Teksti suurus:

Markšeideritöö kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.01.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2016
Avaldamismärge:RT I, 25.01.2012, 4

Markšeideritöö kord

Vastu võetud 23.01.2012 nr 9

Määrus kehtestatakse „Kaevandamisseaduse” § 8 lõike 5 alusel.

1. peatükk Üldnõuded 

§ 1. Markšeideritööle esitatavad üldnõuded

 (1) Markšeideritöödel tuleb tagada mõõtmiste täpsus ja jälgitavus, kontrollitavus, tulemuste kasutatavus. Markšeideritööd tuleb dokumenteerida.

 (2) Markšeideritöid tuleb teha kooskõlas ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korraga ning üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korraga, arvestades käesolevast määrusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Markšeiderimõõdistuste sagedus

  Markšeiderimõõdistusi tuleb teha maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamisele kehtestatud korrast tuleneval sagedusel. Markšeiderimõõdistus tuleb teha ka kaevandamise lõpetamisel.

§ 3. Mäeeraldise piirest väljumisest teavitamine

  Markšeiderimõõdistuse tegija, kes avastab maavara, kivimi või setendi looduslikust seisundist väljaviimise väljastpoolt mäeeraldise piiri, teavitab sellest kaevandamisloa omanikku, kui töö tellija ei ole kaevandamisloa omanik. Mäeeraldise piirest väljumised tuleb kajastada ka markšeideridokumentatsioonis.

§ 4. Markšeiderimõõdistuste kontrollimine

 (1) Markšeideritööd peavad olema kontrollitavad kordusmõõdistamiste ja -arvutustega.

 (2) Tehtud mõõdistamistööde kvaliteeti hinnatakse eksperimentaalsete ja lubatud standardhälvete võrdlemise teel. Sulgemisvigade absoluutväärtuste jaotus peab vastama tabelis 1 esitatud suhtele:

Tabel 1

Sulgemisvigade absoluutväärtused

Vigade arv 100 juhtumi kohta

(0 kuni 0,5)s

38

(0 kuni 1,0)s

68

(0 kuni 1,5)s

87

(0 kuni 2,0)s

95

(0 kuni 2,5)s

99

(0 kuni 3,0)s

997 tuhandest

Siin ja edaspidi tekstis: s – standardhälve.

 (3) Kahe mõõtesuuruse väärtuse erinevus kordusmõõtmisel ei tohi ületada tabelis 2 toodud suhtarve. Mahu kahe määrangu lubatud erinevuse korral jäetakse lõplikuks mõõtetulemuseks esimene määrang.

Tabel 2

Maht (1000 m³)

Kuni 20

20–50

50–200

200–1000

Üle 1000

Kahe erineva määrangu lubatud suhteline erinevus väiksema mõõtetulemuse suhtes (%)

12

8

4

3

2

§ 5. Puistangu ja lao mõõdistamine

 (1) Välispuistangute ja rikastusjääkide mõõdistamisel on mõõdistamise objektideks puistangute servade ja astangute terrasside kontuurid, transporditeed, alalised elektriliinid, sideliinid ja muud taolised objektid. Puistangud mõõdistatakse mõõtkavas 1:1000 või 1:2000.

 (2) Enne kaevise ladustamist lao territoorium tasandatakse, mõõdistatakse ning koostatakse laopõhjaplaan (mõõtkava mitte väiksem kui 1:1000, reljeefi lõikevahe 0,5–1,0 meetrit). Mõõdistamispunktid paigaldatakse kohtadesse, kus on tagatud nende säilivus kogu ladustamisperioodi vältel.

2. peatükk Dokumentatsioon 

§ 6. Markšeideridokumentatsioon

 (1) Markšeideridokumentatsioon koosneb seletuskirjast, mõõdistuste tulemustest, arvutustest ja graafilisest osast.

 (2) Markšeideridokumentatsiooni seletuskiri sisaldab selgitusi markšeideritööde ja muu markšeideridokumentatsiooni kohta. Seletuskirja peab hoidma ajakohasena, kuid uut seletuskirja ei ole vaja koostada, kui varasemate mõõtmistega võrreldes ei muutu mõõtmise metoodika, tehnoloogia ja muud olulised mõõtmise asjaolud.

 (3) Markšeideridokumentatsiooni graafiline osa sisaldab maavara kaevandamiseks eraldatud mäeeraldise ja maakasutusõigusega antud maa-ala plaane, kaeveõõnte plaane ja teisi jooniseid, mis kujutavad mäeeraldise geoloogilist läbilõiget, kaeveõõnte ruumilist paigutust, maardla või selle osa avamist, kaevandamiseks ettevalmistamist ja kaevandamist.

 (4) Markšeideridokumentatsiooni tuleb elektroonilises vormis ja üldkasutatavas formaadis säilitada vähemalt 10 aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppu.

§ 7. Seletuskiri

  Seletuskirjas märgitakse:
 1) objekti iseloomustavad üldandmed ja geoloogiline iseloomustus;
 2) markšeideritöö aeg ja andmed teostaja kohta;
 3) tellija nimi;
 4) lähtepunktide andmed;
 5) geodeetilise sidumise andmed, sealhulgas mõõtemääramatus;
 6) kasutatud varasemate geodeetiliste tööde loetelu ja viited nende kasutamisele;
 7) andmed kasutatud mõõdistusmetoodika, mõõdistusseadmete, andmetöötluse ning tarkvara kohta;
 8) selgitused maa-alal paiknevate tehnovõrkude kohta;
 9) ülevaade katastriüksuste piiridest, nende päritolust ja plaanile kandmise viisist;
 10) kaevandatud ja kaevandamata maavara mahu arvutusmeetodid;
 11) muud märkused.

§ 8. Mõõdistuste tulemused ja arvutused

 (1) Markšeidermõõdistuste tulemused ja arvutused kajastavad:
 1) kaevandatud, kasutatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud maavaravaru kogust;
 2) mäeeraldise piires ja väljaspool mäeeraldise piire kaevandatud maavara, setendi või kivimi kogust;
 3) kaevandamisega rikutud ja korrastatud maa pindala;
 4) mõõdistatud punktide kolmemõõtmelisi koordinaate.

 (2) Kaevandatud, kasutatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud maavara maht määratakse keskkonnaregistri maardlate nimistusse kantud maavaravaru plokkide kaupa. Turba puhul määratakse kogused ploki ja mõõdistatud kihi paksuse järgi.

 (3) Liiva ja kruusa kaevandamisel tuleb lisaks esitada eraldi peal- ja allpool geoloogilise uuringu aegset põhjaveetaset kaevandatud kogused.

 (4) Kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud turbavaru suuruse mõõdistamisel määratakse ka hästi- ja vähelagunenud turbalasundi piir.

 (5) Turba kaevandamisalade markšeiderimõõdistamine tehakse kogu turba lasundi paksuses, hoolimata mäeeraldise sügavusest.

 (6) Lisaks instrumentaalmõõdistamisele tuleb turba markšeiderimõõdistamisel võtta mäeeraldise piires maavara geoloogilise uuringu korras tarbevarule kehtestatud ulatuses proove jääklasundi loodusliku niiskuse ja lagunemisastme määramiseks.

 (7) Esmasel markšeiderimõõdistamisel tuleb käsipuuriga kontrollida turba lamami kõrgusandmeid vähemalt 10% mäeeraldise alale jäävate geoloogilise uuringu sondeerimispunktide ulatuses. Kontrollsondeerimine tuleb teha geoloogilise uuringu sondeerimimispunktides. Kontrollsondeerimisel saadud lamami kõrgusandmete keskmisel erinevusel üle 10 sentimeetri tuleb mäeeraldise alal teha maavara geoloogilise uuringu korras tarbevarule kehtestatud tihedusega uus sondeerimine. Kõrgusandmete süstemaatilise vea korral, mis võib tuleneda mõõdistamisel kasutatud koordinaatsüsteemide erinevusest võib geoloogilise uuringu andmeid kasutada, kui pärast vajaliku parandi sisseviimist ei ole kõrgusandmete keskmine erinevus üle 10 sentimeetri.

§ 9. Karjääri markšeideridokumentatsiooni graafiline osa

 (1) Markšeideridokumentatsiooni graafiline osa sisaldab järgmisi andmeid:
 1) kasutatud leppemärkide seletused;
 2) maa-ala plaan, millel on tähistatud maavara kaevandamiseks eraldatud mäeeraldise ja teenindusmaa piir ning maakasutusõigusega antud maa-ala piir;
 3) astangud, puistangud, tranšeed, veekõrvalduskraavid, settebasseinid ja muud rajatised;
 4) ala, mille piires on kaevandatud võrreldes eelmise markšeiderimõõdistamisega;
 5) mäeeraldise piiridest väljumised;
 6) statsionaarsed veoteed;
 7) rajatised, näiteks estakaadid, tõstukid, elektrialajaamad, alalised elektriliinid, hüdromehhaniseerimise seadmed, tammid, veeväljalasud, torujuhtmed ja pumbajaamad;
 8) lamami ning kaevandamata ala samakõrgusjooned;
 9) mõõdistamisaegne veetaseme kõrgus;
 10) mõõdistatud punktide absoluutkõrgused, plaani mõõtkavale vastava tihedusega;
 11) mõõtkava, koordinaatsüsteemi nimetus, põhja-lõuna suund, maavaravaru plokkide piirid.

 (2) Lisaks tuleb plaanile märkida mõõdistamispunkti absoluutkõrguse ja mäeeraldise jääklasundi paksus vähemalt 2 punkti ühele ruutdetsimeetrile (dm²). Vertikaalselt ületatud punktid tuleb tähistada selgelt eristatavalt.

 (3) Graafilise osa vormistamisel lähtutakse kaevandamisloa taotlusega esitatava graafilise dokumentatsiooni vormistamisele kohalduvatest nõuetest.

§ 10. Allmaakaevanduse markšeideridokumentatsiooni graafiline osa

 (1) Allmaakaevanduse dokumentatsiooni graafiline osa sisaldab järgmisi andmeid:
 1) plaanil kasutatud leppemärkide seletused;
 2) maa-ala plaan, millele on tähistatud mäeeraldise piir;
 3) surfid, veekõrvalduskraavid, settebasseinid, sisepuistangud ja muud taolised rajatised;
 4) tegevad ja suletud kaeveõõned nende nimetustega;
 5) igakuised ja -aastased ee edasiliikumise kuupäevad;
 6) alaliselt üleujutatud kaeveõõnte ja tulekahjudega seotud alad;
 7) vajumid, varinguavad ja -lehtrid, lõhed maapinnal, karstialad ja muud geoloogilised rikked;
 8) mäeeraldise piiridest 200-meetrises vööndis asuvad naaberkaevanduste kaeveõõned;
 9) tehis- ja looduslikud veekogud, jõed, ojad ning veekraavid, kui need asuvad kaevanduse mõjupiirkonnas;
 10) kaevandatud alasse jäetud varu;
 11) mahakantud ja kadudesse kantud maavaravarudega alad;
 12) puuraugud;
 13) ohualade piirid, näiteks tulekahjude, üleujutatud kaeveõõnte, maalihete ja varingute alad).

 (2) Püst- ja kaldšahtide lõigetel kujutatakse:
 1) šahti suue, seinad ja põhi, alaline toestik ning märgitakse selle materjal;
 2) ühinemiskohad šahtiõue, käikude ja ventilatsioonikanalitega ning geoloogiline ja hüdrogeoloogiline situatsioon;
 3) püstšahti horisontaalsed läbilõiked.

 (3) Šahtiõue joonistel kujutatakse kaeveõõned koos kõigi töötava kaevanduse kaeveõõntesse loodud rajatistega, markšeideritugivõrgu alalised punktid ja reeperid, iseloomulike punktide kõrgused ja alaline toestik, geoloogiline situatsioon, veekõrvalduse torustikud ja pumbajaamad.

3. peatükk Täpsusnõuded allmaakaevanduste mõõdistamisel 

§ 11. Allmaa-markšeiderivõrgud

 (1) Allmaa-markšeiderivõrku tuleb täiendada vastavalt kaeveõõnte edasiliikumisele. Markšeiderivõrgu käikude punktid ei tohi kaeveõõnte etest maha jääda rohkem kui 800 m. Üleujutatud või gaasistunud kaeveõõnest 50 meetri kaugusel ei tohi markšeiderivõrgu punktide omavaheline kaugus ohtlikule alale lähenevad kaeveõõnes ületada 30 meetrit.

 (2) Allmaa-markšeiderivõrgud orienteeritakse vähemalt kaks korda. Ühe ja sama joone orienteerimistulemuste erinevus ei tohi ületada 3 minutit. Direktsiooninurga lõppsuuruseks võetakse nurkade kaalutud keskmine väärtus.

§ 12. Polügonomeetriliste käikude nurkade ja joonte mõõtmised

 (1) Nurgamõõdistused polügonomeetriliste käikude mõõdistamisel teostatakse täpsusega vähemalt 15 minutit.

 (2) Polügonomeetriliste käikude jooned mõõdetakse kaks korda – otse ja vastassuunas. Jooni on lubatud mõõta ühes suunas koos vahepealse ripploodide nihutamisega, joone kallakusnurga muutmisega või mõõdulindi nihutamisega kordusmõõtmisel.

 (3) Lubatud erinevused joone pikkuse kahe mõõtmise vahel on järgmised:
 1) kaugusmõõtjaga mõõdetud jooned – 3 sentimeetrit;
 2) mõõdulindiga mõõtmisel – 1:3000 mõõdetud joonte pikkusest.

 (4) Suhteline lineaarne sulgemisviga kinnises polügoonis ei tohi ületada 1:3000 käigu pikkusest ja lahtises polügoonis 1:2000. Erinevus kahe mõõtmistulemuse vahel polügonomeetrilises käigus ei tohi ilma eelneva nurkade tasandamiseta olla suurem kui 1:2000 käigu summaarsest pikkusest. Käigu pikkusel alla 500 m ei tohi absoluutne sulgemisviga lahtises polügoonis ületada 25 cm.

 (5) Sektsioonideks jagatud ja käigu lõpus tugivõrgu punktiga seotud polügonomeetrilises käigus ei tohi absoluutne lineaarne sulgemisviga plaanil ületada 0,8 mm.

§ 13. Tugivõrgu punktide kõrguste määramine

 (1) Kaeveõõntesse tugivõrgu punktidele kõrguste siirmine tehakse sõltumatult kaks korda läbi vertikaalsete, horisontaalsete või kaldkaeveõõnte.

 (2) Tehnilist geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse üldjuhul vähem kui 5° kaldega kaeveõõntes. Enne nivelleerimist kontrollitakse lähtereeperite püsivust. Kontrollimisel saadud kõrguskasvu ja varem määratud kõrguskasvu vahe ei tohi ületada 30 mm.

§ 14. Allmaa-mõõdistamisvõrgud

 (1) Allmaa-mõõdistamisvõrgud koosnevad ettevalmistuskaeveõõnte mõõdistamiseks rajatud käikudest.

 (2) Täpsusnõuded teodoliitkäigu kohta on esitatud tabelis 3:

Tabel 3

Käigu tüüp

Nurgamõõtmise
standardhälve

Käigu piirpikkus
kilomeetrites

Käigu joonepikkuse
kahe mõõtmise
lubatav erinevus

horisontaal-
nurgas

vertikaal-
nurgas

Teodoliitkäik

40″

60″

1,0

1:1000

 (3) Teodoliitkäigu punktide mahajäämus ettevalmistuskaeveõõne kaeveõõntes ei tohi ületada 100 m. Kaeveõõne läbindamisel ohtliku ala piiri suunas ja vahetult ohtlikus alas rajatakse teodoliitkäigud vastavalt ee edasinihkele, kuid mahajäämusega mitte üle 30 meetri. Neil juhtudel määratakse punktide koordinaadid sõltumatult kahel korral.

§ 15. Nurga- ja joonemõõtmised

 (1) Suhtelised lineaarsed sulgemisvead ei tohi ületada:
 1) seotud teodoliitkäikudes 1:1500;
 2) vabas ja kaks korda rajatud rippkäikudes 1:1000.

 (2) Koordinaatide suurused võib ümardada sentimeetriteni ja direktsiooninurgad teodoliitkäigus kuni 10 sekundi täpsuseni.

 (3) Punkti kõrguse siirmisel teodoliitkäigus trigonomeetrilise nivelleerimisega peab täitma järgmisi nõudeid:
 1) erinevus nulli aseme vahel käigu alguses ja lõpus ei tohi ületada 3 minutit;
 2) teodoliidi või signaali kõrguse kahe määramise vahe ei tohi ületada 10 millimeetrit;
 3) erinevus ühe ja sama joone kõrguskasvus ei tohi ületada 1:1000 tema pikkusest;
 4) lubatav käigu kõrguslik sulgemisviga ei tohi ületada 120 √L mm, kus L on käigu pikkus kilomeetrites.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 16. Varem koostatud dokumentatsioon

  Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud nõuetele vastav markšeideridokumentatsioon ei pea olema käesoleva määruse nõuetega kooskõlas.

§ 17. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. detsembri 2003. a määrus nr 258 „Markšeideritöö kord” (RTL 2003, 127, 2061) tunnistatakse kehtetuks.

Juhan Parts
Minister

Marika Priske
Kantsler