Teksti suurus:

Eesti Haigekassa põhikiri

Eesti Haigekassa põhikiri - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.03.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:03.04.2022
Avaldamismärge:RT I, 25.03.2020, 7

Eesti Haigekassa põhikiri

Vastu võetud 05.01.2001 nr 3
RT I 2001, 5, 14
jõustumine 14.01.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
24.09.2002RT I 2002, 78, 46601.10.2002
05.09.2003RT I 2003, 61, 40501.10.2003
11.05.2006RT I 2006, 23, 17026.05.2006
02.04.2009RT I 2009, 20, 13411.04.2009
23.08.2010RT I 2010, 60, 40701.01.2011
28.06.2012RT I, 03.07.2012, 1306.07.2012
03.01.2014RT I, 09.01.2014, 712.01.2014
03.12.2015RT I, 08.12.2015, 501.01.2016, osaliselt 01.01.2017
21.12.2017RT I, 29.12.2017, 2401.01.2018
16.08.2018RT I, 18.08.2018, 101.09.2018, osaliselt 01.01.2019
28.03.2019RT I, 29.03.2019, 1401.04.2019
19.03.2020RT I, 25.03.2020, 328.03.2020

Määrus kehtestatakse «Eesti Haigekassa seaduse» § 5 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Eesti Haigekassa

  (1) Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) on «Eesti Haigekassa seadusega» (edaspidi haigekassa seadus) loodud avalik-õiguslik juriidiline isik.

  (2) Haigekassa ingliskeelne nimi on Estonian Health Insurance Fund.

§ 2.   Haigekassa asukoht

  Haigekassa asub Tallinnas.

§ 3.   Haigekassa tegevuse õiguslikud alused

  Haigekassa juhindub oma tegevuses haigekassa seadusest, «Ravikindlustuse seadusest», käesolevast põhikirjast ja teistest õigusaktidest ning Eesti Vabariigi tervishoiupoliitikast.
[RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]

§ 4.   Haigekassa sümboolika

  (1) Haigekassal on oma sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra sätestab haigekassa sümboolika statuut. Haigekassa sümboolika statuudi kinnitab haigekassa juhatus.
[RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]

  (2) Haigekassal on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on haigekassa sümbol ja ääres kiri «Eesti Haigekassa * Estonian Health Insurance Fund».

  (3) Haigekassa dokumendid vormistatakse õigusaktides või haigekassa asjaajamiskorras ettenähtud korras. Haigekassa üldplangil on haigekassa nimi ja kontaktandmed eesti ja/või inglise keeles.
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 5.   Haigekassa organid

  Haigekassa organid on haigekassa nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haigekassa juhatus (edaspidi juhatus).

2. peatükk HAIGEKASSA NÕUKOGU 

1. jagu Üldsätted 

§ 6.   Nõukogu

  (1) Haigekassa kõrgeim organ on 6-liikmeline nõukogu.

  (2) Tervishoiu korraldamise valdkonna eest vastutav minister ja riigi eelarvepoliitika valdkonna eest vastutav minister on nõukogu liikmed ametikoha järgi. Vabariigi Valitsus nimetab või kutsub tagasi neli nõukogu liiget haigekassa seaduse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.
[RT I, 18.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

§ 7.   Nõukogu liikme staatuse tekkimine

  Nõukogu liikme volitused ja õigused ning kohustused tekivad tema nõukogu liikmeks nimetamise otsuse jõustumisest alates. Ametikohajärgsete nõukogu liikmete volitused ja õigused ning kohustused tekivad üheaegselt nende isikute volituste tekkimisega vastaval ametikohal.
[RT I, 18.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]

§ 8.   Nõukogu pädevus

  Lisaks haigekassa seaduse §-s 12 sätestatud pädevusele nõukogu:
  1) annab valdkonna eest vastutavale ministrile arvamuse haigekassa põhikirjas tehtavate muudatusettepanekute kohta;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  2) moodustab vajadusel komisjone, määrates nende koosseisu ja ülesanded;
  3) tutvub haigekassa dokumentidega, samuti kontrollib või teeb asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida haigekassa raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, haigekassa tegevuse vastavust seadustele, haigekassa põhikirjale ja nõukogu otsustele;
  4) nõuab vastavalt vajadusele juhatuselt ülevaateid haigekassa tegevusest ja majanduslikust olukorrast, informatsiooni haigekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest haigekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
  5) teavitab kohe Vabariigi Valitsust haigekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest haigekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
  6) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuste osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestamiseks;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  7) kinnitab nõuded haigekassa eelarve projekti ettevalmistamiseks;
  71) kinnitab juhatuse ettepanekul haigekassa vähemalt nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted ning esitab valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  8) [kehtetu - RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]
  9) võtab vajaduse korral vastu haigekassa lisaeelarve, suurendades või vähendades haigekassa kulusid ja kulude katteallikaid tasakaalustatult;
[RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]
  10) [kehtetu - RT I, 03.07.2012, 13 - jõust. 06.07.2012]
  11) [kehtetu - RT I, 03.07.2012, 13 - jõust. 06.07.2012]
  12) [kehtetu - RT I, 03.07.2012, 13 - jõust. 06.07.2012]
  121) otsustab riskireservi kasutusele võtmise;
  13) [kehtetu - RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]
  14) annab valdkonna eest vastutavale ministrile arvamuse haigekassa reservkapitali kasutusele võtmise kohta;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  15) otsustab tehingute tegemise järgmise aasta assigneeringute arvel enam kui 30 protsendi ulatuses jooksvaks aastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest;
[RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]
  16) esitab üks kord aastas valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele aruande haigekassa majandustegevuse kohta;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  17) kinnitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;
  18) korraldab juhatuse esimehe ametikoha täitmiseks konkursi vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja määrab vajadusel juhatuse esimehe kohusetäitja;
  19) otsustab juhatuse esimehe ja juhatuse liikmetega sõlmitavate ametilepingute põhitingimused;
  20) määrab juhatuse liikme täitma juhatuse esimehe kohuseid ajavahemikul juhatuse esimehe tagasikutsumisest kuni uue juhatuse esimehe nimetamiseni;
  21) otsustab juhatuse liikmete esindamisõiguse piiramise;
  22) annab seisukoha juhatuse või juhatuse esimehe otsuste õiguspärasuse küsimuses juhul, kui juhatuse liige on informeerinud nõukogu esimeest või tema äraolekul aseesimeest, et vastav otsus on vastuolus seaduse või käesoleva määruse nõuetega;
  23) valib nõukogu aseesimehe;
  24) kinnitab nõukogu kodukorra;
  25) kiidab heaks juhatuse poolt valitud nõukogu ja juhatuse liikmete kasuks sõlmitava vastutuskindlustuslepingu kindlustusandja ja lepingu tingimused;
  26) [kehtetu - RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]
  27) kinnitab haigekassa 4 aasta arengukava ja aasta tulemuskaardi.
[RT I 2006, 23, 170 - jõust. 26.05.2006]

2. jagu Nõukogu esimees ja aseesimees 

§ 9.   Nõukogu esimees

  Valdkonna eest vastutav minister on nõukogu esimees ametikoha järgi.
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 10.   Nõukogu aseesimehe valimine

  (1) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe. Nõukogu aseesimehe valimine toimub vastavalt haigekassa seaduse §-s 15 sätestatule. Hääletamine on avalik, valimistel antud hääled loeb kokku koosoleku juhataja. Valimiste käik ja hääletustulemused protokollitakse.

  (2) Iga nõukogu liige võib aseesimehe valimisel üles seada ainult ühe kandidaadi ega tohi ennast ise kandidaadina üles seada. Kandidaadi ülesseadmise ettepanek tehakse kirjalikult ja esitatakse nõukogu koosoleku juhatajale enne vastava päevakorrapunkti arutamise algust.

  (3) Enne hääletamist annab ülesseatud kandidaat kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Kui enne hääletamise algust ei ole kandidaat andnud kirjalikku nõusolekut kandideerimiseks, loetakse kandidaat loobunuks ja tema suhtes jääb hääletamine ära.

  (4) Kui üles on seatud üks kandidaat, peab nõukogu liige hääletama kas poolt või vastu. Kui üles on seatud kaks või enam kandidaati, võib nõukogu liige hääletada ainult ühe ülesseatud kandidaadi poolt. Valituks loetakse kandidaat, kelle poolt hääletab üle poole nõukogu koosolekul kohalviibivatest nõukogu liikmetest.

  (5) Kui ükski kandidaat ei kogu nõutud arvu hääli, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi suhtes läbi kordushääletus. Valituks osutub kandidaat, kes kogub suurema arvu hääli. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks nõukogu esimehe hääl.

§ 11.   Nõukogu esimehe pädevus

  Lisaks haigekassa seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud pädevusele nõukogu esimees:
  1) kutsub kokku nõukogu koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul arutlusele tulevad küsimused;
  2) korraldab otsuste vastuvõtmise koosolekut kokku kutsumata ning teatab sellisel viisil vastuvõetud otsustest vastavalt haigekassa seaduse §-s 18 sätestatule;
  3) valmistab ette ja esitab nõukogule ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
  4) otsustab, keda lisaks nõukogu liikmetele ja juhatuse esimehele täiendavalt nõukogu koosolekule kutsuda;
  5) määrab nõukogu koosoleku protokollija;
  6) sõlmib nõukogu esindades haigekassa eest ja nimel juhatuse esimehe ja juhatuse liikmetega ametilepingud;
  7) kirjutab alla nõukogu otsustele;
  8) teeb nõukogule ettepaneku nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui nõukogu liige on talle teatanud, et vastav otsus on vastuolus seaduse või käesoleva määruse nõuetega;
  9) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse või juhatuse esimehe otsuse õiguspärasuse küsimuses seisukoha võtmiseks, kui juhatuse liige on teda informeerinud, et vastav otsus on vastuolus seaduse või käesoleva määruse nõuetega;
  10) esitab vajadusel nõude juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks.

3. jagu Nõukogu otsus 

§ 12.   Nõukogu otsuse vastuvõtmine

  Nõukogu otsused võetakse vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata vastavalt haigekassa seaduse §-des 17 ja 18 sätestatud korrale.

4. jagu Nõukogu koosolek 

§ 13.   Nõukogu koosoleku toimumise aeg ja koht

  (1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

  (2) Nõukogu koosoleku toimumise kohaks on haigekassa asukoht, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud muud nõukogu koosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis.

§ 14.   Nõukogu koosoleku kokkukutsumine

  (1) Nõukogu koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele kirjalikult ette teatama vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Teate edastamine võib toimuda posti, faksi või elektronposti teel. Koosoleku kutsub kokku ja teatele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees.

  (2) Nõukogu esimees (tema äraolekul nõukogu aseesimees) kutsub nõukogu liikmelt, juhatuselt, juhatuse esimehelt või audiitorilt nõude saamise korral kümne päeva jooksul kokku nõukogu erakorralise koosoleku. Nõukogu erakorralist koosolekut ei kutsuta kokku, kui nõude esitamisest jääb korralise koosoleku toimumiseni vähem kui kaks nädalat.

  (3) Nõukogu koosoleku teates tuleb näidata:
  1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
  2) koosoleku päevakord ja vastavate ettekannete esitajad;
  3) otsuse vastuvõtmiseks vajalikud andmed ja dokumendid, mis lisatakse teatele või tehakse alates teate väljastamise päevast kättesaadavaks infotehnoloogiliste vahenditega või esitatakse nõukogu liikmetele tutvumiseks haigekassa asukohas. Kui nõukogu koosoleku päevakorras on juhatuse esimehe või juhatuse liikmete nimetamine, tuleb koosoleku kokkukutsumise teatele lisada või kättesaadavaks teha kandidaatide olemasolevad nõusolekud (avaldused) ja elulookirjeldused;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  4) muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud.

§ 15.   Nõukogu koosoleku kvoorum

  (1) [Kehtetu - RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Kui nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudub Eesti Haigekassa seaduse § 16 lõikes 4 sätestatud kvoorum, toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt seitsme päeva jooksul, alates koosoleku ärajäämisest. Uue koosoleku võib kokku kutsuda mitte varem kui järgmisel tööpäeval. Uue koosoleku kokkukutsumisel ei ole vaja järgida seitsmepäevast etteteatamistähtaega. Kui koosolek on ära jäänud kvoorumi puudumise tõttu, on koosolekult puudunud nõukogu liikmed kohustatud esitama hiljemalt järgmiseks nõukogu koosolekuks kirjaliku selgituse oma puudumise põhjuste kohta.
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 16.   Nõukogu koosoleku erisused

  (1) Kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud haigekassa seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed.

  (2) Kiiret otsustamist vajavaid küsimusi, mida ei ole teates märgitud, võidakse nõukogu koosolekul arutada ja otsustada, kui arutamise poolt on kõik nõukogu liikmed.

5. jagu Nõukogu koosoleku protokoll 

§ 17.   Koosoleku protokoll

  (1) Nõukogu koosoleku käiku protokollib nõukogu esimehe või tema äraolekul aseesimehe määratud isik.

  (2) Nõukogu koosoleku protokolli kantakse:
  1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
  2) koosolekul osalevate nõukogu liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed;
  3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
  4) koosoleku päevakord;
  5) koosoleku päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed ja ettekande sisu kirjeldus, kui ettekande põhiseisukohti ei ole eelnevalt kirjalikult esitatud koosoleku juhatajale;
  6) esitatud küsimused ja sisulise arutelu kirjeldus;
  7) koosolekul vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega;
  8) koosoleku otsuse suhtes suulisele eriarvamusele jäänud nõukogu liikme eriarvamuse sisu;
  9) koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud.

  (3) Nõukogu koosoleku protokollile lisatakse käesoleva määruse §-s 14 nimetatud teade, koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud, avaldused, otsuse aluseks olevad dokumendid ning viie päeva jooksul pärast koosoleku toimumist haigekassale esitatud kirjalikud eriarvamused. Suulisele eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik viie päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Kui suulise eriarvamuse esitaja ei allkirjasta tähtaegselt oma eriarvamust, siis loetakse eriarvamus mitteesitatuks.

  (4) Nõukogu koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 18.   Koosoleku protokolli kättesaadavus

  (1) Nõukogu koosoleku protokoll peab olema alates viiendast päevast pärast koosoleku toimumist nõukogu liikmetele kättesaadav kohas, kus asub haigekassa juhatus.

  (2) Nõukogu koosoleku protokollid koos lisadega, samuti koosolekut kokku kutsumata tehtud otsuste projektid, selgitused ja põhjendused ning kirjalikud vastused nimetatud otsuste projektidele säilitatakse vastavalt haigekassa asjaajamise korras sätestatule.

  (3) Nõukogu otsused tehakse kättesaadavaks haigekassa koduleheküljel internetis. Nõukogu otsustega saab tutvuda haigekassa asukohas. Haigekassa väljastab õigustatud huviga isikutele nõukogu otsuste tõestamata koopiaid tasu eest, mis katab koopia valmistamise kulud.

3. peatükk HAIGEKASSA JUHATUS 

1. jagu Üldsätted 

§ 19.   Juhatus

  (1) Juhatus on haigekassa organ, kes juhib haigekassat. Juhatus koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest, kellest üks on juhatuse esimees.

  (2) Juhatuse esimehe nimetab nõukogu, võttes arvesse juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks läbiviidud avaliku konkursi tulemusi. Teised juhatuse liikmed nimetab nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul.

  (3) Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on üks kuni viis aastat. Juhatuse liikme volituse tähtaja otsustab nõukogu enne temaga ametilepingu sõlmimist.

  (4) Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse esimehe poolt asendajaks määratud juhatuse liige. Kui juhatuse esimees ei ole asendajat määranud, on juhatuse esimehe asendajaks juhatuse liikme staažilt vanim juhatuse liige. Kui mitmel juhatuse liikmel on võrdne staaž juhatuse liikmena, siis on juhatuse esimehe asendajaks nende hulgast kõige vanem juhatuse liige.

§ 20.   Juhatuse pädevus

  Lisaks haigekassa seaduse §-s 26 sätestatud pädevusele juhatus:
  1) koostab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul haigekassa nelja aasta arengukava ja igal aastal aasta tulemuskaardi ning esitab need nõukogule kinnitamiseks;
[RT I, 25.03.2020, 3 - jõust. 28.03.2020]
  11) annab üks kord aastas nõukogule ülevaate haigekassa arengukava täitmise protsessist;
[RT I, 25.03.2020, 3 - jõust. 28.03.2020]
  2) valmistab ette ja esitab nõukogule eelnõu koos tervishoiuteenuste loetelu komisjoni arvamusega tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise või muutmise kohta;
[RT I, 18.08.2018, 1 - jõust. 01.09.2018]
  21) esitab nõukogule kinnitamiseks ravijärjekorra maksimumpikkuse;
  22) valmistab ette ja esitab nõukogule materjalid ning otsuse eelnõu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku tegemiseks Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu kehtestamise kohta;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  23) valmistab ette ja esitab nõukogule valdkonna eest vastutavale ministrile esitatava ettepaneku kindlustatud isikult haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuste osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestamise kohta;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  24) valmistab ette ning esitab nõukogule materjalid ja otsuse eelnõu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku tegemiseks Eesti Haigekassa ravimite loetelu kehtestamise ja ravimite piirhindade arvutamise kohta;
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]
  25) valmistab ette ja esitab nõukogule eelnõu kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna kohta ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hinna kehtestamise või muutmise kohta;
[RT I, 18.08.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
  3) seisab hea haigekassa koostatud dokumentide vormilise ja sisulise korrektsuse ning õigusaktidele vastavuse eest;
  4) esitab nõukogule vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ülevaate haigekassa tegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatab kohe haigekassa majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ning muudest haigekassa tegevusega seotud olulistest asjaoludest;
  41) valmistab ette ja esitab nõukogule kinnitamiseks haigekassa eelarve ettevalmistamise nõuded;
  42) koostab haigekassa vähemalt nelja aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted ning eelarveaasta ja eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta eelarvepositsiooni ettepaneku ning esitab need nõukogule kinnitamiseks;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  5) valmistab ette haigekassa eelarve ning vajadusel lisaeelarve projekti ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks;
  6) [kehtetu - RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]
  7) kinnitab nõukogu poolt kinnitatud haigekassa eelarve alusel osakondade eelarved;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  8) valmistab ette ja esitab nõukogule kinnitamiseks «Ravikindlustuse seaduse» § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu tüüptingimused ja § 36 lõikes 4 sätestatud asjaolude hindamise alused;
  9) kinnitab tervishoiuteenuste osutajatega lepingute sõlmimise kava;
  10) koostab haigekassa raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need audiitorile kontrollimiseks ja nõukogule kinnitamiseks hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist;
  11) annab nõukogule arvamuse audiitori määramiseks ja audiitorile makstava tasu suuruse otsustamiseks;
  12) teeb nõukogule ettepaneku haigekassa struktuuri kinnitamise kohta selles osas, mida ei reguleeri haigekassa seadus ja käesolev põhikiri;
  13) kinnitab haigekassa struktuuriüksuste põhimäärused;
  14) võtab tööle ja vabastab töölt haigekassa struktuuriüksuse juhi;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  15) moodustab komisjone;
  16) [kehtetu - RT I, 29.03.2019, 14 - jõust. 01.04.2019]
  161) kinnitab haigekassa töökorralduse reeglid, sisekorraeeskirjad ja dokumendihalduse alused;
[RT I, 25.03.2020, 3 - jõust. 28.03.2020]
  17) teeb nõukogule ettepaneku raamatupidamise sise-eeskirjade kinnitamiseks;
  18) teeb nõukogule ettepaneku kinnisasjade ja registrisse kantud ja kantavate vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise ning laenude võtmise otsustamiseks;
  19) esitab vajadusel nõude nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks;
  20) teeb nõukogule ettepaneku riskireservi kasutusele võtmiseks;
  21) otsustab tehingute tegemise järgmise aasta assigneeringute arvel, mille kogusuurus ei ületa 30 protsenti jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest;
[RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]
  22) otsustab juhatuse varasema otsuse kehtetuks tunnistamise juhul, kui vastava nõude on esitanud juhatuse liige või kui nõukogu on väljendanud asjakohast seisukohta;
  23) kontrollib haigekassa eelarve kasutamise otstarbekust vastavalt haigekassa seaduse § 4 lõikele 1;
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]
  24) kinnitab juhatuse kodukorra;
  25) täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud haigekassa eesmärgi saavutamiseks, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]

§ 21.   Juhatuse esimehe pädevus

  Lisaks haigekassa seaduse §-s 28 sätestatud pädevusele juhatuse esimees:
  1) juhib haigekassa tööd ja viib läbi juhatuse koosolekuid;
  2) määrab juhatuse koosoleku protokollija;
  3) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikme nimetamiseks ja tagasikutsumiseks;
  4) teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega ametilepingu sõlmimiseks;
  5) annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete ametitasude ja lisatasude kinnitamiseks;
  6) teeb vajadusel nõukogule ettepanekuid muude otsuste vastuvõtmiseks;
  7) esitab vajadusel nõude nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks;
  8) kutsub kokku juhatuse koosoleku.

§ 22.   Juhatuse liikmete esindusõigus

  (1) Juhatuse esimehel on õigus esindada haigekassat kõigis õigustoimingutes ja tehingutes ainuisikuliselt. Juhatuse esimehel on õigustoimingute tegemiseks edasivolitamise õigus. Teised juhatuse liikmed võivad haigekassat esindada ainult ühiselt kahekesi koos. Teistel juhatuse liikmetel on õigustoimingute tegemiseks edasivolitamise õigus ainult ühiselt kahekesi koos.

  (2) Juhatuse liikmete õigust esindada haigekassat võib piirata nõukogu otsusega. Nõukogu otsusega seatud esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.

2. jagu Juhatuse esimehe kandidaadi valimise konkurss 

§ 23.   Konkursi väljakuulutamine

  (1) Haigekassa juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks korraldatakse avalik konkurss.

  (2) Konkursi läbiviimise otsustab ning kuulutab oma otsusega välja haigekassa nõukogu.

  (3) Konkurss juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks kuulutatakse välja, kui vastav ametikoht on vaba või kui sellel ametikohal töötava isikuga sõlmitud tähtajalise ametilepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui neli kuud.

§ 24.   Konkursi väljakuulutamise teade

  Nõukogu avaldab konkursi väljakuulutamise kohta teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes kahel korral kahe nädala jooksul, kusjuures teist teadet ei avaldata enne ühe nädala möödumist esimese teate avaldamisest. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) täidetava ametikoha nimetus ja ameti tähtaeg;
  2) kandidaadile esitatavad põhinõuded;
  3) avalduse esitamise tähtaeg ja koos avaldusega esitatavate dokumentide loetelu;
  4) täiendava informatsiooni andmiseks pädeva isiku kontaktandmed.

§ 25.   Nõuded konkursist osavõtjatele

  Juhatuse esimehe ametikohale võib kandideerida kõrgema haridusega teovõimeline füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eestis. Konkursil osalejal peavad olema haigekassa juhtimiseks vajalikud teadmised ja kutsealane sobivus ning laitmatu reputatsioon.

§ 26.   Konkursist osavõtja esitatavad dokumendid

  Konkursil osaleja esitab haigekassa nõukogule järgmised dokumendid:
  1) kirjalik avaldus;
  2) elulookirjeldus, milles kajastub konkursil osaleja kutse- ja juhtimisalane tegevus;
  3) kõrgharidust tõendava dokumendi koopia;
  4) konkursil osaleja soovil muud tema poolt oluliseks peetavad dokumendid või materjalid;
  5) konkursi väljakuulutamise teates ettenähtud dokumendid.

§ 27.   Konkursist osavõtjate hindamine

  (1) Konkursil osalejate sobivuse hindamiseks nimetab nõukogu vähemalt kolmeliikmelise konkursikomisjoni või tellib hindamise tunnustatud personaliotsinguettevõtjalt.

  (2) Sõltuvalt konkursil osalejate arvust võib nõukogu korraldada kuni kolm konkursivooru. Lõppvooru jõudnud konkursil osalejad esitavad haigekassa nõukogule oma tegevusprogrammi ning vastavad nõukogu liikmete esitatud küsimustele suulisel vestlusel.

  (3) Konkursikomisjon või personaliotsinguettevõtja valib lõppvooru jõudnud konkursil osalejate hulgast parima juhatuse esimehe kandidaadi. Parimaks osutunud kandidaat esitatakse nõukogule juhatuse esimeheks nimetamiseks.

  (4) Kui nõukogu ei nimeta esitatud kandidaati juhatuse esimeheks, võib konkursikomisjon või personaliotsinguettevõtja nõukogule ühe nädala jooksul kandidaadi juhatuse esimeheks mittenimetamise otsuse tegemisest esitada konkursist osavõtnute hulgast uue kandidaadi juhatuse esimeheks nimetamiseks.

§ 28.   Uue konkursi väljakuulutamine

  Nõukogu peab viivitamata välja kuulutama uue konkursi, kui:
  1) juhatuse esimehe konkursile ei esitanud keegi nõuetekohast avaldust koos lisadega;
  2) nõukogu ei nimeta esitatud kandidaati juhatuse esimeheks ja konkursikomisjon või personaliotsinguettevõtja ei esita uut kandidaati juhatuse esimeheks nimetamiseks.

3. jagu Juhatuse koosolek 

§ 29.   Koosoleku toimumise aeg

  Juhatuse koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kuus.

§ 30.   Koosoleku protokoll

  (1) Juhatuse koosoleku käiku protokollib juhatuse esimehe või tema äraolekul juhatuse esimehe asendaja poolt määratud isik.

  (2) Juhatuse koosoleku protokolli kantakse:
  1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
  2) koosolekul osalevate juhatuse liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed;
  3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
  4) koosoleku päevakord;
  5) koosoleku päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed ja ettekande sisu kirjeldus, kui ettekande põhiseisukohti ei ole eelnevalt kirjalikult esitatud koosoleku juhatajale;
  6) esitatud küsimused ja sisulise arutelu kirjeldus;
  7) koosolekul vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega;
  8) koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud.

  (3) Juhatuse koosoleku protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud, avaldused, otsuse aluseks olevad dokumendid ning viie päeva jooksul pärast koosoleku protokolli kättesaadavaks tegemist haigekassale esitatud kirjalikud eriarvamused protokolli sisu kohta.

  (4) Juhatuse koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 31.   Koosoleku protokolli kättesaadavus

  (1) Juhatuse koosoleku protokoll peab alates viiendast päevast pärast koosoleku toimumist olema juhatuse liikmetele kättesaadav kohas, kus asub haigekassa juhatus.

  (2) Juhatuse koosoleku protokollid koos lisadega, samuti juhatuse otsused, otsuste projektid, selgitused ja põhjendused ning muud kirjalikud dokumendid säilitatakse vastavalt haigekassa asjaajamise korras sätestatule.

4. peatükk NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE KINDLUSTUS 

§ 32.   Vastutuskindlustusleping

  (1) Haigekassa sõlmib tunnustatud kindlustusettevõtjaga seaduses sätestatud korras nõukogu ja juhatuse liikmete kasuks vastutuskindlustuslepingu nõukogu ja juhatuse liikmete poolt seaduste ja käesoleva määruse nõuete rikkumisest ja oma kohustuste täitmata jätmisest tuleneva varalise vastutuse kindlustamiseks 3 195 580 eurot ulatuses vastutuskindlustuslepingus sätestatud tähtajaks.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Vastutuskindlustusleping sõlmitakse tähtajaga üks aasta.

  (3) Nõukogu ja juhatuse liikmete omavastutus seaduste ja käesoleva määruse nõuete rikkumisest ja oma kohustuste täitmata jätmisest tuleneva varalise vastutuse korral on 3200 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetel on õigus isiklike vahendite arvel sõlmida kindlustusettevõtjaga omavastutuse kindlustamise leping.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Enne nõukogu ja juhatuse liikmete kasuks vastutuskindlustuslepingu sõlmimist kiidab nõukogu heaks valitud kindlustusandja ja kindlustuslepingu tingimused.

5. peatükk HAIGEKASSA STRUKTUURIÜKSUSED JA KOMISJONID 

§ 33.   Haigekassa struktuuriüksused

  Haigekassa struktuuriüksused on osakonnad, mis asuvad Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Jõhvis.
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 331.   Osakondade pädevus

  (1) Osakondade pädevusse haigekassa ülesannete täitmisel kuulub:
  1) ravikindlustuse arendamine;
  2) kindlustatute üle arvestuse pidamine;
  3) ravikindlustushüvitiste vajaduse, kättesaadavuse, kasutuse ja mahu analüüs ning planeerimine ja aruandluse korraldamine;
  4) tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitavate lepingute kava koostamine ja esitamine juhatusele;
  5) lepingute sõlmimine tervishoiuteenuse osutajatega haigekassa nõukogu ja juhatuse kinnitatud tingimustel ning juhatuse volitusel;
  6) ravikindlustushüvitiste kvaliteedi kriteeriumide väljatöötamine ja tervishoiuteenuste kvaliteedi kontrollimine;
  7) ravikindlustushüvitiste õigsuse ja põhjendatuse kontrollimine ning analüüs;
  8) ajutise töövõimetuse hüvitiste määramine;
  9) haigekassa eelarve projekti ettevalmistamine, eelarve täitmise analüüs ja kontrollimine;
  10) osakonna eelarve projekti koostamine, koordineerimine ja kooskõlastamine;
  11) ravi rahastamise lepingute sõlmimise süsteemi arendamine;
  12) tervishoiuteenuste ja soodustingimustel väljastatavate ravimite eest tasumisel menetluse läbiviimine ning rakendatava süsteemi arendamine;
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]
  13) tervishoiuteenuste piirhindade ja -määradega seotud ettepanekute väljatöötamine ja eksperdihinnangute andmine tervishoiuteenustele ning ambulatoorselt ja statsionaarselt kasutatavatele ravimitele;
  14) avalike suhete ja klienditeeninduse arendamine;
  15) raamatupidamisarvestuse pidamine ning aruandluse korraldamine ja aruannete koostamine;
  16) varahalduse, asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine ning koordineerimine;
  17) sisekontrolli süsteemi korraldamine ja siseauditi tegemine;
  18) õigusaktide eelnõude ettevalmistamises osalemine ja lepingute väljatöötamine ning haigekassa kohtus ja uurimisasutustes esindamise korraldamine;
  19) õigusalane nõustamine ravikindlustuse küsimustes;
  20) kindlustatute avalduste menetlemine;
  21) juhtimisarvestuse korraldamine;
  22) personalitöö, koolituse ja täiendõppe korraldamine;
  23) andmekogude pidamine ning infosüsteemide väljaarendamine, haldamine ja turvamine;
  24) andmete ja tarkvara administreerimine ning arvutustehnika soetamine;
  25) välislepingutest ja haigekassa välissuhetest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine;
  26) muude osakonna põhimääruses sätestatud ning nõukogu, juhatuse või juhatuse esimehe poolt osakonnale antud korralduste ja ülesannete täitmine.

  (2) Osakonna täpsustatud pädevus, õigused, ülesanded ja vastutus sätestatakse vastava osakonna põhimääruses, mille kinnitab haigekassa juhatus.
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 34. – § 37. [Kehtetud - RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 38.   Komisjonid

  (1) Haigekassa nõukogu ja juhatus võivad haigekassa ülesannete täitmiseks moodustada alalisi või ajutisi komisjone. Komisjoni moodustamise otsuses määratakse kindlaks komisjoni staatus, tegevuse eesmärk, liikmed, õigused ja kohustused ning komisjoni töös osalevate isikute tasustamise kord.
[RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]

  (2) Komisjoni töös osalevatele nõukogu või juhatuse liikmetele ei maksta tasu komisjoni töös osalemise eest.

  (3) Isikut, kes ei ole nõukogu või juhatuse liige, võib nimetada komisjoni liikmeks tema vastavasisulise kirjaliku nõusoleku alusel.

  (4) Nõukogu moodustab alalisi komisjone haigekassa tegevuse kohta erinevate ühiskonnagruppide esindajate arvamuse saamiseks. Nõukogu moodustab alalise komisjoni tervishoiuvaldkonna osaliste ja nende ühenduste esindajatest nõukogu esitatud küsimustes arvamuse saamiseks.
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Nõukogu moodustab ajutisi komisjone ühekordse või lühiaegse iseloomuga ülesannete täitmiseks, samuti haigekassa tegevust puudutavates küsimustes üldsuse arvamuse saamiseks.

51. peatükk ISIKUTE TEAVITAMINE NENDE ÕIGUSTEST JA KOHUSTUSTEST 
[RT I, 29.03.2019, 14 - jõust. 01.04.2019]

§ 381.   Isiku teavitamine tema õigustest ja kohustustest

  (1) Haigekassa kontrollib haigekassa andmekogusse kantud andmete alusel isiku kindlustuskaitse kehtivust ning võimaluse korral teisi õigusi ja kohustusi, mis tekivad ravikindlustuse seaduse või muude õigusaktide alusel.

  (2) Haigekassa teavitab isikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustest ja kohustustest tema elukoha aadressil või e-posti aadressil või muul viisil.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
  1) isiku üldandmed – eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu, elukoht ja kontaktandmed;
  2) kindlustuskaitse aluseks olevad andmed – kindlustusliik, kindlustuskaitse tekkimise ja lõppemise kuupäev, kindlustuskaitse peatumise aluse algus- ja lõppkuupäev ning kindlustuskaitse peatumise algus- ja lõppkuupäev;
  3) tervishoiuteenuse osutamise andmed – raviarve andmed.
[RT I, 29.03.2019, 14 - jõust. 01.04.2019]

6. peatükk HAIGEKASSA EELARVE PROJEKTI ETTEVALMISTAMISE JA KINNITAMISE KORD 

§ 39.   Haigekassa eelarve alused

  Haigekassa lähtub eelarve projekti ettevalmistamisel riigi eelarvestrateegiast, vastava eelarveaasta riigieelarve mahust, tervishoiupoliitikast, ravikindlustuse seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja muudest õigusaktidest, nõukogu kinnitatud haigekassa arengukavast, eelarve ettevalmistamise nõuetest ning kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtetest.
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]

§ 40.   Eelarve projekt

  (1) [Kehtetu - RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Juhatus esitab hiljemalt 15. oktoobriks nõukogule läbivaatamiseks haigekassa eelarve esialgse projekti koos seletuskirjaga. Nõukogu arutab esialgset eelarve projekti vähemalt kahel lugemisel ja vajadusel tagastab haigekassa eelarve esialgse projekti juhatusele muudatuste tegemiseks.
[RT I 2006, 23, 170 - jõust. 26.05.2006]

  (3) Juhatus esitab haigekassa eelarve projekti, milles on arvestatud nõukogus toimunud lugemiste tulemusi ning vastuvõetud iga-aastase riigieelarve seadusest tulenevaid muutusi, nõukogule kinnitamiseks 14 päeva jooksul, arvates iga-aastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest.

§ 41.   Eelarve kinnitamine

  Nõukogu kinnitab haigekassa eelarve 30 päeva jooksul, arvates iga-aastase riigieelarve seaduse Riigi Teatajas avaldamisest. Kui nõukogu ei ole nimetatud tähtajaks haigekassa eelarvet kinnitanud, läheb eelarve kinnitamise õigus ja kohustus üle Vabariigi Valitsusele.

§ 42.   Osakondade eelarved ja kulude jaotuskavad

  Juhatus kinnitab osakondade eelarved kahe nädala jooksul pärast haigekassa eelarve kinnitamist.
[RT I 2002, 78, 466 - jõust. 01.10.2002]

§ 43.   Eelarve muutmine ja lisaeelarve

  (1) Haigekassa eelarves majandusaastaks määratud kulude otstarbe muutmiseks, muutmata kulude kogumahtu, esitab juhatus eelarve muutmise projekti nõukogule kinnitamiseks.

  (2) Juhatus võib majandusaasta jooksul esitada nõukogule kinnitamiseks haigekassa lisaeelarve projekti, tasakaalustatult suurendades või vähendades haigekassa kulusid ja kulude katteallikaid.
[RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]

  (3) Nõukogu arutab eelarve muutmise või lisaeelarve projekti kahel lugemisel ja otsustab selle kinnitamise hiljemalt 60 päeva jooksul, alates eelarve muutmise või lisaeelarve projekti esitamise päevast.
[RT I 2006, 23, 170 - jõust. 26.05.2006]

7. peatükk HAIGEKASSA EELARVE KULUDE KATTEALLIKATE JA KULUDE JAOTUS 
[RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]

§ 44.   Eelarve kulude katteallikad

  (1) Haigekassa eelarve kulude katteallikateks on:
  1) haigekassa majandusaasta tulud;
  2) eelmiste perioodide jaotamata kasum, mis võetakse kasutusele «Eesti Haigekassa seaduse» §-s 361 sätestatud korras.

  (2) Haigekassa majandusaasta tulud on:
  1) riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahendid ja ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumised, sealhulgas sotsiaalmaksuseaduses sätestatud ulatuses ja korras täiendavalt riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantud summad;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2017]
  11) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud riigieelarvelise eraldise osa;
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]
  2) tulud kindlustuslepingute alusel;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  3) sissenõuded teistelt isikutelt;
  4) finantstulud;
  5) muud tulud.
[RT I 2009, 20, 134 - jõust. 11.04.2009]

§ 45.   Eelarve kulud

  (1) Haigekassa eelarve kulud jagunevad tervishoiukuludeks ja haigekassa tegevuskuludeks.
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Haigekassa tervishoiukulud jagunevad:
  1) tervishoiuteenuste, sealhulgas haiguste ennetamise kulud, üldarstiabi ja eriarstiabi kulud, iseseisvalt osutatava õendusabi kulud, alla 19-aastaste kindlustatud isikute hambaravi kulud, täiskasvanute mitterahalise hambaravihüvitise ja mitterahalise proteesihüvitise kulud, kiirabi kulud;
  2) tervise edendamise kulud;
  3) kindlustatutele kompenseeritavate ravimite kulud, sealhulgas täiendava ravimihüvitise kulud;
  4) ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud;
  5) meditsiiniseadmehüvitiste kulud;
  6) kindlustatule välisriigis osutatud tervishoiuteenuste kulud;
  7) muud kulud.
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Haigekassa tegevuskuludeks on ravikindlustussüsteemi administreerimiseks vajalikud kulud, mis jagunevad:
  1) tööjõukulud, sealhulgas töötasu, nõukogu ja juhatuse liikmete tasud ning sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse;
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  2) majandamiskulud;
  3) infotehnoloogia kulud;
  4) [kehtetu - RT I 2006, 23, 170 - jõust. 26.05.2006]
  5) arenduskulud;
  6) [kehtetu - RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]
  7) [kehtetu - RT I 2003, 61, 405 - jõust. 01.10.2003]
  8) muud tegevuskulud.
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

8. peatükk HAIGEKASSA EELARVE KASSATAGAVARA 

§ 46.   Kassatagavara

  Haigekassa kassatagavara on haigekassa rahalised vahendid, välja arvatud reservkapitali vahendid, mida kasutatakse haigekassa rahavoogude juhtimiseks.
[RT I, 03.07.2012, 13 - jõust. 06.07.2012]

§ 47.   Kassatagavara hoidmine ja haldamine

  (1) Haigekassa hoiab kassatagavara vahendeid riigiga sõlmitava hoiulepingu alusel riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol ja teostab sealt makseid.

  (2) Kassatagavara vahendeid paigutab Rahandusministeerium koos riigi rahaga riigieelarve seaduse § 67 lõike 4 alusel.
[RT I, 29.12.2017, 24 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Riik maksab haigekassale riigi kontsernikonto koosseisu kuuluval arvelduskontol hoitava kassatagavara jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi kassareservi tulususega, kui haigekassaga sõlmitavas hoiulepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I, 03.07.2012, 13 - jõust. 06.07.2012]

§ 48. – § 50. [Kehtetud - RT I, 03.07.2012, 13 - jõust. 06.07.2012]

9. peatükk PÕHIKIRJA JA HAIGEKASSA ÕIGUSLIKU STAATUSE MUUTMINE 

§ 51.   Haigekassa põhikirja kehtestamine

  Haigekassa põhikirja kehtestab ning põhikirjas teeb muudatusi Vabariigi Valitsus. Enne põhikirja muutmise ettepaneku esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab valdkonna eest vastutav minister ära haigekassa nõukogu arvamuse.
[RT I, 08.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

§ 52.   Jagunemise, ühinemise ja ümberkujundamise keeld

  Haigekassa ei või jaguneda ega ühineda teiste juriidiliste isikutega ning haigekassat ei või ümber kujundada muud liiki juriidiliseks isikuks.

§ 53.   Haigekassa lõpetamine

  Haigekassa lõpetatakse seadusega. Haigekassa lõpetamisel järelejäänud vara antakse üle riigile, kui haigekassa lõpetamise seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

10. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 54.   Haigekassa organite tegevus määruse rakendamisel

  (1) Haigekassa nõukogu kinnitab 1. aprilliks 2001. a käesoleva määruse § 8 punktides 7, 8, 12, 24, 26 ja 27 nimetatud dokumendid ning «Eesti Haigekassa seaduse» § 12 lõike 1 punktides 1, 4, 5, 6 ja 13 nimetatud dokumendid.

  (2) Haigekassa juhatus kinnitab 1. aprilliks 2001. a käesoleva määruse § 20 punktides 7, 9, 13 ja 24 nimetatud dokumendid.

  (3) Haigekassa nõukogu ja juhatus on kohustatud viima haigekassa struktuuri vastavusse käesolevast määrusest tulenevate nõuetega 1. septembriks 2001. a.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json