Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.11.2020 otsus nr 648

Töövaidluse lahendamise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.11.2020

Töövaidluse lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töötaja ja Eestis registreeritud, Eestis filiaali kaudu tegutseva või mitteresidendist tööandjana registreeritud tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus);”;

2) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „21–24” tekstiosaga „21 ja 22, § 23 lõike 2 punkte 2–7, §-e 24”;

3) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kaasistujale makstakse töövaidluskomisjoni istungil osalemise aja eest tasu Tööinspektsiooni eelarvest. Tasu istungil osalemise ühe tunni eest on võrdne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammääraga.”;

4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Kaasistujale arvestatakse toimiku materjalidega tutvumiseks ja muu töövaidlusega seotud asjaajamise jaoks töövaidlusasja kohta pool tundi tasustatud tööaega lisaks istungil osaletud ajale.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 13¹ järgmises sõnastuses:

„§ 13¹. Töökeel

(1) Menetlus, sealhulgas protokollimine, toimub eesti keeles. Töövaidluskomisjoni istungi võib poolte ja töövaidluskomisjoni liikmete nõusolekul pidada ka muus keeles.

(2) Menetlusosaline võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud nõusoleku igal ajal tagasi võtta, kui menetlusosalise hinnangul ei ole tema keeleoskus vaidluse lahendamiseks piisav.

(3) Kui pool ei valda eesti keelt või tal ei ole menetluses eesti keelt valdavat esindajat, samuti juhul, kui ta vajab viipekeeletõlgi tuge, peab ta leidma endale töövaidluskomisjoni istungile tõlgi. Kui pool ei leia mõjuval põhjusel istungile tõlki või tõlk ei saa istungil osaleda, võib töövaidluskomisjon vaidluse lahendamise edasi lükata.

(4) Töövaidluskomisjon ei hüvita tõlkimisega seotud kulusid.”;

6) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Töövaidluskomisjonis ei saa esindajaks olla piiratud teovõimega isik.”;

7) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Mitu avaldajat võivad esitada ühisavalduse sama vastaspoole vastu või mitme vastaspoole vastu, kui:
1) vaidluse esemeks on mitme isiku ühine õigus;
2) mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest;
3) vaidluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused.

(6) Iga avaldaja ja vastustaja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Avaldaja ja vastustaja toimingust ei tulene kaasavaldajale või -vastustajale õiguslikke tagajärgi.”;

8) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui vastaspool ei esita põhjendatud vastuväidet kümne kalendripäeva jooksul alates avalduse kättetoimetamisest, loetakse, et ta on nõusoleku andnud.”;

9) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avaldaja võib pärast avalduse menetlusse võtmist taotleda:
1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid;
2) avaldaja nõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist;
3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

(2) Töövaidluskomisjon võib nõuda avalduse teksti tervikuna esitamist, kui avaldus on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja avalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse või täienduse võib avaldaja esitada ka suuliselt töövaidluskomisjoni istungil.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust või täiendust ei peeta avalduse muutmiseks.

(5) Avalduse muutmisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lõikeid 1 ja 2 ning käesolevas seaduses avalduse kohta sätestatut.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 42¹ järgmises sõnastuses:

„§ 42¹. Menetluskonverentsina peetav istung

(1) Töövaidluskomisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel või tema esindajal või tunnistajal on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha reaalajas menetlustoiminguid.

(2) Menetluskonverentsina korraldatud istungil peab olema tehniliselt turvaliselt tagatud kõigi menetlusosaliste õigus esitada avaldusi ja taotlusi ning muud istungi tingimused nii pildi kui ka heli reaalajas ülekandmisel eemaloleva menetlusosalise juurest töövaidluskomisjonile ja vastupidi.”;

11) paragrahvi 43 lõikes 2 asendatakse sõnad „Istungi alguses” sõnadega „Enne töövaidlusasja sisulist arutamist”;

12) paragrahvi 43 lõikes 7 asendatakse sõna „Istungil” sõnadega „Sisulisel arutamisel”;

13) paragrahvi 50 punktis 2 asendatakse sõnad „võtab avalduse tagasi” sõnadega „loobub nõudest”;

14) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse arv „7” arvuga „6”;

15) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui:
1) kumbki pool ei esitanud kohtusse pöördumise tähtaja jooksul kohtusse avaldust;
2) kohus jättis avalduse menetlusse võtmata;
3) kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lõike 1 punkti 9 alusel hagi läbi vaatamata või
4) kohus lõpetas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 alusel.”;

16) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas.”.