Usulisele ühendusele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse andmise tingimused ja kord
Vastu võetud 23.04.2024 nr 10
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse:
1) usulisele ühendusele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile riigieelarvelise toetuse (edaspidi toetus) andmise taotluse (edaspidi taotlus) esitamise ja menetlemise kord;
2) taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) moodustamise alused;
3) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemise alused;
4) toetuse väljamaksmise ja tagasinõudmise alused.
(2) Määrust ei kohaldata komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
§ 2. Toetuse andja
Toetuse andja on Siseministeerium.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja ülemmäär
(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada toetuse taotleja (edaspidi taotleja) põhikirjaliste eesmärkide täitmist ja jätkusuutlikku toimimist, arvestades ühiskonna vajadusi ja taotleja tegevuse sotsiaalset mõju.
(2) Toetuse ülemmäär on 5000 eurot kalendriaastas taotleja kohta.
§ 4. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
(1) Kui toetus loetakse riigiabiks või vähese tähtsusega abiks, järgitakse konkurentsiseaduse 6. peatükki ja komisjoni määrust (EL) 2023/2831.
(2) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks komisjoni määruse (EL) 2023/2831 tähenduses, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et toetus ja muu taotlejale antud vähese tähtsusega abi ei ületaks kolme järjestikuse aasta jooksul kokku 300 000 eurot.
(3) Vähese tähtsusega abi lõikes 2 nimetatud ülemmäära arvestamisel:
1) loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtted, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt;
2) võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 nõudeid vähese tähtsusega abi kumuleerimise kohta.
(4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, säilitab toetuse andja toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele, toetuse taotlusvooru avamine ning taotluse esitamine
§ 5. Nõuded taotlejale
Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal ei ole riikliku maksu ega makse võlga, välja arvatud juhul, kui võlg on täielikult ajatatud;
2) ta ei ole rikkunud majandusaasta aruande esitamise kohustust;
3) ta ei ole rikkunud Siseministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingut;
4) kui talle riigieelarvest või Euroopa Liidu või muudest rahalistest vahenditest antud toetus on nõutud tagasi, on ta maksnud selle tagasi tähtajaks ja nõutud summas;
5) tema suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust;
6) tema juhatuse liiget ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku korra vastase, avaliku julgeoleku vastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest, või kui teda on karistatud, on karistusandmed karistusregistrist kustutatud.
§ 6. Nõuded taotlusele
Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja kontaktandmed;
3) taotleja arvelduskonto number ja panga nimetus;
4) toetuse kasutamise eesmärk ja nende tegevuste loetelu, milleks toetust taotletakse (edaspidi kavandatud tegevus);
5) kavandatud tegevuse eeldatava tulemuse kirjeldus;
6) taotletav summa;
7) omafinantseeringu korral selle suurus;
8) kavandatud tegevuse eelarve.
§ 7. Toetuse taotlusvooru avamine
(1) Toetuse andja teatab toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest ja selle tingimustest ning toetuse eelarvest oma veebisaidil vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
(2) Toetuse andja võib avada kalendriaastas mitu taotlusvooru, kui tema eelarve seda võimaldab.
§ 8. Taotluse esitamine
(1) Taotleja esitab digiallkirjastatud taotluse taotlusvooru tähtajaks e-posti aadressil [email protected].
(2) Taotluse esitab taotleja juht või tema volitatud isik.
(3) Taotleja võib esitada kalendriaastas ühe taotluse, välja arvatud juhul, kui on võimalik anda lisatoetust:
1) toetuse eelarve jäägist;
2) riigi lisaeelarve või eritoetusmeetmega toetuse andja eelarvesse eraldatud rahast.
(4) Lisatoetusele ei kohaldata § 3 lõiget 2.
3. peatükk Toetatavad tegevused ja kulu abikõlblikkus
§ 9. Toetatavad tegevused
(1) Toetusega võib katta abikõlblikku kulu, mis vastab toetuse andmise eesmärgile ja on põhjendatud.
(2) Toetust võib anda tegevuseks, mis:
1) on mõeldud ühiskonna, usulise ühenduse ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalse kõrgkooli väärtuste toetamiseks ning edendab aktiivset hoolivat osalemist ühiskonnaelus teavitus-, nõustamis- ja koolitustegevuse kaudu;
2) soodustab kogukonna tugevnemist, sealhulgas rehabilitatsiooni, sotsiaalhoolekande ning laste- ja noortetöö jätkusuutlikkust;
3) toetab toetuse saaja jätkusuutlikku toimimist ning on mõeldud tema juhtimissuutlikkuse ja tegutsemisvõimekuse arendamiseks või
4) on mõeldud usulise ühenduse omandis või kasutuses vara parandamiseks selle säilimise eesmärgil.
§ 10. Kulu abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud kulud on:
1) kavandatud tegevuse elluviimisega otseselt seotud kulu;
2) ürituse ja koolituse korraldamise ning täiendusõppe ja elukestva õppe kulu;
3) eksperdi tasu, mida makstakse mõõdetava tööülesande täitmiseks kindlaksmääratud ajal;
4) taotleja põhikirjalise tegevusega seotud eesti keele reeglitele vastava trüki- ja digimaterjali väljaandmise kulu ning teavitustegevuse, sealhulgas veebilehe loomise ja muutmise ning kampaania korraldamise kulu;
5) kavandatud tegevusega seotud ja toetuse andmise eesmärgi täitmiseks vajaliku teenuse ostmise kulu, sealhulgas õigusabi, notaritasu ja raamatupidamiskulu;
6) vanausuikooni restaureerimise kulu;
7) taotleja põhikirjalise tegevusega seotud üüri-, side-, transpordi- ja kommunaalkulu, kui taotleja liikmed ei maksa liikmemaksu ja on taotleja täielikul ülalpidamisel;
8) taotleja põhikirjalise tegevuse elluviimisega otseselt seotud vara, sealhulgas vahendi ja mööbli soetamise kulu;
9) riiklik maks ja riigilõiv, mida riik ei tagasta;
10) muu taotleja põhikirjalise tegevusega seotud põhjendatud kulu.
(2) Abikõlbmatud kulud on:
1) investeering kinnisvara või maa soetamiseks;
2) sularahamakse, mida ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada;
3) huvide konflikti olukorras taotlejaga seotud isiku kulu, sealhulgas tehing äriühinguga, mis on seotud taotleja juhatuse liikmega;
4) finantstehingu võlaintressikulu, valuuta komisjonitasu ja kahju ning muu finantskulu;
5) viivis, rahatrahv, sotsiaaltoetus ning vaide- ja kohtumenetluse kulu;
6) infotehnoloogiline kulu;
7) ettenägematu kulu reserv;
8) eraüldhariduskooli tegevustoetus, kui Haridus- ja Teadusministeerium annab koolile riigieelarvelist toetust;
9) sellise vara soetamise kulu, mille avalik sektor on varem teisele isikule tasuta võõrandanud;
10) muu taotleja põhikirjalise tegevusega seotud põhjendamatu kulu.
(3) Kavandatud tegevuse kulu peab tõendama arve või raamatupidamisdokument.
4. peatükk Taotluse menetlemine
§ 11. Taotluse menetlemise tähtaeg
Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast arvates.
§ 12. Taotluse läbivaatamine
(1) Toetuse andja vaatab taotluse läbi ja kontrollib:
1) taotleja ja taotluse vastavust käesoleva määruse nõuetele;
2) taotluses esitatud andmete õigsust.
(2) Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotlejale nende kõrvaldamiseks viis tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi viie tööpäeva jooksul, jäetakse taotlus hindamata ja tagastatakse taotlejale.
§ 13. Taotluse hindamine
(1) Puudusteta taotlust hindab komisjon, mille moodustab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Komisjon hindab taotlust järgmiste kriteeriumide alusel:
1) kavandatud tegevuse olulisus ja mõju, sealhulgas eeldatav tulemus ja kasusaajad;
2) kavandatud tegevuse teostatavus;
3) kavandatud tegevuse eelarve põhjendatus;
4) taotleja kogemus ja suutlikkus kavandatud tegevusi ellu viia.
§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele.
(2) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole komisjoni hinnangul põhjendatud, võib komisjon teha taotlejale ettepaneku:
1) muuta taotlust või
2) rahuldada taotlus osaliselt.
(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg taotluse muutmise tähtaja võrra.
(4) Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmise või osalise rahuldamisega, jäetakse taotlus rahuldamata.
(5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul valdkonna eest vastutav minister.
(6) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi;
3) toetuse summa;
4) toetuse andmise eesmärk ja kavandatud tegevuste loetelu;
5) taotluse osaliselt rahuldamata jätmise põhjendus, kui taotlus rahuldatakse osaliselt;
6) märge, et toetus on vähese tähtsusega abi ning komisjon vastutab selle andmise andmete riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kandmise eest, kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks;
7) viide otsuse vaidlustamise korra kohta.
(7) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi;
3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
4) viide otsuse vaidlustamise korra kohta.
(8) Toetuse andja teavitab taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest e-posti teel.
5. peatükk Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine
§ 15. Toetuse kasutamise leping
(1) Pärast taotluse rahuldamise otsust sõlmib toetuse andja toetuse saajaga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping).
(2) Lepingu sõlmimise aluseks on taotlus ja selle rahuldamise otsus.
(3) Toetus makstakse toetuse saajale välja lepingus määratud tingimustel.
§ 16. Toetuse kasutamise tähtaeg
(1) Toetust võib kasutada toetuse andmise kalendriaasta lõpuni, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
(2) Põhjendatud juhul võivad toetuse andja ja saaja pikendada toetuse kasutamise tähtaega ühe kalendriaasta võrra. Tähtaja pikendamise kokkulepe vormistatakse lepingu lisana.
§ 17. Toetuse kasutamise aruandlus
Toetuse saaja esitab toetuse andjale lepingus määratud tähtajaks toetuse kasutamise lõpparuande.
§ 18. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui:
1) toetuse saaja on esitanud valeandmeid;
2) toetuse saaja on kasutanud toetust teisel eesmärgil, kui on toetuse kasutamise eesmärk taotluses;
3) toetuse saaja on kasutanud toetust abikõlbmatuks kuluks;
4) toetus jääb lepingus määratud tähtajaks kasutamata;
5) toetuse saaja ei esita toetuse kasutamise lõpparuannet.
(2) Toetuse saaja maksab tagasinõutud toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse teatavaks tegemisest arvates.
(3) Tagasinõutud toetust võib ajatada, kui korraga tagasimaksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(4) Tagasinõutud toetuse ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse teatavaks tegemisest arvates ajatamistaotluse, milles on põhjendatud ajatamisvajadust.
(5) Toetuse andja teeb ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(6) Toetuse andja teavitab toetuse saajat ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusest e-posti teel.
6. peatükk Toetuse saaja ja andja õigused ja kohustused
§ 19. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt teavet ja nõu käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ning toetuse saaja kohustuste kohta;
2) loobuda toetusest või selle täielikult tagastada.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) kasutama toetust taotluse, taotluse rahuldamise otsuse ja käesoleva määruse järgi;
2) esitama toetuse andjale lepingus määratud tähtajaks toetuse kasutamise lõpparuande;
3) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased;
4) andma toetuse andjale kavandatud tegevuse elluviimise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid;
5) võimaldama toetuse andjal toetuse kasutamist kohapeal kontrollida ja osutama selleks igakülgset abi;
6) teavitama toetuse andjat viivitamata vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või kavandatud tegevusega seotud andmete muutumisest või kavandatud tegevuse elluviimist takistavast asjaolust;
7) maksma tagasinõutud toetuse tagasi;
8) täitma muid õigusaktis sätestatud kohustusi.
§ 20. Toetuse andja õigused ja kohustused
(1) Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;
2) saada toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet ja tutvuda toetuse kasutamisega seotud dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta ja küsida tõendeid kavandatud tegevuse elluviimise kohta;
3) nõuda toetust osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud käesoleva määruse nõudeid.
(2) Toetuse andja on kohustatud:
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määruse alusel tehtud otsuse;
2) tagama vähese tähtsusega abi andmise andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise, kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks;
3) kontrollima kavandatud tegevuse elluviimist;
4) teavitama toetuse saajat viivitamata käesoleva määruse ja muu toetuse kasutamist reguleeriva õigusakti muudatusest;
5) tegema muid käesolevas määruses ja toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides sätestatud toiminguid.
Lauri Läänemets
Siseminister
Tarmo Miilits
Kantsler
Facebook
Twitter