Teksti suurus:

Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused

Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused - sisukord
Väljaandja:Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.10.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 24.10.2014, 3

Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused

Vastu võetud 22.10.2014 nr 89

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks” (edaspidi meede) tegevuse „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastritele ja tehnoloogia arenduskeskustele)” eesmärkide elluviimiseks.

 (2) Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” eesmärgi „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja toimib ühiskonna huvides” saavutamisele.

 (3) Käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest:
 1) käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;
 2) käesoleva määruse § 8 lõikes 2 punktis 1 nimetatud tegevuse toetamiseks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;
 3) käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on organisatsiooniinnovatsiooni abi üldise grupierandi määruse artikli 29 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;
 4) käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 3, 6 ja 7 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
 5) käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

 (4) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

 (5) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on ettevõtjate TA tegevuse, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni tegevuse edendamine ja kättesaadavuse parandamine.

 (2) Toetuse andmise alameesmärkideks on:
 1) tehnoloogia arenduskeskuste (edaspidi TAK), ettevõtjate ja teadusasutuste koostöös Eesti ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks vajaminevate ning nutika spetsialiseerumise kasvualadesse kuuluvate tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamine;
 2) rahvusvaheliselt kõrgetasemeliste ja ühest riiklikust rahastamisinstrumendist mittesõltuvate Eesti ettevõtjatele uusi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid arendavate ja pakkuvate TAKide väljaarendamine.

 (3) Projekt panustab meetme järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:
 1) erasektori TA tegevuse kulutuste osakaalu, mida arvestatakse protsendina sisemajanduse kogutoodangust, suurenemine;
 2) omavahel innovatsioonialast koostööd teinud ülikoolide ja ettevõtjate osakaalu suurenemine kõigi küsitletud ettevõtjate hulgas;
 3) müügitulu kasv uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest.

 (4) Projekt panustab meetme järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
 1) ettevõtjate arv, kellega ülikoolid ja asutused on nutika spetsialiseerumise kasvualadel koostööd teinud;
 2) nutika spetsialiseerumise kasvualadesse kuuluvate toetust saanud ettevõtjate arv.

 (5) Lisaks suureneb määruse rakendamise tulemusena:
 1) TAKi ettevõtluspartnerite TA tegevuste investeeringute maht;
 2) TAKi ettevõtluspartnerite lisandväärtus töötaja kohta;
 3) TAKide ja TAKide ettevõtluspartnerite arv, kes on turule tulnud turu jaoks uute toodete, teenuste või tehnoloogiatega;
 4) TAKide ja TAKide ettevõtluspartnerite arv, kes on turule tulnud ettevõtja jaoks uute toodete, teenuste või tehnoloogiatega;
 5) TAKide ja TAKide ettevõtluspartnerite uutest või oluliselt muudetud toodetest ja teenustest saadava müügitulu suhe kogu müügitulusse;
 6) TAKi põhitegevusest saadav omatulu, sealhulgas oma toodete, teenuste, patentide ja litsentside müügist teenitud tulu osakaal eelarves.

 (6) Toetuse andmine panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
 1) TAKiga koostööprojekti elluviivate ja nutika spetsialiseerumise kasvualadesse kuuluvate ettevõtjate arv;
 2) TAKi täistööajaga teadlaste ja inseneride arv;
 3) TAKi TA tegevustesse kaasatud doktorantide ja magistrantide arv.

§ 3.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) TAK on Eestis registreeritud äriühing, mille põhitegevus on rahvusvaheliselt kõrgetasemelise TA ja innovatsiooni tegevuse elluviimine, ja mis vastab käesolevas määruses esitatud nõuetele;
 2) konsortsium on projektiplaani koostamises ning toetatud alamprojekti finantseerimises, juhtimises ja elluviimises osalevate juriidiliste isikute ühendus, kuhu kuuluvad TAK ning teadus- ja ettevõtluspartnerid (konsortsiumi liikmed). Äriseadustiku § 6 mõistes kontserni kuuluvaid äriühinguid käsitatakse ühe alamprojekti raames ühe konsortsiumi liikmena;
 3) ühise tegutsemise leping (edaspidi konsortsiumileping) on TAKi ja teadus- ja ettevõtluspartnerite vaheline leping, mis reguleerib konsortsiumi liikmete suhteid projektiplaanis sisalduva alamprojekti elluviimisel, rahastamisel, juhtimisel ja alamprojekti tulemusel tekkiva intellektuaalomandi õiguste kasutamisel;
 4) projektiplaan on projekti kõiki aspekte hõlmav koonddokument;
 5) ettevõtluspartner on eraõiguslik juriidiline isik, kes osaleb alamprojekti elluviimises ja on majandusliku mõju saavutamise eesmärgil huvitatud alamprojektide tulemuste rakendamisest. Ettevõtluspartner on partner perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) mõistes;
 6) teaduspartner on teadusasutus Euroopa Komisjoni teatise teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku mõistes (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29). Teaduspartner on partner struktuuritoetuse seaduse mõistes;
 7) koostööprojekt on tõhus koostöö konsortsiumi liikmete vahel, mille käigus viiakse ühiselt ellu TA tegevuse projekti. Konsortsiumi liikmed määratlevad ühiselt koostööprojekti valdkonna, aitavad seda ellu viia ning jagavad koostööprojekti riske ja tulemusi. Koostööprojekti kõik kulud võib kanda üks või mitu konsortsiumi liiget. Lepingulisi teadusuuringuid ja teadusteenuseid ei käsitata koostööprojektina;
 8) TA tegevus on rakendusuuringud, tootearendus ja neid ettevalmistavad teostatavusuuringud üldise grupierandi määruse mõistes;
 9) teostatavusuuring on teostatavusuuring (edaspidi eeluuring) üldise grupierandi määruse mõistes, mille eesmärk on valmistada ette rakendusuuringu või tootearenduse alast tegevust;
 10) alamprojekt on projekti raames ja uurimistöö kava realiseerimiseks läbiviidav spetsiifilise suunitlusega TA tegevuste kogum, mis võib koosneda eeluuringu, rakendusuuringu ja tootearenduse tegevustest. Alamprojektid on TAKi ja konsortsiumi liikmete vahelised koostööprojektid ning TAKi TA tegevused;
 11) VKE on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele;
 12) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele;
 13) osalemisteatis on teade kavatsusest esitada eeltaotlus toetuse saamiseks;
 14) nutika spetsialiseerumise kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine;
 15) uurimistöö kava on projekti raames läbiviidav ja antud meetmest rahastatav TA tegevuste koondplaan kogu projekti perioodi kestel;
 16) e-teenindus on rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib taotleja esindusõiguslik isik e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud rakendusüksuse e-teeninduse portaalis.

§ 5.  Koostööprojektide riigiabi tingimused ja intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted

 (1) Koostööprojekti elluviimise tingimused, sealhulgas kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine, sätestatakse konsortsiumilepingus.

 (2) Konsortsiumilepingus sätestatakse teaduspartneritele makstava hüvitise tingimused, kusjuures hüvitis peab olema vähemalt võrdne teaduspartnerite tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga.

 (3) Juhul kui TAK, ettevõtluspartner ja teaduspartner teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa ettevõtluspartnerid soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teaduspartnerite kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) osalevad ettevõtluspartnerid kannavad kõik projekti kulud;
 2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada või kui teaduspartneri tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused antakse teaduspartnerile täielikult üle;
 3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud kasutusõigused jagatakse konsortsiumi eri liikmete vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende poolt läbiviidavaid tegevusi, sissemakseid ja huve;
 4) teaduspartnerile makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu, kui teaduspartner annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle või võimaldab projektis osalevale ettevõtluspartnerile neile juurdepääsu. Tasust võib maha arvata osaleva ettevõtluspartneri poolt teaduspartneri nimetatud projektis läbiviidud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma.

 (4) Teaduspartnerile makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab teaduspartneril kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
 1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena;
 2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et hüvitise summa on vähemalt võrdne turuhinnaga;
 3) teaduspartner tõendab, et ta on tegelikult pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi lepingu sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma põhikirjalisi eesmärke;
 4) juhtudel, kus konsortsiumileping annab koostööprojektis osalevale ettevõtluspartnerile koostööprojektis osaleva teaduspartneri tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi õiguste suhtes eesõiguse, on teaduspartneril õigus küsida kolmandatelt isikutelt majanduslikult soodsamaid pakkumisi, nii et koostööprojektis osalev ettevõtluspartner peab oma pakkumist vastavalt kohandama.

 (5) Juhul kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selge teadustöö tulemusel tekkiv intellektuaalomandi õigus või selle turuhind, peab TAK tagama, et makstava hüvitise suurus määratakse kulupõhiselt. Vastav leping peab sisaldama sätet, mille kohaselt teadustöö teostamise järgselt on võimalik tasu suurus üle vaadata lähtuvalt teadustöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast.

§ 6.  Uurimistöö kava

 (1) TAKi uurimistöö kava koosneb:
 1) TAKi strateegilisest TA tegevusest ning TAKi omatoodete ja -teenuste arendamisega seotud TA tegevusest;
 2) TAKi ettevõtluspartnerite vajadustest lähtuvatest ning kolm või enam aastat vältavatest rakendusuuringust ja nende ettevalmistamisega seotud eeluuringutest;
 3) TAKi ettevõtluspartnerite vajadustest lähtuvatest lühiajalistest ja kuni kolm aastat vältavatest TA tegevustest.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusi võib TAK ellu viia ilma teadus- ja ettevõtluspartnereid kaasamata.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusi viib TAK ellu koostööprojekti vormis, kaasates projekti elluviimisse vähemalt kaks projekti tulemuste rakendamisest huvitatud ettevõtluspartnerit.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusi viib TAK ellu koostööprojekti vormis, kaasates projekti elluviimisse vähemalt ühe projekti tulemuste rakendamisest huvitatud ettevõtluspartneri.

 (5) TAKi uurimistöö kava peab sisaldama kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi.

§ 7.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või haldusakti peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 8.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad käesoleva määruse § 2 lõigetes 3 ja 5 nimetatud tulemuste ja § 2 lõigetes 4 ja 6 nimetatud väljundnäitajate saavutamisse. Toetust antakse järgmistele TAKi TA tegevustele:
 1) rakendusuuringu ja tootearenduse projektide alustamiseks vajalike eeluuringute läbiviimine, sealhulgas projektiga seotud turu-uuringute läbiviimine, partnerite otsing, tehnoloogia valideerimine;
 2) rakendusuuringute läbiviimine;
 3) tootearenduse läbiviimine.

 (2) Toetust antakse TAKile järgmiste tema võimekuse tõstmisega seotud ja käesoleva määruse § 2 lõigetes 3 ja 5 nimetatud tulemuste ja § 2 lõigetes 4 ja 6 nimetatud väljundnäitajate saavutamiseks vajaminevate tegevuste läbiviimiseks:
 1) TAKi personali, sealhulgas TAKi teadus- ja insenertehniliste ja juhtimisega seotud töötajate, koolitamine;
 2) VKEst TAKi strateegilise arengukava ja väljumisstrateegia alusel organisatsiooniinnovatsiooni tegevuste läbiviimine, sealhulgas uue organisatsioonilise meetodi rakendamine äripraktikas, töökorralduses või välissuhetes, sealhulgas TAKi arendusjuhi rakendamine, TAKi turundus-, intellektuaalomandi- ja rahvusvahelistumise strateegia koostamine, asjakohaste protsesside väljatöötamine ja uuendamine, TAKi müügi- ja turundustegevuste ning vastavate kanalite väljatöötamine ja arendamine;
 3) TAKi turundustegevuste arendamine ja läbiviimine ning TAKi arendustegevuste läbiviimine, sealhulgas kontaktüritustel ja messidel osalemine, turundus- ja arendusjuhi rakendamine, turundus-, arendus-, intellektuaalomandi- ja rahvusvahelistumise strateegia koostamine ja selle koostamise tellimine, TAKi turundustegevuste väljatöötamine ja arendamine;
 4) VKEst TAKi intellektuaalomandi kaitsmisega seotud tegevuste läbiviimine;
 5) VKEst TAKi nõuandeteenuste ja innovatsiooni toetavate teenuste tellimine, sealhulgas TAKi TA tegevuste planeerimise ja läbiviimise võimekuse arendamisega seotud teenuste tellimine ja TAKi TA tegevusega seotud sihtturu nõustamistegevuste tellimine;
 6) TAKi rahvusvahelistumisega seotud tegevuste arendamine ja läbiviimine, sealhulgas TAKis läbiviidava TA tegevuse rahvusvaheline tutvustamine;
 7) TAKi teadmussiirdega seotud tegevuste läbiviimine, sealhulgas TAKi TA tegevuse siseriiklik tutvustamine, tehnoloogiaalaste konverentside, koolitusprogrammide ja töötubade korraldamine.

§ 9.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse põhitaotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.

 (3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud TA tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatud piirmääradele ja põhitaotluse rahuldamise otsusele:
 1) TA tegevuse elluviimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tingimustele ja töötajate panusele projektis. Personalikulu hüvitamisel kontrollib rakendusüksus kulude põhjendatust muuhulgas lähtuvalt vastava valdkonna palgatasemest;
 2) TA tegevuse elluviimisega seotud töötajate lähetuskulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimustele;
 3) aparaatide ja seadmete, mis pole eelnevalt soetatud avaliku sektori toetusest või riigieelarve vahenditest, kasutamise kulud vastavalt nende kasutusajale projektis ja kasulikule elueale kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks on toetuse saaja või partneri raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma;
 4) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
 5) otseselt projektiga seotud muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on tehtud otseselt projektist lähtuvalt.

 (4) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud teadus- ja insenertehniliste ning juhtimisega seotud töötajate koolituskulud, sealhulgas koolitajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tingimustele; koolitajate ja koolitatavate otseselt koolitusprojektiga seotud lähetuskulud (välja arvatud majutuskulu) vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimustele ning materjalide, tarvikute, töövahendite kulud ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projektiga seotud tegevuste elluviimiseks vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatud piirmääradele ja põhitaotluse rahuldamise otsusele.

 (5) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatud piirmääradele ja põhitaotluse rahuldamise otsusele:
 1) TAKi organisatsiooniinnovatsiooni tegevuste elluviimisega seotud töötajate, sealhulgas arendusjuhi personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tingimustele ja töötajate panusele projektis;
 2) TAKi organisatsiooniinnovatsiooni tegevuste elluviimisega seotud töötajate lähetuskulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktis 5 sätestatule;
 3) TAKi turundus-, arendus-, intellektuaalomandi- ja rahvusvahelistumise strateegia koostamise ja uuendamise kulud, TAKi turundustegevuste, -kanalite väljatöötamise ja arendamise kulud ja nimetatud tegevuste tellimise kulud.

 (6) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatud piirmääradele ja põhitaotluse rahuldamise otsusele:
 1) TAKi turundus- ja arendusjuhi personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tingimustele ja panusele projektis;
 2) müügi- ja turundustegevuse elluviimisega seotud töötajate lähetuskulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktis 5 sätestatule;
 3) TAKi turundus-, arendus-, intellektuaalomandi- ja rahvusvahelistumisstrateegia koostamise ja uuendamise kulud, TAKi turundustegevuste, -kanalite väljatöötamise ja arendamise kulud ja nimetatud tegevuste tellimise kulud;
 4) kontaktüritustel ja messidel osalemise kulud.

 (7) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatud piirmääradele ja põhitaotluse rahuldamise otsusele:
 1) patentide ja muude immateriaalsete varade valideerimise ja kaitsmise kulud;
 2) innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste sisseostmise kulud, sealhulgas TAKi TA tegevuste planeerimise ja läbiviimise võimekuse arendamisega seotud teadus- ja majandusekspertide nõuandeteenuse tellimise kulud ja TAKi TA tegevusega seotud sihtturu nõustamistegevuse tellimisega seotud kulud.

 (8) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatud piirmääradele ja põhitaotluse rahuldamise otsusele:
 1) TAKi TA tulemuste teavitamise ja levitamise kulud;
 2) TAKi rahvusvahelistumise ja teadmussiirde tegevuste elluviimisega seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 sätestatule ja töötajate panusele projektis;
 3) TAKi rahvusvahelistumise ja tehnosiirdealaste tegevustega seotud töötajate lähetuskulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktis 5 sätestatule.

§ 10.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on põhitaotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab põhitaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast, kuid mitte varem kui 1. juulil 2015. a või põhitaotluses märgitud ja põhitaotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb põhitaotluses märgitud ja põhitaotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2022. a. Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne põhitaotluse esitamist rakendusüksusele.

 (3) Projekti abikõlblikkuse periood on minimaalselt 48 kuud.

 (4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.

§ 11.  Toetuse piirsumma ja -määrad

 (1) Toetuse maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta on 7 000 000 eurot.

 (2) Käesoleva määruse §-s 8 nimetatud üksiktegevuste maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta peab vastama üldise grupierandi määruse artiklis 4 ja vähese tähtsusega abi määruses toodud piirmääradele.

 (3) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste korral on toetuse osakaal projekti abikõlblikest kuludest kuni 50%.

 (4) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste korral on toetuse osakaal projekti abikõlblikest kuludest:
 1) VKEst toetuse saaja korral kuni 60%;
 2) suurettevõtjast toetuse saaja korral kuni 50%.

 (5) Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punkti 3 nimetatud tegevuste korral on toetuse osakaal projekti abikõlblikest kuludest:
 1) VKEst toetuse saaja korral kuni 35%;
 2) suurettevõtjast toetuse saaja korral kuni 25%.

 (6) Juhul kui käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse viib TAK ellu koostööprojekti vormis ja TAKi partneriks on vähemalt üks VKEst ettevõtluspartner ning ükski ettevõtluspartner ei kanna üle 70% abikõlblikest kuludest, on toetuse osakaal projekti abikõlblikest kuludest:
 1) VKEst toetuse saaja korral kuni 50%;
 2) suurettevõtjast toetuse saaja korral kuni 40%.

 (7) Käesoleva määruse § 8 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral on toetuse osakaal projekti abikõlblikest kuludest kuni 50%.

 (8) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

 (9) Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi, välja arvatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punktis 3 nimetatud baasfinantseerimine.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja eel- ja põhitaotlusele 

§ 12.  Toetuse taotlemine

 (1) Toetuse taotlemiseks viiakse läbi taotlusvoor, mis jaguneb järgnevalt:
 1) eeltaotlusvoor;
 2) põhitaotlusvoor.

 (2) Eeltaotlus ja põhitaotlus (edaspidi koos nimetamisel taotlus) esitatakse rakendusüksuse poolt kinnitatud taotlusvormil ja rakendusüksuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäevaks.

 (3) Taotlus esitatakse e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (4) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ning eeltaotluste vastuvõtmise perioodist annab rakendusüksus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel.

§ 13.  Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, kes vastab TAKi mõistele ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Taotleja peab omama või saama kasutada käesolevas määruses §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide elluviimiseks vajaminevat valdkondlikku teadus- ja insenertehnilist infrastruktuuri ning töötajaid.

 (3) Toetatavate tegevuste elluviimisel võivad taotleja partneriteks olla käesoleva määruse § 4 punktides 5 ja 6 nimetatud teadus- ja ettevõtluspartnerid.

 (4) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 toodud nõuetele.

 (5) Taotlejale ja partnerile vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja muude käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

 (6) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määrusealusel antud vähese tähtsusega abi koos käesolevast meetmest taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

§ 14.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
 1) tõendama, et taotlustes esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
 3) võimaldama kontrollida taotluste ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
 4) teavitama rakendusüksust viivitamata taotlustes esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluste kohta otsuse tegemist;
 5) tõendama käesolevas määruses ettenähtud omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 15.  Nõuded osalemisteatisele

 (1) Osalemisteatisel on informatiivne tähendus ja selles esitatud teavet kasutab rakendusüksus ekspertide leidmiseks eeltaotluse hindamisel.

 (2) Osalemisteatises kirjeldatakse planeeritava TAKi tegevus- ja uurimisvaldkonda ja eeltaotluse esitamise hetkel äriühingu aktsionäride või osanike koosseisu.

 (3) Juhul kui TAKi ei ole osalemisteatise esitamise ajal registris registreeritud, esitab osalemisteatise vähemalt üks asutaja. Koos osalemisteatisega esitatakse äriühingu asutamisleping.

 (4) Osalemisteatise esitamine ei ole eeltaotluse esitamise eelduseks.

§ 16.  Nõuded eeltaotlusele

 (1) Eeltaotluses kirjeldatud projekt peab vastama meetme eesmärkidele ja olema suunatud nende saavutamisele.

 (2) Eeltaotlus peab olema kooskõlas nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega.

 (3) Eeltaotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmiseid andmeid ja dokumente:
 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ettevõtja ärinimi, suurus (VKE või suurettevõtja) ja majandusandmed;
 2) projekti tegevuste eeldatav ajakava;
 3) projekti kogueelarve;
 4) kui taotleja kuulub kontserni, siis selle liikmete koosseis;
 5) partnerite kaasamisel partneri nimi ja kinnitus projektis osalemise kohta;
 6) taotleja uurimistöö kava, mis sisaldab ülevaadet planeeritavatest uurimissuundadest ja alamprojektidest, sealhulgas ülevaade § 6 lõikes 1 toodud uurimistöö kava erinevate tegevuste protsentuaalsest jaotusest eelarves kogu projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul;
 7) taotleja äriplaan aastateks 2015–2022;
 8) taotleja strateegiline arengukava, mis sisaldab muu hulgas väljumisstrateegiat ning mis on suunatud käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärkide, tulemuste ja väljundite saavutamisele;
 9) TAKi ja ettevõtluspartnerite projekti algusele järgneva nelja aasta prognoosid käesoleva määruse § 2 lõikes 5 toodud tulemusnäitajate kohta;
 10) TAKi projekti algusele järgneva nelja aasta prognoosid käesoleva määruse § 2 lõikes 6 toodud väljundnäitajate kohta;
 11) teave TAKi ettevõtjast osaniku või aktsionäri põhitegevuse ning tähtsamate majandusnäitajate kohta, sealhulgas bilansimaht, ekspordimüügitulu, ärikasum või -kahjum, tööjõukulud koos maksudega, töötajate keskmine arv, TA investeeringute maht. Kui osanikke või aktsionäre on mitu, esitatakse teave kõikide osanike või aktsionäride kohta;
 12) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
 13) omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus;
 14) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 15) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

 (4) Eeltaotlus esitatakse inglise keeles või eesti keeles koos ingliskeelse tõlkega.

§ 17.  Nõuded põhitaotlusele

 (1) Põhitaotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) põhitaotluses kirjeldatud projekt panustab käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud meetme tulemusnäitajate, § 2 lõikes 4 nimetatud meetme väljundnäitajate, § 2 lõikes 5 nimetatud tulemuste ning § 2 lõikes 6 nimetatud väljundnäitajate täitmisesse;
 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 8 nimetatud toetatavatele tegevustele;
 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse § 11 lõikes 1 toodud toetuse ja lõikes 2 toodud üksiktegevuste piirmäärasid;
 4) projekti eelarve sisaldab nõutaval määral omafinantseeringut;
 5) projektil on käesoleva määruse §-s 6 sätestatud nõuetele vastav uurimistöö kava;
 6) põhitaotlus sisaldab käesoleva määruse § 4 punktis 2 sätestatud konsortsiumi liikmeks olevate ettevõtluspartnerite tähtsamate majandusnäitajate andmeid põhitaotluse esitamisele eelnenud majandusaastal, muu hulgas bilansimaht, ekspordimüügitulu, ärikasum või -kahjum, tööjõukulud koos maksudega, töötajate keskmine arv, TA investeeringute maht.

 (2) Põhitaotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas taotleja ärinimi, suurus (VKE või suurettevõtja) ja majandusandmed;
 2) projekti elluviimise koht omavalitsusüksuse täpsusega;
 3) projekti tegevuste põhiselt määratud abi liik;
 4) projekti tegevuste ajakava, koos projekti algus- ja lõppkuupäevaga;
 5) projekti kogueelarve, sealhulgas taotletavad toetussummad tegevuste lõikes;
 6) esimese kahe aasta planeeritud alamprojektide projektiplaanid, sealhulgas tegevuskavad, eesmärgid ja mõõdetavad vahetulemused;
 7) käesoleva määruse §-s 6 sätestatud nõuetele vastav uurimistöö kava;
 8) kulutuste kalkulatsioonid projekti esimese kahe aasta tegevuste ja alamprojektide kohta;
 9) partnerite kaasamisel partneri nimi ja nõusolek alamprojektis osalemise kohta;
 10) kui taotleja kuulub kontserni, siis selle liikmete koosseis;
 11) taotleja äriplaan aastateks 2015–2022, strateegiline arengukava või muu taotlemisega seotud dokument, mille muutmiseks või täiendamiseks on ekspertpaneel eelhindamisvoorus esitanud vastavaid ettepanekuid;
 12) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
 13) omafinantseeringu olemasolu kirjalik kinnitus;
 14) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 15) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

 (3) Põhitaotlus esitatakse inglise keeles või eesti keeles koos ingliskeelse tõlkega.

4. peatükk Osalemisteatise, eel- ja põhitaotluse menetlemine 

§ 18.  Osalemisteatise menetlemine

  Osalemisteatisele vastavushindamise protseduuri ei rakendata ning osalemisteatist ei hinnata.

§ 19.  Eeltaotluse menetlemine

 (1) Eeltaotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate eeltaotluste hindamisest, ning eeltaotlustest moodustunud pingerea alusel taotleja teavitamisest põhitaotlusvooru edasipääsemise kohta või eeltaotluse rahuldamata jätmisest.

 (2) Rakendusüksus jätab eeltaotluse vastu võtmata, kui eeltaotlust ei esitatud tähtaegselt, ja teeb selle kohta vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikele 3 otsuse.

 (3) Rakendusüksus võib eeltaotluse menetlemise käigus nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi ja lisateavet eeltaotluses esitatud andmete kohta, eeltaotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et eeltaotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet.

 (4) Vastu võetud eeltaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates eeltaotluse rakendusüksuses registreerimisest. Eeltaotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

§ 20.  Eeltaotluse esmane läbivaatamine

 (1) Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb eeltaotluse menetlemise tähtaeg.

 (2) Rakendusüksus teeb eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse eeltaotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 21.  Eeltaotlusvoorus taotleja, partneri ja eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 13 sätestatud kõikidele nõuetele.

 (2) Rakendusüksus tunnistab eeltaotluse nõuetele vastavaks juhul, kui eeltaotlus vastab käesoleva määruse §-s 16 sätestatud kõikidele nõuetele.

 (3) Taotleja, partneri ja eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotleja, partneri ja eeltaotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja, partneri või eeltaotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse eeltaotlust sisuliselt hindamata.

 (4) Eeltaotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) eeltaotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 16 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole eeltaotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil eeltaotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda teha taotleja ja partneri juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli.

§ 22.  Põhitaotluse menetlemine

 (1) Põhitaotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, põhitaotluse menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja põhitaotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate põhitaotluste projektide hindamisest, hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse osas, põhitaotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest, põhitaotluse osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest ning põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmisest ja kehtetuks tunnistamisest.

 (2) Rakendusüksus jätab põhitaotluse vastu võtmata, kui põhitaotlust ei esitatud tähtaegselt, ja teeb selle kohta vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikele 3 otsuse.

 (3) Rakendusüksus võib põhitaotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet põhitaotluses esitatud andmete kohta, põhitaotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et põhitaotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet.

 (4) Põhitaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 84 tööpäeva alates põhitaotluse rakendusüksuses registreerimisest. Põhitaotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

§ 23.  Põhitaotluse esmane läbivaatamine

 (1) Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb põhitaotluse menetlemise tähtaeg.

 (2) Rakendusüksus teeb põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse põhitaotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 24.  Põhitaotlusvoorus taotleja, partneri ja põhitaotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 13 esitatud nõuetele.

 (2) Rakendusüksus tunnistab põhitaotluse nõuetele vastavaks juhul, kui põhitaotlus vastab käesoleva määruse §-s 17 sätestatule.

 (3) Taotleja, partneri ja põhitaotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotleja, partneri ja põhitaotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja, partneri või põhitaotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse põhitaotlust sisuliselt hindamata.

 (4) Põhitaotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) põhitaotlus ei vasta käesoleva määrus §-s 17 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole põhitaotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil põhitaotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda teha taotleja ja partneri juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli.

§ 25.  Eeltaotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlust hinnatakse. Rakendusüksus moodustab eeltaotluste hindamiseks valdkondlikke hindamiskomisjone ja rahvusvahelisi ekspertpaneele. Rakendusüksusel on eeltaotluse hindamiseks õigus kaasata valdkondlikke eksperte. Hindamiskomisjoni ja ekspertpaneeli moodustamise ja nende koosseisu peab rakendusüksus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega. Rakendusüksus avalikustab hindamiskomisjoni koosseisu oma veebilehel.

 (2) Eeltaotluste hindamine viiakse läbi rakendusüksuse poolt kinnitatud eeltaotluste hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud hindamiskriteeriumitest. Rakendusüksus avalikustab eeltaotluste hindamismetoodika oma veebilehel.

 (3) Eeltaotlusi hinnatakse skaalal 0–4.

 (4) Eeltaotlusi hindab ekspertpaneel.

 (5) Iga ekspertpaneeli liige hindab ja võrdleb kõiki eeltaotlusi käesoleva paragrahvi lõikes 9 toodud hindamiskriteeriumide alusel. Eeltaotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest.

 (6) Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab ekspertpaneel eeltaotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud eeltaotlusest. Võrdse koondhinde saanud eeltaotluste korral eelistatakse väiksema taotletava toetuse summaga projekti. Tekkinud eeltaotluste pingerida esitatakse rakendusüksuse poolt moodustatud hindamiskomisjonile.

 (7) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku eeltaotluse edasipääsemise kohta põhitaotlusvooru vastavalt ekspertpaneeli poolt koostatud pingereale. Hindamiskomisjonil on põhjendatud juhtudel õigus esitada eeltaotlus ekspertpaneelile täiendavaks hindamiseks, põhjendades kirjalikult eeltaotluse täiendava hindamise vajadust. Täiendav hindamine toimub hindamist läbiviinud ekspertpaneeli poolt elektrooniliste kanalite vahendusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 9 toodud hindamiskriteeriumite alusel. Täiendava hindamise korral võib tekkida uus eeltaotluste pingerida.

 (8) Juhul kui eeltaotluste hindamisel saavutavad võrdse koondhinde mitu erineva nutika spetsialiseerumise valdkonna TA tegevusi sisalduvat eeltaotlust, on hindamiskomisjonil õigus eelistada eeltaotlust, mille on esitanud TAK, millega samas tegevusvaldkonnas tegutsevate TAKide esitatud projektide arv on põhitaotlusvoorus väiksem.

 (9) Eeltaotluses sisalduva projekti hindamiskriteeriumid ja osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (30% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas äriplaani alusel projekti panust meetme eesmärkidesse, sealhulgas projekti tulemuste eeldatavat ulatust, TAKi ettevõtluspartnerite konkreetsest vajadusest tulenevate eesmärkide selget defineeritust, kavandatud TAKi olulisust Eesti majandusele üldiselt ja kaasatud ettevõtluspartneritele ning strateegilise arenguplaani alusel TAKi võimet pärast projekti lõppu tegutseda iseseisva arenduskeskusena, muu hulgas kaasatud partnerite arvu, kavandatavat omatoodete ja -teenuste portfelli ja põhitegevusest prognoositavat omatulu mahtu eelarvest ning väljumisstrateegia asjakohasust;
 2) projekti põhjendatus (25% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas planeeritud uurimistöö aktuaalsust ja asjakohasust, uurimistöö kava koosseisu, strateegiliste arendussuundade ja üksikute alamprojektide eesmärkide määratlust ja selgust, TAKi panust nutika spetsialiseerumise kasvualade TA ja tehnoloogia arendustegevuse elluviimisel;
 3) projekti kuluefektiivsus (15% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks; kas planeeritud eelarve on realistlik;
 4) taotleja ja partnerite võimekus projekti ellu viia (30% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas TAKi organisatsiooni kokkulepitud struktuuri ja juhtimisprotsesse ning partneritevahelisi koostöö reegleid (näiteks intellektuaalomandi õiguste jaotus TAKi ja partnerite vahel, TAKi partnerite TAKiga liitumine ja lahkumine) uurimistöö kava edukaks elluviimiseks, võtmeisikute kogemusi tehnoloogiaettevõtja ja teadustöö juhtimises, tulemuste seire ja hindamise protseduuride integreeritust juhtimis- ja otsustusprotsessi, personali värbamise ja personaliarenduse kava piisavust ja realistlikkust, TAKi ettevõtjast osanike või aktsionäride võimekust tagada finantsvahendid ning projekti konsortsiumi võimekust uurimistöö läbiviimiseks ja rakendamiseks, konsortsiumi teaduspotentsiaali, ettevõtluspartnerite võimekust uurimistöö tulemuste rakendamiseks, TAKi praktilist ja teostatavat strateegiat uurimistulemuste kaitsmiseks, kommertsialiseerimiseks ja tehnoloogiasiirdeks.

§ 26.  Taotleja teavitamine põhitaotlusvooru edasipääsemisest ja eeltaotluse rahuldamata jätmine

 (1) Rakendusüksus teavitab hindamiskomisjoni ettepanekule tuginedes taotlejat eeltaotluse edasipääsemisest põhitaotlusvooru ja põhitaotluse esitamise tähtajast.

 (2) Eeltaotlus jäetakse rahuldamata, kui eeltaotlus on käesoleva määruse § 25 lõikes 9 toodud hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähem kui 2,50 või kui vähemalt üks hindamiskriteeriumitest on saanud hindeks vähem kui 1,50. Eeltaotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Eeltaotluste lõpliku pingerea alusel teeb rakendusüksus eeltaotluse mitterahuldamise otsuse ka kõigi nende eeltaotluste kohta, mis ei mahu meetme taotlusvooru eelarve sisse.

 (4) Juhul kui meetme taotlusvooru eelarve võimaldab täiendavate kohustuste võtmist, on rakendusüksusel õigus vastavalt eeltaotluste pingereale uuendada menetlust nende eeltaotluste osas, mis jäeti rahuldamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjusel. Vastavalt eeltaotluste pingerea järjestusele küsib rakendusüksus taotlejalt, kelle eeltaotluses märgitud summa ületas algselt meetme taotlusvooru eelarvet, kas taotleja on nõus eeltaotluses kirjeldatud projekti ellu viima. Taotleja nõusoleku korral tunnistab rakendusüksus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks ning teavitab taotlejat põhitaotlusvooru edasipääsemisest eeltaotlust uuesti hindamata. Pingeritta kantud eeltaotluste, mille summa ületab meetme taotlusvooru kohustustega katmata vahendeid, rahuldamata jätmise otsuseid kehtetuks ei tunnistata.

 (5) Kui eeltaotluse hindamisel selgub, et eeltaotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat, partnerit või eeltaotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse eeltaotluse rahuldamata jätmise otsus.

§ 27.  Põhitaotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud põhitaotlust hinnatakse. Rakendusüksus moodustab põhitaotluste hindamiseks valdkondlike hindamiskomisjone ja rahvusvahelisi ekspertpaneele. Rakendusüksusel on põhitaotluse hindamiseks õigus kaasata valdkondlikke eksperte. Hindamiskomisjonide ja ekspertpaneelide moodustamise ning vastava koosseisu peab rakendusüksus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega.

 (2) Põhitaotluste hindamismetoodika tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel.

 (3) Põhitaotlusi hinnatakse skaalal 0–4.

 (4) Põhitaotlusi hindab ekspertpaneel.

 (5) Iga ekspertpaneeli liige hindab ja võrdleb kõiki põhitaotlusi käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud hindamiskriteeriumite alusel. Põhitaotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest.

 (6) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku põhitaotluse rahuldamise kohta vastavalt ekspertpaneeli poolt koostatud põhitaotluste pingereale. Hindamiskomisjonil on põhjendatud juhtudel õigus esitada põhitaotlus ekspertpaneelile täiendavaks hindamiseks, põhjendades kirjalikult põhitaotluse täiendava hindamise vajadus. Täiendav hindamine toimub hindamise läbiviinud ekspertpaneeli poolt elektrooniliste kanalite vahendusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud hindamiskriteeriumite alusel.

 (7) Põhitaotluses sisalduva projekti hindamiskriteeriumid ja osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (20% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas projekti panust meetme eesmärkidesse, sealhulgas projekti tulemuste eeldatavat ulatust, kus hinnatakse TAKi ettevõtluspartnerite konkreetsest vajadusest tulenevate eesmärkide selget defineeritust, kavandatud TAKi olulisust Eesti majandusele üldiselt ja kaasatud ettevõtluspartneritele ning TAKi võimet pärast projekti lõppu tegutseda iseseisva arenduskeskusena, sealhulgas kaasatud partnerite arvu, kavandatavat omatoodete ja -teenuste portfelli ja põhitegevusest prognoositavat omatulu mahtu eelarvest;
 2) projekti põhjendatus (30% koondhindest), mille raames muu hulgas hinnatakse projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, sealhulgas probleemi olemasolu, kitsaskohti või kasutamata arenguvõimalusi; projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõju, sealhulgas, kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud väljundeid ja tulemusi, nende sidusust eesmärkidega ning mõju arusaadavust, projekti panust nutika spetsialiseerumise kasvualade TA ja tehnoloogia arendustegevuse elluviimisel, planeeritud uurimistöö teaduslikku ja tehnoloogilist kõrgtasemelisust, uurimistöö meetodite kirjeldatust ja asjakohasust; tegevuste ajakava realistlikkust, arvestades sealhulgas tegevuste omavahelist koosmõju ning projekti ettevalmistamise kvaliteeti;
 3) projekti kuluefektiivsus (30% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et saavutada planeeritud väljundeid ja tulemusi; kas planeeritud eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus omafinantseeringut, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud;
 4) taotleja ja partnerite võimekus projekti ellu viia (20% koodhindest), mille raames hinnatakse, kas toetuse taotlejal ja partneritel on olemas jätkusuutlikkus ja vajaminevad teadmised, oskused, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnika- ning tehnoloogiaalased eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil.

§ 28.  Põhitaotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

 (1) Põhitaotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamise otsuse. Põhitaotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (2) Põhitaotlus rahuldatakse kas täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

 (3) Põhitaotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Põhitaotluse rahuldamise otsuses sätestatakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud andmed.

 (4) Põhitaotlus jäetakse rahuldamata, kui põhitaotlus on käesoleva määruse § 27 lõikes 7 toodud hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähem kui 2,50 või kui vähemalt üks hindamiskriteeriumitest on saanud hindeks vähem kui 1,50.

 (5) Kui põhitaotluse hindamisel selgub, et põhitaotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat, partnerit või põhitaotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või põhitaotlust rahuldada, tehakse põhitaotluse rahuldamata jätmise otsus.

§ 29.  Põhitaotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Põhitaotluse võib osaliselt rahuldada lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatud juhtudel, kui:
 1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
 2) omafinantseeringu tagamine ei ole põhitaotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.

 (2) Põhitaotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus põhitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Põhitaotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 53.

 (4) Põhitaotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse väljamaksetele, sealhulgas ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe vormistamisel põhitaotluse rahuldamise otsuse juurde.

§ 30.  Põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Põhitaotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Lisaks taotluse menetlemise määruse §-s 10 sätestamata juhtudele on toetuse saaja kohustatud viivitamata taotlema rakendusüksuselt põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmist enne järgmiste muudatuste rakendamist:
 1) uue partneri liitumisel juba elluviidava alamprojektiga;
 2) uue alamprojekti lisandumisel uurimistöö kavasse.

 (3) Toetuse summa suurendamiseks on toetuse saaja kohustatud taotlema põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmist. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ning taotluse menetlemise määruse §-s 10 sätestamata juhtudel võib toetuse saaja teha projektis muudatusi, teavitades sellest rakendusüksust ühe kuu jooksul enne muudatuse tegemist.

 (5) Kui põhitaotluse rahuldamise otsuses soovitakse muudetakse taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud asjaolusid, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning vajadusel hinnatakse projekti sisseviidavate muudatuste mõju projekti eesmärkide täitmisele käesoleva määruse § 27 lõikes 7 sätestatud põhitaotluse hindamiskriteeriumite alusel.

 (6) Rakendusüksusel on õigus keelduda põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemused ei vasta meetme eesmärkidele.

 (7) Põhitaotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

 (8) Põhitaotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 toodud asjaolu.

 (9) Põhitaotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist arvates.

5. peatükk Aruannete esitamine, täiendav taotlusvoor ja toetuse maksmise tingimused 

§ 31.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järgmised aruanded:
 1) vahearuanne;
 2) vahehindamise aruanne;
 3) lõpparuanne.

 (2) Vahe-, vahehindamise ja lõpparuannete vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma veebilehel.

 (3) Vahe-, vahehindamise ja lõpparuanded esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (4) Toetuse saaja esitab vahearuanded, vahehindamise aruande ja lõpparuande põhitaotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

 (5) Toetuse saaja esitab lõpparuande 60 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (6) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab tagasi hiljemalt 42 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest.

 (7) Toetuse saaja esitab vahearuande iga projekti aruandeperioodi kohta. Aruandeperioodi kestus on kuus kuud.

 (8) Vahearuanne sisaldab muu hulgas projekti vastava perioodi tegevuste kirjeldust ja teavet edusammude kohta projekti väljundite ja tulemuste saavutamisel.

 (9) Projekt viiakse ellu kahes etapis ja projekti esimene etapp kestab neli aastat. Esimese etapi kolme esimese aasta järel toimub projekti tulemuste vahehindamine. Teine etapp algab pärast esimese etapi lõppemist ja kestab kuni projekti lõppemiseni. Projekti etappide ajalised kestused ja tähtajad sätestatakse põhitaotluse rahuldamise otsuses.

 (10) Vahehindamise aruanne sisaldab projekti esimese kolme aasta tegevusaruannet, neljanda tegevusaasta prognoosi ning ülejäänud perioodi projektiplaani, eelarvet ja käesoleva määruse § 2 lõikes 5 nimetatud tulemuste ning käesoleva määruse § 2 lõikes 6 nimetatud meetme väljundnäitajate prognoose.

 (11) Vahehindamise aruannet hindab rakendusüksuse poolt moodustatud ekspertpaneel. Ekspertpaneeli tööd juhib rakendusüksuse poolt määratud isik. Rakendusüksusel on õigus kaasata vahehindamise aruande hindamisse täiendavalt valdkondlikke eksperte. Ekspertpaneeli moodustamise ja täiendavate ekspertide kaasamise korra ning vastava ekspertpaneeli koosseisu määrab rakendusüksus, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusüksus avalikustab ekspertpaneeli moodustamise ja täiendavate ekspertide kaasamise korra oma veebilehel.

 (12) Vahehindamise aruande hindamise tulemusena teeb ekspertpaneel rakendusüksusele ettepaneku projekti toetamise jätkamise või lõpetamise kohta.

 (13) Rakendusüksus teeb ekspertpaneeli ettepanekutest lähtudes vahehindamise otsuse, milles otsustab, kas:
 1) jätkata projekti toetamist vastavalt põhitaotluse rahuldamise otsusele;
 2) muuta põhitaotluse rahuldamise otsust ja jätkata projekti toetamist vähendatud mahus või
 3) muuta põhitaotluse rahuldamise otsust ja lõpetada projekti toetamine.

 (14) Vahehindamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimused projekti teise etapi elluviimiseks. Vahehindamise otsuse sätted peavad olema kooskõlas ja aitama saavutada põhitaotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptulemusi.

 (15) Lõpparuanne sisaldab muu hulgas kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet edusammude kohta projekti väljundite ja tulemuste saavutamisel.

§ 32.  Vahehindamise järgne taotlusvoor

 (1) Käesoleva määruse § 31 lõikes 14 nimetatud vahehindamise otsuse tegemise järgselt võib rakendusüksus välja kuulutada täiendava taotlusvooru käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 3, 6 ja 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks projekti teisel etapil.

 (2) Täiendavas taotlusvoorus võib toetust taotleda ainult toetuse saaja, kelle projekti vahehindamise aruande hindamise tulemusena on rakendusüksus otsustanud projekti toetamist jätkata vastavalt käesoleva määruse § 31 lõike 13 punktidele 1 ja 2.

 (3) Täiendavas taotlusvoorus antav toetus on vähese tähtsusega abi, millele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

 (4) Täiendavas taotlusvoorus antakse toetust projektidele maksimaalselt 200 000 euro ulatuses või taotleja poolt käesoleva määruse §-s 16 nimetatud eeltaotluses projekti teise etapi vastavateks tegevusteks planeeritud summa ulatuses.

 (5) Teade täiendava taotlusvooru väljakuulutamise kohta edastatakse kõigile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele. Teade peab sisaldama vähemalt toetatavate tegevuste loetelu, täiendava taotluse esitamise tähtpäeva, täiendava taotluse hindamismetoodikat ja viidet sellele, et täiendava toetuse taotlemise kohta saab lisateavet rakendusüksuselt. Teade saadetakse taotlejatele vähemalt 30 päeva enne täiendava taotluse esitamise tähtpäeva.

 (6) Taotleja esitab rakendusüksusele taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud täiendava taotluse teates sätestatud tähtpäevaks e-teeninduse kaudu rakendusüksuse kinnitatud taotlusvormil, mis avaldatakse rakendusüksuse veebilehel.

 (7) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning käesoleva määruse § 13 lõigetes 4–6 sätestatud nõuetele.

 (8) Täiendav taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab järgmistele nõuetele:
 1) taotluses kirjeldatud tegevused aitavad kaasa käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud meetme tulemuste, § 2 lõikes 4 nimetatud meetme väljundnäitajate, § 2 lõikes 5 nimetatud tulemuste ning § 2 lõikes 6 nimetatud väljundnäitajate täitmisele;
 2) toetust taotletakse käesoleva määruse § 8 lõike 2 punktides 3, 6 ja 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks;
 3) taotluses kirjeldatud tegevused on kooskõlas ja aitavad ellu viia käesoleva määruse § 16 lõike 3 punktides 6 ja 7 nimetatud äriplaani ja strateegilise arengukava tegevusi.

 (9) Nõuetele vastavaks tunnistatud täiendavaid taotlusi hinnatakse. Rakendusüksus moodustab täiendavate taotluste hindamiseks valdkondliku hindamiskomisjoni. Rakendusüksusel on täiendavate taotluste hindamiseks õigus kaasata valdkondlikke eksperte.

 (10) Täiendavate taotluste hindamine viiakse läbi rakendusüksuse poolt kinnitatud täiendavate taotluste hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud hindamiskriteeriumitest. Rakendusüksus avalikustab eeltaotluste hindamismetoodika oma veebilehel.

 (11) Täiendavaid taotlusi hinnatakse skaalal 0–4.

 (12) Täiendava taotluse hindamiskriteeriumid ja osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (40% koondhindest), mille raames hinnatakse, kas ja mil määral aitavad kavandatud tegevused kaasa käesoleva määruse eesmärkide täitmisele;
 2) projekti põhjendatus (30% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas, kas ja mil määral aitavad kavandatud eesmärgid kaasa määruse § 16 lõike 3 punktides 6 ja 7 nimetatud äriplaani ja strateegilise arengukava elluviimisele;
 3) projekti kuluefektiivsus (30% koondhindest), mille raames hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, planeeritud eelarve on realistlik ja kavandatud tegevuste seotud kulud on põhjendatud.

 (13) Täiendav taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus on käesoleva paragrahvi lõikes 12 toodud hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähem kui 2,50 või kui vähemalt üks hindamiskriteeriumitest on saanud hindeks vähem kui 1,50.

 (14) Rakendusüksus teeb täiendava taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 40 päeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

§ 33.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Maksetaotluste esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja põhitaotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

 (2) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele kord kvartalis e-teeninduse kaudu.

 (3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikele 1. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saajale teha ettemakseid struktuuritoetuse seaduses ja ühendmääruse §-des 19 ja 20 sätestatud korras.

 (4) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks tegelike kulude alusel on:
 1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine täies või omafinantseeringu ulatuses;
 2) maksetaotluse ja projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide (kuludokumentide) või nende koopiate ning rakendusüksuse nõudmisel käesoleva määruse § 33 lõike 1 punktis 1 nimetatud aruande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

 (5) Rakendusüksus menetleb käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumente mitte kauem kui 42 tööpäeva. Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli raames.

 (6) Kuludokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtu akt ja leping.

 (7) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (8) Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Personalikulu korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast tasu väljamaksmist ning sellega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.

 (9) Enne uue maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja olema kõik käesoleva paragrahvi lõikes 8 esitatud nõuded täitnud. Rakendusüksus võib peatada järgmise maksetaotluse menetlemise, kui toetuse saaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 8 esitatud nõudeid täitnud.

 (10) Toetuse maksmisel ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimusel peab toetuse saaja toetust kasutama vaid maksetaotluses toodud abikõlblike kulude maksmiseks.

 (11) Toetuse saajale võib teha ettemakseid ühendmääruse §-s 19 toodud tingimustel ja korras. Ettemakse tegemise võimalus sätestatakse põhitaotluse rahuldamise otsuses.

 (12) Ettemakse tõendamata summa kokku ei tohi ületada 40% toetuse saajale projekti jaoks antud toetuse kogusummast.

 (13) Ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, kulutuste prognoos, vajadusel ühendmääruse §-s 20 sätestatud nõuetele vastav garantii ja muud põhitaotluse rahuldamise otsuses nõutud andmed ja dokumendid.

 (14) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentidega põhitaotluse rahuldamise otsuses nõutud tingimustel ja tähtajal.

 (15) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 34.  Toetuse saaja ja partneri kohustused

 (1) Toetuse saaja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustustele täitma järgmisi kohustusi:
 1) kasutama toetust vastavalt põhitaotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
 2) tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise põhitaotluse rahuldamise otsuses ja vahehindamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
 3) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadust ja struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
 4) kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust, esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjeldust kõikide kulutuste puhul, mille korral taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb maksetaotlusele lisada sellekohane põhjendus. Konsultatsiooniteenuste ostmisel tuleb esitada võrreldavad hinnapakkumised kõigi ostutehingute korral;
 5) esitama rakendusüksusele nõutud teavet ja aruanded tähtaegselt;
 6) teavitama rakendusüksust kirjalikult muudatustest toetuse saaja omanike ringis;
 7) teavitama rakendusüksust kirjalikult konsortsiumi liikmete muutumisest alamprojekti vältel.

 (2) Partner on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

§ 35.  Toetuse saaja ja partneri õigused

 (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja ja partneri kohustustega.

 (2) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

§ 36.  Rakendusüksuse kohustused ja õigused

 (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
 1) edastama taotlejale või toetuse saajale tema suhtes vastuvõetud otsused kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest, lähtudes dokumentide kättetoimetamisel haldusmenetluse seadusest;
 2) edastama taotluste, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 3) kontrollima projekt elluviimist;
 4) teostama meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitama rakendusasutusele vastava ülevaate;
 5) küsima rakendusasutuselt hinnangut riigiabi suuniste kohta enne põhitaotluse rahuldamise otsuse tegemist või selle muutmist;
 6) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aasta jooksul alates sihtotstarbeline üksikabi andmisest;
 7) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitama aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastama aruande rakendusasutusele;
 8) läbi vaatama ja kinnitama projekti aruanded ning esitama need struktuuritoetuse registrisse;
 9) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmeid;
 10) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja need avalikustama;
 11) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest;
 12) teostama projektide järelkontrolli hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara kasutatakse sihtotstarbeliselt;
 13) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust.

 (2) Rakendusüksusel on õigus:
 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli;
 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 3) nõuda põhitaotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduse, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale põhitaotluses või põhitaotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
 5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti põhitaotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel;
 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.

§ 37.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmäärusele §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Anne Sulling
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister

Eero Pärgmäe
Asekantsler kantsleri ülesannetes