Teksti suurus:

Ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.01.2013
Avaldamismärge:RT I, 25.05.2012, 5

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.05.2012 otsus nr 86

Ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 02.05.2012

§ 1. Ehitusseaduse muutmine

Ehitusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2. Terminid”;

2) paragrahvi 2 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.”;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Oluline rekonstrueerimine on selline rekonstrueerimine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmisega ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest.”;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Olulise energiatarbega tehnosüsteem käesoleva seaduse tähenduses on küttesüsteem, vee soojendamise süsteem, õhu jahutamise süsteem ja ventilatsioonisüsteem ning nende kombinatsioon.

(12) Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate või ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades tehnilisi näitajaid, olulise energiatarbega tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid või tingimusi taastuvenergia kasutuselevõtuks hoonetes. Energiatõhususe miinimumnõuded võivad hõlmata ka teistele tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid, kui süsteemide talitluse tõttu suureneb hoone energiavajadus olulisel määral.”;

5) paragrahvi 3 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Ehitise välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende koostoimel oleks võimalik tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine.”;

6) paragrahvi 3 lõike 71 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jäävad või väärtusliku üksikobjektina määratletud hooned või hooned, mis on tunnistatud kultuurimälestisteks, mis asuvad muinsuskaitsealal muinsuskaitseseaduse alusel või mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja ning mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt;”;

7) paragrahvi 3 lõige 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(72) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 12 sätestatud energiatõhususe miinimumnõuded ja arvväärtused sisekliima tagamisega uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

8) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 73 järgmises sõnastuses:

„(73) Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika, tehnosüsteemidele esitatavad nõuded ning hoonetes taastuvenergia kasutuselevõtu tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

9) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Energiamärgis on dokument, mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks, välja arvatud juhul, kui selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus.”;

10) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Ettevõtja, kes annab energiamärgise, kannab energiamärgise andmed üksnes elektrooniliselt riiklikusse ehitisregistrisse.”;

11) paragrahvi 31 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat. Hiljem antud energiamärgis tunnistab varem samale ehitisele või ehitise osale antud energiamärgise kehtetuks.”;

12) paragrahvi 31 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vabariigi Valitsus kehtestab loetelu suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 500-ruutmeetrise kasuliku pinnaga sisekliima tagamisega hoonete liikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu. Energiamärgis tuleb nimetatud hoonetes paigaldada külastajate jaoks nähtavale kohale.”;

13) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Sisekliima tagamisega hoonetes, milles riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse valduses on rohkem kui 500 ruutmeetrit kasulikku pinda, ning alates 2015. aasta 9. juulist hoonetes, milles riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse valduses on rohkem kui 250 ruutmeetrit kasulikku pinda, tuleb energiamärgis paigaldada külastajate jaoks nähtavale kohale.”;

14) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Projekteerimisettevõtja annab energiamärgise sisekliima tagamisega hoone kui terviku kohta selle püstitamisel või laiendamisel, kui laiendatava osa piirdekonstruktsioonide, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide ning tehnosüsteemide maksumus on suurem kui üks neljandik laiendatava hoonega samaväärse hoone ehitusmaksumusest, või olulisel rekonstrueerimisel.”;

15) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hoone eraldi kasutatavale osale võib anda iseseisva energiamärgise, kui hoones puudub ühine küttesüsteem.”;

16) paragrahvi 32 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 32 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa üürileandja või müüja võimaldab hoone või selle osa tasulisel võõrandamisel või kasutusse andmisel lepingu sõlmimisest huvitatud isikul energiamärgisega tutvuda. Sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise või kasutusse andmise kuulutus peab kohustusliku teabena sisaldama energiamärgise andmetest vähemalt energiatõhususarvu või kaalutud energia erikasutust ja sellele vastavat klassi.”;

18) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 33. Soojus- ja jahutusseadmete registreerimine ja nende energiatõhusa talitluse tagamine”;

19) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui sisekliima tagamisega hoone või hoone kütte- või jahutussüsteemi ehitamisel on nõutav ehitusprojekt, peab:
1) projekteerija nõustama ehitise omanikku kuumaveekatla, soojuspumba ja jahutusseadme (edaspidi soojus- ja jahutusseadme) valikul, asendamisel ning tehnosüsteemi muude muudatuste ja võimalike lahenduste puhul, et hinnata soojus- ja jahutusseadme energiatõhusust ja kohast võimsust;
2) ettevõtja, kes paigaldab soojus- ja jahutusseadme, registreerima riiklikus ehitisregistris paigaldatud soojus- ja jahutusseadme tehnilised andmed, kui soojusseadme nimivõimsus on suurem kui 20 kilovatti ning jahutusseadme nimivõimsus on suurem kui 12 kilovatti.”;

20) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui sisekliima tagamisega hoone või hoone kütte- ja jahutussüsteemi ehitamisel ei ole ehitusprojekt nõutav, peab ettevõtja, kes levitab või paigaldab soojus- ja jahutusseadme:
1) nõustama ehitise omanikku soojus- ja jahutusseadme valikul ja asendamisel ning tehnosüsteemi muude muudatuste ja võimalike lahenduste puhul, et hinnata soojus- ja jahutusseadme energiatõhusust ja kohast võimsust;
2) registreerima riiklikus ehitisregistris paigaldatud soojus- ja jahutusseadme tehnilised andmed, kui soojusseadme nimivõimsus on suurem kui 20 kilovatti ning jahutusseadme nimivõimsus on suurem kui 12 kilovatti.”;

21) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Registreeritavate soojus- ja jahutusseadmete täpse määratluse ja andmete loetelu ning andmete edastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

22) paragrahvi 33 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) tagama sisekliima tagamisega hoone või selle osa tasulisel võõrandamisel või kasutusse andmisel energiamärgise olemasolu, kui energiamärgis on nõutav, ning võimaldama sellega tutvuda;”;

24) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse punktiga 62 järgmises sõnastuses:

„62) ehitamise tulemusena ei vasta valminud ehitis ehitusloa väljastamise ajal kehtinud energiatõhususe miinimumnõuetele või”;

25) paragrahvi 381 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Elamute energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

26) paragrahvi 531 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juhuvalikut kasutades statistiliselt olulise protsendi ulatuses aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavust. Kontrollimine hõlmab:
1) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontrolli;
2) sisendandmete ja energiamärgisele kantud tulemuste, sealhulgas energiatõhususe parandamiseks esitatud soovituste asjakohasuse kontrolli;
3) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete täielikku kontrolli ja märgisele kantud tulemuste, sealhulgas energiavajaduse vähendamiseks esitatud soovituste asjakohasuse täielikku kontrolli, ning võimaluse korral hoone külastust, et kontrollida energiamärgisele kantud andmete ja asjaomase hoone vastavust.”;

28) paragrahv 683 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 683. Soojus- ja jahutusseadme registreerimata jätmine

Soojus- ja jahutusseadme paigaldamisel soojus- ja jahutusseadme riiklikus ehitisregistris registreerimata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1600 eurot.”;

29) seadust täiendatakse §-dega 691–693 järgmises sõnastuses:

§ 691. Energiamärgise puudumine hoone ja selle eraldi kasutatava osa tasulisel võõrandamisel ja kasutusse andmisel

(1) Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasulisel võõrandamisel või kasutusse andmisel energiamärgise puudumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1600 eurot.

§ 692. Energiamärgise andmete kajastamisega ja energiamärgise kohta valeandmete esitamisega seoses tehtud ettekirjutuse täitmata jätmine

(1) Olemasoleva energiamärgise andmete kuulutuses avaldamata jätmisega või kuulutuses energiamärgise kohta teadvalt valeandmete esitamisega seoses tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise eest hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisel või kasutusse andmisel –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 eurot.

§ 693. Energiamärgises ja energiaauditi aruandes teadvalt valeandmete esitamine

(1) Projekteerija, energiamärgise väljastaja või energiaaudiitori poolt energiamärgises või energiaauditi aruandes teadvalt valeandmete esitamise eest tegelikkusele mittevastava energiaklassi saavutamise eesmärgil –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1600 eurot.”;

30) paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 65–693 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.”;

31) paragrahvi 70 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva seaduse §-des 65–693 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on oma pädevuse kohaselt linna- või vallavalitsus ja Tehnilise Järelevalve Amet.”;

32) paragrahvi 721 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hoone olulise rekonstrueerimise käigus tuleb tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires energiakasutuse tõhusust suurendada nii, et see vastaks energiatõhususe miinimumnõuetele.”;

33) paragrahvi 721 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ehitamise oluliseks või muuks rekonstrueerimiseks või laiendamiseks liigitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

34) paragrahvi 721 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui sisekliima tagamisega hoone laiendamisel on laiendatava osa piirdekonstruktsioonide, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide ning tehnosüsteemide maksumus suurem kui üks neljandik laiendatava hoonega samaväärse hoone ehitusmaksumusest, peab laiendatav hoone tervikuna vastama energiatõhususe miinimumnõuetele.”;

35) paragrahvi 722 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui ehitise kasutusluba väljastatakse sisekliima tagamisega hoonele, mille ehitusluba väljastati enne 2009. aasta 1. jaanuari, ei nõuta kasutusloa väljastamisel energiamärgist.”;

36) paragrahvi 722 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui sisekliima tagamisega hoone energiamärgis on antud enne 2013. aasta 9. jaanuari paberil, annab sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa võõrandaja energiamärgise üle asja omandajale või võimaldab hoone või selle osa tasulisel võõrandamisel või kasutusse andmisel lepingu sõlmimisest huvitatud isikul energiamärgisega tutvuda.”;

37) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva seaduse 2013. aasta 8. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 3 lõike 7, § 33 lõike 1 ja § 721 lõike 1 sätteid kohaldatakse sisekliima tagamisega hoonete suhtes, milles ei asu riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, kuni 2013. aasta 8. juulini.”;

38) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Nõukogu direktiiv 1989/106/EMÜ ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.02.1989, lk 12–26), muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.08.1993, lk 1–22);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta (EÜT L 1, 04.01.2003, lk 65–71), muudetud direktiiviga 2010/31/EL (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 108, 29.04.2010, lk 355).”

§ 2. Korteriühistuseaduse muutmine

Korteriühistuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 152 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hoonele tellib energiamärgise korteriühistu juhatus omal algatusel või vähemalt ühe korteriühistu liikme nõudmisel ühe kuu jooksul nõude esitamisest arvates.”;

2) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Korteriomandiseaduse muutmine

Korteriomandiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Hoonele tellib energiamärgise valitseja omal algatusel või vähemalt ühe korteriomaniku nõudmisel ühe kuu jooksul nõude esitamisest arvates.”;

2) paragrahvi 31 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Hooneühistuseaduse muutmine

Hooneühistuseaduse § 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hoonele tellib energiamärgise hooneühistu juhatus omal algatusel või vähemalt ühe hooneühistu liikme nõudmisel ühe kuu jooksul nõude esitamisest arvates.”

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 9. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 35 jõustub kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

Ene Ergma
Riigikogu esimees