Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik haldushaldusjärelevalve

12 ÕIGUS1216 kriminaalõiguskaristustrahv

64 TOOTMINE, TEHNOLOOGIA JA UURIMINE6411 tehnoloogia ja tehnilised normidtehnilised normidstandardiminestandardtehniline norm

64 TOOTMINE, TEHNOLOOGIA JA UURIMINE6416 uurimine ja intellektuaalomanduurimineuurimismeetodkvalitatiivne analüüsjälgitavus

HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Mõõteseadus

Mõõteseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Mitte jõustunud redaktsioon
Avaldamismärge:RT I, 25.05.2018, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.05.2018 otsus nr 255

Mõõteseadus1

Vastu võetud 09.05.2018

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:
 1) rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikute kasutamist ja väärtuste edastamist;
 2) mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise aluseid;
 3) legaalmetroloogilist kontrolli;
 4) metroloogia valdkonna pädevate asutuste ülesandeid.

 (2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada mõõtmise ja mõõtetulemuse usaldusväärsus.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

 (4) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse ka toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Terminid

  Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) etalon on materiaalmõõt, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõne teise väärtuse määramiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks;
 2) etalonaine on kindlate omaduste suhtes piisavalt ühetaoline ja stabiilne aine, mis on tuvastatud sobivana kasutamiseks mõõtevahendi kalibreerimisel, mõõtemeetodi hindamisel ning materjali või aine omadusele väärtuse omistamisel;
 3) jälgitavus on mõõtetulemuse omadus, mis võimaldab seda seostada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) ühikuga dokumenteeritud katkematu kalibreerimisastendiku kaudu, kus iga kalibreerimine annab panuse mõõtemääramatusesse;
 4) kalibreerimine on menetlus, mille abil määratakse fikseeritud tingimustel kindlaks seos etaloni abil esitatud suuruse väärtuse ja mõõtemääramatuse ning vastava näidu ja mõõtemääramatuse vahel ning mille käigus saadud teavet kasutatakse näidust mõõtetulemuse saamiseks;
 5) kinnispakk on pakendatud toode, mille pakendile on pakendaja märkinud eelmääratud nimikoguse ja mille pakendi ta on sulgenud ostja juuresolekuta viisil, mis ei võimalda pakendi täitekogust muuta pakendit avamata või rikkumata;
 6) käitlemine on kinnispaki või mõõtemahutina kasutatava pakendi valmistamine, märgistamine, importimine, ladustamine ja muu sellega seonduv tegevus;
 7) legaalmetroloogia on metroloogia osa, mis käsitleb õigusaktide nõuetega seotud mõõtmisi, mõõtühikuid, mõõtevahendeid ja mõõtemeetodeid;
 8) legaalmetroloogiline ekspertiis on menetlus, mille käigus võrreldakse mõõtevahendi dokumentatsiooni õigusaktides kehtestatud nõuetega;
 9) materiaalmõõt on mõõtevahend füüsikalise suuruse ühe või mitme väärtuse püsivaks edastamiseks või esitamiseks;
 10) mõõdetav suurus on suurus, mida kavatsetakse mõõta;
 11) mõõdetava suuruse väärtus on arv ja mõõtühik, mis koos väljendavad mõõdetavat suurust kvantitatiivselt;
 12) mõõtemahutina kasutatav pakend on vedeliku hoidmiseks, transportimiseks või tarnimiseks mõeldud suletav anum nimimahuga 50 milliliitrit kuni 5 liitrit, mida kasutatakse kinnispaki valmistamiseks täitenivoo hindamise meetodil;
 13) mõõtesüsteem on kindla mõõteülesande jaoks koostatud mõõtevahendite ja lisaseadmete komplekt;
 14) mõõtetulemus on mõõtmisel saadud suuruste väärtuste kogum, mis väljendatakse ühe suuruse väärtuse ja vajaduse korral selle mõõtemääramatuse abil;
 15) mõõtevahend on seade mõõtmiseks, mida kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega või -seadisega;
 16) mõõtemääramatus on olemasoleva teabe põhjal mõõtesuurusele omistatud suuruse väärtuse hajuvust iseloomustav mittenegatiivne parameeter;
 17) mõõtmine on eksperimentaalne menetlus, millega saadakse üks või mitu väärtust, mida saab suurusele põhjendatult omistada;
 18) mõõtühik on leppeliselt määratletud ja kehtestatud reaalne skalaarne suurus, millega saab võrrelda iga teist sama liiki suurust, et avaldada nende suuruste suhe arvuna;
 19) nimikogus on kinnispakis või mõõtemahutina kasutatavas pakendis sisalduva toote kogus, mille pakendaja on pakendile märkinud;
 20) riigietalon on etalon, mis on õigusaktiga tunnistatud parima mõõtevõimega etaloniks riigis;
 21) taatlemine on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor kontrollib mõõtevahendi nõuetele vastavust;
 22) tugietalon on ette nähtud teatud liiki suuruse teise etaloni kalibreerimiseks organisatsioonis või paikkonnas;
 23) täitekogus on kinnispakis või mõõtemahutina kasutatavas pakendis sisalduva toote tegelik kogus massi- või mahuühikus.

§ 3. Kohustuslikud mõõtühikud

 (1) Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud, mida tuleb kasutada majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldustegevuses ning standardimisel.

 (2) Kohustuslikku mõõtühikut kohaldatakse mõõtühiku abil väljendatud suuruse väärtuse, mõõtevahendi ja mõõtetulemuse suhtes.

 (3) Kohustuslikku mõõtühikut ei kohaldata õhu- ja meretranspordis ning raudteeliikluses, kui kohaldamata jätmine tuleneb rahvusvahelisest konventsioonist või lepingust.

 (4) Eestis kasutatavad rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viisi kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 4. Etalon

 (1) Etaloni valikul ja arendamisel lähtutakse rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikutest.

 (2) Materiaalmõõdu või mõõtesüsteemi võib tunnistada riigietaloniks akrediteeritud või rahvusvahelises riigietaloni võrdluses osaleva etalonilabori kalibreerimistulemuse või rahvusvahelise riigietaloni kalibreerimis- ja mõõtevõime andmebaasi tunnustuse alusel.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister võib riigietaloni puudumisel metroloogia toimimiseks olulises valdkonnas määrata riigi tugietaloni, arvestades olemasolevat pädevust ja ressurssi.

 (4) Riik katab riigietaloni soetamiseks, säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks tehtavad põhjendatud tegevuskulud ning investeeringud.

 (5) Riik võib katta majandusliku tasuvuse kaalutlusest lähtudes tugietaloni säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks tehtavad põhjendatud tegevuskulud.

 (6) Riigi- ja tugietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra, nende säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks tehtavate põhjendatud kulutuste loetelu ning riigi- ja tugietalonide nimistu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 5. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamine

 (1) Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja:
 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või
 2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele.

 (2) Kui õigusaktis ei ole mõõtevahendile seatud taatlemise kohustust, võib mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisel kasutada jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit või sertifitseeritud etalonainet.

 (3) Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisel võib seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga lubada kasutada mõõtmiseks seadet, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, järgides seadme kontrolliks asjakohaseid protseduure ja mõõtemetoodikat.

 (4) Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele võib kehtestada Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (5) Nõuded mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

2. peatükk Legaalmetroloogiline kontroll 

1. jagu Mõõtevahendi metroloogiline kontroll 

1. jaotis Üldnõuded 

§ 6. Mõõtevahendi metroloogilise kontrolli üldnõuded

 (1) Mõõtevahendi metroloogilise kontrolli liigid on:
 1) vastavushindamine;
 2) riigisisene tüübikinnitus;
 3) taatlemine;
 4) legaalmetroloogiline ekspertiis.

 (2) Mõõtevahendi metroloogilise kontrolli võib teha kohustuslikuks järgmistel kasutusaladel:
 1) tehingus pikkuse, ruumala, massi, temperatuuri, rõhu, soojus- ja elektrienergia, vedeliku- ja gaasikoguse ning tiheduse ja ainete sisalduse mõõtmisel;
 2) tasu arvestamiseks transpordi-, side- ja postiteenuse osutamisel;
 3) tolli- ja maksuseaduste nõuete täitmiseks;
 4) õigusaktist tuleneva nõude kontrollimisel ja riikliku järelevalve käigus;
 5) ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses ning väärteo kohtuvälises menetluses;
 6) ravimi valmistamisel ja kontrollimisel;
 7) meditsiinis patsiendi tervise kontrollimisel, diagnoosimisel ja ravimisel;
 8) kinnispaki täitekoguse ning mõõtemahutina kasutatava pakendi mahu kontrollimisel.

 (3) Kui mõõtevahendi metroloogiline kontroll on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kohustuslik, peab mõõtevahend enne turule laskmist või kasutusele võtmist olema metroloogilise kontrolli käigus nõuetele vastavaks tunnistatud, arvestades alljärgnevat:
 1) sellise mõõtevahendi nõuetele vastavus, millele on kehtestatud nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250), peab olema hinnatud vastavalt toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel kehtestatud mõõtevahenditele nõuded sätestavale määrusele;
 2) mitteautomaatkaalu nõuetele vastavus peab olema hinnatud vastavalt toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel kehtestatud mitteautomaatkaaludele nõuded sätestavale määrusele;
 3) mõõtevahendile, millele on kehtestatud nõuded seda liiki mõõtevahendit käsitlevas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivis (edaspidi EÜ üksikdirektiiv), peab olema tehtud metroloogiline kontroll vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/34/EÜ mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (ELT L 106, 28.04.2009, lk 7–24);
 4) mõõtevahendile, millele ei ole kehtestatud nõudeid käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud õigusaktidega, peab olema tehtud riigisisese tüübikinnitustunnistuse alusel riigisisene esmataatlus.

 (4) Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kasutusaladest lähtudes ja mõõtmise usaldusväärsuse tagamiseks valdkonna eest vastutav minister määrusega (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu).

 (5) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel nende EÜ üksikdirektiivide loetelu ja kehtivustingimused, mille alusel on välja antud Euroopa Ühenduse (edaspidi ) tüübikinnitustunnistused, samuti EÜ tüübikinnitustähiste ja EÜ esmataatluse märgiste ning vastavusmärgiste kirjeldused ja kehtivusajad.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendi turule laskja esitab mõõtevahendi ostjale, taatluslaborile ja riikliku järelevalve teostajale nende soovil EÜ või Euroopa Liidu (edaspidi EL) tüübihindamis-, konstruktsioonihindamis- või tüübikinnitustunnistuse või riigisisese tüübikinnitustunnistuse.

2. jaotis Riigisisene tüübikinnitustunnistus 

§ 7. Riigisisese tüübikinnitustunnistuse nõue

 (1) Käesoleva seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahendil, millele kohaldatakse § 6 lõike 3 punkti 4, peab enne turule laskmist ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistus nimetatud otstarbel kasutusele võtmist olema riigisisene tüübikinnitustunnistus.

 (2) Riigisisest tüübikinnitustunnistust ei ole vaja alkoholi ja vedelkütuse mõõtemahuti ning selle juurde kuuluva püsitorustiku kohta. Nende vastavust asjakohases tehnilises spetsifikatsioonis esitatud nõuetele tõendab jälgitav kalibreerimistulemus.

§ 8. Riigisisese tüübikinnitustunnistuse andmine, muutmine, kehtivusaja pikendamine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse annab Tehnilise Järelevalve Amet mõõtevahendi kohta, millele kohaldatakse käesoleva seaduse § 6 lõike 3 punkti 4 ja mis on saanud legaalmetroloogilisel ekspertiisil positiivse tulemuse.

 (2) Taotluse riigisisese tüübikinnitustunnistuse andmiseks, muutmiseks või selle kehtivusaja pikendamiseks esitab mõõtevahendi tootja või tootja volitatud esindaja, üksikeksemplarina ostetud mõõtevahendi korral ka levitaja või valdaja (edaspidi taotleja) Tehnilise Järelevalve Ametile, kes teeb esitatud dokumentide alusel legaalmetroloogilise ekspertiisi.

 (3) Legaalmetroloogilise ekspertiisi käigus tehakse kindlaks mõõtevahendi tüübi vastavus õigusaktides ning asjakohases tehnilises spetsifikatsioonis sätestatud metroloogilistele ja tehnilistele nõuetele.

 (4) Legaalmetroloogilisel ekspertiisil on mõõtevahendi nõuetele vastavuse tõendamisel aluseks Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis antud riigisisene tüübikinnitustunnistus või muu asjakohane nõuetele vastavust tõendav dokument, samuti akrediteeritud katse- või kalibreerimislabori katse- või kalibreerimistulemus. Vajaduse korral võib Tehnilise Järelevalve Amet mõõtevahendi saata akrediteeritud katse- või kalibreerimislaborisse lisakatsetusele või -kalibreerimisele, mille põhjendatud kulud kannab taotleja.

 (5) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse andmise, muutmise või selle kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

 (6) Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist, välja arvatud Šveitsist, imporditud või Eestis toodetud mõõtevahendi märgistab tootja, importija või tootja volitatud esindaja tüübikinnitustähisega, mida on kirjeldatud riigisiseses tüübikinnitustunnistuses. Euroopa Majanduspiirkonna riigis ja Šveitsis riigisisese tüübikinnitustunnistuse saanud ning tüübikinnitustähisega mõõtevahend ei vaja lisaks Eesti tüübikinnitustähist.

 (7) Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtetuks, kui:
 1) taotleja on esitanud valeandmeid, mis mõjutasid riigisisese tüübikinnitustunnistuse andmise otsust;
 2) tüübikinnitustunnistus ei vasta õigusaktis sätestatud nõuetele;
 3) tüübikinnitusega mõõtevahendi kasutamisel ilmneb viga, mis ei võimalda seda tüüpi mõõtevahendit eesmärgipäraselt kasutada.

 (8) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtetuks tunnistamisest teavitatakse tüübikinnituse taotlejat ja selle mõõteliigi alal tegutsevaid taatluslaboreid viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (9) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse taotlemise, andmise, muutmise, kehtetuks tunnistamise ja selle kehtivusaja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 9. Riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg

 (1) Riigisisene tüübikinnitustunnistus antakse kehtivusega kuni kümme aastat, tähtajatult või teise riigi legaalmetroloogiaasutuse tüübikinnitustunnistuse kehtivusaja lõpuni.

 (2) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtivusaja määramisel arvestatakse mõõtevahendi nõuetele vastavust tõendava dokumendi kehtivust ja mõõtevahendi tehnilist lahendust.

 (3) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtivust võib pikendada kuni kümne aasta võrra või selle võib muuta tähtajatuks.

 (4) Riigisisese tüübikinnitustunnistuse kehtivust ei pikendata, kui:
 1) seda tüüpi mõõtevahendile on kehtestatud nõuded Euroopa Liidu õigusaktiga;
 2) õigusaktiga kehtestatud nõuded on mõõtevahendi kehtivas tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud metroloogilistest ja kasutusnõuetest rangemad ning mõõtevahendi tüüp ei vasta nendele.

3. jaotis Taatluskohustuse täitmine ja taatlemine 

§ 10. Taatluskohustuse täitmine

 (1) Mõõtevahendi taatlemise kohustus loetakse täidetuks, kui mõõtevahend on nõuetele vastavaks tunnistatud vähemalt ühe järgmistes punktides nimetatud tegevuse käigus ja mõõtevahendi taatluskehtivusaeg ei ole möödunud:
 1) EÜ esmataatlus, mida teeb EÜ üksikdirektiivi järgi toodetud uuele mõõtevahendile käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetele vastav taatluslabor;
 2) mitteautomaatkaalu vastavushindamine toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel kehtestatud mitteautomaatkaaludele nõuded sätestava määruse nõuete järgi, mida teeb selle valdkonna pädev teavitatud asutus;
 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/32/EL reguleeritud mõõtevahendi vastavushindamine toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel kehtestatud mõõtevahenditele nõuded sätestava määruse nõuete järgi, mida teeb selle valdkonna pädev teavitatud asutus;
 4) riigisisene esmataatlus, mida teeb riigisisese tüübikinnitustunnistuse alusel esimest korda kasutusele võetavale mõõtevahendile käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele vastav taatluslabor;
 5) riigisisene kordustaatlus (edaspidi kordustaatlus) mõõtevahendi jätkuva nõuetele vastavuse tõendamiseks, mida teeb käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele vastav taatluslabor kasutusel olevale mõõtevahendile, mis on varem vastavushindamisel nõuetele vastavaks tunnistatud või mida on taadeldud.

 (2) Kohustusliku metroloogilise kontrolli alla kuuluva mõõtevahendi taatluskehtivusaeg on vähemalt kuus kuud.

 (3) Kui konkreetse mõõtevahendi riigisiseseks taatlemiseks Eestis võimalus puudub, võib Tehnilise Järelevalve Amet jälgitava mõõtetulemuse alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi ja tunnistada mõõtevahendi taadelduks käesoleva seaduse § 8 lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt.

 (4) Taatluskohustust täidab taatluskohustuse kandja, kes on:
 1) mõõtevahendi turule laskmise ja kasutusele võtmise korral selle tootja, tootja volitatud esindaja, importija või levitaja;
 2) mõõtevahendi kasutamise korral selle valdaja või kasutaja.

 (5) Taatluskohustuse kandja tagab mõõtevahendi kasutamise nii, nagu on ette nähtud õigusaktides, tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis ning asjakohases tehnilises spetsifikatsioonis.

 (6) Taatlusmärgiseta, võltsitud või rikutud taatlusmärgisega mõõtevahendi taatlemise kohustus ei ole täidetud. Kui taatlusmärgis on kasutusel ainult tehtud taatluse kohta teabe edastamiseks, ei mõjuta selle rikkumine mõõtevahendi taatlemise kohustuse täitmist.

§ 11. Riigisisene taatlemine

 (1) Mõõtevahendi riigisisesel taatlemisel hinnatakse, kas käesoleva seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse kantud mõõtevahend vastab õigusaktis esitatud ja EÜ või EL tüübihindamis-, konstruktsioonihindamis- või tüübikinnitustunnistuses või riigisiseses tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele, arvestades käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatut.

 (2) Taadelda ei või mõõtevahendit, mille tüübihindamis- või tüübikinnitustunnistus on kehtetuks tunnistatud.

 (3) Riigisisest esmataatlust ei tehta kasutusele võetavale mõõtevahendile, mille tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud.

 (4) Kordustaatluse alaliigid on:
 1) perioodiline kordustaatlus, mis tehakse kasutuses olevale mõõtevahendile eesmärgiga pikendada selle taatluskehtivusaega käesoleva seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud perioodi võrra;
 2) erakorraline taatlus, mis algatatakse, kui taatluskehtivusajal on kahtlus mõõtevahendi nõuetele vastavuses;
 3) statistiline taatlus, mille käigus üks mõõtevahendite kogum tunnistatakse taadelduks selle põhjal, et juhuslikkuse põhimõttel esindusvalimisse arvatud sobiva arvu mõõtevahendite taatlemise tulemus kantakse üle kõikidele kogumisse kuuluvatele mõõtevahenditele.

 (5) Kordustaatlust võib teha ka juhul, kui mõõtevahendi kasutusele võtmise eelduseks olnud tüübihindamis- või tüübikinnitustunnistuse kehtivusaeg on lõppenud.

§ 12. Erakorraline taatlus

 (1) Mõõtevahendi valdaja või kasutaja algatab ja korraldab erakorralise taatluse, kui taatluskehtivusajal ilmneb kahtlus mõõtevahendi nõuetele vastavuses või erakorraliseks taatluseks esitab taotluse mõõtevahendi kasutamisega seotud isik.

 (2) Erakorralist taatlust ei algatata taotluse alusel haldus- ja süüteomenetluses kasutatavate mõõtevahendite korral.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse alusel algatatud erakorralise taatluse eest tasub:
 1) mõõtevahendi valdaja või kasutaja, kui mõõtevahend ei vasta taatlustulemuse põhjal nõuetele;
 2) erakorralise taatluse taotleja, kui mõõtevahend vastab taatlustulemuse põhjal nõuetele.

 (4) Mõõtevahendi valdajal või kasutajal on õigus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamist nõuda taotlejalt erakorralise taatluse algatamise ja korraldamisega seotud kulude ettetasumist.

§ 13. Taatluslabor

 (1) Isik, kes taotleb riigisisese taatlemise alal taatluslaborina tegutsemiseks tegevusluba või tegutseb riigisisese taatlemise alal taatluslaborina, peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) isiku tegevusalade hulka kuulub mõõtevahendite taatlemine;
 2) isik on taatlemiseks akrediteeritud inspekteerimisasutusena;
 3) isikul on mõõtevahendi taatlemiseks vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemusega töötaja (edaspidi taatleja);
 4) isikul on mõõtevahendi taatlemiseks sobiv etalon, seade ja ruum ning standardne või valideeritud taatlusmetoodika;
 5) isik ja iga tema taatleja on majandus- ja kutsetegevuses sõltumatu taadeldava mõõtevahendi tootjast, tootja volitatud esindajast, importijast, levitajast ning selle mõõtevahendi ettenähtud otstarbel kasutajast;
 6) isikul on taatluslaborina tegutsemise ajal kehtiv vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis tagab tema tegevusest taatluslaborina kolmandale isikule tekkida võiva kahju hüvitamise ning mis on vähemalt 6400 eurot.

 (2) Taatluslaborile tegevusloa andmisele, selle kehtivuse peatamisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti taatluslaborina tegutsemisele ning taatluslabori üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduses vastavushindamisasutuse kohta sätestatut, välja arvatud toote nõuetele vastavuse seaduse §-d 28 ja 34, käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

 (3) Taatluslaborile tegevusloa esmakordsel andmisel annab loa andja talle tunnusnumbri.

 (4) Taatluslabor tagab eelmise aasta riigisisese esmataatluse ja kordustaatluse tulemuste Tehnilise Järelevalve Ametile kättesaadavuse mõõtevahendi liikide kaupa taatlemisele järgneva aasta 1. veebruariks.

§ 14. Riigisisese taatluse tulemuse vormistamine, säilitamine ja andmine ning nõuded taatlusmärgisele

 (1) Riigisisese taatluse tulemuseks on hinnang mõõtevahendi käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 viidatud nõuetele vastavuse kohta.

 (2) Riigisisese taatluse käigus kannab taatleja saadud mõõtetulemused ja vaatlusandmed taatlusprotokolli, mille kohustuslikud andmed on nimetatud taatlusmetoodikas.

 (3) Taatluslabor säilitab taatlusprotokolli vähemalt mõõtevahendi kahekordse taatluskehtivusaja jooksul. Kui kahekordne taatluskehtivusaeg on pikem kui 30 aastat, säilitab taatluslabor taatlusprotokolli vähemalt 30 aastat.

 (4) Riigisisese taatluse tulemuse põhjal paigaldab taatleja taatlusnõuetele vastavale mõõtevahendile taatlusmärgise või -märgised.

 (5) Taatlusmärgised peavad olema paigaldatud nii, et vähemalt ühte neist rikkumata ei saa mõõtevahendit justeerida ega mõõtevahendi elemente vahetada.

 (6) Mõõtevahendite komplekti või käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud mõõtevahendi kohta annab taatleja mõõtevahendit identifitseeriva taatlustunnistuse. Muul juhul antakse taatlustunnistus mõõtevahendi taatlusele esitaja soovil.

 (7) Taatleja kõrvaldab taatlusnõuetele mittevastavalt mõõtevahendilt kõik sellele varem paigaldatud taatlusmärgised ja annab mõõtevahendi nõuetele mittevastavuse kohta tõendi. Mittevastavuse tõendi võib taatlusele esitaja soovil jätta andmata.

 (8) Taatlusmärgisele esitatavad nõuded eesmärgiga tagada taatlusmärgise kõrge kvaliteet, taatlusmärgise tellimise, kasutamise ja hoidmise korra ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslikud andmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 15. EÜ esmataatlust tegev taatluslabor

 (1) Mõõtevahendi EÜ esmataatlust teeb käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele vastav taatluslabor, kes järgib oma taatlustegevuses mõõtevahendi metroloogilise kontrolli ja taadeldava mõõtevahendi kohta kehtestatud EÜ üksikdirektiivi nõudeid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taatlustegevuse nõuetele vastavust hindab akrediteerimisasutus akrediteerimise käigus.

 (3) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab EÜ esmataatluseks tegevusloa saanud taatluslaborist Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike. Sellise teavitamise puhul ei kohaldata toote nõuetele vastavuse seaduse §-st 34 tulenevaid nõudeid.

2. jagu Kinnispakk ja mõõtemahutina kasutatav pakend 

§ 16. Nõuded kinnispakile, selle käitlemisele ja kontrollile

 (1) Kinnispakis sisalduva toote nimikogus käesoleva seaduse tähenduses väljendatakse massi- või mahuühikus vahemikus 5 grammi kuni 10 kilogrammi või 5 milliliitrit kuni 10 liitrit.

 (2) Pakendaja või importija peab tagama, et tema käideldav kinnispakk vastab kinnispaki täitekoguse lubatud hälvetele nimikogusest, kinnispaki eelmääratud nimikogusele ja märgistamisele kehtivatele nõuetele.

 (3) Pakendaja peab käitlemisprotsessis kontrollima täitekogust igal kinnispaki kogumil, mille moodustavad samas kohas pakitud võrdse nimikogusega, samaliigilised ja ühele tootmistsüklile vastavad kinnispakid. Importija peab kontrollima kinnispaki täitekogust regulaarsusega, mis tagab kinnispaki käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuetele vastavuse.

 (4) Kinnispaki täitekoguse kontrollimiseks tuleb kasutada taadeldud või taatluskohustuse puudumise korral jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit.

 (5) Pakendaja võib kinnispaki tähistada e-märgisega, mis kantakse kinnispakile tõendamaks kinnispaki vastavust õigusakti nõuetele, kui on täidetud järgmised nõuded:
 1) kinnispakk vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele ja
 2) kinnispaki täitekoguse kontrollimise ja tagamise süsteemi on sertifitseerinud asjakohase akrediteeringuga sertifitseerimisasutus ning pakendajal on sellekohane kehtiv sertifikaat.

 (6) Pakendajal või importijal, kes märgistab kinnispaki e-märgisega, peab olema dokumentatsioon täitekoguse kontrollimise kohta ning ta peab seda säilitama vähemalt ühe aasta jooksul kontrollimisest arvates.

 (7) Korrakaitseorgan kasutab kinnispaki täitekoguse kontrollimisel taadeldud või taatluskohustuse puudumise korral jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit ja järgib käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud korda.

 (8) Kinnispakkide kohustuslikud eelmääratud nimikogused, kinnispaki märgistamise nõuded, täitekoguse lubatud hälbed nimikogusest ning kinnispaki täitekoguse kontrollimise korra kehtestab tarbija huvide kaitsmise eesmärgil valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 17. Nõuded mõõtemahutina kasutatavale pakendile, selle käitlemisele ja kontrollile

 (1) Mõõtemahutina kasutatav pakend peab:
 1) olema valmistatud materjalist, mis on piisavalt jäik ja püsiv ning mille omadused tagavad klaasiga samaväärsed metroloogilised karakteristikud;
 2) olema metroloogiliste karakteristikute, kuju ja tootmiskorralduse ühtsuse põhjal piisava täpsusega mõõtevahend, mis välistab vajaduse vedeliku kogust vahetult mõõta, kui mõõtemahutina kasutatav pakend täidetakse konkreetse tasemeni selle kogumahust;
 3) olema suletav.

 (2) Mõõtemahutina kasutatava pakendi tootja või importija tagab, et mõõtemahutina kasutatav pakend vastaks nimimahu lubatud hälvetele ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise ja kontrollimise nõuetele.

 (3) Mõõtemahutina kasutatavale pakendile märgib tootja nimimahu ja kinnispaki valmistamiseks vajaliku teabe ning tootja identifitseerimistähise.

 (4) Mõõtemahutina kasutatava pakendi tootja esitab toodetavale mõõtemahutina kasutatavale pakendile kantava identifitseerimistähise joonise Tehnilise Järelevalve Ametile, kes teavitab sellest tähisest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike.

 (5) Mõõtemahutina kasutatava pakendi tootja võib mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistada eritähisega „з” (pööratud epsilon), kui pakendi vastavus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele on tõendatud.

 (6) Mõõtemahutina kasutatava pakendi mahu kontrollimisel tuleb kasutada taadeldud või taatluskohustuse puudumise korral jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit.

 (7) Mõõtemahutina kasutatava pakendi nimimahu väärtused ja nimimahu lubatud hälbed ning mõõtemahutina kasutatava pakendi märgistamise nõuded ja mahu kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega eesmärgiga tagada kinnispaki valmistamisel mõõtemahutina kasutatava pakendi kasutamisega korrektne kinnispaki täitekogus.

3. peatükk Metroloogia valdkonna pädevad asutused 

§ 18. Metroloogia keskasutus

 (1) Metroloogia keskasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigiasutus, kes täidab vastavalt oma põhimäärusele käesolevas paragrahvis nimetatud ülesandeid, või juriidiline isik, kellega on valdkonna eest vastutav minister sõlminud halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras halduslepingu nende ülesannete täitmiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigiasutus.

 (4) Metroloogia keskasutus täidab järgmisi ülesandeid:
 1) korraldab riigietaloni kalibreerimist ning koordineerib riigi finantseeritava tugietaloni perioodilist kalibreerimist ja võrdlusmõõtmist rahvusvahelise või teise riigi etaloniga võrdlemiseks;
 2) esindab valdkonna eest vastutava ministri volitusel Eestit Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes metroloogiaorganisatsioonides;
 3) koordineerib riigietaloni laborite arendus- ja teadustegevust;
 4) koostab ja esitab valdkonna eest vastutavale ministrile riigietaloni arendusplaani ning aruande;
 5) korraldab kalibreerimis- ja taatluslaborite vahelist võrdluskalibreerimist;
 6) korraldab metroloogiaalast koolitust;
 7) osaleb metroloogia valdkonnas toimuvas standardimises ja eestikeelse terminoloogia korrastamises;
 8) on võimeline täitma käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud ülesandeid.

§ 19. Riigietaloni labor

 (1) Riigietaloni labor on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigiasutus, kes täidab vastavalt oma põhimäärusele riigietaloni labori ülesandeid, või juriidiline isik, kellega on valdkonna eest vastutav minister sõlminud halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras halduslepingu nende ülesannete täitmiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 (3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigiasutus.

 (4) Riigietaloni labori valikul ja nimetamisel tuleb arvesse võtta laborisse tehtavaid investeeringuid ning labori eeldusi kasutada ressursse riigietaloni hoidmiseks ja arendamiseks optimaalselt.

 (5) Riigietaloni labori ülesanded on riigietaloni soetamine, säilitamine, arendamine, kalibreerimine ja kasutamine.

 (6) Riigietaloni labor peab:
 1) olema erapooletu ja sõltumatu;
 2) tagama kliendiinfo konfidentsiaalsuse;
 3) järgima kvaliteedistandardeid, rahvusvahelisi leppeid ja protseduure;
 4) arendama riigietaloni kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri otsuste ja soovitustega;
 5) tagama oma metroloogilise tegevuse rahvusvahelise ekvivalentsuse;
 6) kasutama riiklikke vahendeid sihtotstarbeliselt ja säästlikult ning vastavalt oma põhitegevusele;
 7) olema vajalikus ulatuses ja kasutatava kalibreerimismeetodi jaoks akrediteeritud kalibreerimislaborina;
 8) omama kogu tegutsemisaja jooksul oma tegevusest kolmandale isikule tekkida võiva kahju hüvitamiseks kehtivat vastutuskindlustuslepingut vähemalt 32 000 euro suuruse kindlustussumma ulatuses;
 9) osalema metroloogia keskasutuse korraldatavas võrdlusmõõtmises vastavalt oma pädevusele.

 (7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab oma veebilehel riigietaloni laborite nimekirja koos nende ülesannete loeteluga.

§ 20. Tugietaloni labor

 (1) Tugietaloni labor on juriidiline isik, kellele kuuluv tugietalon on kinnitatud käesoleva seaduse § 4 lõike 6 alusel kehtestatud määrusega.

 (2) Tugietaloni labor peab:
 1) tugietaloni säilitama ning võimaldama seda kasutada;
 2) osalema oma tasemele sobivas rahvusvahelises võrdlusmõõtmises;
 3) olema vajalikus ulatuses ja kasutatava kalibreerimismeetodi jaoks akrediteeritud kalibreerimis- või katselaborina;
 4) tagama kolmandale isikule võimalike kahjude hüvitamise, kui need on põhjustatud labori esitatud valest tulemusest.

 (3) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab oma veebilehel tugietaloni laborite nimekirja koos nende ülesannete loeteluga.

§ 21. Legaalmetroloogiaasutus

  Legaalmetroloogiaasutus on Tehnilise Järelevalve Amet, kelle ülesanded on:
 1) teha legaalmetroloogilist ekspertiisi;
 2) anda mõõtevahendite riigisiseseid tüübikinnitustunnistusi;
 3) tunnistada käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud juhul mõõtevahend taadelduks.

4. peatükk Riiklik järelevalve 

§ 22. Riiklik järelevalve

 (1) Käesolevas seaduses, välja arvatud 3. peatükis, ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet. Kaubandustegevuses kasutatavate mõõtevahendite üle teostab kaubandustegevuse seaduses sätestatud pädevuse piires riiklikku järelevalvet ka Tarbijakaitseamet.

 (2) Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse kuulub järelevalve:
 1) kohustuslike mõõtühikute kasutamise üle;
 2) mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise ja pädeva mõõtja üle;
 3) mõõtevahendite vastavushindajana teavitatud asutuste vastavushindamistegevuse üle;
 4) taatluskohustuse täitmise üle;
 5) kohustusliku metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite kasutamise üle;
 6) käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 nimetatud taatluslaborite taatlustegevuse üle;
 7) kinnispaki ja mõõtemahutina kasutatavate pakendite käitlemise ning täitekoguse kontrollimise üle.

§ 23. Riikliku järelevalve erimeetmed

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamise eesmärgil kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 24. Riikliku järelevalve erisused

  Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda ruumi ja territooriumile, kus:
 1) kasutatakse kohustusliku metroloogilise kontrolli alla kuuluvat mõõtevahendit, samuti kohta, kus taadeldakse või hoitakse turule laskmiseks või kasutusele võtmiseks mõeldud mõõtevahendit;
 2) tehakse mõõtevahendi vastavushindamist;
 3) käideldakse kinnispakke või mõõtemahutina kasutatavaid pakendeid.

5. peatükk Vastutus 

§ 25. Mõõtevahendi kasutamise nõuete rikkumine

 (1) Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendi kasutamise kohustuse ja kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oluline kahju, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 26. Taatlusmärgise võltsimine, võltsitud taatlusmärgise müümine ja võltsitud taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamine

 (1) Mõõtevahendi taatlusmärgise võltsimise, võltsitud taatlusmärgise müümise või võltsitud taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 27. Mõõtevahendi taatlemise nõuete rikkumine

 (1) Mõõtevahendi riigisisese taatlemise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 28. Kinnispaki käitlemise nõuete rikkumine

 (1) Kinnispaki käitlemise nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.

§ 29. Menetlus

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.

 (2) Kaubandustegevuses kasutatavate mõõtevahendite puhul on lisaks Tehnilise Järelevalve Ametile käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja ka Tarbijakaitseamet.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 30. Olukorrad, kus riigisisest tüübikinnitustunnistust ei nõuta

  Riigisisest tüübikinnitustunnistust ei nõuta:
 1) enne käesoleva seaduse jõustumist kasutusele võetud üksikeksemplarina toodetud mõõtevahendi kohta;
 2) enne 2016. aasta 30. oktoobrit turule lastud ja kasutusele võetud gaasiarvesti ja gaasi leppekoguse mõõturi, soojusarvesti, kestva dünaamilise toimimisega mõõtesüsteemi vedeliku, välja arvatud vesi, koguse mõõtmiseks ning automaatkaalu, taksomeetri, materiaalmõõtude, dimensioonimõõtevahendi ja heitgaasianalüsaatori kohta, millele on teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud riigisisene tüübikinnitustunnistus.

§ 31. Autoveoseaduse muutmine

Autoveoseaduse (RT I, 11.01.2018, 1) § 77 punkti 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(23) Käesoleva seaduse § 841 lõikes 2 nimetatud alarmsõidukijuht, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud alarmsõidukijuhi tähtajatu koolitustunnistus, peab täienduskoolituse läbima enne 2026. aasta 1. jaanuari.

(24) Käesoleva seaduse § 841 lõikes 3 sätestatut rakendatakse alates 2020. aasta 1. märtsist.

(25) Kuni 2018. aasta 1. juunini kehtinud autoveoseaduse alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud alarmsõidukijuhi koolitaja teatamiskohustus loetakse käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks.”.

§ 32. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduse § 321 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kaevandamisloa omaja ei ole teinud markšeiderimõõdistust, arvutatakse kaevandamisõiguse tasu maapõueseaduse kohaselt määratud hinnangulise kaevandamismahu alusel.

(2) Loa omaja teeb hinnangulise kaevandamismahu alusel esitatud keskkonnatasu deklaratsioonides vajaliku tasaarvestuse loa omaja poolt või käesoleva seaduse § 331 lõike 6 alusel korraldatud markšeiderimõõdistuse tulemuste alusel selles aruandekvartalis, mil markšeiderimõõdistus toimus.

(3) Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on loa omaja poolt või käesoleva seaduse § 331 lõike 6 alusel korraldatud markšeiderimõõdistuse tulemusena tuvastatud mahust väiksem, teeb loa omaja tasaarvestuse mõõdistamise toimumise aruandekvartali keskkonnatasu deklaratsioonis. Tasu arvutamisel võetakse aluseks mõõdistamise toimumise aruandekvartalis kehtiv kaevandamisõiguse tasu määr.

(4) Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on loa omaja poolt või käesoleva seaduse § 331 lõike 6 alusel korraldatud markšeiderimõõdistuse tulemusena tuvastatud mahust suurem, teeb loa omaja tasaarvestuse, parandades eelmiste aruandekvartalite keskkonnatasu deklaratsioonides deklareeritud kaevandamismahtusid. Parandamist alustatakse viimasest esitatud deklaratsioonist. Tasu arvutamisel võetakse aluseks kaevandamisõiguse tasu määr, mis kehtis aruandekvartalis, mille kohta esitatud deklaratsiooni parandatakse.”.

§ 33. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1311 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõidumeerikuid võib paigaldada, remontida või kontrollida ainult äriregistrisse kantud ettevõtja, kes on mõõteseaduse alusel pädevaks mõõtjaks tunnistatud ja registreeritud Maanteeametis.”;

2) paragrahvi 192 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 199 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Nõuded liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusega.”.

§ 34. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduse § 76 lõiked 2, 6, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 35. Mõõteseaduse kehtetuks tunnistamine

Mõõteseadus (RT I, 2004, 18, 132) tunnistatakse kehtetuks.

§ 36. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduse § 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Nõuded politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusega.”.

§ 37. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 204 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 204. Mõõtevahendi riigisisese tüübikinnitustunnistuse taotluse läbivaatamine

Riigisisese tüübikinnitustunnistuse andmise, selle muutmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 240 eurot.”.

§ 38. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 31 ja § 33 punkt 2 jõustuvad 2018. aasta 1. juunil.


1 Nõukogu direktiiv 75/107/EMÜ mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.02.1975, lk 14–20);
nõukogu direktiiv 76/211/EMÜ teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 46, 21.02.1976, lk 1–11), viimati muudetud direktiiviga 2007/45/EÜ (ELT L 247, 21.09.2007, lk 17–20);
nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 39, 15.02.1980, lk 40–50), viimati muudetud direktiiviga 2009/3/EÜ (ELT L 114, 07.05.2009, lk 10–13);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta, tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 75/106/EMÜ ja 80/232/EMÜ ning muudetakse nõukogu direktiivi 76/211/EMÜ (ELT L 247, 21.09.2007, lk 17–20);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/34/EÜ mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (ELT L 106, 28.04.2009, lk 7–24);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250), muudetud direktiiviga 2015/13/EL (ELT L 3, 07.01.2015, lk 42–43).

Eiki Nestor
Riigikogu esimees