende uksi on pärast viimast kontrolli avatud.

 (4) Toimkonna vahetumise hetkel ametnikele väljastatud tulirelvade arvu märgib korrapidaja või korrapidaja abi valveplaani teise ossa.

 (5) Vangla direktor võib käskkirjaga kehtestada täpsema teenistusrelvade kontrolli korra. Käskkiri kooskõlastatakse enne allkirjastamist Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3816. Tulirelva hoidmine väljaspool relvaruumi

 (1) Kuni 20 tulirelva ja nende laskemoona võib hoida oma asukohas relvakapis või seifis (edaspidi relvakapp).

 (2) Relvakapp asub ruumis, mis on elektroonilise valvesignalisatsiooniga või pideva mehitatud valvega.

 (3) Väljaspool relvaruumi asuv relvakapp on põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge kindlalt kinnitatud.

 (4) Relvakapis hoitakse tulirelva tühjaks laetuna ja kapi uks on lukustatud.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3817. Relvaruumi ja relvakappide võtmete hoidmine

 (1) Relvaruumi ja relvakapi võtmeid hoitakse eraldi. Võtmed on relvuri, teda asendav vanglateenistuse ametniku, korrapidaja ja muu vangla direktori määratud ametniku käsutuses viisil, mis välistab nende sattumise kolmandate isikute kätte.

 (2) Relvaruumi ja relvakapi tagavaravõtmeid hoitakse vangla määratud seifis.

 (3) Elektrooniliselt avatava relvaruumi ja relvakapi avamiseks vajaminevad õigused annab vangla direktor käskkirjaga.

 (4) Võtme kaotamisel vahetatakse relvaruumi või relvakapi lukk. Võtme leidmiseni või luku vahetamiseni tagatakse relvaruumi või relvakapi relvastatud valve.

 (5) Elektrooniliselt avatava relvaruumi või relvakapi avamiseks vajamineva elektroonilise võtme, parooli või koodi kaotamise või avalikuks tuleku või vastava kahtluse korral muudetakse relvaruumi või relvakapi avamine nimetatud vahendiga viivitamata võimatuks.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3818. Relvaruumi, relvakappide ja muude hoiuruumide täiendav kontroll

 (1) Vangla kontrollib teenistusrelvade ja laskemoona hoidmist ning arvestuse pidamist vähemalt kaks korda aastas ja rakendab vajalikke meetmeid tuvastatud puuduste kiireks kõrvaldamiseks. Kontrolli tulemus vormistatakse aktiga, mille kinnitab vangla direktor või tema määratud vanglateenistuse ametnik.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks moodustatakse vangla direktori käskkirja alusel komisjon, mis koosneb komisjoni esimehest ja vähemalt kahest liikmest. Komisjoni esimeheks ei määrata relvuri vahetut juhti.

 (3) Relvaruumi kontrolliv ametnik kontrollib visuaalselt relvade ja laskemoona olemasolu ja seisundit. Teenistusrelvade või laskemoona puudujäägi avastamise korral on kontrolliv ametnik kohustatud sellest viivitamata teatama vangla direktorile.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

4. jagu Teenistusrelvade ja laskemoona edasitoimetamine 

§ 3819. Teenistusrelvade ja laskemoona edasitoimetamise üldsätted

 (1) Käesolevas määruses mõistetakse teenistusrelva ja laskemoona edasitoimetamise all nende vedu transpordivahendiga Eesti piires ühest kohast teise ilma teenistusrelva ja laskemoona kasutamise eesmärgita.

 (2) Teenistusrelva ja laskemoona edasitoimetamine toimub vangla direktori käskkirja alusel, milles esitatakse:
 1) veetavate teenistusrelvade ja laskemoona kogus;
 2) veo alg- ja sihtpunkt;
 3) veoks vajaminev auto;
 4) saatemeeskonna koosseis ning relvastus;
 5) saatemeeskonnale eraldatavad sidevahendid ja kutsungid;
 6) saatemeeskonna instrueerija.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3820. Nõuded teenistusrelvi ja laskemoona edasitoimetavale sõidukile ja selle meeskonnale

 (1) Tulirelvade ja laskemoona edasitoimetamiseks kasutatakse alarmsõidukit.

 (2) Kuni 20 tulirelva ja 10 000 padruni edasitoimetamisel on vähemalt üks relvastatud saatja ning üle 20 tulirelva ja 10 000 padruni edasitoimetamisel vähemalt kaks relvastatud saatjat.

 (3) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva edasitoimetamisel on lubatud kasutada ka muud vanglateenistuse sõidukit.

 (4) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva edasitoimetamisel on vähemalt üks vanglateenistuse ametnikust saatja, kellel on vähemalt ühe teenistusrelva liigi kandmise õigus.

 (5) Kui teenistusrelvade edasitoimetamiseks kasutatakse mitut sõidukit, määratakse nende paiknemine direktori käskkirjaga.

 (6) Saatemeeskonna liikmed kasutavad sidevahendeid, mis võimaldavad neil tõrgeteta suhelda omavahel, edasitoimetamisega seotud vangla korrapidajaga ning politsei juhtimiskeskusega.

 (7) Teenistusrelva edasitoimetamine toimub tehniliselt korras sõidukiga, mille veoseruumi uksed on edasitoimetamise ajal kindlalt suletud ja lukustatud. Enne kui alustatakse edasitoimetamist, kontrollitakse täiendavalt sõiduki tehnilist korrasolekut ja veendutakse, et sõidukis on piisavalt kütust.

 (8) Laskemoona edasitoimetamisel juhindutakse ohtlike veoste veo eeskirjast.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

5. jagu Teenistusrelva kandmine, teenistusrelva ja laskemoona väljastamine ja tagastamine 

§ 3821. Teenistusrelva kandmise üldsätted

 (1) Vanglateenistuse ametnik kannab teenistusrelva kabuuris või selleks ette nähtud hoidikus. Erariietes vanglateenistuse ametnik kannab teenistusrelva varjatult.

 (2) Teenistusrelva kandmise õigust omaval vanglateenistuse ametnikul on keelatud kanda teenistusrelva töövälisel ajal.

 (3) Vangla direktor võib erandkorras anda vanglateenistuse ametnikule käskkirjaga loa hoida ametnikule kinnistatud teenistuspüstolit ja kuni kolme salvetäit padruneid ning elektrišokirelva, gaasipihustit ja teleskoopnuia alaliselt tema elukohas ning kanda nimetatud teenistusrelvi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil tööle minnes ja sealt lahkudes.

 (4) Vanglateenistuse ametnik, kellel on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud luba, tagab käesoleva määruse §-dest 3814 ja 3816 tulenevate teenistusrelva ja laskemoona hoidmise nõuete täitmise.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3822. Tulirelva ja laskemoona väljastamine

 (1) Relvur, teda asendav vanglateenistuse ametnik või nende äraolekul korrapidaja või korrapidaja abi väljastab tulirelva ja laskemoona teenistusülesannete täitmiseks, laskevõistluseks, väljaõppeks või õppuseks vanglateenistuse ametnikule, kellele on vangla direktori käskkirjaga antud tulirelva kandmise õigus. Vangla direktori käskkirja alusel võib tulirelva ja laskemoona väljastada ka muu vangla või Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikule, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus.

 (2) Tulirelva ja laskemoona väljastamisel tehakse kanne teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse või registreeritakse see elektrooniliselt. Vanglateenistuse ametnik, kellele tulirelv ja laskemoon väljastatakse, kinnitab kande allkirjaga või elektrooniliselt.

 (3) Kinnistatud tulirelva relvakapist väljavõtmisel paneb ametnik selle kohale tulirelva asenduskaardi. Kinnistatud tulirelva väljastamine vanglateenistuse ametnikule, kellele see ei ole kinnistatud, on lubatud üksnes direktori või teda asendava ametniku otsusega. Kui kinnistatud tulirelva võtab välja muu ametnik või asenduskaarti ei ole võimalik kasutada, tehakse sissekanne teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse või fikseeritakse see elektrooniliselt.

 (4) Väljaõppeks või laskevõistluse läbiviimiseks võib tulirelva ja laskemoona väljastada instruktorile, kes annab need väljaõppe või võistluse ajaks üle vanglateenistuse ametnikule. Tulirelva ja laskemoona väljastamine fikseeritakse teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatus või elektrooniliselt ning lasketiirus või laskepaigas registreerimislehel.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3823. Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastamine

 (1) Gaasipihusti, teleskoopnui ja elektrišokirelv väljastatakse selle kandmise õigusega vanglateenistuse ametnikule teenistusülesannete täitmiseks, väljaõppeks, võistluseks või õppuseks. Vangla direktori käskkirja alusel võib gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastada ka muu vangla või Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikule, kellel on selle teenistuses kandmise õigus.

 (2) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastab direktori käskkirjaga määratud vanglateenistuse ametnik.

 (3) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastamise kohta tehakse kanne teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatusse või registreeritakse väljastamine elektrooniliselt.

 (4) Elektrooniliselt fikseeritakse gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva identifitseerimise tähis ning ametniku nimi, kellele elektrišokirelv väljastatakse.

 (5) Alaliselt valveruumis või muus hoiuruumis asuva gaasipihusti ja teleskoopnuia väljastamine fikseeritakse üleandja ja vastuvõtja poolt toimkonna vahetumisel valvelehel.

 (6) Väljaõppeks või võistluse läbiviimiseks võib gaasipihusti, teleskoopnuia või elektrišokirelva väljastada instruktorile, kes kannab need väljaõppe läbiviimise või võistluse ajaks üle vanglateenistuse ametnikule.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3824. Tulirelva ja laskemoona tagastamine

 (1) Toimkonna vahetuse lõppedes või pärast tulirelva kandmist vajanud teenistusülesande täitmist annab vanglateenistuse ametnik tulirelva ja laskemoona viivitamata relvurile, teda asendavale vanglateenistuse ametnikule või nende äraolekul korrapidajale või korrapidaja abile. Kinnistatud tulirelva ja laskemoona paigutab ametnik iseseisvalt temale määratud isikustatud relvakappi.

 (2) Enne tulirelva tagastamist kontrollib ametnik selleks vanglas ettenähtud kohas tulirelva ohutust, sealhulgas eraldab salve, kontrollib padrunipesa ja teeb kontroll-lasu kuulipüüdjasse. Tulirelva tühjakslaadimine toimub laskemoona ja tulirelva vastu võtma õigustatud ametniku juuresolekul.

 (3) Tulirelva vastu võttev ametnik kontrollib tulirelva ja laskemoona korrasolekut välise vaatluse teel ning selle vastavust väljastamise nimekirjale.

 (4) Kinnistatud tulirelva isikustatud relvakappi paigutamisel kontrollib ametnik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid iseseisvalt.

 (5) Kui ametnik, kellele tulirelv väljastati, ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, teatab vastutav ametnik sellest viivitamata vangla korrapidajale või korrapidaja abile. Vangla võtab kasutusele kõik vajalikud abinõud teenistusrelva ja laskemoona hoiulevõtmise tagamiseks. Vajaduse korral teavitatakse toimunust Justiitsministeeriumi vanglate osakonda ja politsei juhtimiskeskust.

 (6) Ametnikule kinnistamata tulirelva ja kinnistatud, kuid muule ametnikule väljastatud või asenduskaardita tulirelva tagastamine fikseeritakse kandega teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatus või elektrooniliselt.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3825. Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva tagastamine

 (1) Toimkonna vahetuse lõppedes või pärast teenistusrelva kandmist vajanud teenistusülesande täitmist annab vanglateenistuse ametnik gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva viivitamata käesoleva määruse § 3823 lõikes 2 nimetatud vanglateenistuse ametnikule.

 (2) Gaasipihustit, teleskoopnuia ja elektrišokirelva vastu võttev ametnik kontrollib selle korrasolekut välise vaatluse teel ning selle vastavust väljastamise nimekirjale.

 (3) Kui ametnik, kellele gaasipihusti, teleskoopnui või elektrišokirelv väljastati, ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, teatab vastutav ametnik sellest viivitamata vangla korrapidajale või korrapidaja abile. Vangla võtab kasutusele kõik vajalikud abinõud nimetatud teenistusrelvade hoiulevõtmise tagamiseks. Vajaduse korral teavitatakse toimunust Justiitsministeeriumi vanglate osakonda ja politsei juhtimiskeskust.

 (4) Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva tagastamine fikseeritakse kandega teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamatus või elektrooniliselt.

 (5) Alaliselt valveruumis asuva gaasipihusti ja teleskoopnuia tagastamine fikseeritakse üleandja ja vastuvõtja poolt toimkonna vahetumisel valvelehel.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

6. jagu Tulirelva ja laskemoona kasutamine laskepaigas ja lasketiirus 

§ 3826. Vanglateenistuse ametniku väljaõpe tulirelva kasutamiseks

 (1) Vanglateenistuse ametnikul, kellel on teenistuses tulirelva kandmise õigus, on lasketiirus ja laskepaigas õigus kasutada teenistusrelva iseseisvalt, kui lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskiri ei sätesta teisiti. Ametnik on kohustatud järgima teenistusrelva ohutu kandmise, käsitsemise ja kasutamise korda ning lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirja.

 (2) Vanglateenistuse ametnik, kellel ei ole teenistuses tulirelva kandmise õigust, osaleb vanglateenistuse korraldatud tulirelva kasutamise väljaõppes ainult instruktori juhendamisel.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3827. Tulirelva ja laskemoona ajutine üleandmine lasketiirus või laskepaigas

 (1) Vangla või Justiitsministeeriumi vanglate osakonna tulirelva, selle olulisi osi ja laskemoona võib lasketiirus või laskepaigas laskeharjutuse või laskevõistluse läbiviimise ajaks ajutiselt üle anda:
 1) välismaalasele, kes on välisriigi vanglateenistuse või muu korrakaitseasutuse töötaja;
 2) vanglateenistuse tutvustamise programmis osalejale, kes on vähemalt 15-aastane;
[RT I, 01.03.2019, 5 - jõust. 04.03.2019]
 3) Sisekaitseakadeemia justiitskolledži õppejõule ja kadetile;
 4) laskeinstruktorile, kes koolitab vanglateenistuse ametnikke;
 5) muule isikule vangla direktori kirjalikul loal.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule selgitab tulirelva käsitsemise ja kasutamise ohutusnõudeid ja lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirja ning ohutusnõuete täitmist kontrollib laskeharjutust läbi viiv laskeinstruktor.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetest kinnipidamist kinnitab lõikes 1 nimetatud isik allkirjaga enne laskeharjutuse sooritamist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik vastutab teenistusrelva ja selle laskemoona ohutu käsitsemise ja kasutamise eest ning allub laskeinstruktori korraldustele.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

7. jagu Tulirelvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu 

§ 3828. Tulirelva ja laskemoona Eestisse sissevedu

 (1) Tulirelva või laskemoona soetamisel välisriigist võib tulirelva ja laskemoona Eestisse sisse vedada Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsleri loal (lisa 9).

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamiseks esitab vangla vähemalt kümme tööpäeva enne tulirelva või laskemoona riiki sissevedu Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantslerile taotluse, milles märgitakse järgmised andmed:
 1) loa taotlemise eesmärk;
 2) tulirelva mudel, mark, kaliiber ja seerianumber, laskemoona nimetus ja kogus;
 3) tulirelva ja laskemoona sisseveo eest vastutava teenistuja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ja kontaktandmed;
 4) tulirelva ja laskemoona Eestisse sisseveo aeg ning piiripunkt, mille kaudu tulirelv ja laskemoon riiki tuuakse;
 5) riik, kust tulirelv ja laskemoon Eestisse tuuakse;
 6) muu teave, mille esitamist peetakse oluliseks.

 (3) Vajaduse korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse menetlemiseks küsida lisaandmeid.

 (4) Asekantsler võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest keelduda, kui ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 nimetatud andmeid või tulirelva ja laskemoona sissevedu on vastuolus seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba vormistatakse enne tollipiiri ületamist ja see esitatakse tollieeskirjade kohaselt tollivormistamisel. Loale kirjutab alla asekantsler. Loale kantakse vapipitser.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba märgistatakse tollivormistamisel ja tagastatakse selle esitajale. Märgistatud loa tagastab selle saanud asutus loa väljastanud Justiitsministeeriumile viie tööpäeva jooksul pärast tulirelva sissevedu.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3829. Tulirelva ja laskemoona Eestist väljavedu

 (1) Tulirelva ja laskemoona võib Eestist välja viia, kavatsusega tulirelv muutmata kujul tagasi tuua, üksnes seoses osavõtuga õppusest, võistlusest või muust selletaolisest üritusest või teenistusülesande täitmiseks, kusjuures tulirelv peab olema määratud tähtpäevaks Eestisse tagasi toodud.

 (2) Tulirelva ja laskemoona Eestist väljaveost teavitab vangla kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maksu- ja Tolliametit vähemalt 24 tundi enne tulirelva ja laskemoona Eestist väljavedu ning esitab järgmised andmed:
 1) tulirelva mudel, mark, kaliiber ja seerianumber, laskemoona nimetus ja kogus;
 2) tulirelva ja laskemoona välja vedava teenistuja nimi, ametikoht ja kontaktandmed;
 3) tulirelva ja laskemoona Eestist väljaveo aeg ja Eestisse tagasi toomise aeg;
 4) riik, kuhu tulirelv ja laskemoon Eestist viiakse;
 5) muu teave, mille esitamist peetakse oluliseks.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3830. Tulirelva ja laskemoona sisse- ja väljaveo üldsätted

 (1) Tulirelva ja laskemoona võib kolmandast riigist Eestisse sisse tuua ja Eestist kolmandasse riiki välja viia rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti kaudu.

 (2) Tulirelva ja laskemoona ladustamine tolliladustamise protseduuriga ei ole lubatud.

 (3) Tulirelv ja laskemoon peavad olema loa või teatise alusel täpselt identifitseeritavad. Tulirelva ja laskemoona nomenklatuur ei tohi erineda loal või teatisel märgitud nomenklatuurist ning nende kogus ei tohi ületada teatisel näidatud kogust.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

8. jagu Teenistusrelva ja laskemoona hävitamine 

§ 3831. Teenistusrelva ja laskemoona hävitamine

 (1) Teenistusrelv esitatakse hävitamiseks Justiitsministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra kohaselt.

 (2) Teenistusrelv ja laskemoon antakse hävitamiseks üle Politsei- ja Piirivalveametile ning selle kohta koostatakse vara üleandmise akt. Akti kinnitavad vangla direktori määratud vanglateenistuse ametnik ja relva ning laskemoona vastu võttev Politsei- ja Piirivalveameti ametnik allkirjaga.

 (3) Tsiviilkäibes lubatud gaasipihusti hävitamisel lähtutakse vastava toote utiliseerimise üldistest põhimõtetest.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

62. peatükk Erivahendite käitlemise kord 
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3832. Erivahendite käitlemise üldsätted

 (1) Erivahendit käideldakse tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad kõrvaliste isikute juurdepääsu sellele.

 (2) Erivahend väljastatakse ametnikule, kes tunneb selle toimet, hoidmise ja kasutamise nõudeid ning esmaabivõtteid.

 (3) Vanglateenistuja on kohustatud rakendama kõiki meetmeid erivahendi kahjustumise, kaotsimineku ja ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks ning järgima erivahendi kandmisel, käsitsemisel ja kasutamisel ohutusnõudeid.

 (4) Erivahendi kadumisest teavitab vanglateenistuse ametnik viivitamata korrapidajat või korrapidaja abi. Vangla teavitab sellest Justiitsministeeriumi vanglate osakonda.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3833. Erivahendi väljastamine

  Erivahendi väljastab ametnikule vangla direktori käskkirjaga määratud vanglateenistuse ametnik. Erivahendi, välja arvatud teenistuslooma väljastamisel ja tagastamisel fikseeritakse erivahendi identifitseerimise tähis ning teenistuja nimi, kellele erivahend väljastatakse või kes erivahendi tagastab.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3834. Erivahendi hoidmine

 (1) Erivahendit hoitakse üksnes selleks kohandatud lukustatud hoiuruumis või -kohas, kuhu kõrvaliste isikute juurdepääs on piiratud.

 (2) Veekahurit hoitakse vangla valvataval aiaga piiratud territooriumil.

 (3) Teenistuslooma hoidmise korra kehtestab vangla direktor.

 (4) Vangla direktor võib erandkorras käskkirjaga anda vanglateenistuse ametnikule koos käesoleva määruse § 3821 lõikes 3 sätestatud loaga loa hoida käeraudu alaliselt ametniku elukohas ning kanda nimetatud erivahendit tööle minnes ja sealt lahkudes. Seejuures peab ametnik tagama käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevate erivahendi hoidmise nõuete täitmise.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 3835. Erivahendite kontrollimine

  Käesoleva määruse § 3818 lõikes 2 nimetatud komisjon kontrollib erivahendite olemasolu, hoidmist ja arvestust vähemalt kord poolaastas. Vangla direktor korraldab vajalikud abinõud komisjoni tuvastatud puuduste kiireks kõrvaldamiseks.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

7. peatükk Teenistusrelvade ja erivahendite kasutamise kord 
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 39. Tulirelva kandmise õigus
[Kehtetu - RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 40. Tulirelva kasutamine

 (1) Tulirelva kasutamist otsustades arvestab vanglateenistuse ametnik sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal valitsevat olukorda, sealhulgas kõrvaliste isikute ohutust.

 (2) Kui tegemist ei ole edasilükkamatu juhuga, hoiatab ametnik tulirelva kasutamisest arusaadavalt ja valju häälega.

 (3) Enne tulirelva kasutamise hoiatust võetakse tulirelv relva tüübile kohasesse haardesse, kabuuris olev relv võetakse kabuurist välja ning suunatakse ohuallikale.

 (4) Hoiatuslasu sooritamisel suunatakse see ohutus suunas, võimaluse korral vertikaalselt üles. Siseruumis on keelatud hoiatuslasku sooritada.

 (5) Ohuallika suunas lasu sooritamisel sihitakse ja tulistatakse õigusrikkujat ründamis-, vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks võimaluse korral tema elu ja tervist vähim kahjustaval viisil. Õigusrikkumise jätkamisel kasutatakse ohuallika suhtes tulirelva seni, kuni ta on ohtliku tegevuse lõpetanud.

§ 41. Pärast tulirelva kasutamist tehtavad toimingud

 (1) Pärast lasu sooritamist hoiab ametnik tulirelva ohuallika suunas seni, kuni ta on veendunud, et ründe-, vastupanu- ja põgenemisoht on lõppenud.

 (2) Pärast esmase ohu lõppemise tuvastamist sooritab ametnik tulirelvaga ümbruse kontrolli mujalt tuleva rünnakuohu välistamiseks, eemaldab ohuallika juurest relva või relvana kasutatava eseme ning viib oma relva tagasi valmisolekuasendisse.

 (3) Kui tulirelva kasutamise vajadus on lõppenud, siis see kaitseriivistatakse ja paigutatakse asendisse, mis võimaldab teha edasisi teenistusalaseid toiminguid. Püstol kaitseriivistatakse ja asetatakse kabuuri.

 (4) Tulirelv laetakse tühjaks esimesel võimalusel pärast olukorra lahendamist.

 (5) Vajaduse korral kasutab ametnik õigusrikkuja suhtes ohjeldusmeetmeid.

 (6) Ametnik teavitab esimesel võimalusel korrapidajat või korrapidaja abi toimunud sündmusest ja tulirelva kasutamisest.

 (7) Vajaduse korral osutab ametnik õigusrikkujale vältimatut abi. Õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimine tervishoiutöötaja poolt korraldatakse esimesel võimalusel pärast ründe-, vastupanu- ja põgenemisohu lõplikku kõrvaldamist.

 (8) Ametnik koostab esimesel võimalusel ettekande sündmuse kohta ning annab teavet vahetu sunni kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli koostamiseks.

§ 411. Elektrišokirelva kasutamine

 (1) Elektrišokirelva kasutamise üle otsustades arvestab vanglateenistuse ametnik sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal valitsevat olukorda.

 (2) Kui tegemist ei ole edasilükkamatu juhuga, hoiatab ametnik elektrišokirelva kasutamisest arusaadavalt ja valju häälega.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 412. Pärast elektrišokirelva kasutamist tehtavad toimingud

 (1) Pärast esmase ohu lõppemise tuvastamist eemaldab ametnik ohuallika juurest relva või relvana kasutatava eseme.

 (2) Vajaduse korral kasutab ametnik õigusrikkuja suhtes ohjeldusmeetmeid.

 (3) Ametnik teavitab esimesel võimalusel korrapidajat või korrapidaja abi toimunud sündmusest ja elektrišokirelva kasutamisest.

 (4) Vajaduse korral osutab ametnik õigusrikkujale vältimatut abi. Õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimine tervishoiutöötaja poolt korraldatakse esimesel võimalusel pärast ründe-, vastupanu- ja põgenemisohu lõplikku kõrvaldamist.

 (5) Ametnik koostab esimesel võimalusel ettekande sündmuse kohta ning annab teavet vahetu sunni kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli koostamiseks.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

§ 42. Teleskoopnuia kasutamine

 (1) Kui tegemist ei ole edasilükkamatu juhuga, hoiatab ametnik teleskoopnuia kasutamisest arusaadavalt ja valju häälega.

 (2) Teleskoopnuiaga lüüakse õigusrikkujat jäsemete, tuharate või abaluude piirkonda.

 (3) Teleskoopnuia kasutamine õigusrikkuja suhtes lõpetatakse kohe, kui ründe-, vastupanu- või põgenemisoht on ära langenud.

§ 43. Pärast teleskoopnuia kasutamist tehtavad toimingud

 (1) Pärast teleskoopnuia kasutamist õigusrikkuja suhtes hoiab vanglateenistuse ametnik teleskoopnuia jätkuvalt kasutusvalmis ja sooritab ümbruse kontrolli mujalt tuleva ohu välistamiseks. Õigusrikkuja juurest eemaldatakse relv või muu ohtlik ese.

 (2) Pärast ohu lõppemise tuvastamist asetatakse teleskoopnui hoidikusse.

 (3) Vajaduse korral kasutab ametnik õigusrikkuja suhtes ohjeldusmeetmeid.

 (4) Ametnik teavitab esimesel võimalusel korrapidajat või korrapidaja abi toimunud sündmusest ja teleskoopnuia kasutamisest.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (5) Vajaduse korral osutab ametnik õigusrikkujale vältimatut abi. Õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimine tervishoiutöötaja poolt korraldatakse esimesel võimalusel pärast ründe-, vastupanu- ja põgenemisohu lõplikku kõrvaldamist.

 (6) Ametnik koostab esimesel võimalusel ettekande sündmuse kohta ning annab teavet vahetu sunni kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli koostamiseks.

§ 44. Gaasipihusti kasutamine

 (1) Pisaravoolust esile kutsuvat gaasipihustit kasutatakse enesekaitseks või õigusrikkuja vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks eeskätt siseruumides, kus on võimalik pihustist väljuvat gaasi piisava tõhususega suunata.

 (2) Kui tegemist ei ole edasilükkamatu juhuga, hoiatab ametnik gaasipihusti kasutamisest selgesõnaliselt ja kõvahäälselt.

 (3) Gaasipihustit kasutades hoidutakse õigusrikkujast ohutusse kaugusse. Gaasi pihustatakse õigusrikkuja suunas mõne sekundi jooksul astudes pihustamist alustades samm tagasi, et gaasi toime selle kasutajat ennast ei kahjustaks.

 (4) Ametnik koostab esimesel võimalusel ettekande sündmuse kohta ning annab teavet vahetu sunni kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli koostamiseks.

§ 45. Pärast gaasipihusti kasutamist tehtavad toimingud

 (1) Pärast gaasipihusti kasutamist kasutab ametnik õigusrikkuja suhtes vajaduse korral ohjeldusmeetmeid.

 (2) Ametnik teavitab esimesel võimalusel korrapidajat või korrapidaja abi toimunud sündmusest ja gaasipihusti kasutamisest.
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (3) Vajaduse korral osutab ametnik õigusrikkujale vältimatut abi. Õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimine tervishoiutöötaja poolt korraldatakse esimesel võimalusel pärast ründe-, vastupanu- ja põgenemisohu lõplikku kõrvaldamist.

 (4) Ametnik koostab esimesel võimalusel ettekande sündmuse kohta ning annab teavet vahetu sunni kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokolli koostamiseks.

§ 46. Vahetu sunni kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimine

 (1) Vahetu sunni kasutamine ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrolli tulemus protokollitakse esimesel võimalusel pärast kinnipeetava suhtes füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamist ja ohjeldusmeetmete kasutamise korral vajadusel ka nende kasutamise ajal (lisa 1).
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

 (2) Protokolli märgitakse selle kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, kelle suhtes vahetut sundi kasutati, tema isikukood, talle määratud osakonna ja kambri number ning vahetu sunni kasutamise põhjus, aeg või ajavahemik ja koht.

 (3) Protokollis kirjeldatakse olukorra lahendamiseks kasutatud teenistusrelvade, erivahendite ja ohjeldusmeetmete ning füüsilise jõu kasutamist.

 (4) Protokolli märgitakse, milline ametnik ja mis põhjusel otsustas vahetu sunni kasutamise ning kas vahetut sundi kasutanud ametnik hoiatas õigusrikkujat enne selle kasutamise eest ja kes olid juuresviibinud ametnikud.

 (5) Protokolli märgitakse tervishoiutöötaja, kes kontrollis õigusrikkuja terviseseisundit pärast vahetu sunni kasutamist või selle kasutamise ajal, ning kontrollimise aeg ja tulemus.

 (6) Protokollis võib kajastada ka muid olulisi asjaolusid.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 47. Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktide 1 ja 3 kohaldamise erisused

  Enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud vangla piirde hoiatustahvlid vahetatakse välja uute, käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud tekstiga hoiatustahvlite vastu, kui seda on vaja teha tulenevalt hoiatustahvli seisukorrast.

§ 48. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 49. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. oktoobril 2011. a.

Lisa 1 Füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokoll
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

Lisa 2 Teenistusrelva ja laskemoona soetamise luba
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

Lisa 3 Teenistusrelva ja laskemoona saateleht
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

Lisa 4 Teenistusrelva ja laskemoona väljastamise raamat
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

Lisa 5 Relvaruumi tabel
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

Lisa 6 Relvakapis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona nimekiri
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

Lisa 7 Tulirelva asenduskaart
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

Lisa 8 Tulirelva ja laskemoona väljastamise registreerimisleht
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

Lisa 9 Tulirelva ja laskemoona sisseveo luba
[RT I, 05.06.2018, 9 - jõust. 08.06.2018]

/otsingu_soovitused.json