Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord

Vastu võetud 11.09.2023 nr 11
RT I, 13.09.2023, 1
jõustumine 16.09.2023

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 21 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse (edaspidi ka toetus) taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord.

  (2) Määrust kohaldatakse:
  1) ministeeriumile, kes teostab asutajaõigusi riigi sihtasutuse muuseumis;
  2) ministeeriumile, kes on sõlminud muuseumiga, mida ei ole asutanud riik, muuseumiseaduse § 9 kohaselt halduslepingu riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks;
  3) valdkonna eest vastutavale ministeeriumile tegevustoetuse määramisel avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile, millega ei ole sõlmitud muuseumiseaduse § 9 kohaselt halduslepingut riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks.

  (3) Määrust ei kohaldata ministeeriumile, kes toetab muuseumi tegevust sihtsuunitlusega temaatilistest taotlusvoorudest, mis ei ole suunatud ainult muuseumidele, või muul õiguslikul alusel.

  (4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 2.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) asutaja ootused – riigi kui sihtasutuse asutaja ja olemasolu korral kaasasutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid ja põhimõtted sihtasutuse nõukogule sihtasutuse tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad valdkonnaga seotud arengukavadest ja on alus sihtasutuse arengukava koostamisel. Asutaja ootuste täitmise aruanne on sisend asutajaõiguste teostajale, et hinnata sihtasutuse edukust eesmärkide täitmisel;
  2) tegevustoetus – toetuseliik, millega toetatakse muuseumi põhitegevust ja arengut tervikuna, eesmärgiga säilitada või tõsta tema võimekust. Tegevustoetuse hulka ei loeta investeeringuid põhivarasse ega muid sihtotstarbelisi toetusi.

§ 3.   Riigiabi reeglite kohaldamine

  (1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat.

  (3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (4) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (5) Toetuse andmisel grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

  (6) Vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat viimase üksikabi andmisest arvates.

2. peatükk Toetuse andmise eesmärgid, toetuse andjad ja kasutamine 

§ 4.   Toetuse andmise eesmärgid

  (1) Riigi sihtasutuse muuseumi tegevustoetust antakse põhikirjaliste eesmärkide ja asutaja ootuste täitmiseks.

  (2) Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik, tegevustoetust antakse halduslepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.

  (3) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi tegevustoetust antakse muuseumivaldkonna mitmekesisuse või muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks või seadusest tuleneva ülesande täitmiseks rahvusliku kultuuripärandi säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel.

§ 5.   Toetuse andja

  (1) Käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud toetuse andja on asutajaõigusi teostav ministeerium või volitatud asutus.

  (2) Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud toetuse andja on ministeerium, kes on halduslepinguga hõlmatud muuseumikogu kui riigivara valitseja riigivaraseaduse tähenduses.

  (3) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud toetuse andja on Muinsuskaitseamet.

§ 6.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Muuseumi tegevustoetuse abikõlblikud kulud on otseselt muuseumi haldamise ja muuseumi põhitegevuse korraldamisega seotud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud taotluses määratletud eesmärkide ja tegevuste alusel.

  (2) Muuseumi tegevustoetuse mitteabikõlblikud kulud on:
  1) toetuse andmise eesmärgiga mitteseotud, tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
  2) käibemaks, välja arvatud juhul, kui taotleja ei saa seda käibemaksuseaduse alusel tagasi;
  3) kulud, mis on hüvitatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või välistoetusest;
  4) ülikoolide üldkulu eraldis kesksete halduskulude katteks;
  5) ehituslikud ja muud investeeringud.

  (3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud abina, järgitakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel vastava kohalduva grupierandi määruse abiliigi abikõlblikkuse reegleid.

  (4) Toetuse andja võib toetuse otsuses abikõlblikke kulusid täiendavalt piirata.

§ 7.   Toetuse piirmäärad ja osakaalud

  (1) Eraldatava toetuse alampiir taotleja kohta on 10 000 eurot aastas.

  (2) Eraldatav toetus ei tohi moodustada rohkem kui 80% taotleja aasta eelarvest. Kui taotleja põhitegevus ei ole muuseumi pidamine, ei tohi eraldatav toetus moodustada rohkem kui 80% muuseumi aasta eelarvest.

  (3) Riigi sihtasutuse muuseumi puhul määratakse eraldatava toetuse osakaal asutaja ootustes ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi puhul, mida ei ole asutanud riik, halduslepingus.

  (4) Käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud toetus määratakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks (edaspidi kolme aasta toetus) ning see jaguneb aastate vahel võrdselt, arvestades sealjuures käesoleva määruse § 13 lõikes 8 sätestatut.

3. peatükk Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale 

§ 8.   Toetuse taotlemine

  (1) Taotleja esitab toetuse andjale toetuse saamiseks elektroonilise taotluse digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotleja turvalisel viisil tuvastada (edaspidi e-keskkond).

  (2) Taotluses esitatakse:
  1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, info, kas tegemist on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtjaga, pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed;
  2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos toetuse kavandatavaks kasutusperioodiks aastate lõikes ning taotletava toetuse summa aastate lõikes;
  3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;
  4) muud taotlusvormil nõutud andmed.

  (3) Taotlusele lisatakse või tehakse veebis kättesaadavaks järgmised dokumendid:
  1) arengukava, mis kehtib vähemalt taotluse esitamise aastale järgneval kalendriaastal;
  2) arengukava finantsplaan, mis kehtib vähemalt taotluse esitamise aastale järgneval kalendriaastal;
  3) kogumispõhimõtted;
  4) teave käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 4 toodud tingimuste täitmise kohta.

  (4) Kolme aasta toetuse taotluse puhul peavad käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid kehtima vähemalt kolm taotluse esitamise aastale järgnevat kalendriaastat. Kui dokumendid kehtivad nõutust vähem, peab taotleja lisama kinnituse, et esitab uuendatud arengukava ja finantsplaani järgnevate aastate kohta kas toetuse kasutamise teise või kolmanda aasta 1. jaanuariks.

  (5) Taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (6) Taotlus esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt teatatud tähtpäevaks.

  (7) Kolme aasta toetuse taotlusvoor toimub igal kolmandal aastal.

§ 9.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) taotleja on muuseum muuseumiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses;
  2) taotleja on tegutsenud muuseumina ja olnud taotluse esitamise tähtpäevaks külastajatele avatud vähemalt kolm aastat;
  3) muuseumis töötab taotluse esitamise tähtpäeva seisuga töölepingu alusel vähemalt üks kõrgharidusega kultuuritöötaja või töötaja, kellel on kultuuritöötaja 6. või kõrgema taseme kutse kutseseaduse tähenduses, või on muuseumil eelnimetatud nõuetele vastav juhatuse liige. Kui muuseumis ei ole tähtajatu töölepingu alusel töötavaid isikuid, peab olema vähemalt üks üheaastase koostöölepingu alusel tegutsev kõrgharidusega vabatahtlik;
  4) taotleja tasuliste ja muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punktis 1 nimetatud tasuta sihtrühmade külastuste arv oli taotlemisele eelneval aastal vähemalt 2000. Kui muuseum ei võta sissepääsutasu, vaid töötab ainult annetuste põhjal, loetakse tingimus täidetuks, kui annetuste aastane kogusumma võrdub 2000 külastaja arvestusliku piletituluga, võttes arvestuse aluseks 50% valdkonna keskmisest täispileti hinnast. Kui muuseum oli taotlemisele eelnenud aastal külastajatele suletud, võetakse arvesse aastat, millal muuseum oli viimati kogu aasta avatud;
  5) taotleja on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumi ja pakutavate põhiteenuste ligipääsetavuse kirjelduse;
  6) taotlejal on arengukava ja selle elluviimise finantsplaan ning mõlemad kehtivad vähemalt taotluse esitamise aastale järgneval kalendriaastal;
  7) kolme aasta toetuse taotlejal on arengukava ja selle elluviimise finantsplaan ning mõlemad kehtivad vähemalt kolm taotluse esitamise aastale järgnevat kalendriaastat. Kui dokumendid kehtivad nõutust vähem, peab taotleja lisama kinnituse, et esitab uuendatud arengukava ja finantsplaani järgnevate aastate kohta kas toetuse kasutamise teise või kolmanda aasta 1. jaanuariks;
  8) taotleja on teinud avalikult kättesaadavaks muuseumi kogumispõhimõtted;
  9) taotlejal ei ole riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
  10) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande esitamise võlga;
  11) taotlejal ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees;
  12) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

  (2) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud abina, ei tohi taotleja olla raskustes olev ettevõtja grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

  (3) Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud abina, ei tohi taotlejale olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, täitmata korraldust toetuse tagasimaksmiseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile ega muule riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavale muuseumile.

4. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 10.   Taotluste menetlemine

  (1) Taotlust menetletakse kuni 90 kalendripäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

  (2) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul või taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

  (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

  (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet, kui ta leiab, et taotluses esinevad puudused.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks.

  (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt läbi, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded.

§ 11.   Riigi sihtasutuse muuseumi taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine

  (1) Toetuse taotlust hindab käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud toetuse andja.

  (2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla taotleja põhikirjaliste eesmärkidega ja olemasolu korral sihtasutuse asutaja ootuste dokumendis sätestatuga. Toetust ei eraldata tegevuseks, mis ei ole eelnimetatud eesmärkide ja ootustega seotud või on nendega vastuolus.

  (3) Toetuse suurus kujuneb riigi sihtasutuse muuseumide tegevuse omavahelises võrdluses ning võttes aluseks varasema samast taotlusvoorust samale taotlejale eraldatud toetuse suuruse, juhindudes käesoleva määruse lisas 1 toodud metoodikast.

  (4) Kui taotlusvooru eelarve jääb võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks, siis toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta.

  (5) Kõrgharidusega kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära tõusuga kaasneva lisatoetuse jaotuse otsustab toetuse andja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi vahel sõlmitava kokkuleppe alusel.

  (6) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäära tõusuga kaasneva lisatoetuse jaotuse otsustab toetuse andja.
[RT I, 24.11.2023, 4 - jõust. 27.11.2023]

  (7) Kui taotleja saab lõigetes 5 või 6 nimetatud lisatoetust, siis loetakse lisatoetus tegevustoetuse osaks, kuid seda ei loeta taotlusvooru eelarve suurenemiseks ning toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta.
[RT I, 24.11.2023, 4 - jõust. 27.11.2023]

§ 12.   Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik, halduslepingus sätestatud ülesannete täitmise toetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine

  (1) Toetuse taotlust hindab käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud toetuse andja.

  (2) Toetuse andja hindab taotluse ja sellele lisatud dokumentide kooskõla halduslepingus sätestatud ülesannetega. Toetust ei eraldada tegevuseks, mis ei ole eelnimetatud ülesannetega seotud või on nendega vastuolus.

  (3) Toetuse suurus kujuneb võrdluses riigi sihtasutuse muuseumide tegevusega, juhindudes käesoleva määruse lisas 1 toodud metoodikast. Ainult riigile kuuluvat arheoloogiakogu kasutavate muuseumide taotlusi hinnatakse võrdluses teiste ainult arheoloogiakogu kasutavate muuseumidega.

  (4) Kui taotlusvooru eelarve ja taotlejad jäävad võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks, siis toetuse suuruse ümberhindamist lisas 1 toodud metoodika alusel ei tehta.

§ 13.   Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse taotluse hindamine ja toetuse suuruse kindlaksmääramine

  (1) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse taotluse hindamiseks moodustab käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud toetuse andja nõuandva komisjoni, mille volituste tähtaeg on viis aastat ja mille koosseis kooskõlastatakse valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.

  (2) Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab toetuse andja käskkirjaga ning avalikustab oma veebilehel.

  (3) Komisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu korral taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras.

  (4) Komisjon hindab taotlejale ja taotlusele käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavaid taotlusi käesoleva määruse lisas 2 esitatud metoodika alusel. Komisjon võib vajaduse korral taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte.

  (5) Kui taotlusvooru eelarve ja taotlejad jäävad võrreldes eelneva kalendriaastaga samaks, siis toetuse suuruse ümberhindamist lisas 2 toodud metoodika alusel ei tehta.

  (6) Komisjonil on vajaduse korral õigus kutsuda taotleja taotlust kaitsma või esitada taotlejale täpsustavaid küsimusi. Küsimustele vastates saab taotleja esitatud taotlust selgitada, kuid mitte muuta.

  (7) Komisjon teeb toetuse andjale põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks.

  (8) Komisjonil on õigus oma esialgne ettepanek ümber vaadata ning vastavalt teise ja kolmanda aasta toetuse eraldamise ettepanekut vähendada või suurendada, kui taotlusvooru eelarve maht on vähenenud või suurenenud, rakendades käesoleva määruse lisa 2 punktis 10 sätestatud metoodikat.

  (9) Komisjoni liikmete ja ekspertide tööd tasustatakse § 5 lõikes 3 nimetatud toetuse andja kehtestatud korra kohaselt.

§ 14.   Toetuse otsus

  (1) Toetuse eraldamise või eraldamata jätmise otsustab toetuse andja käskkirjaga.

  (2) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi kolme aasta toetuse puhul otsustatakse toetuse summa igal eelarveaastal eraldi käskkirjaga, võttes aluseks komisjoni ettepaneku.

  (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui esitatud taotluste rahaline maht ületab selleks otstarbeks ette nähtud eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud.

  (4) Taotluse osalisel rahuldamisel võrreldakse kõiki samaks tähtajaks esitatud taotlusi ning arvestatakse konkreetsele taotlusele antud punkte, varasemat samast taotlusvoorust samale taotlejale eraldatud toetuse suurust ning eelarveliste vahendite olemasolu.

  (5) Taotleja võib osalise toetuse vastu võtta tingimusel, et seda on taotluse osalise rahuldamise korral võimalik kasutada eesmärgipäraselt.

  (6) Taotluse võib jätta rahuldamata, kui:
  1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
  2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
  3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
  4) hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
  5) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatava tegevuse muutmise kohta;
  6) taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on võimalik saavutada ilma toetuseta.

5. peatükk Toetuste maksmine, aruandlus ja toetuste tagasinõudmine 

§ 15.   Toetuse maksmine

  Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kui taotluse rahuldamise otsusest ei tulene teisiti.

§ 16.   Toetuse kasutamise aruanne

  (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale aruande digitaalselt allkirjastatuna või e-keskkonna kaudu.

  (2) Aruanne esitatakse toetuse kasutamise kalendriaastale ja kolme aasta toetuse puhul kolmanda toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruariks, kui toetuse otsusest ei tulene teisiti.

  (3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tähtaja saabumist.

  (4) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.

  (5) Aruande menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva aruande esitamisest arvates.

  (6) Aruande menetlemisel kontrollib toetuse andja, kas:
  1) aruandes esineb puudusi;
  2) toetuse saaja tegevus vastab toetuse kasutamise eesmärgile;
  3) toetuse saamisega seotud kohustus või nõue on täidetud;
  4) esitatud andmed on täielikud ja õiged.

  (7) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise kuludokumente.

  (8) Kui aruandes esineb puudusi, annab toetuse andja toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg.

  (9) Toetuse andja võib jätta aruande kinnitamata, kui:
  1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud;
  2) teadlikult on esitatud valeandmeid;
  3) toetuse taotluses kirjeldatud tegevused on olulises mahus ellu viimata;
  4) tegevuste toimumine ei ole tõendatud.

  (10) Toetuse andja teeb aruande kinnitamata jätmise otsuse teatavaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata riigi sihtasutuse muuseumile, kes esitab tegevustoetuse kasutamise aruande majandusaasta aruande kooseisus koos ülevaatega asutaja ootuste täitmisest riigivaraseaduses sätestatud tähtajaks.

§ 17.   Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

  (1) Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:
  1) toetuse saaja ei ole toetust kasutanud eesmärgipäraselt;
  2) toetuse saaja on toetust kasutanud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
  3) toetuse saaja on jätnud aruande esitamata;
  4) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud näiliselt, sealhulgas esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
  5) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
  6) esitatud aruannet ei ole kinnitatud.

  (2) Toetuse andja võib kolme aasta toetuse puhul väljamaksed peatada, kui toetuse saajal:
  1) on esitamata käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud uuendatud arengukava või finantsplaan;
  2) on esitamata majandusaasta aruanne seaduses ettenähtud korras ja tähtajal;
  3) on riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlg, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt.

  (3) Toetuse saaja tagastab toetuse selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks.

  (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Kui toetus on käsitletav käesoleva määruse § 3 lõikes 1 või 5 nimetatud abina, siis võib otsuse teha kümne aasta jooksul toetuse saajale toetuse eraldamisest arvates.

  (5) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 500 eurot, kuid mitte rohkem kui kaks protsenti määratud toetusest, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata.

  (6) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

6. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused 

§ 18.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ning tegevuste eduka elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) kasutab toetust eesmärgipäraselt;
  2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ning toetuse kasutamise aruande;
  3) tagab, et oleks täidetud käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud tingimus;
  4) tagab muuseumisse tasuta sissepääsu muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punktis 1 nimetatud sihtrühmadele;
  5) järgib tegevuste elluviimisega seotud asjade või teenuste ostmisel riigihangete seaduses toodud põhimõtteid, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, peab ta võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb toetuse eest tehtavate tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb aruandlusele lisada sellekohane põhjendus;
  6) järgib riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel;
  7) säilitab toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ja muid tõendeid käesoleva määruse § 3 lõikes 6 nõutud aja jooksul, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina;
  8) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevuste elluviimisega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning toetusest soetatud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
  9) tagastab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks;
  10) võimaldab toetuse andjal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi;
  11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 19.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus:
  1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses, muudes õigusaktides või toetuse otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
  2) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses;
  3) esitada arvamus ja vastuväited haldusmenetluse seaduses §-s 40 toodud juhtudel.

§ 20.   Toetuse andja kohustused

  Toetuse andja on kohustatud:
  1) tagama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina;
  2) säilitama toetuse taotlemise ja andmisega seotud dokumente ning muid tõendeid käesoleva määruse § 3 lõikes 6 nõutud aja jooksul, kui toetus eraldatakse riigiabina või vähese tähtsusega abina;
  3) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel või asjakohases infosüsteemis;
  4) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  5) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 21.   Toetuse andja õigused

  Toetuse andjal on õigus:
  1) kontrollida toetuse kasutamist ja tegevuste elluviimist;
  2) nõuda taotluses kirjeldatud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 22.   Määruse rakendamine

  (1) Määruses sätestatud korda rakendatakse valdkonna eest vastutavas ministeeriumis 2024. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes ning muudes ministeeriumides 2027. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes.

  (2) Määruse § 7 lõigetes 1–3 nimetatud toetuse piirmäära ja osakaalu nõuet ning § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimusi rakendatakse 2027. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvest eraldatavate vahendite suhtes.

Lisa 1 Riigi sihtasutuse muuseumi ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi, mida ei ole asutanud riik, tegevusnäitajate võrdlemise metoodika

Lisa 2 Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi toetuse taotluse hindamise metoodika