Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Loetelu jäätmetest ja jääkidest, millest toodetud biokütuse osakaalu arvestatakse kahekordsena

Vastu võetud 08.09.2017 nr 48
RT I, 12.09.2017, 3
jõustumine 01.05.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse vedelkütuse seaduse § 2¹ lõike 4 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse loetelu jäätmetest ja jääkidest, millest valmistatud biokütuse energiasisalduse osakaalu võetakse vedelkütuse seaduse § 2¹ lõikes 1 nimetatud tarnija tarbimisse lubatud biokütuse osakaalu arvutamisel arvesse kahekordsena.

§ 2.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal – lähteaine, mis koosneb peamiselt tselluloosist ja hemitselluloosist ning on väiksema ligniinisisaldusega kui lignotselluloosmaterjal, toidu- ja söödakultuuride jäägid, väikese tärklisesisaldusega rohttaimsed energiakultuurid, tööstuslikud jäägid, toidu- ja söödakultuuride jäägid pärast taimeõlide, suhkrute, tärkliste ja valkude eraldamist, ning biojäätmetest saadud materjal;
  2) lignotselluloosmaterjal – ligniinist, tselluloosist ja hemitselluloosist koosnev materjal, mille allikaks on mets, puittaimsed energiakultuurid ning metsatööstuse jäägid ja jäätmed.

§ 3.   Loetelu jäätmetest ja jääkidest, millest toodetud kütuse osakaalu arvestatakse kahekordsena

  Jäätmed ja jäägid, millest toodetud biokütuse energiasisaldust arvestatakse vedelkütuse seaduse § 2¹ lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel kahekordsena, on:
  1) kasutatud toiduõli;
  2) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), I ja II kategooriasse klassifitseeritud loomarasv;
  3) toiduks mittekasutatav tselluloosmaterjal;
  4) lignotselluloosmaterjal, välja arvatud saepalk ja vineeripakk;
  5) vetikad, kui need on kasvatatud tiikides või fotosünteesil põhinevates bioreaktorites;
  6) biomassi osa segaolmejäätmetes, kuid mitte eraldi kogutud majapidamisjäätmetes, mis on kogutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30) artikli 11 lõike 2 punkti a kohasel eesmärgil;
  7) tööstusjäätmete ja -jääkide biomassi osa, mis ei sobi kasutamise toidu- või söödaahelas, jae- ja hulgikaubandusest ning põllumajanduslikust toidutööstusest, kalandusest ja vesiviljelusest pärit materjal;
  8) õled;
  9) loomasõnnik ja reoveesete;
  10) palmiõli tootmiskäitise heitvesi, palmiõlimuda, ja tühjad palmiviljakobarad;
  11) tallõli pigi;
  12) toorglütserool;
  13) suhkruroo pressimise jäätmed;
  14) viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete;
  15) pähklikoored;
  16) teraviljakestad;
  17) maisiteradest puhastatud maisitõlvikud;
  18) puukoor, oksad, lehed, saepuru ja puitlaastud;
  19) muu kui bioloogilise päritoluga taastuv tooraine;
[RT I, 24.09.2019, 2 - jõust. 27.09.2019]
  20) süsinikdioksiid, kui selle kogumisel ja kasutamisel kasutati taastuvat energiaallikat elektrituruseaduse mõistes;
[RT I, 24.09.2019, 2 - jõust. 27.09.2019]
  21) bakterid, kui kütuse tootmise käigus kasutati energia tootmiseks taastuvat energiaallikat elektrituruseaduse mõistes.
[RT I, 24.09.2019, 2 - jõust. 27.09.2019]

§ 4.   Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 2018. aasta 1. mail.