Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus

Vastu võetud 29.04.2015 nr 52
RT I, 02.05.2015, 4
jõustumine 05.05.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) meetme 10 „Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede” tegevuse liigi „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus” raames antava kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ning kord.

§ 2.   Toetatav tegevus

  Toetust antakse viie järjestikuse kalendriaasta jooksul kohalikku sorti taimede järjepideva kasvatamise eest (edaspidi kohustus).

§ 3.   Toetuse ühikumäär

  (1) Toetuse ühikumäär ühe hektari põllumajandusmaa kohta kalendriaastas on:
  1) talirukki „Sangaste” kasvatamise eest 32 eurot;
  2) kartuli „Ando” kasvatamise eest 60 eurot;
  3) põldherne „Mehis” kasvatamise eest 50 eurot;
  4) põldoa „Jõgeva” kasvatamise eest 65 eurot;
  5) valge ristiku „Jõgeva 4” kasvatamise eest 100 eurot.

  (2) Toetuse ühikumäär kohalikku sorti viljapuude kasvatamise eest on 12 eurot taime kohta kalendriaastas.

  (3) Toetuse ühikumäär kohalikku sorti marjapõõsaste kasvatamise eest on viis eurot taime kohta kalendriaastas.

  (4) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab enne §-s 13 sätestatud toetuse vähendamiste otsuste tegemist tegevuse liigile eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 3 alusel toetuse ühikumäära võrdeliselt sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral.

  (5) Lõikes 4 nimetatud juhul on PRIAl õigus vähendada üht, mitut või kõiki lõigetes 1–3 nimetatud ühikumäärasid.

§ 4.   Nõuded toetuse taotlejale

  (1) Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik (edaspidi koos taotleja).

  (2) Taotleja kasvatab viie järjestikuse kalendriaasta (edaspidi kohustuseperiood) igal aastal (edaspidi kohustuseaasta) toetusõiguslikul põllumajandusmaal kohalikku sorti taimi, mis kuuluvad vähemalt ühte lisas loetletud taimekultuuri (edaspidi põllukultuur) või puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti.

  (3) Viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamise korral peab taotleja aia rajamisel kasutama taimetervise registrisse kantud isikult saadud istutusmaterjali.

  (4) Põllukultuuride kasvatamise korral kasutab taotleja üksnes sertifitseeritud seemet. Valge ristiku „Jõgeva 4” sertifitseeritud seemne mittesaadavuse korral võib nimetatud põllukultuuri kasvatamiseks kasutada sama põllukultuuri aretusseemet.
[RT I, 25.04.2017, 1 - jõust. 28.04.2017]

  (5) Kartuli kasvatamise korral peab taotleja olema seaduses sätestatud juhul kantud taimetervise registrisse.

§ 5.   Nõuded toetusõigusliku maa ja taimede kohta

  (1) Toetusõiguslik on taotleja kasutatav põllumajandusmaa, millel kasvatatakse igal kohustuseaastal taimi, mis kuuluvad vähemalt ühte lisas loetletud põllu-, puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti.

  (2) Põllukultuuri kohalikku sorti kuuluvate taimede kasvatamise korral on lõikes 1 nimetatud põllumajandusmaa igal kohustuseaastal vähemalt järgmise suurusega:
  1) talirukki „Sangaste” kasvatamise korral 5 hektarit;
  2) kartuli „Ando” kasvatamise korral 0,3 hektarit;
  3) põldherne „Mehis” kasvatamise korral 0,5 hektarit;
  4) põldoa „Jõgeva” kasvatamise korral 0,5 hektarit;
  5) valge ristiku „Jõgeva 4” kasvatamise korral 1,0 hektarit.

  (3) Puuviljakultuuri kohalikku sorti kuuluvate taimede kasvatamise eest võib toetust taotleda, kui igal kohustuseaastal kasvatatakse vähemalt 20 viljapuud vähemalt kümnest erinevast lisas nimetatud puuviljakultuuri kohalikust sordist. Ühel pookealusel võib kasvatada ainult ühe sordi poogendit.

  (4) Marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvate taimede eest võib toetust taotleda, kui igal kohustuseaastal kasvatatakse vähemalt kümmet marjapõõsast vähemalt viiest erinevast lisas nimetatud marjakultuuri kohalikust sordist.

  (5) Põllu kohta, mida kasutatakse valge ristiku „Jõgeva 4” kasvatamiseks, võib toetust taotleda kuni neljal kalendriaastal põllu rajamisest alates. Viiendal kalendriaastal võib selle põllu kohta toetust taotleda, kui põld rajatakse uuesti sama sordiga või kasvatatakse seal teisi põllu-, puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvaid taimi.

  (6) Toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” §-s 5 sätestatust. Põllukultuuride kasvatamise korral on toetusõiguslik põld pindalaga vähemalt 0,3 hektarit.

  (7) Rohumaariba maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus” § 5 lõike 1 punkti 5 tähenduses on toetusõiguslik nimetatud määruses sätestatud tingimustel.
[RT I, 25.04.2017, 1 - jõust. 28.04.2017]

  (8) Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse arengukava alusel antavat keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetust. Toetust põllukultuuri kasvatamise eest ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse arengukava alusel antavat keskkonnasõbraliku aianduse toetust puuvilja- ja marjakasvatuse eest.
[RT I, 25.04.2017, 1 - jõust. 28.04.2017]

§ 6.   Nõuetele vastavus

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607) artiklis 92 nimetatud toetuse saaja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruses nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” sätestatud nõudeid ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid.

  (2) Toetuse saaja järgib lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi kestel.

§ 7.   Baasnõue

  Taotleja täidab põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses järjepidevalt kogu kohustuseperioodi jooksul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) artikli 28 lõikes 3 nimetatud nõudeid, sealhulgas kohustusliku nõudena arengukavas nimetatud toetuse baasnõuet kanda andmed põllumajandusmaal tehtud tegevuste ja kasvatatavate toetusõiguslike sortide kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse.
[RT I, 25.04.2017, 1 - jõust. 28.04.2017]

§ 8.   Toetuse saamise nõuded

  (1) Põllu-, puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvad taimed, mille eest taotletakse toetust, peavad olema külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juunil, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid.

  (2) Põllumajandusmaa kohta, kus taotleja kasvatab puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvaid taimi, mille eest ta taotleb toetust, koostab taotleja aiaplaani või vajaduse korral uuendab seda. Aiaplaanile märgitakse kõikide viljapuude ja marjapõõsaste asukohad koos sordinimega ning aia paiknemine ilmakaarte suhtes.

  (3) Põllumajandusmaal, kus taotleja kasvatab puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvaid taimi, mille eest ta taotleb toetust, hoitakse viljapuude ja marjapõõsaste reavahed vähemalt kahe kolmandiku ulatuses rohukamaras. Uue puuvilja- või marjaaia rajamisel peavad reavahed olema vähemalt kahe kolmandiku ulatuses rohukamaraga kaetud hiljemalt aia rajamisele järgneva aasta 15. juuniks.

  (4) Taotleja peab hoidma kogu puuvilja- ja marjaaias ning selle teenindusaladel rohu kuni 30 sentimeetri kõrgusena.

  (5) Taotleja kasvatab põllukultuuri kohalikku sorti kuuluvaid taimi, mille eest ta taotleb toetust, igal kohustuseaastal vähemalt õitsemiseni.

  (6) Põldhernest „Mehis” ja valget ristikut „Jõgeva 4” võib kasvatada segus teiste põllumajanduskultuuridega. Põldhernest „Mehis” peab seemnesegus olema vähemalt 70 protsenti.

  (7) Taotleja peab põllukultuuride kasvatamise korral järgima järgmisi külvinorme:
  1) „Sangaste” talirukki minimaalne külvinorm on 140 kilogrammi hektari kohta;
  2) kartuli „Ando” minimaalne külvinorm on 2,5 tonni hektari kohta;
  3) põldoa „Jõgeva” minimaalne külvinorm on 225 kilogrammi hektari kohta;
  4) põldherne „Mehis” minimaalne külvinorm on puhaskülvi puhul 200 kilogrammi hektari kohta ja segu puhul 100 kilogrammi hektari kohta;
[RT I, 25.04.2017, 1 - jõust. 28.04.2017]
  5) valge ristiku „Jõgeva 4” minimaalne külvinorm puhaskülvi või segu puhul on neli kilogrammi hektari kohta.

§ 9.   Põllumajandusliku majapidamise üleandmine

  (1) Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.07.2014, lk 69–124), artiklis 8 sätestatut.

  (2) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 8 lõike 3 punktis a nimetatud ajavahemik algab 22. mail ja lõpeb 1. septembril. Põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik võib esitada PRIAle sellel ajavahemikul põllumajandusliku majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetuse maksmist.
[RT I, 25.04.2017, 1 - jõust. 28.04.2017]

§ 10.   Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine

  (1) Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral vastavalt §-le 9.

  (2) Kohustuse ülevõtmise korral kohustused liidetakse ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus.

  (3) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.

  (4) Kohustuse ülevõtmisest teatamiseks esitab kohustuse ülevõtja § 11 lõikes 1 sätestatud ajavahemikul PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu samad andmed, mis on ette nähtud maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” lisas 2. Kohustuse üleandja kinnitab nimetatud andmete õigsust PRIA e-teenuste keskkonnas.

§ 11.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu:
  1) samad andmed, mis on kehtestatud maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” lisas 1 esitatud vormis;
  2) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, põllumassiivi kaardi, millele on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud põldude numbrid ja piirid;
  3) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, punktis 2 nimetatud põllumassiivi kaardi asemel katastrikaardi või muu kaardimaterjali, millele on märgitud lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud põldude numbrid, piirid ja katastritunnused.

  (2) Taotleja esitab PRIAle hiljemalt kohustuseaasta 15. juuniks ühe loetletud asjakohase dokumendi:
  1) selle kohaliku sordi külvatud seemne müügipakendi originaaletikett, mille kohustuseaastal kasvatamise kohta ta toetust taotleb;
  2) selle kohaliku sordi taimepass, mille kohustuseaastal kasvatamise kohta ta toetust taotleb, või juhul, kui taimepass ei ole säilinud, asjakohase erialaliidu eksperdi arvamus selle kohta, et see kohalik sort, mille kohustuseaastal kasvatamise kohta ta toetust taotleb, on lisas 2 loetletud kohalik sort;
  3) selle kohaliku sordi tarnija dokument, mille kohustuseaastal kasvatamise kohta ta toetust taotleb.
[RT I, 25.04.2017, 1 - jõust. 28.04.2017]

  (3) Kui taotleja taotleb toetust puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvate taimede kasvatamise eest, esitab ta lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele andmed kohaliku sordi nimetuse ja sellesse sorti kuuluvate taimede arvu kohta, mille kasvatamise eest ta toetust taotleb.

  (4) Toetuse taotlemisel esitab taotleja elektrooniliselt ühise taotluse kõikide pindalatoetuste kohta samal ajal.

§ 12.   Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine

  (1) PRIA kontrollib toetuse saamise nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 sätestatust.

  (2) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud asutused kontrollivad §-s 6 sätestatud nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 65–72 sätestatust.
[RT I, 25.04.2017, 1 - jõust. 28.04.2017]

  (3) Taotleja teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas näitab kohapealset kontrolli tegevale ametnikule vajaduse korral ette põllu piiri.

§ 13.   Toetuse vähendamine

  PRIA otsustab toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.

§ 14.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks.

  (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud alustel.

§ 15.   Toetuse maksmise otsustamine

  PRIA teeb toetuse maksmise otsuse või toetuse maksmisest keeldumise otsuse sellise tähtaja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kohustuseaastale järgneva aasta 30. juuniks.

§ 16.   Rakendussätted

  (1) Kui taotleja asendab põllumajandusministri 15. märtsi 2010. a määruse nr 28 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” kohase kohustuse selle määruse kohase kohustusega, algab uus kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat.

  (2) 2015. aastal on § 11 lõikes 1 sätestatud ajavahemik 7. maist kuni 25. maini.

  (3) 2015. aastal võib lõikes 2 nimetatud taotluse ja muud dokumendid esitada §-s 11 nimetatud vormi kohaselt paberil, märkides sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed lisa 2 kohasel vormil.

  (4) 2015. aastal on § 9 lõikes 2 sätestatud ajavahemik 26. maist kuni 1. septembrini.

  (5) 2017. aastast alates ei või võtta uut kohustust sellise maa kohta, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks.
[RT I, 25.04.2017, 1 - jõust. 28.04.2017]

Lisa 1 Nende kohalike sortide loetelu, mille taimede kasvatamiseks toetust antakse

Lisa 2 Viljapuude ja marjapõõsaste kohalike sortide loetelu toetuse taotlemiseks