Teksti suurus:

Nõuded Kaitseväe arestimajale ja kinnipidamiseks kohandatud ruumile, selle sisekorrale ning arestimajas ja kinnipidamiseks kohandatud ruumis kinnipeetavale keelatud asjade loetelu ning nende hoidmise, tagastamise, hävitamise ja hoiulevõtmise kord

Nõuded Kaitseväe arestimajale ja kinnipidamiseks kohandatud ruumile, selle sisekorrale ning arestimajas ja kinnipidamiseks kohandatud ruumis kinnipeetavale keelatud asjade loetelu ning nende hoidmise, tagastamise, hävitamise ja hoiulevõtmise kord - sisukord
Väljaandja:Kaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 25.03.2013, 9

Nõuded Kaitseväe arestimajale ja kinnipidamiseks kohandatud ruumile, selle sisekorrale ning arestimajas ja kinnipidamiseks kohandatud ruumis kinnipeetavale keelatud asjade loetelu ning nende hoidmise, tagastamise, hävitamise ja hoiulevõtmise kord

Vastu võetud 22.03.2013 nr 22

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 163 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Käesolev määrus sätestab nõuded Kaitseväe arestimajale (edaspidi arestimaja) ja kinnipidamiseks kohandatud ruumile, selle sisekorrale ning arestimajas ja kinnipidamiseks kohandatud ruumis kinnipeetavale keelatud ja lubatud asjade loetelu ning nende hoidmise, tagastamise, hävitamise ja hoiulevõtmise korra.

§ 2.   Terminid

  (1) Kinnipeetav käesoleva määruse tähenduses on Kaitseväe arestimajas, Kaitseväe kinnipidamiskambris või kinnipidamiseks kohandatud ruumis kinnipeetav kaitseväelane.

  (2) Arestimaja ametnik käesoleva määruse tähenduses on tegevväelasest arestimaja ülem, tema alluvuses olev tegevväelane ja kinnipeetavaid valvav tegevväelane, kinnipidamiskambri või kinnipidamiseks kohandatud ruumi ja seal kinnipeetavate valvamise eest vastutav tegevväelane.

  (3) Kaitseväe arestimaja on Kaitseväe territooriumil paiknev kaitseväelaste kinnipidamiseks ehitatud hoone või eraldatud hoone osa, mille juurde kuulub jalutusala.

  (4) Kaitseväe arestimajas on järgmised kinnipidamiskambrid:
  1) distsiplinaarkinnipidamiskamber – ühekohaline kamber distsiplinaarkinnipidamisel olevale kaitseväelasele;
  2) arestikamber – soovitavalt ühekohaline kamber arestiga karistatud kaitseväelasele;
  3) erikamber – ühekohaline erisisustusega kamber agressiivse käitumisega distsiplinaarkinnipidamisel oleva kaitseväelase kinnipidamiseks.

  (5) Kaitseväe kinnipidamiskamber on Kaitseväe territooriumil või Kaitseväe ajutisel julgeolekualal paiknevas hoones kaitseväelaste kinnipidamiseks distsiplinaarkinnipidamiskambrile või agressiivse käitumisega isiku erikambrile esitatavate nõuetele vastav ruum, mille juurde kuulub võimalusel jalutusala.

  (6) Kaitseväelaste kinnipidamiseks kohandatud ruum on Kaitseväe julgeolekualal või Kaitseliidu territooriumil paiknev ruum, mis ei ole kaitseväelaste kinnipidamiseks ehitatud, kuid mida võib vajadusel kinnipidamiseks kasutada.

§ 3.   Kinnipeetav

  (1) Arestimajas peetakse kinni kaitseväelasi:
  1) kes on distsiplinaarkinnipidamisel;
  2) keda on karistatud distsiplinaararestiga.

  (2) Arestimajas peetakse kinni arestiga karistatud ajateenijat vangistusseaduse § 85 lõike 3 alusel.

  (3) Kaitseväe kinnipidamiskambris võib kinni pidada kaitseväelast, kes on distsiplinaarkinnipidamisel.

  (4) Kinnipeetavat hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris.

§ 4.   Arestimajja lubamine

  (1) Arestimajja lubatakse:
  1) kinnipeetava konvoeerija koos kinnipeetavaga;
  2) arestimaja tegevust kontrolliv tegevväelane;
  3) õiguskantsler, tema volitatud esindaja ja tema kaasatud erialaasjatundja;
  4) Euroopa Nõukogu inimõiguste erivolinik ja tema volitatud esindaja;
  5) Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee liige;
  6) õigusrikkumise menetleja seoses menetlusega;
  7) kaplan;
  8) tervishoiutöötaja, kes on kutsutud kinnipeetavale tervishoiuteenust osutama;
  9) isik, kelle tööülesandeks on ruumide haldamine ja hooldamine, arestimaja haldava Kaitseväe struktuuriüksuse ülema loal;
  10) isik, kes on lubatud kokkusaamisele;
  11) isik või isikute grupp õigusrikkumiste preventiivsetel eesmärkidel;
  12) muu isik õigusaktides sätestatud juhtudel;
  13) muu isik arestimaja haldava Kaitseväe struktuuriüksuse ülema loal.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik lubatakse arestimajja isikut tõendava dokumendi alusel, mis võimaldab tuvastada tema isikut ja arestimaja külastamise õigust.

2. peatükk Arestimajja vastuvõtmine 

§ 5.   Dokumentide kontrollimine isiku vastuvõtmisel

  (1) Kinnipeetav võetakse arestimajja vastu arestimajja paigutamise aluseks oleva dokumendi ja isikut tõendava dokumendi, viimase puudumisel isikusamasuse tuvastamist võimaldava dokumendi alusel.

  (2) Vastuvõetud kinnipeetava andmed kantakse kinnipeetavate arvestuse raamatusse (lisa 1).

§ 6.   Arestimajja paigutamise aluseks olevad dokumendid

  (1) Distsiplinaarkinnipidamisel oleva kaitseväelase arestimajja paigutamise aluseks olevad dokumendid on:
  1) distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise protokoll;
  2) kinnipidamisleht.

  (2) Distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelase arestimajja paigutamise aluseks olevad dokumendid on:
  1) kinnipidamisleht;
  2) karistamise käskkirja koopia;
  3) kohtulahendi koopia aresti määramise seaduslikkuse kohta.

  (3) Arestiga karistatud ajateenija arestimajja paigutamise aluseks olevad dokumendid on:
  1) kinnipidamisleht;
  2) kohtulahendi koopia aresti määramise kohta.

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise protokolli ja kinnipidamislehe vormistamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

§ 7.   Isiku vastuvõtmise kord

  (1) Arestimajja saatmisel teeb konvoeeriv kaitseväelane enne konvoeerimise alustamist kinnipeetava turvakontrolli ja vaatab tema asjad läbi. Asjade, mille omamine on arestimajas kinnipeetavale keelatud, kuid Kaitseväe julgeolekualal lubatud, leidmisel paigutatakse need kinnipeetava poolt lukustatud hoiukohta.

  (2) Arestimajja saabumisel tehakse kinnipeetava turvakontroll ja tema isiklike asjade läbivaatus. Kinnipeetavale teeb turvakontrolli ja tema asjad vaatab läbi kinnipeetavaga samast soost arestimaja ametnik.

  (3) Kinnipeetava turvakontrolli ja tema asjade läbivaatuse kohta koostatakse kontrollimise protokoll (lisa 2), milles märgitakse kinnipeetavalt hoiulevõetud asjad ja dokumendid. Protokolli koopia antakse kinnipeetavale allkirja vastu.

  (4) Kinnipeetavaid võetakse arestimajas vastu ööpäev läbi.

§ 8.   Hügieeni- ja tervisekontroll vastuvõtmisel

  (1) Arestimajja vastuvõetud kinnipeetaval võimaldatakse end vajadusel pesta. Kui antisanitaarses seisundis olev kinnipeetav keeldub pesemast ja võib sellega seada ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise, võib samast soost tegevväelane rakendada kinnipeetava pesemiseks sundi.

  (2) Olukorras, kus distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise on põhjustanud asjaolu, et kaitseväelane ei ole võimeline oma käitumist kontrollima, võib ohustada enda või teiste isikute tervist, elu või vara, teavitatakse sellest viivitamata Kaitseväe arsti, kes kohtub esimesel võimalusel kinnipeetud kaitseväelasega ja tuvastab käitumishäire põhjuse. Vajadusel kutsutakse kaitseväelasele kiirabi või viiakse ta haiglasse.

  (3) Arestiga karistatud kaitseväelase tervisekontrolli tehakse vajaduse korral.

§ 9.   Sisekorraeeskirja tutvustamine

  Arestimajja vastuvõetud kinnipeetavale tutvustatakse esimesel võimalusel allkirja vastu arestimaja sisekorraeeskirja, arestimaja päevakorda ja teisi arestimaja tegevust reguleerivaid õigusakte arvestades kinnipeetava teadmisvajadust ning antakse õiguste ja kohustuste kohta kirjalik teave.

3. peatükk Kinnipeetava paigutamine 

§ 10.   Kinnipeetava paigutamine

  (1) Arestimajas paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisse kinnipidamiskambrisse.

  (2) Ruumi puudumisel võib distsiplinaarkinnipidamisel oleva kaitseväelase paigutada arestikambrisse ja arestiga karistatud kaitseväelase distsiplinaarkinnipidamiskambrisse.

  (3) Kinnipeetavale on ühekohalises kambris ette nähtud põrandapinda vähemalt 8 m² ja mitmekohalises kambris vähemalt 4 m².

  (4) Olukorras, kus puudub arestimaja või kinnipidamiskamber või distsiplinaarkinnipidamisel oleva kaitseväelase toimetamine lähimasse arestimajja või kinnipidamiskambrisse ei ole võimalik kaitseväelase vastupanu osutamise või tema terviseseisundi tõttu, võib distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigusega ülem otsustada kinnipeetava paigutamise kinnipidamiseks kohandatud ruumi.

§ 11.   Sisustus ja nõuded kambrile ja kinnipidamiseks kohandatud ruumile

  (1) Distsiplinaarkinnipidamiskambri sisustusse kuuluvad:
  1) päevaajaks ülestõstetav ja seina külge kinnitatav lavats;
  2) kergesti puhastatavast materjalist madrats ja padi;
  3) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekoht;
  4) võimalusel segistiga kraanikauss;
  5) võimalusel veeklosett.

  (2) Arestikambri sisustusse kuuluvad:
  1) päevaajaks ülestõstetav ja seina külge kinnitatav lavats;
  2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekoht;
  3) võimalusel segistiga kraanikauss;
  4) võimalusel veeklosett.

  (3) Agressiivse käitumisega isiku erikambri sisustus peab võimaldama isikut kontrolli all hoida ning isiku enese ja kambri sisustuse kahjustamist vältida. Agressiivse käitumisega isiku erikambris võib sisustus puududa.

  (4) Käesoleva määruse § 2 lõikes 6 nimetatud kinnipidamiseks kohandatud ruumi sisustus ja nõuded on järgmised:
  1) ruumis peab olema minimeeritud kaitseväelase enese, teise isiku või vara kahjustamise võimalus, distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise ajal võib sisustus puududa;
  2) võimalusel tugevdatud uks;
  3) võimalus kinnipeetava pidevaks jälgimiseks;
  4) võimalus aktiivse kaitse vahendi kasutamiseks;
  5) ruumis viibimine ei tohi kahjustada kinnipeetava tervist või inimväärikust.

§ 12.   Kinnipeetavate eraldihoidmine

  Arestimaja mitmekohaliste kambrite olemasolul hoitakse eraldi:
  1) meessoost ja naissoost isikuid;
  2) distsiplinaarkinnipidamisel olevaid kaitseväelasi ja arestiga karistatud kaitseväelasi;
  3) kaitseväelast, kelle suhtes on menetlust korraldav isik või tervishoiuteenuse osutaja esitanud eraldi paigutamise nõude, teistest kinnipeetavatest.

§ 13.   Ümberpaigutamine

  Kinnipeetava võib paigutada ühest Kaitseväe arestimajast teise, kui see on vajalik julgeoleku kaalutlustel või kinnipeetava suhtes tehtava menetluse huvides.

4. peatükk Kinnipidamine arestimajas 

§ 14.   Hügieen ja toitlustamine arestimajas

  (1) Kinnipeetaval võimaldatakse ennast pesta, sealhulgas vähemalt kord nädalas kasutada dušši, ja kasutada tualetti.

  (2) Kinnipeetaval võimaldatakse vähemalt kord nädalas vahetada voodipesu.

  (3) Arestimaja ülema või arestimaja haldava Kaitseväe struktuuriüksuse ülema poolt määratud isik korraldab kambrite ja teiste ruumide puhastamise biotsiidiseaduse nõuetele vastavate desinfitseerivate vahenditega vähemalt üks kord kuus. Deratisatsiooni- ja desinfektsioonitöid tehakse vajaduse korral.

  (4) Kinnipeetavat toitlustatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 5 alusel kehtestatud korras ajateenijale tagatava toitlustuse ulatuses.

§ 15.   Arestimaja sisekorraeeskiri

  (1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem kinnitab käskkirjaga arestimaja sisekorraeeskirja ja selle ühe osana päevakorra, milles sätestatakse kinnipeetava söögikorrad ja öörahu ajad ning muu kinnipidamisel tähtsust omav.

  (2) Arestimaja päevakord koostatakse selliselt, et kinnipeetavale oleks tagatud vähemalt kaheksatunnine pidev uneaeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib kinnipeetava uneaega katkestada.

§ 16.   Kinnipeetavate järelevalve

  (1) Kinnipeetavate järelevalve korraldatakse kaitseväeteenistuse seaduse, arestimaja sisekorraeeskirja ja arestimaja päevakorra kohaselt ning viisil, mis tagab kinnipeetavate julgeoleku ja üldise julgeoleku arestimajas.

  (2) Arestimaja ametnikul on õigus igal ajal teha kinnipeetava turvakontroll ja tema isiklikud asjad ja kamber läbi vaadata, et leida keelatud asju või aineid, hoida ära võimalik põgenemiskatse ettevalmistamine ning arestimaja ruumi või sisustuse rikkumine ja lõhkumine. Kinnipeetava turvakontrolli teeb temaga samast soost arestimaja ametnik, vajadusel kaasatakse toimingusse teenistuskoer ja tehnilised vahendid. Turvakontrolli ja asjade läbivaatuse käigus leitud arestimajas keelatud asjad võetakse ära ja selle kohta koostatakse kinnipeetava kontrollimise protokoll.

  (3) Arestimaja ametnik teeb läbivaatuse ja selle tulemuse kohta kellaajalise sissekande arestimaja tegevuse päevikusse (lisa 3).

5. peatükk Tervishoid arestimajas 

§ 17.   Arestimajas tervishoiuteenuste tagamine

  (1) Kinnipeetava terviseseisundit kontrollitakse arestimajas vajaduse korral.

  (2) Kinnipeetaval on vajadusel õigus saada tervishoiuteenuseid.

  (3) Kinnipeetavale vajalikke tervishoiuteenuseid osutab Kaitseväe struktuuriüksuse arst.

  (4) Kinnipeetavale tagatakse vältimatu abi kättesaadavus, mida osutab Kaitseväe arst või kiirabi.

  (5) Kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamiseks, mille andmiseks puudub arestimajas võimalus, vabastatakse kinnipeetav kinnipidamiselt ja viiakse ravile Kaitseväe meditsiinikeskusesse või haiglasse.

  (6) Käesoleva määruse § 3 lõikes 2 sätestatud kinnipeetava tervishoiuteenuse osutamiseks, mille andmiseks puudub arestimajas võimalus, esitab Kaitsevägi kohtule taotluse aresti täideviimise peatamiseks kinnipeetava ravi ajaks. Kinnipeetav viiakse ravile Kaitseväe meditsiinikeskusesse või haiglasse.

  (7) Kinnipeetava raskest haigestumisest või surmast teavitab arestimaja ülem viivitamata tema perekonda või kinnipeetava soovil mõnda teist isikut.

  (8) Kinnipeetava surma korral kutsutakse Kaitseväe arst, kes tuvastab surma ja väljastab arstliku surmateatise. Vajadusel kutsutakse kiirabi kinnipeetava surma tuvastama.

  (9) Kinnipeetava surma puhul korraldatakse distsiplinaarmenetlus surma asjaolude väljaselgitamiseks.

6. peatükk Kinnipeetava õigused ja kohustused 

§ 18.   Kinnipeetava õigused

  (1) Kinnipeetaval on õigus:
  1) teada kinnipidamise põhjust, oma õigusi ja kohustusi;
  2) saada korrapäraselt ja toiduhügieenile vastavat toitlustamist käesoleva määruse § 14 lõikes 4 sätestatud ulatuses;
  3) saada arsti ettekirjutusel dieettoitu;
  4) kohtuda kaplaniga;
  5) esitada märgukirju, selgitustaotlusi ja vaideid.

  (2) Enam kui 24 tundi kestval distsiplinaarkinnipidamisel viibiva ja arestiga karistatud kaitseväelase soovil võimaldatakse temal vähemalt üks tund päevas viibida õues jalutusalal.

§ 19.   Kinnipeetava kohustused

  (1) Kinnipeetav on kohustatud:
  1) täitma õigusaktide, arestimaja kodukorra ja arestimaja päevakorraga ettenähtud nõudeid;
  2) alluma vastuvaidlematult arestimaja ametniku seaduslikule korraldusele;
  3) viivitamata teatama arestimaja ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada arestimaja julgeolekut, sisekorda või teiste isikute elu või tervist;
  4) suhtuma heaperemehelikult tema valduses olevatesse asjadesse;
  5) järgima vormikandmise reegleid arestimaja eripära arvestades;
  6) hoolitsema isikliku hügieeni eest, hoidma puhtust kambris ja arestimaja teistes ruumides.

  (2) Kinnipeetaval on keelatud:
  1) häirida teisi kinnipeetavaid ja rikkuda arestimaja rahu;
  2) pidada mis tahes vormis sidet teises kambris viibiva isikuga;
  3) takistada arestimaja ametnikul kambri jälgimist;
  4) takistada arestimaja ametnikul kohustuste täitmist;
  5) rikkuda kambrit või selle sisustust;
  6) tarbida alkoholi, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid;
  7) suitsetada siseruumides;
  8) kasutada ebatsensuurseid väljendeid, solvata arestimaja ametnikku või vahtkonda või teisi isikuid;
  9) muul moel vägivaldselt või vääritult käituda.

7. peatükk Arestimajas lubatud ja keelatud asjad 

§ 20.   Asjade hoiule võtmine

  (1) Arestimajja vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasasolevad arestimajas keelatud, kuid Kaitseväe julgeolekualal lubatud asjad vastavasse hoiukohta hoiule.

  (2) Asjad, mille omamine on Kaitseväe julgeolekualal keelatud, võetakse kinnipeetavalt ära ja antakse üle süüteo menetlejale. Üleandmise kohta koostatakse süüteo menetlejale asjade üleandmise protokoll (lisa 4). Asjade üleandmise protokolliga koos antakse süüteo menetlejale kinnipeetava kontrollimise protokolli koopia. Asjade üleandmise protokolli koopia antakse kinnipeetavale.

  (3) Kinnipeetavalt hoiule võetud raha, pangakaardid, dokumendid ja väärisasjad pannakse suletavasse ümbrikusse ja hoitakse eraldi seifis või lukustatud metallkapis.

§ 21.   Kinnipeetavale keelatud asjade ja ainete loetelu

  (1) Kinnipeetavale on arestimajas keelatud:
  1) asjad, millega on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied, paelad, teravast või jäigast materjalist märgid, rihmad, rakmed ja traadid;
  2) lõhkeained, sealhulgas ained, mille kokkusegamise tulemusena saadakse lõhkeaineid, radioaktiivseid, oksüdeerivaid, söövitavaid, kergestisüttivaid või muid mürgiseid aineid või gaase;
  3) süütamisvahendid, sealhulgas välgumihkel ja tuletikud;
  4) narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained;
  5) retseptiravimid, välja arvatud arsti ettekirjutusel;
  6) optilised riistad, välja arvatud prillid;
  7) alkohol ja alkoholi sisaldavad ained;
  8) spordivahendid ja spordivahendiks kohandatud esemed;
  9) mängukonsoolid, mobiiltelefonid ja muud elektroonilised vahendid ja tehnilised sidepidamisvahendid või infokandjad, sealhulgas raadiosaatjad, televiisorid, pihu- ja personaalarvutid, mille abil on võimalik infot edastada ja vastu võtta;
  10) fotoaparaadid, videokaamerad;
  11) küünlad;
  12) loomad;
  13) taimed;
  14) vägivalda, vihkamist või rassismi propageerivad ja pornograafilised trükised;
  15) sularaha, väärtpaberid ja pangakaardid;
  16) hasartmänguvahendid ja hasartmänguvahenditeks kohandatud asjad;
  17) tubakas;
  18) tekstiilitooted ruumi sisustamiseks, sealhulgas vaibad ja kardinad;
  19) isevalmistatud või tehniliselt mittekorras elektriseadmed.

  (2) Arestimaja haldava Kaitseväe struktuuriüksuse ülem võib käskkirjaga kehtestada keelatud esemete täiendava loetelu, kui see on vajalik julgeoleku kaalutlustel.

§ 22.   Arestimajas lubatud asjade hoidmine

  (1) Arestimajja vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasasolevad asjad hoiule või antakse kinnipeetava soovil talle kambrisse kaasa käesoleva määruse §-s 21 toodud piiranguid arvestades.

  (2) Kinnipeetavale kambrisse kaasa või hoiukohta hoiule antavatest asjadest koostatakse nimekiri, milles on kirjas, kas asi on kinnipeetava käes või hoiukohas. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine arestimaja ametnikule.

  (3) Asjad antakse hoiukohta hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale hoiukohas oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja hoiukohast väljastamist kinnitavad arestimaja ametnik ja kinnipeetav oma allkirjaga nimekirja mõlemal eksemplaril.

  (4) Hoiule võetud asjad hoiustatakse viisil, mis tagab nende säilimise.

§ 23.   Asjade hävitamine

  (1) Kinnipeetavalt läbivaatuse käigus leitud kiirestiriknevad toiduained või alkohol kuuluvad hävitamisele. Asjad hävitab arestimaja haldava struktuuriüksuse ülema määratud vähemalt kolmeliikmeline komisjon.

  (2) Asjad hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ega keskkonnale ja mis välistab asja taaskasutuse.

  (3) Hävitamise kohta koostatakse kinnipeetava asjade hävitamise akt (lisa 5). Akti kinnitab struktuuriüksuse ülem. Kui asjade hävitamine toimub arestimaja ruumides või kinnipeetavate jalutusalal, võib kinnipeetav viibida asjade hävitamise juures. Hävitamise akti koopia antakse kinnipeetavale.

§ 24.   Isiklike asjade tagastamine kinnipeetava arestimajast lahkumisel

  (1) Kinnipeetava arestimajast vabastamisel tagastatakse talle arestimajas hoiul olevad asjad.

  (2) Kinnipeetava surma korral edastatakse asjad tema perekonnale.

  (3) Asjad, mis kinnipeetav jätab pärast arestimajast lahkumist arestimajja, hävitatakse ühe kuu möödumisel. Arestimaja ametnik peab enne asjade hävitamist kontrollima, kas asjade omanik ei viibi mõnes teises arestimajas või vanglas. Kui isik viibib arestimajas või vanglas, antakse tema asjad üle uuele kinnipidamiskohale.

  (4) Kinnipeetava arestimajast ajutisel lahkumisel jäetakse asjad arestimajja hoiule. Võimaluse korral võib kinnipeetava soovil asjad talle kaasa anda.

  (5) Kinnipeetavale antakse tema asjad üle allkirja vastu.

§ 25.   Dokumentide hoidmine

  Kaitseväe arestimaja tegevust käsitlevaid dokumente säilitatakse struktuuriüksuses Kaitseväe asjaajamiskorra kohaselt.

8. peatükk Kinnipeetava kokkusaamised 

§ 26.   Kokkusaamine arestimajas

  Arestimaja ülema või arestimaja haldava Kaitseväe struktuuriüksuse ülema igakordsel loal võivad teised tegevväelased või Kaitseväes töötavad isikud kohtuda kinnipeetavaga seoses teenistusülesannete täitmisega.

§ 27.   Kokkusaamise tingimused

  (1) Kokkusaamine toimub arestimajas asuvas ruumis arestimaja ametniku järelevalve all.

  (2) Menetlevatel isikutel on õigus kohtuda kinnipeetavaga ilma arestimaja ametniku järelevalveta.

§ 28.   Kokkusaamise korraldamine

  (1) Enne kokkusaamisele lubamist:
  1) kontrollitakse kinnipeetavaga kokkusaava isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel;
  2) tutvustatakse kinnipeetavaga kokkusaavale isikule ja kinnipeetavale kokkusaamise korda;
  3) tehakse kinnipeetavaga kokkusaavale isikule ettepanek anda kokkusaamise ajaks arestimaja vahtkonnale hoiule asjad, mis on kinnipeetavale keelatud.

  (2) Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbivaatusest, siis teda kokkusaamisele ei lubata.

  (3) Kinnipeetaval ja temaga kokkusaaval isikul on keelatud anda teineteisele asju.

  (4) Arestimaja ametnikul on õigus kokkusaamine kohe katkestada, kui see võib ohustada arestimaja julgeolekut või sisekorda või kui kokkusaamisel kasutatakse muud keelt, kui on märgitud kokkusaamise taotluses.

  (5) Kokkusaamise katkestamise korral kantakse sellest kohe ette arestimaja ülemale, kes võtab vastu lõpliku otsuse kokkusaamise lõpetamise kohta.

§ 29.   Eriolukord

  Epideemia või muu eriolukorra puhul, mis võib häirida arestimaja tegevust, on arestimaja haldava Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal õigus arestimaja ülema ettepanekul kokkusaamised kirjaliku korraldusega ajutiselt ära keelata.

9. peatükk Arestimajast vabastamine 

§ 30.   Vabastamise kord

  (1) Kinnipeetava vabastamisel tagastatakse isikule allkirja vastu arestimajas hoiul olnud dokumendid, raha ja muud asjad.

  (2) Juhul kui kinnipeetav on kahjustanud või hävitanud kambrit või kinnipidamisruumi, selle sisustust või talle kasutamiseks antud vara, alustatakse selle kohta distsiplinaarmenetlus. Kinnipeetava varalise vastutuse ulatusele ja kahju hüvitamisele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 218 ja 219 sätestatut.

  (3) Arestimaja ametnik teeb kinnipeetava vabastamise kohta sissekande arestimaja tegevuse päevikusse.

  (4) Vabastatud ajateenija läheb tagasi oma struktuuriüksusse koos struktuuriüksuse esindajaga.

10. peatükk Rakendussäte 

§ 31.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.

Urmas Reinsalu
Minister

Taimar Peterkop
Õigus- ja haldusküsimuste asekantsler kantsleri ülesannetes

Lisa 1 Kinnipeetavate arvestuse raamat

Lisa 2 Kinnipeetava kontrollimise protokoll

Lisa 3 Arestimaja tegevuse päevik

Lisa 4 Süüteo menetlejale asjade üleandmise protokoll

Lisa 5 Kinnipeetava asjade hävitamise akt

/otsingu_soovitused.json