Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 16.12.2022 nr 22
RT I, 17.12.2022, 27
jõustumine 20.12.2022

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetus” (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamise ning saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord.

  (2) Määruse rakendamise eest vastustab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2.   Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada regionaalsetesse tervisespordikeskustesse olme- ja teenindushoonete rajamist.

  (2) Toetuse andmise tulemusena rajatakse regionaalsetesse tervisespordikeskustesse uued olme- ja teenindushooned.

§ 4.   Regionaalne tervisespordikeskus

  (1) Regionaalne tervisespordikeskus (edaspidi tervisepordikeskus) käesoleva määruse tähenduses on maakonnas või piirkonnas keskselt kasutatav liikumise harrastamiseks loodud taristu, kus on võimalik vabas õhus aasta läbi peamiselt tasuta harrastada erinevaid liikumisviise. Muu hulgas on seal kunstlume tootmisvõimekus ja valgustatud liikumisrajad.

  (2) Tervisespordikeskus ei hõlma spetsiifilisi spordirajatisi, nagu võimlad, ujulad, lasketiirud ja muu sarnane.

2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse osakaal ja kulude abikõlblikkus 

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Selle raames toetatakse olme- ja teenindushoonete rajamist, mille kogumaksumus on üle 320 000 euro ning mis võib koosneda järgmistest ruumidest:
  1) külastajate teenindusruumid, näiteks varustuse rentimiseks vajalikud ruumid;
  2) riietus- ja pesemisruumid;
  3) tualettruumid;
  4) personaliruumid;
  5) liikumistaristu hooldamiseks mõeldud tehnika hoiustamisruumid;
  6) tehnoruumid;
  7) laoruumid;
  8) muud ruumid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud muude ruumide rajamist toetatakse ainult juhul, kui käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjon leiab, et tegu on tervisespordikeskusesse vajaliku ruumiga.

  (3) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist. Juhul kui olme- ja teenindushoonet on hakatud rajama varem, võib toetust kasutada ainult abikõlblikkuse perioodil tehtud kulutuste katmiseks.

§ 6.   Toetussumma ning oma- ja kaasfinantseeringu määr

  (1) Toetuse ülemmäär ühele regionaalsele tervisespordikeskusele olme- ja teenindushoone rajamiseks on 500 000 eurot.

  (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 75%. Taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseerimise vahenditest vähemalt 25%.

  (3) Omafinantseering on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.

  (4) Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab omafinantseeringu nõuetele. Kaasfinantseerija on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse.

  (5) Oma- ja kaasfinantseeringuna ei käsitleta taotlusvoorust „Regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamise toetus perioodil 2023–2026” saadud toetust või selle meetme raames esitatud oma- ja kaasfinantseeringut.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, selle tasub toetuse saaja või projekti kaasfinantseerija ning on kooskõlas õigusaktidega.

  (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui see on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

  (3) Abikõlblikud kulud on:
  1) kulu, mis on algdokumendiga tõendatud, tehtud riigihangete seaduse põhimõtteid järgides, selgelt eristatavalt raamatupidamises kirjendatud ja Eesti finantsaruandluse standardile vastav;
  2) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

  (4) Mitteabikõlblikud kulud on:
  1) käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane;
  2) rahatrahv ja rahaline karistus;
  3) kohtumenetluse kulu;
  4) laen ja laenuintress;
  5) mitterahaline kulu, sealhulgas vara amortisatsioon;
  6) taotlusvooru eesmärgiga sidumata põhjendamatu ja ebaoluline kulu.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2024.

  (3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:
  1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed või ettenägematud asjaolud;
  2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu;
  3) abikõlblikkuse periood lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2025 ja
  4) pikendatud perioodil rahastatakse projekti tegevusi oma- või kaasfinantseeringust.
[RT I, 25.04.2024, 11 - jõust. 28.04.2024]

  (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu.
[RT I, 25.04.2024, 11 - jõust. 28.04.2024]

  (5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
[RT I, 25.04.2024, 11 - jõust. 28.04.2024]

  (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
[RT I, 25.04.2024, 11 - jõust. 28.04.2024]

3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 9.   Taotlusvooru avamine

  (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

  (2) Taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 10.   Toetuse taotlemine

  (1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 9 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

  (2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik toetuse andja e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

  (3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

§ 11.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes omab või valdab rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel tervisespordikeskuse taristut, kus on valgustatud liikumisrajad ja kunstlume tootmisvõimekus.

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt;
  2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  3) juhul, kui toetuse andja on teinud tema kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;
  4) ta on suutlik käesoleva määruse § 6 lõikes nimetatud oma- või kaasfinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
  5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
  6) tal ei ole muid tähtajaks täitmata kohustusi toetuse andja ees.

  (3) Taotleja peab olema suutlik tasuma oma- ja kaasfinantseeringut ning mitteabikõlblikke kulusid kuni projekti lõppemiseni.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlusega taotletakse toetust käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele ja §-s 7 sätestatud abikõlblikele kuludele.

  (2) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele.

  (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) üldandmed taotleja kohta (taotleja nimi, registrikood, arvelduskonto number, taotleja esindaja nimi ja tema kontaktandmed);
  2) tervisespordikeskuse aadress ja kinnistu registriosa number;
  3) kogu abikõlbliku perioodi tegevused ja ajakava, oodatavad tulemused, eelarve tegevuste lõikes, üldmaksumus, oma- ja kaasfinantseeringu summa;
  4) olemasolu korral olme- ja teenindushoone eskiis, projekt ja ehitusluba;
  5) kinnitus oma- või kaasfinantseeringu olemasolu kohta;
  6) maaomaniku kirjalik nõusolek olme- ja teenindushoone rajamiseks, kui edasiarendatav tervisespordikeskuse taristu ei ole taotluse esitaja omandis;
  7) tervisespordikeskuse aastane külastajate arv taotleja andmetel või hinnangul;
  8) taotleja nägemus, mis võib olla esitatud koos maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirjaga, toetust taotleva tervisespordikeskuse olme- ja teenindushoone ülalpidamiskulude katmise ja edasiste arenguplaanide kohta pärast toetusperioodi lõppu.

  (4) Taotlusele võib lisada maakondliku arendusorganisatsiooni kinnituskirja, mille kohaselt on toetust taotlev tervisespordikeskus maakonnas prioriteetne, edasiarendatav ja uuendamist vajav ning olme- ja teenindushoone rajamine hädavajalik kohalikele elanikele teenuste pakkumiseks.

  (5) Kui taotleja on taotlenud projektile või selle osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 13.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

  (2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, toetusperioodil toetavate tervisespordikeskuste nimekirja koostamisest ja toetuse summa eraldamise otsuste tegemisest.

  (3) Toetuse andja võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni viis tööpäeva.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui sellele esitatud nõuded ei ole täidetud ning taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

  (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata.

§ 14.   Taotluse hindamine

  (1) Taotlusi hindab hindamiskomisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuulub kuni seitse liiget. Komisjoni koosseisu kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.

  (2) Komisjon võib kutsuda taotlejat oma taotlust komisjoni koosolekule tutvustama.

  (3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
  1) projekti teostatavus taotluses esitatud dokumentide põhjal;
  2) mõju ulatus maakonnas või piirkonnas, hinnates, kui vajalik on uue olme- ja teenindushoone rajamine, võttes muu hulgas arvesse käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud kinnituskirja.

  (4) Taotlust hinnatakse kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Hindamismetoodika avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

  (5) Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 15.   Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:
  1) taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja
  2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal kas tervikuna või osaliselt rahuldamisele.

  (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Komisjoni tehtav osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse osaliseks rahuldamiseks peab taotleja kinnitama, et taotluses toodud eesmärk on ka taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
  1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses, eelkõige §-des 11 ja 12 nimetatud nõuetele;
  2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
  3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
  4) komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
  5) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
  6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

  (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus toetuse andja e-keskkonna kaudu.

5. peatükk Toetuse väljamaksmine ja aruandlus 

§ 16.   Toetuse maksmise tingimused

  Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena enne kulude abikõlblikkuse tõendamist toetuse määramise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt 14 tööpäeva jooksul pärast toetussumma määramise otsuse jõustumist.

§ 17.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale e-keskkonnas vahearuande 31. detsembri 2023 seisuga tehtud kulutuste kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2024 ning lõpparuande kogu projekti kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2025.

  (1¹) Kui toetuse saaja pikendab projekti abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 8 lõike 5 kohaselt, esitab toetuse saaja toetuse andjale e-keskkonnas vahearuande 31. detsembri 2023 seisuga tehtud kulutuste kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2024, teise vahearuande 31. detsembri 2024 seisuga tehtud kulutuste ja toetuse kasutamise kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2025 ning projekti lõpparuande kuue tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.
[RT I, 25.04.2024, 11 - jõust. 28.04.2024]

  (2) Kui kogu projekt valmib 2023. aasta jooksul, esitab toetuse saaja toetuse andjale e-keskkonnas lõpparuande hiljemalt 10. jaanuariks 2024. Vahearuannet sellisel juhul esitama ei pea.

  (3) Kui käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud andmed taotluses on muutunud, esitab tervisespordikeskuste nimekirja arvatud taotleja viivitamata toetuse andjale projekti muudatustaotluse. Komisjon menetleb esitatud muudatustaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest arvates ja hindab seda käesoleva määruse §-s 14 sätestatud korras.

  (4) Aruande menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva.

  (5) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. Kogu projekti elluviimise perioodil on lubatud aruande esitamise tähtaja pikendamist taotleda põhjendatud juhtudel üks kord kuni kolmeks kuuks.

  (6) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva nende kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud aruande menetlemise tähtaeg peatub.

  (7) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

6. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 18.   Toetuse tagasinõudmine ja maksmine

  (1) Otsuse toetuse tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
  1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katmiseks;
  2) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja käesoleva määruse § 3 lõikes 2 toodud tulemust ei saavutatud või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
  3) kui eraldatud toetus ületab käesoleva määruse § 6 lõikes 2 lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest, nõutakse toetusmäära ületav toetuse osa tagasi;
  4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
  5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
  6) vahearuanne või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks;
  7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus.

  (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse etteantud tähtaja jooksul.

  (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmisest arvates.

  (4) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

  (5) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Taotluses esitatakse soovitud tagasimakse ajatamiskava.

7. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused 

§ 19.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) kasutab eraldatud toetust sihipäraselt;
  2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;
  3) järgib projektiga seotud asjade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid;
  4) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid seitse aastat toetuse saamisest arvates;
  5) eristab projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi;
  6) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
  7) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 20.   Toetuse saaja õigused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajal on õigus toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 21.   Toetuse andja kohustused

  Toetuse andja on kohustatud:
  1) edastama toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
  2) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ning muude dokumentide ja teabega seotud tõendeid seitse aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
  3) kontrollima projekti elluviimist;
  4) vaatama läbi ja kinnitama projekti aruanded;
  5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
  6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 22.   Toetuse andja õigused

  Toetuse andjal on õigus:
  1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;
  2) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  3) kontrollida taotluse menetlemisel toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning oma- ja kaasfinantseeringu nõuete täidetust;
  4) lõpetada toetuse maksmine või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi;
  5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust projekti maksumuse vähenemisel.