Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik halduse-valitsus

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistushaldusõigusavalik majandusõigus

12 ÕIGUS1206 õigusallikad ja õigusharudõigusallikasseadustik

16 MAJANDUS1611 majanduskasvmajandustingimusedmajandustegevus

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3236 infotehnoloogia ja andmetöötlusandmetöötlusandmebaas

HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioon

Teksti suurus:

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge:RT I, 25.03.2011, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.03.2011 otsus nr 875

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus1

Vastu võetud 23.02.2011

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse ülesanne

  Käesoleva seaduse ülesanne on sätestada majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja kord, sealhulgas reguleerida majandustegevuse alustamist, teostamist, lõppemist ja jätkamist, registri pidamist, riiklikku järelevalvet ja vastutust.

§ 2. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse igale ettevõtjale ning tema majandustegevusele kõigil tegevusaladel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

 (2) Käesolevat seadust ei kohaldata:
 1) notari ametitegevusele;
 2) kohtutäituri ametitegevusele.

 (3) Käesolevat seadust, välja arvatud §-d 9 ja 10, § 11 lõiked 5 ja 6, §-d 12 ja 13, § 22 lõiked 5 ja 6, § 31 ning 6. peatüki 2. jagu, ei kohaldata:
 1) advokaadi kutsetegevusele;
 2) pankrotihalduri kutsetegevusele;
 3) patendivoliniku kutsetegevusele;
 4) vandetõlgi kutsetegevusele;
 5) audiitori kutsetegevusele.

 (4) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmistele tegevusaladele:
 1) krediidiasutuste seaduse tähenduses avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmine ja muude tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamine;
 2) kindlustustegevuse seaduse tähenduses kindlustustegevus ja kindlustusvahendus;
 3) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses makseasutusena ja e-raha asutusena tegutsemine;
 4) investeerimisfondide seaduse tähenduses fondivalitsejana tegutsemine;
 5) väärtpaberituru seaduse tähenduses investeerimisühinguna, investeerimisagendina ja reguleeritud turu korraldajana tegutsemine;
 6) Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse tähenduses Eesti väärtpaberite keskregistri kontohaldurina tegutsemine.

 (5) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmistele tegevustele:
 1) käibemaksuseaduse tähenduses maksulao pidaja tegevus;
 2) maksukorralduse seaduse tähenduses mitteresidendi maksuesindaja tegevus;
 3) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses aktsiisilao pidaja, registreeritud kaubasaaja ja registreeritud kaubasaatja tegevus;
 4) tolliseaduse tähenduses hoiukoha, tolliterminali ja tollilao pidaja, vabatsooni omaniku või valdaja ning tolliagentuuri tegevus.

 (6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

§ 3. Majandustegevus

 (1) Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud.

 (2) Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine.

§ 4. Majandustegevuse vabadus ja selle piiramine

 (1) Igaühel on õigus igal ajal mis tahes tegevusalal vabalt alustada, teostada ning lõpetada majandustegevust.

 (2) Tegevusalal majandustegevuse täielik keelamine või selle lubamine üksnes tegevusloa alusel sätestatakse seadusega olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel. Majandustegevuse vabadust piiratakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud majandustegevuse nõuetega, sealhulgas käesolevas seaduses sätestatud teatamiskohustusega avalikust huvist tuleneval põhjusel.

 (3) Majandustegevuse vabadus on Eesti ettevõtjal ja teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi teine lepinguriik) ettevõtjal. Kui rahvusvaheline leping või seadus ei sätesta teisiti, on majandustegevuse vabadus samaväärselt Eesti ja teise lepinguriigi ettevõtjaga ka kolmanda riigi ettevõtjal.

 (4) Ettevõtjal ei ole majandustegevuse vabadust tegevusalal, mille suhtes kehtib talle kohtuotsusega kohaldatud, seadusest tulenev või käesoleva seaduse alusel kohaldatud asjaomane majandustegevuse keeld.

 (5) Majandustegevuse vabadust ei ole riigil, kohalikul omavalitsusel, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või riigi või kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ülesannet täitval muul isikul nimetatud ülesande täitmise ulatuses.

§ 5. Ettevõtja, temaga seotud isik ja teenuseosutaja

 (1) Ettevõtja on majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või juriidiline isik.

 (2) Ettevõtjaga seotud isik on ettevõtja osanik, aktsionär, juhtorgani liige, prokurist või muu isik, kes omab valitsevat mõju ettevõtja juhtimise üle.

 (3) Elutähtsat teenust osutav ettevõtja, seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja (edaspidi üldhuviteenuse osutaja).

 (4) Teenuseosutaja käesoleva seaduse § 6 lõike 7, § 10 lõike 2, § 12, § 14 lõike 3 punkti 2, § 22 lõigete 1, 5 ja 6, § 31 ja 6. peatüki 2. jao tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68) (edaspidi teenuste direktiiv) artikli 4 punktis 2 nimetatud ettevõtja, kes alustab teenuste direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teenuse osutamist või osutab sellist teenust.

§ 6. Majandustegevuse nõuded

 (1) Seadusest tulenevalt võib kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (edaspidi majandustegevuse nõuded). Majandustegevuse nõuded võivad tuleneda ka ratifitseeritud rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist.

 (2) Majandustegevuse põhinõuded on nõuded, mis kehtestatakse üksnes kindlale tegevusalale ja mis ei ole tegevusalast sõltumata kehtivad üldised nõuded.

 (3) Isikulised on majandustegevuse nõuded, mis kehtestatakse füüsilisele isikule, näiteks nõuded isikuomadustele oskuste, hariduse, kvalifikatsiooni, asjatundlikkuse või terviseseisundi kohta (edaspidi isikulised majandustegevuse nõuded).

 (4) Informatsioonilised on majandustegevuse nõuded, mis kohustavad ettevõtjat esitama teda või tema tegevust puudutavat informatsiooni (edaspidi informatsioonilised majandustegevuse nõuded).

 (5) Esemelised on majandustegevuse nõuded, mis ei ole isikulised ega informatsioonilised, vaid on sisulised, eelkõige nõuded tegevuskohale, ehitisele või selle osale, masinale, tootele, teenusele, tegevusele, finantsseisundile või ettevõtja majandustegevusest tingitud keskkonnamõjule (edaspidi esemelised majandustegevuse nõuded).

 (6) Isikulise majandustegevuse nõude täitmiseks ettevõtja poolt piisab, kui nõudele vastab ettevõtja heaks lepingu alusel tegutsev füüsiline isik. Olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel võib seadusega ette näha juhud, kui:
 1) isikulisele majandustegevuse nõudele peab vastama füüsilisest isikust ettevõtja ise või juriidilisest isikust ettevõtja juhatuse liige või kõik juhatuse liikmed;
 2) leping, mille alusel ettevõtja heaks tegutseb isikulisele majandustegevuse nõudele vastav isik, peab vastama teatud sisu- või vorminõuetele.

 (7) Teenuseosutajale ja isikule, kes ostab või soovib osta teenuseosutaja poolt pakutavaid teenuseid (edaspidi klient), ei või kehtestada nõudeid, mis on vastuolus teenuste direktiiviga.

 (8) Kui ettevalmistamisel olevast õigusaktist, millega kehtestatakse teenuse osutamisele nõudeid, tuleb teenuste direktiivi kohaselt teavitada Euroopa Komisjoni, kohaldatakse teavitamisele toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 alusel kehtestatud teavitamise korda.

§ 7. Majandushaldusasutus

  Majandushaldusasutus on haldusorgan, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid vähemalt ühel alljärgneval viisil:
 1) tegevusloa taotluse lahendamine;
 2) majandustegevuse peatamine või keelamine;
 3) tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine;
 4) ettevõtja majandustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine.

§ 8. Register

 (1) Register käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevuse register ning seaduses sätestatud juhul muu samalaadne register.

 (2) Majandustegevuse register on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist.

 (3) Registripidaja käesoleva seaduse tähenduses on majandustegevuse registri vastutav töötleja ning seaduses sätestatud juhul muu andmekogu vastutav töötleja.

 (4) Majandustegevuse registri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (5) Registri volitatud töötleja on majandushaldusasutus, kes kannab registrisse andmeid, muudab neid ja tunnistab kehtetuks.

§ 9. Teate ja taotluse esitamine ühtse kontaktpunkti kaudu

 (1) Ettevõtjal on õigus esitada majandushaldusasutusele kõiki käesolevas seaduses sätestatud teateid ja taotlusi ühtse kontaktpunkti põhimõttel Eesti teabevärava või notari kaudu.

 (2) Teadete ja taotluste esitamine Eesti teabevärava või notari kaudu ei mõjuta käesolevas seaduses sätestatud teadete ja taotluste kohta kehtivaid tähtaegu, majandushaldusasutuse pädevust ega ettevõtja õigust esitada kõnealuseid teateid ja taotlusi otse registripidajale või majandushaldusasutusele.

 (3) Kui ettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teate või taotluse notari kaudu, edastab notar teate või taotluse majandushaldusasutusele Eesti teabevärava kaudu hiljemalt selle esitamisele järgneval tööpäeval.

 (4) Majandushaldusasutus edastab ettevõtjale dokumendid või muu teabe notari kaudu, kui ettevõtja on käesolevas seaduses sätestatud majandushaldusasutusele adresseeritud teate või taotluse esitamisel avaldanud sellekohast soovi.

 (5) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada käesolevas seaduses sätestatud teadete ja taotluste vormid.

§ 10. Õigus saada majandustegevusega seotud teavet

 (1) Eesti teabevärava kaudu tehakse kättesaadavaks järgmine teave:
 1) teatamiskohustused ja loakohustused tegevusalade kaupa koos viidetega õigusnormidele, mis sätestavad teatamis- või loakohustused, ning muud majandustegevuse põhinõuded, sealhulgas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad majandustegevuse nõuded;
 2) tegevusalade kaupa majandushaldusasutuste kontaktandmed, samuti nende haldusorganite või isikute kontaktandmed, kes ei ole majandushaldusasutused, ent kellelt on ettevõtjal võimalik saada praktilist abi, sealhulgas Euroopa Liidu tarbijate nõustamiskeskuste võrgustiku kontaktpunktide kontaktandmed;
 3) ettevõtja ja tema majandustegevusega seotud andmekogude kasutamise võimalused ja tingimused;
 4) viited üldkasutatavatele õiguskaitsevahenditele ettevõtja ja majandushaldusasutuse või ettevõtja ja tema klientide vahelisi vaidlusi puudutavates küsimustes.

 (2) Ettevõtjal ja tema kliendil on õigus esitada selgitustaotlus majandushaldusasutusele otse või Eesti teabevärava kaudu selle kohta, kuidas ettevõtja poolt nimetatud tegevusalal kehtivaid teatamiskohustusi ja loakohustusi ning muid majandustegevuse nõudeid, sealhulgas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid üldiselt tõlgendatakse või kohaldatakse, ning saada vajaduse korral nõuandeid ja lihtsaid käitumisjuhiseid, kuidas teatamiskohustusi ja loakohustusi ning majandustegevuse põhinõudeid, sealhulgas tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid täita. Kui nimetatud selgitustaotluse esitab teenuseosutaja teises lepinguriigis kehtivate nõuete kohta, võtab majandushaldusasutus selgituste andmiseks vajaduse korral teenuste direktiivi artikli 28 lõike 2 kohase koostööpunkti abil ühendust asjaomase pädeva asutusega.

 (3) Ettevõtjal on õigus esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitustaotlus ka notarile, kes vastab ettevõtjale seaduses sätestatud tasu eest viivitamata, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul selgitustaotluse registreerimisest arvates. Erilise vajaduse korral ja lähtuvalt vastamise keerukusest võib notar vastamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Selgitustaotluse saamise korral võib notar selgitustaotluse Eesti teabevärava kaudu esitada viie tööpäeva jooksul selgitustaotluse registreerimisest arvates vastamiseks majandushaldusasutusele, kes vastab selgitustaotlusele hiljemalt notarile vastamiseks antud tähtaja jooksul, edastades vastuse ettevõtjale otse või notari kaudu, kui ettevõtja on esitamisel avaldanud sellekohast soovi.

 (4) Majandushaldusasutus edastab temale tema pädevusest tulenevalt teada oleva, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe Eesti teabevärava haldajale ja vastutab nimetatud teabe ajakohastamise eest.

§ 11. Elektroonilise menetluse põhimõtte rakendamine

 (1) Eesti teabevärava haldaja täidab käesolevas seaduses sätestatud menetluste elektroonilises vormis läbiviimiseks järgmisi ülesandeid:
 1) tagab ettevõtjale võimaluse esitada Eesti teabevärava kaudu käesolevas seaduses sätestatud teateid ja taotlusi ning selgitustaotlusi;
 2) teeb registriandmed Eesti teabevärava kaudu avalikkusele kättesaadavaks;
 3) teeb isikule kättesaadavaks käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud teabe.

 (2) Registripidaja täidab käesolevas seaduses sätestatud menetluste elektroonilises vormis läbiviimiseks järgmisi ülesandeid:
 1) tagab majandushaldusasutusele võimaluse kanda käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud majandustegevuse üldandmeid ning tegevusloa, ettekirjutuse ja majandustegevuse keelu andmeid registrisse;
 2) tagab majandushaldusasutusele võimaluse kanda vajaduse korral registrisse haldusakti põhjenduse;
 3) tagab majandushaldusasutusele võimaluse kanda registrisse haldusakti resolutiivosa ulatuses, mis ei nähtu registriandmetest.

 (3) Majandushaldusasutus täidab käesolevas seaduses sätestatud menetluste elektroonilises vormis läbiviimiseks järgmisi ülesandeid:
 1) kannab registrisse andmeid, muudab neid ja tunnistab need kehtetuks;
 2) kui andmete registrisse kandmise või kehtetuks tunnistamise aluseks oleva haldusaktiga jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata ettevõtja taotlus või piiratakse ettevõtja või kolmanda isiku õigusi, kannab registrisse sellise haldusakti põhjenduse;
 3) kannab registrisse andmete registrisse kandmise või kehtetuks tunnistamise aluseks oleva haldusakti resolutiivosa ulatuses, mis ei nähtu registriandmetest;
 4) kui ta on seaduses sätestatud juhul muu registri vastutav töötleja, siis teeb registri ja registriandmed Eesti teabevärava haldajale kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikul viisil.

 (4) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud teabe esitamise, andmete Eesti teabevärava haldajale kättesaadavaks tegemise ning registriandmete Eesti teabevärava kaudu avalikkusele kättesaadavaks tegemise korra võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega.

 (5) Ettevõtja esitab elektroonilises vormis teated ja taotlused digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab ettevõtjat tuvastada.

 (6) Kui ettevõtja märgib käesoleva seaduse alusel esitatavas teates või taotluses oma elektronposti aadressi, loetakse sellega antuks nõusolek toimetada haldusakt elektrooniliselt kätte. Elektronposti aadressi märkimata jätmine ei mõjuta käesolevas seaduses sätestatud teadete või taotluste esitamist.

§ 12. Dokumendi originaaleksemplaris küsimise keeld

  Majandushaldusasutus ei või nõuda ettevõtjalt Eesti Vabariigi poolt ega teenuseosutajalt teise lepinguriigi poolt väljastatud dokumendi esitamist originaaleksemplaris, kinnitatud ärakirja või kinnitatud tõlke vormis, välja arvatud, kui see on vajalik olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel.

§ 13. Andmete topeltküsimise keeld

 (1) Majandushaldusasutus ei või ettevõtjalt nõuda ning ettevõtja ei pea esitama andmeid, mis on kantud seaduse alusel asutatud andmekogusse, välja arvatud ettevõtjat identifitseerida võimaldavad andmed ja ettevõtja kontaktandmed.

 (2) Topeltküsimise keeld kehtib ka andmete suhtes, mida on võimalik tasuta saada teise lepinguriigi asjaomasest registrist või tasu eest, kui ettevõtja kinnitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et kannab nimetatud andmete hankimise kulud. Topeltküsimise keeld ei kehti kolmanda riigi registri andmete suhtes.

2. peatükk Majandustegevuse alustamine 

1. jagu Teatamiskohustusega majandustegevuse alustamine 

§ 14. Teatamiskohustus

 (1) Seaduses sätestatud juhul on ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade).

 (2) Kui ettevõtja alustab majandustegevust samal ajal mitmel teatamiskohustusega tegevusalal ning esitatud teadete vastuvõtmiseks on pädev sama registripidaja, võib ettevõtja esitada kõikides majandustegevusteadetes esitamisele kuuluvad andmed ühes majandustegevusteates.

 (3) Teatamiskohustust ei ole:
 1) ettevõtjal, kelle suhtes kehtib samal tegevusalal loakohustus;
 2) teises lepinguriigis asutatud teenuseosutajal, kes soovib alustada Eestis Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELT C 83, 30.03.2010, lk 47–199) artikli 57 mõistes ajutiselt teenuste osutamist, välja arvatud teenuste direktiivi artikliks 17 nimetatud teenuseid osutaval teenuseosutajal.

 (4) Asutamisel oleval juriidilisest isikust ettevõtjal tekib teatamiskohustus, kui ettevõtja omandab õigusvõime.

§ 15. Majandustegevusteates esitatavad andmed

 (1) Majandustegevusteade sisaldab järgmisi ettevõtja majandustegevust puudutavaid üldiseid andmeid (edaspidi majandustegevuse üldandmed):
 1) juriidilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon), füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral isikukood või sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number;
 2) ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress);
 3) teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul asukoha aadress, kui see erineb postiaadressist;
 4) tegevusala seadusest tulenev nimetus ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori kohane nimetus ja kood;
 5) asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kuupäev, kui see erineb majandustegevusteate esitamise kuupäevast;
 6) majandustegevuse lõpetamise kuupäev, kui majandustegevus on kavandatud teatud tähtajaks;
 7) teatele allakirjutanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus);
 8) muud seaduses sätestatud andmed.

 (2) Isikulise majandustegevuse nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
 1) nõuetele vastava isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
 2) nõuetele vastava isiku kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress);
 3) erialase töökogemuse nõude korral andmed töökogemuse kohta;
 4) andmed hariduse kohta, eelkõige kutsetunnistuse nõude korral sellele kantud kutse ja kutsetase, kutse andja, kutsetunnistuse või mõne teise standardile vastavust kinnitava tunnistuse, pädevustunnistuse või sertifikaadi number, andmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg.

 (3) Tegevuskoha suhtes kehtiva majandustegevuse nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
 1) tegevuskoha aadress, sealhulgas veebilehe aadress, või tegevuskohaks oleva liiklusvahendi identifitseerimise tunnus või piiritletud territooriumil tegutsemise korral tegevuspiirkond või tegevuskoha puudumise korral vastavasisuline teave;
 2) tegevuskoha kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress), juhul kui need erinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kontaktandmetest.

 (4) Toote, teenuse, süsteemi või protseduuri tehnilisele kirjeldusele vastavust tõendava sertifikaadi, akrediteerimistunnistuse või muu samalaadse dokumendi olemasolu nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka sertifikaadi, akrediteerimistunnistuse või muu samalaadse dokumendi järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
 1) dokumendi nimetus ja number;
 2) kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;
 3) andja;
 4) ulatus.

 (5) Vastutuskindlustuse või muu samalaadse tagatise nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
 1) vastutuskindlustuse kindlustussumma või muu tagatise summa, rahaühik ja kehtivuse piirkond;
 2) vastutuskindlustuse kindlustussumma või muu tagatise kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;
 3) kindlustusandja või muu tagatise andja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed, asjaomase registri nimi.

2. jagu Loakohustusega majandustegevuse alustamine 

§ 16. Loakohustus

 (1) Seaduses sätestatud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus).

 (2) Tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused.

 (3) Tegevusluba ei ole:
 1) haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks;
 2) keskkonnaluba.

 (4) Ettevõtja võib loakohustusega majandustegevust alustada arvates tegevusloa andmisest, tegevusloal märgitud tingimuse saabumisest või tegevusloal märgitud ajast, kui viimane on hilisem.

§ 17. Tegevusloa regulatsiooniese ning selle põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused

 (1) Tegevusloa regulatsioonieseme moodustavad põhiregulatsioon ja kõrvaltingimused.

 (2) Tegevusloa põhiregulatsioon on loakohustusega tegevusalal ettevõtja majandustegevuse alustamise ja teostamise lubamine. Kui tegevusluba antakse seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub tegevusloa põhiregulatsiooni ka tegevuspiirkond või -koht.

 (3) Tegevusloa kõrvaltingimus on mis tahes tingimus või kohustus, mis ei ole põhiregulatsioon, sealhulgas tingimused, mis täiendavad tegevusloa põhiregulatsioonist tuleneva majandustegevuse alustamise või teostamise tingimusi, nähes näiteks ette tegevusloa tähtaja. Kõrvaltingimusteks käesoleva seaduse tähenduses ei ole majandustegevuse nõuded ega kohustus majandustegevuse nõudeid täita.

 (4) Tegevusloale lisatakse selle andmisel või selle kehtimise ajal kõrvaltingimusi üksnes seaduses sätestatud juhul ja ulatuses.

 (5) Kõrvaltingimused hakkavad kehtima samaaegselt tegevusloaga või arvates kõrvaltingimuses märgitud ajast, kui viimane on hilisem.

 (6) Kõrvaltingimuste kehtivus lõpeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kehtetuks muutumisega või arvates kõrvaltingimuses märgitud ajast, kui viimane on varasem.

§ 18. Tegevusloa kontrolliese

 (1) Tegevusloa kontrolliese on majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eelduseks.

 (2) Kui taotletava tegevusloa kontrolliesemesse kuuluv majandustegevuse nõue kuulub ka ettevõtjale varem muul tegevusalal Eesti majandushaldusasutuse antud kehtiva tegevusloa kontrolliesemesse, tõendab varem antud tegevusluba ka nimetatud nõude täitmist.

 (3) Kui tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude täitmist tõendab mõne muu menetluse raames majandushaldusasutuse antud kehtiv haldusakt, siis tõendab see haldusakt nimetatud nõude täitmist ka taotletava tegevusloa jaoks.

§ 19. Tegevusloa taotlus

 (1) Tegevusloa saamiseks esitab ettevõtja taotluse (edaspidi tegevusloa taotlus) majandushaldusasutusele, kelle pädevusse on seadusega antud tegevusloa taotluse lahendamine.

 (2) Tegevusloa taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed:
 1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–4 ja punktis 7 nimetatud andmed;
 2) käesoleva seaduse § 15 lõigetes 2–5 nimetatud andmed asjaomaste tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete olemasolu korral;
 3) kui ettevõtja soovib, et talle antava tegevusloa kehtivusaega piirataks võrreldes seaduses ettenähtuga, siis tegevusloa soovitud kehtivusaeg;
 4) ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, kui ettevõtja on selle esitamiseks käesoleva seaduse alusel kohustatud;
 5) kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses, siis selle tütarettevõtja ärinimi, registrikood ja asukoha aadress;
 6) muud seaduses sätestatud andmed.

 (3) Ettevõtja võib tegevusloa taotluses jätta esitamata andmed, mis sisalduvad varem tema poolt samaks tegevuseks esitatud tegevusloa taotluses, kui ta kinnitab varem esitatud andmete õigsust.

 (4) Asutamisel olev juriidilisest isikust ettevõtja esitab tegevusloa taotluses registrikoodi asemel juriidilise isiku asutamist tõendava dokumendi, eelkõige asutamislepingu või asutamisotsuse, või vähemalt neist ühe notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirja. Asutamisel olevale ettevõtjale antav tegevusluba hakkab kehtima kõige varem tema poolt õigusvõime omandamisel.

 (5) Majandushaldusasutus esitab taotluse esitajale hiljemalt taotluse esitamisele järgneval tööpäeval esmase vastuse, mis sisaldab järgmist teavet:
 1) taotluse menetluse alustamise päev;
 2) taotluse lahendamise tähtaeg;
 3) tegevusloa kehtivusaeg või maksimaalne kehtivusaeg, kui see on seadusega sätestatud;
 4) viited tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele majandustegevuse nõuetele ning ettevõtja poolt majandushaldusasutuse tegevuse vaidlustamiseks kasutatavaid õiguskaitsevahendeid sisaldavatele õigusnormidele;
 5) teave tegevusloa vaikimisi andmise kohta, välja arvatud juhul, kui see on seadusega välistatud.

 (6) Taotlust lahendaval majandushaldusasutusel on õigus nõuda ettevõtjalt täiendavaid andmeid, kui seda on vaja tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmise kontrollimiseks. Majandushaldusasutus põhjendab täiendavate andmete vajalikkust ja määrab nende esitamiseks mõistliku tähtaja.

 (7) Ettevõtja tasub tegevusloa taotluse esitamisel selle lahendamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

 (8) Majandushaldusasutus annab ettevõtjale tegevusloa kohe, kui on tuvastatud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmine.

§ 20. Tegevusloa taotluse lahendamine

 (1) Majandushaldusasutus lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest. Kui ettevõtja jätab tegevusloa taotluses esitamisele kuuluvad andmed esitamata, teavitab majandushaldusasutus sellest ettevõtjat hiljemalt nimetatud puuduse tuvastamise päevale järgneval tööpäeval, märkides ära esitamata jäetud andmed ja määrates mõistliku tähtaja nende esitamiseks ning selgitades, et nõutud andmete esitamata jätmise korral võib majandushaldusasutus jätta taotluse läbi vaatamata. Kui ettevõtja ei esita nõutud andmeid tähtaegselt, võib majandushaldusasutus jätta tegevusloa taotluse lahendamata.

 (2) Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et ei ole täidetud tegevusloa kontrollieseme isikulised või esemelised nõuded või ei saa tegevusluba anda põhjusel, et käesoleva seaduse alusel ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava esitamiseks kohustatud ettevõtja ei ole sellist kava esitanud, võib majandushaldusasutus taotluse lahendamise tähtaja kulgemise peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni, ent mitte kauemaks kui 30 päevaks, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat.

 (3) Majandushaldusasutus võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu, teavitades sellest taotluse esitanud ettevõtjat. Majandushaldusasutus peab tähtaja pikendamise vajadust ja selle kestust taotluse esitanud ettevõtjale edastatud teates põhjendama.

 (4) Kui majandushaldusasutus ei lahenda taotlust seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks ning majandushaldusasutus kannab tegevusloa andmed registrisse tähtaja möödumisele järgneval tööpäeval. Olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale kalduda. Tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise põhimõte ei kohaldu juhul, kui tegevusloa peab andma kõrvaltingimustega.

§ 21. Tegevusloa regulatsioonieseme territoriaalne ja isikuline ulatus

 (1) Tegevusluba kehtib kogu Eesti territooriumil, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on piiratud tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või kohas. Väljaspool Eesti territooriumi on tegevusloa regulatsioonieseme ulatus määratud rahvusvahelise lepinguga.

 (2) Tegevusluba kehtib ka ettevõtja tütarettevõtja suhtes.

§ 22. Lepinguriigi ja kolmanda riigi tegevusluba

 (1) Majandushaldusasutus vabastab Eestis loakohustusega majandustegevust alustada sooviva teise lepinguriigi teenuseosutaja ning seaduses sätestatud juhul teise lepinguriigi ettevõtja, sealhulgas tema tütarettevõtja, Eestis loakohustusest, kui nimetatud teenuseosutajale või ettevõtjale on teises lepinguriigis antud asjaomasel tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba (edaspidi lepinguriigi tegevusluba), mis kontrollieseme poolest valdavas osas vastab Eesti tegevusloale ja mille kehtivust ei ole piiratud väljaspool Eestit asuva territooriumi või tegevuskohaga.

 (2) Loakohustusest vabastamiseks tuleb teise lepinguriigi ettevõtjal esitada majandushaldusasutusele taotlus (edaspidi loakohustusest vabastamise taotlus), mis sisaldab järgmisi andmeid:
 1) füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, ja olemasolu korral ärinimi, juriidilisest isikust ettevõtja puhul ärinimi ja registrikood;
 2) ettevõtja asukoha aadress;
 3) ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, postiaadress ja elektronposti aadress);
 4) tegevusloa andnud asutuse nimi ja loa andmise kuupäev.

 (3) Loakohustusest vabastamise taotluse lahendamisel kontrollib majandushaldusasutus üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluse olemasolu. Majandushaldusasutus lahendab loakohustusest vabastamise taotluse ning vastab teise lepinguriigi ettevõtjale käesolevas seaduses tegevusloa taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Majandushaldusasutus võib loakohustusest vabastamisest keelduda, kui vabastamise aluse olemasolu kontroll ei ole ettenähtud tähtaja jooksul mõistliku pingutusega võimalik.

 (4) Kui loakohustusest vabastamise taotluse esitab teise lepinguriigi teenuse osutaja, tuvastab majandushaldusasutus loakohustuse puudumise või olemasolu vajaduse korral teenuste direktiivi artikli 28 lõike 2 kohase lepinguriigi koostööpunkti abil. Muude teise lepinguriigi ettevõtjate puhul võib majandushaldusasutus nõuda ettevõtjalt loakohustusest vabastamise tõendamiseks vajalikke andmeid § 19 lõike 6 kohaselt.

 (5) Loakohustust ei ole teenuseosutajal, kes soovib alustada Eesti Vabariigis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 57 mõistes ajutiselt teenuste osutamist, välja arvatud teenuste direktiivi artiklis 17 nimetatud teenuseid osutaval teenuseosutajal.

 (6) Majandushaldusasutus võib tunnistada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loakohustusest vabastamise otsuse kehtetuks või nõuda lõikes 5 nimetatud isikult tegevusloa taotlemist juhul, kui teise lepinguriigi ettevõtja teostab majandustegevust või teenuse osutaja osutab teenust täielikult või valdavas osas Eestis, kasutades seejuures Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 49 ja 56 sätestatud õigust eesmärgiga jätta täitmata Eestis kehtestatud loakohustus, eelkõige juhul, kui on ilmne, et ettevõtja ei ole teises lepinguriigis alustanud majandustegevust tegevusalal, mille suhtes loakohustusest vabastamist taotletakse. Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel vabastatud teenuseosutajalt võib tegevusloa taotlemist nõuda üksnes juhul, kui see on õigustatud avaliku korra kaitsega, avaliku julgeolekuga, rahvatervise või keskkonna kaitsega ning see on kooskõlas teenuste direktiivi artikli 16 lõikega 1.

 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kolmanda riigi ettevõtja suhtes, kui see on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga.

 (8) Ettevõtja tasub loakohustusest vabastamise taotluse lahendamise eest riigilõivu määras, mis moodustab pool tegevusloa taotluse lahendamise riigilõivu määrast.

§ 23. Tegevuslubade arvu piiramine

 (1) Seaduses sätestatud juhul võib majandushaldusasutus piirata ettevõtjate arvu, kellele ta tegevusloa väljastab, kui seda õigustab:
 1) tehniliste või looduslike ressursside piiratus;
 2) olulisest avalikust huvist tulenev põhjus.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiratud arvuga tegevuslubade andmiseks viib majandushaldusasutus läbi valikumenetluse, kus tagatakse majandushaldusasutuse erapooletus, taotlejate võrdsed võimalused ja valikumenetluse läbipaistvus, eelkõige piisav teave valikumenetluse alustamise, selle kestuse ja lõpetamise kohta. Selleks teeb majandushaldusasutus avalikult teatavaks vähemalt käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 sätestatud teabe.

 (3) Majandushaldusasutus teeb tegevuslubade arvu piiramise põhjuse äralangemise esimesel võimalusel avalikult teatavaks.

 (4) Majandushaldusasutus ei või piiratud arvuga tegevuslubade andmisel eelistada teiste ettevõtjate ees ettevõtjat või temaga seotud isikut üksnes põhjusel, et ettevõtja on varem samal tegevusalal tegutsenud.

§ 24. Tegevusloa tähtaeg

 (1) Majandushaldusasutus annab tegevusloa tähtajatult, välja arvatud juhul, kui kehtivusaja piirang on olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel ette nähtud seadusega või seda taotleb ettevõtja ise.

 (2) Kui tegevuslubade arv on tehniliste või looduslike ressursside piiratuse tõttu või olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel piiratud, antakse tegevusluba seaduses sätestatud tähtajaga, mis ei piira konkurentsi rohkem, kui on vajalik selleks, et võimaldada teenuse osutajal korvata investeeringuga seotud vajalikud kulud ja teenida investeeritud kapitalilt põhjendatud tulu. Tähtaeg ei või olla automaatselt pikendatav ilma majandustegevuse nõudeid kontrollimata ja teiste ettevõtjate tegevusloa taotlusi arvestamata ega anda muid eeliseid teiste taotlejate ees ettevõtjale, kelle tegevusloa tähtaeg on lõppemas või just lõppenud, ega nimetatud ettevõtjaga seotud isikule.

§ 25. Tegevusloa andmisest keeldumine

 (1) Majandushaldusasutus keeldub tegevusloa andmisest järgmistel juhtudel:
 1) ettevõtja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kohtuotsusega kohaldatud või seadusest tulenev majandustegevuse keeld;
 2) ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele;
 3) käesoleva seaduse alusel ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava esitamiseks kohustatud ettevõtja ei ole sellist kava esitanud või ei ole tema esitatud kava majandushaldusasutuse hinnangul piisav selleks, et rikkumisi vältida;
 4) ettevõtja on tegevusloa taotluses esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tegevusloa andmisest keelduda muudel käesolevas paragrahvis nimetatud alustel.

 (2) Kui majandushaldusasutus piirab tegevuslubade arvu ning annab tegevusloa valikumenetluse alusel kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 23, keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmistel juhtudel:
 1) valikumenetluses osalenud ettevõtja ei osutunud valituks;
 2) uue tegevusloa andmiseks ei ole valikumenetluse läbiviimine võimalik põhjusel, et ettevõtjate arvu piiramise põhjus välistab täiendavate tegevuslubade andmise.

 (3) Kui tegevusloa regulatsiooniese võimaldab anda tegevusloa majandustegevuse alustamiseks mitmel tegevusalal, keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest üksnes tegevusalal, mille suhtes esinevad käesolevas paragrahvis sätestatud keeldumise alused.

§ 26. Loamenetluste ühendamine

 (1) Kui ettevõtja esitab samal ajal taotluse mitmel tegevusalal tegevusloa saamiseks ning esitatud tegevusloa taotluste lahendamisel on pädev sama majandushaldusasutus, otsustab majandushaldusasutus ettevõtja nõusolekul, et ettevõtjale antav tegevusluba sisaldab selles märgitud ulatuses kõiki majandustegevuse alustamiseks nõutud tegevuslube, ühendades selleks ettevõtja taotletavate tegevuslubade kontrolliesemed ja tegevusloa taotluste menetlused. Kui eri tegevuslubade taotluste lahendamiseks kehtivad erinevad tähtajad, kohaldub ühendatud tegevusloa andmisele neist kõige pikem tähtaeg.

 (2) Kui eri tegevuslubade taotluste lahendamiseks on ette nähtud erinevad riigilõivu määrad, kohaldub neist kõige suurem määr.

§ 27. Esialgne tegevusluba

 (1) Tegevusloa taotluse lahendamisel võib majandushaldusasutus lubada ettevõtjal enne tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete lõplikku kontrollimist majandustegevust alustada (edaspidi esialgne tegevusluba), kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) esialgse tegevusloa vastu on avalik huvi või ettevõtja õigustatud huvi, mis kaalub üles tegevusloa esialgsest andmisest avalikule korrale tekkida võiva ohu;
 2) esialgse hinnangu kohaselt on põhjust eeldada, et puuduvad käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tegevusloa andmisest keeldumise alused.

 (2) Kui tegevusloa regulatsiooniese võimaldab anda tegevusloa majandustegevuse alustamiseks mitmel tegevusalal, võib majandushaldusasutus esialgse tegevusloa anda majandustegevuse alustamiseks tegevusalal, mille suhtes on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused.

 (3) Ettevõtja kannab esialgse tegevusloa alusel tegutsemisest tulenevaid riske, sealhulgas riski, et tegevusloa andmisest keeldutakse, ning ta on põhjendatud vajaduse korral kohustatud majandushaldusasutuse ettekirjutusel taastama esialgse tegevusloa andmisele eelnenud olukorra.

 (4) Esialgne tegevusluba muutub kehtetuks tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega.

§ 28. Tegevusloa eelotsus ja nõuete täitmise leping

 (1) Ettevõtja õigustatud huvi olemasolu korral tuvastab majandushaldusasutus ettevõtja taotlusel üksikute tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmise eelhaldusaktiga (edaspidi eelotsus).

 (2) Majandushaldusasutus sõlmib ettevõtja taotlusel temaga eelotsuse asemel halduslepingu, milles lepitakse lisaks majandustegevuse nõuete täitmisele muu hulgas vajaduse korral kokku tingimused, mida loetakse kontrollieseme nõude täitmiseks või millisel viisil on nõude täitmine lubatav (edaspidi nõuete täitmise leping).

 (3) Majandushaldusasutus tuvastab majandustegevuse nõude täitmise või teatud viisil täitmise lubatavuse eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga enne nende tegelikku täitmist, kui ettevõtja esitab selleks taotluses asjaomase kava.

 (4) Majandushaldusasutus teeb eelotsuse, sõlmib nõuete täitmise lepingu või keeldub sellest 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates ning eelnevalt esitatud tegevusloa taotluse korral mõistliku aja jooksul enne selle lahendamist.

 (5) Pärast eelotsuse andmist või nõuete täitmise lepingu sõlmimist piirdub majandushaldusasutus tegevusloa taotluse lahendamisel majandustegevuse nõuete kontrolliga, mille täitmine ei ole tegevusloa eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga tuvastatud, ega kaldu tegevusloa taotluse edasisel lahendamisel eelotsusest või nõuete täitmise lepingust kõrvale. Majandushaldusasutus kontrollib tegevusloa taotluse lahendamisel eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga tuvastatud majandustegevuse nõuet uuesti ning võib kalduda eelotsusest või nõuete täitmise lepingust kõrvale, kui majandustegevuse nõude täitmine tuvastati käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kava alusel ning ettevõtja ei ole seda kava järginud.

 (6) Pärast eelotsuse andmist või nõuete täitmise lepingu sõlmimist tekib ettevõtjal õigus tegevusloa saamiseks kohe, kui on tuvastatud kõikide tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate majandustegevuse nõuete täitmine, sealhulgas nende täitmine eelotsusega või nõuete täitmise lepinguga lubatud viisil.

 (7) Tegevusloa eelotsuse või halduslepingu kehtivuse tähtaeg on kaks aastat alates eelotsuse andmisest või nõuete täitmise lepingu sõlmimisest, kui eelotsuses või nõuete täitmise lepingus ei ole märgitud teistsugust tähtaega.

3. peatükk Majandustegevuse teostamine 

1. jagu Ettevõtja kohustused majandustegevuse teostamisel 

§ 29. Ettevõtja hoolsuskohustus

  Ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus).

§ 30. Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus

 (1) Loakohustusega tegevusala puhul teatab ettevõtja tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude või kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutmise kavatsusest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutmist ning üldhuviteenuse osutaja vähemalt kolm kuud enne kavandatavat muutmist (edaspidi majandustegevuse muutmise kavatsuse teade). Majandustegevuse muutmise kavatsuse teade esitatakse ka juhul, kui ettevõtja asutab tütarettevõtja, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames.

 (2) Ettevõtjast sõltumata aset leidnud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatab ettevõtja tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul (edaspidi majandustegevuse muutumise teade).

 (3) Majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates kirjeldab ettevõtja, millised tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud või milliseid kavatsetakse muuta, või esitatakse tütarettevõtja kohta, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames, käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–3 ning 5 ja 6 sätestatud andmed.

 (4) Kui teatest nähtub, et muudatused toovad kaasa mittevastavuse tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvatele majandustegevuse nõuetele või tegevusloa kõrvaltingimusele, vajaduse kontrollida majandustegevuse nõudeid, muuta tegevusluba või taotleda uut tegevusluba, teavitab majandushaldusasutus sellest viivitamata ettevõtjat. Tegevusloa muutmise või uue tegevusloa taotlemise vajaduse ilmnemisel käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teateid tegevusloa muutmise taotlusena, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on esitanud teates märke, et ta seda ei soovi.

 (5) Selliste majandustegevuse üldandmete muutumise korral, millest ei tule teatada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, teatab ettevõtja viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul registripidajale, märkides teates muutunud andmed (edaspidi majandustegevuse üldandmete muutumise teade).

 (6) Ettevõtja esitab koos majandusaasta aruandega kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused.

 (7) Füüsilisest isikust ettevõtja esitab koos tuludeklaratsiooniga kinnituse selle kohta, et ta on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustused.

§ 31. Teenuseosutaja kohustused

 (1) Teenuseosutaja ei või diskrimineerida klienti tema kodakondsuse või elu- või asukoha tõttu, eelkõige ei tohi olla diskrimineerivad teenuseosutaja poolt avalikustatud kaupade või teenuste müügitingimused, välja arvatud juhul, kui erisused on otseselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega.

 (2) Teenuseosutaja teeb selgelt ja üheselt mõistetavalt ning aegsasti enne kliendiga lepingu sõlmimist, või kui kirjalikku lepingut ei sõlmita, siis enne teenuse osutamist, kättesaadavaks järgmise teabe:
 1) füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi, isiku- või registrikood, selle puudumise korral sünniaeg, ja olemasolu korral ärinimi, juriidilisest isikust ettevõtja puhul ärinimi ja registrikood;
 2) teise lepinguriigi ettevõtjast teenuseosutaja puhul sünniaeg, riik, asukoha aadress ja postiaadress, kui see erineb asukoha aadressist;
 3) teenuseosutaja kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress);
 4) loakohustusega tegevusala puhul tegevusloa andnud majandushaldusasutuse andmed;
 5) käibemaksukohustuslase puhul maksukohustuslasena registreerimise number;
 6) reguleeritud kutseala puhul iga erialaliit või sellesarnane asutus või isik, millesse teenuseosutaja kuulub, kutsenimetus ja liikmesriik, kus kõnealune nimetus on antud;
 7) teenuse hind, kui hinna määrab ette kindlaks teenuseosutaja;
 8) teenuse peamised omadused;
 9) vastutuskindlustuse või muu tagatise olemasolu nõude korral vastutuskindlustuse või muu tagatise suurus, rahaühik ja kehtivuse piirkond, kehtivuse algus- ja lõppkuupäev ning kindlustusandja või muu tagatise andja nimi ja kontaktandmed;
 10) ettevõtja kasutatavad üldtingimused ja -sätted sellise müügijärgse garantii kohta, mida ei ole ette nähtud seadusega, ning lepingu suhtes kohaldatava õiguse ja kohtualluvust puudutavate lepingusätete olemasolu ja kasutamise kohta.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave tuleb teenuseosutajal teha hõlpsasti kättesaadavaks kas lepingu sõlmimise kohas, mis tahes teabekandjal või teenuseosutaja antud veebilehe aadressil.

 (4) Teenuseosutaja esitab kliendi taotlusel:
 1) teenuse hinna, kui teenuseosutaja ei ole teenuseliigi hinda ette kindlaks määranud, või juhul, kui täpset hinda ei saa teatada, hinna arvutamise metoodika, et klient saaks hinda kontrollida, või piisavalt üksikasjaliku hinnaprognoosi koos arvutusmetoodikaga;
 2) reguleeritud kutsealade puhul viite asutamiskoha liikmesriigis kohaldatavale kutse-eeskirjale ja sellega tutvumise võimalusele;
 3) teabe oma tegevusalade ja koostööpartnerite kohta, mis on asjaomase teenusega otseselt seotud, ning huvide konflikti vältimiseks võetud meetmete kohta;
 4) mis tahes tegevusjuhendid, mida teenuseosutaja peab järgima, ning veebilehe aadressi, kus selliste tegevusjuhenditega saab elektroonilisel teel tutvuda, täpsustades, millises keeles on nimetatud teave kättesaadav;
 5) teabe vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalikkuse kohta, täpsustades, kuidas on võimalik saada üksikasjalikku teavet kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi ja selle kasutamise tingimuste kohta.

2. jagu Tegevusloa muutmine 

§ 32. Tegevusloa muutmise alused

 (1) Tegevusloa muutmine on tegevusloa mis tahes kõrvaltingimuse muutmine.

 (2) Majandushaldusasutus võib tegevusluba muuta järgmistel alustel:
 1) ettevõtja taotlus;
 2) tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule korrale tekkiv oluline kahju või oht, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ning mis kaalub üles ettevõtja huvi senistel tingimustel tegevust jätkata ja mida on võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega.

§ 33. Tegevusloa muutmise menetlus

 (1) Ettevõtja esitatud tegevusloa muutmise taotluse lahendab majandushaldusasutus tegevusloa andmiseks sätestatud korras.

 (2) Kui tegevusloa muutmise algatab majandushaldusasutus, edastab ta tegevusloa omajale muutmise kavatsuse kohta kirjaliku teate, milles põhjendab muutmist ning millele lisab selgituse kavandatava muutmise sisu kohta. Tegevusluba omaval ettevõtjal on õigus esitada kavandatava muutmise kohta seisukoht 30 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Majandushaldusasutus otsustab muutmise või muutmata jätmise tegevusloa andmiseks sätestatud korras 30 päeva jooksul ettevõtja seisukoha saamisest arvates, ning kui ettevõtja seisukohta ei esita, siis 30 päeva jooksul seisukoha esitamise tähtaja möödumisest arvates.

 (3) Majandushaldusasutus võib muuta tegevusluba ilma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaegu järgimata, teavitades sellest viivitamata ettevõtjat, kui tegevusloa muutmisega viivitamine suurendab käesoleva seaduse § 32 lõike 2 punktis 2 nimetatud kahju või ohu realiseerumise tõenäosust. Tegevusluba muudetakse alates muutmise otsuse ettevõtjale teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud korras või alates otsuses märgitud hilisemast tähtpäevast.

4. peatükk Majandustegevuse lõppemine ja jätkamine 

1. jagu Majandustegevuse lõppemine 

§ 34. Majandustegevusest loobumine

 (1) Ettevõtja teatab majandustegevusest loobumisest registripidajale, märkides teates majandustegevuse lõpetamise aja (edaspidi majandustegevusest loobumise teade).

 (2) Majandustegevusest loobumine on ettevõtja poolt majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani, võib ettevõtja teatada majandustegevusest loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva (edaspidi majandustegevusest ajutiselt loobumise teade).

 (3) Majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka ettevõtja, kes ei ole täitnud seaduses sätestatud majandusaasta aruande esitamise kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates.

 (4) Majandustegevusest täielikult loobunuks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole täitnud seaduses sätestatud tuludeklaratsiooni esitamise kohustust kuue kuu möödumisel selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates.

 (5) Majandustegevusest loobumise õigus ei välista ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks.

§ 35. Üldhuviteenuse toimepidevuse tagamine

 (1) Üldhuviteenuse osutaja, kes soovib vähemalt osaliselt või ajutiselt loobuda üldhuviteenuse osutamisest, sealhulgas loobuda üldhuviteenuse osutamisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu, teatab majandushaldusasutusele sellest vähemalt kolm kuud ette (edaspidi üldhuviteenuse osutamisest loobumise teade).

 (2) Üldhuviteenuse osutamisest loobumisel tagab majandushaldusasutus üldhuviteenuse osutaja klientidele teenuse toimepidevuse. Kui üldhuviteenuse osutaja loobumise ajaks mujalt teenuse saamine on võimatu või ebamõistlikult kulukas, võib majandushaldusasutus teha üldhuviteenuse osutajale ettekirjutuse üldhuviteenuse osutamise jätkamiseks (edaspidi jätkamise ettekirjutus).

 (3) Jätkamise ettekirjutusega võib üldhuviteenuse osutajat kohustada jätkama üldhuviteenuse osutamist pärast kavandatud loobumise tähtaega senistel tingimustel või võimaluse korral ettekirjutuses märgitud tingimustel, mis on ettevõtjale senistest vähem koormavad. Ettekirjutusega määratud jätkamise kohustuse tähtaeg võib olla kuni üheksa kuud, arvates ettevõtja poolt üldhuviteenuse osutamise loobumise kavatsusest teatamisest või sellise kavatsuse muul viisil majandushaldusasutusele teatavaks saamisest.

 (4) Majandushaldusasutus võib taotleda üldhuviteenuse osutamiseks kasutatava kinnisvara sundvõõrandamist, kui see on vajalik üldhuviteenuse toimepidevuse tagamiseks. Sundvõõrandamine toimub kinnisasja sundvõõrandamise seaduse kohaselt. Sundvõõrandamismenetluse algatamisel või menetluse jooksul võib majandushaldusasutus teha üldhuviteenuse osutajale jätkamise ettekirjutuse kuni menetluse lõpuni.

 (5) Üldhuviteenuse osutajal on õigus nõuda käesoleva paragrahvi kohaselt tehtud jätkamise ettekirjutuse täitmisest tingitud kahju hüvitamist juhul, kui tema poolt üldhuviteenuse osutamisest loobumine ei olnud vastuolus temale seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevate kohustustega. Üldhuviteenuse osutamise loobumisega seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust rikkunud ettevõtja on kohustatud hüvitama selle rikkumisega põhjustatud kahju.

 (6) Asjaomaseks majandushaldusasutuseks käesoleva paragrahvi tähenduses on loakohustusega tegevusalal majandushaldusasutus, kes on pädev tegevusloa andmiseks, muul tegevusalal aga majandushaldusasutus, kes on pädev määrama ettevõtja tegevuspiirkonna või lõpetama ettevõtjaga üldhuviteenuse osutamiseks sõlmitud lepingu.

§ 36. Majandustegevuse keelamine

 (1) Majandushaldusasutus võib ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu keelata majandustegevuse (edaspidi majandustegevuse keeld).

 (2) Majandustegevuse keelu korral kaotab isik õiguse tegutseda keelamise otsuses märgitud tegevusalal ettevõtjana ning olla sellel tegevusalal tegutseva juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija või prokurist või osaleda muul viisil sellise juriidilise isiku juhtimises.

 (3) Loakohustusega tegevusalal võib keelamise aluseks olla üksnes tegevusloa kontrolliesemesse mittekuuluvate majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustest mittetulenevate kohustuste rikkumine.

 (4) Majandustegevuse võib keelata üksnes tegevusalal, milles rikkumine aset leidis, ning põhjendatud vajaduse korral ka sellega seotud või iseloomult lähedasel tegevusalal. Keelamise ulatus märgitakse keelamise otsuses.

 (5) Majandustegevuse võib keelata majandushaldusasutus, kelle ülesanne on teostada järelevalvet nende majandustegevuse nõuete täitmise üle, mille rikkumine on keelamise aluseks. Kui selline pädevus on nii riigi majandushaldusasutusel kui ka kohaliku omavalitsuse üksuse majandushaldusasutusel, otsustab keelamise riigi majandushaldusasutus. Kui selline pädevus on mitmel riigi majandushaldusasutusel, on keelamise õigus igaühel neist ning keelamismenetluse algatanud majandushaldusasutus kaasab teise pädeva asutuse arvamuse andmiseks.

 (6) Majandustegevuse keeld kehtib üks aasta keelamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Keelu kehtivuse ajal võib isik, kelle majandustegevus on keelatud, igal ajal taotleda keelu kehtetuks tunnistamist. Majandustegevuse keelu kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse keeldu kohaldanud majandushaldusasutusele koos ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kavaga, milles sisaldub teave selle kohta, kuidas ettevõtja kavatseb tagada edaspidi nende majandustegevuse nõuete täitmise, mille rikkumine oli keelu kohaldamise aluseks. Majandushaldusasutus lahendab taotluse 30 päeva jooksul selle saamisest arvates ning tunnistab keelu kehtetuks juhul, kui hindab esitatud hoolsuskohustuse täitmise kava piisavaks majandustegevuse nõuete edaspidise täitmise tagamiseks.

 (7) Kui majandustegevuse keeldu kohaldatakse tegevusalal, millel majandustegevuse teostamiseks on ettevõtjale antud tegevusluba, peatub tegevusluba keelu ulatuses kuni keelu kehtivuse lõppemiseni või keelu kehtetuks tunnistamiseni. Tähtajalise tegevusloa tähtaeg ei pikene aja võrra, mille jooksul tegevusluba oli käesoleva lõike alusel peatunud.

§ 37. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

 (1) Majandushaldusasutus tunnistab tegevusloa kehtetuks järgmistel alustel:
 1) ettevõtja poolt tegevusloa taotlemisel tahtlikult valeandmete esitamine, mis mõjutas loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud tegevusloa andmisest keelduma;
 2) ettevõtja majandustegevusest loobumine;
 3) ettevõtja suhtes asjaomasel tegevusalal kohtuotsusega kohaldatud või seadusest tuleneva asjaomase majandustegevuse keelu, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keelu kehtimine.

 (2) Majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks järgmistel alustel:
 1) majandustegevuse mittealustamine kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamine kahe aasta jooksul, üldhuviteenuse osutamise korral majandustegevuse mittealustamine 12 kuu jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamine 12 kuu jooksul või mittealustamine tegevusloa kõrvaltingimusega ettenähtud tähtaja jooksul;
 2) tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse oluline rikkumine;
 3) tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule korrale tekkiv oluline kahju või oht, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ja mis kaalub üles ettevõtja huvi tegevust jätkata ning mida ei ole võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega;
 4) tegevusloa kõrvaltingimuseks seatud ning asjaomasel tegevusalal tegevusloa kehtivuse eelduseks oleva äramuutva tingimuse tekkimine;
 5) üldhuviteenuse osutamisest loobumise teade.

 (3) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks alates kehtetuks tunnistamise otsuse ettevõtjale teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud korras või alates otsuses märgitud hilisemast tähtpäevast. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul tunnistatakse tegevusluba kehtetuks tagasiulatuvalt selle andmisest alates.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel tunnistatakse tegevusluba kehtetuks üksnes tegevusalal, millel ettevõtja on majandustegevusest loobunud, ning lõike 2 punktis 5 sätestatud alusel üksnes tegevusalal, millel ettevõtja esitas üldhuviteenuse osutamisest loobumise teate. Lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel võib tegevusloa kehtetuks tunnistada üksnes tegevusalal, milles rikkumine aset leidis, ning põhjendatud vajaduse korral ka sellega seotud või iseloomult lähedasel tegevusalal. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisena käsitletakse ka tegevusloa põhiregulatsiooni muutmist.

 (5) Ettevõtja, kelle tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, võib igal ajal samaks tegevuseks taotleda uut tegevusluba. Kui ettevõtja tegevusluba on eelneva aasta jooksul kehtetuks tunnistatud seetõttu, et ettevõtja on rikkunud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid või tegevusloa kõrvaltingimusi, tuleb tal samaks tegevuseks esitatavale uue tegevusloa taotlusele lisada ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, milles sisaldub teave selle kohta, kuidas ta kavatseb tagada edaspidi tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nende majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimuste täitmise, mille rikkumine oli eelmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks.

 (6) Kui majandustegevuse keelu saanud ettevõtjal on tegevusluba ning ta jätkab vaatamata keelule majandustegevust või keelu kohaldamise aluseks olnud majandustegevuse nõuete rikkumist, võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks ulatuses, millele kehtib käesoleva seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld.

§ 38. Majandustegevuse keelamise ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev majandustegevuse nõude ja tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine

 (1) Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise tõttu võib tegevusloa kehtetuks tunnistada või ettevõtja või temaga seotud isiku majandustegevuse keelata üksnes juhul, kui rikkumine on oluline käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses.

 (2) Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine on oluline, kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist, ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja töötajatele, klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju ning tekkida võivat ohtu või kahju. Sellisteks rikkumisteks on eelkõige majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältav rikkumine, korduvad samalaadsed rikkumised või avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud rikkumine.

 (3) Kui majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältava rikkumise põhjustas ettenägematu sündmus, ei loeta vältavat rikkumist 30 päeva jooksul arvates rikkumise algusest oluliseks ega tehta rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutusi, kui ettevõtja on täitnud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud teatamiskohustusi ning kui majandustegevuse jätkamine on vajalik, et vältida katkemisest avalikule korrale või ettevõtjale tekkida võivat ohtu või kahju, mis kaalub üles jätkamisest avalikule korrale või ettevõtjale tekkida võiva ohu või kahju.

§ 39. Ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kontroll

 (1) Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist.

 (2) Ettevõtjale, kelle majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise üle otsustatakse, annab majandushaldusasutus enne otsuse tegemist võimaluse esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelduse ümberlükkamiseks kirjaliku selgituse vähemalt selle kohta, kuidas ta on täitnud ettevõtja hoolsuskohustust. Ettevõtja majandustegevust ei või keelata ega talle antud tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui ettevõtja tõendab, et majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise põhjuseks ei olnud tema hoolsuskohustuse rikkumine.

 (3) Ettevõtjaga seotud isikule, kelle majandustegevuse keelamise üle otsustatakse, annab majandushaldusasutus enne otsuse tegemist võimaluse esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelduse ümberlükkamiseks kirjaliku seletuse vähemalt selle kohta, kuidas ettevõtja on täitnud hoolsuskohustust ning milline on ettevõtjaga seotud isiku panus ettevõtja hoolsuskohustuse täitmisesse. Ettevõtjaga seotud isiku majandustegevuse võib keelata, kui haldusorgan tuvastab, et ettevõtjaga seotud isik on põhjustanud ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumise. Ettevõtjaga seotud isiku majandustegevust ei või keelata, kui ettevõtjaga seotud isik tõendab, et majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise põhjuseks ei olnud ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumine.

 (4) Ettevõtja hoolsuskohustus ei ole täidetud, kui ettevõtja ei kõrvalda vältavat majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumist talle selleks ettekirjutusega antud mõistliku tähtaja jooksul.

§ 40. Tegevusloa kehtetuks muutumine

  Tegevusluba muutub kehtetuks järgmistel juhtudel:
 1) tegevusloa tähtaja möödumisel, kui tegevusluba oli antud tähtaegsena;
 2) füüsilisest isikust ettevõtja surma ning juriidilisest isikust ettevõtjate likvideerimise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral, kui tegevusluba ei anta üle käesoleva seaduse § 46 kohaselt.

§ 41. Paralleelsed menetlused

 (1) Kui sama majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine võib tingida nii ettevõtja kui ka ettevõtjaga seotud isiku majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise, otsustatakse mõlemad küsimused ühes menetluses.

 (2) Kui majandustegevuse nõuet või tegevusloa kõrvaltingimust rikkunud isik loobub majandustegevusest või taotleb tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ei mõjuta see tema majandustegevuse keelamist ega tegevusloa kehtetuks tunnistamist majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise tõttu.

 (3) Pankrotimenetluse ajal ei saa ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise või majandustegevuse keelamise aluseks olla sellise majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine, mille peamine eesmärk on ettevõtja võlausaldajate huvide kaitse, välja arvatud juhul, kui tegevusloa kehtetuks tunnistamine või majandustegevuse keelamine on vajalik, et vältida jätkamisest avalikule korrale tekkida võivat ohtu või kahju, mis kaalub üles jätkamisest võlausaldajate huvidele tekkida võiva ohu või kahju. Muus osas ei mõjuta pankrotimenetlus majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust.

§ 42. Ettekirjutus majandustegevuse nõude ja tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise lõpetamiseks

  Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise korral teeb majandushaldusasutus enne majandustegevuse keelamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist ettevõtjale käesoleva seaduse §-s 68 nimetatud ettekirjutuse tegevus majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viia. Ettekirjutust ei tehta, kui lähtuvalt asjaoludest on ilmne, et ettevõtja seda ei täida.

§ 43. Majandustegevuse ja tegevusloa peatamine

 (1) Majandushaldusasutus võib ettevõtja majandustegevuse või tegevusloa osaliselt või täielikult peatada:
 1) majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni;
 2) riikliku järelevalve teostamise takistamisel kuni järelevalve teostamise võimaldamiseni, kui ettevõtja ei ole täitnud talle eelnevalt takistamise lõpetamise kohta käesoleva seaduse § 68 alusel tehtud kirjalikku ettekirjutust, milles teda on peatamise eest hoiatatud.

 (2) Tähtajalise tegevusloa tähtaeg ei pikene aja võrra, mille jooksul tegevusluba oli käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud.

2. jagu Majandustegevuse jätkamine 

§ 44. Majandustegevuse jätkamise õigus

 (1) Majandustegevuse jätkamise õigus on järgmistel isikutel:
 1) füüsilisest isikust ettevõtja surma korral tema pärijal, testamenditäitjal või pärandi hooldajal käesoleva seaduse § 47 kohaselt;
 2) ettevõtja pankroti korral pankrotihalduril;
 3) ettevõtja majandustegevusega seotud kinnisasja suhtes toimuva sundtäitmise korral kinnisasja sundvalitsejal;
 4) juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise korral ühendaval, uuel, omandaval või ümberkujundatud äriühingul käesoleva seaduse § 49 kohaselt;
 5) ettevõtte omandajal käesoleva seaduse § 50 kohaselt.

 (2) Teatamiskohustusega tegevusalal võib jätkamiseks õigustatud isik jätkata majandustegevust ettevõtjana, esitades käesoleva seaduse § 45 kohase teate. Sellisel juhul ei kehti tema suhtes käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud teatamiskohustus.

 (3) Loakohustusega tegevusalal võib jätkamiseks õigustatud isik jätkata majandustegevust ettevõtjana talle käesoleva seaduse § 46 kohaselt majandushaldusasutuse poolt tegevusloa üleandmise korral. Sellisel juhul ei kehti tema suhtes käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud loakohustus.

§ 45. Majandustegevuse jätkamisest teatamise kohustus

 (1) Jätkamiseks õigustatud isik, kes jätkab majandustegevust teatamiskohustusega tegevusalal, on kohustatud jätkamisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul teatama registripidajale (edaspidi majandustegevuse jätkamise teade). Nimetatud teade peab sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud andmeid koos viitega isikule, kelle majandustegevust jätkatakse. Füüsilisest isikust ettevõtja surma korral ei pea jätkamiseks õigustatud isik, kes esitas teate pärimismenetluse ajal, esitama uut teadet pärast pärimismenetluse lõppemist.

 (2) Kui majandustegevuse jätkamise teade esitatakse tegevusala kohta, millel jätkamise õigus isikul puudub, käsitletakse nimetatud teadet või taotlust majandustegevuse alustamise teatena.

§ 46. Tegevusloa üleandmine

 (1) Jätkamiseks õigustatud isik, kes jätkab majandustegevust loakohustusega tegevusalal, on kohustatud taotlema majandushaldusasutuselt tegevusloa üleandmist 30 päeva jooksul majandustegevuse jätkamise õiguse tekkimisest arvates (edaspidi tegevusloa üleandmise taotlus). Pärimismenetluse, pankrotimenetluse või ettevõtja kinnisasja sundvalitsemise ajal võib majandustegevust jätkata tegevusloa üleandmist taotlemata, esitades käesoleva seaduse § 45 kohase teate.

 (2) Tegevusloa üleandmine on tegevusloa adressaadi muutmine.

 (3) Majandushaldusasutus annab tegevusloa üle, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) tegevusloa üleandmist taotlev ettevõtja tõendab kas üldõigusjärgluse olemasolu või sellise ettevõtte omandamist, millesse kuuluva varaga seoses on tegevusloa andmisel kõiki kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid kontrollitud;
 2) täidetud on tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad ettevõtja või ettevõtjaga seotud isiku suhtes kehtivad isikulised majandustegevuse nõuded, mida ei ole seoses üleantava varaga kontrollitud.

 (4) Ettevõtja esitatud tegevusloa üleandmise taotluse lahendab majandushaldusasutus tegevusloa andmiseks sätestatud korras.

 (5) Kui tegevusloa üleandmise taotlus esitatakse sellise tegevusala või tegevusloa kõrvaltingimusega seatud asjaolu kohta, mille suhtes jätkamise õigus isikul puudub, või kui tegevusloa üleandmise taotlus esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega ületades, jäetakse taotlus rahuldamata ja seda käsitletakse tegevusloa taotlusena.

§ 47. Majandustegevuse jätkamise õigus ettevõtja surma korral

 (1) Füüsilisest isikust ettevõtja surma korral on õigus tema majandustegevust jätkata järgmistel isikutel:
 1) pärijal;
 2) pärandaja ettevõtet valdaval isikul, kuni selgub pärija või testamenditäitja olemasolu või pärandile määratud hooldaja;
 3) testamendis täitja nimetamise korral kuni pärimismenetluse lõpuni testamenditäitjal;
 4) pärandi hooldaja määramise korral kuni pärimismenetluse lõpuni pärandi hooldajal.

 (2) Pärast pärimismenetluse lõppemist on majandustegevuse jätkamise õigus pärijal, kes sai pärandisse kuulunud ettevõtte omanikuks. Kui tegemist on kaaspärijatega, tuleb neil jätkamise teade või tegevusloa üleandmise taotlus esitada ühiselt.

§ 48. Majandustegevuse jätkamine ettevõtja pankroti ja ettevõtja kinnisasja sundvalitsemise korral

 (1) Ettevõtja pankroti korral on majandustegevuse jätkamise õigus pankrotihalduril alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni või pankrotivõlgniku majandustegevuse lõpetamise otsustamiseni võlausaldajate üldkoosoleku poolt.

 (2) Ettevõtja kinnisasja sundvalitsemise korral on kinnisasjal asuva ettevõtte suhtes majandustegevuse jätkamise õigus sundvalitsejal alates tema määramisest kuni sundvalitsemise lõppemiseni.

 (3) Kui kohtutäituri otsusega lõpetatakse ettevõtja kinnisasja sundvalitsemine ning sellega lõpeb ettevõtja majandustegevus, esitab majandustegevusest loobumise teate sundvalitseja.

 (4) Kui võlausaldajate üldkoosolekul otsustatakse pankrotivõlgniku majandustegevuse lõpetamine, esitab majandustegevusest loobumise teate pankrotihaldur.

§ 49. Majandustegevuse jätkamine juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral

 (1) Juriidiliste isikute ühinemise korral on majandustegevuse jätkamise õigus ühendaval juriidilisel isikul, mis ühines ühendatava juriidilise isikuga, või uuel juriidilisel isikul, mis asutatakse ühinevate juriidiliste isikute poolt.

 (2) Juriidilise isiku jagunemise korral on majandustegevuse jätkamise õigus kõigil omandavatel juriidilistel isikutel, kes omandavad jagunevalt juriidiliselt isikult ettevõtte.

 (3) Juriidilise isiku ümberkujundamise korral on majandustegevuse jätkamise õigus ümberkujundatud juriidilisel isikul.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud majandustegevuse jätkamise õigus tekib ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise jõustumisega.

§ 50. Majandustegevuse jätkamine ettevõtte omandamise korral

  Majandustegevuses kasutatud ettevõtte omandamisega tekib isikul õigus jätkata selle ettevõttega seotud majandustegevust omandatud ettevõtte senise omanikuga samadel tingimustel, sealhulgas peab ettevõtte omandaja vastama kõikidele omaniku suhtes kehtinud majandustegevuse nõuetele.

5. peatükk Registri sisu ja kande tegemine 

1. jagu Registri sisu 

§ 51. Registriandmed

 (1) Registriandmed on registrisse iga ettevõtja kohta eraldi kantud järgmised andmed:
 1) majandustegevuse üldandmed;
 2) tegevusloa andmed ja loakohustusest vabastamise andmed;
 3) ettevõtjale ja temaga seotud isikule tehtud ettekirjutuse andmed;
 4) käesoleva seaduse alusel ettevõtjale või temaga seotud isikutele kohaldatud majandustegevuse keelu andmed;
 5) seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu, tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu andmed.

 (2) Registripidaja tagab, et registriandmed on igaühele asjaomase veebilehe kaudu tasuta kättesaadavad.

 (3) Isik võib tugineda registriandmete õigsusele, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et registriandmed ei ole õiged.

 (4) Registrisse kantud andmetest teeb isiku taotlusel kinnitatud väljatrükke registripidaja, notar või majandushaldusasutus.

 (5) Registripidaja tähistab iga ettevõtja kohta käivad registriandmed eraldi majandustegevuse registreerimise numbriga.

§ 52. Majandustegevuse üldandmed

 (1) Registrisse kantakse majandustegevuse üldandmetena käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud andmed.

 (2) Majandustegevusest ajutise loobumise korral kantakse registri üldandmetesse majandustegevusest ajutise loobumise ja selle taasalustamise kuupäevad.

§ 53. Tegevusloa ja loakohustusest vabastamise andmed

 (1) Registrisse kantakse iga tegevusloa kohta eraldi järgmised andmed:
 1) tegevusloa andnud majandushaldusasutuse nimetus ning selle juhi või volitatud isiku nimi;
 2) tegevusloa andmise kuupäev ja number;
 3) tegevusloa õiguslik alus ja põhiregulatsioon;
 4) tegevusloa kehtima hakkamise aeg, kui see on hilisem tegevusloa andmise ajast;
 5) olemasolu korral tegevusloa tähtaeg ja muud kõrvaltingimused, nende kehtima hakkamise aeg ja kehtestamise õiguslik alus;
 6) tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse olemasolu korral kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus;
 7) tegevusloa peatamise otsuse või seadusest tuleneva tegevusloa peatumise olemasolu korral majandustegevuse peatamise kehtima hakkamise ja lõppemise kuupäev.

 (2) Registrisse kantakse iga loakohustusest vabastamise kohta eraldi järgmised andmed:
 1) loakohustusest vabastanud majandushaldusasutuse nimetus ning selle juhi või volitatud isiku nimi;
 2) loakohustusest vabastamise otsuse kuupäev ja number;
 3) loakohustuse ning sellest vabastamise õiguslik alus;
 4) loakohustusest vabastamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse olemasolu korral kehtetuks tunnistamise kuupäev ja ulatus.

§ 54. Ettekirjutuse andmed

  Registrisse kantakse iga ettekirjutuse kohta eraldi järgmised andmed:
 1) ettekirjutuse teinud majandushaldusasutuse nimetus ning selle juhi või volitatud isiku nimi;
 2) ettekirjutuse kuupäev ja number;
 3) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus;
 4) ettekirjutuse põhjendus;
 5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 6) ettekirjutuse täitmise või mittetäitmise andmed;
 7) ettekirjutuse vaidlustamise korral kuni vaide või kaebuse suhtes tehtud otsuse jõustumiseni märge vaidlustamise kohta;
 8) ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise otsuse olemasolu korral kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus;
 9) ettekirjutuse saaja andmed, kui selleks on ettevõtjaga seotud isik.

§ 55. Majandustegevuse keelu andmed

  Ettevõtja või ettevõtjaga seotud isiku majandustegevuse keelu kohta kantakse registrisse iga keelu kohta eraldi järgmised andmed:
 1) keeldu kohaldanud majandushaldusasutuse nimetus ning selle juhi või volitatud isiku nimi;
 2) keeluotsuse tegemise kuupäev ja number;
 3) keelu ulatus ja õiguslik alus;
 4) keelu põhjendus;
 5) keelu kehtima hakkamise aeg;
 6) keelu kehtivuse lõppemise aeg;
 7) majandustegevuse peatamise otsuse olemasolu korral majandustegevuse peatamise kehtima hakkamise ja lõppemise aeg;
 8) keelu kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus, kui keeld tunnistatakse kehtetuks enne keelu kehtivuse lõppemise aja saabumist;
 9) keelu saaja andmed, kui selleks on ettevõtjaga seotud isik.

§ 56. Seadusest ja kohtulahendist tuleneva keelu andmed

  Seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu või kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega määratud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu kohta kantakse registrisse iga keelu kohta eraldi järgmised andmed:
 1) keeldu kohaldava või vastavalt seadusele keeldu kaasa toova kohtulahendi kuupäev, number ja lahendi teinud kohtu nimetus;
 2) keelu kehtima hakkamise aeg;
 3) keelu kehtivuse lõppemise aeg;
 4) keelu ulatus.

2. jagu Kande tegemine registrisse 

§ 57. Andmete registrisse kandjad

  Registrisse kannavad andmeid:
 1) registripidaja;
 2) majandushaldusasutus;
 3) ettevõtja;
 4) notar;
 5) maakohus.

§ 58. Andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid

 (1) Registripidaja kannab andmed registrisse järgmiste temale esitatud teadete alusel:
 1) majandustegevusteade;
 2) majandustegevuse üldandmete muutumise teade;
 3) majandustegevusest loobumise teade;
 4) majandustegevusest ajutiselt loobumise teade;
 5) majandustegevuse jätkamise teade.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teadete esitamisel Eesti teabevärava kaudu kannab registrisse andmed ettevõtja ise või tema soovil notar.

 (3) Majandushaldusasutus kannab andmed registrisse järgmiste temale esitatud teadete alusel:
 1) majandustegevuse muutmise kavatsuse teade;
 2) majandustegevuse muutumise teade;
 3) üldhuviteenuse osutamisest loobumise teade.

 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule kannab majandushaldusasutus andmed registrisse järgmiste haldusaktide alusel:
 1) tegevusloa andmise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise otsus;
 2) majandustegevuse peatamise otsus, peatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus, keelamise otsus ja keelamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus;
 3) ettekirjutus.

 (5) Kohtuasja lahendanud maakohus kannab registrisse andmed järgmiste dokumentide alusel:
 1) kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus, millega ettevõtjale on määratud tegutsemiskeeld või ettevõtluskeeld;
 2) kohtulahend, millega ettevõtjale on määratud või millega seaduse kohaselt kaasneb ärikeeld.

§ 59. Andmete registrisse kandmise tähtaeg

 (1) Majandushaldusasutus kannab temale esitatud teadetes sisalduvad andmed ning tegevusloa, ettekirjutuse ja majandustegevuse keelu andmed registrisse hiljemalt andmete aluseks oleva otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

 (2) Registripidaja kannab temale esitatud teadetes sisalduvad andmed registrisse hiljemalt teate esitamisele järgneval tööpäeval.

 (3) Maakohus kannab andmed registrisse viie tööpäeva jooksul kohtulahendi täitmisele kuulumisest arvates.

§ 60. Andmete registrisse kandmisest, parandamisest ja kehtetuks tunnistamisest teatamine

 (1) Andmete registrisse kandmise, parandamise või kehtetuks tunnistamise kohta saadab registripidaja ettevõtja elektronposti aadressile automatiseeritud korras teate, mis sisaldab viidet registrisse kantud, parandatud või kehtetuks tunnistatud andmetele, ja kui selle aluseks on haldusakt, siis viidet selle vaidlustatavusele.

 (2) Kui andmete registrisse kandmise või kehtetuks tunnistamise aluseks on haldusakt, millega jäetakse osaliselt või täielikult rahuldamata ettevõtja taotlus või piiratakse ettevõtja või kolmanda isiku õigusi, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade sisaldama ka viidet haldusakti registrisse kantud põhjendusele ja resolutiivosale, kui see ei nähtu registriandmetest. Selline haldusakt loetakse ettevõtjale kätte toimetatuks kõnealuse teatise saatmisega.

 (3) Kui ettevõtjat ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt teavitada haldusakti andmisest põhjusel, et ta ei ole majandushaldusasutusele teatanud oma elektronposti aadressi, toimetab majandushaldusasutus asjaomase haldusakti andmist kajastava registriandmete väljatrüki ja viite haldusakti vaidlustatavusele ning vajaduse korral haldusakti põhjenduse ja resolutiivosa ettevõtjale kätte tähtkirjaga või haldusorgani poolt haldusakti andmise päevale järgneval tööpäeval allkirja vastu ettevõtja poolt majandushaldusasutusele teatatud postiaadressil, selle puudumise korral aga ettevõtja asukoha aadressil. Teade loetakse tähtkirjaga saatmise korral kättetoimetatuks viie ja välisriiki saatmise korral 30 päeva möödudes postitamisest arvates.

 (4) Majandushaldusasutus toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete registrisse kandmise, parandamise või kehtetuks tunnistamise aluseks oleva haldusakti andmist kajastava registriandmete väljatrüki ja viite haldusakti vaidlustatavusele ning vajaduse korral haldusakti põhjenduse ja resolutiivosa ettevõtjale kätte notari kaudu, kui ettevõtja on käesoleva seaduse alusel majandushaldusasutusele esitatud teate või taotluse esitamisel avaldanud sellekohast soovi. Notar toimetab sellise haldusakti ettevõtjale kätte selle andmise päevale järgneval tööpäeval allkirja vastu, vormistab kättetoimetamise kohta ettevõtja poolt allkirjastatava akti ning säilitab seda haldusakti kehtetuks tunnistamiseni või kehtetuks muutumiseni. Selline haldusakt loetakse ettevõtjale kättetoimetatuks viie ja välisriigis asuva ettevõtja asukoha puhul 30 päeva möödudes haldusakti andmisest arvates.

 (5) Kui registrisse andmete kandmise aluseks on haldusakt, millega rahuldatakse täielikult ettevõtja taotlus ning millega ei piirata ettevõtja või kolmanda isiku õigusi, loetakse haldusakt ettevõtjale kätte toimetatuks haldusakti kohta andmete kandmisega registrisse.

§ 61. Registriandmete kehtetuks tunnistamine

 (1) Majandushaldusasutus tunnistab ettevõtja kohta käivad registriandmed kehtetuks loakohustusega majandustegevuse puhul järgmistel juhtudel:
 1) majandustegevusest täieliku loobumise korral, arvestades olemasolu korral tähtaega, mille jooksul ettevõtjat on kohustatud majandustegevust jätkama;
 2) füüsilisest isikust ettevõtja surma või juriidilisest isikust ettevõtja likvideerimise korral, kui jätkamiseks õigustatud isik ei ole jätkamise õiguse kasutamiseks ettenähtud tähtaja jooksul taotlenud tegevusloa üleandmist;
 3) tegevusloa kehtetuks muutumise või kehtetuks tunnistamise korral, kui ettevõtja ei teosta loakohustuse või teatamiskohustusega majandustegevust tegevusalal väljaspool tegevusloa põhiregulatsiooni ega ole esitanud taotlust uue tegevusloa saamiseks või loakohustusest vabastamiseks;
 4) loakohustusest vabastamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral, kui ettevõtja ei teosta loakohustuse või teatamiskohustusega majandustegevust väljaspool tegevusala, mida loakohustusest vabastamise otsus puudutas, ega ole esitanud taotlust tegevusloa saamiseks või uut taotlust loakohustusest vabastamiseks.

 (2) Registripidaja tunnistab registriandmed kehtetuks teatamiskohustusega majandustegevuse puhul järgmistel juhtudel:
 1) majandustegevusest täieliku loobumise korral, arvestades olemasolu korral tähtaega, mille jooksul ettevõtjat on kohustatud majandustegevust jätkama;
 2) ettevõtja surma või likvideerimise korral, kui jätkamiseks õigustatud isik ei ole jätkamise õiguse kasutamiseks ettenähtud tähtaja jooksul teatanud majandustegevuse jätkamisest;
 3) kindlaks ajaks kavandatud majandustegevuse korral registrisse kantud tähtaja möödumisel, kui ettevõtja ei teosta loakohustuse või teatamiskohustusega majandustegevust muul tegevusalal ega ole esitanud taotlust tegevusloa saamiseks või loakohustusest vabastamiseks.

§ 62. Ebaõigete registriandmete parandamine

 (1) Majandushaldusasutus või registripidaja kontrollivad registriandmete õigsust, kui esineb põhjendatud kahtlus, et registriandmed ei ole õiged. Nende õigsust kontrolliv majandushaldusasutus või registripidaja kannab registriandmete ebaõigsuse kahtluse kohta registrisse teabe, mis jääb sinna kuni andmete õigsuse tuvastamiseni või nende parandamiseni.

 (2) Registriandmete parandamine on ebaõigete registriandmete õigeks muutmine registripidaja või majandushaldusasutuse poolt. Registriandmed on ebaõiged, kui nad ei vasta kande aluseks olnud dokumentides esitatud andmetele, kui muudes seaduse alusel asutatud andmekogudes on samu andmeid uuendatud või kui registriandmetes on keele- või trükiviga või muu vormilist laadi viga.

 (3) Ebaõiged registriandmed parandab need registrisse kandnud majandushaldusasutus või registripidaja hiljemalt ebaõigsusest teada saamise päevale järgneval tööpäeval.

 (4) Ebaõiged registriandmed parandab need registrisse kandnud maakohus või registripidaja hiljemalt ebaõigsusest teada saamise päevale järgneval tööpäeval.

§ 63. Ebaõigete andmete avastamisest teatamine

 (1) Kui majandushaldusasutus või registripidaja avastab, et muu seaduse alusel asutatud andmekogu andmed ei ole õiged registriandmete suhtes, teatab ta sellest vastava andmekogu volitatud töötlejale hiljemalt avastamisele järgneval tööpäeval.

 (2) Kui haldusorgan või isik avastab, et registriandmed ei ole õiged, teatab ta sellest majandushaldusasutusele või registripidajale hiljemalt avastamisele järgneval tööpäeval.

§ 64. Registripäevik, registritoimik ja arhiiv

 (1) Registripidaja kannab registripäevikusse järgmised andmed:
 1) andmete registrisse kandmise aluseks olevate dokumentide registripidajani või majandushaldusasutuseni jõudmise aeg;
 2) andmete registrisse kandmise aeg ja kandja;
 3) andmete registrisse kandmise aluseks oleva dokumendi nimetus käesoleva seaduse § 58 lõigetes 1 ja 3 sätestatud loetelude kohaselt;
 4) ebaõigete registriandmete parandamise kohta muutmisakti number ja kuupäev.

 (2) Andmete registrisse kandja säilitab andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid iga ettevõtja kohta eraldi peetavas registritoimikus, välja arvatud teadete ja taotluste esitamisel Eesti teabevärava kaudu.

 (3) Registriandmete kehtetuks tunnistamisel kantakse registriandmete aluseks olnud dokumendid arhiivi, kus neid säilitatakse kümme aastat registriandmete kehtetuks tunnistamisest arvates. Arhiivi kantud registriandmetele tagab registripidaja juurdepääsu õigustatud huvi korral. Kehtetuks tunnistatud registriandmetele tagab registripidaja juurdepääsu registri veebilehelt ühe aasta jooksul nende kehtetuks tunnistamisest arvates.

6. peatükk Järelevalve 

1. jagu Riiklik järelevalve 

§ 65. Riikliku järelevalve teostamine

  Riiklikku järelevalvet ettevõtja majandustegevuse üle teostab majandushaldusasutus, kelle pädevusse see on seadusega asjaomasel tegevusalal antud.

§ 66. Järelevalvetoimingutega seotud kulude kandmine

  Pärast järelevalvetoimingute lõppu tagastatakse ettevõtja nõudel talle võimaluse korral hoiule võetud toote näidis, dokumendi originaal ning materjali või aine proov. Kui toote näidis, dokumendi originaal või materjali või aine proov on eksperdi arvamuse kohaselt majandustegevuse nõuetele vastav, kannab majandushaldusasutus ekspertiisi tegemisega seotud kulud ja toote näidise või materjali või aine proovi mittetagastamise korral hüvitab ettevõtjale nende maksumuse. Kui toote näidis, dokumendi originaal või materjali või aine proov ei ole eksperdi arvamuse kohaselt nõuetele vastav, kannab kontrollimisel tekkinud kulud ettevõtja ning toote näidise või materjali või aine proovi tagastamata jätmise korral nende maksumust ettevõtjale ei hüvitata.

§ 67. Majandustegevuse takistamine

  Riikliku järelevalve meetmeid, mis muudavad majandustegevuse edasise teostamise võimatuks, võib majandushaldusasutus võtta juhul, kui esineb kõrgendatud või oluline oht avalikule korrale. Kõrgendatud või olulise ohu olemasolu võib majandushaldusasutus eeldada järgmistel juhtudel:
 1) loakohustusega majandustegevust alustatakse tegevusluba taotlemata;
 2) loakohustusega majandustegevust alustatakse hoolimata tegevusloa andmisest keeldumisest;
 3) majandustegevust jätkatakse pärast majandustegevuse peatamist või keelamist;
 4) majandustegevust jätkatakse pärast tegevusloa peatamist või kehtetuks tunnistamist;
 5) majandustegevust jätkatakse loakohustusega tegevusalal ilma tegevusloa üleandmiseta.

§ 68. Ettekirjutus

 (1) Majandushaldusasutus teeb ettevõtjale ning ettevõtjaga seotud isikule ettekirjutusi majandustegevuse nõuete ja tegevusloa kõrvaltingimuste rikkumise vältimiseks, tegevuse majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viimiseks, teatamiskohustuse ja loakohustuse täitmiseks, riikliku järelevalve teostamise takistamise lõpetamiseks ning muudel käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, määrates ettekirjutuse täitmiseks mõistliku tähtaja.

 (2) Käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib majandushaldusasutus rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha suurus selle esmakordsel rakendamisel on kuni 3000 eurot, järgmistel kordadel kuni 10 000 eurot.

2. jagu Koostöö järelevalve teostamisel lepinguriikidega 

§ 69. Vastastikune abi lepinguriigis asutatud teenuseosutaja üle järelevalve teostamisel

 (1) Riiklikku järelevalvet teostav majandushaldusasutus kohaldab kõiki meetmeid lepinguriikide vaheliseks tõhusaks koostööks, et teostada riiklikku järelevalvet teenuseosutajate ja nende osutatavate teenuste üle.

 (2) Majandushaldusasutus teostab talle riiklikuks järelevalveks antud pädevuse piires teenuseosutaja asutamiskoha lepinguriigi taotlusel järelevalvet Eestis teenust osutava teenuseosutaja üle, tuginedes teenuseosutaja asutamiskoha lepinguriigi põhjendatud taotlusele kontrollida asutamiskoha lepinguriigi nõuete täitmist (edaspidi järelevalve taotlus) ning teavitab nimetatud lepinguriiki järelevalve tulemustest ja võetud meetmetest. Majandushaldusasutus otsustab, millised vastaval tegevusalal kohaldatavad järelevalvemeetmed on igal üksikul juhul kõige asjakohasemad, et täita asutamiskoha lepinguriigi tingimusi.

 (3) Kui lepinguriigilt järelevalve taotluse saanud majandushaldusasutus ei ole pädev sellel tegevusalal riiklikku järelevalvet teostama, edastab ta taotluse võimalikult kiiresti pädevale majandushaldusasutusele.

 (4) Majandushaldusasutus võib ka omal algatusel oma pädevuse piires teostada Eestis teenust osutava teises lepinguriigis asutatud teenuseosutaja üle riiklikku järelevalvet, eelkõige kontrollida teenuste direktiivi artiklite 16 või 17 kohaste nõuete täitmist.

 (5) Teenuste direktiivi artikli 28 lõike 2 kohase koostööpunkti (edaspidi koostööpunkt) ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Koostööpunkt aitab lepinguriikide pädevatel asutusel vajaduse korral määrata järelevalvet teostavat majandushaldusasutust ning edastab lepinguriikidelt saabunud järelevalve taotlused ja käesoleva seaduse § 73 lõike 5 kohased taotlused majandushaldusasutusele.

 (6) Majandushaldusasutus võib esitada lepinguriigi pädevale asutusele või koostööpunktile taotluse järelevalve toestamiseks selles lepinguriigis asutatud teenuseosutaja üle, kui tal on kahtlus, et teenuseosutaja ei täida asutamiskoha lepinguriigi nõudeid.

 (7) Majandushaldusasutus vastab lepinguriikide ja Euroopa Komisjoni esitatud teabenõuetele elektrooniliste sidevahendite abil ja võimalikult lühikese aja jooksul. Teabenõudele vastamisel või järelevalve teostamisel esinevate raskuste korral teavitab majandushaldusasutus viivitamata teavet taotlenud lepinguriigi pädevat asutust.

 (8) Teenuseosutaja üle järelevalvet teostav majandushaldusasutus edastab Euroopa Komisjonile teabe selle kohta, kui lepinguriigid ei täida oma järelevalvega seotud kohustusi.

§ 70. Vastastikune abi Eestis asutatud teenuseosutaja üle järelevalve teostamisel

 (1) Majandushaldusasutus ei või keelduda Eestis asutatud teenuseosutajate üle järelevalve teostamisest ja vajalike järelevalvemeetmete võtmisest põhjendusel, et teenust osutati või teenus põhjustas kahju teises lepinguriigis.

 (2) Majandushaldusasutus võib esitada lepinguriigi pädevale asutusele või koostööpunktile põhjendatud taotluse järelevalve teostamiseks Eestis asutatud ja selles lepinguriigis teenust osutava teenuseosutaja üle, kui tal on kahtlus, et teenuseosutaja ei täida majandustegevuse nõudeid.

§ 71. Hoiatamiskohustus

  Kui majandushaldusasutus on saanud teada piiriülese teenuse osutamisega seotud asjaoludest, mis võivad põhjustada olulist kahju inimese tervisele, ohutusele või keskkonnale Eestis või teises lepinguriigis, teavitab ta sellest viivitamata kõiki lepinguriikide koostööpunkte ja Euroopa Komisjoni.

§ 72. Teave teenuseosutaja hea maine kohta

 (1) Majandushaldusasutus edastab lepinguriigi pädevale asutusele tema taotlusel teabe teenuseosutaja suhtes kohaldatud haldusmeetme ja määratud karistuse kohta ning pettusega seotud maksejõuetuse või pankrotiga seoses tehtud otsuse kohta, mis on otseselt seotud teenuseosutaja pädevuse või usaldusväärsusega, eelkõige selle kohta, kas teenuseosutaja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega või seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud haldusmeetmest või karistusest teatatakse, kui otsus on lõplik. Muu lõikes 1 osutatud otsuse kohta teatab majandushaldusasutus, kas otsus on lõplik või edasi kaevatud, ning viimasel juhul võimaliku kuupäeva, millal on oodata lõplikku otsust.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teavet esitav majandushaldusasutus viitab õigusnormidele, mille alusel tehti teenuseosutaja suhtes süüdimõistev otsus või määrati karistus.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teavet esitav majandushaldusasutus teavitab lõike 1 kohase teabe edastamisest ka teenuseosutajat.

 (5) Majandushaldusasutus võib põhjendatud taotlusega küsida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet teises lepinguriigis asutatud teenuseosutaja kohta selle lepinguriigi pädevalt asutuselt või koostööpunktilt.

§ 73. Vastastikune abi üksikjuhtumipõhiste erandite korral

 (1) Kui majandushaldusasutus kavatseb kohaldada meetmeid teenuste direktiivi artikli 18 kohaselt, edastab ta teenuseosutaja asutamiskoha lepinguriigi koostööpunktile taotluse, et nimetatud lepinguriik kohaldaks teenuseosutaja suhtes vajalikke meetmeid, ning edastab kogu asjakohase teabe kõnealuse teenuseosutaja, teenuse ja juhtumi asjaolude kohta.

 (2) Pärast asutamiskoha lepinguriigilt teate saamist kohaldatud või kavandatud meetmete kohta või põhjuste kohta, miks ei ole ühtegi meedet kohaldatud, teavitab majandushaldusasutus Euroopa Komisjoni ja asutamiskoha lepinguriiki oma kavatsusest kohaldada meetmeid, märkides põhjused, miks ta arvab, et:
 1) asutamiskoha lepinguriigi kohaldatud või kavandatud meetmed on ebapiisavad;
 2) tema kavandatavad meetmed on kooskõlas teenuste direktiivi artiklis 18 sätestatud tingimustega.

 (3) Meetmeid ei või kohaldada enne 15 tööpäeva möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teate saamise kuupäevast arvates.

 (4) Kiireloomulistel juhtudel võib majandushaldusasutus, kes kavatseb meedet kohaldada, teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetest erandi. Sellisel juhul teavitatakse kohaldatavast meetmest viivitamata Euroopa Komisjoni ja asutamiskoha lepinguriiki, esitades põhjendused selle kohta, miks olukord nõuab kiireloomulist tegutsemist.

 (5) Kui majandushaldusasutus saab lepinguriigilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse kohaldada Eestis asutatud teenuseosutaja suhtes meetmeid, kontrollib majandushaldusasutus viivitamata, kas teenuseosutaja rikub majandustegevuse nõudeid, ja teeb kindlaks lepinguriigi taotluse aluseks olevad asjaolud. Majandushaldusasutus teavitab taotluse esitanud lepinguriiki viivitamata kohaldatud või kavandatud meetmetest või vajaduse korral põhjustest, miks ta ei ole ühtegi meedet kohaldanud.

7. peatükk Vastutus 

§ 74. Kohtuväline menetleja

  Käesolevas seaduses sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on majandushaldusasutus, kelle pädevusse on asjaomasel tegevusalal seadusega antud riikliku järelevalve teostamine.

§ 75. Valeandmete esitamine

 (1) Majandushaldusasutusele või registripidajale tahtlikult valeandmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3000 eurot.

8. peatükk Ülemineku- ja rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 76. Majandustegevuse registri seaduse kehtetuks tunnistamine

 (1) Majandustegevuse registri seadus (RT I 2004, 12, 79; 2010, 22, 108) tunnistatakse käesoleva seaduse jõustumisel kehtetuks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevuse registri seaduse alusel registreeritud ettevõtjad muutuvad käesoleva seaduse jõustumisel teatamis- või loakohustusega tegevusalal tegutsevateks ettevõtjateks vastavalt käesoleva peatüki sätetele ning nende teatamis- või loakohustus loetakse käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud erisusi.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid võrreldes selle jõustumise hetkeni kehtinud majandustegevuse registri registreeringus sisalduvate andmetega, tuleb ettevõtjal need andmed esitada 30 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Andmete tähtaegselt esitamata jätmise korral ei ole teatamiskohustus täidetud.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loakohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid või läbima täiendava eelkontrolli võrreldes selle jõustumise hetkeni kehtinud majandustegevuse registri registreeringus sisalduvate andmetega, tuleb ettevõtjal 30 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitada taotlus tegevusloa saamiseks. Ettevõtja senine tegevusluba kaotab kehtivuse, kui ta taotlust tähtaegselt ei esita või taotlus jäetakse rahuldamata.

§ 77. Enne käesoleva seaduse jõustumist antud tegevusluba

  Kehtiv tähtajaline tegevusluba, mis alates käesoleva seaduse ja selle rakendussätete jõustumisest tuleks anda tähtajatult, muutub käesoleva seaduse jõustumisel tähtajatuks.

2. jagu Rakendussätted 

§ 78. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduses (RT I 2002, 3, 7; 2010, 44, 262) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hulgikaubanduse, jaekaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutseva ettevõtja või asutuse müügikohas ja selle juurde kuuluvas laos või muus kauba hoiuruumis on keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest ja hoidmise või ladustamise eesmärgist, kui majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha osas puudub käideldava alkoholi määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatule.”;

2) paragrahvi 6 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja, kelle kohta majandustegevuse registri andmetes on vastava alkoholi määratlus, võib importida või teisest liikmesriigist Eestisse toimetada riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkoholi, kui tegemist on:”;

3) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja, kelle majandustegevuse registri andmetes on vastava alkoholi määratlus, võib välisriigi ettevõtjalt saada ja talle üle anda riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkohoolset jooki sellega tutvumiseks ning vajaduse korral selle tutvustamiseks kolmandale isikule, kusjuures kaubakoguse ja selle veopakendi kogukaal ei tohi ületada 20 kg.”;

4) paragrahvi 6 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 18 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 19 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) seaduse 2. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. jagu
Alkoholi import, jae- ja hulgimüük ning eksport
”;

11) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 23. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) alkohoolse joogi jaemüük;
2) alkoholi hulgimüük.

(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja kaubandustegevuse seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) käideldava alkoholi määratlus vastavalt käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 4–7 sätestatule;
2) kui hulgikaubanduse tegevusalal tegutsev ettevõtja soovib tegeleda alkoholi impordi või ekspordiga, siis sellekohane teave;
3) kui jaekaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutsev ettevõtja soovib tegeleda alkohoolse joogi impordi või ekspordiga, siis sellekohane teave.

(3) Majandustegevusteadet ei pea esitama alkohoolse joogi jaemüügil täitemenetluse käigus.”;

12) paragrahvid 24 ja 25 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 29 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Territoriaalsed piirangud alkoholi hulgimüügil

(1) Alkoholi hulgimüük on lubatud vaid majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha kaudu, välja arvatud alkoholi ekspordil või juhul, kui alkoholi realiseeritakse selle edasisele käitlejale viimase tegevuskohas.”;

14) seaduse 2. peatüki 6. jao ning selle 1. jaotise pealkirjad muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. jagu
Alkoholi jaemüük

1. jaotis
Piirituse jaemüügi keeld ja alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine
”;

15) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Piirituse jaemüügi keeld

Piirituse jaemüük on keelatud.”;

16) paragrahvid 31 ja 32 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) etendusasutuse, rahvamaja või muuseumi ruumides või territooriumil, kui seda tehakse selle asutuse ruumides või territooriumil kohapeal tarbimiseks;”;

18) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) e-kaubanduse korras majandustegevuse registri andmetes märgitud ettevõtja kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu.”;

19) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Ettevõtjal on lubatud jaemüügi korras müüa üksnes majandustegevusteates määratletud alkohoolseid jooke üksnes majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha kaudu.”;

20) paragrahvi 42 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest, kui puuduvad mõne teise käesolevas peatükis nimetatud väärteo tunnused, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”

§ 79. Arhiiviseaduse muutmine

Arhiiviseaduses (RT I 1998, 36/37, 552; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvid 23–27 tunnistatakse kehtetuks.

§ 80. Biotsiidiseaduse muutmine

Biotsiidiseaduses (RT I 2009, 29, 174; 2010, 37, 224) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Teatamiskohustus

Kahjuritõrjega tegelemiseks peab esitama majandustegevusteate.”

§ 81. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine

Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; 2010, 41, 240) § 366 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Eesti Hariduse Infosüsteemi alamregistriks olevale õppekavade ja koolituslubade alamregistrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”

§ 82. Ehitusseaduse muutmine

Ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 41–43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 41. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) ehitamine;
2) projekteerimine;
3) ehitusuuringute tegemine;
4) omanikujärelevalve tegemine;
5) hoonete energiaauditi tegemine;
6) ehitusprojektide ekspertiiside tegemine;
7) ehitiste ekspertiiside tegemine;
8) hoonete energiamärgiste väljastamine (olemasolevad hooned);
9) ehitusjuhtimine.

(2) Mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt tegutseval ja seal asutatud ettevõtjal või lepinguriigi kodanikul ei ole Eestis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusaladel ajutiselt tegutsemisel tegevusluba nõutav. Nimetatud isik teavitab Eestis vastava tegevuse alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib tegutsedes Eestis kehtivaid nõudeid.

(3) Ettevõtja, kes tegutseb tegevusalal, kus talle on omistatud kutse kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt ta ei korralda ressursside jagamist ega teiste tööd, võib sellel tegevusalal oma kvalifikatsiooni ulatuses tegutseda tegevusloata.

(4) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusalade täpse liigituse ja loetelu.

(5) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse ise teha töid vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses.

§ 42. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

§ 43. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema vastutav spetsialist vastab käesoleva seaduse § 47 lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele.”;

2) paragrahv 44, § 61 lõike 3 punkt 2 ja lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 64 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 64. Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisiku ettekirjutus”;

4) paragrahvi 64 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 83. Elektriohutusseaduse muutmine

Elektriohutusseaduses (RT I 2007, 12, 64; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) riikliku järelevalve teostamisele.”;

2) paragrahvi 18 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Elektripaigaldise projekti ekspertiisi teeb elektripaigaldise projekti koostamiseks pädev ning elektritööde tegevusluba või ehitusprojektide ekspertiisi tegevusluba omav isik.”;

3) paragrahvi 18 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tehnilise kontrolli teostaja käesoleva seaduse tähenduses on A-, B- või C-tüüpi inspekteerimisasutuse kriteeriumidele vastav inspekteerimisasutus lähtuvalt Eesti standardist EVS–EN ISO/IEC 17020 või elektritöö ettevõtja.”;

5) paragrahvi 24 lõiked 1 ja 11 ning § 31 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
TEGEVUSLUBA
”;

7) paragrahvid 32–34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) elektritööde tegemine;
2) elektripaigaldise tehniline kontrollimine;
3) mõõte- ja teimilaborina tegutsemine;
4) personali sertifitseerimine.

(2) Tegevusluba annab õiguse elektritööde tegemiseks elektritöö ettevõtja elektritöö juhi pädevustunnistusel või käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud juhul käidukorraldaja pädevustunnistusel märgitud ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud loakohustus puudub teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis õiguspäraselt elektritöid tegeval ja seal asutatud ettevõtjal või liikmesriigi kodanikul Eestis ajutiselt elektritööde tegemiseks. Selline isik teavitab Eestis tegevuse alustamisel Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis elektritöödele kehtestatud nõudeid.

§ 33. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Ettevõtja esitab elektritööde tegemise soovi korral tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule täpsustatud andmed tegevusala kohta.

(3) Ettevõtja esitab mõõte- ja teimilaborina tegutsemise soovi korral tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule andmed akrediteeringu või mõõteseaduse alusel tehtud hindamise ning mõõtetöid tegevate töötajate kohta.

(4) Ettevõtja esitab tehnilise kontrolli teostajana tegutsemise soovi korral tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule teabe selle kohta, millistele inspekteerimisasutuse sõltumatuse kriteeriumidele ta vastab (A-, B- või C-tüüpi tehnilise kontrolli teostaja).

§ 34. Tegevusloa kontrolliese

(1) Elektritööde tegemiseks antakse ettevõtjale tegevusluba, kui tema elektritööde juht vastab käesoleva seaduse § 20 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(2) Elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba, kui
1) ta omab käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punktis 7 sätestatud juhtudel akrediteeringut;
2) tema tehnilist kontrolli teostav töötaja vastab käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud nõuetele;
3) A- ja C-tüüpi inspekteerimisasutuse kriteeriumidele vastav tehnilise kontrolli teostaja omab käesoleva seaduse § 36 nõuetele vastavat vastutuskindlustust.

(3) Personali sertifitseerimiseks antakse ettevõtjale tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud nõuetele.”;

8) paragrahv 35, § 40 lõige 3 ja § 41 tunnistatakse kehtetuks.

§ 84. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses (RT I 2003, 25, 153; 2010, 56, 363) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 212 järgmises sõnastuses:

§ 212. Üldhuviteenuse osutaja

Loakohustusega tegevusalal tegutsev võrguettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”;

3) paragrahvid 22–24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 22. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) elektrienergia tootmine;
2) võrguteenuse osutamine jaotusvõrgu kaudu;
3) võrguteenuse osutamine põhivõrgu kaudu;
4) elektrienergia müük;
5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamine;
6) otseliini kaudu elektrienergia edastamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loakohustus puudub järgmistel juhtudel:
1) elektrienergia tootmisel ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil;
2) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel, kui võrguteenust osutatakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt;
3) elektrienergia müügil, kui elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 punkti 1 või 2 kohaselt;
4) elektrienergia müügil selle tootja poolt, kui elektrienergia on toodetud kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil;
5) elektrienergia müügil tootja poolt teisele elektriettevõtjale või tootjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale või elektribörsil.

(3) Tuumaenergiat kasutava tootmisseadme abil võib elektrienergiat toota Riigikogu otsuse alusel.

(4) Võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu kaudu antakse tegevusluba ainult ühele ettevõtjale.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusalal tegutseval ettevõtjal on õigus seaduses sätestatud tingimustel ehitada tegevusloas märgitud teeninduspiirkonnas vastavalt kas jaotus- või põhivõrk ja kasutada seda selles teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamiseks.

§ 23. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise korral käesoleva seaduse §-le 62 vastava teeninduspiirkonna määratlus ja skemaatiline plaan;
2) riigipiiri ületava alalisvooluliini või otseliini kaudu elektrienergia edastamise korral liini suurim lubatud talitluspinge, liini pikkus, liini paiknemise plaan ja liini geograafilised koordinaadid;
3) otseliini kaudu elektrienergia edastamise korral dokument, mis tõendab käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud tingimuse täitmist.

§ 24. Tootmisseadme kasutamisest loobumisest teatamise kohustus

Kui ettevõtja loobub suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamisest, teatab ta sellest Konkurentsiametile, märkides teates järgmised andmed:
1) tootmisseadme tehnilised näitajad;
2) tootmisseadme ning asjaomaste hoonete ja rajatiste edaspidist saatust käsitlevad andmed;
3) tootmisseadme käitamise lõpetamise aeg.”;

4) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 26. Tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele.

(2) Jaotusvõrgu ja põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba ettevõtjale, kui ta lisaks käesoleva seaduse §-s 15 sätestatule vastab järgmistele nõuetele:
1) ettevõtja organisatsioon on taotletava tegevuse ulatuse ja laadiga kooskõlas;
2) ettevõtjal on piisav arv vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid;
3) ettevõtja töötajate hulgas on elektriohutusseaduses nimetatud elektritööde juhtimiseks pädevustunnistuse saanud isik ja käidukorraldaja;
4) ettevõtjal on sellel tegevusalal tegutsemiseks majanduslikud eeldused;
5) ettevõtjal on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega;
6) ettevõtja tegevus ei ohusta varustuskindlust.

(3) Jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui see ei ole lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastuolus käesoleva seaduse §-ga 60 ning taotluses nimetatud piirkond sobib elektrienergia jaotamiseks.

(4) Riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks ja otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba juhul, kui ettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule ja tegevusloa andmine ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-des 60 ja 61 sätestatuga.”;

6) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Tegevusloa andmisest keeldumise erisused

Kui Konkurentsiamet keeldub käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks tegevusluba andmast, edastab ta selle kohta teate Euroopa Komisjonile. Teates märgitakse tegevusloa andmisest keeldumise põhjused.”;

8) paragrahvid 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Tegevusloa kõrvaltingimused

(1) Elektrienergia tootmiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) tootmisseadme maksimaalne lubatud netovõimsus;
2) tootmisseadme asukoha andmed;
3) tootmisseadme käitamiseks kasutatava energiaallika andmed;
4) andmed selle kohta, kas tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
5) nende nõuete loetelu, mida kohaldatakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise suhtes ja niisuguseks tootmiseks kasutatavate seadmete suhtes, kui tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat võib müüa käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades;
6) selliste seadmete kirjeldus, mida võib kasutada elektrienergia tootmiseks ja müügiks käesoleva seaduse §-s 59 nimetatud toetust kasutades.

(2) Jaotusvõrgu või põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) võrgu suurim lubatud talitluspinge;
2) tehnilised, majanduslikud ja organisatsioonilised tingimused, mida võrguettevõtja peab täitma;
3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel andmed käesoleva seaduse § 62 kohaselt määratletud teeninduspiirkonna kohta.

(3) Riigipiiri ületava alalisvooluliini ja otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antavale tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) liini suurim lubatud talitluspinge;
2) liini geograafiliste koordinaatide andmed ja liini pikkus.

(4) Tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
1) nõue anda võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste ümberpaigutamise kulude katmiseks või võrgu ja sellega seotud elektripaigaldiste taastamise abinõude rakendamiseks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud tagatis;
2) arenduskohustus kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 66.”;

10) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 33. Tegevusloa muutmise erisused”;

11) paragrahvis 33 asendatakse sõna „tingimused” sõnaga „kõrvaltingimused” vastavas käändes;

12) paragrahvi 33 lõige 8 ja §-d 34–37 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 94 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja lauseosa „, pikendab tegevuslubade kehtivusaega” ning sõnad „tegevuslubade tingimusi” asendatakse sõnadega „tegevuslubade kõrvaltingimusi”;

14) paragrahv 95 tunnistatakse kehtetuks.

§ 85. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses (RT I, 06.01.2011, 13) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Teatamiskohustus

(1) Sideteenuste osutamiseks peab esitama majandustegevusteate.

(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule osutatava sideteenuse kirjeldus.”;

3) paragrahvid 5 ja 153 tunnistatakse kehtetuks.

§ 86. Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduses (RT I, 23.12.2010, 37) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja teine lause;

2) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 5. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) õppetöö läbiviimine käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 1–8 ja 11–13 nimetatud erakoolis;
2) õppe läbiviimiseks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava alusel.

(2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse õppetöö läbiviimiseks tegevusloal märgitud õppekava alusel, haridustaseme piires ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust korraldaval täiskasvanute koolitusasutusel ei piirata tegevusloa kehtivust omavalitsusüksuse haldusterritooriumiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata õppetöö läbiviimisel huvikoolis.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 52–54 järgmises sõnastuses:

§ 52. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) erakooli põhikiri;
2) õppekava, mille alusel õpetamiseks tegevusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
3) erakooli arengukava, välja arvatud tegevusloa taotlemisel huvikoolile ja täiskasvanute koolitusasutusele;
4) kinnitus, et erakooli juht ja erakooli pidaja juhtorganitesse kuuluvad isikud vastavad käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele;
5) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolu kohta;
6) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele;
7) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ning andmed koolitervishoiuteenuse koolitusloa olemasolu kohta põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses;
8) kutseõppeasutuse puhul andmed käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 või 3 sätestatud kapitalinõuete täitmise kohta.

(3) Koolitusloa taotlemisel Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava alusel õppe läbiviimiseks esitatakse koolitusloa taotluses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud andmed ja dokumendid. Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni luba õppekava rakendada. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava rakendamiseks esitatakse täiendavalt dokument, mis tõendab, et erakool on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded selle õppekava alusel õpetamiseks.

(4) Tegevusloa taotluse esitamise tähtaeg enne õppekava rakendamist on:
1) kutseõppeasutusel – seitse kuud;
2) teistel õppeasutustel – viis kuud.

(5) Haridus- ja Teadusministeerium lahendab tegevusloa taotluse tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega järgmiste tähtaegadega:
1) kutseõppeasutusel – kolm kuud;
2) teistel õppeasutustel – kaks kuud.

(6) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa andmisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutseb.

§ 53. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse isikule, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on saavutatavad õppekavaga;
2) õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet ning vastab õppekavast tulenevatele vajadustele;
3) arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus;
4) erakooli direktor vastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 sätestatud nõuetele;
5) erakool on täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevad delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuded;
6) erakooli pidaja ja erakool vastavad käesoleva seadusega erakooli pidamisele kehtestatud nõuetele.

§ 54. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul, kui õppetegevust ei alustata 12 kuu jooksul arvates koolitusloa väljastamisest või ei teostata 12 kuu jooksul.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ka valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil erakool tegutses.”;

4) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 23 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) erakoolil puudub kuue kuu jooksul tegevusluba või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia ning vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid väljastada;”;

7) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks.

§ 87. Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse kehtetuks tunnistamine

  Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus (RT I 2009, 63, 408; 2010, 31, 158) tunnistatakse kehtetuks.

§ 88. Hasartmänguseaduse muutmine

Hasartmänguseaduses (RT I, 06.01.2011, 11) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maksu- ja Tolliamet teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest politseile.”;

3) paragrahvi 28 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maksu- ja Tolliamet teatab tegevusloa kehtetuks tunnistamisest politseile.”;

5) paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 48. Teatamiskohustus

(1) Kaubandusliku loterii korraldamiseks peab esitama majandustegevusteate.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule esitatakse teates järgmised andmed:
1) kaubanduslikus loteriis osalemise algus- ja lõpukuupäev, tulemuse selgitamise ja avalikustamise koht, viis ja kuupäev ning võitude väljaandmise koht, viis ja ajavahemik;
2) kaubandusliku loterii võidufondi väärtus.

(3) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kantakse registrisse järgmised andmed:
1) kaubandusliku loterii mängureeglid;
2) kaubanduslikus loteriis osalemise algus- ja lõpukuupäev ning tulemuse selgitamise ja avalikustamise koht, viis ja kuupäev;
3) kaubandusliku loterii võidufondi väärtus.

(4) Teatamiskohustust ei ole krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud teenuseid osutavatel ettevõtjatel.”;

6) paragrahvid 49–51, § 67 lõiked 4 ja 5, § 70 lõige 2 ning § 73 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 96 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaubandusliku loterii korraldamise eest muul eesmärgil kui kauba või teenuse müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.”

§ 89. Kaevandamisseaduse muutmine

Kaevandamisseaduses (RT I 2003, 20, 118; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 18 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja peab pärast oma tegevuse lõpetamist ja pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist ühe kuu jooksul Tehnilise Järelevalve Ametile üle andma kogu isiku nõuetele vastavuse hindamist ja tõendamist puudutava dokumentatsiooni.”;

4) seaduse 6. peatüki pealkiri ja §-d 20–22 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
TEGEVUSLUBA

§ 20. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) kaevandamine enamohtlikul tegevusalal;
2) kaeveõõne teisene kasutamine enamohtlikul tegevusalal;
3) enamohtlikul tegevusalal kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekti koostamine;
4) isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine.

(2) Tegevusluba annab õiguse asjaomaseks tegevuseks ettevõtja vastutava spetsialisti pädevuse või akrediteeringu ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud loakohustus puudub teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis õiguspäraselt nimetatud töid tegeval ja seal asutatud ettevõtjal või liikmesriigi kodanikul Eestis ajutiselt nimetatud tööde tegemiseks. Selline isik teavitab Eestis tegevuse alustamisel Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis neile töödele kehtestatud nõudeid.

§ 21. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Kaevandamiseks või kaeveõõne teiseseks kasutamiseks tegevusluba taotlev ettevõtja esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kaevandamiskoha või kaeveõõne nimetuse ja asukoha.

(3) Ettevõtja võib tegevusloa taotluses esitada ka täpsustatud andmed tegevusala kohta, millel ta soovib tegutseda.

§ 22. Tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks, kui tema vastutav spetsialist vastab §-des 14 ja 15 sätestatud nõuetele.

(2) Ettevõtjale antakse tegevusluba isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana tegutsemiseks, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud nõuetele.”;

5) paragrahv 23 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 26 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, sealhulgas:”;

7) paragrahvi 26 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „ja otsuste”;

8) paragrahvi 28 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja otsus”;

9) paragrahvi 28 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 90. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku (RT I, 06.01.2011, 10) § 372 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.”

§ 91. Kaubandustegevuse seaduse muutmine

Kaubandustegevuse seaduses (RT I 2004, 12, 78; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 4. peatüki pealkiri ja § 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
TEATAMISKOHUSTUS

§ 12. Teatamiskohustus

(1) Kaubandustegevusega tegelemiseks peab esitama majandustegevusteate.

(2) Majandustegevusteates märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele:
1) tegevuskohad;
2) kaubad või teenused, mida soovitakse müüa või mille müüki soovitakse korraldada, kusjuures vastavasisuline teave märgitakse iga tegevuskoha osas;
3) kauplemisaeg (v.a hulgikaubanduse korral);
4) müügikohtade asupaigad rändkaupluse puhul;
5) e-kaubanduse korral veebilehe aadress.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kaupleja suhtes käesoleva seaduse § 17 lõigetes 1 ja 2 ning § 20 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata valla- või linnavalitsuse, tema poolt volitatud valla- või linnavalitsuse asutuse või valla- või linnavalitsuse struktuuriüksuse suhtes, kui nad tegutsevad kaubanduse korraldajatena.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata isiku või asutuse suhtes, kes tegeleb avalikkusele mittesuunatud kauba või teenuse müügiga.”;

3) paragrahvid 13 ja 16 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kaubanduse korraldaja nimi ja asukoht;”;

5) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kaupa või teenust, mille müügiga seoses esitatavas majandustegevusteates tuleb märkida seaduses sätestatud müüdava kauba või teenuse määratlus või mille müügiks on vajalik tegevusluba;”;

6) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei vabasta kauplejat asjaomase kauba või teenuse müügile kehtiva loa- või teatamiskohustuse täitmisest.”;

7) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) kontrollida teatamiskohustuse täitmist ja registriandmete õigsust;”;

8) paragrahvi 22 lõige 2 ning §-d 23 ja 27 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 33 lõikes 4 asendatakse number „27” numbriga „28”.

§ 92. Kaugkütteseaduse muutmine

Kaugkütteseaduses (RT I 2003, 25, 154; 2010, 56, 363) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 senine tekst muudetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Võrguettevõtjast soojusettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”;

2) paragrahvid 18–20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Loakohustus

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) soojuse tootmine;
2) soojuse jaotamine;
3) soojuse müük.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loakohustus puudub:
1) soojuse tootmisel, kui tootmise prognoositav maht aastas ei ületa 50 000 MWh ettevõtja kohta või ettevõtja ei tooda soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis;
2) soojuse jaotamisel, kui jaotamise prognoositav maht aastas ei ületa 50 000 MWh ettevõtja kohta;
3) soojuse müügil, kui müügi prognoositav maht aastas ei ületa 50 000 MWh ettevõtja kohta;
4) soojuse müügil, kui soojusettevõtja kuulub kontserni ja kontserni summaarne soojuse müük Eestis isikutele, kes ei kuulu kontserni, ei ületa 50 000 MWh aastas;
5) soojuse müügil, kui soojusettevõtja ei tooda soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis;
6) kui isik müüb soojust ainult oma liikmetele, rentnikele või üürnikele ning selline müük ei ole tema põhitegevus ja toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires.

§ 19. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet.

(2) Tegevusloa taotluses märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele taotletav tegevuspiirkond ning esitatakse selles asuvate võrkude asendiplaan ja kirjeldus.

§ 20. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) ta on äriregistrisse kantud või asutamisel olev aktsiaselts või osaühing, kellel on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal;
2) aastas üle 50 000 MWh soojust müüva soojusettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 31 950 eurot.”;

3) paragrahvid 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 23. Tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
1) arenduskohustus käesoleva seaduse § 14 lõike 3 kohaselt;
2) muud tingimused, kui need on vajalikud varustuskindluse või käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise või eesmärkide saavutamise tagamiseks või konkreetse tegevuse eripära arvestamiseks.”;

5) paragrahvid 24–27 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 29 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvid 30, 31 ja 33 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 34. Tegevusloa kõrvaltingimuste täitmata jätmine

Juriidilise isiku poolt tegevusloa kõrvaltingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.”;

9) paragrahvi 37 lõigetes 1 ja 2 ning § 38 lõikes 1 asendatakse number „33” numbriga „34”.

§ 93. Küttegaasi ohutuse seaduse muutmine

Küttegaasi ohutuse seaduses (RT I 2002, 49, 311; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut ka juhul, kui loakohustusega tegevust ei teostata majandustegevusena.”;

2) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 11 ning § 15 lõiked 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Nõuded tehnilise kontrolli teostajale”;

4) paragrahvi 18 lõiked 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi § 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) seaduse 8. peatüki pealkiri ja §-d 22–25 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
TEGEVUSLUBA JA VASTUTUSKINDLUSTUS

§ 22. Loakohustus

(1) Isikul peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) gaasitööd;
2) gaasipaigaldise ehitamine;
3) tehnilise kontrolli teostamine;
4) isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud loakohustus puudub teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis õiguspäraselt gaasitöid tegeval ja seal asutatud isikul või liikmesriigi kodanikul Eestis ajutiselt gaasitööde tegemiseks. Selline isik teavitab Eestis tegevuse alustamisel Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis gaasitöödele kehtestatud nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud loakohustus puudub teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis õiguspäraselt gaasipaigaldise ehitamisega tegeleval ja seal asutatud isikul või liikmesriigi kodanikul Eestis ajutiselt gaasipaigaldise ehitamiseks. Nimetatud isik teavitab Eestis tegevuse alustamisel Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis gaasipaigaldise ehitamisele kehtestatud nõudeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud loakohustus puudub teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis õiguspäraselt tehnilist kontrolli teostaval ja seal asutatud isikul või liikmesriigi kodanikul Eestis ajutiselt tehnilise kontrolli teostamiseks. Selline isik teavitab Eestis tegevuse alustamisel Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis tehnilise kontrolli teostamisele kehtestatud nõudeid.

§ 23. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

§ 24. Tegevusloa kontrolliese

(1) Gaasitööde tegemiseks või gaasipaigaldise ehitamiseks antakse tegevusluba, kui taotleja gaasitöid juhtiv isik vastab käesoleva seaduse § 16 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(2) Isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks antakse tegevusluba, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning omab §-s 27 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust.

(3) Tehnilise kontrolli teostamiseks antakse tegevusluba, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 18 lõike 2 punktides 4 ja 11 sätestatud nõuetele ning omab §-s 27 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust.

§ 25. Dokumentatsiooni üleandmise kohustus

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral peab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu oma isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamise päevast arvates.”;

7) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 2 ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 94. Lifti ja köistee ohutuse seaduse muutmine

Lifti ja köistee ohutuse seaduses (RT I 2002, 50, 312; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti majandusteadete esitamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut ka juhul, kui loa- või teatamiskohustusega tegevust ei teostata majandustegevusena.”;

2) paragrahvi 5 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 16 lõiked 6 ja 61 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Nõuded tehnilise kontrolli teostajale”;

5) paragrahvi 19 lõiked 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

7) seaduse 8. peatüki pealkiri ja §-d 22–25 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
TEGEVUSLUBA JA VASTUTUSKINDLUSTUS

§ 22. Loakohustus

(1) Isikul peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tõsteseadmetööde tegemine;
2) tehnilise kontrolli teostamine;
3) isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine.

(2) Tegevusluba annab loa tõsteseadmetööde tegemiseks käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud tõsteseadmetöid juhtiva isiku pädevuse ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud loakohustus puudub teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis õiguspäraselt tõsteseadmetöid tegeval ja seal asutatud isikul või liikmesriigi kodanikul Eestis ajutiselt tõsteseadmetööde tegemiseks. Selline isik teavitab Eestis tegevuse alustamisel Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis tõsteseadmetöödele kehtestatud nõudeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud loakohustus puudub teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis õiguspäraselt tehnilist kontrolli teostaval ja seal asutatud isikul või liikmesriigi kodanikul Eestis ajutiselt tehnilise kontrolli teostamiseks. Selline isik teavitab Eestis tegevuse alustamisel Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis tehnilise kontrolli teostamisele kehtestatud nõudeid.

§ 23. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

§ 24. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tõsteseadmetööde tegemiseks antakse tegevusluba, kui taotleja tõsteseadmetöid juhtiv isik vastab käesoleva seaduse § 17 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(2) Isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks antakse tegevusluba, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning omab §-s 27 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust.

(3) Tehnilise kontrolli teostamiseks antakse tegevusluba, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktides 10 ja 11 sätestatud nõuetele ning omab §-s 27 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust.

§ 25. Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja dokumentatsiooni üleandmise kohustus

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral peab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu oma isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamise päevast arvates.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

§ 251. Teatamiskohustus

Lifti paigaldamise tegevusalal tegutsemiseks peab esitama majandustegevusteate.”;

9) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 2 ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 95. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses (RT I, 31.12.2010, 5) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 111 ja 112 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 111. Loakohustus

Mootorsõidukijuhi koolituseks peab olema tegevusluba.

§ 112. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusluba antakse, kui taotlejal on:
1) õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus;
2) õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus;
3) õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus;
4) käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi õpetajad ja §-s 119 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajad;
5) käesoleva seaduse § 100 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuetele vastavad õpetatava kategooria õppekavad ja õppedokumentatsioon;
6) õppekavades ettenähtud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud;
7) õppekavades ettenähtud esmaabikoolituse õppevahendid.

(2) Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

2) paragrahv 113 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 113. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridusministeerium.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) koolitusloa taotlus;
2) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud õpperuumide, õppesõiduväljaku ja õppesõidukite olemasolu või kasutamisõigust tõendavad dokumendid;
3) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 5 nimetatud õppekava ja õppedokumentatsioon;
4) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 6 nimetatud audiovisuaalsete õppevahendite loetelu;
5) käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 7 nimetatud õppevahendite loetelu;
6) mootorsõidukijuhi õpetajate andmed nende vastavuse kohta käesoleva seaduse §-s 118 esitatud nõuetele ja kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks;
7) mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajate andmed nende vastavuse kohta käesoleva seaduse §-s 119 esitatud nõuetele ja kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks.”;

3) paragrahv 115 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 115. Mootorsõidukijuhi ettevalmistamine üksikkorras

Üksikkorras võib mootorsõidukijuhti ette valmistada käesoleva seaduse §-s 111 nimetatud tegevusluba omava mootorsõidukijuhi koolitaja juhendamisel § 100 lõike 6 alusel kehtestatud korra järgi.”;

4) paragrahv 116 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 116. Järelevalve mootorsõidukijuhi koolituse üle

(1) Järelevalvet mootorsõidukijuhi koolituse üle teostavad:
1) Haridus- ja Teadusministeerium;
2) Maanteeamet käesoleva seaduse § 100 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuete täitmise üle, õigusega kaasata mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse üle järelevalve teostamisel vajaduse korral Terviseameti ametnikke.

(2) Järelevalve teostamisel on seda läbiviival ametnikul õigus nõuda koolituseks õigustatud isikult ja seda vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist, tutvuda koolituse korraldusega ning viibida koolituse läbiviimise juures.”

§ 96. Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduses (RT I 2001, 3, 4; 2010, 34, 183) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Põllumajanduslooma võib tappa üksnes selleks tegevusloa saanud ettevõttes (edaspidi tapamaja).”;

2) paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 29. Loomaaiapidaja loakohustus

Loomaaia pidamiseks peab olema tegevusluba.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 291 ja 292 järgmises sõnastuses:

§ 291. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Keskkonnaamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) loomaaia nimi või nimetus;
2) taotleja senise tegevuse ja loomaaiaga seonduva kavandatava tegevuse kirjeldus;
3) loomaaia tegevuseks vajaliku maa-ala kuulumist taotlejale või selle kasutusõigust tõendavad dokumendid;
4) loomaaia loomaliikide loetelu, milles on märgitud ka loomaliigi ladinakeelne nimetus ja loomaaeda kavandatav isendite hulk;
5) loomaaia juhtkonna ametikohtade loetelu koos ametijuhenditega ja loa taotlemise ajal täitmata ametikohtade loetelu;
6) ülevaade loomaaia ehitistest või loomaaia ehitusprojekt koos ehitiste valmidusastme kirjeldusega;
7) järgmise majandusaasta vältel ehituseks ja loomaaia pidamiseks vajalike vahendite kalkulatsioon koos rahaliste vahendite kavandatava allika kirjeldusega.

§ 292. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse isikule, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) loomaaia projekt vastab loomaaia planeeringule esitatavatele nõuetele;
2) isikul on loomaaias töötamiseks sobiva erialase ettevalmistusega töötajad ning piisavad rahalised vahendid loomaaia ehitamiseks ja käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmiseks.”;

4) paragrahvid 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Katseloom, välja arvatud põllumajandusloom, peab olema sündinud ja kasvatatud katseloomade kasvatamiseks tegevusloa saanud ettevõttes. Loomkatses kasutatav põllumajandusloom peab olema kasvatatud registreeritud või tegevusloa saanud loomakasvatushoones, -rajatises või põllumajanduslooma pidamiseks piiritletud alal.”;

6) paragrahvi 38 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Katseloomi võib müüa või muul viisil tasu eest või tasuta loomkatsete läbiviijale üle anda ettevõtja, kelle ettevõte on saanud tegevusloa katseloomadega varustamiseks.”;

7) paragrahvid 39 ja 40 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 39. Loakohustus katseloomadega varustamisel ja kasvatamisel ning katseloomade kasutamisel

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba tegutsemiseks ettevõttes, kus tegeletakse:
1) katseloomadega varustamisega;
2) katseloomade kasvatamisega;
3) katseloomade kasutamisega.

(2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas.

(3) Katseloomadega varustamise ja kasvatamise ning katseloomade kasutamise ettevõttele esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Teaduslikult põhjendatud eesmärgil võib loomkatse läbi viia loomakasvatushoones, -rajatises, looma pidamiseks piiritletud alal või loomaaias, millele ei ole antud tegevusluba katselooma kasutamiseks.

§ 40. Katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks ja katseloomade kasutamiseks tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
2) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
3) andmed kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
4) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid veovahendite, seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
5) kahjuritõrjeplaan koos andmetega kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
6) andmed kütte- ja ventilatsioonisüsteemide kohta;
7) hädaolukorras tegutsemise plaan, mis sisaldab tegutsemise juhiseid katseloomade tervise ja heaolu tagamiseks;
8) andmed jäätmekäitluse korraldamise kohta.”;

8) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks.

§ 97. Loomatauditõrje seaduse muutmine

Loomatauditõrje seaduses (RT I 1999, 57, 598; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;

2) paragrahvi 7 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade ning seal loomade pidamise veterinaarnõuded kehtestab põllumajandusminister.”;

3) paragrahvi 7 lõike 21 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Embrüote kogumise, töötlemise ja säilitamisega ning munarakkude in vitro viljastamisega (edaspidi embrüote käitlemine) võib tegeleda isik, kellel on pädev personal (edaspidi embrüokogumisrühm), kelle kasutuses on laboratoorium, kus on võimalik nõuetekohaselt embrüoid käidelda, ja muu vajalik varustus.”;

4) paragrahvi 7 lõike 22 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Embrüote käitlemise üle peetavale arvestusele, embrüote käitlemisega tegelevale isikule ja embrüokogumisrühmale esitatavad nõuded kehtestab põllumajandusminister.”;

5) paragrahvi 11 lõige 51 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Põllumajandusloomade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

7) paragrahvi 111 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Põllumajandusloomade registrisse kantakse lisaks käesoleva seaduse § 11 lõikes 5 nimetatud andmetele ka andmed tegevusloa saanud ettevõtja tapamaja ning tegevusloa saanud või majandustegevuse teatise esitanud ettevõtja loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtte kohta.”;

8) paragrahvi 111 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja esimene ja teine lause;

10) paragrahvi 171 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte veterinaarnõuded kehtestab põllumajandusminister.”;

11) paragrahvi 181 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) seaduse 2. peatüki 61. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

61. jagu
Loomapidaja loakohustus ja teatamiskohustus

§ 191. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmiste ettevõtete kasutamiseks:
1) embrüokogumisrühma või põllumajandusloomi vahendava ettevõtja ettevõte;
2) tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõte;
3) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõte.

(2) Tegevusluba peab olema loomapidamiseks ettevõttes, kus tegeletakse:
1) hobuste, sigade või veiste sperma kogumise ja säilitamisega turustamise eesmärgil;
2) põllumajanduslindude aretuse ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmisega turustamise eesmärgil;
3) erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade ajutise pidamisega enne edasitoimetamist;
4) põllumajandusloomade, välja arvatud ööpäevaste tibude, profülaktilise karantiini läbiviimisega;
5) ahvide (simiae ja prosimiae) pidamise või aretamisega ärilisel või mitteärilisel eesmärgil nende avalikuks näitamiseks ja rahvahariduseks, liigi säilitamiseks ning teaduslikeks alus- või rakendusuuringuteks, sealhulgas ahvide aretamiseks selliste uuringute tarvis.
23.02.2015 10:45
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "eesmärgil" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 23.02.2015 taotlust nr 4-14/15-1/4.

(3) Tegevusluba peab olema ülemklassi Agnatha ning klassidesse Chondrichthyes ja Osteichthyes, hõimkonda Mollusca või alamhõimkonda Crustacea kuuluva veelooma (edaspidi veeloom) pidamisel ettevõttes, kus veelooma peetakse turuleviimise eesmärgil, välja arvatud ettevõttes, kus:
1) veelooma peetakse püügitiigis ja mis taasasustatakse registreeritud ehitisest pärit veeloomadega;
2) peetav veeloom viiakse turule üksnes toiduks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 3c kohaselt.

(4) Ettevõtjale võib tegevusloa väljastada ka loomapidamiseks ettevõttes, kus peetakse muid loomi kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud ahvid, EÜ nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72) artikli 2 lõike 1 punktis b toodud tähenduses.

(5) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas.

§ 192. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Veterinaar- ja Toiduamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) peetav loomaliik;
2) ettevõtte tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed;
3) asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
4) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
5) andmed kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
6) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid veovahendite, seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
7) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
8) embrüokogumisrühma korral tegevusvaldkond (embrüote kogumine või in vitro tootmine või mõlemad), millega embrüokogumisrühm võib tegeleda;
9) embrüokogumisrühma korral andmed kasutatava laboratooriumi kohta, mis kirjeldavad selle vastavust käesoleva seaduse § 7 lõike 22 alusel kehtestatud määruse nõuetele.

(3) Veelooma pidamise ettevõtte puhul võib taotluses jätta esitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud andmed ning esitatakse lisaks lõikes 2 nimetatule ka järgmised andmed:
1) tootmise eesmärk;
2) vesiviljelussüsteemi või sisseseade tüüp;
3) maksimaalne tootmismaht;
4) kasvatatavate veeloomade liigid.

(4) Käesoleva seaduse § 191 lõike 2 punktis 5 ja lõikes 4 nimetatud ettevõtte puhul tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule lisada taotlusele ka sellised andmed, mis kirjeldavad ettevõtte vastavust EÜ nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ lisas C sätestatud veterinaarnõuetele.

(5) Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõtte kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1) äriregistris registreerimata füüsilisest isikust ettevõtja puhul Maksu- ja Tolliameti või tema kohaliku asutuse tõend ettevõtja registreerimise kohta maksukohustuslaste registris;
2) veovahendi andmed;
3) asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
4) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga;
5) andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
6) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos kasutatavate seadmete tehnilise kirjeldusega;
7) andmed projekteeritud ning planeeritava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta;
8) andmed ettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangumahu kohta;
9) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamis- ja desinfitseerimismeetmete ning kasutatavate ainete kohta;
10) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
11) tekkinud heitvee töötlemise kirjeldus;
12) toorme ja saaduste veovahendite puhastamise kirjeldus.

(6) Tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) andmed ettevõtte heitveekäitluse süsteemi kohta;
2) tauditõrje eesmärgil tapetavate veeloomade liikide nimetused.

§ 193. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema loomakasvatushoone või -rajatis, loomade pidamiseks piiritletud ala, embrüokogumisrühm, põllumajandusloomi vahendava isiku või tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise või loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete käitlemise ettevõte vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele.

§ 194. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

Käesoleva seaduse § 191 lõike 2 punktis 5 ja lõikes 4 nimetatud ettevõtte tegevusluba peatatakse osaliselt või täielikult, tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivus taastatakse EÜ nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 54–72) lisa C punktis 6 sätestatud alustel ja korras.

§ 195. Arvestuse andmete Euroopa Komisjonile edastamise kohustus

Arvestuse andmete alusel esitab Veterinaar- ja Toiduamet tegevusloa saanud ettevõtjate ettevõtete andmed Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.

§ 196. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab esitama loomapidamisel loomakasvatushoonetes ja -rajatistes ning loomade pidamiseks piiritletud aladel (edaspidi ettevõte), kus tegeletakse:
1) põllumajandusloomade, sealhulgas farmiulukite pidamisega;
2) põllumajandusloomade sperma kogumise ja säilitamisega;
3) põllumajanduslindude turustamise eesmärgil pidamise ja aretuse ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmisega;
4) erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade ajutise pidamisega enne edasitoimetamist;
5) põllumajandusloomade profülaktilise karantiini läbiviimisega;
6) veeloomade kasvatamisega kasvanduses või molluskikasvatusalal ja kasutatakse tehnoloogiat, mis on välja töötatud nimetatud veeloomade toodangu suurendamiseks üle keskkonna loomuliku tootmisvõimsuse (edaspidi vesiviljelus), välja arvatud ettevõttes, kus peetakse veeloomi dekoratiivsel eesmärgil ning kus puudub vahetu kontakt loodusliku veekoguga või mis on varustatud heitveekäitlussüsteemiga, mis tõkestab haigusetekitaja leviku looduslikku veekogusse;
7) mesindusega;
8) karusloomade kasvatamisega turustamise eesmärgil;
9) põllumajandusloomade, sealhulgas farmiulukite pidamisega alaliselt avalikuks näitamiseks, loomaliigi säilitamise või teadustöö tegemisega, sealhulgas teadustöö tegemisega seotud loomade aretuse eesmärgil.

(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja tema kontaktandmed;
2) tegevusvaldkond, millega ettevõttes tegeletakse, näidates sealhulgas ära loomaliigi ja mesinduse puhul mesilasperede arvu;
3) ettevõtte geograafilise asukoha koordinaadid.”

§ 98. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses (RT I 2004, 25, 170; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti majandustegevusteadete esitamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut ka juhul, kui loa- või teatamiskohustusega tegevust ei teostata majandustegevusena.”;

2) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõnad „lõhkematerjali käitlemise luba” sõnadega „lõhkematerjalisektori ettevõtja tegevusluba”;

3) paragrahvi 13 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvid 14–16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Lõhkematerjalisektori ettevõtja loakohustus

(1) Isikul peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamine;
2) lõhkematerjali hoidmine;
3) lõhkematerjali kasutamine.

(2) Tegevusluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Tegevusluba lõhkematerjali valmistamiseks või kasutamiseks annab ühtlasi õiguse lõhkematerjali hävitamiseks.

(3) Tegevusluba peab olema ka isikul, kellel on mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba käesoleva paragrahvi lõikega 1 hõlmatud tegevuseks.

(4) Ajutiselt võib Eestis lõhkematerjali tegevusloata kasutada isik, kellel on mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud vastavasisuline tegevusluba. Nimetatud isik peab vähemalt kümme tööpäeva enne Eestis lõhkematerjali kasutamise alustamist teavitama sellest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgima Eestis tegutsedes lõhkematerjali kasutamisele kehtestatud nõudeid.

(5) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui selleks kulub vähem kui üks aasta.

§ 15. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud Tehnilise Järelevalve Ameti juurde valitsusasutuste esindajatest moodustatud komisjon.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele:
1) andmed isikute kohta, kellel on lähtuvalt varalisest osalusest või ametipositsioonist õigus mõjutada ettevõtte tegevust (näiteks äriühingu nende osanike või aktsionäride nimekiri, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, ja elukoht ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood);
2) ülevaade käesoleva seaduse täitmiseks vajalikest tehnilistest lahendustest.

(3) Kui tegevusloa taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.

§ 16. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui:
1) taotlejal on sellel tegevusalal tegutsemiseks piisavalt tehnilisi võimalusi;
2) taotleja või isiku kohta, keda on nimetatud käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 1 või §-des 61–63, ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo kohta, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades;
3) taotleja lõhkematerjali käitlemise korraldajad vastavad käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud nõuetele;
4) tegevusloa andmine ei kahjusta riigi julgeolekut.”;

5) paragrahvid 17–19 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 20 pealkirjas ja tekstis, § 21 lõikes 1 ning §-s 42 asendatakse sõna „käitlemisluba” sõnaga „tegevusluba” vastavas käändes;

7) paragrahvi 20 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 53 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 53. Pürotehnilise toote käitleja loakohustus ja nõuded pürotehnilise toote käitlejale

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) pürotehnilise toote hoidmine;
2) pürotehnilise toote võõrandamine;
3) pürotehnilise toote kasutamine.

(2) Loakohustus puudub järgmistel juhtudel:
1) kategooriate I, T1, P1 ja P2 pürotehniliste toodete hoidmisel, võõrandamisel ja kasutamisel koguses, mis jääb alla kemikaali ohtlikkuse alammäära kemikaaliseaduse tähenduses;
2) kategooriate II ja III pürotehniliste toodete kasutamisel;
3) oma tarbeks omandatud kategooriate II ja III pürotehniliste toodete hoidmisel ja tasuta võõrandamisel.”;

9) paragrahvi 53 lõiked 21 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahv 531 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 531. Tegevusloa taotlemine ja kontrolliese

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet.

(2) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) tal on asjakohased tehnilised vahendid ja nõuetele vastav personal pürotehnilise toote nõuetekohaseks käitlemiseks;
2) temal, tema esindajal ega pürotehnilise toote käitlemise korraldajal ei ole karistusregistri andmetel karistatust esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades, ning ta ei ole tagaotsitav, kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav.”;

11) paragrahvi 80 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

12) seaduse 10. peatükk ning §-d 82 ja 83 tunnistatakse kehtetuks.

§ 99. Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses (RT I 2003, 21, 128; 2010, 41, 241) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõikes 1, § 22 lõikes 1 ning § 42 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „tingimused” sõnaga „kõrvaltingimused” vastavas käändes;

2) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Võrguettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”;

3) paragrahvid 27–29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 27. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) gaasi müük;
2) gaasi ülekande teenuse osutamine;
3) gaasi jaotamise teenuse osutamine;
4) gaasi import.

(2) Loakohustust ei ole ettevõtjal, kes müüb gaasi ainult oma liikmetele, rentnikele või üürnikele, kui selline müük ei ole tema põhitegevus ning toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires.

§ 28. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) taotletav tegevuspiirkond, välja arvatud gaasi müügi ja impordi tegevusaladel;
2) süsteemihalduri kinnitus selle kohta, et gaasi ülekanne ja jaotamine on gaasisüsteemi tehniliste võimaluste seisukohalt lubatav ega ohusta varustuskindlust, kui taotletakse luba gaasi impordiks võrgu kaudu;
3) tegevuspiirkonnas asuvate võrkude asendiplaan ja kirjeldus, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusaladel.

§ 29. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) tal on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal nõuetekohaseks tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal;
2) võrguettevõtjaks oleva ettevõtja aktsia- või osakapital on vähemalt 31 950 eurot;
3) ettevõtjal on majanduslikud ning organisatsioonilised eeldused ja tingimused tegevuseks, milleks ta tegevusluba taotleb.”;

4) paragrahvid 30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 32. Tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) süsteemihalduri poolt esitatavad gaasisüsteemi tehnilisi võimalusi ja varustuskindlust arvestavad gaasi impordile kohaldatavad nõuded käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 2 sätestatu kohaselt;
2) käesoleva seaduse § 22 kohane arenduskohustus;
3) muud kõrvaltingimused, kui see on vajalik varustuskindluse või käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise või eesmärkide saavutamise tagamiseks või arvestades konkreetse tegevuse eripära.”;

6) paragrahvid 33–36, § 38 punkt 7 ja § 39 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tegevusloas sätestatud tegevuses kasutatava vara sundvõõrandamist, kui tegevusloa alusel tegutsev isik ei täida jätkamise kohustust;”;

8) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 45 lõigetes 1 ja 2 asendatakse number „41” numbriga „42”.

§ 100. Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduses (RT I 2003, 15, 84; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiked 3 ja 4, § 9 lõige 4, § 10 lõige 3 ning § 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal tegutsev ettevõtja peab esitama uurimistöö tulemused nii projekteerimistingimuste taotlejale kui ka PMA-le 30 tööpäeva jooksul uurimistöö lõpetamisest arvates.”;

3) paragrahvi 15 punkt 4, § 20 lõiked 2 ja 3 ning § 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 27. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel maaparandusaladel tegutsemiseks:
1) maaparanduse uurimistöö;
2) maaparandussüsteemi projekteerimine;
3) maaparanduse omanikujärelevalve;
4) maaparanduse ekspertiis;
5) maaparandusehitus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatamiskohustus ei kehti maaparanduse väikesüsteemi ehitamisel.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

§ 271. Maaparandusalal tegutsemise nõuded

(1) Omanikujärelevalvet võib teha ka maaparanduse projekteerimise või maaparandusekspertiisi alal tegutsev ettevõtja või maaparandusühistu oma tegevuspiirkonnas, kui tema vastutav spetsialist vastab käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 esitatud nõuetele.

(2) Maaparanduse väikesüsteemi omanikujärelevalvet võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik või maaparandussüsteemi omanik.

(3) Maaparandusalal tegutseva ettevõtja vastutav spetsialist peab vastama käesoleva seaduse §-s 28 esitatud nõuetele.”;

6) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

7) paragrahvid 36–39 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 65 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Järelevalveametnikul on õigus nõuda maavaldajalt, käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud tegevusalal tegutsevalt ettevõtjalt ja maaparandusühistult vajalikku teavet, asjakohaste dokumentide ärakirju ja väljavõtteid ning isiku teadmisel jäädvustada kontrollimise ajal valitsev olukord, kasutades selleks tehnilisi vahendeid, võtta tasuta kontrollproove kasutatavatest ehitusmaterjalidest ja -toodetest või mullast, tellida ekspertiisi ning teha muid vajalikke toiminguid.”;

9) paragrahvi 65 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva seaduse alusel tehtud järelevalvetoimingute käigus maavaldajale, käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud tegevusalal tegutsevale ettevõtjale või ühistule tekitatud kulusid ei hüvitata, välja arvatud järelevalveametniku tegevusega tekitatud kahju, mille hüvitamisele kohaldatakse riigivastutuse seaduses sätestatut.”;

10) paragrahvi 67 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Järelevalve käigus määratud ekspertiisi võib teha käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud tegevusalal tegutsev isik, kui ta ei ole varem sama ehitusprojekti või maaparandussüsteemi ekspertiisi teinud.”;

11) paragrahvi 67 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 69 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Järelevalveametnik saadab ettekirjutuse ärakirja maaparandussüsteemide registri volitatud töötlejale lihtkirjaga kolme tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemisest arvates.”

§ 101. Masina ohutuse seaduse muutmine

Masina ohutuse seaduses (RT I 2009, 3, 13; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 21 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Nõuded tehnilise kontrolli teostajale”;

3) paragrahvi 21 lõiked 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

5) seaduse 7. peatüki pealkiri ja §-d 25–28 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

7. peatükk
TEGEVUSLUBA

§ 25. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) masinatööde tegemine registreeritavale masinale;
2) tehnilise kontrolli teostamine;
3) personali sertifitseerimine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud loakohustus puudub teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt masinatöid tegeval ja seal asutatud isikul ning lepingu osalisriigi kodanikul Eestis ajutiselt masinatööde tegemiseks. Nimetatud isik teavitab Eestis tegevuse alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis masinatöödele kehtestatud nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud loakohustus puudub teises Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis õiguspäraselt tehnilist kontrolli teostaval ja seal asutatud isikul ning lepingu osalisriigi kodanikul Eestis ajutiselt tehnilise kontrolli teostamiseks. Nimetatud isik teavitab Eestis tegevuse alustamisel Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis tehnilise kontrolli teostamisele kehtestatud nõudeid.

§ 26. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

§ 27. Tegevusloa kontrolliese

(1) Masinatööde tegemiseks antakse tegevusluba, kui taotleja masinatöid juhtiv isik vastab käesoleva seaduse § 18 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(2) Personali sertifitseerimiseks antakse tegevusluba, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning omab §-s 29 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust.

(3) Tehnilise kontrolli teostamiseks antakse tegevusluba, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktides 8 ja 9 sätestatud nõuetele ning omab §-s 29 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust.

§ 28. Personali sertifitseerimisalase dokumentatsiooni üleandmine

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral peab personali sertifitseerimisega tegelev ettevõtja kogu oma personali sertifitseerimisalase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamise päevast arvates.”;

6) paragrahvi 34 lõike 2 punkt 2 ja lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 102. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses (RT I 2002, 1, 1; 22.12.2010, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Veeteede Amet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tegevusluba, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas.

(5) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tegevusluba, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 1–5 ja 13 nimetatud tegevusvaldkonnas, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.”;

2) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. peatükk
MERESÕIDUOHUTUST TÕENDAVAD TUNNISTUSED.
REEDERI MERESÕIDUOHUTUSALANE AUDITEERIMINE. TEGEVUSLUBA
”;

3) paragrahvid 7–9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 7. Loakohustus

Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) laevaehitus ja -remont ning laevade ümberehitus;
2) laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamine, kontrollimine, remontimine ning katsetamine;
3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine;
4) laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus;
5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine;
6) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus;
7) hüdrograafiline mõõdistamine;
8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
9) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;
10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine;
11) tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine laevapere liikmetele;
12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine;
13) laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus;
14) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine;
15) laevade agenteerimine.

§ 8. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Veeteede Amet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 20 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kasutatavate tehnikavahendite loetelu ja taotleja tunnustatava tegevuse ülevaade.

(3) Kui valmistajatehas on isikule väljastanud toote hoolduse, kontrolli või remondi teostamiseks loa või tunnistuse, lisatakse selle koopia tegevusloa taotlusele.

(4) Tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ja täiskasvanute tööalase koolituse korraldamiseks laevapere liikmetele ning väikelaevajuhtide ja jetijuhtide väljaõppe korraldamiseks tunnustuse taotlemisel lisatakse taotlusele õppekavad, tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri.

§ 9. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesolevas seaduses ning rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele.”;

4) paragrahvid 10–103 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Mereõppeasutus esitab Veeteede Ametile käesoleva seaduse § 7 punktis 8 nimetatud tegevuseks tegevusloa saanud isiku läbiviidud kvaliteedisüsteemi välisauditi aruande ühe kuu jooksul välisauditi läbiviimisest arvates, kui auditeerijaks ei ole Veeteede Amet. Kvaliteedisüsteemi esmane sõltumatu välisaudit peab olema läbi viidud kolme kuu jooksul koolitustegevuse algusest või teadmiste ja oskuste hindamisest arvates.”;

18.08.2014 9:42
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus viidatud sätte numbris Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu majanduskomisjoni 15.08.2014 taotlust nr 4-14/14-3/16

6) paragrahvi 20 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Veeteede Amet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse isikule, kes on läbinud koolituse käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 11 nimetatud tegevuseks tegevusloa saanud mereõppeasutuses või sellise välisriigi mereõppeasutuses, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO poolt tunnustatud, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 53 sätestatut.”;

7) paragrahvi 76 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Veeteede Ameti järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra ja turvalisuse üle ning Veeteede Ametilt tegevusloa saanud ettevõtja tegevuse üle kõigil tegevusaladel.”;

8) paragrahvi 76 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 7 lõikes 2” tekstiosaga „§-s 7”;

9) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) tagada tegevusloa saanud ettevõtja tootmistegevuse või selle osa või tema valmistatavate toodete või osutatavate teenuste nõuetekohasus;”;

10) paragrahvi 77 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) isiku tegevus loakohustusega tegevusaladel;”;

11) paragrahvi 9416 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 9416. Tegevusloa nõude rikkumine

(1) Toodete valmistamise või teenuste osutamise eest käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas ilma Veeteede Ameti tegevusloata –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”

§ 103. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduses (RT I 2002, 27, 153; 2010, 38, 231) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 36–38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 36. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) mälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekti koostamine;
2) muinsuskaitse eritingimuste koostamine;
3) uurimistöö, mis toob kaasa mälestise muutmise;
4) muinsuskaitselise järelevalve teostamine;
5) mälestise konserveerimine, restaureerimine ja remont.

(2) Tegevusluba ei ole vaja järgmiste tegevuste alustamisel:
1) eelarve, kalkulatsiooni, ajaloolise ülevaate ja õiendi koostamine;
2) mälestise ja selle osa fotografeerimine;
3) arhiivi- ja bibliograafilise uuringu tegemine;
4) mälestise ning selle elementide ja detailide inventariseerimine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusluba ei vaja riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus ning avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb nimetatud töid seaduse või põhimääruse alusel.

§ 37. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Muinsuskaitseamet.

(2) Ettevõtja esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule töid juhtiva isiku tehtud tööde loetelu ja aruande või tunnistuse soovitud tegevusalale vastaval erialal täienduskoolituse läbimise kohta.

§ 38. Tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema töid juhtiv isik vastab järgmistele nõuetele:
1) tal on vastavalt töö liigile ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, restaureerimis- või tehnikaalane kõrgharidus;
2) ta on asjaomasel tegevusalal vähemalt neli viimast aastat pidevalt tegutsenud või läbinud soovitud tegevusalale vastaval erialal täienduskoolituse.

(2) Muinsuskaitseamet võib otsustada, et konserveerimiseks, restaureerimiseks või remontimiseks taotletava tegevusloa saamine ei eelda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kõrgharidust.”;

2) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks.

§ 104. Noorsootöö seaduse muutmine

Noorsootöö seaduses (RT I 2010, 44, 262) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Loakohustus

Noorte- ja projektlaagri korraldamiseks peab olema tegevusluba.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 101–103 järgmises sõnastuses:

§ 101. Nõuded noorte- ja projektlaagri pidajale

(1) Noortelaagri pidaja osutab noortele järjepidevalt mitmekesist tervistava ja arendava puhkuse teenust.

(2) Projektlaagri pidaja osutab noortele peamiselt ühes noorsootöö valdkonnas tervistava ja arendava puhkuse teenust.

(3) Noortelaager peab vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Noortelaagrisse ei lubata noort, kui noore terviseseisund, arvestades laagri suunitlust, võib kahjustada noore enda või teiste tervist.

§ 102. Tegevusloa taotlemine

(1) Noortelaagri tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri volitatud asutus. Tegevusloa taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist.

(2) Projektlaagri tegevusloa taotluse lahendab valla- või linnavalitsus, mille haldusterritooriumil soovitakse projektlaagrit pidada.

(3) Noorte- ja projektlaagri tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) noortelaagri korral selle põhimäärus;
2) kvalifikatsiooninõuetele vastavate noorte- ja projektlaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata;
3) andmed noorte- ja projektlaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala kohta ning nende vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele;
4) noortelaagri korral laagrivahetuste tegevuskava, mis sisaldab noori arendavate tegevuste loetelu;
5) projektlaagri korral selle pidamise eest vastutava isiku nimi, isikukood ja elukoht ning projektlaagri pidamise täpne asukoht;
6) projektlaagri korral selle eesmärk ja päevakava.

(4) Noortelaagri põhimääruse kinnitab noortelaagri pidaja ning selles märgitakse:
1) noortelaagri nimi;
2) noortelaagri asukoht;
3) noortelaagri tegevuse eesmärk ja ülesanded;
4) noortelaagri struktuur;
5) noortelaagri juhataja ja kasvatajate pädevus ning ülesanded;
6) noortelaagris osalevate noorte õigused ja kohustused;
7) noore noortelaagrisse vastuvõtmise tingimused;
8) noortelaagri suhtluskeel;
9) noortelaagris osalemise tasu määra arvutamise alused;
10) noortelaagri finantseerimise alused;
11) noortelaagri tegevuse lõpetamise kord.

(5) Haridus- ja teadusminister kehtestab noorte- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise korra.

§ 103. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui:
1) noorte- ja projektlaagri juhataja ning kasvatajad vastavad kvalifikatsiooni- ja käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele;
2) noortelaagri põhimäärus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
3) noorte- ja projektlaagril on olemas tegevuseks vajalikud ruumid (hooned), sisustus ja maa-ala, mis vastavad tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuetele;
4) noorte- ja projektlaager vastab käesolevas seaduses noorte- ja projektlaagri pidamisele kehtestatud nõuetele;
5) noorte- ja projektlaager on täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevad delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuded.”;

3) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks.

§ 105. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse muutmine

Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduses (RT I 1998, 2, 42; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste levitamiseks või demonstreerimiseks töötava kaupluse, kino, videosaali või muu tegevuskoha (edaspidi spetsialiseeritud tegevuskoht) ruumides ei või viibida alaealine.”;

2) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 5. Nõuded spetsialiseeritud tegevuskohale

Spetsialiseeritud tegevuskoht ei või asuda koolide ja lasteasutuste läheduses.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

§ 51. Teatamiskohustus

Ettevõtja peab esitama pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste demonstreerimiseks majandustegevusteate.”;

4) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 7 ja § 14 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 106. Postiseaduse muutmine

Postiseaduses (RT I 2006, 18, 142; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Loakohustus”;

2) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tegevusluba käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud postiteenuse osutamiseks lubab asjaomast postiteenust osutada nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on taotlenud luba üksnes riigisisese postiteenuse osutamiseks.”;

3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tegevusluba antakse viieks aastaks.”;

4) paragrahvid 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 11. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) kui ettevõtja soovib käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud postiteenust osutada üksnes riigisiseselt, siis vastavasisuline märge;
2) dokumendid, mis tõendavad teenuse osutamiseks vajaliku postivõrgu olemasolu või selle kasutusõigust tegevusloa kehtivusaja ulatuses;
3) ettepanek käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud tegevusloa kõrvaltingimuste kohta;
4) postiteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused).

§ 12. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusluba antakse ettevõtjale (edaspidi taotleja), kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) taotleja ja taotluses nimetatud tegevus vastab käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele;
2) taotleja ja teda juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid ameti- või majandusalase kuriteo kohta;
3) taotleja esitatud tüüptingimused on kooskõlas õigusaktidega ja vastavad käesoleva seaduse eesmärkidele;
4) taotlejal on teenuse osutamiseks vajalik postivõrk või selle kasutusõigus.

(2) Kui taotlejal on käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud postiteenuse osutamiseks üksnes riigisisene tegevusluba, ei kohaldata tema suhtes nõudeid, mis on seotud asjaomase postiteenuse rahvusvahelise osutamisega.”;

5) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 14 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Tegevusloa kõrvaltingimused

(1) Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) tegevuse alustamise kuupäev;
2) geograafiline piirkond, kus tegevusloa omaja osutab ise teenust, ja vajaduse korral geograafiline piirkond, kus tema nimel osutab teenust teine postiteenuse osutaja;
3) juurdepääsupunktide arv, nende asukoha andmed ja postkontorite minimaalsed lahtiolekuajad;
4) muud tingimused, mis tulenevad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud õigustest või kohustustest.”;

7) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigisisese postiteenuse osutamisel võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud geograafiliseks piirkonnaks olla:
1) Eesti Vabariik;
2) regioon A, mis hõlmab järgmised seitse maakonda: Harju maakond, Hiiu maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond ja Saare maakond, või
3) regioon B, mis hõlmab järgmised kaheksa maakonda: Ida-Viru maakond, Jõgeva maakond, Lääne-Viru maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond.”;

9) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 14 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamisel arvestatakse:”;

11) paragrahvi 14 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 15 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 15. Tüüptingimuste ja tegevusloa kõrvaltingimuste muutmine

(1) Konkurentsiamet võib muuta kehtiva tegevusloa kõrvaltingimusi ja kehtestada uusi kõrvaltingimusi õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks ja tegevusloa omaja põhjendatud taotluse alusel.

(2) Tegevusloa kõrvaltingimuste muutmise otsustab Konkurentsiamet 30 päeva jooksul tegevusloa omaja vastava taotluse saamisest või õigusaktide muudatuste jõustumisest arvates.”;

13) paragrahvi 15 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Konkurentsiamet keeldub tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamisest või tegevusloa kõrvaltingimuste muutmisest, kui soovitud tüüptingimused või kõrvaltingimused on vastuolus õigusaktide nõuetega või käesoleva seaduse eesmärkidega.

(5) Konkurentsiamet toimetab tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise otsuse ning tegevusloa kõrvaltingimuste muutmise või muutmisest keeldumise otsuse tegevusloa omajale kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(6) Konkurentsiamet toimetab tema algatusel tegevusloa kõrvaltingimuste muutmise või uute kõrvaltingimuste kehtestamise otsuse tegevusloa omajale kätte vähemalt 60 päeva enne tegevusloa kõrvaltingimuste muudatuste või uute kõrvaltingimuste jõustumist.”;

14) paragrahvi 15 lõige 8 ning §-d 16 ja 17 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Avaliku konkursi korraldamise aeg

Universaalse postiteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemisel korraldab Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud avaliku konkursi vähemalt 180 päeva enne nimetatud tegevusloa kehtivusaja lõppu.”;

16) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõnad „tegevusloa tingimusi” sõnadega „tegevusloa kõrvaltingimusi”;

17) paragrahvi 19 lõiked 2–6 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvid 20 ja 21 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 20. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Konkurentsiamet võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistada ka järgmistel juhtudel:
1) tegevusloa omaja ei ole tegevusloas nimetatud tegevust alustanud tegevusloas ettenähtud kuupäevaks või lõpetab nimetatud tegevuse tegevusloa kehtivusajal;
2) tegevusloa omaja suhtes on välja kuulutatud pankrot.

(2) Uue tegevusloa saamiseks esitatakse taotlus Konkurentsiametile vähemalt 60 päeva enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist.

§ 21. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate esitamine hiljemalt kümme päeva enne tegevuse alustamist on kohustuslik niisuguse postiteenuse korral, mille osutamiseks puudub loakohustus.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele märgitakse teates ka postiteenuse osutamise geograafiline piirkond.”;

19) paragrahvi 24 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Postivõrgu kasutamise lepingu koos taotlusega tegevusloa kõrvaltingimuste muutmiseks edastab teise postiteenuse osutaja postivõrku kasutav postiteenuse osutaja Konkurentsiametile kolme tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates.”;

20) paragrahvi 413 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul tegevusloa kehtetuks tunnistamisest või kehtetuks muutumisest.”;

21) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Konkurentsiameti peadirektoril ja tema volitatud ametnikul on õigus teha ettekirjutusi õigusrikkumise lõpetamiseks või õiguspärase olukorra taastamiseks, kui järelevalve teostamise käigus on avastatud käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide, tegevusloa kõrvaltingimuste või tüüptingimuste rikkumisi.”;

22) paragrahvi 44 lõiked 6 ja 7 ning § 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Postiteenuse osutaja tegevuse peale, mis on vastuolus õigusaktidega või tema tegevusloa kõrvaltingimustega, võib iga isik esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.”

§ 107. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmine

Põllumajandusloomade aretuse seaduses (RT I 2002, 96, 566; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. peatükk
ARETUSE TEGEVUSLUBA
”;

2) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 8. Loakohustus

Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine;
2) põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimine või tema geneetilise väärtuse hindamine;
3) ohustatud tõu säilitamine.”;

3) paragrahvi 9 pealkiri ja lõiked 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 9. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Ettevõtja märgib tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka tegevuspiirkonna ja aretusvaldkonna, mille kohta ta tegevusluba taotleb.

(3) Aretusühing esitab koos taotlusega ärakirja aretusprogrammist.”;

4) paragrahvi 9 lõike 42 esimeses lauses asendatakse sõna „Tunnustamist” sõnaga „Tegevusluba”;

5) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 9 lõikes 6 asendatakse sõnad „Jõudluskontrolli läbiviija” tekstiosaga „Põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamisega tegeleda sooviv isik (edaspidi jõudluskontrolli läbiviija)”;

7) paragrahvi 9 lõike 7 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusloa saamiseks peab ettevõtja ja tema kavandatav aretustegevus vastama käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele.

(2) Tõuraamatu või aretusregistri pidamiseks tegevusloa saamiseks peab ettevõtja vastama järgmistele nõuetele:
1) ta peab olema aretusühing;
2) ta peab olema võimeline osutama aretusteenust valitud aretusvaldkonnas;
3) temal või tema liikmetel peab olema aretuseks piisav arv tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmiseks sobivaid loomi;
4) soovi korral hakata pidama hobuslaste tõuraamatut või selle osa tõu kohta, mille originaaltõuraamatut juba peetakse Euroopa Liidu liikmesriigis, peab ta tagama, et järgitakse originaaltõuraamatut pidava organisatsiooni või ühingu sätestatud põhimõtteid.

(3) Põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimiseks või geneetilise väärtuse hindamiseks tegevusloa saamiseks peab ettevõtja olema võimeline osutama aretusteenust valitud aretusvaldkonnas.

(4) Ohustatud tõu säilitamiseks tegevusloa saamiseks peab ettevõtja olema võimeline läbi viima ohustatud tõu säilitusprogrammi.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

§ 101. Tegevusloa andmisest keeldumise erisused

Järelevalveasutus võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule tegevusloa andmisest keelduda ka järgmistel juhtudel:
1) selle tõu tõuraamatut või aretusregistrit, mida isik soovib pidama hakata, juba peab tegevusloa saanud aretusühing;
2) põllumajanduslooma liigi suhtes, mille jõudluskontrolli isik soovib läbi viia või mille geneetilist väärtust hinnata, juba teeb nimetatud toiminguid tegevusloa saanud jõudluskontrolli läbiviija või
3) ohustatud tõugu, mida ettevõtja soovib säilitama hakata, juba säilitab tegevusloa saanud ohustatud tõu säilitaja.”;

10) paragrahvid 11, 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aretusmaterjali varumine, säilitamine ja töötlemine ning nendeks toiminguteks kasutatav loomakasvatushoone või -rajatis ja nimetatud toiminguid tegevale isikule kuuluv personal peab vastama loomatauditõrje seaduse, käesoleva seaduse ja nende seaduste alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.”;

12) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning tegevusluba omavate isikute poolt käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet.”;

13) paragrahvi 31 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Järelevalveasutus esitab Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele loetelu tegevusloa saanud aretusühingute ja jõudluskontrolli tegijate kohta.”;

14) paragrahv 32 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 35 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „Tunnustamata isikuna” sõnaga „Tegevusloata”.

§ 108. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RT I 2008, 3, 21; 2010, 26, 129) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 6. peatüki pealkiri ja § 52 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

6. peatükk
TEGEVUSLUBA

§ 52. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) finantseerimisasutusena tegutsemine;
2) usaldusfondide ja äriühingute teenuse osutamine;
3) valuutavahetusteenuse osutamine;
4) alternatiivsete maksevahendite teenuse osutamine;
5) pandimajateenuse osutamine.

(2) Loakohustust ei ole finantseerimisasutusel, kelle üle teostab järelevalvet vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse §-le 2 Finantsinspektsioon.

(3) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule esitatakse tegevusloa taotluses järgmised andmed:
1) teenuse pakkumise koha aadress või teenuse pakkumiseks kasutatava veebilehe aadress;
2) teenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed kõigi käeoleva lõike punktis 1 nimetatud teenuse pakkumise kohtade kohta;
3) juriidilisest isikust ettevõtja tegeliku kasusaaja nimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht ja elukoha aadress;
4) kui juriidilisest isikust ettevõtja ei ole registreeritud Eesti äriregistris, siis juriidilisest isikust ettevõtja omaniku nimi, registri- või isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), sünnikoht ja elukoha aadress.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 521 ja 522 järgmises sõnastuses:

§ 521. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

§ 522. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema, tema juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja ning omaniku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid karistusseadustiku §-s 237, 2371, 2372, 2373, 394, 395 või 396 sätestatud kuriteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo kohta.”;

3) paragrahvid 53–56 ja 64 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 65 lõigetes 1 ja 2 asendatakse number „64” numbriga „63”.

§ 109. Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine

Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduses (RT I 2002, 21, 118; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 4. Loakohustus

(1) Rakkude, kudede ja elundite käitlemiseks peab eriarstiabi osutajal (edaspidi ka käitleja) olema tegevusluba.”;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tegevusluba annab käitlejale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks tegevusloas märgitud tegevuskohas.”;

3) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvid 43–45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 43. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Ravimiamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele iga käitlemisobjekti kohta eraldi järgmised andmed ja dokumendid:
1) käitlemisruumide kasutusõigust tõendavad dokumendid;
2) käitleja kvaliteedisüsteemi kirjeldus;
3) käitleja dokumendihaldussüsteemi kirjeldus koos käitlemisel kasutatavate tööjuhendite ning tõendusdokumentatsiooni nimekirja ja vormidega;
4) käitlemisega seotud koosseisu ja struktuuri kajastav organisatsioonikaart ning töötajate ametijuhendite loetelu;
5) käitlemisega tegelevale personalile esitatavate kvalifikatsiooninõuete kirjeldus ja personali koolitamise kord;
6) pädeva isiku ja tema asendaja nimi, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia, isikut tõendava dokumendi koopia ja vajaduse korral nimemuutust tõendava dokumendi koopia, andmed erialase töökogemuse ja koolituse kohta ning vastutusalad ja asendamise kord;
7) käesoleva lõike punktis 6 nimetatud andmed kvaliteedijuhi kohta, kui see on määratud;
8) käitlemise tegevuskoha ruumide plaan ja kirjeldus koos käitlemisruumide klassifikatsiooniga ning konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjalide tüüpidega;
9) käitlemisega seotud personali ja materjalide liikumise skeemid;
10) käitlemisruumide ventilatsioonisüsteemi lihtsustatud skeem ja kirjeldus, filtrite tüübid ning õhulukkude paigutus;
11) käitlemisruumide veesüsteemi lihtsustatud skeem ja kirjeldus ning vee kvaliteediklassid;
12) käitlemisprotsessis ja kvaliteedikontrollis kasutatavate seadmete nimekiri ning iga seadme otstarve;
13) kiirgustegevusloa koopia, kui käitlemisega kaasneb kiirgustegevus;
14) käitlemisprotseduuri skeem ja lühike kirjeldus koos viidetega kasutatud kirjandusele;
15) käitlemisega seotud lepingulisi tellimustöid tegevate kolmandate osapoolte nimekiri ja tellimustööde sisu kirjeldus;
16) käitlemisel kasutatavate kriitiliste materjalide nimekiri koos spetsifikatsiooniga;
17) käitlemisruumide ja -seadmete puhastamise, hooldamise ja steriliseerimise kord;
18) rakkude, kudede ja elundite hankimise protseduuri kirjeldus;
19) rakkude, kudede ja elundite vabastamise protseduuri kirjeldus;
20) kvaliteedinõuded hangitavatele ja käideldud rakkudele, kudedele ja elunditele;
21) käitleja riskianalüüsi, valideerimise, kvalifitseerimise ja kalibreerimise protseduuri ja korra kirjeldus;
22) rakkude, kudede ja elundite tagasikutsumise ning pretensioonide lahendamise protseduuri kirjeldus;
23) jäätmete käitlemise korra kirjeldus.

§ 44. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui taotleja vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes rakkude, kudede ja elundite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.

§ 45. Tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
1) käitlemisel lubatud teatavat tüüpi rakk, kude või elund;
2) käitlemisel lubatud teatavat tüüpi käitlustoiming;
3) lisanõuded käitlemisel rakendatavate meetmete kohta;
4) lisanõuded tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervisekaitsemeetmete kohta.”;

5) paragrahvid 46–49 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 410 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 410. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

Tegevusloa osalisel või täielikul kehtetuks tunnistamisel või majandustegevuse keelamisel võib Ravimiamet määrata tegevusloa omajale tähtaja ja tingimused käideldavate materjalide müümiseks või hävitamiseks ning aruandluse esitamiseks.”;

7) paragrahv 411, § 412 lõiked 4 ja 7 ning § 161 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 110. Raudteeseaduse muutmine

Raudteeseaduses (RT I, 31.12.2010, 21) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 pealkiri ja lõiked 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Raudtee-ettevõtja loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamine;
2) raudtee reisijateveoteenuse osutamine;
3) raudtee kaubaveoteenuse osutamine;
4) avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoole;
5) avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi remont;
6) raudteeveeremi ehitus.

(2) Raudteeveeremi remondiks antud tegevusluba annab ettevõtjale õiguse teha ka avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet.

(3) Raudteel reisijateveo korraldamine sihtotstarbelist ühekordset läbilaskevõimeosa kasutades on lubatud üksnes Tehnilise Järelevalve Ameti eelneval loal. Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus loa andmisest keelduda, kui ei ole tagatud reisijateveo ohutus.”;

2) paragrahvi 10 lõiked 4–10 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvid 11–13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 11. Raudtee-ettevõtja tegevusloa kontrolliese

(1) Raudtee-ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus- ega ametialase kuriteo, töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteo ega üle kahe käesolevas seaduses sätestatud raudteeliikluse ohutusega seotud väärteo kohta ega väärteo kohta sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele väärteole kehtestatud karistuse maksimummäära;
2) ettevõtja on registreeritud äriregistris;
3) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt kas raudteeinfrastruktuuri majandamise, reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse osutamise, raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehitamise eest, omavad erialaseid teadmisi või kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll;
4) ettevõtja on finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi vähemalt järgneva 12 kuu jooksul;
5) ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelistele kokkulepetele;
6) raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenuse osutamise soovi korral peab raudtee-ettevõtja vedurijuhil olema vedurijuhiluba ja vajalik kvalifikatsioon, vedurijuhiabil ning raudteeliikluse ohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval isikul kutsetunnistus;
7) avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde tegemise ja remontimise ning raudteeveeremi ehituse soovi korral peavad ettevõtjal olema ettevõtja juhatuse poolt kinnitatud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused ning tootmispinnad ja seadmed nendes kirjeldustes ettenähtud tööde tegemiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud nõuete täitmist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet.

§ 12. Raudtee-ettevõtja tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised dokumendid:
1) tegutseva äriühingu eelmise majandusaasta kinnitatud aruande koopia;
2) majandusaasta aruande puudumisel või juhul, kui esitatav majandusaasta aruanne on koostatud ja kinnitatud varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist, raamatupidamise vahearuande koopia tegevusloa taotlemisele eelnenud kuu lõpu seisuga;
3) äriühingu juhatuse liikmete ja teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), elukoht, andmed hariduse või töökogemuse ja viimaste töö- või teenistuskohtade kohta ning dokumendid nimetatud isikute vastavuse kohta kehtestatud nõuetele.

(3) Konkurentsiamet teavitab Euroopa Komisjoni viivitamata ettevõtjast, kes taotleb raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse osutamise tegevusluba, ja ettevõtjast, kellele on väljastatud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse osutamise tegevusluba.

§ 13. Raudtee-ettevõtja tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) raudteeveeremi hooldamise ja remondi korral lubatud tehnohoolde või remondi liik (kauba- või reisivagunite, automaatpiduriseadmete, automaatsiduriseadmete, rattapaaride, rattapaaride veerelaagrite või muu sellise tehnohoole või remont);
2) raudteeveeremi ehituse korral lubatud raudteeveeremi liik.”;

4) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „tegevusluba, ohutustunnistust või § 24 punktis 1 nimetatud registreeringut, mille saamise eeltingimuseks on kindlustuslepingu olemasolu” tekstiosaga „tegevusluba või ohutustunnistust, mille saamise eeltingimuseks on kindlustuslepingu olemasolu”;

5) paragrahvi 14 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „või käesoleva seaduse § 24 punktis 1 nimetatud registreeringu”;

6) paragrahvi 14 lõige 7 ning §-d 15 ja 16 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Raudtee-ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Tegevusloa võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui:
1) Tehnilise Järelevalve Amet on tunnistanud ohutustunnistuse kehtetuks või keeldunud ohutustunnistuse andmisest või selle kehtivuse pikendamisest;
2) tegevusloaga ettevõtjal ei ole vähemalt kuue kuu jooksul olnud kehtivat ohutustunnistust;
3) ettevõtja ei ole kuue kuu jooksul ohutustunnistuse väljaandmisest arvates tegutsenud tegevusloas ja ohutustunnistuses nimetatud tegevusalal;
4) ettevõtja ei ole tegutsenud tegevusloas ja ohutustunnistuses nimetatud tegevusalal rohkem kui kuuel järjestikusel kuul;
5) ettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 4–6 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, ei ole sellel tegevusalal tegutsenud ühe aasta jooksul tegevusloa väljaandmisest arvates;
6) ettevõtja rikub rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi ja seetõttu võib tekkida oht inimesele, varale või keskkonnale või see toob kaasa rahvusvahelise raudteeveoteenuse osutamise katkemise.

(2) Avaliku reisijateveoteenuse osutamise tagamiseks võib Konkurentsiamet anda ajutise tegevusloa raudtee-ettevõtjale, kelle tegevusluba tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu. Ajutine tegevusluba antakse kuni kuueks kuuks tegevusloa kehtetuks tunnistamisest arvates. Selle aja jooksul on raudtee-ettevõtja kohustatud jätkama tegevust ajutises tegevusloas märgitud tingimustel ja ulatuses.

(3) Tegevusloa kehtivuse peatamise teadaande esitab Konkurentsiamet Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.”;

8) paragrahvi 18 lõige 1 ja § 19 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 24. Raudtee-ehituse loakohustus

Ettevõtjal peab olema raudtee-ehituseks tegevusluba.”;

10) paragrahvid 26 ja 27 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 26. Raudtee-ehituse tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Taotluses tuleb esitada lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule ka raudteerajatise liik, mille ehitamisega soovitakse tegeleda.

§ 27. Raudtee-ehituse tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse raudtee-ehituseks tegevusluba, kui:
1) tema vastutav spetsialist vastab käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud nõuetele;
2) tal on sõlmitud käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud vastutuskindlustusleping.”;

11) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

§ 271. Raudtee-ehituse tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena raudteerajatise liik, mille ehitamisega ettevõtjal on õigus tegeleda.”;

12) paragrahvi 78 lõike 1 punkt 2 ning lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 111. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses (RT I, 08.11.2010, 7) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Loakohustus

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) ravimite tootmine;
2) ravimite hulgimüük;
3) apteegiteenuse, sealhulgas üldapteegiteenuse, haiglaapteegiteenuse ja veterinaarapteegiteenuse osutamine.”;

2) paragrahvi 38 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;

3) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Ravimiamet võib anda kehtiva üldapteegi tegevusloa omajale tema sellekohase taotluse alusel erandkorras kuni üheks nädalaks loa müüa massiüritustel ja muudel erakorralistel juhtudel väljaspool tegevusloale märgitud tegutsemiskohta ravimpreparaate, mille väljastamiseks apteegis ei ole nõutav retsept (edaspidi käsimüügiravim).”;

4) paragrahvi 39 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõnad „Ravimite käitlemise”;

5) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tegevuslubade registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

6) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba tegutsemiseks vaid ühel käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud tegevusalal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.”;

7) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 46. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Ravimiamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised dokumendid:
1) ruumide kasutusõigust tõendav dokument;
2) tegutsemiskoha ruumide plaan ja kirjeldus;
3) tehnilise varustuse kirjeldus;
4) ravimite säilitamise kirjeldus;
5) ravimite kvaliteedi kontrolli korraldus.

(3) Ravimite tootmise tegevusloa taotlemiseks tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitada järgmised dokumendid ja andmed:
1) toodetavate ravimvormide nimekiri, kus on eraldi nimetatud toksilised, sensibiliseerivad ja ohtlikud ained ning veterinaarseks kasutamiseks mõeldud ravimvormid;
2) ravimid või ravimirühmad, mida vabastatakse Euroopa Majanduspiirkonna välistest maadest impordil;
3) tootmisprotsesside skeem ja lühikirjeldus;
4) steriliseerimismeetodite ja -etappide kirjeldus;
5) tootmises ja kontrollis kasutatavate seadmete nimekiri, kus on märgitud iga seadme otstarve;
6) ruumide ja seadmete hoolduse korralduse kirjeldus;
7) valideerimise ja kalibreerimise korralduse kirjeldus;
8) tellimustöid tegevate tootmis- ja kontrolliettevõtete nimekiri ning tellimustööde sisu;
9) ravimite transpordi korralduse kirjeldus;
10) kvaliteedi tagamise süsteemi kirjeldus;
11) toodangu vabastamise korralduse kirjeldus;
12) tootmisruumide klassifikatsioon, konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjalide tüübid;
13) personali ja materjalide liikumise skeemid;
14) märge toksiliste, ohtlike ja sensibiliseerivate ainete käitlemiseks eraldi ruumide olemasolu kohta;
15) ventilatsioonisüsteemi lihtsustatud skeem ja kirjeldus, filtrite tüübid;
16) veesüsteemi lihtsustatud skeem ja kirjeldus ning vee kvaliteedi klassid, kui vett kasutatakse tootmises;
17) tootmisettevõtte struktuuri kajastav organisatsioonikaart.

(4) Ravimite hulgimüügi tegevusloa taotlemiseks tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitada järgmised dokumendid ja andmed:
1) hulgimüügi ettevõtte struktuuri kajastav organisatsioonikaart;
2) ravimirühmad, mida kavatsetakse käidelda, nimetades eraldi veterinaarravimirühmad;
3) ravimite transpordi korralduse kirjeldus;
4) töötajate planeeritud üldarv ja planeeritud arv erialatöötajate (proviisorid, farmatseudid, veterinaararstid) kaupa;
5) hulgimüügi tegevusloa omajaga ravimite säilitamiseks ja väljastamiseks sõlmitud lepingu koopia, kui tegevusluba taotleval isikul puuduvad ravimite säilitamise tingimused.

(5) Apteegiteenuse osutamise tegevusloa taotlemiseks tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitada järgmised dokumendid ja andmed:
1) erialatöötajate (proviisorid, farmatseudid, veterinaararstid) planeeritud arv ja olemasolevate eriharidusega töötajate arv;
2) olemasolu korral teiste samale isikule kuuluvate apteekide loetelu.

(6) Riigiasutuse apteegi tegevusloa taotlemiseks tuleb lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule esitada riigiasutuse ravimitega varustamise süsteemi kirjeldus ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nõutud dokumendid ja andmed.”;

8) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui taotleja vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.”;

9) paragrahvid 48 ja 49 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 50. Tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) tootmistegevused, milleks on välja antud ravimite tootmise tegevusluba, ravimvormid või ravimirühmad, sealhulgas kliiniliste uuringute ravimid, mille tootmiseks on välja antud ravimite tootmise tegevusluba, ning ohtlikud ained, mille käitlemiseks on välja antud sama nimetusega tegevusluba;
2) hulgimüügialased tegevused ja ravimirühmad, mille käitlemiseks on välja antud ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusluba;
3) ravimirühmad, millesse kuuluvate ravimite valmistamise õigus ja kohustus on üldapteegil või haiglaapteegil;
4) ravimite tootmise tegevusloa ja ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja õigus käidelda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid;
5) ravimite tootmisel tellimustöid tegevate tootmis- ja kontrolliettevõtete nimekiri.”;

11) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 51. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Tegevusloa osalisel või täielikul kehtetuks tunnistamisel võib Ravimiamet määrata tegevusloa omajale tähtaja ja tingimused ravimivarude müümiseks ja aruandluse esitamiseks.

(2) Tegevusloa osalise kehtetuks tunnistamise korral antakse välja uus tegevusluba muudetud andmetega.”;

12) paragrahv 52 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 100 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Ravimiametil on õigus ravimite kvaliteedi ja ravimite valmistamiseks kasutatavate ainete kvaliteedi kontrollanalüüsiks nõuda ja saada tasuta proove.”;

14) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) teha oma pädevuse piires ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, rikkumisega tekitatud kahju heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.”

§ 112. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses (RT I, 27.12.2010, 9) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa (edaspidi soetamisluba) alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele, välja arvatud juhul, kui relv soetatakse relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.

(3) Piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.”;

2) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba.”;

3) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Relva ja laskemoona sissevedu võib isik teostada käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel.”;

4) paragrahvid 66–69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Loakohustus ja tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) relvade, tulirelva oluliste osade, tulirelva lisaseadiste või laskemoona valmistamine ja müük;
2) relvade ümbertegemine ja parandamine teenusena;
3) lasketiiru või laskepaiga kasutamine tasulise teenuse osutamiseks;
4) relvade laenutamine lasketiirus teenusena;
5) relvade või laskemoona hoidmine teenusena;
6) gaasipihusti ja pneumorelva valmistamine ja ümbertegemine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba on nõutav ka isikul, kes omab mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba.

(3) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui selleks kulub vähem kui üks aasta.

§ 67. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
1) ta on teovõimeline Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud juriidiline isik;
2) tema vastutav isik vastab käesoleva seaduse §-des 38 ja 39 sätestatud nõuetele;
3) relvade ja laskemoona valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks tegevusluba taotlev ettevõtja ei tegele turvateenuste osutamise ega eradetektiivindusega;
4) lasketiiru või laskepaiga pidamiseks tegevusloa taotlemisel vastab lasketiir või laskepaik tervisekaitse-, keskkonnakaitse- ja tuleohutusnõuetele.

§ 68. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab politseiasutus.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) tegevusluba taotleva äriühingu nende osanike ja aktsionäride nimekiri, kellel on üle 5% aktsia- või osakapitalist, ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja elukoht, ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood;
2) andmed vastutava isiku ja tema asendaja kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, elukoht, kontakttelefoni number), samuti õiend vastava eksami sooritamise kohta;
3) relvade ja laskemoona käitlemisega seotud töötajate nimekiri, kus on märgitud nende ees- ja perekonnanimi, elukoht ja isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
4) relvahoidla aadress, kontakttelefoni number ning vahendid, millega tagatakse valve ja kaitse, või tegevusloa kehtivusajaks relvahoidla rentimise lepingu koopia.

(3) Lasketiiru või laskepaiga pidamiseks tegevusloa taotlemise korral esitatakse tegevusloa taotluses lisaks järgmised dokumendid:
1) müra mõõtmise akt;
2) asendiplaan ja üldvaated.

§ 69. Tegevusloa taotlemise erisused

Tegevusloa taotluse lahendamisel ei kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamist.”;

5) paragrahv 70 ning § 71 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 113. Meediateenuste seaduse muutmine

Meediateenuste seaduses (RT I, 06.01.2011, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete kohaldamisel võib teha televisiooniteenuse osutamise tegevusloa kõrvaltingimustes erandi valdavalt muusika-, spordi- või filmiprogrammi edastava televisiooniteenuse osutaja põhjendatud taotluse alusel.”;

2) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Tegevusloa kõrvaltingimused

(1) Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) edastatava programmi nimi;
2) oluline teave programmi struktuuri ja mahu kohta nädalas;
3) programmi edastamise alustamise kuupäev;
4) edastatava programmi levipiirkond, märkides selles olevad Eesti territooriumi haldusüksused või nende osad ja rahvusvaheliste lubade puhul riigid.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib tegevusloale lisada järgmiseid kõrvaltingimusi:
1) Eesti autorite teoste osakaal programmis;
2) Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummaht programmis;
3) sõnasaadete ja muusikateoste osakaal programmis;
4) levipiirkonna uudiseid ja teemasid kajastavate saadete maht;
5) programmi sõnasaadete keel.”;

3) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevusloa taotluses märgitakse taotletava loa liik, programmi iseloomustus, andmed edastatava programmi levipiirkonna kohta ja muud andmed, mis on vajalikud tegevusloa kõrvaltingimuste määramiseks.”;

4) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 44 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 44. Tegevusloa andmisest keeldumise erisused”;

6) paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 45. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

Kultuuriminister tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui tegevusloal märgitud isik ei ole edastanud tegevusloa kõrvaltingimustes määratud programmi enam kui ühe kuu jooksul.”;

7) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teatamiskohustus

(1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks tuleb esitada majandustegevusteade.

(2) Teates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) teenuse osutaja veebilehe aadress;
2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse nimi ja liik ning teenust iseloomustav teave;
3) pakutava teenuse kättesaadavuse vormid ja levipiirkonnad;
4) programmikataloogi vastutava toimetaja nimi ja tema kontaktandmed;
5) viide Kultuuriministeeriumile kui riikliku järelevalve tegijale.”;

8) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 55 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „tegevusloaga määratud tingimuste” sõnadega „tegevusloa kõrvaltingimuste” ning § 56 lõikes 1 asendatakse sõnad „tegevusloa tingimuste” sõnadega „tegevusloa kõrvaltingimuste”.

§ 114. Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduses (RT I, 23.12.2010, 35) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) turvaettevõtja – ettevõtja, kes võib täita käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid, kellel on turvateenuse osutamiseks tegevusluba turvaseaduse tähenduses ning käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tegevusluba;”;

2) paragrahvi 16 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Sadama turvaplaani koostab sadama pidaja või tegevusluba omav turvaettevõtja.

(4) Sadamarajatise turvaplaani koostab sadamarajatise turvaülem või tegevusluba omav turvaettevõtja.”;

3) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Loakohustus

(1) Turvaettevõtjal peab olema tegevusluba käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

(2) Tegevusluba kehtib viis aastat.”;

4) seadust täiendatakse §-dega 181 ja 182 järgmises sõnastuses:

§ 181. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui:
1) ettevõtja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 III lisa punktis 4.5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/65/EÜ IV lisas sätestatud nõuetele;
2) ettevõtjal on turvaseaduse alusel väljastatud turvateenuste osutamise tegevusluba;
3) ettevõtjal on kvalifikatsiooninõuetele vastavad töötajad.

§ 182. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Veeteede Amet.”

§ 115. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses (RT I 1995, 21, 323; 2010, 41, 240) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 113 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rehabilitatsiooniteenust osutavad käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud isikutele ka need valitsusasutuste hallatavad asutused, kellel rehabilitatsiooniteenuse osutamine on põhimäärusejärgne ülesanne ning kes on rehabilitatsiooniteenuse osutajana kantud majandustegevuse registrisse.”;

2) paragrahvi 114 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sotsiaalkindlustusamet võib rehabilitatsiooniteenuse osutamise halduslepinguga volitada täitmiseks ühele või mitmele rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks tegevusloa saanud füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse asutusele.”;

3) paragrahvid 118–1110 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 118. Rehabilitatsiooniteenuse osutaja loakohustus

(1) Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks peab olema tegevusluba.

(2) Loakohustust ei ole Sotsiaalkindlustusametil.

§ 119. Rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendamine

(1) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendab Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele esitatakse rehabilitatsiooniteenuse osutaja tegevusloa taotluses need Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelus nimetatud teenused, mida rehabilitatsiooniteenuse osutaja rehabilitatsiooniteenuse raames osutab.

§ 1110. Tegevusloa kontrolliese

Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui rehabilitatsiooniteenuse meeskond vastab käesoleva seaduse § 1111 lõikes 2 sätestatud nõuetele.”;

4) paragrahvi 211 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 211. Sotsiaalteenuse osutaja loakohustus”;

5) paragrahvi 211 lõiked 2–3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvid 212 ja 213 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 212. Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotlemine

(1) Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendab:
1) käesoleva seaduse § 211 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud teenuste osutamiseks maavanem;
2) käesoleva seaduse § 211 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud teenuste osutamiseks Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotlus esitatakse:
1) füüsilise isiku puhul tema rahvastikuregistrijärgse elukoha maavanemale ja juriidilise isiku puhul tema asukohajärgsele maavanemale, kui lapsehoiuteenust soovitakse osutada lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruumis;
2) kõigil muudel juhtudel tegevuskohajärgsele maavanemale.

(3) Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) isikute arv, kellele taotleja soovib tegevuskohas teenust osutada;
2) esmase tegevusloa taotlemise korral tegevusjuhendajate, lapsehoidjate, kasvatusala töötajate või perevanemate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva teenuse osutaja juurde tööle asumiseks.

(4) Lapsehoiu- või asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule lapsehoidja, perevanema või kasvatusala töötaja tervisetõendi nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

(5) Kui lapsehoiu- või asenduskoduteenust soovitakse osutada lapsehoidja või perevanema eluruumides, tuleb esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentidele:
1) eluruumi omaniku nõusolek lapsehoiu- või asenduskoduteenuse osutamiseks lapsehoidja või perevanema eluruumides;
2) lapsehoidja või perevanemaga ühist eluruumi kasutava täisealise isiku tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

(6) Kui igapäevaelu toetamise teenust või toetatud elamise teenust osutatakse isikule, kes jagab ühist eluruumi selle omanikuga, tuleb tegevusloa taotluses esitada eluruumi omaniku nõusolek tema eluruumides igapäevaelu toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse osutamise kohta.

(7) Igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tegevusjuhendaja tervisetõendi nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

§ 213. Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrolliese

Sotsiaalteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui:
1) tegevusloa taotleja, teenus, mida kavatsetakse osutama hakata, ning lapsehoidja, kasvatusala töötaja, perevanem ja tegevusjuhendaja (edaspidi vahetult teenust osutav isik) vastavad käesolevas seaduses teenusele, teenuse osutajale ja vahetult teenust osutavale isikule sätestatud nõuetele;
2) vahetult teenust osutavat isikut või lapsehoidjaga või perevanemaga ühist eluruumi kasutavat täieliku teovõimega isikut ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
3) teenuse osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele;
4) teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele;
5) käesoleva seaduse § 211 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud teenuse puhul on täidetud §-s 101 sätestatud nõuded.”;

7) paragrahv 214 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 215 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 215. Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendamise tähtaeg

Tegevusloa taotlus lahendatakse 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.”;

9) paragrahv 216 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 216. Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kõrvaltingimused

Sotsiaalteenuse osutaja tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada;
2) ööpäevaringse erihooldusteenuse korral täpsustus, kas ettevõtjal on õigus osutada seda teenust lisaks käesoleva seaduse § 1150 lõikes 1 nimetatud isikule ka sügava liitpuudega isikule, ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule või kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule;
3) tegutsemiseks lubatud tegevuskoht.”;

10) paragrahvi 217 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks, § 218 lõikest 3 jäetakse välja kolmas lause, § 219 ja § 2110 lõiked 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks ning § 371 lõikest 3 jäetakse välja teine lause;

11) paragrahvi 38 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „tegevuslitsentsi omava teenuste osutaja tegevuslitsentsi peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning”;

12) paragrahvi 381 lõike 2 punkt 3, § 382 lõige 2 ja § 383 lõike 2 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks ning § 384 lõikest 1 jäetakse välja teine lause.

§ 116. Surveseadme ohutuse seaduse muutmine

Surveseadme ohutuse seaduses (RT I 2002, 49, 309; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut ka juhul, kui loakohustusega tegevust ei teostata majandustegevusena.”;

2) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 11, § 28 lõiked 1 ja 11 ning § 31 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 8. peatüki pealkiri ja §-d 32–35 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

8. peatükk
TEGEVUSLUBA

§ 32. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) surveseadmetööde tegemine;
2) tehnilise kontrolli teostamine;
3) isiku nõuetele vastavuse hindajana ja tõendajana tegutsemine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud loakohustus puudub teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis õiguspäraselt surveseadmetöid tegeval ja seal asutatud isikul või Euroopa Majanduspiirkonna teise liikmesriigi kodanikul Eestis ajutiselt surveseadmetööde tegemiseks. Nimetatud isik teavitab Eestis tegevuse alustamisest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis gaasitöödele kehtestatud nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud loakohustus puudub teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis õiguspäraselt tehnilist kontrolli teostaval ja seal asutatud isikul või Euroopa Majanduspiirkonna teise liikmesriigi kodanikul Eestis ajutiselt tehnilise kontrolli teostamiseks. Nimetatud isik teavitab Eestis tegevuse alustamisel Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgib Eestis tehnilise kontrolli teostamisele kehtestatud nõudeid.

§ 33. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

§ 34. Tegevusloa kontrolliese

(1) Surveseadmetööde tegemiseks antakse tegevusluba, kui taotleja surveseadmetöid juhtiv isik vastab käesoleva seaduse § 25 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(2) Isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks antakse ettevõtjale tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning omab §-s 37 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust.

(3) Tehnilise kontrolli teostamiseks antakse tegevusluba, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 10 ja 11 sätestatud nõuetele ning omab §-s 37 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust.

§ 35. Dokumentatsiooni üleandmise kohustus

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral peab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Ametile ühe kuu jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamise päevast arvates.”;

4) paragrahvi 41 lõike 2 punkt 2 ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 117. Söödaseaduse muutmine

Söödaseaduses (RT I 2007, 6, 32; 2010, 72, 542) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eelsegu ja söödalisandit on lubatud võõrandada või muul eesmärgil üle anda üksnes sööda käitlejale, kellel on selle eelsegu või söödalisandi käitlemiseks tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate nende käitlemise kohta.”;

2) paragrahvi 16 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Seestöötlemise ja tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri on lubatud kohaldada üksnes juhul, kui sööta töötleb käesoleva seaduse alusel teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja.”;

3) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
TEATAMIS- ja LOAKOHUSTUS
”;

4) paragrahvid 18–20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Teatamiskohustus

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 9 lõike 2 punktis a nimetatud tegevusalal tegelemiseks peab esitama majandustegevusteate.

(2) Põllumajandusminister kehtestab nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate.

§ 19. Loakohustus

(1) Sööda käitlejal peab olema tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 10 punktis 1 nimetatud tegevusalal või tegevusluba ravimsööda tootmiseks.

(2) Tegevusluba annab sööda käitlejale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas.

(3) Põllumajandusminister kehtestab nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba.

§ 20. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Veterinaar- ja Toiduamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul tegevusloa taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud enesekontrolliplaan ja olenevalt tegevuse laadist selles sisalduvad järgmised dokumendid:
1) dokumendid, mis tõendavad ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (Hazard Analysis and Critical Control Point System, edaspidi HACCP) põhimõtete järgimist;
2) dokumendid, mis tõendavad ehitiste ja vahendite sobivust kasutusotstarbeks;
3) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
4) kahjuritõrjeplaan, mis sisaldab andmeid kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
5) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos söödaohutuse seisukohalt oluliste parameetritega ja tehnoloogia lühikirjeldus.

(3) Veterinaar- ja Toiduamet edastab tegevusloa saanud ettevõtjate nimekirja ja andmed tegevuslubade muutmise kohta Euroopa Komisjonile.

(4) Ettevõtja ei pea tegevusloa taotluse lahendamisel tasuma riigilõivu.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

§ 201. Tegevusloa kontrolliese

Sööda käitlejale antakse tegevusluba, kui tema ettevõte vastab Euroopa Liidu õigusaktide ja käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele.”;

6) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Majandustegevuse peatamise ja keelamise ning tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused

(1) Veterinaar- ja Toiduamet peatab sööda käitleja majandustegevuse või tunnistab tegevusloa osaliselt või täielikult kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 14 sätestatud juhtudel.

(2) Veterinaar- ja Toiduamet keelab ettevõtja majandustegevuse või tunnistab tegevusloa osaliselt või täielikult kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 15 sätestatud juhtudel.”;

7) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

8) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

§ 221. Sööda käitlemise kohta andmete esitamise kohustus

Sööda käitlemise tegevusalal tegutsev sööda käitleja esitab iga kvartali esimese kuu kümnendaks kuupäevaks Veterinaar- ja Toiduametile eelmise kvartali jooksul tema ettevõttes, kus tegeletakse sööda sellise tootmise või töötlemisega, mille puhul peab järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, järgmised andmed:
1) toodetud ja turustatud sööda liik ja kogus;
2) töödeldud ja turustatud söödamaterjali kogus;
3) toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud segasööda kogus.”;

9) seaduse 5. peatüki pealkiri ning § 23 peakiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
RIIGI TOIDU JA SÖÖDA KÄITLEJATE REGISTER

§ 23. Riigi toidu ja sööda käitlejate register

(1) Riigi toidu ja sööda käitlejate register (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt põllumajandusministri ettepanekul asutatud riiklik register, kus töödeldakse andmeid toidu ja sööda käitlejate kohta, kellel on tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemiseks, eesmärgiga pidada nende üle arvestust ning tagada tõhus järelevalve.”;

10) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

11) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks;

12) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastustes:

§ 321. Järelevalvetoimingutega seotud kulude kandmine

Sööda käitleja tasub iga ettevõtte kohta, kus tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 nimetatud tegevusega, riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. Riigilõivu ei pea tasuma sellise ettevõtte kohta, kus tegeletakse üksnes pakendatud sööda müügiga jaekaubanduse korras.”;

13) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

§ 361. Teatamiskohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud teatamiskohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot.”

§ 118. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses (RT I 2005, 70, 540; 2010, 35, 193) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 64 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:

§ 651. Kultiveerimismaterjali tootmise ja taimeliigi mikropaljundamise loakohustus

Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) kultiveerimismaterjali tootmine;
2) taimeliigi mikropaljundamine.”;

3) paragrahv 66 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Tegevusloa taotlemine

(1) Kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa taotluse lahendab Keskkonnaamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 15 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Taimeliigi mikropaljundamise tegevusloa taotluse lahendab paljundusmaterjali puhul Põllumajandusamet ja metsapuude taimede puhul Keskkonnaamet.

(3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) puuliik ja toodetava kultiveerimismaterjali kirjeldus;
2) taimeliik, mida soovitakse paljundada;
3) tootmiseks kasutatava kinnisasja asukoht ja pindala, olemasolevate seadmete nimetus ja markeering, kvalifitseeritud töötajate arv, märge tootmisterritooriumi tarastatuse ja taimekasvatuseks vajaliku kastmisvõimaluse olemasolu kohta.”;

4) paragrahvid 67–69 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvid 70 ja 71 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 70. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema ning tema ettevõte vastab käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele.

§ 71. Tegevusloa kõrvaltingimused

(1) Kultiveerimismaterjali tootmiseks antud tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena toodetava kultiveerimismaterjali loetelu puuliikide kaupa.

(2) Taimeliigi mikropaljundamiseks antud tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena paljundamiseks lubatud taimeliik.”;

6) paragrahvi 72 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) seadust täiendatakse §-ga 721 järgmises sõnastuses:

§ 721. Söödakultuuride seemnete segu tootmisega tegeleva ettevõtja teatamiskohustus

Söödakultuuride seemnete segu tootmisel peab esitama majandustegevusteate vähemalt 30 päeva enne söödakultuuride seemnete segu tootmise alustamist.”;

8) paragrahv 95 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 95. Seemnete pakendaja loakohustus

Seemnete pakendamiseks peab olema tegevusluba.”;

9) paragrahv 97 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 97. Seemnete pakendamise tegevusloa taotlemine

(1) Taotluse põllu-, köögivilja- ja aiakultuuri seemnete pakendamise tegevusloa saamiseks lahendab Põllumajandusamet ning taotluse metsapuude seemnete pakendamise loa saamiseks Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus.

(2) Põllu-, köögivilja- ja aiakultuuri seemnete pakendamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) pakendamistingimuste kirjeldus;
2) andmed selle kohta, millist järgnevat seemet või tegevust taotlus puudutab;
3) andmed selle kohta, kas ettevõttes toodetakse ja pakendatakse lisaks sertifitseerimiseks ette nähtud seemnetele seemet väikeses mahus kasutamiseks, söödakultuuride tarbeseemet, köögiviljakultuuride standardseemet või geneetiliste ressursside seemet;
4) automaatse proovivõtmisseadme kasutamise korral proovivõtmisseadme mark ja tüüp, taimeliik või liikide grupp, ISTA akrediteeritud laboratooriumile teatatud automaatse proovivõtmisseadme nõuetekohasuse ja selle kasutamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, tehnoloogiline skeem ja tootmise kirjeldus ning ärakiri dokumendist, millega ISTA automaatse proovivõtmisseadme nõuetekohaseks tunnistas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud seemned või tegevused, mida taotlus puudutab, on järgmised:
1) teraviljaseeme;
2) söödakultuuride seeme;
3) õli- ja kiudtaimede seeme;
4) peediseeme;
5) köögiviljaseeme;
6) väikepakendisse pakendamine;
7) seemnesegu pakendamine;
8) seemne import.

(4) Metsapuude seemnete pakendamise tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) puuliigi nimetus, mille seemneid soovitakse pakendada;
2) pakendamiseks olemasoleva baasi kirjeldamiseks hooned ja nende asukoht, olemasolevate seadmete nimetus ja markeering ning töötajate arv.”;

10) seadust täiendatakse §-dega 971 ja 972 järgmises sõnastuses:

§ 971. Seemnete pakendamise tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse põllu-, köögivilja- ja aiakultuuri seemnete pakendamise tegevusluba, kui ta vastab käesolevas seaduses või selle alusel antud määruses loa saamiseks kehtestatud nõuetele.

(2) Ettevõtjale antakse metsapuude seemnete pakendamise tegevusluba, kui tal on kasutada:
1) eraldi ruum seemnete kaalumiseks ja pakendamiseks;
2) külmutusagregaadiga varustatud külmkamber või laiatarbekülmik seemnete ladustamiseks ja säilitamiseks;
3) taadeldud kaal kuni 10-kilogrammise massi määramiseks täpsusega 0,1 grammi;
4) seemnepartii esmaformeerija puhul käbide töötlemise tehnoloogia, mis välistab partiide segunemise.

§ 972. Seemnete pakendamise tegevusloa kõrvaltingimused

(1) Põllu-, köögivilja- ja aiakultuuri seemnete pakendamise tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused:
1) tegevusvaldkond;
2) taimeliik või liikide grupp;
3) taimeliik või liikide grupp, mille puhul automaatset proovivõtmisseadet kasutatakse.

(2) Metsapuude seemnete pakendamise tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena pakendatavate seemnete loetelu puuliikide kaupa.”;

11) paragrahvid 98, 99, 121 ja 122 tunnistatakse kehtetuks.

§ 119. Taimekaitseseaduse muutmine

Taimekaitseseaduses (RT I 2004, 32, 226; 2010, 72, 542) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiked 2 ja 21 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taimepassi väljastab Põllumajandusamet või taimetervise registrisse kantud isik, kellel on taimepassi väljastamise õigus. Sertifitseeritud paljundusmaterjalile väljastab taimepassi Põllumajandusamet. Põllumajandusamet väljastab taimepassi üksnes isikule, kelle andmed on kantud taimetervise registrisse.”;

3) seaduse 2. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. jagu
Taimetervise register ja teatamiskohustus
”;

4) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Taimetervise registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

5) paragrahvid 31 ja 32 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 31. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmiste taimede, taimsete saaduste või muude objektide tootmisel, ladustamisel, pakendamisel või turustamisel:
1) lillesibulad, mugulsibulad ja muud varreteisendid;
2) viljapuud, köögiviljad, marja- ja dekoratiivkultuuride istutus- ning paljundusmaterjal;
3) seemnekartul;
4) tarbekartul;
5) söödapeedi ja suhkrupeedi istutamiseks ettenähtud taimed;
6) tsitrusviljad lehtede ja viljavartega;
7) kastani ja plaatani toorpuit ja puukoor;
8) metsapuude kultiveerimismaterjal.

(2) Teatamiskohustus on ettevõtjal, kes toodab taimetervise kontrolli alla kuuluvaid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte ning toimetab neid Eestist väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvatesse riikidesse ja territooriumidele (edaspidi ühenduseväline riik) või üksnes toimetab neid Eestist ühendusevälisesse riiki.

(3) Teatamiskohustus on ka ettevõtjal, kes tegeleb käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus nimetatud taime, taimse saaduse või muu objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisega või okaspuu toorpuidu töötlemisega selle teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse toimetamise eesmärgil või kes taotleb puidukuivati või § 45 lõikes 2 nimetatud ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamist.

(4) Teatamiskohustus on ka ettevõtjal, kes tegeleb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide tootmise, ladustamise, pakendamise, turustamise või ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisega. Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise puhul on teatamiskohustus kaubasaajal.

(5) Teatamiskohustus on ka ettevõtjal, kes tegeleb lõikelillede, lõikerohelise ja potitaimede tootmise ning Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamisega või kes toimetab eelnimetatud taimi Eestist ühendusevälisesse riiki.

(6) Teatamiskohustust ei ole ettevõtjal, kes:
1) turustab omatoodetud taimi ja taimseid saadusi, välja arvatud kartul ning taimepassiga varustatavad taimed, taimsed saadused ja muud objektid, üksnes taimetervise registrisse kantud isikule ning üksnes jaemüügi korras Eesti Vabariigi territooriumil otse lõpptarbijale või kasutab omatoodetud taimi ja taimseid saadusi ise;
2) kasvatab oma tarbeks kartulit kuni ühel hektaril;
3) füüsilise isikuna toimetab ühendusevälisest riigist Eestisse taimi, taimseid saadusi ja muid objekte oma tarbeks;
4) turustab registrisse kantud isikult saadud taimi ja taimseid saadusi jaemüügi korras.

(7) Teates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) selle taime, taimse saaduse või muu objekti nimetus, mille tootmise, ladustamise, pakendamise, ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamise või turustamisega isik tegeleb;
2) tootmis-, ladustamis-, pakendamis-, turustamis- ja ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamise tingimuste kirjeldus;
3) kaubasaaja andmed, kes tegeleb käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud loetellu kuuluva taime, taimse saaduse või muu objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisega või okaspuu toorpuidu töötlemisega selle teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse toimetamise eesmärgil.

§ 32. Taimetervise registrisse kantavad andmed

Põllumajandusamet kannab taimetervise registrisse lisaks teates esitatud andmetele:
1) märkuse taimepassi väljastamise õiguse kohta;
2) märkuse vastavusmärgi kasutamise õiguse kohta;
3) märkuse puidumärgi kasutamise õiguse kohta;
4) kaubasaaja andmed, kes tegeleb käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud loetellu kuuluva taime, taimse saaduse või muu objekti ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisega või okaspuu toorpuidu töötlemisega selle teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse toimetamise eesmärgil või kes taotleb puidukuivati või § 45 lõikes 2 nimetatud ettevõtte nõuetele vastavaks tunnistamist.”;

6) paragrahvid 34–36 tunnistatakse kehtetuks.

§ 120. Teeseaduse muutmine

Teeseaduses (RT I 1999, 26, 377; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 191 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Omanikujärelevalvet võib teha tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegevusloaga isik.”;

2) paragrahvi 251 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 251. Loakohustus

(1) Avalikult kasutatavate teede ja planeeringuga avalikuks kasutamiseks kavandatud teede teehoiutööde tegemiseks peab ettevõtjal olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) teede ehitamine, remontimine ja hooldamine, välja arvatud tunnelite, sildade ja viaduktide (edaspidi sillad) ehitamine ja remontimine;
2) sildade ehitamine ja remontimine;
3) teede projekteerimine, välja arvatud sildade projekteerimine;
4) teeprojektide, välja arvatud sillaprojektide ekspertiis;
5) sildade projekteerimine, sillaprojektide ekspertiis ja sildade seisukorra ekspertiis;
6) liikluskorralduse projektide tegemine ja nende projektide ekspertiis;
7) liikluskorraldusvahendite paigaldamine;
8) tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve.”;

3) paragrahvi 251 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvid 252 ja 253 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 252. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Maanteeamet.

§ 253. Tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tal on igal tegevusluba nõudval tegevusalal vähemalt üks teehoiutöö kvaliteedi eest vastutav spetsialist (edaspidi vastutav spetsialist), kes vastab järgmistele nõuetele:
1) tal on asjaomane erialane töökogemus;
2) tal on asjaomane erialane kõrgharidus või erandina erialane keskeriharidus, kui senine tööalane tegevus, täiendusõpe või tööandjate ja ameti- või erialaliitude soovitused tunnistavad tema pädevust vastaval tegevusalal tegutsemiseks;
3) tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve vastutav spetsialist on läbinud majandus- ja kommunikatsiooniministri tunnustatud asutuses tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve koolituskursuse ning sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. Koolituskursuse peab vastutav spetsialist läbima iga kolme aasta tagant.

(2) Isik võib olla vastutav töötaja ainult ühe ettevõtja juures ja ainult ühel tegevusluba nõudval teehoiutööl.

(3) Erialaseks töökogemuseks loetakse töötamist pärast erialase kõrghariduse omandamist järgmiselt:
1) käesoleva seaduse § 251 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töötamist vastava teehoiutöö vahetu juhina;
2) käesoleva seaduse § 251 lõike 1 punktides 3–6 sätestatud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töötamist vastavalt teede, sildade või liikluskorralduse projekteerijana;
3) käesoleva seaduse § 251 lõike 1 punktis 7 sätestatud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töötamist liikluskorraldusvahendite paigaldajana;
4) käesoleva seaduse § 251 lõike 1 punktis 8 sätestatud tegevusalal vähemalt kolmeaastast töötamist teede või sildade projekteerijana või tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegijana või teehoiutööde juhina.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud koolituskursuse õppekava kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister.”;

5) paragrahvid 254–256 tunnistatakse kehtetuks.

§ 121. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I, 05.01.2011, 17) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Loakohustus

(1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) kiirabi osutamine;
2) eriarstiabi osutamine;
3) iseseisvalt õendusabi osutamine;
4) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamine.

(2) Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla pidajale antakse tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks ainult temale haiglavõrgu arengukavaga kinnitatud haigla liigi osas.

(3) Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas.”;

2) paragrahv 401 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvid 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 41. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Terviseamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
1) tervishoiuteenuse osutamiseks kaitseväes või kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemisel kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;
2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
3) tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks;
4) kiirabi osutamise loa taotlemisel riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoht, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number, põhimäärus ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;
5) kiirabi osutamise loa taotlemisel kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus;
6) haiglas eriarstiabi osutamiseks loa taotlemisel taotletava haigla liik;
7) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta;
8) andmed andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohta;
9) andmed tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele vastamise kohta.

§ 42. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse, kui:
1) eriarstiabi osutamiseks vajalik tervishoiutöötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
2) kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
3) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur ja töövahendid vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
4) iseseisvalt õendusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid ja ravimid vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
5) taotleja vastab tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

§ 421. Tegevusloa kõrvaltingimused

Tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena tervishoiuteenused, mille osutamiseks on tegevusluba välja antud.”;

5) paragrahvid 43, 45 ja 46 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise kohustus

Tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need maavanemale.”;

7) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

§ 471. Kaitseväe andmete esitamise erisus

Kaitsevägi esitab teabe tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate andmete muutmisest ja muutumisest ning käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud andmed Kaitseministeeriumile, kes edastab need Terviseametile või maavanemale.”;

8) paragrahvid 48–50 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 501 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 501 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Tervishoiuteenuste tegevuslubade riiklikule registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

11) paragrahvi 62 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 122. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduses (RT I, 19.01.2011, 22) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 2. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. peatükk
TEATAMIS- JA LOAKOHUSTUS TOIDU KÄITLEMISEL

§ 7. Teatamiskohustus

(1) Toidu käitlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõikes 2 sätestatud ettevõttes tuleb esitada majandustegevusteade.

(2) Teatamiskohustust ei ole järgmistel juhtudel:
1) kui ettevõttes toidu käitlemiseks peab olema tegevusluba käesoleva seaduse § 8 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punkti b või c kohaselt;
2) kui ettevõtte suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 1 lõike 2 punkti c või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 3 punkti c kohaselt kehtestatud nõudeid;
3) ettevõtte loomakasvatushoone või -rajatis või loomade pidamiseks piiritletud ala on registreeritud põllumajandusloomade registris loomatauditõrje seaduse alusel;
4) ettevõtjal on ravimite käitlemise tegevusluba.

§ 8. Loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba toidu käitlemiseks järgmistes ettevõtetes:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktide b ja c kohane ettevõte;
2) ettevõte, kus loomsete esmatoodete käitlemise käigus ei muutu nende esialgne kuju ja esialgsed omadused, välja arvatud ettevõte, kus toimub nimetatud toodete esmatootmine ja tootja teeb sellega seotud toiminguid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 tähenduses või kus tegeletakse toidu vedamisega;
3) ettevõte, kus mitteloomsete esmatoodete käitlemise käigus muutuvad nende esialgne kuju ja esialgsed omadused, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III nimetatud ettevõtted;
4) ettevõte, kus toimub toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või pakendamine, välja arvatud mitteloomsete esmatoodete pakendamine ning välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III nimetatud ettevõtted;
5) ettevõte, kus käideldakse loomset toitu ja seda turustatakse teisele käitlejale ning mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III;
6) ettevõte, kus ladustatakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril;
7) ettevõte, kus tegeletakse jaekaubandusega ja käideldakse toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 lisa II peatükis III nimetatud ettevõtted.

(2) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas.

§ 9. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Toidu- ja Veterinaaramet.

(2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses nimetatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) nende toidugruppide loetelu, mille käitlemiseks tegevusluba taotletakse;
2) ettevõtte asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
3) ruumide plaan koos seadmete ja sisseseade paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga. Veevõrgu plaanil näidatakse nummerdatult kõik veevõtukohad. Ruumide plaanil näidatakse ära toidu, pakkematerjalide, jäätmete ning töötajate liikumisteed;
4) andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
5) reguleeritava temperatuuri või õhu suhtelise niiskusega või reguleeritava temperatuuri ja õhu suhtelise niiskusega ruumide asjakohase reguleeritava parameetri arvväärtused;
6) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos toiduohutuse seisukohalt oluliste parameetritega ning tehnoloogia lühikirjeldus;
7) andmed projekteeritud ning kavandatava või tegeliku käitlemisvõimsuse, sealhulgas hoiuruumide mahutavuse kohta;
8) ettevõttes kasutatava vee analüüsi katseprotokollid veeseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee tavakontrolli käigus uuritavate näitajate kohta. Katseprotokollid peab olema väljastanud joogivee analüüsimiseks akrediteeritud laboratoorium;
9) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja kasutatavate ainete kohta;
10) kahjuritõrjeplaan, mis sisaldab andmeid kahjurite tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
11) toidujäätmete, toiduks mittekasutatavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjutustamise plaan, mis sisaldab andmeid nende kogumiseks, äravedamiseks ja kahjutustamiseks rakendatavate meetmete kohta;
12) toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava;
13) andmed toidu veoks kasutatavate veokite kohta ning veokite ja ringlevate veopakendite puhastamise korraldamise kirjeldus.

§ 10. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui tema ning tema poolt toidu käitlemiseks kasutatav ettevõtete vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.”;

2) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 2 lõike 2 alapunktis c nimetatud ettevõtte puhul esitab ettevõtja kaubandustegevuse seadusest tuleneva teatamiskohustuse täitmisel andmed toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete rühma kohta.

(4) Andmeid toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete rühma kohta ei pea kaubandustegevuse seadusest tuleneva teatamiskohustuse täitmisel esitama, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 2 lõike 2 alapunktis c nimetatud ettevõttes tuleb toidu käitlemisest teatada käesoleva seaduse § 7 kohaselt või kui nimetatud ettevõttes peab toidu käitlemiseks olema tegevusluba § 8 kohaselt.”;

4) paragrahvi 491 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toidujärelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklites 27–29 sätestatud põhimõtteid arvestades käesolevas seaduses kehtestatud määras tasutav summa toidu käitlemise ja imporditava toidu nõuetekohasuse hindamisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik teatamiskohustuse täitmine või tegevusluba. Järelevalvetasu makstakse ka toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemetega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest.”;

5) paragrahvi 531 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 531. Toidu käitlemine ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik teatamiskohustuse täitmine ning tegevusluba

(1) Ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik tegevusluba, samuti tegevusloa andmisel valitsenud tingimusi muutvate ehituslike, tehnoloogiliste, töökorralduslike või muude ümberkorralduste järel järelevalveametniku loata toidu käitlemise alustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

6) paragrahvi 531 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toidu käitlemise eest ettevõttes, mida ei ole esitatud majandustegevusteates, –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.”

§ 123. Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduses (RT I, 18.11.2010, 5) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tubakatoodete jaemüük;
2) tubakatoodete hulgimüük.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja kaubandustegevuse seaduses sätestatule esitatakse andmed tubakatoodete impordi või ekspordi kohta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses.

(3) Tubakatoote jaemüügiks avalikul üritusel esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja kaubandustegevuse seaduses sätestatule andmed avaliku ürituse nimetuse, toimumise aja, toimumispaiga ja ettevõtja müügikohtade arvu kohta.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

§ 181. Avaliku ürituse korraldaja nõusolek

Tubakatoote jaemüügiks avalikul üritusel peab olema ürituse korraldaja nõusolek.”;

3) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 124. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses (RT I, 30.12.2010, 13) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti majandustegevusteadete esitamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut ka juhul, kui loa- või teatamiskohustusega tegevust ei teostata majandustegevusena.”;

2) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 33. Teatamiskohustus ja majandustegevuse nõuded

(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tulekustuti hooldamine;
2) tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimine ja hooldamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusaladel tegutseva isiku vastutav spetsialist peab vastama käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuetele.”;

3) seadust täiendatakse §-dega 331 ja 332 järgmises sõnastuses:

§ 331. Loakohustus

Automaatsete tulekahjusignalisatsiooni süsteemide ja automaatsete tulekustutussüsteemide projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks peab olema tegevusluba.

§ 332. Tegevusloa kontrolliese

Isikule antakse tegevusluba, kui tema vastutav spetsialist vastab käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuetele.”;

4) paragrahv 35 tunnistatakse kehtetuks.

§ 125. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse (RT I, 19.11.2010, 7) § 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas tegevus- või koolitusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis või eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulusid, mida isik on teinud käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktide 3 ja 5 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi arvel.”

§ 126. Turismiseaduse muutmine

Turismiseaduses (RT I 2000, 95, 607; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse sõnad „registri registreeringu” sõnadega „registris registreerimise”;

3) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 8. Reisiettevõtja teatamiskohustus

(1) Reisiettevõtjal on kohustus esitada majandustegevusteade.

(2) Teates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) reisiettevõtja tegevusala või tegevusalad vastavalt käesoleva seaduse §-le 6;
2) kui reisiettevõtja on andnud enda koostatud pakettreiside müügiks pakkumise ja müügi õiguse ka teisele reisiettevõtjale või teistele reisiettevõtjatele, siis andmed vastava õiguse saanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, registri registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed;
3) kui reisiettevõtja pakub müügiks ja müüb teise reisiettevõtja koostatud pakettreise, siis andmed selle pakettreisi koostanud reisiettevõtja kohta, sealhulgas nimi, registri registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed. Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi või Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside müügiks pakkumisel ja müügil asendatakse registri registreeringu number selle reisiettevõtja asukohariigi asjakohase identifitseerimistunnusega (registrikood ja vastava registri nimi).”;

4) paragrahvid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult majandustegevuse registri andmetes märgitud majutusettevõtte kaudu.”;

6) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ööbimisvõimalusega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumise ning müügi korral ei pea majutusteenust osutav ettevõtja täitma eraldi teatamiskohustust kaubandustegevuse seaduse tähenduses.”;

7) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 20. Majutusteenuse osutaja teatamiskohustus

(1) Majutusteenuse osutaja peab esitama majandustegevusteate.

(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) majutusettevõtte nimi ja liik või muu liiki iseloomustav määratlus;
2) majutusruumide ja majutuskohtade arv;
3) majutamise periood (näiteks kuudes või aasta ringi);
4) märge alkohoolsete jookide jaemüügi kohta, kui majutusettevõtte majutusruumis või vastuvõturuumis soovitakse müüa alkohoolseid jooke.”;

8) paragrahv 201 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Majutusettevõtte nimes võib kasutada vaid majandustegevuse registri andmetes märgitud majutusettevõtte liigi nimetust või muud liiki iseloomustavat määratlust. Järgu olemasolu korral võib majutusettevõtte nimes kasutada järgule vastavat järgutähist.”;

10) paragrahvi 26 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi EAS).

(2) EAS avaldab oma veebilehel majutusettevõtete ja turismiinfokeskustega seonduvaid andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning turismiinfokeskuste poolt edastatud turismiinfot.

(3) Turismiinfokeskus tähistatakse märgiga, kus rohelisel põhjal asetseb valget värvi täht «i» (edaspidi i-märk).

(4) Turismiinfokeskuse tähistamisel võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähistusele kasutada sõna „külastuskeskus” vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele.

(5) Turismiinfokeskus võib tasu eest osutada järgmisi teenuseid või müüa järgmisi kaupu:
1) majutuse broneerimine;
2) huviväärsustega tutvumise vahendamine;
3) huviväärsustega tutvumiseks vajalike vahendite laenutamine;
4) Eesti-sisese sõitjateveo teenuse vahendamine;
5) Interneti kasutamise ja faksi saatmise võimaldamine;
6) kirjatarvete, sealhulgas kirjapaberi, kirjutusvahendite, ümbrikute, postmarkide ja postkaartide müük;
7) perioodiliste väljaannete müük;
8) turismiteenuseid ja huviväärsusi tutvustavate trükiste müük;
9) suveniiride ja fototarvete müük;
10) ürituste piletite müük.”;

11) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 27. Turismiinfokeskusele esitatavad nõuded

(1) Turismiinfokeskusele, sealhulgas edastatavale turismiinfole ja selle kättesaadavusele, samuti turismiinfokeskuse tähistamisele esitatavad kohustuslikud nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(2) Turismiinfokeskuse vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab selle tähistus vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

(3) Isikul on kohutus esitada enne turismiinfokeskuses tegevuse alustamist EAS-le teade, milles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) turismiinfokeskuse nimi, asukoha aadress ja muud kontaktandmed;
2) turismiinfokeskuses tegevuse alustamise kuupäev, kui see erineb teate esitamise kuupäevast;
3) turismiinfokeskuses tegevuse lõpetamise kuupäev, kui tegevus on kavandatud teatud ajaks;
4) osutatavad teenused ja müüdavad kaubad vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 sätestatule.

(4) Isikul on kohustus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete muutumisest või tegevuse lõpetamisest teatada EAS-le viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.”;

12) paragrahvi 30 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 301 lõike 1 punkt 8 ning § 31 lõike 1 punkt 3 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 127. Turvaseaduse muutmine

Turvaseaduses (RT I 2003, 68, 461; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 2 ja § 13 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 28. Turvatöötaja õppe korraldaja loakohustus

(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) turvatöötaja põhiõppe korraldamine;
2) turvajuhi õppe ja täiendusõppe korraldamine.

(2) Õpet korraldavale ettevõtjale on käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud tegevus keelatud.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

§ 281. Piirangud esmaõppe ja turvatöötaja kehalise ettevalmistuse korraldajale

(1) Esmaõpet võib korraldada turvaettevõtja või turvatöötajate õppe korraldamiseks tegevusloa saanud ettevõtja. Esmaõppe õpetajal peab olema turvajuhi kvalifikatsioon.

(2) Turvatöötajate kehalist ettevalmistamist võib korraldada turvaettevõtja.”;

4) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium, küsides taotluse kohta eelnevalt arvamuse Politsei- ja Piirivalveametilt.

(2) Ettevõtja esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele:
1) kooskõlastatud õppekava;
2) turvatöötajate õpet korraldavate isikute nimekirja.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

§ 301. Turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema aineline baas, pedagoogid ja õppekava võimaldavad järgida turvatöötaja kvalifikatsiooninõudeid.”;

6) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvid 43–45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 43. Turvaettevõtja loakohustus

Ettevõtjal peab olema tegevusluba käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud turvateenuse osutamiseks.

§ 44. Turvaettevõtja tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveamet, küsides taotluse kohta eelnevalt arvamuse ettevõtja asukohajärgselt politseiasutuselt.

(2) Ettevõtja esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele relvaloa andmed relva olemasolul ning turvaäriühingu nende osanike ja aktsionäride nimekirja, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, märkides iga juriidilise isiku täieliku nimetuse, asukoha ja registrikoodi.

§ 45. Turvaettevõtja tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) ta ei tegutse käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud valdkonnas;
2) tema turvajuht vastab käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
3) juhtimiskeskuse pidamise korral vastab ta käesoleva seaduse § 10 lõike 2 või 3 nõuetele.”;

8) paragrahvid 46–55 tunnistatakse kehtetuks.

§ 128. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (RT I 1999, 60, 616; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 19 ja 191 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Nõuded töötervishoiuteenuse osutajale

(1) Töötervishoiuteenuse osutaja järgib teenuse osutamisel eesmärki aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) poolt pakutav teenus.

(2) Töötervishoiuspetsialist järgib oma töös järgmisi kutse-eetika põhimõtteid:
1) hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks;
2) tagab töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse;
3) teatab tervisekontrolli tulemuste kohta ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu;
4) teavitab töötajaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest.

(3) Töötervishoiuarsti kohustused on järgmised:
1) töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine riskianalüüsi käigus ja nende võimaliku mõju hindamine töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi;
2) töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine;
3) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja terviseseisundile;
4) tööandja nõustamine töötingimuste parandamisel, töövahendite valikul ja ohutul kasutamisel ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel;
5) töötajate taastusravi korraldamine.

(4) Töötervishoiuõde täidab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustusi koos töötervishoiuarstiga.

(5) Tööhügieeniku kohustused on järgmised:
1) töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine riskianalüüsi käigus, sealhulgas töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmine ning ohutegurite võimaliku mõju hindamine töötaja tervisele;
2) tööandja nõustamine töötingimuste parandamisel, sealhulgas töökeskkonna ohutegurite mõju vältimisel või vähendamisel, töövahendite valikul ja ohutul kasutamisel ning isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel.

(6) Ergonoomi kohustused on järgmised:
1) töökeskkonna füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohutegurite väljaselgitamine riskianalüüsi käigus ning nende võimaliku mõju hindamine töötaja tervisele;
2) tööandja nõustamine töökoha ergonoomilisel kujundamisel ja töö kohandamisel töötajale, arvestades töötaja kehalisi ja vaimseid võimeid ning soolisi ja ealisi iseärasusi;
3) tööandja nõustamine töövahendite valikul ja ohutul kasutamisel.

(7) Tööpsühholoogi kohustused on järgmised:
1) tööandja psühholoogiline nõustamine, sealhulgas nõustamine tööstressi vähendamiseks;
2) töötaja psühholoogiline nõustamine.

(8) Tööandja ja töötaja peavad andma töötervishoiuspetsialistile tema tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

§ 191. Loakohustus

(1) Tegevusluba peab olema § 19 lõigetes 5–7 nimetatud töötervishoiuspetsialistide kohustuste täitmist hõlmava teenuse osutajal ning koolitusasutusel, kes tegeleb töötervishoiu- ja tööohutusalase koolitusega või töökohal esmaabiandjate koolitusega.

(2) Töötervishoiuarsti kohustuste täitmist hõlmava teenuse osutamiseks taotletakse tegevusluba tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kehtestatud tingimustel ja korras.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 192 ja 193 järgmises sõnastuses:

§ 192. Tegevusloa kontrolliese

Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui ta vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

§ 193. Tegevusloa taotlemine

(1) Töötervishoiu- ja tööohutusalase koolitusega ning töökohal esmaabiandjate koolitusega tegeleva ettevõtja tegevusloa taotluse lahendab Sotsiaalministeerium.

(2) Töötervishoiuteenuse osutaja tegevusloa taotluse lahendab Terviseamet.

(3) Töötervishoiu- ja tööohutusalasel ning töökohal esmaabiandjate koolitamisel esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega sätestatud majandustegevusteates sisalduvatele andmetele järgmised andmed ja dokumendid:
1) koolitusasutuse nimi, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed;
2) õppekavad (teemad, nende maht ja teemat käsitleva lektori nimi);
3) kasutatavate õppematerjalide loetelu;
4) lektorite koolitustegevuses osalemise nõusolekud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Töötervishoiuteenuste osutamiseks esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega sätestatud majandustegevusteates sätestatule järgmised andmed:
1) töötervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
2) esmasel tegevusloa taotlemisel töötervishoiuspetsialistide kirjalikud nõusolekud tegevusluba taotleva töötervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks.”;

3) paragrahvi 201 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 129. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (RT I, 21.12.2010, 16) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
TÖÖTURUTEENUSE OSUTAMINE JA RENDITÖÖJÕU VAHENDAMINE ETTEVÕTJA POOLT
”;

3) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Teatamiskohustus

Ettevõtja peab esitama majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tööd otsivale isikule töö ja tööandjale vajaliku tööjõu pakkumine (töövahendus);
2) renditööjõu vahendajana tegutsemine.”;

4) paragrahvid 381 ja 39 tunnistatakse kehtetuks;

5) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

§ 391. Tasu saamise keeld

Ettevõtjal on keelatud nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu vaba töökoha ja tööandja andmete eest.”;

6) paragrahvi 421 tekst muudetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Ettevõtja ja tema majandustegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses sätestatud nõuetele teostab riiklikku järelevalvet Sotsiaalministeerium.”;

7) paragrahvi 422 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tutvuda Eesti Töötukassa või ettevõtja käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha järelevalveorgani ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;”.

§ 130. Vedelkütuse seaduse muutmine

Vedelkütuse seaduses (RT I 2003, 21, 127; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kütuste täpsustatud loetelu kehtestab KN-i kaubakoodide alusel majandus- ja kommunikatsiooniminister.”;

2) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kütust, välja arvatud vedelgaasi, võib importida äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 639 115 eurot.”;

4) paragrahvi 3 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kütuse hoiuteenust võib osutada äriühing, kellel on olemas kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma ulatuses, mis tagab tema tegutsemisel kütuse hoidjana kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamise. Vastutuskindlustussumma alammääraks on 31 950 eurot.”;

5) paragrahvi 3 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(52) Üheaegselt kütuse hoiuteenuse osutamise ja kütuse impordiga võib tegeleda äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 639 115 eurot.”;

6) paragrahvi 3 lõiked 53 ja 54 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) müüja ärinimi, registrikood, majandustegevuse registreerimise number, asukoha aadress ja kontakttelefoni number;”;

8) paragrahvi 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses aktsiisivaba kütust, välja arvatud biokütust, võib tarbimisse lubada ilma vastavussertifikaadita.

(2) Väljaspool Eestit kasutatavatel vee- ja õhusõidukitel tarbitavat kütust võib tarbimisse lubada ja eksportida vastavussertifikaadita.”;

9) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kütuse müüja või kütuse hoidja majandustegevuse registreerimise number.”;

10) seaduse 4. peatüki pealkiri ja § 13 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

4. peatükk
TEATAMISKOHUSTUS

§ 13. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) kütuse müük;
2) kütuse hoiuteenuse osutamine;
3) kütuse eksport.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele esitatakse teates andmed kasutatavate mahutite mahutavuse kohta, kui alustatakse vedelkütuse ladustamisega.

(3) Teatamiskohustust ei pea täitma, kui mootorsõiduki kasutuslepingu sõlmimisega kaasneb kasutuslepingukohane kütuse müük.

(4) Teatamiskohustust kütuse sisseveoks ei pea täitma, kui kütus toimetatakse aktsiisi- või maksulattu.”;

11) paragrahvid 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Teatamiskohustusega tegevusalal tegutseva ettevõtja tegevuskoht”;

13) paragrahvi 22 punkt 1, § 23 punkt 1 ja § 25 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 25 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „enne lõikes 3 nimetatud otsuse tegemist”;

15) paragrahvi 25 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vedelkütuse käitlemise eest registriandmetes märkimata tegevuskoha kaudu –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”

§ 131. Veeseaduse muutmine

Veeseaduses (RT I, 23.12.2010, 41) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 123 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 123. Hüdrogeoloogiliste tööde tegija loakohustus

Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) hüdrogeoloogilised uuringud;
2) hüdrogeoloogiline kaardistamine;
3) puurkaevude ja -aukude projekteerimine;
4) puurkaevude ja -aukude puurimine, rekonstrueerimine ja likvideerimine.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 124–127 järgmises sõnastuses:

§ 124. Hüdrogeoloogiliste tööde tegija tegevusloa kontrolliese

(1) Tegevusluba antakse ettevõtjale käesoleva seaduse § 123 punktides 1–3 märgitud tegevusaladeks, kui tal on:
1) geoloogia- või keskkonnatehnoloogiaalane kõrgharidus või selle haridusega töötaja;
2) vähemalt kaheaastane hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemus alal, milleks tegevusluba taotletakse.

(2) Tegevusluba antakse ettevõtjale puurkaevude ja -aukude puurimiseks, rekonstrueerimiseks ja likvideerimiseks, kui tal on:
1) vähemalt kaheaastane tööde tegemise kogemus alal, milleks tegevusluba taotletakse;
2) puurija kutsetunnistust omav töötaja;
3) kasutusel puurtehnika, mis sobib Eesti geoloogilistes tingimustes puurkaevude ja -aukude rajamiseks, või on kasutatava puurimise tehnoloogia abil võimalik tagada põhjavee kaitse ja rajada nõuetekohast puurkaevu või -auku.

§ 125. Hüdrogeoloogiliste tööde tegija tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotluse lahendab keskkonnaministri moodustatud komisjon.

§ 126. Hüdrogeoloogiliste tööde tegija tegevusloa kõrvaltingimused

Hüdrogeoloogiliste tööde tegija tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
1) lubatud tegevused hüdrogeoloogiliste uuringute alal, eesmärgiga tagada uuringute asjatundlik tegemine sõltuvalt taotleja omandatud kõrghariduse valdkonnast ja hüdrogeoloogiliste uuringute alasest kogemusest;
2) puurkaevude ja -aukude rajamisel luba puurida maapinnalt esimesse põhjaveekihti ja ainult teatud piirtootlikkusega puurkaeve, eesmärgiga tagada põhjavee kaitse nõuete täitmine sõltuvalt tegevusloa taotleja kasutuses olevast puurtehnikast ja puurimise tehnoloogiast.

§ 127. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused

Loa andja tunnistab loa kehtetuks, kui loa omanik on rikkunud põhjavee kaitse nõudeid, millega on kaasnenud põhjavee liigvähenemine või reostumine või selle oht, või on põhjustanud oma tegevusega puurkaevu või puuraugu kahjustamise või selle ohu.”;

3) paragrahv 131 tunnistatakse kehtetuks.

§ 132. Väetiseseaduse muutmine

Väetiseseaduses (RT I 2003, 51, 352; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatud, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

2) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 21. Teatamiskohustus

(1) Väetise käitlemiseks peab esitama majandustegevusteate.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele märgitakse teates:
1) väetise nimetus koos kauba kombineeritud nomenklatuuri koodiga (KN-kood);
2) väetise koostis ja valmistamise viis.

(3) Majandustegevusteadet ei pea esitama käitleja, kes ostab väetise või saab väetise muul viisil teiselt käitlejalt, kes on selle väetise kohta majandustegevusteate juba esitanud.”;

3) paragrahvid 22–28 tunnistatakse kehtetuks.

§ 133. Välisõhu kaitse seaduse muutmine

Välisõhu kaitse seaduses (RT I, 31.12.2010, 28) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 109 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 1111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1111. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete installeerimine ja lammutamine;
2) osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete käitamine;
3) osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavatest seadmetest tekkinud jäätmete käitlemine;
4) osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete lekkekontrolli tegemine.

(2) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele esitatakse teates järgmised andmed:
1) osoonikihti kahandavate ainete käitlemisvaldkondade loetelu;
2) käideldavate osoonikihti kahandavate ainete loetelu;
3) tööde teostamisel kasutusel olevate seadmete loetelu.”

§ 134. Väärismetalltoodete seaduse muutmine

Väärismetalltoodete seaduses (RT I 2003, 15, 85; 2010, 31, 158) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 3. Teatamiskohustus

(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) väärismetalltoodete valmistamine;
2) väärismetalltoodete hulgimüük;
3) väärismetalltoodete jaemüük.

(2) Väärismetallide sisseveo ja väärismetalltoodete valmistamise korral esitatakse teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele olemasolu korral nimemärgise registreerimisnumber nimemärgiste riiklikus registris.”;

2) paragrahvid 21–23, 26–28, § 43 lõike 1 punktid 6 ja 10 ning § 45 lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 135. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustiku (RT I, 31.12.2010, 19) § 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning käesolevas seaduses sätestatud äriühing.”

§ 136. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2010, 56, 363) § 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Vee-ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.”

§ 137. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68).

Ene Ergma
Riigikogu esimees