Teksti suurus:

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:27.11.2018
Avaldamismärge:RT I, 24.11.2018, 1

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine

Vastu võetud 23.11.2018 nr 6

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) saavutusspordi toetust rahvuskoondise tasemel sportlaste võimete arendamiseks.“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Saavutusspordi toetust võib kasutada üksnes toetuse eraldamise käskkirjas või otsuses nimetatud sportlaste ja võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses.

(5) Saavutusspordi toetuse piirmäär individuaalala sportlase kohta on 15 000 eurot kalendriaastas.“;

3) paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Spordivaldkonna arenguks vajalik sihtotstarbeline taotlusvoor kuulutatakse välja eelarveliste vahendite olemasolul.

(2) Sihtotstarbeline taotlusvoor kuulutatakse välja Kultuuriministeeriumi veebilehel.“;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 3–13 järgmises sõnastuses:

„(3) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada liikumisharrastuse edendamiseks (edaspidi liikumisharrastuse edendamise toetus) või rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimiseks Eestis (edaspidi rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetus).

(4) Liikumisharrastuse edendamise toetust eraldatakse eesmärgiga aidata kaasa liikumisharrastust edendavate üleriigiliste tegevuste elluviimisele, kaasata elanikkonda nende tegevuste kaudu ulatuslikumalt korrapärasesse liikumisharrastusse ja tõsta Eestis korraldatavate liikumisharrastuse ürituste kvaliteeti.

(5) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust eraldatakse eesmärgiga toetada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste korraldamist Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, tagada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste kõrgetasemeline läbiviimine ning aidata kaasa Eesti spordiorganisatsioonide tegutsemisele rahvusvahelises spordiliikumises.

(6) Liikumisharrastuse edendamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal:
1) liikumisharrastust edendavate ürituste korraldamiseks;
2) regulaarsete treeningtegevuste läbiviimiseks;
3) liikumisharrastusealase teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevusteks.  

(7) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:
1) täiskasvanute, juunioride ja noorte maailmameistrivõistlused;
2) täiskasvanute ja juunioride Euroopa meistrivõistlused;
3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed võistlused;
4) täiskasvanute suurekoosseisuliste rahvuskoondiste tiitlivõistluste finaalturniiri kvalifikatsiooniturniiri üksikud kodumängud;
5) Eesti jaoks olulised vähemalt kolm järjestikust päeva kestvad kõrgetasemelised rahvusvahelised võistlused;
6) rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide aastakongressid ja -koosolekud.

(8) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastast arvates ülejärgmise kalendriaasta esimeses kvartalis Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:
1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;
2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;
3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste ja maailmakarika etapid.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 5 nimetatud sündmuse läbiviimiseks eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses.

(10) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi kolme järjestikuse eelarveaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

(11) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(12)  Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(13) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta jooksul abi andmisest arvates.“;

5) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

§ 71. Kulude abikõlblikkus

(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse abikõlblikud kulud on toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-des 3–6 sätestatuga.

(2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud.

(3) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse abikõlblikud kulud on käesoleva määruse paragrahvi 7 lõigetest 6–8 tulenevate perioodide tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.

(4) Enne sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse saamiseks taotluse esitamist tehtud kulud loetakse abikõlblikuks üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et vastavad kulud kajastuvad projekti eelarves.   

(5) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse mitteabikõlblikud kulud on:
1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast ebavajalikud ja põhjendamatud kulud;  
2) taotleja regulaarsed tegevuskulud;
3) investeeringud spordirajatistesse;
4) spordirajatiste ülalpidamiskulud;
5) kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud;
6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule on liikumisharrastuse edendamise toetuse mitteabikõlblikud kulud:
1) organisatsioonide liikmemaksud;
2) maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse meistrivõistluste korraldamisega seotud kulud.“; 

6) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „digitaalselt allkirjastatuna“ sõnadega „või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastada“;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses:

„(6) Liikumisharrastuse edendamise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe taotleja poolt kavandatud projektid ühes taotluses. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele projektile, esitatakse iga projekti kohta eraldi eelarve finantseerijate ja kululiikide lõikes. 

(7) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe taotleja poolt kavandatud projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust.

(8) Liikumisharrastuse edendamise toetust võib taotleda:
1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit;
2) maakonna spordiliit;
3) muu spordiorganisatsioon, kes korraldab üleriigilise tähtsusega liikumisharrastuse üritust või sarja, kus osaleb aasta jooksul vähemalt 5 000 inimest.

(9) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust võib taotleda:
1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi;
2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis.  

(10) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest ei või toetust taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon.“;

8) paragrahvi 11 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „spordiorganisatsioon on“ sõnadega „taotluse esitamise tähtpäevaks“;

9) paragrahvi 11 täiendatakse punktidega 4–7 järgmises sõnastuses:

„4) spordiorganisatsioonil ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga kokku 100 eurot ületavat riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja võlg on tasutud ajakava kohaselt;
5) spordiorganisatsioonil ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande esitamise võlga;
6) spordiorganisatsioonil ei ole tähtaegselt täitmata kohustust toetuse andja ees;
7) spordiorganisatsiooni suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.“;

10) paragrahvi 12 lõike 8 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 

11) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 82 ja 83 järgmises sõnastuses:

„(82) Käesoleva paragrahvi lõiget 8 ei kohaldata saavutusspordi toetuse eraldamisel.

(83) Saavutusspordi toetust ei eraldata spordialaliidule toetuse kasutamise kalendriaasta jooksul rahvusliku olümpiakomitee A- või B-taseme olümpiaettevalmistustoetust saava sportlase võimete arendamiseks.“;

12) paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „hindamine ja“ sõnaga „toetuse“;

13) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga;“;

15) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:

§ 131. Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse taotlejate hindamine

(1) Liikumisharrastuse edendamise toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse:
1) kavandatud tegevuste vastavust taotlusvooru eesmärgile;
2) maakonna elanike kaasatust ja kavandatud tegevustest teavitamist;
3) kavandatud tegevuste läbiviijate haldusvõimekust ja eelnevat kogemust;
4) koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate olemasolu ja nende rahalist panust kavandatud tegevuste elluviimiseks;
5) kohaliku omavalitsuse üksuse huvi ja rahalist toetust kavandatud tegevuste elluviimiseks;
6) kavandatud tegevuste seost maakonna tervisespordikeskustega;
7) kavandatud tegevuste regionaalset või üleriigilist tähtsust ning valdkondlikku mõju;
8) kavandatud tegevuste regulaarsust ja aastaringset jaotumist;
9) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest.  

(2) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse:
1) sündmuse vastavust taotlusvooru eesmärgile;
2) sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas;
3) sündmuse korraldaja professionaalsust, haldusvõimekust ja eelnevat kogemust;
4) koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate olemasolu ja nende rahalist panust sündmuse korraldamiseks;
5) kohaliku omavalitsuse üksuse huvi ja rahalist toetust sündmuse korraldamiseks;
6) sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist tähtsust ning eeldatavat valdkondlikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju;
7) sündmuse toimumisaega ja -kohta;
8) sündmusel osalejate ja Eestisse saabuvate väliskülaliste arvu;
9) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest.   

(3) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlemisel peavad taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% sündmuse eelarvest.“;

16) määruse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
Toetuse eraldamise otsustamine, toetuse väljamaksmine ja toetuse summa vähendamine“;

17) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

§ 141. Toetuse väljamaksmine

Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kui toetuse eraldamise käskkirjast või otsusest ei tulene teisiti.“;

18) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 16. Toetuse summa vähendamine

(1) Komisjonil on õigus taashinnata toetuse kasutamise perioodi jooksul toetuse saaja vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele juhul, kui hindamise aluseks olevad asjaolud ilmnesid eelarveaasta jooksul pärast komisjoni ettepaneku tegemist toetuse andjale.

(2) Toetuse saaja on kohustatud teavitama toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis mõjutavad toetuse saaja ja tema tegevuse vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele. 

(3) Komisjon võib hindamise tulemusena kujunenud toetuse summat vähendada kuni 50% võrra muu hulgas ka juhul, kui spordiorganisatsioon:
1) eksib spordiseaduse § 11 kohaselt maailma dopinguvastasest koodeksist ja spordis dopingu kasutamise vastasest rahvusvahelisest konventsioonist tulenevate dopinguvastaste reeglite järgimise vastu;
2) eksib olümpiahartast tulenevate ausa mängu reeglite järgimise vastu;
3) saab kahtlustuse spordivõistlustega manipuleerimises;
4) rikub head juhtimistava.

(4) Juhul kui taashindamise tulemusena kujunenud toetuse summa erineb eraldatud toetuse summast, on komisjonil õigus teha ettepanek toetuse summa vähendamiseks.

(5) Toetuse summa vähendamise otsustab toetuse andja.“;

20) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

§ 161. Rahvusvahelise spordisündmuse mõju analüüs

(1) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse saaja, kellele eraldati toetust vähemalt 65 000 eurot, esitab nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale sündmuse sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi kulu võib toetuse taotleja planeerida projekti eelarvesse.“;

21) paragrahvi 17 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Aruanne esitatakse toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 31. märtsiks, kui toetuse eraldamise käskkirjast või otsusest ei tulene teisiti.“;

22) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:

„(4) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.

(5) Aruande menetlemise tähtaeg on 90 tööpäeva aruande esitamisest arvates.

(6) Aruande menetlemisel kontrollitakse aruande vastavust toetuse andja kehtestatud nõuetele ja toetuse kasutamise eesmärgipärasust.

(7) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise kuludokumente.“;

23) paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Spordialaliit esitab 2019. aastaks käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud otstarbel toetust taotledes eraldi taotluse 2018. aasta 17. detsembriks.“;

24) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Indrek Saar
Minister

Tarvi Sits
Kantsler

Lisa Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

/otsingu_soovitused.json