Teksti suurus:

Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas

Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas - sisukord
Väljaandja:Sotsiaalkaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.05.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:17.03.2019
Avaldamismärge:RT I, 25.05.2018, 26

Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas

Vastu võetud 23.05.2018 nr 26

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele tööle saamist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas.

§ 2.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) erivajadusega inimene – inimene, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi;
  2) pereliige – abielus, vabaabielus või registreeritud kooselus olev isik ning tema alaneja, üleneja ja külgjoones sugulane, sealhulgas poolõde ja poolvend;
  3) hoolduskoormusega inimene – tööealine isik, kes hooldusvajadusega pereliikme hooldamise tõttu ei saa osaleda või jätkata osalemist tööturul täis- või osalise tööajaga;
  4) hooldusvajadusega inimene – 18-aastane või vanem inimene, kes vajab järelevalvet, juhendamist või abi igapäevaseks toimetulekuks vajalikes toimingutes, sealhulgas kehahooldus, toitumine ja liikumine;
  5) teenuse või toote arendamine – uuringute või kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine Eestis uue teenuse või toote loomiseks, teenuse või toote täiustamiseks või juurutamiseks;
  6) teenuse või toote disainimine – uue teenuse või toote loomine või olemasoleva teenuse või toote arendamine;
  7) uudne lahendus – teenuse või toote väljatöötamist või uuendamist hõlmavate uute ideede ja teadmiste kasutamine;
  8) sotsiaalteenus või toode – isiku või tema pereliikme toimetulekut soodustav teenus või toode.

§ 3.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  Meetme rakendusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.   Vaiete menetleja

  Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal 

§ 5.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on:
  1) inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule suundumise või tööturul jätkamise toetamine;
  2) erivajadusega inimese toimetuleku toetamine tööturule suundumisel või tööturul jätkamise võimekuse suurendamine.

  (2) Toetuse andmise väljundinäitaja on hoolekandeteenuste saajate arv 500 inimest.

§ 6.   Toetatavad tegevused ja sihtrühm

  (1) Toetatav tegevus on Eestis uudse sotsiaalteenuse, välja arvatud sotsiaaltransport, või toote arendamine, testimine või kasutusele võtmine. Toetust antakse väiketoetusena või põhitoetusena.

  (2) Toetatavate tegevuste sihtrühmaks on erivajadusega, hoolduskoormusega ja hooldusvajadusega inimesed.

  (3) Väiketoetus on suunatud esmase idee edasiarendamisele või põhitoetuse taotluste ettevalmistamisele.

  (4) Väiketoetusena toetatavad tegevused on:
  1) olemasoleva olukorra väljaselgitamine ning uuringute ja analüüside tegemine;
  2) äriplaani koostamine;
  3) prototüübi väljatöötamine ja testimine;
  4) koostööpartneri otsimine ja kaasamine;
  5) seminari või töötoa korraldamine;
  6) inkubatsiooniteenuse ostmine;
  7) teenuse või toote disainimine;
  8) IT-lahenduse väljatöötamine.

  (5) Väiketoetus ei ole põhitoetuse taotluse esitamise eelduseks.

  (6) Põhitoetus on suunatud väljatöötatud uudse teenuse või toote või selle prototüübi testimisele või arendamisele ja kasutusele võtmisele sotsiaalvaldkonnas.

  (7) Põhitoetuse raames sihtrühmale teenuse või toote pakkumiseks toetuse taotlemisel on toetatavad järgmised tegevused:
  1) teenuse või toote testimine sihtrühmal vastavalt väljatöötatud lahendusele;
  2) teenuse või toote arendamine vastavalt testimise tulemustele;
  3) teenuse või toote arenduseks vajaliku partnerluse ja koostöövõrgustiku arendamine.

§ 7.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 2016. aasta 1. jaanuar – 2023. aasta 31. detsember.

  (2) Väiketoetuse projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt kuus kuud. Projekti abikõlblikkuse periood ei või olla varasem kui rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäev.

  (3) Põhitoetuse projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 12 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla varasem kui taotlusvooru väljakuulutamise päev.

  (4) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud.

  (5) Projekti tegevused peavad algama hiljemalt nelja kuu jooksul taotluse esitamisest.

§ 8.   Abikõlblikud kulud

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

  (2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.

  (3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (4) Personalikulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruses sätestatule.

  (5) Toetuse saaja ja partneri töötajate välislähetusega või tööülesannete täitmisega seotud päevarahad on abikõlblikud toetuse saaja ja partneri asutusesiseste piirmäärade ulatuses ega tohi ületada Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” sätestatud päevaraha maksuvaba piirmäära.

  (6) Välislähetusega seotud majutuskulud võivad olla maksimaalselt 130 eurot inimese kohta ööpäevas. Riigisisese lähetusega seotud majutuskulud võivad olla maksimaalselt 100 eurot inimese kohta ööpäevas.

  (7) Abikõlblik on mootorsõiduki liisimise kulu, välja arvatud väljaostukohustusega liisingulepingu puhul. Maksimaalne hüvitatav kulu kalendrikuus kokku on 250 eurot koos käibemaksuga.

  (8) Abikõlblik on mootorsõiduki rentimise kulu. Maksimaalne hüvitatav kulu kalendrikuus kokku on 250 eurot koos käibemaksuga.

  (9) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta.

  (10) Abikõlblikud on sisseostetud uuringu, analüüsi, tehnilise teadmise ja tootearenduseks otseselt vajaliku tarkvaralitsentsi kulud ning projekti tegevuste elluviimisega otseselt seotud nõustamise kulud.

  (11) Abikõlblik on toetuse saaja või partneri konverentsi, seminari, kursuse või töötoa osalemise tasu.

  (12) Abikõlblikud on projekti tulemuste levitamiseks koosoleku või töötoa korraldamise kulud.

  (13) Abikõlblikud on toetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud.

  (14) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

  (15) Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Lubatud ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad kulud.

  (16) Väiketoetuse raames on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3–15 sätestatule abikõlblikud järgmised projektiga seotud kulud:
  1) ettevõtluse inkubatsiooniteenus;
  2) sisutegevuse elluviimiseks uue või kasutatud masina, välja arvatud mootorsõiduk, või seadme rentimine või ostmine või hilisema väljaostukohustusega liisingulepingu alusel kasutamine vastavalt masina või seadme tegelikule kasutamise määrale projekti raames. Kui projekti raames soetatud masina või seadme tavapärane kasulik eluiga on projekti abikõlblikkuse perioodist pikem, loetakse abikõlblikeks kuludeks vaid masina või seadme kasutamisega seotud kulud, mis on otseselt seotud projekti elluviimisega ja mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil;
  3) materjali või tarviku soetamine.

  (17) Käesoleva paragrahvi lõike 16 punktides 2 ja 3 nimetatud kulu kokku ei tohi ületada 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

  (18) Põhitoetuse raames on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3–15 sätestatule abikõlblikud järgmised projektiga seotud kulud:
  1) sisutegevuse elluviimiseks uue või kasutatud masina, välja arvatud mootorsõiduk, või seadme rentimine või ostmine või hilisema väljaostukohustusega liisingulepingu alusel kasutamine vastavalt masina või seadme tegelikule kasutamise määrale projekti raames. Kui projekti raames soetatud masina või seadme tavapärane kasulik eluiga on projekti abikõlblikkuse perioodist pikem, loetakse abikõlblikeks kuludeks vaid masina või seadme kasutamisega seotud kulud, mis on otseselt seotud projekti elluviimisega ja mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil;
  2) sertifitseerimisteenuse kasutamine, andmetele ligipääsu ja litsentseeritud patendi taotlemine, tootearenduseks otseselt vajaliku tarkvaralitsentsi soetamine ning tootearenduse projekti elluviimisega otseselt seotud nõustamine;
  3) materjali või tarviku soetamine;
  4) veebipõhise lahenduse loomine ja täiendamine.

  (19) Käesoleva paragrahvi lõike 18 punktides 1 ja 3 nimetatud kulu kokku ei tohi ületada 50% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

  (20) Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks;
  2) mootorsõiduki või kinnisasja ostmine või liisimine;
  3) mootorsõiduki remont ja tarvikud;
  4) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;
  5) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste osutamine;
  6) sotsiaaltransporditeenuse osutamine;
  7) ehitamine ja sellega seotud materjalid.

§ 9.   Toetuse osakaal ja piirsumma

  (1) Väiketoetuse vähim summa on 15 000 eurot ja suurim summa 40 000 eurot projekti kohta.

  (2) Põhitoetuse vähim summa on 50 000 eurot ja suurim summa 300 000 eurot projekti kohta.

  (3) Väiketoetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 85%. Põhitoetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on:
  1) kohaliku omavalitsuse asutusele 85%;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata taotlejale 65%.

§ 10.   Riigiabi

  Kui väiketoetuse ja põhitoetuse raames antav abi on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses, kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi ning järgitakse konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 11.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 punktides 1–5 sätestatud nõuetele.

  (2) Taotleja võib esitada igas taotlusvoorus ainult ühe taotluse.

  (3) Taotlejaks või partneriks võib olla juriidiline isik, riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse asutus.

  (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi, ei tohi taotlejale või partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta või kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

§ 12.   Taotleja kohustused

  (1) Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused.

  (2) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 13.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotluses märgitud toetuse ja omafinantseeringu osakaal on kooskõlas käesoleva määruse §-s 9 sätestatuga;
  2) toetust taotletakse nende kulutuste kandmiseks, mis vastavalt ühendmääruse §-le 2, § 3 lõigetele 1 ja 4 ning käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (3) Taotluse lisana esitatakse teave selle kohta, kas taotlejal on ema- või tütarettevõtteid või omab taotleja või tema füüsilisest isikust osanik või aktsionär mõnes muus äriühingus või omatakse taotleja üle konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju. Teave esitatakse taotleja kontserniliikmete skeemina käesoleva määruse lisa 3 vormil.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 14.   Taotlusvooru avamine

  (1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve.

  (2) Väiketoetuse taotlusvoor on jooksev (edaspidi jooksev taotlemine) ja põhitoetuse taotlusvoor on tähtajaline (edaspidi vooruline taotlemine).

  (3) Rakendusüksus teavitab taotlemise algusajast ja tähtpäevast ning taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.innove.ee vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 15.   Toetuse taotlemise tähtpäev ja taotluse esitamise viis

  (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse e-toetuste keskkonna kaudu:
  1) jooksva taotlemise korral jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve vabade vahendite lõppemiseni, kuid hiljemalt väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks;
  2) voorulise taotlemise väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks.

  (2) Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 16.   Taotluse menetlemine

  (1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

  (2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on jooksva taotlemise korral 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele ning voorulise taotlemise korral kuni 60 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Ühe taotluse raames antakse taotlejale aega puuduste kõrvaldamiseks kokku kuni kümme tööpäeva.

  (5) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

  (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.

§ 17.   Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.

  (2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele.

  (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele;
  2) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  3) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 16 lõikes 5 nimetatud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud;
  4) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

  (4) Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 18.   Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Taotluste hindamise korraldab rakendusüksus.

  (2) Väiketoetuse taotluse hindamise viib rakendusüksus läbi järgmiselt:
  1) iga nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, kompetentset ja usaldusväärset rakendusüksusesisest hindajat;
  2) taotlust hindavad hindajad annavad hinded taotlusele konsensuslikult;
  3) hindajad esitavad täidetud ja mõlema hindaja poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest;
  4) rakendusüksus võib hindamisprotsessi kaasata väliseid nõuandvaid eksperte.

  (3) Nõuetele vastavaks tunnistatud väiketoetuse projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
  1) projekti tegevuste mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 2 punkti;
  2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 5 punkti;
  3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 3 punkti;
  4) toetuse taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti;
  5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkti.

  (4) Väiketaotluste kohta, mille koondhinne on alla 11 punkti või mis on saanud vähemalt ühes hindamiskriteeriumis null punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (5) Põhitoetuse taotluse hindamise viib rakendusüksus läbi järgmiselt:
  1) iga nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, kompetentset ja usaldusväärset rakendusüksusevälist hindajat. Hindajate valimise korraldab rakendusüksus ja hindajate nimekirja kinnitab rakendusasutus;
  2) taotlust hindavad hindajad annavad hinded taotlusele konsensuslikult;
  3) hindajad esitavad täidetud ja mõlema hindaja poolt allkirjastatud konsensusliku hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest;
  4) kui hindajad ei jõua käesoleva lõike punktis 3 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, toimub projekti hinnanud hindajate koosolek konsensusele jõudmiseks rakendusüksuse osalusel. Koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht.

  (6) Nõuetele vastavaks tunnistatud põhitoetuse projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
  1) projekti tegevuste mõju meetme tegevuse eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 6 punkti;
  2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 5 punkti;
  3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 3 punkti;
  4) toetuse taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 2 punkti;
  5) projekti mõjuulatus – maksimaalselt 2 punkt.

  (7) Põhitaotluste kohta, mille koondhinne on alla 13 punkti või mis on saanud vähemalt ühes hindamiskriteeriumis null punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (8) Rakendusüksus koostab hindajate antud konsensuslike koondhinnete alusel põhitaotluste lõpliku paremusjärjestuse, milles esimesel kohal on suurima koondhinde saanud taotlus ning kuhu kantakse projektid, mille koondhinne on vähemalt 13 punkti ja mis ei ole saanud üheski hindamiskriteeriumis null punkti.

  (9) Kui põhitoetuse taotluste maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral kõrgema omafinantseeringu määraga taotlusi. Kui omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

  (10) Hindaja ja ekspert peavad eelnevalt kinnitama oma erapooletust taotluse hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui hindaja või ekspert on seotud jooksvas taotlemises hinnatava taotluse või voorulises taotlemises vähemalt ühe esitatud taotluse ettevalmistamise, toetuse taotleja või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast vastavalt taotluse või taotlusvooru taotluste hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus uue hindaja või eksperdi.

  (11) Hindaja ja ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.

§ 19.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

  (1) Jooksva taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille koondhinne on vähemalt 11 punkti ja mis ei ole saanud üheski hindamiskriteeriumis null punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve jääki. Kui selliste taotluste, mille koondhinne on vähemalt 11 punkti ja mis ei ole saanud üheski hindamiskriteeriumis null punkti, rahaline maht on suurem kui projektide rahastamise eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (2) Voorulise taotlemise korral kuuluvad rahuldamisele taotlused, mille koondhinne on vähemalt 13 punkti ja mis ei ole saanud üheski hindamiskriteeriumis null punkti ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole võimalik hinnata taotluse esitamise ajal;
  2) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning riigisisesest andmete kogumise korrast.

  (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

  (5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesolevas määruses nimetatud juhtudel.

  (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

  (7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 20.   Taotluse osaline rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ja järgmistel juhtudel:
  1) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga;
  2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.

  (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse osalise rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes käesoleva määruse § 19 lõigetes 1–4 sätestatust.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (3) Kui taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud taotluse rahuldamise otsuses muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

  (4) Rakendusüksusel on õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (5) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

§ 22.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse kohaselt.

7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 23.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsusele. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra.

  (2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) toetuse taotlemise otsuses sätestatud projekti andmed;
  2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
  3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest kumulatiivselt;
  4) väljundi- ja tulemusnäitajate täitmine kumulatiivselt;
  5) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
  6) projekti mõju läbivatele teemadele.

  (3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul.

  (4) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

§ 24.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Kulud makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punktis 1 ja § 15 lõikes 4 sätestatud tingimustel.

  (3) Toetuse saaja esitab esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi rakendusüksusele 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.

  (4) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 20 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.

  (5) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas oleval vormil ja e-toetuse keskkonna vahendusel.

  (6) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Riigiasutusest taotleja peab maksetaotluse esitamisel lähtuma ühendmääruse § 11 lõikest 3.

  (7) Toetuse saaja peab esimese maksetaotluse esitamise ajaks esitama rakendusüksusele:
  1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
  2) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastava volikirja koopia;
  3) koopia riigihangete korraldamise korrast, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses.

  (8) Rakendusüksus võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (9) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul.

  (10) Kui maksetaotlus erineb esitatud väljamaksete prognoosist rohkem kui 1/3 võrra, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta.

  (11) Kui maksetaotluse kontrollimisel esineb puudus, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus on täidetud.

  (12) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse osast.

8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.   Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
  1) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid rakendusüksuse kehtestatud vormil ja esitab need rakendusüksusele vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud sagedusele. Toetuse saaja peab pidama arvestust ja koguma detailseid isikuandmeid teenuse saajate kohta;
  2) vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 3 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
  3) peab arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6.

  (2) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25.

§ 26.   Toetuse saaja ja partneri õigused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

§ 27.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

§ 28.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

  (3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister

Marika Priske
Kantsler

Lisa 1 Väiketoetuse hindamisleht

Lisa 2 Põhitoetuse hindamisleht

Lisa 3 Taotleja (või projekti kaastaotleja/partneri) kontserni liikmete skeem (nn kontsernipuu)

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json