Alla 24-meetrise pikkusega laeva minimaalse vabaparda määramise nõuded
[RT I, 25.01.2012, 2 - jõust. 28.01.2012]
Vastu võetud 11.02.2003 nr 27
RTL 2003, 24, 354
jõustumine 22.02.2003
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 23.01.2012 | RT I, 25.01.2012, 2 | 28.01.2012 |
Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» § 43 lõike 6 alusel.
§ 1. Rakendusala
(1) Käesoleva määruse alusel kehtestatakse vabaparda määramise nõuded Eesti riigilippu kandval laeval pikkusega alla 24 m.
[RT I, 25.01.2012, 2 - jõust. 28.01.2012]
(2) [Kehtetu – RT I, 25.01.2012, 2 - jõust. 28.01.2012]
(3) [Kehtetu – RT I, 25.01.2012, 2 - jõust. 28.01.2012]
§ 2. Mõisted
1) pikkus (L – length meetrites) on 96% teoreetilise veeliini kogupikkusest. Teoreetiline veeliin asub 85% minimaalseima parda kõrgusel mõõdetuna kiilu ülemisest servast. Juhul kui pikkus vöörtäävi esiservast kuni rooli palleri teljeni, mõõdetuna mööda sama veeliini, on suurem, võetakse pikkuseks viimane. Laevadel, mis on konstrueeritud kiilukaldega, peab veeliin olema paralleelne teoreetilise veeliiniga;
[RT I, 25.01.2012, 2 - jõust. 28.01.2012]
2) kere pikkus (LH – length of hull meetrites) on laevakere väliskesta maksimaalne pikkus, mõõdetuna ilma väliskesta metallplaadistuse paksuseta või kuni välisplaadistuse servani, kui laeva plaadistus on muust materjalist;
3) tekita laev – laev, millel ei ole tekki kogu või osa laeva pikkusest;
4) mittesuletavad avad – avad, millel ei ole veekindlaid sulgureid, samuti avad, mis viivad peateki alla ja mida loetakse tinglikult mittesuletavateks. Viimaste hulka kuuluvad lasti- ja manluugid, uksed, sh veekindlad, avatavad ja mitteavatavad illuminaatorid, kui need ei ole varustatud tormikaantega. Mittesuletavateks avadeks ei loeta poltidega kinnitatud manluugi kaasi.
§ 3. Vabaparda määramise tingimused
(1) [Kehtetu – RT I, 25.01.2012, 2 - jõust. 28.01.2012]
(2) Laevas peab olema püstuvuse informatsioon. Laevadel kogumahutavusega alla 20 võib püstuvuse informatsiooni asemel olla juhend laeva ujuvuse ja püstuvuse säilitamise kohta.
(3) Sulgemata ava alumise serva vetteminekunurk tekklaeva kreenimisel ei tohi olla väiksem kui 25°.
(4) Sandeki (pardalati) ülemise serva vetteminekunurk tekita laeva kreenimisel ei tohi olla väiksem kui 12°.
(5) Kolme kolmnurkse süvisemärgiga tekita laevu ei tohi koormata nii, et laadungimärgi mis tahes kolmnurga alumine tipp läheks vette vaiksel veel.
(6) Kerepikkusega alla 24 m laevadele määratakse järgmised piirangud sõidupiirkonna (eemaldumise kaugus varjumispaigast) ja ilmastikutingimuste suhtes:
| Laevakere pikkus LH, m | Kuni 10 | 10–15 | 15–20 | 20–24 |
| Eemaldumine varjupaigast, miilid | ≤5 | ≤10 | ≤20 | ≤50 |
| Sama tekita laevale, miilid | ≤5 | ≤8 | – | – |
| Sama reisilaevale, miilid | – | ≤5 | ≤12 | ≤20 |
| Lubatud laine kõrgus h5%, m | ≤1,2 | ≤1,5 | ≤2,5 | ≤3,5 |
| Sama tekita laevale h5%, m | ≤1,0 | ≤1,25 | – | – |
| Tuuleiili kiirus reisilaevale, m/s | – | ≤12 | ≤15 | ≤18 |
(7) Lähtudes konkreetse laeva püstuvuse omadustest ja konstruktsioonide veekindlusest võib Veeteede Amet laiendada või kitsendada tabelis toodud piirangud.
§ 4. Minimaalse vabaparda määramine tekklaevadel
(1) Kerepikkusega alla 24 m tekiga laeva minimaalne vabaparras määratakse järgmise tabeli järgi:
| Kere pikkus LH, m | kuni 10 | 15 | 20 | 24 |
| Vabaparda kõrgus F0, mm | 200 | 250 | 300 | 350 |
|
Vahepealse pikkusega laeva vabaparras määratakse lineaarse interpolatsiooniga. |
||||
(2) Minimaalne vabaparda kõrgus kere plaadistuse (plangutuse) algpunktis (pakk kaasa arvatult) vööris peab olema:
FV = 55LH, mm.
(3) Minimaalne vabaparda kõrgus kere plaadistuse (plangutuse) lõpp-punktis ahtris (pupp kaasa arvatult) peab olema:
FA = 22LH, mm,
kuid mitte väiksem kui minimaalne vabaparras.
(4) Minimaalne vabaparda kõrgus 0,25 LH kaugusel kere plaadistuse (plangutuse) algpunktist vööris peab olema:
F¼LH = 35 LH, mm.
§ 5. Minimaalse vabaparda määramine tekita laevadel
(1) Tekita laeva minimaalne vabaparras määratakse järgmise tabeli järgi:
| Kere pikkus LH, m | kuni 10 | 10–12 | 12–15 |
| Vabaparda kõrgus F0, mm | 450 | 475 | 500 |
|
Vahepealse pikkusega laeva vabaparras määratakse lineaarse interpolatsiooniga. |
|||
(2) Minimaalne vabaparda kõrgus kere plaadistuse (plangutuse) algpunktis (pakk kaasa arvatult) vööris peab olema:
FV = 1,5 F0, mm.
(3) Minimaalne vabaparda kõrgus kere plaadistuse (plangutuse) lõpp-punktis ahtris (pupp kaasa arvatult) peab olema:
FA = 1,2 F0, mm
(4) Minimaalne vabaparda kõrgus 0,25 LH kaugusel kere plaadistuse (plangutuse) algpunktist vööris peab olema:
F¼LH = 1,2 F0, mm.
§ 6. Vabapardamärgi pardale kandmine
(1) Tekklaevale kerepikkusega 15 m ja enam kantakse mõlemale pardale, keskkaarele järgmiste mõõtudega vabapardamärk:
Kolmnurga alumine tipp peab asuma määratud vabaparda kõrguse võrra tekijoonest allpool.
(2) Veeteede Ameti määratud vabaparda tähise «EV» täht «E» kantakse kolmnurga alumisest tipust vasakule ja täht «V» paremale 100 mm kaugusele. Tähtede paksus on 15 mm ja kõrgus 75 mm.
(3) Tekklaevale kerepikkusega alla 15 m kantakse mõlemale pardale keskkaarele järgmiste mõõtudega vabapardamärk.
Kolmnurga alumine tipp peab asuma määratud vabaparda kõrguse võrra tekijoonest allpool.
(4) Veeteede Ameti määratud vabaparda tähise «EV» täht «E» kantakse kolmnurga alumisest tipust vasakule ja täht «V» paremale 60 mm kaugusele. Tähtede paksus on 12 mm ja kõrgus 60 mm.
(5) Tekita laevale kantakse mõlemale pardale järgmiste mõõtudega vabapardamärk:
Keskmine kolmnurk kantakse keskkaarele, teised vööri- ja ahtritäävile nii lähedale kui võimalik.
Kolmnurkade alumised tipud peab asuma määratud vabaparda kõrguse võrra tekijoonest allpool.
§ 7. Laevale väljastatakse määruse lisades toodud vormikohased vabapardamärgi tunnistused:
Lisa 1. Tunnistuse vorm tekklaevale pikkusega 15 m ja enam.
Lisa 2. Tunnistuse vorm tekklaevale pikkusega alla 15 m.
Lisa 3. Tunnistuse vorm tekita laevale.
Lisa 1 Tunnistuse vorm tekklaevale pikkusega 15 m ja enam.
Lisa 2 Tunnistuse vorm tekklaevale pikkusega alla 15 m.
Lisa 3 Tunnistuse vorm tekita laevale.
Facebook
Twitter