Teksti suurus:

Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord

Sisukord

Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 25.07.2014, 13

Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord

Vastu võetud 22.07.2014 nr 67

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 51 lõike 4 ja § 52 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesolev määrus reguleerib kõne-, nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega õpilaste klassi, käitumisprobleemidega õpilaste klassi, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi, kasvatusraskustega õpilaste klassi, õpiraskustega õpilaste klassi, lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppel olevate õpilaste klassi, liitpuuetega õpilaste klassi, raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi, väikeklassi ja õpiabirühma õpilaste vastuvõtmise, üleviimise ja väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimusi ja korda.

§ 2.  Hariduslike erivajadustega õpilaste klassi vastuvõtmine ja üleviimine

 (1) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassi (edaspidi erivajadustega õpilaste klass) vastuvõtmise või üleviimise otsustab direktor. Otsuse tegemisel lähtub direktor õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul lapsevanema või eestkostja (edaspidi vanem) nõusolekust.

 (2) Käesoleva määruse §-des 4–9 nimetatud klassi vastuvõtmiseks või üleviimiseks moodustab kooli direktor komisjoni, kes hindab õpilase sobivust ja vajadust õppida kooli erivajadustega õpilaste klassis. Komisjoni koosseisu kuulub teiste isikute seas ka kooli hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija.

 (3) Käesoleva määruse §-des 10–16 nimetatud klassi vastuvõtmise või üleviimise eelduseks on maakondliku nõustamiskomisjoni soovitus ning §-des 17–18 nimetatud õppe puhul üleriigilise nõustamiskomisjoni soovitus.

 (4) Käesoleva määruse §-des 5–9 nimetatud klassi vastuvõtmiseks või üleviimiseks esitab õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem kooli direktorile eriarsti tõendi või teatise õpilase tervisliku seisundi kohta ja õppe läbiviimiseks vajalike tingimuste kirjelduse. Otsuse tegemisel lähtub direktor käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoni hinnangust.

 (5) Erivajadustega õpilaste klasside olemasolul kohandatakse kooli õppekava vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas hariduslike erivajadusega õpilaste kohta sätestatule.

 (6) Haridusliku erivajadusega laps võetakse erivajadustega õpilaste klassi õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel kooli õpilaseks vastuvõtmisel. Koolis õppiv õpilane viiakse erivajadustega õpilaste klassi üle vastava haridusliku erivajaduse ilmnemisel õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul. Kui õpilane võetakse vastu kooli õpilaste nimekirja, siis esitab õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem täiendavalt ka haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määruse nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord” §-s 3 sätestatud dokumendid ja õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi.

2. peatükk Kooli direktori otsusel erivajadustega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus 

1. jagu Kooli direktori otsusel erivajadustega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus 

§ 3.  Õpiabirühma vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja välja kujunemata õpioskustega põhikooli õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile, õpetuse diferentseerimisele ja individualiseerimisele ei suuda täita põhikooli riiklikust õppekavast tulenevaid klassi ainekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust, või õpilane, kellel on logopeedilised probleemid.

 (2) Õpiabirühma võib vastu võtta ka lihtsustatud või toimetulekuõppel oleva õpilase, kes õpib klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava alusel.

 (3) Õpilane võetakse õpiabirühma vastu individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel erivajadustega õpilaste õppe koordineerija ettepanekul, vanema nõusolekul ja kooli direktori otsusel.

 (4) Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi. Vajadusel võib tunde läbi viia ka pärast õppetunde.

 (5) Õpiabirühma tundide maht määratakse hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija ettepanekul õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuvalt.

 (6) Õpilasele koostatakse õpiabirühma tundideks individuaalne õppekava lähtudes vastava klassi- või aineõpetaja töökavast või õpilasele koostatud individuaalsest õppekavast. Klassi- või aineõpetaja töökavas kirjeldatakse õpiabirühmas osalevale õpilasele klassitöös kohaldatavad meetmed õppe individualiseerimiseks ja hindamiseks. Logopeedilist abi vajavale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava juhul, kui logopeedilise uuringu ja hinnangu alusel õpilase logopeediline probleem tekitab ajutist ainealast õpiraskust või võib olla välja kujunemata õpioskuste põhjuseks, mis takistab klassi- või aineõpetaja töökavas kirjeldatud õpitulemuste omandamist.

 (7) Õpiabirühma tundides viiakse läbi järgmisi tegevusi:
 1) kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja õpivilumusi nendes õppeainetes, milles õpilasel on raskusi klassi- või aineõpetaja töökavas sätestatud õpitulemuste saavutamisega;
 2) arendatakse kognitiivseid oskusi;
 3) korrigeeritakse kõnepuudeid ja arendatakse suulist ja kirjalikku kõnet lähtuvalt kõnepuude mehhanismist või olemusest;
 4) viiakse vajadusel läbi individuaal- või rühmaõpet õpilastele, kellele maakondlik või üleriigiline nõustamiskomisjon on soovitanud õpet eriklassi tingimustel, aga kes on kaasatud tavaklassi.

 (8) Õpilasele rakendatud tugimeetme tõhusust hinnatakse õpilasega tegelevate spetsialistide meeskonna ja klassi- või aineõpetajate poolt vähemalt kord poolaastas ning tulemused fikseeritakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil.

2. jagu Kooli direktori otsusel ja kooli komisjoni soovitusel erivajadustega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus 

§ 4.  Käitumisprobleemidega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Käitumisprobleemidega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kes eirab õpetajate nõudmisi ja rikub järjepidevalt koolis kehtivaid käitumisnorme.

 (2) Käitumisprobleemidega õpilaste klassi võib vastu võtta või üle viia 4.–9. klassi õpilasi tähtajaliselt, mille määrab kooli direktor kooli komisjoni ettepanekul.

 (3) Õppetöö läbiviimisel pööratakse tähelepanu õpilaste käitumisharjumuste korrigeerimisele, soovitud käitumismallide, sotsiaalsete oskuste ning õpioskuste omandamisele.

 (4) Õpilastele koostatakse koostöös vanemaga individuaalne või klassipõhine käitumise tugikava.

 (5) Õpilasele tagatakse vastavalt vajadusele eripedagoogilise, logopeedilise, psühholoogilise ja sotsiaalpedagoogilise abi ning nõustamisteenuse kättesaadavus.

 (6) Käitumisprobleemidega õpilase individuaalse käitumise tugikavas püstitatud eesmärkide täitmist hinnatakse õpilasega tegelevate spetsialistide poolt vähemalt kord poolaastas, vajadusel kaasatakse õppenõustamise keskuse spetsialiste ja õpilase vanemaid.

 (7) Kui õpilase käitumine ei ole paranenud või käitumisprobleemid on süvenenud, soovitab kool vanemal pöörduda õppenõustamise keskuse poole pedagoogiliste-psühholoogiliste ja/või kliiniliste uuringute läbiviimiseks, et selgitada välja käitumisprobleemide põhjused ning saada edasisi õppe korralduse soovitusi õpikeskkonna ja kohaldatavate meetmete muutmiseks.

§ 5.  Liikumispuudega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Liikumispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud piiratud või raskendatud liikumisvõimest, mille on põhjustanud:
 1) kesk- ja perifeerse närvisüsteemi-, liigese-, selja-, luu- ja kõhre-, pehmete kudede haigused või
 2) kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad.

 (2) Kooli õppekeskkonda kohandatakse lähtuvalt õpilaste erivajadustest tingitud piiratud liikumisvõimest.

 (3) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivale õpilasele tagab kool eripedagoogilise abi, vajadusel logopeedilise abi ja õppemetoodika rakendamise ning jõukohase õppevara kasutamise.

 (4) Kool korraldab õpilasele individuaal- või rühmatundidena füsioteraapiat.

 (5) Õpilasele tagatakse rehabilitatsiooniplaani olemasolul koostöös vanemaga rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

§ 6.  Kõnepuudega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Kõnepuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud primaarsest raskest kõnepuudest, mis on neuroloogi või psühhiaatri ja logopeedi poolt diagnoositud.

 (2) Koolis korraldatakse ja tagatakse õpilasele logopeediline abi individuaalselt või grupis lähtuvalt õpilase puudest ja suulise või kirjaliku kõne arengu tasemest.

§ 7.  Kuulmispuudega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Kuulmispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud:
 1) kuulmispuudest keskmises kõnepiirkonnas (sagedusel 500–4000 Hz) 50–100 db ja sellest tulenevast alakõnest või
 2) hiliskurdistumisest koolieelses või koolieas, kui kõne on osaliselt või täielikult säilinud või
 3) kurtusest ja sensoorsest alaaliast.

 (2) Õppekeskkond kohandatakse vastavalt puude spetsiifikale. Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse maksimaalselt visualiseeritud õpet erinevate tehniliste vahendite (arvuti, projektor, dokumendikaamera jt) kaasabil.

 (3) Koolis tagatakse õpilasele hääldus- ja kuuldekorrektsiooniks vajalik surdologopeediline abi.

 (4) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivatele õpilastele tagatakse koolis eripedagoogilise õppemetoodika ja abi rakendamine ning jõukohase õppevara kasutamine.

 (5) Õpilasele tagatakse rehabilitatsiooniplaani olemasolul koostöös vanemaga rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

§ 8.  Nägemispuudega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Nägemispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud nägemisfunktsioonide kahjustusest:
 1) nägemisteravus paremini nägeval silmal 0–0,05 (pimedad) või
 2) nägemisteravus paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga 0,05–0,3 või
 3) tsentraalne skotoom ja vaateväli väiksem kui 30 kraadi.

 (2) Õppekeskkond kohandatakse vastavalt puudespetsiifikale.

 (3) Õppetöö korraldamisel kasutatakse spetsiaalselt väljatöötatud ja kohandatud õppevahendeid ja õppevara (punktkirjaõpikud jmt).

 (4) Koolis tagatakse õpilasele individuaaltundidena füsioteraapiline teenus rühi, motoorika ja koordinatsiooni arendamiseks.

 (5) Õpilaste orienteerumis- ja liikumisoskusi ning igapäevaelu oskusi arendatakse individuaal- või rühmatundides.

 (6) Õpilasele tagatakse vajadusel logopeediline abi.

 (7) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivatele nägemispuuetega õpilastele tagatakse koolis eripedagoogilise õppemetoodika ja abi rakendamine ning jõukohase õppevara kasutamine.

 (8) Õpilasele tagatakse rehabilitatsiooniplaani olemasolul koostöös vanemaga rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

§ 9.  Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud rasketest kroonilistest somaatilistest haigustest, millega kaasneb säästva päevarežiimi, pideva ravi ja rehabilitatsiooni vajadus ning mida tavaklassi tingimustes ei ole võimalik rakendada.

 (2) Õppetöö korraldamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat õppemetoodikat.

 (3) Õpilasele tagatakse vajadusel logopeediline abi.

 (4) Õpilase päevakava, sealhulgas tunniplaani koostamisel lähtutakse õpilase terviseseisundist tulenevatest erivajadusest.

 (5) Õpilasele tagatakse meditsiinilise teenuse ja ravi kättesaadavus.

 (6) Õpilasele tagatakse rehabilitatsiooniplaani olemasolul koostöös vanemaga rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

3. peatükk Maakondliku nõustamiskomisjoni soovitusel erivajadustega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus 

1. jagu Maakondliku nõustamiskomisjoni soovitusel õpiraskustega, lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivate ja liitpuuetega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus 

§ 10.  Õpiraskustega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Õpiraskustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud õpivilumuste spetsiifilistest häiretest, mille tõttu on raskendatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutamine.

 (2) Õppetöö korraldamisel kasutatakse kohandatud ja jõukohaseid õppematerjale, abimaterjale ning rakendatakse eripedagoogilise sekkumise põhimõtteid ning vajadusel tagatakse logopeediline abi.

§ 11.  Lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kellele tema intellektuaalsete võimete tõttu ei ole jõukohane põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutamine.

 (2) Õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel kõikides õppeinetes.

 (3) Koolis tagatakse õpilastele eripedagoogilise õppemetoodika rakendamine ja jõukohase õppevara kasutamine ning vajadusel logopeediline abi.

 (4) Õpilasele tagatakse rehabilitatsiooniplaani olemasolul koostöös vanemaga rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

§ 12.  Toimetulekuõppel olevate õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Toimetulekuõppel olevate õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud mõõdukast intellektipuudest.

 (2) Õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetulekuõppe tasemel.

 (3) Koolis tagatakse õpilastele puudespetsiifilise eripedagoogilise õppemetoodika rakendamine ja jõukohase õppevara kasutamine ning vajadusel logopeediline abi.

 (4) Õpilasele tagatakse rehabilitatsiooniplaani olemasolul koostöös vanemaga rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

§ 13.  Hooldusõppel olevate õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Hooldusõppel olevate õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud raskest või sügavast intellektipuudest.

 (2) Õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel hooldusõppe tasemel.

 (3) Õppetegevus korraldatakse nii individuaalse kui grupitöö kaudu.

 (4) Koolis tagatakse õpilastele puudespetsiifilise eripedagoogilise õppemetoodika rakendamine ja jõukohase õppevara kasutamine ning vajadusel logopeediline abi.

 (5) Õpilasele tagatakse rehabilitatsiooniplaani olemasolul koostöös vanemaga rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

§ 14.  Liitpuudega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Liitpuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud kahest või enamast kombineeritud puudest ja kellele ei ole näidustatud õppimine mõnes teises käesolevas määruses sätestatud erivajadustega õpilaste klassis.

 (2) Õppetööd korraldatakse põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel.

 (3) Õppekeskkond kohandatakse vastavalt puudespetsiifikale.

 (4) Koolis tagatakse õpilasele puudespetsiifilise eripedagoogilise õppemetoodika rakendamine, jõukohase õppevara kasutamine ning vajadusel logopeediline ja füsioteraapiline abi.

 (5) Õpilasele tagatakse rehabilitatsiooniplaani olemasolul koostöös vanemaga rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

2. jagu Maakondliku nõustamiskomisjoni soovitusel psüühika- ja käitumishäirega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus 

§ 15.  Kasvatusraskustega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Kasvatusraskustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle III kooliastme õpilane, kes süstemaatiliselt ei täida koolikohustust või kellel on korduv ja püsiv düssotsiaalne, agressiivne või delikventne käitumine.

 (2) Koolis koostatakse õpilasele koostöös vanemaga individuaalse käitumise tugikava ning korraldatakse individuaalset ja grupitööd normikohaste käitumisharjumuste korrigeerimiseks ja väärtushinnangute kujundamiseks.

 (3) Vajadusel osutatakse õpilasele eripedagoogilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist.

 (4) Vajadusel viiakse koos kutseõppeasutusega läbi kutseõpet.

§ 16.  Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kellel on psüühikahäirest tulenev normikohasest erinev käitumismuster koos emotsionaalsete häiretega, mis takistab õpilase enda ja teiste õpilaste õppimist tavaklassi tingimustes.

 (2) Õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava alusel või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel.

 (3) Õpilasele tagatakse vajadusel logopeediline abi.

 (4) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel õppivatele õpilastele tagatakse koolis eripedagoogilise õppemetoodika rakendamine ja jõukohase õppevara kasutamine.

 (5) Õpilasele koostatakse koostöös vanemaga individuaalse käitumise tugikava ning korraldatakse individuaalset ja rühmatreeningut sotsiaalsete käitumisoskuste ja soovitud käitumismallide omandamiseks.

 (6) Õpilasele korraldatakse vajadusel psühhoteraapia teenuse kättesaadavus vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt.

 (7) Õpilasele tagatakse rehabilitatsiooniplaani olemasolul koostöös vanemaga rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

4. peatükk Üleriigilise nõustamiskomisjoni soovitusel väikeklassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamine 

§ 17.  Väikeklassi vastuvõtmine, üleviimine ja õppekorraldus

 (1) Väikeklassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kellel on raskest kroonilisest psüühikahäirest tulenev püsiv normikohasest erinev käitumismuster ja/ või õpivõime langus, mis takistavad õpilase enda ja teiste õpilaste õppimist ning ohustavad turvalisust tavaklassis (näiteks autismi spektri häired, sõltuvushäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäired/keskendumisraskused, füüsiline vägivaldsus kaaslaste suhtes, agressiivsus keskkonna suhtes) või kes on lastepsühhiaatri poolt suunatud pikaajalisele rehabilitatsiooniteenusele.

 (2) Väikeklassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane tähtajaliselt, mille määrab üleriigiline nõustamiskomisjon.

 (3) Õpetamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat struktureeritud õppekorraldust, õppemetoodikat ja jõukohast õppevara ning vajadusel tagatakse õpilasele logopeediline abi.

 (4) Koolis võimaldatakse õpilasele rehabilitatsiooniplaani või sotsiaalprogrammi rakendamine või ravi kättesaadavus õpilase psühhosotsiaalseks abistamiseks ning käitumise korrigeerimiseks.

 (5) Vajadusel korraldatakse koolis psühhoteraapia teenuse kättesaadavus vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt.

 (6) Õpilasele rakendatud tugimeetmete tõhusust hinnatakse õpilasega tegelevate spetsialistide meeskonna poolt koostöös õpilase vanemaga vähemalt poolaastas ning tulemused fikseeritakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil ja rehabilitatsiooni plaanis.

 (7) Kui üleriigilise nõustamiskomisjoni määratud tähtaja möödumisel ilmneb vajadus jätkata õpet väikeklassis, siis esitab vanem või vanema nõusolekul kool üleriigilisele nõustamiskomisjonile põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks.

§ 18.  Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamine

 (1) Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse erandjuhtudel väga raske ja püsiva psüühikahäirega õpilasele, kes on laste psühhiaatri otsusega suunatud pikaajalisele rehabilitatsiooniteenusele või kohtumääruse alusel suunatud sotsiaalhoolekande asutusse ja üleriigiline nõustamiskomisjon on soovitanud ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamist.

 (2) Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse õpilasele, kellele on määratud raske või sügav puudeaste ning kellel on psüühilise tegevuse eripärast tulenev äärmuslik ja püsiv normikohasest erinev käitumismuster, mis ohustab õpilase enda ja teiste õpilaste õppimist ning turvalisust klassi tingimustes (ennast vigastav või apaatne käitumine; enda ja teiste suhtes ohtlikult agressiivne, destruktiivne, vägivaldne ja impulsiivne käitumine) ja nõuab pidevat täiskasvanute järelevalvet.

 (3) Õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel.

 (4) Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse tähtajaliselt, mille määrab üleriigiline nõustamiskomisjon.

 (5) Õpetamisel kasutatakse haridusliku erivajaduse spetsiifikast tulenevat struktureeritud õppekorraldust, eripedagoogilise õppemetoodika rakendamist ja jõukohast õppevara ning vajadusel tagatakse õpilasele logopeediline abi.

 (6) Koolis võimaldatakse õpilasele rehabilitatsiooniplaani või sotsiaalprogrammi rakendamine või ravi kättesaadavus õpilase psühhosotsiaalseks abistamiseks ning käitumise korrigeerimiseks.

 (7) Vajadusel korraldatakse koolis psühhoteraapia teenuse kättesaadavus vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt.

 (8) Õpilasele rakendatud tugimeetmete tõhusust hinnatakse õpilasega tegelevate spetsialistide meeskonna poolt vähemalt kord poolaastas ning tulemused fikseeritakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil ja rehabilitatsiooni plaanis.

 (9) Kui üleriigilise nõustamiskomisjoni määratud tähtaja möödumisel ilmneb vajadus jätkata ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet, siis esitab vanem või vanema nõusolekul kool üleriigilisele nõustamiskomisjonile põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks.

5. peatükk Erivajadustega õpilaste klassist väljaarvamine 

§ 19.  Erivajadustega õpilaste klassist väljaarvamine

  Õpilane arvatakse kooli direktori otsusega erivajadustega õpilaste klassist välja:
 1) õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema kirjaliku taotluse alusel või
 2) nõustamiskomisjoni või eriarsti otsuse alusel, kui pärast täiendavaid uuringuid on tuvastatud, et õpilasel ei esine hariduslikku erivajadust, mis on aluseks erivajadustega õpilaste klassis õppimiseks.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 20.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Haridus- ja teadusministri 23. detsembri 2010. a määrus nr 76 „Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 21.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2014. a.

Jevgeni Ossinovski
Minister

Mart Laidmets
Üld- ja kutsehariduse asekantsler kantsleri ülesannetes