Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Loomade heaolu toetus

Vastu võetud 30.04.2015 nr 56
RT I, 02.05.2015, 8
jõustumine 05.05.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) meetme 14 „Loomade heaolu” raames antava loomade heaolu toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ning kord.

§ 2.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse taotlusel märgitud loomarühma kuuluva looma heaolu soodustavate tegevuste elluviimise eest ühe kalendriaasta jooksul (edaspidi kohustus).
[RT I, 29.10.2015, 16 - jõust. 01.11.2015]

  (2) Looma heaolu soodustava lisategevuse eest antakse toetust üksnes siis, kui seda viiakse ellu koos põhitegevusega.

§ 3.   Toetuse ühikumäär

  (1) Toetuse ühikumäär põhitegevuse nõuete täitmise eest looma kohta on järgmine:
  1) vähemalt kuue kuu vanuse veise (edaspidi veis) kohta 44 eurot aastas;
[RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]
  2) alla kuue kuu vanuse veise (edaspidi vasikas) kohta 17,10 eurot aastas;
  3) vähemalt kuue kuu vanuse hobuse kohta 40 eurot aastas;
  4) emise kohta 42 eurot aastas, muu sea kohta 24 eurot aastas;
[RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]
  5) lamba kohta 9 eurot aastas;
  6) kitse kohta 9 eurot aastas;
  7) munakana kohta 2,37 eurot aastas.

  (2) Toetuse ühikumäär sigade lisategevuse nõude täitmise eest on 28 eurot sea kohta aastas.

  (3) Toetuse ühikumäär koolituse lisategevuse nõude täitmise eest on 75 eurot taotleja kohta aastas. Koolitusel osalemise eest makstakse toetust taotleja kohta kuni kaks korda arengukava programmiperioodi jooksul.

  (4) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa enne §-s 13 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist ületab tegevuse liigile eelarveaastaks määratud eelarve, rahuldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) kõik taotlused kuni 100 loomühiku ulatuses iga taotlusel märgitud loomarühma kohta, vähendades seda ületava osa puhul Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 3 alusel põhitegevuse elluviimise eest toetuse ühikumäära ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral.

  (5) Loomühikute arvestamise koefitsiendid loomarühmade kaupa on järgmised:
  1) vähemalt kuue kuu vanune veis 1;
  2) vähemalt kuue kuu vanune hobune 1;
  3) vasikas 0,4;
  4) emis 0,5, muu siga 0,3;
[RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]
  5) lammas 0,15;
  6) kits 0,15;
  7) munakana 0,014.

§ 4.   Nõuded taotlejale

  (1) Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes on maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” tähenduses aktiivne põllumajandustootja (edaspidi koos taotleja).
[RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]

  (2) Toetust võib taotleda nõuetekohaste veiste, vasikate, hobuste, sigade, lammaste või kitsede kohta, kelle arv kokku vastab vähemalt kahele loomühikule, või vähemalt 50 nõuetekohase munakana kohta.
[RT I, 29.10.2015, 16 - jõust. 01.11.2015]

  (3) Nende loomade arv, kelle kohta toetust taotletakse, võib aastati muutuda, kuid ei tohi olla väiksem lõikes 2 nimetatud minimaalsest suurusest.

§ 5.   Nõuded toetusõigusliku looma kohta

  (1) Toetust võib taotleda veise ja vasika kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud, kelle üle peetakse nõuetekohast arvestust ning keda taotleja peab vähemalt taotluse esitamise kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta) 2. maist kuni 31. augustini.

  (2) Piimatõugu vasikate loomarühma kohta võib taotleda toetust kas § 8 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise eest või § 8 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmise eest. Piimatõuks loetakse järgmised tõud: eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA) ja dzörsi (JER).

  (3) Toetust võib taotleda hobuse kohta, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud, kelle kohta peetakse nõuetekohast arvestust ning keda taotleja peab vähemalt kohustuseaasta 2. maist kuni 31. augustini.

  (4) Toetust võib taotleda sigade kohta, keda taotleja peab kohustuseaasta 1. mai seisuga taotlusel märgitud loomakasvatushoones, milles peetavad sead on nõuetekohaselt identifitseeritud, sigade andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ja sigade üle peetakse nõuetekohast arvestust.

  (5) Toetust võib taotleda lamba kohta, keda taotleja peab kohustuseaasta 2. mai seisuga. Kõik taotleja majapidamises peetavad lambad on nõuetekohaselt identifitseeritud, lammaste andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ja lammaste üle peetakse nõuetekohast arvestust. Taotleja peab lambaid vähemalt kohustuseaasta 2. maist kuni 31. augustini.

  (6) Toetust võib taotleda kitse kohta, keda taotleja peab kohustuseaasta 2. mai seisuga. Kõik taotleja majapidamises peetavad kitsed on nõuetekohaselt identifitseeritud, kitsede andmed on nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse kantud ja kitsede üle peetakse nõuetekohast arvestust. Taotleja peab kitsi vähemalt kohustuseaasta 2. maist kuni 31. augustini.

  (7) Toetust võib taotleda taotleja majapidamises kohustuseaastale eelnenud aasta 1. maist kuni kohustuseaasta 30. aprillini peetud keskmise munakanade arvu või sellest väiksema arvu alusel.

  (8) Toetust võib taotleda sigade ja munakanade kohta, keda peetakse kohustuseaastal põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoones. Toetust võib taotleda hobuste kohta, keda peetakse kohustuseaastal põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoones või -rajatises, mis kaitseb loomi halbade ilmastikuolude eest. Toetust võib taotleda veiste, vasikate, lammaste ja kitsede kohta, kui taotleja peab nimetatud ja taotlusel märgitud loomarühma kuuluvaid loomi vähemalt kohustuseaasta 1. jaanuarist kuni 1. aprillini ja 1. detsembrist 31. detsembrini põllumajandusloomade registris registreeritud loomakasvatushoones või -rajatises, mis kaitseb loomi halbade ilmastikuolude eest.
[RT I, 29.10.2015, 16 - jõust. 01.11.2015]

  (9) Toetust ei või taotleda nende loomade kohta, kelle kohta samal aastal taotletakse „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” alusel antavat mahepõllumajandusliku tootmise toetust või kes võetakse arvesse arengukava kohase mahepõllumajanduse toetuse maksmisel või kes on kantud mahepõllumajanduse registrisse mahepõllumajanduslikult peetavate loomadena.

  (10) Toetust ei või taotleda veiste, vasikate, hobuste, lammaste ja kitsede kohta, kui taotlejal on „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” kohane kehtiv loomade karjatamise toetuse kohustus.

  (11) Toetust võib taotleda munakanade kohta, kui taotleja peab munakanu alternatiivmeetodil põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” 4. peatüki 2. jao mõistes.

  (12) Toetust võib taotleda munakanade kohta, kui taotleja peab lõikes 7 sätestatud ajavahemikul munakanade üle arvestust. Arvestust säilitatakse vähemalt 2020. aasta lõpuni. Arvestuses kajastatakse vähemalt järgmised andmed:
[RT I, 29.10.2015, 16 - jõust. 01.11.2015]
  1) munakana karja toomise ja karjast välja liikumise kuupäev;
  2) munakanade kuu keskmine arv karjas;
  3) andmed realiseeritud munade kohta.

§ 6.   Nõuetele vastavus

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607) artiklis 92 nimetatud toetuse saaja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruses nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” sätestatud nõudeid ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid.

  (2) Toetuse saaja järgib lõikes 1 nimetatud nõudeid kogu kohustuseperioodi jooksul.

§ 7.   Baasnõuded

  (1) Kui taotletakse toetust veiste ja vasikate põhitegevuse nõuete täitmise eest, on baasnõueteks loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punktis 1, veeseaduse § 26¹ lõike 8 punktis 5 ning põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” § 15 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuded.
[RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]

  (2) Kui taotletakse toetust piimatõugu vasikate põhitegevuse nõuete täitmise eest, on baasnõueteks:
  1) põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” §-des 3 ja 7 ning § 8 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuded;
  2) loomakaitseseaduse § 9 lõikes 3 ning põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” § 15 lõikes 1 sätestatud nõuded.

  (3) Kui taotletakse toetust hobuste põhitegevuse nõuete täitmise eest, on baasnõueteks loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning veeseaduse § 26¹ lõike 8 punktis 5 sätestatud nõuded.
[RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]

  (4) Kui taotletakse toetust sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest, on baasnõueteks:
  1) põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” § 10 lõigetes 1 ja 3 ning § 12 lõikes 1 sätestatud nõuded;
  2) loomakaitseseaduse § 9 lõikes 2, põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” § 5 lõikes 2 ja § 19 lõigetes 1 ja 2 ning põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” § 15 lõikes 1 sätestatud nõuded.

  (5) Kui taotletakse toetust sigade lisategevuse nõude täitmise eest, on baasnõueteks põllumajandusministri 3. detsembri 2002. a määruse nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele” § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

  (6) Kui taotletakse toetust lammaste ja kitsede põhitegevuse nõuete täitmise eest, on baasnõueteks loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punktis 1, veeseaduse § 26¹ lõike 8 punktis 5, põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” § 7 lõikes 5 ning § 11 lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatud nõuded.
[RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]

  (7) Kui taotletakse toetust munakanade põhitegevuse nõuete täitmise eest, on baasnõueteks põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” § 13 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 14 sätestatud nõuded.

§ 8.   Toetatava põhitegevuse nõuded

  (1) Kui taotletakse toetust veiste ja vasikate karjatamise põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal järgmisi nõudeid:
  1) veiseid ja vasikaid karjatatakse karjatamisperioodil, mis kestab vähemalt 1. juunist kuni 31. augustini, karjamaal vähemalt taotlusel märgitud arvul;
  2) [kehtetu - RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]
  3) rohumaad ei tohi üle karjatada.

  (2) Kui taotletakse toetust piimatõugu vasikate põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal kõigi oma majapidamises peetavate piimatõugu vasikate puhul järgmisi nõudeid:
  1) kui piimatõugu vasikaid peetakse rühmana, on ühissulus vähemalt 2,0 m² vaba põrandapinda iga vasika kohta ning kogu põrandapind on pehme allapanuga kaetud;
  2) nudistamisel kasutatakse üldanesteesiat koos analgeesiaga või sedatsiooni koos lokaalanesteesia ja analgeesiaga ning selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus, mis sisaldab andmeid nudistatud loomade arvu ja kasutatud ravimite kohta.

  (3) Kui taotletakse toetust hobuste põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja järgmisi nõudeid:
  1) hobuseid karjatatakse karjatamisperioodil, mis kestab vähemalt 1. juunist kuni 31. augustini, karjamaal vähemalt taotlusel märgitud arvul ja täkkudele tagatakse karjatamisperioodil pääs karjamaale või väliaedikusse;
  2) [kehtetu - RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]
  3) rohumaad ei tohi üle karjatada;
  4) ühe hektari rohumaa kohta on kuni 1,4 loomühikut karjatatavaid loomi, võttes arvesse kõik taotleja kasutuses olevad rohumaad, taotleja majapidamises 2. mai seisuga peetavad lambad ja kitsed, mahepõllumajanduse registrisse kantud mahepõllumajanduslikult peetavad veised ja vasikad ning taotlusel märgitud veised, vasikad ja hobused.
[RT I, 29.10.2015, 16 - jõust. 01.11.2015]

  (4) Kui taotletakse toetust sigade põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal vähemalt taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetavate sigade puhul järgmisi nõudeid:
  1) sigadele tagatakse sisetingimustes allapanuks põhk või hein, sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud ja lamamisala on kuiv, puhas ning looma jaoks mugav;
  2) alla seitsmepäevaste sigade kastreerimisel kasutatakse lokaalanesteesiat ja analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ning selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus, mis sisaldab andmeid kastreeritud loomade arvu ja kasutatud ravimite kohta.

  (5) Kui taotletakse toetust lammaste ja kitsede põhitegevuse nõuete täitmise eest, täidab taotleja kohustuseaastal kõigi oma majapidamises peetavate lammaste ja kitsede puhul järgmisi nõudeid:
  1) lammaste ja kitsede karjatamiseks kasutatavaid karjamaid vahetatakse 1. juuliks vähemalt ühel korral, välja arvatud laidudel ja väikesaartel karjatamise korral;
  2) [kehtetu - RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]
  3) rohumaad ei tohi üle karjatada;
  4) lisaks muule söödale kasvatatakse põllumajandusmaal kitsedele ja lammastele vähemalt viit põllumajanduskultuuri, millest vähemalt üks on harilik sigur, harilik leeskputk, aedruut, harilik saialill, suur teeleht, harilik võilill, aedpetersell, piparmünt või harilik palderjan ning teisteks põllumajanduskultuurideks võivad olla harilik nõiahammas, harilik esparsett, valge mesikas, harilik lutsern, valge ristik, roosa ristik, suvivikk, küüslauk, harilik sibul, naeris, aedporgand, redis, söödakapsas ja aed-mädarõigas. Ühe lamba või kitse kohta kasvatatakse eespool nimetatud põllumajanduskultuure vähemalt 5 m² suurusel alal puhaskultuurina või segus teiste põllumajanduskultuuridega minimaalse põllusuurusega 0,01 ha. Segus kasvatamise korral loetakse nõuetekohaseks põllumajanduskultuur, mida kasvatatakse vähemalt kümnel protsendil põllu pinnast.

  (6) Kui taotletakse toetust munakanade põhitegevuse nõuete täitmise eest, peab taotleja kohustuseaastal oma majapidamises 1 m² munakanade pidamise ruumi põrandapinna kohta kuni kaheksat kana.

§ 9.   Toetatava lisategevuse nõuded

  (1) Kui lisaks § 8 lõikes 4 sätestatule taotletakse toetust sigade lisategevuse nõude täitmise eest, tagab taotleja kohustuseaasta 1. juunist kuni 31. augustini pääsu väliaedikusse vähemalt taotlusel märgitud loomakasvatushoones peetavatele sigadele.

  (2) Kui taotletakse toetust koolituse nõude täitmise eest, peab taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osalema loomade heaolu või loomade tervishoiu koolitusel või infopäeval, mis on toimunud enne taotluse esitamise aasta 15. juunit ja mitte varem kui 1. jaanuaril 2015. aastal ning mis on korraldatud arengukava meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” või „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” meetme „Koolitus- ja teavitustegevused” raames. Taotleja säilitab koolitusel osalemist tõendava dokumendi või selle ärakirja vähemalt 2020. aasta lõpuni või esitab koolitaja PRIA-le andmed taotleja või tema esindaja koolitusel või infopäeval osalemise kohta. Üks füüsiline isik võib ühel koolitusel või infopäeval esindada vaid ühte taotlejat.

§ 10.   Põllumajandusliku majapidamise üleandmine

  (1) Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.07.2014, lk 69–124), artiklis 8 sätestatut.

  (2) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 8 lõike 3 punktis a nimetatud ajavahemik algab 22. mail ning lõppeb 1. septembril. Põllumajandusliku majapidamise üle võtnud isik võib esitada PRIA-le sellel ajavahemikul põllumajandusliku majapidamise ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotleda toetuse maksmist.

§ 11.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja igal aastal ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini PRIA-le:
  1) maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” lisas 1 toodud vormi kohase taotluse;
  2) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, põllumassiivi kaardi, millele on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja püsirohumaa põldude numbrid ja põldude piirid;
[RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]
  3) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, punktis 2 nimetatud põllumassiivi kaardi asemel katastrikaardi või muu kaardimaterjali, millele on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas loetletud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ning püsirohumaa põldude numbrid, piirid ja katastritunnused;
[RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]
  4) lisas toodud vormi kohase loomade loetelu;
  5) väljavõtte hobuse passist, kui hobune on sündinud väljaspool Eestit ja on Eestisse toimetatud Euroopa Liidu liikmesriigist või Eestisse imporditud väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist. Väljavõttel peab olema näha hobuse sünniaeg ja identifitseerimise number või unikaalne elunumber (UELN).

  (2) Taotlus ning sellele lisatud dokumendid ei pea vastama maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruses nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” ja selles määruses sätestatud vorminõuetele, kui need esitatakse elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ning sisaldavad kõiki vorminõuetes ettenähtud andmeid.

§ 12.   Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine

  (1) PRIA ning Veterinaar- ja Toiduamet kontrollivad taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–43 sätestatust.

  (2) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud asutused kontrollivad §-s 6 sätestatud nõuetele vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 65–72 sätestatust.

  (3) Taotleja teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas näitab vajaduse korral ette hobuse passi või põlvnemistunnistuse, millel on näha hobuse identifitseerimise number või unikaalne elunumber (UELN), sünniaeg ja välimiku kirjeldus või transpondri number.

  (4) Kui taotlejale on kohapealsest kontrollist ette teatatud, hoiab ta sellesse loomarühma kuuluvat looma, kelle kohta ta toetust taotleb, selliselt, et oleks võimalik kontrollida:
  1) veise, vasika, kitse ja lamba kõrvamärkide olemasolu ja identifitseerimisenumbrit;
[RT I, 29.10.2015, 16 - jõust. 01.11.2015]
  2) hobuse transpondri numbrit, juhul kui hobusele on paigaldatud transponder, muul juhul hobuse välimikku.

§ 13.   Toetuse vähendamine

  PRIA otsustab toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.

§ 14.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks.

  (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud alustel.

§ 15.   Toetuse maksmise otsustamine

  PRIA teeb toetuse maksmise otsuse või toetuse maksmisest keeldumise otsuse sellise tähtaja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kohustuseaastale järgneva aasta 30. juuniks.

§ 16.   Rakendussätted

  (1) Aastatel 2015–2020 ei ole võimalik taotleda toetust § 9 lõikes 1 nimetatud sigade lisategevuse nõude täitmise eest.
[RT I, 25.04.2017, 1 - jõust. 28.04.2017]

  (2) 2015. aastal on § 11 lõikes 1 sätestatud ajavahemik 7. maist kuni 25. maini.

  (3) 2015. aastal on § 10 lõikes 2 sätestatud ajavahemik 26. maist kuni 1. septembrini.

  (4) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

  (5) 2016. aastal loetakse füüsilisest isikust taotleja põhiliseks tegevuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 31.12.2013, lk 608–670), artikli 9 lõike 2 punkti c tähenduses põllumajanduslik tegevus lisaks maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” § 2 lõikes 4 sätestatule ka siis, kui tema kasutada on rohkem kui kümme hektarit põllumaad.
[RT I, 26.04.2016, 5 - jõust. 29.04.2016]

Lisa Loomade loetelu