Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused” muutmine

Vastu võetud 17.09.2024 nr 58

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) elukeskkonna parendamine.”;

2) paragrahvi 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 7¹ järgmises sõnastuses:

„7¹) muinsus- ja miljööväärtuslik korterelamu – üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääv, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuv või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuv korterelamu;”;

4) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 8¹ järgmises sõnastuses:

„8¹) naabruskonnapõhine rekonstrueerimine – kahe või enama ruumiliselt seotud korterelamu rekonstrueerimine, mille projekteerimistööd on tellitud enne toetuse taotluse esitamist korterelamutele ühiselt ja rekonstrueerimistööde ostumenetlus korraldatakse samadele korterelamutele ühiselt või projekteerimise ja rekonstrueerimistööde ostumenetlus on korraldatud korterelamutele ühiselt ja selliste ostumenetluste tulemusel leitud edukas pakkuja teostab töid kõigile ostumenetluses kaasatud korterelamutele;”;

5) paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:

„15) suured korterelamud – Tallinnas asuv, vähemalt 200 eluruumiga, ja väljaspool Tallinna asuv, vähemalt 100 eluruumiga korterelamu;
16) tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimine – korterelamu rekonstrueerimine, mille raames kandekonstruktsioon, soojustus ja põhimahus elementide välisviimistlus on teostatud tehases, sealjuures peab 2/3 fassaadi pinnast olema tehases lõplikult viimistletud ning välisseina element peab olema vähemalt korterelamu ühe korruse kõrgune, aknad paigaldatakse välisseina elementi tehases, lodža või rõdu sisse jäävat seinaosa ei ole kohustuslik eeltoodetud elementidega soojustada ning kui ka katuse rekonstrueerimiseks kasutatakse eeltoodetud elemente, siis peavad elemendid vähemalt kandekonstruktsiooni ja soojustuskihi osas olema tehases koostatud, kuid katusekatte paigalduse võib teha ka ehitusobjektil.”;

6) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „vee- ja kanalisatsioonisüsteemi” sõnadega „veesüsteemi hoone vee sisendist kuni korteri veearvestini ja kanalisatsioonisüsteemi korteri ühendustest kanalisatsiooni püstikutega kuni esimese välise kogumiskaevuni”;

7) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „elektrisüsteemi” sõnadega „hoone liitumiskilbist kuni korterite elektriarvestini”;

8) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 18¹–18³ järgmises sõnastuses:

„18¹) mänguväljaku ehitamine või rekonstrueerimine;
18²) välimööbli, sealhulgas pinkide, soetamine ja paigaldamine;
18³) haljastuse taastamine;”;

9) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ehitustööde” sõnadega „ning ehitusprojekti ekspertiisi”;

10) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõna „ettevõtjaga” sõnaga „juriidilise isikuga”;

11) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse arv „18” lauseosaga „18–18³”;

12) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul on projektide kulu abikõlblik vaid juhul, kui rekonstrueeritakse vähemalt kaks korterelamut.”;

13) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) toetuse saaja ostumenetluse korraldamine elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register);”;

14) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9¹ järgmises sõnastuses:

„9¹) ehituse tööjuhi kutse, tase 5;”;

16) paragrahvi 8 lõike 2 punktides 13–15 asendatakse sõna „jahutuseinsener” sõnadega „jahutuseinseneri kutse”;

17) paragrahvi 8 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama teenust isiklikult. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes teostavad nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu rekonstrueerimistööde teostajast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostaja esindajaga seonduvaid muid lepingulisi suhteid.

(5) Tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei tohi olla toetuse saajaga, kellele ta osutab tehnilise konsultandi teenust, õigussuhtes, mis on tekkinud enne tehnilise konsultandi teenuse osutamise algust, lisaks ei ole lubatav astuda toetuse saajaga muusse õigussuhtesse ajal, mil isik osutab toetuse saajale tehnilise konsultandi teenust.”;

18) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Tehniline konsultant kaasatakse taotleja ja toetuse saaja poolt hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise, muude toetatavate tegevuste tellimise ettevalmistamisse ning toetuse saaja esindamisse kuni rakendusüksusele lõppmakse taotluse esitamiseni. Tehnilise konsultandi ülesanded täpsustatakse vastavas lepingus, mille taotleja tehnilise konsultandiga sõlmib, arvestades et tehnilise konsultandi teenus peab olema tagatud vähemalt kuni rakendusüksusele lõppmakse taotluse esitamiseni.”;

19) paragrahvi 10 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses:

„4) omanikujärelevalve teenuse kulu, kui teenuse osutajast füüsiline isik on tehnilise konsultandiga sama isik või kui tehniline konsultant omab ärihuve nii omanikujärelevalve kui ka tehnilise konsultandi teenust osutavas juriidilises isikus;
5) toetatava tegevuse kulu, mis tuleneb vastava tegevuse tellimiseks sõlmitud lepingu muudatusest, kui vastav lepingu muudatus ei ole sõlmitud samas või rangemas vormis mis algne leping ja algsest vormist teistsuguse vormi kasutamiseks puudub toetuse saajal põhjendatud alus;
6) naabruskonnapõhise rekonstrueerimise projekti kulu juhul, kui rekonstrueeritakse vähem kui kaks korterelamut.”;

20) paragrahv 11 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2027. a. Rekonstrueerimistöödega ei ole lubatav alustada enne rakendusüksuselt § 25 lõikes 5 nimetatud kinnituse saamist.”;

22) paragrahvi 11 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktides 1 ja 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;”;

25) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses:

„6¹) punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;”;

26) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;”;

27) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud, Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva või kultuuriväärtuslikuna mitte määratletud Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi või Võru muinsuskaitsealal asuva korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
4) lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.”;

28) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.”;

29) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja lauseosa „, kui lõikest 3 ei tulene teisiti”;

30) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktidega 18–22 järgmises sõnastuses:

„18) kui tõus hoone sissepääsuni ümbritsevalt katendilt on astmete abil ja juhul, kui kinnistu piir ja maapinnareljeef võimaldavad, paigaldama panduse kaldega kuni 10 protsenti;
19) tagama astmete mittelibisevuse kattematerjali valiku või spetsiaalsete kontrastsete ja mittelibisevate trepininade kasutamisega;
20) kui astmeid on neli või enam, paigaldama trepile käsipuu;
21) fonoluku paigaldamisel peab fonolukul olema visuaalne väljund, mis teavitab kutsungi aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse avanemisest ning klahvistik peab olema reljeefne ja kombatav või Braille kirjas;
22) ukse lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm.”;

32) paragrahvi 15 lõike 3 sissejuhatavas lauses asendatakse lauseosa „üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuva” sõnadega „muinsus- ja miljööväärtusliku”;

33) paragrahvi 18 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

(3) Kui esitatud taotluste maht ületab projektide rahastamise eelarve või eelarve jaotuse, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse projektide rahastamise eelarve mahus.”;

34) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–9 järgmises sõnastuses:

„(4) Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(5) Lõikes 4 nimetatud käskkirjas määratakse projektide rahastamise eelarve jaotus maakondade, tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise, muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamute või suurte korterelamute lõikes.

(6) ) Taotleja esitab taotluse lõikes 8 nimetatud kõrgeima eelarve jaotuse punktides 1–4 taotlusvoorus koos kinnitusega taotleda toetust ka madalama eelarve jaotuse taotlusvoorus juhul, kui kõrgeima eelarve jaotuse taotlusvoorus vahendeid ei jätku.

(7) Kui lõike 8 punktides 1–5 toodud eelarve jaotuse alusel avatud taotlusvoorudes esitab taotleja taotluse lõike 8 punktides 1–4 toodud eelarve jaotuse alusel avatud taotlusvoorus, kuid taotluse rahuldamiseks ei jätku eelarvelisi vahendeid, on rakendusüksusel õigus suunata taotlus taotleja korterelamu asukohast lähtudes lõike 8 punktis 5 nimetatud taotlusvooru. Eelnimetatud juhul loetakse taotluse esitamise ajaks lõike 8 punktides 1–4 toodud eelarve jaotuse alusel avatud taotlusvoorus taotluse esitamise aeg ning vastava taotluse suunab rakendusüksus ümber üksnes siis, kui maakondlikus taotlusvoorus on taotleja taotluse rahuldamiseks piisavalt eelarvelisi vahendeid.

(8) Kui taotleja kvalifitseerub erinevatesse projektide rahastamise eelarve jaotustesse, loeb rakendusüksus taotluse esitatuks ning arvestab taotluse rahuldamise otsuses toodud summa kaetuks lähtudes järgnevast eelarve jaotuse järjestusest, kus prioriteetsuselt kõrgeim eelarve jaotus algab punktist 1:
1) suurte korterelamute rekonstrueerimine;
2) naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamu rekonstrueerimine;
3) tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimine;
4) muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamu rekonstrueerimine;
5) maakond.

(9) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral esitatakse taotlus kõigi ühiselt rekonstrueeritavate korterelamute kohta eraldi, sealjuures märgitakse esimesena esitatava korterelamu taotluses kõigi naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute projektide kogueelarve, korterelamute rekvisiidid, ning iga korterelamu eraldiseisev projekti eelarve. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotluste esitamise ajaks loetakse esimesena esitatud taotluse esitamise aeg.”;

35) paragrahvi 19 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja on korteriühistu.

(2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks. Tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel peab vastav otsus olema kajastatud üldkoosoleku otsuses või korteriühistu juhatuse otsuses.

(3) Kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata § 21 punktides 9, 10, 12 ja 13 nimetatud nõuetele vastavad dokumendid, annab rakendusüksus taotlejale 3 tööpäeva pikkuse tähtaja dokumentide esitamiseks. Juhul kui käesolevas lõikes nimetatud dokumente antud tähtaja jooksul ei esitata, teeb rakendusüksus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse osas sisulist seisukohta võtmata.

(4) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

(5) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

(6) Korterelamu peab olema kasutuses. Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks juhul, kui energiatarbimise või muud samaväärsed andmed ei tõenda korterelamu kasutamist.”;

36) paragrahvi 21 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt:

„9) kehtiv hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis;
10) korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega;”;

37) paragrahvi 21 punktis 12 asendatakse sõna „kinnitatud” sõnaga „avaldatud”;

38) paragrahvi 21 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks sõlmitud leping;”;

39) paragrahvi 21 täiendatakse punktidega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„22) energiaarvutusel põhinev energiamärgis, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega ning § 6 lõikes 2 sätestatud juhul;
23) korteriühistu juhatuse otsus, kui tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise või naabruskonnapõhise rekonstrueerimise otsus ei kajastu korteriühistu üldkoosoleku otsuses.”;

40) paragrahvi 22 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Rakendusüksusel on õigus tellida põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiis.”;

41) paragrahvi 22 lõikest 3, § 26 tekstist ja § 27 lõikest 1 jäetakse välja sõna „kalendriaasta”;

42) paragrahvi 22 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates. Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks.

(5) Ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendab rakendusüksus taotluse menetlemise tähtaega kuni 10 tööpäeva võrra. Rakendusüksusel on põhjendatud juhul õigus pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 20 tööpäevani.”;

43) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) toetuse saaja on esitanud rakendusüksusele omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega.”;

44) paragrahvi 25 lõikest 4 jäetakse välja lauseosa „, mille detailsus vastab standardi EVS 885 või samaväärsete nõuete ülesehitusele”;

45) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus saadetakse taotlejale e-toetuse kaudu kümne tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates.”;

46) paragrahvi 26 tekst loetakse lõikeks 1 ja § täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus saadetakse taotlejale § 25 lõikes 8 sätestatud korras.”;

47) paragrahvi 28 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutatakse määruse lisas sätestatud tingimusi ja kriteeriume arvestades ühendmääruse §-s 11 sätestatut.

(2) Rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetluse viib registris läbi toetuse saaja või tema poolt volitatud tehniline konsultant või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ostu avaldamine registris ei ole lubatav enne § 25 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemist.

(3) Kui rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetlus hõlmab mitut sama toetuse saaja korterelamut või kahe või enama toetuse saaja korterelamut, peab ostumenetluses esitatav hinnapakkumus kajastama iga korterelamu tööde ja teenuste kulu eristavalt.

(4) Toetuse saaja lähtub projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel järgmistest nõuetest:
1) teenuse tellimiseks võetakse vähemalt kahe vastava teenuse osutaja võrreldav pakkumus;
2) kui teenuse eeldatav abikõlblik maksumus on samaväärne ühendmääruse § 11 lõikes 5 sätestatuga, viiakse ostumenetlus läbi registris;
3) pakkumuskutse teenuse tellimiseks peab olema toetuse saaja esindaja poolt allkirjastatud ning sisaldama tingimusi ja kriteeriume eduka pakkuja väljaselgitamiseks;
4) pakkumused peavad olema võetud ja esitatud ettevõtjate poolt, kes omavad vastava teenuse osutamiseks pädevust ja need peavad olema eduka pakkumuse väljaselgitamise ajal kehtivad;
5) pakkumuses peavad kajastuma vähemalt pakkumuse tegijaks oleva ettevõtja andmed, pakkumuse maksumus, teenuse osutamise ajaperiood või töö valmimise aeg, pakkumuse kehtivusaeg ning teenuse osutamise eest vastutava isiku või isikute andmed;
6) projekteerimistööde tellimisel peab olema pakkumuses märgitud volitatud arhitekt tase 7 või välisriigi samaväärset pädevust omava isiku nimi, kes vastutab ehitusprojekti vastavuse eest Euroopa uue Bauhausi nõuetele;
7) kui pakkumust ei ole esitatud kirjalikus vormis ja toetuse saajale ei kohaldu kohustus viia ostumenetlus läbi registris, peab taotleja tõendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud pakkumuse esitamise aega;
8) kui edukaks ei osutu odavaima pakkumuse tegija, peab pakkumuskutses olema kajastatud hindamiskriteerium, mille alusel toetuse saaja eduka pakkuja välja selgitab;
9) teenuse osutamiseks võetakse pakkumused üksnes sellistelt teenuseosutajatelt, kellel puuduvad toetuse saaja või tema mistahes esindajaga, kes toetuse saajat ostumenetluses esindab, suhtes majanduslikud või muud huvid, mis võiksid tema sõltumatust kahjustada;
10) kui toetuse saajal ei ole olnud temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada vähemalt kahte võrreldavat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus rakendusüksusele toetuse taotlemisel või hiljemalt rakendusüksuse nõudmisel.

(5) Toetuse saaja on kohustatud lõikes 4 sätestatud nõudeid kajastama asjakohast teenust tellides pakkumuskutses.

(6) Ostu avaldamine registris ei ole lubatav enne ehitusteatise esitamist, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega.

(7) Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul ei ole kohustust võtta hinnapakkumusi ega kasutada registrit teenusepakkuja leidmiseks juhul, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.”;

48) paragrahvi 29 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maksetaotluse menetlemine toimub ühendmääruse §-des 24–28 sätestatud korras.

(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.

(3) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatava tegevuse puhul tehakse makse vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1 ja kindlasummalise maksena toetatava tegevuse puhul vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2.

(4) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda lisaks lõikes 1 toodule ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustel. Ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ettemakse tegemisest arvates.”;

49) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) omanikujärelevalve teenuse osutamiseks sõlmitud leping;”;

51) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) tehnilise konsultandi tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja rakendusüksuse nõudmisel muu asjakohane info, millega tõendatakse tehnilise konsultandi teenuse osutamist.”;

52) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 1¹ järgnevas sõnastuses:

„(1¹) Maksetaotlusega koos esitab toetuse saaja rakendusüksusele ülevaate toetatava projekti raames sõlmitud lepingute muudatustest, kui projekti elluviimise käigus on selliseid muudatusi tehtud. Kõik muudatused peavad olema fikseeritud kirjalike kokkulepetena, mis loetakse asjakohase lepingu lisaks.”;

53) paragrahvi 34 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ühise ostumenetluse korral esitama ehitusprojekti rakendusüksusele heakskiitmiseks vähemalt 30 kalendripäeva enne rekonstrueerimistöödega alustamist;”;

54) paragrahvi 34 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) pärast punktis 1 nimetatud heakskiidu saamist esitama ehitusteatise enne rekonstrueerimistöödega alustamist;”;

55) paragrahvi 36 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja § täiendatakse lõigetega 2–6 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva määruse § 28 lõike 4 punktis 3 sätestatud nõudeid pakkumuskutsele kohaldatakse projekteerimistööde tellimisel, mida alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist.

(3) Enne käesoleva määruse 2024. aasta septembris jõustunud redaktsiooni kehtinud § 29 lõige 4 loetakse kehtetuks tagasiulatuvalt alates käesoleva määruse jõustumisest.

(4) Ehitusprojekt, mis on koostatud enne käesoleva määruse jõustumist, loetakse alates käesoleva määruse jõustumisest Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavaks juhul, kui vähemalt volitatud arhitekti 7 kutset või välisriigi samaväärset pädevust omav isik on lisanud ehitusprojektile kaaskirja või muu samaväärse lisa, milles on kinnitatud ehitusprojekti vastavust Euroopa uue Bauhausi nõuetele.

(5) Alates 2024. aastast toetuse taotlemisel loetakse lõikes 4 nimetatud ehitusprojekt Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavaks juhul, kui vähemalt volitatud arhitekti 7 kutset või välisriigi samaväärset pädevust omav isik on osalenud ehitusprojekti koostamises või on täiendanud ehitusprojekti Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavalt.

(6) Kui toetuse saajaga sõlmitud lepingu alusel tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei vasta 2024. aasta septembris jõustunud tehnilisele konsultandile esitatavatele nõuetele, loetakse tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks vaid juhul, kui hiljemalt kõrvaltingimuse täitmise tähtajaks on tõendatud isiku vastavus § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele.”;

56) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Lisa  Toetuse saaja ostumenetluse tingimused