Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus
Vastu võetud 19.06.2023 nr 35
RT I, 20.06.2023, 9
jõustumine 23.06.2023
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 06.12.2023 | RT I, 09.12.2023, 1 | 12.12.2023 |
| 22.07.2024 | RT I, 25.07.2024, 1 | 28.07.2024, osaliselt kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 23.06.2023 ja 01.01.2024 |
| 22.07.2024 | RT I, 25.07.2024, 2 | 28.07.2024 |
Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek” erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” meetme nr 21.6.1.2 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus” sekkumise nr 21.6.1.21 „Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.
(2) [Kehtetu - RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(3) Määrust ei kohaldata:
1) biomassiga seotud projektidele, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumile;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 sätestatud juhtudel.
(4) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond.
(5) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele ja rahuldamisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, aruandlusele, toetuse saaja kohustuste kohta ja kõigele muule määruses esitatule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega.
(6) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.
§ 2. Riigiabi
(1) Toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.
(2) Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest:
1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevus) projektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
[RT I, 25.07.2024, 1 - jõust. 28.07.2024, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024]
2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
3) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses või investeeringuteks ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses või ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 47 tähenduses ning nendele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust, või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
4) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga” (ELT C 528, 30.12.2021, lk 10–18) (edaspidi IPCEI teatis) tähenduses;
5) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
[RT I, 25.07.2024, 2 - jõust. 28.07.2024]
(21) Tõhus koostootmine on koostootmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56) artikli 2 lõike 34 tähenduses.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(3) Määrust ei kohaldata:
1) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale, kes on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses raskustes olev ettevõtja;
2) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;
3) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;
4) üldise grupierandi määruse alusel toetuse saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 kehtestatud juhtudel;
[RT I, 25.07.2024, 1 - jõust. 28.07.2024]
5) IPCEI teatise punktis 10 sätestatud juhtudel.
(4) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat.
[RT I, 25.07.2024, 1 - jõust. 28.07.2024, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024]
(5) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.
§ 3. Terminid
Käesoleva määruse tähenduses:
1) alginvesteering on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49 tähenduses uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate esmakordse tööstusliku kasutuselevõtuga seotud investeering materiaalsesse või immateriaalsesse varasse uue ettevõtja asutamiseks, olemasoleva ettevõtja tootmisvõimsuse suurendamiseks, ettevõtja toodangu mitmekesistamiseks toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täielikuks ümberkorraldamiseks;
2) põhimõte „ei kahjusta oluliselt” on nõue, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
3) IPCEI projekt on projekt, mis vastab IPCEI teatises sätestatule ja millele abi andmiseks on vaja Euroopa Komisjoni lubavat otsust;
4) IPCEI projekti eelteatis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Euroopa Komisjonile esitatud projekt koos lisade ja lisateabega, et saada Euroopa Komisjonilt IPCEI teatise alusel riigiabi andmiseks lubav otsus;
5) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele;
6) projektiplaan on tegevuskava, mis sisaldab projektiga elluviidavaid tegevusi ja nende oodatavaid tulemusi, uudsust ja innovaatilisust, turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi;
7) rakendusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 85 tähenduses kavandatud TA-tegevus või oluline uuring uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste väljatöötamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus, ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil;
8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele;
81) taastuvallikatest toodetud energia on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 109 sätestatud nõuetele vastav taastuvenergia;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
9) TA-tegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine;
10) teadmusmahukas piloottaristu on taristu, mille hulka kuuluvad TA-tegevuse ja innovatsiooni tulemusel loodud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks rajatavad katserajatised, näidistehased ja nende täiustamine või uuenduslikud seadmed ja rajatised, mille rajamise ja rakendamisega kaasneb TA-tegevus ja innovatsioon ning mida kasutatakse katsefaasile järgnevates etappides ja partiidena tootmise sisseseadmisel, kui ei ole hõlmatud masstootmine ega müük;
11) teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on teadusorganisatsioon ja teadmisi levitav organisatsioon või teadusasutus, kes üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 kohaselt on ülikool või uurimisinstituut, tehnoloogiasiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus, mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust staatusest või rahastamise viisist, on sõltumatult teha alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi;
12) teostatavusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 87 kohaselt projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated;
13) tootearendus on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 kohaselt uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamine;
14) turutingimused on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 39a kohaselt pooltevahelise tehingu tingimused, mis ei erine nendest, mis oleksid kehtinud sõltumatute ettevõtjate vahel, ja mille kohta puudub kokkulepe;
15) tõhus koostöö on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 kohaselt koostöö vähemalt kahe sõltumatu poole vahel teadmiste või tehnoloogia vahetamiseks või ühise eesmärgi saavutamiseks tööjaotuse abil, kus koostööd tegevad pooled määravad ühiselt koostööprojekti valdkonna, aitavad seda ellu viia ning jagavad koostöö riske ja tulemusi;
16) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumitele.
§ 4. Toetuse eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse eesmärk on mitmekesistada ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste elluviimise tulemusel Ida-Viru maakonna majandust, aidata luua piirkonda suure lisandväärtusega töökohti ja seeläbi kasvatada Ida-Viru maakonna ettevõtjate konkurentsivõimet.
(2) Toetuse andmise tulemusena:
1) kasvab Ida-Viru maakonna ettevõtjate TA-tegevuse kulutuste osakaal, mida arvestatakse protsendina sisemajanduse kogutoodangust;
2) kasvab Ida-Viru maakonnas TA-tegevusega tegelevate ettevõtjate arv;
3) arendavad Ida-Viru maakonna ettevõtjad või Ida-Viru maakonda toetuse toel investeerivad ettevõtjad välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi uusi või oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid;
4) osalevad Ida-Viru maakonna ettevõtjad või Ida-Viru maakonda investeerivad ettevõtjad IPCEI projektidega seotud väärtusahelates.
(3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
1) toetatavad ettevõtjad;
2) toetustega toetatavad ettevõtjad.
(4) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:
1) toetatavates ettevõtjates loodud töökohad;
2) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust.
(5) Toetatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ja strateegia „Eesti 2035” sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” saavutamisse.
(6) Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja lõikes 5 nimetatud sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega:
1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest;
2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest;
3) TA-tegevuse kulud erasektoris;
4) ressursitootlikkus;
5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;
6) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
7) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
8) ligipääsetavuse näitaja.
§ 5. Rakendusüksus ja rakendusasutus
(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).
§ 6. Koostööprojektide riigiabi tingimused, leping ja intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted
(1) Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine nähakse ette koostöölepingus.
(2) Koostöölepingus määratakse TA-asutusest partnerile makstava tasu tingimused. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turutingimustega.
(3) Kui toetuse saaja ja TA-asutus viivad koostööprojekti ellu ühiselt, ei saa toetuse saaja koostöö tingimuste tõttu TA-asutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–45) (edaspidi TAI raamistik) punktis 28 toodud tingimus.
(4) TA-asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turutingimustele, kui nimetatud tasu võimaldab TA-asutusel neist õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis 29 esitatud tingimus.
(5) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole täpselt teada teadustöö tulemusel tekkiv intellektuaalomandi õigus või selle turutingimustele vastav hind, tagab toetuse saaja, et lõikes 4 sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt.
(6) Lõikes 1 nimetatud koostöölepingus peab olema säte, mille kohaselt on pärast teadustöö tegemist võimalik tasu suurus üle vaadata, lähtudes teadustöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turutingimustele vastavast hinnast.
2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetatakse tegevusi, mis aitavad saavutada §-s 4 nimetatud eesmärke ja tulemusi:
1) rakendusuuring;
2) tootearendus;
3) teostatavusuuring;
4) punktides 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine;
5) uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva teadmusmahuka piloottaristu rajamine;
6) IPCEI projekti elluviimine;
7) projekteerimine, infrastruktuuri arendamine, võrkudega liitumine ja muud tugitegevused, mis on seotud uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva teadmusmahuka piloottaristu rajamisega;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
8) projekti ettevalmistava tegevusena konsulteerimine.
[RT I, 25.07.2024, 2 - jõust. 28.07.2024]
(2) Lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi toetatakse koos lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega. Lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevust toetatakse koos lõike 1 punktides 1, 2, 5 või 6 nimetatud tegevusega.
[RT I, 25.07.2024, 2 - jõust. 28.07.2024]
(3) Lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevusi toetatakse üksnes koos uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva teadmusmahuka piloottaristu rajamisega.
(4) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi võib ellu viia tõhusa koostööna.
(5) Projekt hõlmab tõhusa koostöö, kui on täidetud üks järgmine tingimus:
1) projekti viivad ellu üksteisest sõltumatud ettevõtjad, kellest vähemalt üks on VKE, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest või
2) projekti viivad ellu ettevõtja ja vähemalt üks TA-asutus, kes kannab vähemalt kümme protsenti abikõlblikest kuludest ja kellel on õigus uuringutulemusi avaldada.
(6) Teadmusmahuka piloottaristu rajamine, kui abi taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 14, peab vastama alginvesteeringule. Suurettevõtja puhul on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 nimetatud investeeringud materiaalsesse või immateriaalsesse varasse seoses uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga, mille puhul peab uuel tegevusalal olema olemasolevast tegevusalast erinev justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) esitatud neljast numbrist koosnev kood.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(61) Teadmusmahuka piloottaristu rajamine taastuvallikatest toodetud energia tootmise edendamiseks peab vastama üldise grupierandi määruse artikli 41 lõigetes 1a, 2, 3, 4 või 4a sätestatud tingimustele.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(62) Teadmusmahuka piloottaristu rajamiseks taastuvallikatest toodetud energia tootmise edendamiseks võib abi anda ainult seoses uute või uuendatud tootmisvõimsustega.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(63) Kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 47, peab teadmusmahuka piloottaristu rajamiseks tehtav investeering vastama nimetatud määruse artikli 47 lõigetes 2–6 esitatud tingimustele.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(7) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende elluviimiseks kohustusi enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud juhul kui abi antakse vähese tähtsusega abina.
(8) IPCEI teatise alusel saab toetust taotleda IPCEI projektile, mille kohta on Euroopa Komisjon teinud lubava otsuse.
(9) Kui projekti lõike 1 punktides 1–4 ja 6 sätestatud tegevuse asukoht on väljaspool Eestit, peab tegevus vastama ühissätete määruse artikli 63 lõikele 4.
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuste elluviimise kulud:
1) projektiga seotud taotleja ja partneri töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 sätestatule;
2) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti tarbeks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
3) projekti abikõlblikkuse perioodil ostetud või renditud vahendite ja seadmete soetamise kulud proportsionaalselt nende kasutusajale projektis;
4) materjali ja tarvikute kulud.
(2) Kui omandatakse lõike 1 punktis 3 nimetatud vahendeid ja seadmeid ning projektis ei kasutata neid kogu kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.
(3) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud patentide ja muude immateriaalsete varade, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud.
(4) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimise kulud:
1) materiaalse vara omandamise ja rentimise kulud;
2) immateriaalse vara omandamise ja rentimise kulud.
(41) Kui § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks antakse toetust kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 41, on abikõlblikud kõik investeeringukulud.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(42) Kui § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks antakse toetust kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 47, on abikõlblikud artikli 47 lõikes 7 nimetatud põhimõtete alusel arvutatud kulud.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(43) Abikõlblik on § 7 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks välise konsultandi teenuse kulu. Väline konsultant ei tohi olla taotleja ega partneri töötaja.
[RT I, 25.07.2024, 2 - jõust. 28.07.2024]
(5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud vara seadistamise, transportimise ja transportimiseks vajaliku veosekindlustuse kulu on abikõlblik juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses.
(6) Suurettevõtjate puhul on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetuse andmisel kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 14 immateriaalse vara kulud abikõlblikud kuni 50 protsendi ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeeringukuludest.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(7) Lõikes 4 nimetatud kulud on abikõlblikud, kui omandatavat või renditavat vara ei ole varem majandustegevuses kasutatud, välja arvatud juhul, kui vara omandab VKEst toetuse saaja või suurettevõtjast toetuse saaja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 51 alapunktis b sätestatud tingimustel.
[RT I, 25.07.2024, 1 - jõust. 28.07.2024, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 23.06.2023]
(8) Lõikes 4 sätestatud rentimise kulu on abikõlblik, kui taotleja on abikõlblikkuse perioodil kapitalirendina renditud vara kasutaja ja kohustub vara pärast rendiperioodi välja ostma.
(81) Maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ja VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast projekti eeldatavat lõpuleviimise kuupäeva.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(9) Lõikes 4 nimetatud vara puhul peab tagama ühissätete määruse artiklis 65 sätestatud kestuse nõude suurettevõtjast toetuse saaja korral vähemalt viis ja VKEst toetuse saaja korral vähemalt kolm aastat projekti lõppemisest ja viimase makse tegemisest alates.
(10) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt IPCEI teatise lisa punktidele a–h, välja arvatud maa omandamise kulud.
(11) IPCEI teatise alusel toetust saava projekti halduskulud on abikõlblikud, kui neid arvutatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest, lähtudes IPCEI teatisest ja Euroopa Komisjoni lubavast otsusest. Ühtse määra arvestus on projektipõhine.
(12) Kui IPCEI teatise alusel toetust saava projekti ühtne määr ei ole IPCEI teatise või Euroopa Komisjoni lubava otsuse põhjal tuvastatav, lähtutakse nende projektide puhul ühissätete määruse artikli 54 alapunkti b kohasest ühtsest määrast.
(13) Abikõlblik on üksnes pangaülekandega tasutud kulu, välja arvatud lõike 1 punktis 3 nimetatud vahendite ja seadmete kasutamise kulu.
(131) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 51 alapunkti a tähenduses uue, kõrgema lisandväärtusega toote tootmise abil ettevõtja tegevuse mitmekesistamiseks, on lõike 1 punktis 3 nimetatud kulud abikõlblikud juhul, kui need ületavad vähemalt 200 protsenti uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele vahetult eelnenud majandusaastal.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(14) Abikõlbmatud on tehingute kulud, mis on tehtud:
1) isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud, välja arvatud juhul, kui tehing nimetatud isikute vahel on projekti eesmärkide saavutamiseks vältimatu ega kahjusta teiste projekti partnerite huvisid;
2) projekti partnerite vahel.
(15) Ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 3, 6 ja 7 sätestatud personalikulud on abikõlbmatud.
(16) Käibemaks on abikõlbmatu kulu.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, ent mitte hiljem kui:
1) 31. detsembril 2026. aastal § 7 lõike 1 punktides 1‒4 ja 6 loetletud tegevuste puhul;
2) 31. oktoobril 2029. aastal § 7 lõike 1 punktides 5 ja 7 loetletud tegevuste puhul.
(3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevus on abikõlblik alates IPCEI projekti eelteatise Euroopa Komisjonile esitamise kuupäevast.
(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud. Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud tegevuste puhul kestab projekti abikõlblikkuse periood kuni 60 kuud.
(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et saavutatav tulemus seondub meetme ja rahastatava projekti eesmärkidega. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust, kuid peab lõppema hiljemalt lõikes 2 sätestatud kuupäevadel.
(6) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et projekti tegevused on ellu viidud. Toetuse saaja peab taotlema projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkata.
(7) Projekt lõpeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja toetuse saajale teinud viimase väljamakse.
§ 10. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 100 000 eurot ja maksimumsumma 5 000 000 eurot.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on rakendusuuringuks:
1) 70 protsenti väikeettevõtja korral;
2) 60 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 50 protsenti suurettevõtja korral.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on rakendusuuringuks, mis hõlmab määruse § 7 lõikes 4 kirjeldatud tõhusat koostööd:
1) 80 protsenti väikeettevõtja korral;
2) 75 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 65 protsenti suurettevõtja korral.
(4) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on tootearenduseks:
1) 45 protsenti väikeettevõtja korral;
2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 25 protsenti suurettevõtja korral.
(5) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on tootearenduseks, mis hõlmab määruse § 7 lõikes 4 kirjeldatud tõhusat koostööd:
1) 60 protsenti väikeettevõtja korral;
2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 40 protsenti suurettevõtja korral.
(6) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on teostatavusuuringuks:
1) 70 protsenti väikeettevõtja korral;
2) 60 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 50 protsenti suurettevõtja korral.
(7) Kui toetust taotletakse määruse § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi esmakaitseks, on toetuse maksimaalne osakaal 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(8) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 14, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus või tehnoloogia, või punktis 7 nimetatud tegevusteks, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
1) 45 protsenti väikeettevõtja korral;
2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 25 protsenti suurettevõtja korral.
(81) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 41, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus või tehnoloogia, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:
1) 45 protsenti, kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punktiga a;
2) 30 protsenti, kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punktiga b;
3) toetuse osakaalu suurendatakse 20 protsendi võrra väikeettevõtjale antava abi korral ja kümne protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjale antava abi korral.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(82) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 47, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus või tehnoloogia, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:
1) 60 protsenti väikeettevõtja korral;
2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 40 protsenti suurettevõtja korral.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(9) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest IPCEI projekti elluviimiseks on IPCEI projekti abikõlbliku kogueelarve osana esitatud riigiabi maksimumsumma osakaal, mis ei ole rohkem kui 2/3 projekti abikõlblikust kogueelarvest ja mille Euroopa Komisjon on heaks kiitnud.
(10) Omafinantseeringu summa peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.
(11) Kui toetust taotletakse kooskõlas VTA määrusega, on toetuse maksimaalne osakaal kõikide § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste osas 80 protsenti abikõlblikest kuludest, sõltumata ettevõtja suurusest.
[RT I, 25.07.2024, 1 - jõust. 28.07.2024]
3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(2) Taotleja võib projekti kaasata eraõiguslikust juriidilisest isikust või TA-asutusest partneri.
(3) Taotleja ja partneri suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) toetust taotletakse projektile, mida viiakse ellu või mille tulemusi rakendatakse Ida-Viru maakonnas;
2) paragrahvi 15 kohaselt läbitud eelnõustamisel on projektiplaanile antud positiivne eelhinnang.
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmised andmeid, kinnitusi ja dokumente:
1) taotleja ja ettevõtjast partneri TA-tegevuse investeeringute maht, müügitulu uutest või oluliselt muudetud tehnoloogiatest, toodetest või teenustest, ettevõtja töötajate arv ja TA-töötajate arv taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal, toetuse taotlemise aastal ja nimetatud andmete muutumise prognoos viiel aastal pärast projekti elluviimise lõppu;
2) üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud andmed;
3) positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan;
4) ingliskeelne projektiplaan juhul, kui eelnõustamise käigus selgus vajadus kaasata taotluse hindamisse väliseksperte;
5) partneri kaasamise korral partneri info vorm, mille on allkirjastanud partneri esindusõiguslik isik;
6) taotleja ja partneri kirjalik kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta;
7) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
8) teave selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti mõningatele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest;
9) teave, kuidas projektiga panustatakse strateegia „Eesti 2035” sihtide saavutamisse ja aluspõhimõtete hoidmisesse;
10) taotleja ja ettevõtjast partneri bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga;
11) dokumendid taotleja kinnistu omandi- või kasutusõiguse kohta, kui toetust taotletakse sellele kinnistule tarnitavate seadmete ostuks, või andmed, et taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolmeks aastaks VKEst taotleja korral ning viieks aastaks suurettevõtjast taotleja korral projekti lõppmakse tegemisest arvates;
12) kinnitus, et § 7 lõike 1 punktides 1–3 ja 6 loetletud tegevuste tulemusi rakendatakse Ida-Viru maakonnas;
13) kinnitus, et § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatis on saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu, või kinnitus, et Euroopa Komisjonile on esitatud IPCEI projekt eelteatis, ning kinnitus, et IPCEI projekti esmane tööstuslik kasutuselevõtt ja sellele järgnev tootmistegevus toimub Eestis;
14) kinnitus, et § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel on rakendusüksusel õigus teha riigiabi teatise esitanud riigiasutusele päring, et saada ligipääs asjakohastele dokumentidele;
15) hinnang, et § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevus vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”;
16) kinnitus, et § 7 lõike 1 punktides 1‒4 ja 6‒8 nimetatud tegevus vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”;
[RT I, 25.07.2024, 2 - jõust. 28.07.2024]
17) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud teadmusmahuka piloottaristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hinnang;
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
18) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõtjasse, kuhu tehakse taotletud abi alusel investeering, ning et taotleja võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on investeering tehtud;
19) kirjeldus § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud teadmusmahuka piloottaristu rajamise ja rakendamisega kaasneva TA-tegevuse ja innovatsiooni tegevuste ja finantseerimisallikate kohta.
(3) Lõike 2 punktides 15 ja 16 nimetatud tegevuse vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” koostamisel lähtub taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30).
(4) Lõike 2 punktis 17 nimetatud kliimakindluse tagamise hinnangu koostamisel lähtutakse rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92).
4. peatükk Toetuse taotlemine
§ 13. Taotlusvooru avamine ja taotluste vastuvõtmine
(1) Rakendusüksus kinnitab enne taotlusvooru avamist või taotluste vastuvõtu alustamist toetatavad tegevused, rahastamise eelarve, taotluste esitamise tähtaja ning taotletava toetuse miinimum- ja maksimumsumma, kooskõlastades need enne rakendusasutusega.
(2) Rakendusüksus teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast, peatamisest, rahastamise eelarvest ning asjaolust, kas toetust taotletakse vooruliselt või jooksvalt, oma kodulehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru või taotluste vastuvõtmise algust.
§ 14. Eelnõustamine
(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise.
(2) Eelnõustamise käigus selgitab rakendusüksus toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks.
(3) Kui projektiplaan vastab § 4 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja panustab vähemalt ühe § 4 lõikes 4 nimetatud meetme tulemusnäitaja saavutamisse, annab rakendusüksus eelnõustamise tulemusena projektiplaanile positiivse eelhinnangu. Positiivne eelhinnang ei tohi toetuse taotluse esitamise hetkel olla vanem kui pool aastat.
(4) Projektiplaani kohta antud positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuse tegemisel siduv.
§ 15. Eelnõustamisel osalemiseks esitatavad andmed
Eelnõustamisel esitab taotleja määruse § 12 lõike 2 punktides 1, 6, 10 ja 11 nimetatud dokumendid ja projektiplaani, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) taotleja strateegiline eesmärk;
2) projekti tegevuste kirjeldus, milles esitatakse arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia uudsus ja turuanalüüs;
3) projekti tegevuste ajakava;
4) projekti tegevuste oodatavad tulemused ja finantsprognoos;
5) projekti tegevuste eelarve ja rahastamisallikad;
6) projektimeeskonna liikmete nimekiri ning iga liikme kohta projekti elluviimiseks vajalike teadmiste, oskuste ja varasemate kogemuste loetelu;
7) projekti tegevuste oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja äritegevusele;
8) dokumendid, mis tõendavad, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega ning taristuinvesteeringu korral on tagatud kliimakindlus või nende puudumisel taotleja hinnang projekti vastavusele § 12 lõike 2 punktides 15 ja 17 esitatule koos ülevaatega, missuguses projekti etapis ja millise tähtajaga need dokumendid koostatakse.
[RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
5. peatükk Taotluste menetlemine
§ 16. Taotluse menetlemise tähtajad
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on voorulise taotlemise korral 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest ja jooksva taotlemise korral 60 tööpäeva taotluse esitamisest.
(2) Taotluse menetlemise aega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel pikendada kuni kümme tööpäeva. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise aja pikendamisest.
(3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole puudusi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul kõrvaldanud.
(5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
§ 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Menetlusse võetud taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavust hindab rakendusüksus.
(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse vastavaks juhul, kui nad vastavad määruses sätestatud nõuetele.
(3) Kui rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
(4) Rakendusüksus hindab projektis esitatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt”, kliimakindluse hinnangu ja dokumentide vastavust § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhenditele. Vajaduse korral kaasab rakendusüksus hindamisse eksperte.
§ 18. Hindamiskomisjoni moodustamine ja ekspertide kaasamine hindamisprotsessi
(1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, kooskõlastades komisjoni koosseisu enne rakendusasutusega.
(2) Rakendusüksus kaasab hindamisse eksperte.
(3) Rakendusüksus avalikustab hindamiskomisjoni koosseisu oma kodulehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.
(4) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.
(5) Rakendusüksus annab hindamise käigus tekkinud küsimustele vastamiseks taotlejale aega kuni kümme tööpäeva. Selle tähtaja võrra pikeneb taotluse menetlemise aeg.
§ 19. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, projekti mõju Ida-Viru maakonna majanduse mitmekesistamisele ja maakonna teadmusmahukate töökohtade loomisele, projekti mõju Ida-Viru maakonna ettevõtjate TA tegevuse kulutuste kasvule, projekti mõju Ida-Viru maakonna TA tegevusega tegelevate ettevõtjate kasvule, projekti mõju Ida-Viru maakonna ettevõtjate rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste uute või oluliselt muudetud tehnoloogiate, protsesside, toodete ja teenuste arvu suurenemisele – osakaal koondhindest 25 protsenti;
2) projekti majanduslik põhjendatus ja taotleja suutlikkus projekti tulemusi meetme eesmärkide täitmiseks rakendada, mille raames hinnatakse projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite suutlikkust äriplaan ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ning taotleja suutlikkust rahastada projekti tulemuste kasutuselevõttu – osakaal koondhindest 35 protsenti;
3) projekti tehnoloogiline põhjendatus, taotleja suutlikkus projekti tehnoloogiliselt ellu viia, mille raames hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos elluviidavate tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti elluviimise metoodikat ja teostatavust, uuringumeeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu – osakaal koondhindest 30 protsenti;
4) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti eelarve põhjendatust ja kuluefektiivsust ning taotleja suutlikkust projektile järgnevate püsikulude rahastamiseks – osakaal koondhindest 5 protsenti;
5) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega, mille raames hinnatakse kuidas projekt aitab kaasa strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele, panustades seeläbi vastavasse strateegia „Eesti 2035” näitajasse – osakaal koondhindest 5 protsenti.
(2) Projekti valikuprotsess viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest.
(3) Rakendusüksus kooskõlastab lõikes 2 nimetatud valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma kodulehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alguskuupäeval.
(4) Taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel skaalal nullist neljani.
(5) Kui taotluse hindamisse kaasatud ekspertide vähemalt ühe lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,00 punkti või lõike 1 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,50 punkti, teeb rakendusüksus hindamiskomisjoni kaasamata taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja taotluse menetlus lõpeb.
(6) Kui eksperdid hindasid projekti lõikes 5 sätestatust kõrgemate hinnetega, hindab projekti hindamiskomisjon, kes teeb rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks, taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepanekuid projekti eesmärkide, tegevuskava, eelarve muutmiseks või projektile lisatingimuste seadmiseks.
(7) Kui hindamiskomisjoni vähemalt ühe lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,00 punkti või lõike 1 punktis 2 esitatud valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,50 punkti või projekti koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb rakendusüksus otsuse jätta taotlus rahuldamata.
(8) Jooksva taotlemise korral menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Voorulise taotlemise korral koostab rakendusüksus projektide koondhinnete alusel taotluste pingerea. Võrdsete näitajatega projektide puhul saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt.
§ 20. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Taotlus rahuldatakse, kui projektile antud hinnete põhjal ei tehta § 19 lõike 5 või 7 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsust. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.
(2) Voorulise taotlemise korral rahuldatakse taotlused pingerea järgi.
(3) Rahuldatud taotluste kogusumma peab mahtuma taotlusvooru toetuse eelarvesse.
(4) Taotluse rahuldamise otsuses nähakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 ette:
1) projekti elluviimise tingimused;
2) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord.
§ 21. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta.
(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotluse esitaja ärinimi;
4) projekti nimetus ja number;
5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
7) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.
§ 22. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt ja tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetuse maksetele tekib toetuse saajal pärast kõrvaltingimuse täitmist.
6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Kui muudetakse ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolusid, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, tehakse seda § 19 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni.
(2) Projektile eraldatud toetuse summa jaotust erinevate § 2 lõikes 2 loetletud riigiabi andmise aluste vahel võib muuta projekti elluviimise käigus tekkinud vajadusest lähtuvalt.
(3) Toetuse summat võib suurendada, kui projekti elluviimise käigus tekib põhjendatud vajadus lisanduvateks kuludeks. Toetuse suurendamine peab olema kooskõlas §-s 10 esitatud piirmääradega ja §-s 2 sätestatud riigiabi reeglitega ning projektide rahastamise eelarve jääk peab võimaldama toetuse summa suurendamist.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse saamist.
(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ning muudatus on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi tingimustega.
(6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.
7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 24. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustusi.
(3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusele toetust saanud VKE tagab, et materiaalse vara asendamisel säilib ettevõtjas majandustegevus kolme aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates ning toetust saanud suurettevõtja tagab, et materiaalse vara asendamisel säilib ettevõtjas majandustegevus viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates. Lõike rakendamisel lähtub toetuse saaja üldise grupierandi määruse artikli 14 punktis 5 esitatud tingimustest.
(4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevusele toetust saanu tagab, et eri eelarveallikatest saadav toetus kokku ei ületa Euroopa Komisjoni lubavas otsuses sätestatud riigiabi maksimumsummat.
§ 25. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) auditeerida raamatupidamise algdokumente (edaspidi kuludokument) ja teha järelevalvetoiminguid;
2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
3) nõuda taotluses esitatud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist;
4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale, kuni tagasinõutud summa on tagasi makstud;
5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses ette nähtust;
6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohus.
(2) Rakendusüksus kohustub:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks;
2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse;
3) pärast abi andmist avaldama riigiabi või vähese tähtsusega abi registris abi saanud IPCEI projekti andmed vastavalt IPCEI teatise punktis 48 sätestatud nõuetele;
4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 2 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;
5) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat taotluse rahuldamise otsusest arvates.
8. peatükk Aruannete esitamine
§ 26. Aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahele jääb vähem kui kuus kuud või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne.
(2) Projekti vahearuandes esitatakse ellu viidud tegevuste kirjeldus võrrelduna projekti taotluses esitatuga ja saavutatud tulemused.
(3) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
1) kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldus;
2) teave projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta;
3) kirjeldus ja hinnang strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta;
4) teave § 7 lõike 1 punktis 5 esitatud tegevuse vastavuse „ei kahjusta oluliselt” põhimõtetele;
5) teave § 7 lõike 1 punktis 5 esitatud tegevuse, mille kestus on vähemalt viis aastat, tulemuste kohta kliimakindluse tagamisel;
6) teave intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ja publikatsioonide kohta.
(4) Rakendusüksus võib projekti vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni või eksperte.
(5) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande 30 tööpäeva jooksul nende esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.
(6) Määruse mõju hindamiseks võib koguda teavet projektide järelaruannete kaudu. Järelaruande vormi ja küsimused koostab ja edastab toetuse saajale rakendusüksus. Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni viie aasta jooksul pärast viimase väljamakse tegemisest.
9. peatükk Toetuse maksmise tingimused
§ 27. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetust makstakse toetuse saajale ühendmääruse § 27 lõike 1 kohaselt või ühendmääruse § 27 lõike 2 kohaselt otse tarnijale või töövõtjale taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste järgi.
(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(3) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse üksnes kuludokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulusid, välja arvatud § 8 lõike 1 punktis 3 nimetatud vahendite ja seadmete kasutuskulud, mida arvutatakse amortisatsiooniarvestuse kaudu.
(4) [Kehtetu - RT I, 09.12.2023, 1 - jõust. 12.12.2023]
(5) Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis.
(6) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab ilma käibemaksuta olema vähemalt 100 eurot.
10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 28. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.
§ 29. Vaiete menetlemine
(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele.
(2) Vaide lahendab rakendusüksus.
[RT I, 25.07.2024, 1 - jõust. 28.07.2024]
(3) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
11. peatükk Määruse rakendamine
[RT I, 25.07.2024, 1 - jõust. 28.07.2024]
§ 30. Määruse rakendamine
(1) 2024. a juulis jõustunud § 2 lõike 2 punkti 1 ja lõike 4 muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. a.
(2) 2024. a juulis jõustunud § 8 lõike 7 muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 23. juunist 2023. a.
[RT I, 25.07.2024, 1 - jõust. 28.07.2024]
Facebook
Twitter