Teksti suurus:

Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:31.12.2016
Avaldamismärge:RT I, 24.12.2016, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
23.12.2016 otsus nr 50

Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 19.12.2016

§ 1.  Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 171 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, millelt makstav intress on § 17 kohaselt tulumaksuga maksustatav”;

3) paragrahvi 19 lõike 3 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) avaliku teenistuse seaduse § 49, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõigete 1 ja 7, Kaitseliidu seaduse § 61 lõigete 4–5, politsei ja piirivalve seaduse § 753, abipolitseiniku seaduse § 38, päästeseaduse § 41 ning hädaolukorra seaduse § 45 alusel makstavat hüvitist või toetust;”;

4) paragrahvi 23 tekst loetakse lõikeks 1 ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 6000 eurot, arvestades lõiget 2.”;

5) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Lõikes 1 sätestatud summat vähendatakse ühe euro võrra (kuid mitte enam kui nullini) 14 400 eurot ületava tulu iga lisanduva 1,80 euro kohta.

(3) Tuluna lõike 2 tähenduses käsitletakse lisaks tulumaksuga maksustatavale tulule ka maksustamisperioodil saadud § 44 lõikes 13 nimetatud tulu ja §-s 50 nimetatud, füüsilise isiku tasemel täiendavalt maksustamata tulu.”;

6) paragrahvi 231 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „perekonnaseaduse alusel”;

7) paragrahvis 232 asendatakse tekstiosa „2700 eurot” tekstiosaga „2832 eurot”;

8) paragrahvid 232 ja 233 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 25 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 282 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Sealhulgas võib §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot.”;

11) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui §-des 25 ja 26 nimetatud mahaarvamised ületavad lõikes 1 sätestatud piirmäärasid või kui §-s 231 nimetatud mahaarvamine ületab maksumaksja maksustatavat tulu, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud piirmäärasid arvestades oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade varasuhtena varaühisus. Paragrahvis 231 nimetatud mahaarvamise õiguse kasutamisel võib arvesse võtta mõlema abikaasa lapsed, kelle kohta ei arva täiendavat maksuvaba tulu maha kolmas isik.”;

12) paragrahvi 311 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „teha §-des 23 ja 232 sätestatud mahaarvamisi” tekstiosaga „arvata §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu maha”;

13) paragrahvi 40 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustatavalt intressilt (§ 17 lõiked 1 ja 3)” tekstiosaga „residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt (§ 17 lõige 1)”;

14) paragrahvi 41 punktis 1 asendatakse sõna „mahaarvamisi” sõnaga „mahaarvamist”;

15) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus maksuvaba tulu 500 eurot, mida vähendatakse ühe euro võrra (kuid mitte enam kui nullini) 1200 eurot ületava väljamakse iga lisanduva 1,80 euro kohta. Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa maha arvamise. Kui maksumaksjale ei tehtud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid igal kuul või kui väljamakse oli mõnel kuul 1200 eurost väiksem, on samal tulumaksu kinnipidajal õigus arvestada maksuvaba tulu summeeritult kalendriaasta algusest.”;

16) paragrahvi 42 lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 42 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud”;

18) paragrahvi 42 lõikes 22 asendatakse tekstiosa „Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud maksuvaba tulu” sõnadega „Maksuvaba tulu”;

19) paragrahvi 42 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 44 lõikest 11 jäetakse välja tekstiosa „232 ja 233,”;

21) paragrahvi 44 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „, 23, 231, 232 ja 233” tekstiosaga „, 23 ja 231”;

22) paragrahvi 44 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 44 lõike 6 punktis 1 asendatakse tekstiosa „, §-des 23, 232 ja 233” tekstiosaga „§-s 23”;

24) paragrahvi 46 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;

25) paragrahvi 46 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „või tema abikaasa”;

26) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 55 järgmises sõnastuses:

„(55) Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:
1) avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
2) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi;
3) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi;
4) kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;
5) ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.”;

27) seadust täiendatakse §-ga 564 järgmises sõnastuses:

§ 564. Tervise edendamise maksusoodustuse kasutamisest teatamine

(1) Residendist juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul katnud § 48 lõikes 55 nimetatud kulusid, on kohustatud nende kulude kohta esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni järgmise aasta 1. veebruariks.

(2) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

28) paragrahv 572 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 49 ja 50 järgmises sõnastuses:

„(49) Kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud § 25 lõiget 4 kohaldatakse maksumaksja suhtes, kellel oli selle kuupäeva seisuga nimetatud lõikes sätestatud õigus, kuni edasikantud intresside maha arvamise lõpuni.

(50) Tuludeklaratsiooni esitamisel 2016. aasta eest kohaldatakse kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud § 44 lõiget 2 ning § 46 lõikeid 1–6.”.

§ 2.  Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise või vigastuse teise kuni kaheksanda päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, ning § 13 lõikest 1 tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;”;

2) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sotsiaalmaksu määr käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 31, 32, 6, 61, 8, 9, 11, 13 ja 15 sätestatud juhtudel ning töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt.”.

§ 3.  Sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 30.06.2015, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 jäetakse välja;

2) paragrahvi 2 punktid 2 ja 3 jäetakse välja;

3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

31) paragrahvi 46 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õlle aktsiisimäär on 15,52 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;”;

4) paragrahvi 3 punktid 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4) paragrahvi 46 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õlle aktsiisimäär on 18,26 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

5) paragrahvi 46 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õlle aktsiisimäär on 20,09 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

6) paragrahvi 46 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õlle aktsiisimäär on 22,09 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

81) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 77,44 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.”;”;

6) paragrahvi 3 punktid 9–11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

9) paragrahvi 46 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 91,30 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 147,82 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 147,82 eurot veini hektoliitri kohta.

(5) Vahetoote aktsiisimäär on 289,33 eurot vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 26,28 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

10) paragrahvi 46 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 100,41 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 177,38 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 177,38 eurot veini hektoliitri kohta.

(5) Vahetoote aktsiisimäär on 318,26 eurot vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 28,91 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;

11) paragrahvi 46 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 110,45 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 212,86 eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.

(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 212,86 eurot veini hektoliitri kohta.

(5) Vahetoote aktsiisimäär on 350,09 eurot vahetoote hektoliitri kohta.

(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 31,80 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.”;”;

7) paragrahvi 3 punktid 33 ja 40 jäetakse välja;

8) paragrahv 6 jäetakse välja;

9) paragrahv 7 jäetakse välja;

10) paragrahv 8 jäetakse välja;

11) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva seaduse § 2 punkt 17 ning § 3 punktid 13, 18 ja 23 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.”;

12) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva seaduse § 3 punktid 3, 8, 29, 32, 36 ja 39 jõustuvad 2017. aasta 1. veebruaril.

(42) Käesoleva seaduse § 3 punktid 31 ja 81 jõustuvad 2017. aasta 1. juulil.”;

13) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse § 3 punktid 14, 19, 24, 30 ja 37 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.”;

14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva seaduse § 3 punktid 4 ja 9 jõustuvad 2018. aasta 1. veebruaril.”.

§ 4.  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kütus käesoleva seaduse mõistes on pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas (edaspidi koos mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos tahkekütus), vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode.”;

2) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Mootorivedelgaas käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 12 11 kuni 2711 19 00 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris.”;

3) paragrahvi 19 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Vedelgaas käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatav kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 12 11 kuni 2711 19 00.”;

4) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 112 järgmises sõnastuses:

„(112) Mootorimaagaas käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 11 00 või 2711 21 00 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris.”;

5) paragrahvi 20 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) esimesed kuus numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30 või 2707 50;”;

6) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Aktsiisikaupa on lubatud toota aktsiisilaos. Alkoholi on lubatud denatureerida aktsiisilaos, tollilaos ja vabatsoonis. Liiduvälise tollistaatusega kütust on lubatud töödelda seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuril ja vabatsoonis. Tahkekütuseid, maagaasi, mootorimaagaasi, elektrienergiat ja käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 2 nimetatud biokütust, välja arvatud biokütust, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 99, toodetakse väljaspool aktsiisiladu. Vedelat põlevainet toodetakse väljaspool aktsiisiladu juhul, kui selle tootmisel ei kasutata ühe komponendina kütust, mille tootmine on kohustuslik aktsiisilaos. Käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 1 nimetatud biokütust ning biokütust, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 99, peab tootma aktsiisilaos juhul, kui nimetatud biokütust toodetakse mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks. Ajutiselt ladustatud kütust on lubatud erimärgistada ka ajutise ladustamise kohas.”;

7) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) vedela põlevaine käitleja, tahkekütusest soojuse tootja, biokütuse käitleja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 54 nimetatud vedelgaasi tarbija ja jäätmetest kütuse tootja, kes ei ole aktsiisilaopidajad;”;

8) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 74 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„74) võrguettevõtja, kes kasutab maagaasi kütteainena või mootorimaagaasina või edastab maagaasi või mootorimaagaasi tarbijale (edaspidi maagaasi võrguettevõtja), maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja, võrguväliselt soetatud maagaasi tarbija ja võrguväliselt soetatud mootorimaagaasi käitleja (edaspidi kõik neli koos maagaasiaktsiisi maksja);”;

9) paragrahvi 24 lõike 3 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) siseriiklikult aktsiisiga maksustamata mootorivedelgaasi tanklasse lähetamise korral selle vastuvõtmisel tanklasse ja aktsiisiga maksustamata vedelgaasi lähetamise korral selle vastuvõtmisel muu isiku kui aktsiisilaopidaja poolt;”;

10) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Aktsiisiga maksustamata vedela põlevaine käitlejal ja kasutajal, sealhulgas vedelat põlevainet käitleval aktsiisilaopidajal (edaspidi vedela põlevaine käitleja), käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud väljaspool aktsiisiladu toodetava biokütuse käitlejal ja võrguväliselt soetatud mootorimaagaasi käitlejal (edaspidi mootorimaagaasi käitleja), tekib maksukohustus varaseimal hetkedest, millal sooritati üks alljärgnevatest toimingutest:
1) vedela põlevaine, biokütuse või mootorimaagaasi võõrandamine mootorikütusena või selle lisandina või nimetatud kütuste toimetamine tanklasse;
2) vedela põlevaine, biokütuse või mootorimaagaasi kasutusele võtmine mootorikütusena või selle lisandina;
3) vedela põlevaine või biokütuse kütteainena kasutusele võtmine, võõrandamine või nimetatud kütuste toimetamine soojuse tootja tegevuskohta kasutamiseks kütteainena.”;

11) paragrahvi 24 lõiget 51 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui vedela põlevaine käitleja pakub vedelat põlevainet müügiks mootorikütusena või selle lisandina või on toimetanud selle tanklasse või võtnud kasutusele mootorikütusena või selle lisandina, ei hinnata enam vedela põlevaine omadusi, vaid maksukohustus tekib diislikütuse aktsiisimääraga ilma muul otstarbel kasutamise tõendamise võimaluseta.”;

12) paragrahvi 24 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(52) Isikul, kes käitleb käesoleva seaduse § 66 lõikes 81 nimetatud rasket kütteõli või § 66 lõikes 91 nimetatud põlevkivikütteõli, tekib maksukohustus diislikütuse aktsiisimääraga varaseimal hetkedest, millal sooritati üks alljärgnevatest toimingutest:
1) nimetatud kütuse võõrandamine mootorikütusena või selle lisandina;
2) nimetatud kütuse toimetamine tanklasse või punkerdamiskohta;
3) nimetatud kütuse mootorikütusena või selle lisandina kasutusele võtmine.”;

13) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses:

„(53) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 52 nimetatud raskelt kütteõlilt või põlevkivikütteõlilt on eelnevalt makstud aktsiis, arvutatakse maksukohustus selle tekkimise päeval kehtiva diislikütuse aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem makstud aktsiisisumma lahutamisel. Aktsiisisumma arvestamisel teisendab aktsiisimaksja käesolevas lõikes nimetatud raske kütteõli või põlevkivikütteõli koguse kilogrammidest liitritesse käesoleva seaduse § 66 lõikes 21 sätestatud leppetingimustel, arvestades raske kütteõli või põlevkivikütteõli tihedust.”;

14) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses:

„(54) Vedelgaasi tarbijal, kes võtab tarbimisse lubatud ja aktsiisiga maksustatud vedelgaasi kasutusele mootorikütusena, tekib maksukohustus mootorivedelgaasilt selle kasutusele võtmise päeval, või kui kasutusele võtmise päeva ei suudeta kindlaks teha, siis avastamise päeval. Maksukohustus arvutatakse selle tekkimise päeval kehtiva mootorivedelgaasi aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem makstud aktsiisisumma lahutamisel.”;

15) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 55 järgmises sõnastuses:

„(55) Isikul, kes võtab tarbimisse lubatud ja aktsiisiga maksustatud eriotstarbelise diislikütuse kasutusele vedelkütuse erimärgistamise seaduses nimetamata otstarbel, tekib maksukohustus selle kasutusele võtmise päeval, või kui kasutusele võtmise päeva ei suudeta kindlaks teha, siis avastamise päeval. Maksukohustus arvutatakse selle tekkimise päeval kehtiva diislikütuse aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem makstud aktsiisisumma lahutamisel.”;

16) paragrahvi 24 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–52 nimetatud isikul tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata biokütuse, raske kütteõli, põlevkivikütteõli või vedela põlevaine põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval, või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.”;

17) paragrahvi 24 lõiget 62 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Maagaasi võrguettevõtjal ning maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjal tekib maksukohustus mootorimaagaasi ise kasutusele võtmisel või selle võõrandamisel muule isikule kui võrguettevõtja.”;

18) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, maksuesindaja, tahkekütusest soojuse tootja, biokütuse käitleja, jäätmetest kütuse tootja, maagaasiaktsiisi maksja ja elektriaktsiisi maksja puhul on aktsiisikauba maksustamisperiood kalendrikuu.”;

19) paragrahvi 25 lõike 22 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud ettevõtja, § 22 lõike 1 punktis 8 nimetatud isik, § 24 lõikes 5 nimetatud vedela põlevaine käitleja ja § 24 lõigetes 51–55 nimetatud isik, kes ei ole aktsiisilaopidaja, esitavad aktsiisideklaratsiooni ja maksavad aktsiisi hiljemalt viiendal päeval maksukohustuse tekkimise päevast arvates.”;

20) paragrahvi 25 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 24 lõikes 5 nimetatud isik” tekstiosaga „§ 24 lõikes 5 nimetatud isik, välja arvatud vedela põlevaine käitleja”;

21) paragrahvi 33 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Elektriaktsiisi maksja ja maagaasiaktsiisi maksja peavad mõõtma oma tarbitava ja tarbijale või muule isikule edastatud elektrienergia, mootorimaagaasi, maagaasi ja soojuse tootmiseks kasutatava maagaasi kogust.”;

22) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Aktsiisimaksja, kes lubab tarbimisse käesoleva seaduse § 66 lõikes 81 nimetatud rasket kütteõli, peab mõõtma iga sellise tarbimisse lubatava raske kütteõli partii tihedust temperatuuril 15 ºC, viskoossust temperatuuril 40 ºC ja väävlisisaldust, kasutades selleks Eesti standardis EVS-EN 590 nimetatud katsemeetodeid. Põhjendatud juhul võib maksuhaldur aktsiisimaksja taotlusel lubada tiheduse, viskoossuse ja väävlisisalduse harvemat mõõtmist.

(6) Aktsiisimaksja, kes lubab tarbimisse käesoleva seaduse § 66 lõikes 91 nimetatud põlevkivikütteõli, peab maksuhalduri nõudmisel mõõtma iga sellise tarbimisse lubatava põlevkivikütteõli partii tihedust temperatuuril 15 ºC, viskoossust temperatuuril 40 ºC ja väävlisisaldust kasutades selleks Eesti standardis EVS-EN 590 nimetatud katsemeetodeid.”;

23) paragrahvi 331 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnad „vedelgaasi ja vedelgaasi komponentide käitlejal” sõnadega „vedelgaasi ja mootorivedelgaasi käitlejal”;

24) paragrahvi 332 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva seaduse § 33 lõigetes 5 ja 6 nimetatud aktsiisimaksja peab raske kütteõli ja põlevkivikütteõli tiheduse, viskoossuse ja väävlisisalduse mõõtmise tulemused dokumenteerima ning pidama nende üle arvestust.”;

25) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) pidama iga aktsiisilaost lähetatud vedela põlevaine partii puhul arvestust selles sisalduvate kütuste kohta liikide ja koguste lõikes ning kui vedela põlevaine partii sisaldab rasket kütteõli või põlevkivikütteõli, tuleb arvestuses kajastada nende tihedus temperatuuril 15 ºC, viskoossus temperatuuril 40 ºC ja väävlisisaldus.”;

26) paragrahvi 46 lõike 1 teine lause muudetakse ja lõiget täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Väikeõlletootja, kes tootis eelmisel kalendriaastal õlut kuni 6000 hektoliitrit, jooksva aasta algusest kalendriaasta jooksul toodetud kuni 6000 hektoliitri õlle aktsiisimäär on 50 protsenti käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud aktsiisimäärast. Õlletootmise alustamisel kohaldatakse soodusmäära, kui planeeritav õlle tootmismaht aastas on kuni 6000 hektoliitrit.”;

27) paragrahvi 46 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „3000 hektoliitrit” tekstiosaga „6000 hektoliitrit”;

28) paragrahvi 46 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud soodusmäära kohaldamiseks peab Eestis tootmist alustav väikeõlletootja esitama maksuhaldurile andmed toodangu planeeritava mahu kohta kalendriaastas ja käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tingimustele vastavuse kohta enne soodusmäära kohaldamist. Välisriigis asuv väikeõlletootja või tema toodangut tarbimisse lubav isik peab esitama maksuhaldurile andmed eelmise kalendriaasta toodangu mahu kohta või tootmise alustamisel toodangu planeeritava mahu kohta ja käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tingimustele vastavuse kohta enne soodusmäära kohaldamist.”;

29) paragrahvi 66 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vedelgaasi aktsiisimäär on 55,15 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.”;

30) paragrahvi 66 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vedelgaasi aktsiisimäär on 68,94 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.”;

31) paragrahvi 66 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vedelgaasi aktsiisimäär on 86,17 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.”;

32) paragrahvi 66 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vedelgaasi aktsiisimäär on 107,71 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.”;

33) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Mootorivedelgaasi aktsiisimäär on 193 eurot 1000 kilogrammi mootorivedelgaasi kohta.”;

34) paragrahvi 66 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Raske kütteõli aktsiisimäär on 559 eurot 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta.”;

35) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Raske kütteõli, mille tihedus temperatuuril 15 ºC on suurem kui 900 kilogrammi m3 kohta, viskoossus temperatuuril 40 ºC on suurem kui 5 mm2/s ja väävlisisaldus on suurem kui 0,5 massiprotsenti, aktsiisimäär on 58 eurot 1000 kilogrammi kohta.”;

36) paragrahvi 66 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 548 eurot 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta.”;

37) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Põlevkivikütteõli, mille tihedus temperatuuril 15 ºC on suurem kui 900 kilogrammi m3 kohta, viskoossus temperatuuril 40 ºC on suurem kui 5 mm2/s ja väävlisisaldus on suurem kui 0,5 massiprotsenti, aktsiisimäär on 57 eurot 1000 kilogrammi kohta.”;

38) paragrahvi 66 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Maagaasi aktsiisimäär on 50,65 eurot 1000 m3 maagaasi kohta.”;

39) paragrahvi 66 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Maagaasi aktsiisimäär on 63,31 eurot 1000 m3 maagaasi kohta.”;

40) paragrahvi 66 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Maagaasi aktsiisimäär on 79,14 eurot 1000 m3 maagaasi kohta.”;

41) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:

„(101) Mootorimaagaasi aktsiisimäär on 47,32 eurot 1000 m3 mootorimaagaasi kohta.

(102) Veeldatud olekus mootorimaagaasi aktsiisimäär on 66 eurot 1000 kilogrammi nimetatud kütuse kohta.”;

42) paragrahvi 66 lõige 15 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 66 lõike 21 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maagaasi ja mootorimaagaasi aktsiisisumma arvutatakse maagaasi rõhul 101,325 kPa ja temperatuuril 20 ºC.”;

44) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse sõna „vedelgaasi” sõnaga „mootorivedelgaasi”;

45) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda.”.

§ 5.  Käibemaksuseaduse muutmise seaduse muutmine

Käibemaksuseaduse muutmise seaduses (RT I, 29.04.2016, 6) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 16 jäetakse välja;

2) paragrahvi 2 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, 16”.

§ 6.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 10 lõike 2 punkt 7 ja § 17 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7.  Perehüvitiste seaduse muutmine

Perehüvitiste seaduses (RT I, 08.07.2016, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 73 punktis 4, millega muudetakse perehüvitiste seaduse § 21 lõiget 2, asendatakse arv „200” arvuga „300”;

2) paragrahvi 73 punktis 4, millega muudetakse perehüvitiste seaduse § 21 lõiget 3, asendatakse arv „370” arvuga „400”.

§ 8.  Ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse (vastu võetud 14.12.2016) § 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „12 protsenti” tekstiosaga „13 protsenti”.

§ 9.  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

2) peatükk 41 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 372 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 ei kohaldata osalise või puuduva töövõimega isikule.”;

4) paragrahvi 432 lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 432 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimakse maksmisel 2017. aastal ja selle tagasinõudmisel lähtutakse 2016. aasta 31. detsembril kehtinud õigusaktides sätestatust.”;

6) paragrahvi 432 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 432 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse 372 lõiget 2 rakendatakse tagasiulatuvalt 2016. aasta 1. jaanuarist.”.

§ 10.  Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seaduse § 221 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Maksu- ja Tolliametil on õigus saada töötukassalt õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks teavet isiku osalise või puuduva töövõime perioodi kohta.

(22) Maksu- ja Tolliametil on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks teavet isiku töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni saamise perioodi kohta.”.

§ 11.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 9 punktid 3 ja 7 ning § 10 jõustuvad 2016. aasta 31. detsembril.

  (3) Käesoleva seaduse § 4 punktid 1–25, 29, 33–37 ja 41–45 jõustuvad 2017. aasta 1. juulil.

  (4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–2, 4–6, 8, 12–21, 23, 26, 27, § 4 punktid 30 ja 38, § 6, § 8 ning § 9 punkt 4 jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

  (5) Käesoleva seaduse § 4 punktid 31 ja 39 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.

  (6) Käesoleva seaduse § 4 punktid 32 ja 40 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.

  (7) Käesoleva seaduse § 9 punkt 6 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json