Teksti suurus:

Kutselise kalapüügi võimalused ning «Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe» alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak 2010. aastaks

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Sisukord

Sisukord

Trüki sisukord Peida

Kutselise kalapüügi võimalused ning «Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe» alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak 2010. aastaks - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.10.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:RT I, 25.10.2010, 5

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Järgmine...

Hetkel kehtiv

Võrdle redaktsioone

Kutselise kalapüügi võimalused ning «Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe» alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak 2010. aastaks
[RT I 2010, 6, 26 - jõust. 14.02.2010]

Vastu võetud 29.10.2009 nr 166
RT I 2009, 51, 350
jõustumine 08.11.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.02.2010RT I 2010, 6, 2614.02.2010
05.08.2010RT I 2010, 55, 35515.08.2010
21.10.2010RT I, 25.10.2010, 128.10.2010

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» § 134lõigete 3 ja 32alusel
[RT I 2010, 6, 26 - jõust. 14.02.2010]

§ 1.   Reguleerimisala

  (1)  Määrusega kehtestatakse 2010. aastaks:
  1)  kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
  2)  kutselise kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks kalavarude suhtes, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad;
  3)  kutselise kalapüügi võimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri. 

  (2)  Määrusega kinnitatakse «Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe» alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2010. aastaks eraldatud aastane lubatud saak. 
[RT I 2010, 6, 26 - jõust. 14.02.2010]

§ 11.   Kutselise kalapüügi võimalused Läänemerel kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

  Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel on järgmised:
  1)  räim Läänemere keskosas ja Soome lahes ehk Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonides 25 kuni 27, 28-2, 29 ja 32 – 12 989 tonni;
  2)  räim Liivi lahes ehk ICES-i alarajoonis 28-1 – 8716 tonni;
  3)  tursk Läänemere avaosas, Soome lahes ja Botnia lahes ehk ICES-i alarajoonides 25 kuni 32 – 1143 tonni. 
[RT I, 25.10.2010, 1 - jõust. 28.10.2010]

§ 12.   Kutselise kalapüügi võimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleeritaval veealal kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

  (1)  Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) reguleeritaval veealal on järgmised:
  1)  Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused;
  2)  reguleerimata liigid. 

  (2)  Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NAFO ja Euroopa Liit ei piira. 
[RT I 2010, 6, 26 - jõust. 14.02.2010]

§ 13.   Kutselise kalapüügi võimalused Teravmägede püügipiirkonnas kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

  (1)  Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud krevetti püüda 377 püügipäeva. 

  (2)  Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud krevetipüügil ühel ajal viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. 
[RT I 2010, 6, 26 - jõust. 14.02.2010]

§ 14.   Kutselise kalapüügi võimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni reguleeritaval veealal kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

  (1)  Lubatud püügivõimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritaval veealal on järgmised:
  1)  Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused;
  2)  reguleerimata liigid. 

  (2)  Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NEAFC ja Euroopa Liit ei piira. 
[RT I 2010, 6, 26 - jõust. 14.02.2010]

§ 15.   Kutselise kalapüügi võimalused Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

  (1)  Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 3 toodud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike. 

  (2)  Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas ei piirata. 

  (3)  Edela-Atlandi püügipiirkond on piiratud järgmiste joontega: Lõuna-Ameerika rannikut mööda 10? lõunalaiust kuni 20? läänepikkuseni ja sealt piki 20? meridiaani lõunasse 50? lõunalaiuseni, seejärel mööda 50? paralleeli läände kuni 50? läänepikkuseni, seejärel piki 50? meridiaani lõunasse 60? lõunalaiuseni, siis mööda 60? paralleeli läände 67?16' läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56?22' lõunalaiust ja 67?16' läänepikkust, edasi itta mööda 56?22' lõunalaiust punktini 65?43' läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55?22' lõunalaiust ja 65?43' läänepikkust, 55?11' lõunalaiust ja 66?04' läänepikkust, 55?07' lõunalaiust ja 66?25' läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini. 
[RT I 2010, 6, 26 - jõust. 14.02.2010]

§ 2.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv ning agariku püügimaht Läänemerel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel

  (1)  Harju maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) kastmõrd ehk seisevnoot 8
2) avaveemõrd 80
3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 61
4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 101
5) rivimõrd ehk angerjarüsa 58
6) nakkevõrk 1559
7) 100 õngekonksuga õngejada 76
8) veonoot 1

  (2)  Hiiu maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) kastmõrd ehk seisevnoot 17
2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 250
3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 65
4) rivimõrd ehk angerjarüsa 723
5) nakkevõrk 2198
6) veonoot 3
7) põhjanoot 2
8) 100 õngekonksuga õngejada 200

  (3)  Hiiu maakonnas on kutselisel kalapüügil agariku lubatud püügivõimalus 1500 tonni. 

  (4)  Ida-Viru maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) kastmõrd ehk seisevnoot 30
2) avaveemõrd 30
3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 20
4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 12
5) rivimõrd ehk angerjarüsa 3
6) nakkevõrk 658
7) 100 õngekonksuga õngejada 2

  (5)  Lääne maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) kastmõrd ehk seisevnoot 30
2) avaveemõrd 30
3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 85
4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 70
5) rivimõrd ehk angerjarüsa 1366
6) nakkevõrk 2140
7) 100 õngekonksuga õngejada 130

  (6)  Lääne maakonna Vormsi saare püsielanikele on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks nakkevõrk ja selle piirarv on 45. 

  (7)  Lääne-Viru maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) kastmõrd ehk seisevnoot 3
2) avaveemõrd 30
3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 75
4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 29
5) rivimõrd ehk angerjarüsa 3
6) nakkevõrk 998
7) 100 õngekonksuga õngejada 25

  (8)  Pärnu maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) kastmõrd ehk seisevnoot 151
2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 130
3) ühe kerega ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 301
4) avaveemõrd 482
5) rivimõrd ehk angerjarüsa 345
6) nakkevõrk 3361
7) 100 õngekonksuga õngejada 338
8) veonoot 8

  (9)  Pärnu maakonna Kihnu saare püsielanikele kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) nakkevõrk 548
2) kastmõrd ehk seisevnoot 21
3) avaveemõrd 5
4) ühe kerega ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 12
5) rivimõrd ehk angerjarüsa 45
6) 100 õngekonksuga õngejada 474
7) veonoot 11

  (10)  Pärnu maakonna Manilaiu saare püsielanikele kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) nakkevõrk 106
2) kastmõrd ehk seisevnoot 3
3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 1
4) ühe kerega ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 2
5) rivimõrd ehk angerjarüsa 8
6) 100 õngekonksuga õngejada 33
7) veonoot 1

  (11)  Saare maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) kastmõrd ehk seisevnoot 95
2) avaveemõrd 130
3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 265
4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 197
5) rivimõrd ehk angerjarüsa 939
6) nakkevõrk 2070
7) tõstevõrk 5
8) põhjanoot 12
9) veo- või pöörinoot 3
10) kaldanoot 2
11) 100 õngekonksuga õngejada 208

  (12)  Saare maakonna Ruhnu saare püsielanikele on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks nakkevõrk ja selle piirarv on 30. 

  (13)  Saare maakonnas on kutselisel kalapüügil agariku lubatud püügivõimalus 1500 tonni. 

§ 3.   Lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

  (1)  Ida-Viru maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi järvel: 

1) ääre- või avaveemõrd 126
2) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 850
3) nakkevõrk kaldast kuni 1 km kaugusel 127
4) põhjanoot ehk mutnik 8
5) pöörinoot 1
6) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1

  (2)  Jõgeva maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi järvel: 

1) ääre- või avaveemõrd 135
2) juhtaiata mõrd 5
3) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km 700
4) nakkevõrk kaldast kuni 1 km kaugusel 233
5) 100 õngekonksuga õngejada 10
6) põhjanoot ehk mutnik 4
7) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1
8) pöörinoot 1

  (3)  Põlva maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel: 

1) mõrd mõrrajadas 261
2) nakke- või raamvõrk Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 m 450
3) nakkevõrk Peipsi järvel kaldast kuni 1 km kaugusel ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kuni 500 m kaugusel 131
4) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1
5) püüvõrk 13

  (4)  Tartu maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi ja Lämmijärvel: 

1) ääre- või avaveemõrd 150
2) mõrd mõrrajadas 229
3) nakke- või raamvõrk Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmijärvel kaldast kaugemal kui 500 m 1000
4) nakkevõrk Peipsi järvel kaldast kuni 1 km kaugusel ja Lämmijärvel kaldast kuni 500 m kaugusel 190
5) põhjanoot ehk mutnik 8
6) püüvõrk 2
7) pöörinoot 1
8) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 2

§ 4.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võrtsjärvel

  Võrtsjärvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem 324
2) nakkevõrk 320

§ 5.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Harju maakonna siseveekogudel

  (1)  Kahala järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) nakkevõrk 3
2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 2

  (2)  Rummu järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks nakkevõrk. 

  (3)  Männiku karjääris on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks nakkevõrk. 

  (4)  Soodla Kaunissaare veehoidlas on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks nakkevõrk. 

  (5)  Harju maakonna lõigetes 1–4 nimetamata siseveekogudel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv kokku: 

1) silmumõrd 45
2) silmutorbik 700

§ 6.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Ida-Viru maakonna siseveekogudel

  (1)  Narva veehoidlas ja Narva jõe ülemjooksul kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 40
2) nakkevõrk 80

  (2)  Narva jõe alamjooksul on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks silmutorbik ja selle piirarv on 15 000. 

§ 7.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Jõgeva maakonna siseveekogudel

  (1)  Saadjärvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) nakke- või raamvõrk jaanuaris, veebruaris, märtsis, juulis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris 14
2) avaveemõrd 2
3) ääremõrd 13
4) rivimõrd ehk angerjarüsa Mudajõe väljavoolul 1
5) 100 õngekonksuga õngejada 10

  (2)  Elistvere järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) nakke- või raamvõrk 2
2) ääremõrd 1

  (3)  Kuremaa järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) nakke- või raamvõrk jaanuaris, veebruaris, märtsis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris 8
2) ääremõrd 9
3) rivimõrd ehk angerjarüsa Amme jõe väljavoolul 1
4) 100 õngekonksuga õngejada 5

  (4)  Kaiavere järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) nakke- või raamvõrk jaanuaris, veebruaris, märtsis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris 6
2) avaveemõrd 1
3) ääremõrd 9
4) rivimõrd ehk angerjarüsa Amme jõe väljavoolul 1
5) 100 õngekonksuga õngejada 5

  (5)  Pikkjärvel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks ääremõrd ja selle piirarv on 2. 

§ 8.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne maakonna siseveekogudel

  Lääne maakonna siseveekogudel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) silmutorbik Nõva jõel 50
2) silmutorbik Riguldi jõel 50
3) nakkevõrk Sutlepa merel jääaluseks püügiks 15

§ 9.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne-Viru maakonna siseveekogudel

  Lääne-Viru maakonna siseveekogudel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) silmumõrd 17
2) silmutorbik 500

§ 10.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Pärnu maakonna siseveekogudel

  (1)  Ermistu järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) nakkevõrk 5
2) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 5

  (2)  Pärnu maakonna lõikes 1 nimetamata siseveekogudel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv kokku: 

1) silmumõrd 15
2) silmutorbik 2000

§ 11.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Saare maakonna siseveekogudel

  (1)  Nasva jõel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks jõemõrd ja selle piirarv on 6. 

  (2)  Mullutu lahel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m ja selle piirarv on 4. 

  (3)  Saare maakonna lõigetes 1 ja 2 nimetamata siseveekogudel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks silmumõrd ja selle piirarv on kokku 4. 

§ 12.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Tartu maakonna siseveekogudel

  (1)  Suurel Emajõel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) ühe tiivaga mõrd 59
2) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 7
3) avaveemõrd 2
4) nakke- või raamvõrk 11
5) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 9

  (2)  Ahja jõel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) ühe tiivaga mõrd 6
2) nakke- või raamvõrk 1

  (3)  Koosa (Liivanina) jõel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks ühe tiivaga mõrd ja selle piirarv on 8. 

  (4)  Kalli ja Kaevandu jõel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) ühe tiivaga mõrd 5
2) nakke- või raamvõrk 3
3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 1

  (5)  Keeri järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) ühe tiivaga mõrd 4
2) nakke- või raamvõrk jaanuaris, veebruaris, märtsis ja detsembris 6
3) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 1
4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 2

§ 13.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võru maakonna siseveekogudel

  Vagula järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv: 

1) nakkevõrk jaanuaris, veebruaris, märtsis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris 10
2) ääremõrd 10
3) 100 õngekonksuga õngejada 6
4) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m 2

§ 14.   Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

  (1)  «Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe» alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2010. aastaks eraldatud aastane lubatud saak on kalaliikide kaupa järgmine:
  1)  siig – 7 tonni;
  2)  tint – 5 tonni;
  3)  latikas – 460 tonni; 
[RT I 2010, 55, 355 - jõust. 15.08.2010]
  4)  koha – 546 tonni; 
[RT I 2010, 55, 355 - jõust. 15.08.2010]
  5)  haug – 70 tonni;
[RT I 2010, 55, 355 - jõust. 15.08.2010]
  6)  luts – 50 tonni;
  7)  ahven – 1200 tonni; 
[RT I 2010, 55, 355 - jõust. 15.08.2010]
  8)  särg – 330 tonni;
  9)  kiisk – 300 tonni;
  10)  vimb, säinas, linask, nurg, angerjas – kokku 50 tonni. 

  (2)  «Kalapüügiseaduse» § 134 lõike 32 kohaselt ei loeta lõikes 1 nimetatud saake püügivõimalusteks «Kalapüügiseaduse» § 16 lõike 3 tähenduses. 
[RT I 2010, 6, 26 - jõust. 14.02.2010]

← Tagasi | Üles ↑

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json