Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend” muutmine

Vastu võetud 18.11.2015 nr 63

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel.

Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruses nr 2 „Metsa korraldamise juhend” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 4 lõike 1 viimane lause sõnastatakse järgmiselt:

„Sarnaseid metsaosi võib käsitleda sama eraldisena, kui need on teineteisest eraldatud kuni 25 m laiuse mittemetsamaakõlvikuga.”;

3) paragrahvi 6 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 6 lõike 2 sissejuhatav tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eraldise moodustamine kuni latiealiste puistute arenguklassi kuuluva puistuga (kaasa arvatud) kaetud metsamaast on kohustuslik, kui selle eraldise pindala on vähemalt 0,5 ha ja takseertunnused erinevad naabereraldiste takseertunnustest vähemalt ühe takseertunnuse osas järgmises ulatuses:”;

5) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad „alla 10 aasta” sõnadega „10 aastat või vähem”;

6) paragrahvi 6 lõike 3 punktid 4–7 sõnastatakse järgmiselt:

„4) mõne puuliigi esimese rinde koosseisukordaja erineb naabereraldise koosseisukordajast vähemalt 25 protsendipunkti võrra;
5) esimese rinde täius erineb naabereraldise omast vähemalt 20 protsendipunkti võrra;
6) peapuuliigi keskmine kõrgus erineb naabereraldise omast rohkem kui 15% ja mitte vähem kui 3 m võrra;
01.12.2015 10:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus, lisatud number 3, Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 2 alusel.
7) naabereraldiste metsakasvukohatüübid ei asetse ordinatsiooniskeemil kõrvuti või kuuluvad metsakasvukohatüübi eri rühmadesse. Nõue ei kehti kuni 20 m laiuste üleminekuribade kohta.”;

7) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eraldise moodustamine on kohustuslik alates pindalast 0,2 ha, kui sellel alal kasvava puistu arenguklass on muu metsamaa omast erinev ja peapuuliigi vanus erineb naabereraldiste peapuuliikide vanusest enam kui 20 aasta võrra.”;

8) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmiselt:

„Puistuelement on puuliigi ühesuguse tekkeviisi ja vanusega põlvkond. Lagedal ja selguseta alal käsitletakse üksikpuude rinde elementi puistuelemendina.”;

9) paragrahvi 8 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 8 lõigetes 6 ja 7 asendatakse sõna „enamuspuuliigile” sõnadega „enamuspuuliigi valitsevale elemendile”;

11) paragrahvi 8 lõike 9 teises lauses asendatakse sõnad „30 puud ja 10 tihumeetrit” sõnadega „20 tihumeetrit”;

12) paragrahvi 8 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Eraldisel kirjeldatakse metsakahjustused. Kahjustuste kirjeldamine on kohustuslik, kui kahjustatud on vähemalt 25% esimese rinde või 50% teise rinde puudest.”;

13) paragrahvi 8 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 2 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

„Teise rindena ei kirjeldata esimese rinde puuliigi sama vanu kasvus alla jäänud puid;”;

15) paragrahvi 9 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Rinde kirjeldamisel märgitakse vähemalt valitsev põõsa- või puuliik, rinde keskmine kõrgus ja liitus.”;

16) paragrahvi 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse läbivalt sõnad „võib liigitada” sõnaga „liigitatakse”;

18) paragrahvi 13 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „enamuspuuliigil ja peapuuliigil” sõnadega „esimese rinde puistuelementidel”;

19) paragrahvi 13 lõige 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) vanuse määramisel kuni 40-aastastel puistuelementidel 5 aastat, 41- kuni 100-aastastel puistuelementidel 10 aastat ja üle 100-aastastel puistuelementidel 15% vanusest.”;

20) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ülepinnalise takseerimise korral ei tohi esimese rinde puistuelementidel koosseisukordaja määramise viga olla suurem kui:
1) alates latimetsadest 15 protsendipunkti;
2) noorendikes ja selguseta aladel 25 protsendipunkti.”;

21) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Selguseta aladel, noorendikes ning üksikpuude- ja järelkasvurindel ei tohi puude arvu määramise viga olla suurem kui 50%.”;

22) määrust täiendatakse pärast § 13 järgmise alajaotuse pealkirjaga:

„4. peatükk
METSA MAJANDAMISE VIISIDE JA VÕTETE KAVANDAMISE NÕUDED”;

23) paragrahvi 16 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 17 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 19 lõiked 4–6 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Küpsuslank arvutatakse jagades kõigi puistute, kus vanuse või rinnasdiameetri järgi on lubatud uuendusraie, pindala kümnega.

(5) I vanuslank arvutatakse jagades vanuse või rinnasdiameetri järgi uuendusraieks lubatud ja valmivate puistute, mis saavad vanuse järgi raieküpseks 10 aasta pärast, pindala kahekümnega.

(6) II vanuslank arvutatakse jagades vanuse või rinnasdiameetri järgi uuendusraieks lubatud puistute ja lähima 20 aasta jooksul vanuse järgi raieküpsuse saavutavate puistute pindala kolmekümnega.”;

26) paragrahvi 19 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Metsamajandamiskava koostatakse kehtivate või metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse esitatavate metsa inventeerimisandmete alusel.”;

28) paragrahvi 20 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 21 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Metsamajandamiskava peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) tiitelleht või metsakorraldusobjekti iseloomustus;
2) temaatilised kaardid, millel on kasutatud määruse lisas 1 esitatud leppemärke;
3) metsa takseerkirjeldus, mis on koostatud vähemalt määruse §-des 7–12 kirjeldatud takseertunnuste alusel;
4) metsa iseloomustavad koondtabelid;
5) kavandatud metsamajandustööde nimekirjad ja mahud.”;

30) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvid 22–25 tunnistatakse kehtetuks;

32) määruse lisad 3, 5, 17 ja 18 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

33) määruse lisa 8 tunnistatakse kehtetuks.

Lisa 3 Arenguklassid ja küpsusvanused

Lisa 5 Metsa majandamise kitsenduste põhjused

Lisa 17 Metsa majandamise võtete klassifikaatorid

Lisa 18 Arvestuslangi arvutamisel kasutatavad valemid