HALDUSÕIGUSRahandus

Teksti suurus:

Tagatisfondi seadus (lühend - TFS)

Tagatisfondi seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.10.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.01.2017
Avaldamismärge:RT I, 25.10.2016, 26

Tagatisfondi seadus

Vastu võetud 20.02.2002
RT I 2002, 23, 131
jõustunud vastavalt §-le 117.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.06.2002RT I 2002, 57, 35701.08.2002
20.11.2002RT I 2002, 102, 60026.12.2002
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 36, 25101.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 37, 25201.05.2004
08.12.2004RT I 2004, 90, 61601.01.2005
19.10.2005RT I 2005, 59, 46415.11.2005
22.11.2006RT I 2006, 56, 41701.01.2007
24.01.2007RT I 2007, 15, 7601.05.2007
24.10.2007RT I 2007, 58, 38019.11.2007
28.02.2008RT I 2008, 13, 8915.03.2008
23.10.2008RT I 2008, 48, 26914.11.2008
23.10.2008RT I 2008, 48, 26901.01.2009
10.12.2008RT I 2008, 59, 33001.01.2009
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
08.12.2010RT I, 21.12.2010, 301.01.2011
23.02.2011RT I, 24.03.2011, 101.06.2011
16.06.2011RT I, 08.07.2011, 618.07.2011
16.04.2014RT I, 09.05.2014, 219.05.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.
18.02.2015RT I, 19.03.2015, 329.03.2015
10.06.2015RT I, 07.07.2015, 101.01.2016
16.12.2015RT I, 31.12.2015, 3810.01.2016
12.10.2016RT I, 25.10.2016, 126.10.2016

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab Tagatisfondi (edaspidi Fond) eesmärgi, tema õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja korra.

§ 2.  Fondi eesmärk

 (1) Fondi eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses krediidiasutuse klientide (edaspidi hoiustaja), investeerimisasutuse klientide (edaspidi investor), kohustusliku pensionifondi osakuomanike (edaspidi osakuomanik) ja kindlustusandjate pensionilepingute kindlustusvõtjate (edaspidi kindlustusvõtja) poolt paigutatud vahendite kaitse ning koguda vahendeid kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamiseks, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

 (2) Oma eesmärgi saavutamiseks Fond:
 1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt, kohustuslike pensionifondide valitsejatelt (edaspidi pensionifondivalitseja) ja pensionilepinguid sõlmivatelt kindlustusandjatelt (edaspidi kindlustusandja) osamakseid;
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
 2) hüvitab hoiustajatele käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused;
 3) hüvitab investoritele investeeringud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras;
 4) hüvitab käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras pensionifondivalitseja poolt osakuomanikele tekitatud kahju;
 41) toetab käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras kindlustusandja pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
 42) kogub kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamiseks vajalikke vahendeid;
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
 5) täidab muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

§ 3.  Fondi õiguslik seisund

 (1) Fond on käesoleva seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Fondi õigusvõime tekib käesoleva seaduse jõustumisest.

 (2) Fond on kuni käesoleva seaduse jõustumiseni Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane.

 (21) Fond registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

 (3) Fond juhindub tegevuses käesolevast seadusest, Fondi põhikirjast (edaspidi põhikiri) ja teistest õigusaktidest. Põhikirja kinnitab ja selles teeb muudatusi Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.

 (4) Fondi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ei ole lubatud.

 (5) Fond lõpetatakse seaduse alusel.
[RT I 2002, 57, 357 - jõust. 01.08.2002]

§ 4.  Osafondid

 (1) Fondile laekuvate osamaksete arvel moodustab Fond järgmised varakogumid (edaspidi osafond):
 1) hoiuste tagamise osafond;
 2) investorikaitse osafond;
 3) pensionikaitse osafond;
 4) pensionilepingute osafond;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
 5) kriisilahenduse osafond.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

 (2) Hoiuste tagamise osafond moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse ja hüvitatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses selleks õigustatud isikute hoiused krediidiasutuses.

 (3) Investorikaitse osafond moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse investorite huvide kaitse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

 (4) Pensionikaitse osafond moodustatakse pensionifondivalitsejate osamaksetest ning selle arvel tagatakse osakuomanike huvide kaitse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

 (5) Pensionilepingute osafond moodustatakse kindlustusandjate osamaksetest ning selle arvel tagatakse pensionilepingute järgsed pensionimaksed kindlustusvõtjatele käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (6) Kriisilahenduse osafond moodustatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 2 nimetatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute osamaksetest ning selle arvel rahastatakse kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 5.  Nimi

 (1) Fondi nimi on „Tagatisfond” ning osafondide nimetused on „hoiuste tagamise osafond”, „investorikaitse osafond”, „pensionikaitse osafond”, „pensionilepingute osafond” ja „kriisilahenduse osafond”.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

 (2) Fondil on ainuõigus oma nimele ja osafondide nimetustele.

 (3) Kui Fondi huve on kahjustatud tema nime või osafondi nimetuse kasutamisega, võib Fond nõuda nime või nimetuse õigusvastase kasutamise lõpetamist, samuti sellega tekitatud kahju hüvitamist.

2. peatükk FONDI JUHTIMINE 

1. jagu Nõukogu 

§ 6.  Nõukogu pädevus

 (1) Fondi kõrgeim juhtimisorgan on Fondi nõukogu (edaspidi nõukogu).

 (2) Nõukogu:
 1) teeb Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutava ministri kaudu põhikirja kinnitamise ja muutmise ettepaneku;
 2) kinnitab Fondi tegevuse strateegia;
 3) kinnitab Fondi eelarve (edaspidi eelarve) ja selle muudatused ning osafondide arvel Fondi üldkulude katteks tehtavate eraldiste suuruse;
 4) nimetab ametisse ja kutsub tagasi Fondi juhataja (edaspidi juhataja);
 5) otsustab juhatajaga lepingu sõlmimise, muutmise, peatamise ja lõpetamise;
 6) kinnitab Fondi organisatsioonilise ülesehituse ning juhataja ja Fondi töötajate tasustamise alused;
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
 7) teostab järelevalvet juhataja tegevuse üle;
 8) kehtestab osafondidesse tehtavate osamaksete määrad, vajaduse korral nende kogumise täpsema sageduse ning hoiuste tagamise osafondi ja kriisilahenduse osafondi suuruse;
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
 9) kinnitab, lähtudes käesoleva seaduse §-des 81–84 sätestatust, Fondi vara paigutamise täpsemad alused ja korra;
 10) otsustab kindlustuslepingu sõlmimise Fondi riskide maandamiseks;
 11) teeb otsuse osafondide arvel tagatud hoiuste, investeeringute ning kahju hüvitamise ja selle tingimuste kohta;
 111) teeb otsuse osafondi arvel pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamise ja selle tingimuste kohta;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
 12) otsustab Fondi laenu andmise, laenu võtmise ja laenu tingimused;
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
 121) otsustab hoiuste tagamise osafondi ja kriisilahenduse osafondi erakorraliste tagantjärele makstavate osamaksete kogumise, lähtudes käesoleva seaduse §-s 361 või 7320 sätestatust;
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
 13) otsustab osafondi arvel katmisele kuuluvate Fondi kohustuste täitmiseks teise osafondi vahendite kasutamise ja selle tingimused;
 14) otsustab riigilt Fondile garantii taotlemise ja selle tingimused;
 15) kinnitab Fondi majandusaasta aruande;
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]
 16) nimetab Fondi audiitori ja määrab tema tasustamise korra;
 17) otsustab muid küsimusi, mis on antud nõukogu pädevusse seaduse või põhikirjaga või mille otsustamist on taotlenud juhataja.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuste tagajärgede eest vastutab nõukogu liige vastavalt käesoleva seaduse §-s 17 sätestatule.

§ 7.  Nõukogu liikmed

 (1) Nõukogul on üheksa liiget, kes nimetatakse järgmiselt:
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
 1) Riigikogu nimetab rahanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu liikmete hulgast kaks liiget;
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]
 2) Vabariigi Valitsus nimetab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ühe liikme;
 3) Eesti Panga president nimetab ühe liikme;
 4) Finantsinspektsioon (edaspidi Inspektsioon) nimetab ühe liikme;
 5) krediidiasutusi esindavad organisatsioonid nimetavad ühe liikme;
 6) investeerimisasutusi esindavad organisatsioonid nimetavad ühe liikme;
 7) pensionifondivalitsejaid esindavad organisatsioonid nimetavad ühe liikme;
 8) kindlustusandjaid esindavad organisatsioonid nimetavad ühe liikme.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (2) Nõukogu liikme nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek ja kirjalik kinnitus, et ta vastab käesolevas seaduses nõukogu liikmele sätestatud nõuetele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–8 nimetatud organisatsioonid määrab valdkonna eest vastutav minister. Kui nimetatud organisatsioonid ei ole 30 päeva jooksul, alates valdkonna eest vastutava ministri poolt vastava ettepaneku tegemisest, nõukogu liiget nimetanud või kui nimetamisel on rikutud käesolevas seaduses või põhikirjas sätestatut, nimetab puuduva nõukogu liikme Inspektsioon. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–8 nimetatud asutusi ühendava organisatsiooni puudumisel võib valdkonna eest vastutav minister teha ettepaneku vastavatele asutustele oma esindaja määramiseks.
[RT I, 08.07.2011, 6 - jõust. 18.07.2011]

 (4) Nõukogu liikmete nimetamise täpsem kord sätestatakse põhikirjas.

§ 8.  Nõukogu liikmele esitatavad nõuded

 (1) Nõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või sellele tasemele vastav haridus, laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning finants- või avaliku sektori asutuse juhtimiseks vajalikud kogemused.

 (2) Nõukogu liikmeks ei või nimetada:
 1) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos;
 2) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
 3) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

 (3) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 5–8 nimetatud nõukogu liikme vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kontrollib Inspektsioon. Inspektsioonil on õigus nõuda nõukogu liikmelt selleks vajalikke andmeid.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 9.  Nõukogu volituste tähtaeg

 (1) Nõukogu volituste tähtaeg on neli aastat alates nõukogu esimese koosoleku toimumise päevast. Nimetatud nelja-aastast volituste tähtaega kohaldatakse käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2–8 nimetatud nõukogu liikmetele.

 (2) Riigikogu poolt nimetatud nõukogu liikme volitused kestavad kuni Riigikogu liikme volituste peatumise või lõppemiseni. Nimetatud nõukogu liige jätkab oma tegevust kuni uue nõukogu liikme nimetamiseni Riigikogu poolt.

 (3) Nõukogu volituste tähtaja lõppemisel jätkab nõukogu oma tegevust kuni nõukogu uue koosseisu esimese koosolekuni. Nimetatud perioodil hoidub nõukogu vältimatu vajaduseta käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1, 2, 4–6, 8–10, 12–14 ja 16 nimetatud otsuste tegemisest

 (4) Nõukogu uus koosseis on uute, käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 2–8 nimetatud nõukogu liikmete nimetamise tulemusel pärast eelmise nõukogu volituste tähtaja möödumist kujunenud nõukogu koosseis.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]

§ 10.  Nõukogu liikme tagasikutsumine

 (1) Nõukogu liikme kutsub tagasi teda nimetanu (edaspidi nimetanud isik).

 (2) Nõukogu liige võib tagasi astuda, esitades teda nimetanud isikule vastava kirjaliku avalduse. Avalduse ärakirja saadab nõukogu liige Fondile. Nõukogu liige loetakse tagasiastunuks päevast, mil teda nimetanud isik on teinud sellekohase otsuse, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel tagasiastumisavalduse esitamisest teda nimetanud isikule.

 (3) Nõukogu liige kutsutakse tagasi viivitamata, kui:
 1) tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas;
 2) tema suhtes on jõustunud pankrotimäärus, ärikeelu kohaldamine või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmine;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
 3) ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on nendele nõuetele vastavuse kohta esitanud valeteavet;
 4) ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata, kahjustanud Fondi huve või on muu mõjuv põhjus, millest tingituna nõukogu liige on sobimatu oma kohustusi täitma.

 (4) Nõukogu liikme võib enne tema volituste lõppemist tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse tõttu, millest tingituna ta on võimetu oma kohustusi täitma. Tagasikutsumise aluseks võib olla ka töö- või teenistussuhte lõppemine, samuti Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemine.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]

 (5) Kui on ilmnenud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ning käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 5–8 nimetatud organisatsioonid ei ole nende asjaolude ilmnemisest alates 30 päeva jooksul nende nimetatud isikut nõukogust tagasi kutsunud, kutsub nõukogu liikme tagasi Inspektsioon.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (6) Nõukogu liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral nimetatakse tema asemele uus liige, kelle volitused algavad tema nimetamise päeval ning kestavad, välja arvatud Riigikogu poolt nimetatud nõukogu liikme puhul, kuni nõukogu volituste tähtaja lõpuni.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]

 (7) Nõukogu liikmete tagasikutsumise ja tagasiastumise täpsem kord sätestatakse põhikirjas.

§ 11.  Nõukogu esimees ja aseesimees

 (1) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe (edaspidi esimees) ja nõukogu aseesimehe (edaspidi aseesimees) põhikirjas sätestatud korras. Uue nõukogu koosseisu nimetamisel valitakse esimees ja aseesimees uuesti. Nõukogu volituste tähtaja jooksul võib nõukogu valida uue esimehe või aseesimehe, kui seda nõuab vähemalt viis nõukogu liiget.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (2) Esimehe ja aseesimehe valimist otsustav nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa kõik nimetatud nõukogu liikmed. Esimees valitakse enne aseesimehe valimist.

 (3) Esimehe või aseesimehe kui nõukogu liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral valitakse uus esimees või aseesimees uue nõukogu liikme nimetamisele järgneval nõukogu koosolekul. Nõukogu liikme tagasiastumise korral esimehe või aseesimehe kohalt valib nõukogu uue esimehe või aseesimehe tagasiastumisele järgneval nõukogu koosolekul.

 (4) Esimees:
 1) korraldab nõukogu tööd;
 2) kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekuid;
 3) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab Fondi nimel lepingu juhatajaga;
 4) täidab muid põhikirja kohaselt esimehe pädevusse antud ülesandeid.

 (5) Esimehe äraolekul või puudumisel täidab tema ülesandeid ja omab esimehe õigusi aseesimees, mõlema puudumisel nõukogu vanim kohalolev liige.

§ 12.  Nõukogu koosolek

 (1) Nõukogu koosolek toimub vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

 (2) Koosoleku kutsub kokku esimees. Nõukogu tuleb kokku kutsuda, kui seda nõuab vähemalt kaks nõukogu liiget, valdkonna eest vastutav minister, Eesti Panga president või Inspektsiooni juhatuse esimees.

 (3) Nõukogu uue koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku juhataja ühe kuu jooksul, arvates nõukogu viimase liikme nimetamise päevast, arvestamata Riigikogu poolt nimetatud liikmete nimetamise päeva. Juhataja puudumise korral või kui juhataja ei kutsu koosolekut kokku tähtaegselt, kutsub nõukogu koosoleku kokku valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]

 (4) Nõukogu koosolek on kinnine, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Juhataja osaleb nõukogu koosolekul, kui nõukogu esimees ei otsusta teisiti.

 (5) Nõukogu koosolekust teatamise ja koosoleku läbiviimise kord ning muud koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse põhikirjas.

§ 13.  Nõukogu otsus

 (1) Nõukogu otsus võetakse vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata.

 (2) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kuus nõukogu liiget.

 (3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

 (4) Nõukogu liige ei või hääletamises osaleda temaga kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise otsustamisel, samuti muudel seadusega sätestatud juhtudel.

 (5) Kui nõukogu liige on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud otsusest arutamisele tulevas küsimuses, teatab ta sellest nõukogule põhikirjas sätestatud korras.

 (6) Kui nõukogu liikme sugulane (laps, vanem, õde, vend), abikaasa, hõimlane (abikaasa laps, vanem, õde, vend) või temaga koos elav perekonnaliige on juhataja või juhatajaks nimetatav isik, on nõukogu liige kohustatud enne hääletamist käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktis 4 sätestatud küsimuses sellest nõukogule teatama.

 (7) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud nõukogu liikmetest, kuid mitte vähem kui viis nõukogu liiget. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (8) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud nõukogu liikmel on õigus esitada oma eriarvamus.

§ 14.  Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

 (1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui igal nõukogu liikmel on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks.
[RT I, 25.10.2016, 1 - jõust. 26.10.2016]

 (2) Nõukogu koosolekut kokku kutsumata ei ole nõukogul õigust võtta vastu otsuseid käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–5 ja 8–15 nimetatud küsimustes.

 (3) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja.

 (4) Esimees saadab nõukogu otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab teatama oma seisukoha. Otsuse eelnõule lisatakse selgitus eelnõu kohta ja põhjendus, miks on vaja otsus vastu võtta koosolekut kokku kutsumata.

 (5) Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut. Kui nõukogu liige ei saada nõukogu esimehe määratud tähtajaks kirjalikku vastust, loetakse ta otsuse eelnõule vastu hääletanuks.

 (6) Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll (edaspidi hääletamisprotokoll), mis saadetakse viivitamata kõigile nõukogu liikmetele ja juhatajale.

§ 15.  Protokollimine

 (1) Nõukogu koosolek protokollitakse. Andmed, mis tuleb protokolli kanda, ja muud koosoleku protokollile esitatavad nõuded sätestatakse põhikirjas.

 (2) Protokollile kirjutavad alla esimees ja tema poolt määratud protokollija. Hääletamisprotokollile kirjutavad alla esimees ja juhataja.

 (3) Nõukogu liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli märge, mida eriarvamusele jäänud nõukogu liige kinnitab oma allkirjaga.

 (4) Nõukogu koosoleku protokolle ning hääletamisprotokolle säilitab Fond tähtajatult. Protokollide ja nende lisade hoidmist korraldatakse vastavalt arhiiviseadusele. Protokollide säilimise eest vastutab juhataja.

§ 16.  Nõukogu liikmete tasustamine

  Nõukogu liikmele makstakse tasu igakuiselt kuupalga alammäära ühekordses suuruses. Vabariigi Valitsuse liikmest nõukogu liikmele tasu ei maksta.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 17.  Nõukogu liikme vastutus

 (1) Nõukogu liikmed vastutavad seaduse, põhikirja ja muude õigusaktide rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega Fondile tekitatud kahju eest solidaarselt.

 (2) Nõukogu liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on tekitanud kahju Fondi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt Fondiga.

 (3) Nõukogu liige vabaneb vastutusest Fondi või võlausaldaja ees, kui ta vastava tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel oli selle vastu ja esitas kirjaliku eriarvamuse või kui ta ei osalenud otsuse vastuvõtmisel.

 (4) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise lõppemisest.

2. jagu Juhataja 

§ 18.  Juhataja pädevus

 (1) Fondi juhib ja esindab juhataja.

 (2) Juhataja:
 1) teeb nõukogule ettepaneku käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 1–3, 6 ja 8–17 nimetatud otsuste tegemiseks;
 2) korraldab Fondi tegevust ja raamatupidamist;
 3) otsustab vastavalt eelarvele Fondi tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;
 4) kinnitab töösisekorraeeskirja ja muud Fondi tegevuseks vajalikud sisedokumendid;
 5) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud Fondi töötajatega;
 6) määrab eelarves selleks ettenähtud kulude piires Fondi töötajate töötasud;
 7) esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate Fondi tegevuse, eelarve täitmise ja majandusliku olukorra kohta;
 8) otsustab muid küsimusi, mis seaduse, põhikirja või nõukogu otsuste kohaselt kuuluvad juhataja pädevusse;
 9) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ja nõukogu poolt antud ülesandeid.

 (3) Juhataja pädevuses on samuti otsuste tegemine käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata Fondi tegevust puudutavates küsimustes, mis seaduse, põhikirja, muu õigusakti või nõukogu otsuse kohaselt ei kuulu nõukogu või muu organi pädevusse.

 (4) Juhataja allub ja annab oma tegevusest aru nõukogule. Juhataja juhindub oma tegevuses nõukogu otsustest.

 (5) Juhataja on kohustatud viivitamata teavitama nõukogu Fondi finantsseisundi halvenemisest ning muudest Fondi tegevusega seotud olulistest asjaoludest.

§ 19.  Juhatajale esitatavad nõuded

 (1) Juhataja peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või sellele tasemele vastav haridus, laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning kokku vähemalt viieaastane töökogemus sise- või audiitorkontrolli, rahanduse või juriidilisel alal või eelnimetatud aladega seotud ametis avaliku teenistujana.

 (2) Juhatajaks ei või olla:
 1) nõukogu liige;
 2) isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, ega isik, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud kriminaalkorras karistatavas muus teos;
 3) isik, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
 4) pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja;
 5) krediidiasutuse, investeerimisasutuse, pensionifondivalitseja, kindlustusandja või nimetatud äriühingutega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liige või töötaja;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
 6) avalik teenistuja.

 (3) Juhataja võib olla äriühingu nõukogu või juhatuse liige või töötada teise tööandja juures üksnes nõukogu loal.

§ 20.  Juhataja leping

 (1) Juhatajaga sõlmitakse leping, milles nähakse ette juhataja õigused ja kohustused ning tasu juhataja kohustuse täitmise eest.

 (2) Enne lepingu sõlmimist on juhatajaks kandideeriv isik kohustatud nõukogule kirjalikult esitama:
 1) elulookirjelduse ülevaatega oma haridusest, koolitusest, kogemustest ja muudest olulistest asjaoludest;
 2) täieliku ülevaate töö- ja ametikohtadest ning osalemisest ettevõtluses vähemalt viimase 10 aasta jooksul;
 3) andmed tema kohta karistusregistrisse kantud karistustest;
 4) kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla juhataja.

 (3) Juhataja on kohustatud viivitamata teavitama esimeest olulistest muudatustest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetes või asjaoludest, mis välistavad tema õiguse olla juhataja.

§ 21.  Volituste tähtaeg ja asendamine

 (1) Juhataja volituste tähtaeg on kolm aastat.

 (2) Juhataja volitused algavad tema ametisse nimetamise otsuses sätestatud kuupäevast.

 (3) Juhataja puudumisel, samuti juhataja volituste tähtaja lõppemisel kuni uue juhataja nimetamiseni täidab juhataja ülesandeid esimehe poolt määratud Fondi töötaja.

 (4) Juhataja ülesandeid täitva Fondi töötaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 18, 19 ja 23 juhataja kohta sätestatut.

§ 22.  Juhataja tagasikutsumine

 (1) Juhataja kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi ühe kuu jooksul pärast juhatajalt vastava kirjaliku avalduse saamist.

 (2) Juhataja kutsutakse viivitamata tagasi, kui:
 1) tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas;
 2) tema suhtes on jõustunud pankrotimäärus, ärikeelu kohaldamine või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmine;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
 3) ta ei vasta käesolevas seaduses esitatud nõuetele või on nendele nõuetele vastavuse kohta esitanud valeteavet;
 4) ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata, kahjustanud Fondi huve või on muu mõjuv põhjus, millest tingituna juhataja on sobimatu oma kohustusi täitma.

 (3) Juhataja võib enne tema volituste lõppemist tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna juhataja on võimetu oma kohustusi täitma.

 (4) Juhataja tagasikutsumise või surma korral nimetab nõukogu viivitamata uue juhataja.

§ 23.  Juhataja vastutus

 (1) Juhataja vastutab seaduse või põhikirja rikkumise või oma kohustuste täitmata jätmisega Fondile tekitatud kahju eest.

 (2) Juhataja, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud kahju Fondi võlausaldajale, vastutab võlausaldaja ees solidaarselt Fondiga.

 (3) Juhataja vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise lõppemisest.

3. peatükk HOIUSTE TAGAMISE OSAFOND 

1. jagu Tagatud hoiused 

§ 24.  Hoius

 (1) Hoius käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutuse ja hoiustaja vahelisest lepingust tulenev hoiustaja tähtajaline või tähtajatu kehtiv nõue krediidiasutuse vastu. Nõude rahalist väärtust kajastab krediidiasutus maksetehingute täitmiseks peetaval kontol või tema klientide vahendite hoiustamiseks peetaval kontol. Krediidiasutus peab nõude põhisumma õigusaktide või lepingu tingimuste kohaselt hoiustajale tagasi maksma.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (2) Hoius käesoleva seaduse tähenduses on ka summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma nimel ja arvel andnud maksejuhise, mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (3) Hoiusena käsitatakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusesertifikaat), kui see ei ole võõrandatav.

 (31) Hoiusena ei käsitata nõuet, mille:
 1) olemasolu saab tõendada üksnes väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberiga, välja arvatud juhul, kui see on säästmiseks mõeldud väärtpaber, mida tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiusesertifikaat, või
 2) põhisumma ei ole nimiväärtuses tagasimakstav või
 3) põhisumma on tagasimakstav üksnes krediidiasutuse või kolmanda isiku garantii või muu sellise kokkuleppe alusel.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (4) Ühishoius käesoleva seaduse tähenduses on hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule.

§ 25.  Hoiuste tagamise ja hüvitamise ulatus

 (1) Hoiuste tagamise osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel tagatakse ja hüvitatakse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutuse (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) ning selle krediidiasutuse välisriigis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) hoiustajate hoiused, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud hoiused (edaspidi käesolevas peatükis kõlblikud hoiused). Osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse kõlblikud hoiused ka juhul, kui Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutus kaasab hoiuseid välisriigis piiriüleselt.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (2) Kõlblikud hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (21) Kui füüsilise isiku kõlblik hoius sisaldab vahendeid, mis on saadud isiklikuks kasutamiseks krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud elamukinnisvara võõrandamisest, tagatakse ja hüvitatakse eelnimetatud vahendid koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga kuni 70 000 euro suuruses summas lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Eelnimetatud vahendid on tagatud kuue kuu jooksul elamukinnisvara võõrandamisest arvates.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (22) Kõlbliku hoiuse osa, mis ei ületa käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud hoiuste hüvitamise piirmäära, käsitatakse edaspidi käesolevas seaduses tagatud hoiusena.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (3) Ühishoiuse hüvitamisel loetakse hoiustajaks ühishoiuse iga omanik.

 (31) Notari ja kohtutäituri ametitoiminguks avatud kontol hoiustatud kolmandate isikute rahalisi vahendeid käsitatakse osafondi poolt hoiuste hüvitamisel iga isiku kohta eraldi hoiusena.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Hoiuste intressid arvutatakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud arveldus- või laenulepingus või kirjaliku lepingu puudumisel hoiuste peatamise päeval kehtinud krediidiasutuse hoiustamise tüüptingimustes sätestatud määrade alusel.

§ 26.  Hoiuste peatamise päev

 (1) Hoiuste peatamise päev käesoleva seaduse tähenduses on varaseim järgmistest päevadest:
 1) kuues tööpäev pärast krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamist, kui hoiuste väljamaksmine peatatakse moratooriumi kehtestamisel pikemaks ajaks kui viis tööpäeva;
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
 2) krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise päev, kui Inspektsioon on krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teinud põhjusel, et krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustaks muul põhjusel oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve või raharinglust;
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
 3) välisriigi krediidiasutusele Eestis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise päev;
 4) kohtu määruse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise päev;
 5) muu Eestis filiaali omava välisriigi krediidiasutuse asukohariigi õigusaktides sätestatud sündmuse või toimingu päev, mis oma tagajärgedelt on sarnane käesoleva lõike punktides 1–4 sätestatuga ja mille saabumisel kuuluvad hoiused nimetatud õigusaktide kohaselt hüvitamisele.

 (2) Hoiuste peatamise päeval loetakse hoiuste väljamaksmise tähtpäev saabunuks.

 (3) Hoiuste peatamise päevast alates on Fond kohustatud hoiused käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras hüvitama.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu tegemisest või sündmusest või toimingust teadasaamisest teavitab Inspektsioon viivitamata Fondi. Juhul kui muul asutusel või isikul on nimetatud informatsioon enne Inspektsiooni, teavitab ta sellest viivitamata Fondi ja Inspektsiooni.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

 (5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada hoiuste peatamise päeva kindlaksmääramise tingimusi.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 27.  Välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiuste tagatus
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiuseid ega välisriigi (edaspidi kolmas riik) krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiuseid, mis on selle kolmanda riigi krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus. Krediidiasutuse asukohariigiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse riiki, kus krediidiasutus on registreeritud ja kelle pädev organ on väljastanud tegevusloa.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kuuluvad kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiused käesoleva seaduse alusel tagamisele.

 (3) Otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatule, teeb Inspektsioon krediidiasutuse sellekohase taotluse alusel 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui andmed tagamisskeemi või selle usaldusväärse toimimise kohta ei ole piisavad, eeldatakse, et skeem ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 28.  Lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiuste tagatus
[Kehtetu - RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 29.  Eesti krediidiasutuse välisriigi filiaali hoiuste tagatus

 (1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata Eesti krediidiasutuse välisriigis asuva filiaali hoiuseid, mis on filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus.

 (2) [Kehtetu - RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (3) Otsuse selle kohta, et Eesti krediidiasutuse välisriigis asuva filiaali hoiused ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevalt käesoleva seaduse alusel tagamisele, teeb Inspektsioon krediidiasutuse vastava taotluse alusel 30 päeva jooksul, alates taotluse esitamisest. Taotlemisel tuleb esitada andmed, mis tõendavad, et filiaali asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

 (4) Kui teise lepinguriigi õigusnormid näevad ette kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.06.2014, lk 149–178) artikli 6 lõikega 2 hoiuste tagamise suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus, ja selle nõude on teise lepinguriigi pädev asutus Eesti krediidiasutuse filiaali tegevuse alustamisel määranud avalikes huvides rakendatavaks nõudeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artiklile 36, tagatakse eelnimetatud hoiused filiaali asukohariigi õigusnormidega ette nähtud ulatuses.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 30.  Tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvad hoiused

 (1) Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata hoiust, mille on hoiustanud hoiuste peatamise päeva seisuga Eesti riik või välisriik või Eesti või välisriigi:
 1) kohaliku omavalitsuse üksus;
 2) teine krediidiasutus;
 3) kindlustusandja või edasikindlustusandja;
 4) fondivalitseja või investeerimisfond;
 5) investeerimisühing;
 6) e-raha asutus;
 7) makseasutus;
 8) krediidiandja või krediidivahendaja;
 9) muu käesoleva lõike punktides 4–8 nimetatama finantseerimisasutus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punktis 26 nimetatud finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja varahaldusettevõtja, välja arvatud kindlustusvaldusettevõtja ja segakindlustusvaldusettevõtja kindlustustegevuse seaduse tähenduses.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (2) Osafondi arvel ei hüvitata hoiust:
 1) nende kohustuste ulatuses, mille omanikul on sama krediidiasutuse ees sissenõutavaks muutunud kohustusi;
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
 2) mille omanikku ei ole krediidiasutusel võimalik kindlaks teha.

 (3) Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata nõudeid, mis tulenevad:
 1) kapitaliinstrumentidest, mida arvestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 118 krediidiasutuse omavahendite koosseisus;
 2) krediidiasutuse emiteeritud võlaväärtpaberitest, võlatunnistustest ja lihtvekslitest.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (4) Osafondi arvel ei hüvitata hoiust, mis on konfiskeeritud rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas süüdimõistva otsusega. Kui hoiuse käsutamine on piiratud rahapesu andmebüroo ettekirjutusega või hoius on arestitud kriminaalmenetluses rahapesu või terrorismi rahastamise asjas, peatub hoiuse hüvitamine kuni ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseni või kohtuotsuse jõustumiseni.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (5) [Kehtetu - RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (6) [Kehtetu - RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada nende käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute koosseisu, kelle hoiuseid osafondi arvel ei tagata ega hüvitata.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 31.  Krediidiasutuse kohustused

 (1) Krediidiasutus peab teavitama hoiustajaid käesoleva seadusega sätestatud hoiuste tagamise ulatusest ning hüvitamise tingimustest ja korrast, sealhulgas ka käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvatest hoiustest.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (11) Hoiustajale esitatava teabelehe andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (12) Hoiustajale esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave hoiulepingu sõlmimisel võlaõigusseaduse § 711 lõigetes 2 ja 5 sätestatud korras ning lepingu kehtivuse ajal vähemalt üks kord aastas.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (13) Krediidiasutuste ühinemise või tütarettevõtja filiaaliks muutmise või muude selliste toimingute puhul teavitatakse hoiustajaid ühinemisest või filiaaliks muutmisest vähemalt kuu aega enne eelnimetatud toimingu jõustumist, välja arvatud juhul, kui Inspektsioon või välisriigi pädev asutus on nõustunud lühema tähtajaga ärisaladuse või finantsstabiilsuse tagamise tõttu.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (14) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega krediidiasutusele kehtestada kõlblike ja tagatud hoiuste üle täpsema arvestuse pidamise korra.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (2) Krediidiasutusel on keelatud kasutada käesoleva seaduse kohast hoiuste tagatust reklaami eesmärgil.

2. jagu Osamaksed 

§ 32.  Osamaksed ja nende liigid

 (1) Osafondi osamaksed on ühekordne osamakse, korraline osamakse ja erakorraline tagantjärele makstav osamakse.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (2) Osamaksed tasutakse Fondile. Käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 ja § 29 lõikes 1 sätestatud juhul osamakseid ei tasuta.

 (3) Osamakseid ei tagastata krediidiasutustele, kui seadusest ei tulene teisiti.

 (4) Kui krediidiasutuse asukoht viiakse üle teise lepinguriiki ja krediidiasutuse hoiuseid hakatakse tagama selle lepinguriigi tagamisskeemi alusel, kannab Fond osamaksed, mille krediidiasutus on teinud viimase 12 kuu jooksul enne tegevuse üleviimist, välja arvatud käesoleva seaduse § 361 alusel tasutud erakorralised tagantjärele makstavad osamaksed, üle selle lepinguriigi tagamisskeemi haldavale üksusele proportsionaalselt üleantud tagatud hoiuste summaga. Fond kannab osamaksed üle nõukogu otsuse alusel kuue kuu jooksul krediidiasutuse teise lepinguriigi tagatisskeemiga liitumisest arvates.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 33.  Ühekordne osamakse

 (1) Ühekordne osamakse on 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Ühekordse osamakse tasub krediidiasutus ühe kuu jooksul, alates talle tegevusloa andmise otsuse teatavaks tegemisest.

 (3) Välisriigi krediidiasutus on kohustatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud juhul tasuma ühekordse osamakse ühe kuu jooksul, alates talle Eestis filiaali asutamise loa andmisest.

 (4) [Kehtetu - RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 34.  Korraline osamakse
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (1) Korralise osamakse (edaspidi käesolevas jaos osamakse) tasub krediidiasutus või filiaal regulaarselt vähemalt üks kord aastas.

 (2) Nõukogu otsuse alusel võib peatada osamaksete kogumise, kui osafondi vara moodustab vähemalt 0,8 protsenti Eesti krediidiasutuste ja kolmandate riikide krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalide kaasatud tagatud hoiuste mahust (edaspidi sihttase). Osamaksete kogumine peatatakse, kui osafondi vara moodustab viis protsenti Eesti krediidiasutuste ja kolmandate riikide krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalide kaasatud tagatud hoiuste mahust.

 (3) Kui osafondi vahendite maht langeb alla kahe kolmandiku käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sihttasemest, kehtestatakse osamakse suurus tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme vähemalt järgmise kuue aasta jooksul.

 (4) Nõukogu otsuse alusel võib Fond osafondi osamaksetena aktsepteerida tagasivõtmatuid maksekohustusi, kui maksekohustus on vabalt käsutatav ja täielikult tagatud madala riskiga varaga, mis ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega. Tagasivõtmatute maksekohustustega ei või krediidiasutus tasuda rohkem kui 30 protsenti tema poolt ühe kalendriaasta jooksul tasumisele kuuluvate osamaksete kogusummast.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016, rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist.]

§ 35.  Osamakse suurus ja määr
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (1) Osamakse arvutatakse krediidiasutuse või kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali osamakse tasumisele eelneva kalendriaasta või lühema perioodi keskmise tagatud hoiuste summa alusel. Osamakse arvutamisel ei käsitata tagatud hoiusena käesoleva seaduse § 25 lõikes 21 sätestatud hoiust. Välisvaluutas nomineeritud hoiuste summa arvutatakse ümber eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

 (2) Nõukogu kehtestab krediidiasutusele osamakse suuruse kalendriaastaks või lühemaks perioodiks. Osamakse suuruse leidmiseks korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatud hoiuste summa osamakse määraga.

 (3) Osamakse määra kehtestab nõukogu protsentides käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatud hoiuste summast ja see ei või olla suurem kui 0,5 protsenti aastas. Kõigi krediidiasutuste ja filiaalide suhtes rakendatakse ühtset osamakse määra, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Osamakse määra kehtestamisel võetakse arvesse majandustsükli faasi ja seda, millist protsüklilist mõju osamaksed võivad krediidiasutustele avaldada.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud osamakse suurust võib nõukogu otsusega täiendavalt korrigeerida proportsionaalselt krediidiasutuse riskiprofiiliga, võttes arvesse krediidiasutuse riskivarade suurust ja muid riskiindikaatoreid.

 (5) Osamakse suuruse või määra muutmine jõustub nõukogu kehtestatud tähtpäeval, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel nõukogu sellekohase otsuse vastuvõtmisest.

 (6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega osamakse suuruse arvutamise täpsema korra, osamakse suuruse korrigeerimise metoodika käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud riskiprofiili kriteeriumide alusel ning osamaksete korrektse tasumise tagamiseks vajalikud arvestus- ja aruandluskohustused.

 (7) Tagatud hoiuste summa ja muud vajalikud andmed osamakse suuruse arvutamiseks esitab krediidiasutus Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016, rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist.]

§ 36.  Osamakse määr
[Kehtetu - RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 361.  Erakorraline tagantjärele makstav osamakse

 (1) Kui hoiuste peatamise päeva saabumisel ei piisa osafondi varast hoiuste hüvitamiseks, võib nõukogu otsuse alusel koguda krediidiasutuselt erakorraliselt tagantjärele makstavaid osamakseid, mille suurus ei ületa 0,5 protsenti krediidiasutuse keskmisest tagatud hoiuste mahust hoiuste peatamise päevale eelnenud kalendriaasta kohta. Fond võib erandjuhtudel ja Inspektsiooni nõusolekul nõuda suuremat osamakset, kuid see ei tohi olla suurem kui 0,625 protsenti krediidiasutuse keskmisest tagatud hoiuste mahust hoiuste peatamise päevale eelnenud kalendriaasta kohta. Erakorralise tagantjärele makstava osamakse arvutamisel ei käsitata tagatud hoiusena käesoleva seaduse § 25 lõikes 21 sätestatud hoiust.

 (2) Erakorralised tagantjärele makstavad osamaksed tasub krediidiasutus vastavalt käesoleva seaduse § 34 lõikele 1, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

 (3) Inspektsiooni ettepanekul võib nõukogu otsusega edasi lükata krediidiasutuse kohustuse tasuda käesoleva paragrahvi kohaselt erakorralisi tagantjärele makstavaid osamakseid, kui osamaksete tegemine ohustaks krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust. Nimetatud erandit ei või kehtestada korraga pikemaks ajaks kui kuus kuud. Erandi kehtivust võib krediidiasutuse taotlusel pikendada kuni kuue kuu võrra. Edasilükatud osamaksed tasutakse, kui nende tasumine ei sea Inspektsiooni hinnangul enam ohtu krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

3. jagu Hoiuste hüvitamine 

§ 37.  Hoiustajate teavitamine

 (1) Fond on kohustatud kahe tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast arvates avaldama kahes üleriigilise levikuga päevalehes kahel korral teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
 1) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali nimi, kus hoiused on peatatud;
 2) käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmetega tutvumise ja nende õigsuse kohta seisukoha esitamise kord ja tähtajad;
 3) hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord;
 4) hüvitise väljamaksmisel nõutavate dokumentide loetelu.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Fond ja Inspektsioon avalikustavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata oma veebilehel.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 38.  Hüvitise määramise kord

 (1) Krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija (edaspidi käesolevas jaos haldur) on kohustatud kahe tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast:
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
 1) tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade;
 2) esitama Fondile andmed hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode kohta, tuues eraldi välja andmed käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ning §-s 29 nimetatud hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode kohta.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (11) Notar või kohtutäitur on kohustatud esitama haldurile ühe tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast arvates andmed käesoleva seaduse § 25 lõikes 31 nimetatud kolmandate isikute ja nende hoiuste kohta.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel esitatavate andmete täpsema loetelu ja nende esitamise korra.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (3) Hoiustajal on õigus nelja tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud viimati avaldatud teate avaldamisest arvates esitada haldurile seisukoht oma hoiuse saldo õigsuse kohta.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (4) Kui hoius on enne hoiustajapoolse seisukoha saamist hüvitatud summas, mis ei vasta hüvitamisele kuuluva summa suurusele, hüvitab Fond puuduva osa käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul või nõuab enammakstud osa isikult sisse.

§ 39.  Hüvitise määramine

 (1) Fond määrab hüvitamisele kuuluvad hoiused ning iga hoiustaja hüvitise suuruse halduri esitatud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Hüvitamisele ei kuulu filiaali hoius ulatuses, mis on hüvitatud krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.

 (3) Hüvitamisele ei kuulu Eesti krediidiasutuse välisriigis asuva filiaali hoius ulatuses, mis on hüvitatud filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.

 (4) Ühishoiuse hüvitis määratakse hoiustajatele võrdsetes osades, kui krediidiasutuse ja hoiustaja vahelises lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 40.  Hüvitise väljamaksmine

 (1) Hüvitis makstakse välja ülekandega hoiustaja teatatud pangakontole või hoiustaja taotluse alusel sularahas nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Fond avab hüvitiste väljamaksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuses vastava konto ja esitab krediidiasutusele andmed väljamakstavate hüvitiste kohta hiljemalt üks tööpäev enne hüvitiste väljamaksmise algust.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (3) Hüvitise sularahas väljamaksmise või ülekandmise eest tasub hoiustaja, kui Fondi ja väljamakseid teostava krediidiasutuse vahel pole kokku lepitud teisiti. Kui hoiustaja poolt tasumisele kuuluv hüvitise sularahas väljamaksmise või ülekandetasu on hüvitise summast suurem või sellega võrdne, siis hüvitist välja ei maksta. Hüvitise maksmise eest võetav tasu ei või olla suurem kui krediidiasutuse poolt sarnaste teenuste eest võetav tavaline tasu.

 (4) Hoiuse hüvitis makstakse välja osafondi arvel eurodes, konto vääringus või konto asukohariigi vääringus. Hoiustaja avalduse alusel võib hüvitise välja maksta hoiustaja elukohaks oleva lepinguriigi vääringus. Kui konto oli nomineeritud muus vääringus kui hüvitise maksmise vääring, kasutatakse vahetuskursina hoiuste peatamise päeva Euroopa Keskpanga päevakursse.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (5) Seadusega ettenähtud korras arestitud hoiuse hüvitis makstakse välja pärast kohtu või muu pädeva organi vastavasisulise otsuse või määruse jõustumist.

§ 401.  Lepinguriigis asuva filiaali hoiuste hüvitamine

 (1) Fond hüvitab Eesti krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud filiaali hoiustajatele hoiused koostöös teise lepinguriigi tagamisskeemi haldava üksusega, kannab sellele üksusele üle kõik vajalikud rahalised vahendid ja hüvitab hüvitiste väljamaksmisega seoses tekkinud kulud.

 (2) Kui teise lepinguriigi krediidiasutuse filiaal on asutatud Eestis, maksab Fond välja selle krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali hoiused teise asjaomase lepinguriigi tagamisskeemi haldava üksuse nimel ja arvel ning temalt saadud juhiste kohaselt. Fondil on õigus nõuda eelnimetatud üksuselt hüvitiste väljamaksmisega tekkinud kõigi kulude hüvitamist.

 (3) Fond edastab teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali hoiustajatele teavet teise lepinguriigi tagamisskeemi haldava üksuse nimel ja tal on selle üksuse nimel õigus võtta vastu kõnealuste hoiustajate esitatud päringuid.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 41.  Hüvitamise tähtajad

 (1) [Kehtetu - RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (2) Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud seitsme tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast alates. Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib nõukogu käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud hüvitiste väljamaksmise tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui kümne tööpäeva võrra.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (21) Hüvitise väljamaksmine lükatakse edasi, kui:
 1) hoiuse üle käib õiguslik vaidlus või konto on arestitud;
 2) hoius kuulub rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektile ja hoiuse suhtes rakendatakse rahvusvahelist finantssanktsiooni;
 3) hoiusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 25 lõikes 21 sätestatut;
 4) hoius makstakse välja käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud korras;
 5) notari või kohtutäituri ametitoiminguks avatud hoiusest, ühishoiusest või muust sellisest hoiusest tulenev nõue tuleb täita mitmele võlausaldajale tingimusel, et võlausaldaja isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1 ja 2 sätestatu lükatakse edasi kuni kohtuotsuse jõustumiseni või arestimise määruse või rahvusvahelise sanktsiooni kehtetuks tunnistamiseni. Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 3–5 sätestatu lükatakse edasi mõistlikuks ajaks, mille pikkuse määrab nõukogu.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul väljamaksmata hüvitised hoiustab Fond krediidiasutuses vastavalt nõukogu otsusele.

 (4) Kui Fond ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul hüvitist välja maksnud või on maksnud ettenähtust väiksema hüvitise, on hoiustajal õigus esitada nõue Fondi vastu. Nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 411.  Hüvitise maksmine kriisilahenduse raames

 (1) Kui Inspektsioon on rakendanud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse kohast kriisilahendusmeedet või -õigust ning tingimusel, et selle meetme või õigusega tagatakse, et hoiustajatel on jätkuv juurdepääs oma hoiustele, võib Inspektsiooni otsuse alusel osafondi arvel hüvitada:
 1) kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme kohaldamisel summa, mille võrra tagatud hoiused oleks alla hinnatud, et hüvitada krediidiasutuse kahju finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 78 lõike 2 punkti 1 alusel, kui tagatud hoiuste puhul oleks rakendatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit ning allahindamist samas ulatuses nagu sama rahuldamisjärguga võlausaldajate nõuete puhul pankrotimenetluses, või
 2) kui kasutatakse üht või mitut kriisilahendusmeedet või -õigust, välja arvatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet, siis sellise kahjumi, mille tagatud hoiuste omanikud oleksid katnud, kui nad oleksid tekkinud kahjumi pidanud katma proportsionaalselt kahjumiga, mida oleksid katnud sama rahuldamisjärguga nõudeid omavad võlausaldajad pankrotimenetluses.

 (2) Mitte ühelgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei tohi Fondi makstav hüvitis ületada kahjumi summat, mida Fondil oleks tulnud katta juhul, kui krediidiasutus oleks likvideeritud pankrotimenetluses.

 (3) Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meetme rakendamisel ei või Fond hüvitada krediidiasutuse või sildasutuse rekapitaliseerimise kulusid finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 78 lõike 2 punkti 2 kohaselt.

 (4) Kui finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 54 sätestatud täiendava hindamise tulemusena selgub, et Fondi osamakse kriisilahendusse oli suurem kui puhaskahjum, mida Fond oleks kandnud, kui krediidiasutus oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses, on õigus nõuda kriisilahenduse osafondi vahendite arvel vastava vahe ulatuses hüvitist kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-ga 80.

 (5) Fondi poolt käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel tasumisele kuuluv summa määratakse vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 5. peatükis sätestatud tingimustele.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 kohaselt osafondist tehtav makse tasutakse rahas.

 (7) Kui kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses olevad tagamisele kuuluvad hoiused antakse üle teisele ettevõtjale aktsiate ja varade võõrandamise või sildasutuse meetme rakendamise tulemusena, ei ole hoiustajatel õigus esitada nõuet Fondi vastu seoses kriisilahendusmenetluses olevas krediidiasutuses hoiustatud hoiuste mis tahes osaga, mida ei ole üle antud, tingimusel, et üle antud rahaliste vahendite summa võrdub käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud hoiuste tagamise ja hüvitamise ulatusega või ületab seda.

 (8) Olenemata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 sätestatust, kui Fondi rahalisi vahendeid on kasutatud nende sätetega kooskõlas ja kui need rahalised vahendid on seejärel vähenenud vähem kui kahe kolmandikuni nõukogu kehtestatud osafondi sihttasemest, kehtestab nõukogu osafondi osamakse suuruse tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme kuue aasta jooksul.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (9) Käesoleva paragrahvi kohased Fondi kohustused ei või ühelgi juhul ületada:
 1) 50 protsenti nõukogu poolt hoiuste tagamise osafondi jaoks kehtestatud rahastamise sihttasemest;
 2) kulusid, mida Fond oleks samasugusel juhul kandnud pankrotimenetluses.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

4. peatükk INVESTORIKAITSE OSAFOND 

1. jagu Tagatud investeeringud 

§ 42.  Investeering

 (1) Investeering käesoleva seaduse tähenduses on poolte kokkuleppel või õigusaktil põhinev nõue, millest tulenevalt investeerimisasutus on kohustatud investorile:
 1) välja maksma raha, mis võlgnetakse või mis kuulub investorile ja mida investeerimisasutus on investori arvel hoidnud või käsutanud seoses investeerimisteenuste osutamisega;
 2) üle andma väärtpaberid, mis võlgnetakse või mis kuuluvad investorile ja mida investeerimisasutus on investori arvel hoidnud, käsutanud või valitsenud seoses investeerimisteenuste osutamisega.

 (2) Ühisinvesteering käesoleva seaduse tähenduses on investeering, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule.

 (3) Investeeringu väärtus käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raha ja väärtpaberite väärtus, mis määratakse valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud metoodika kohaselt, lähtudes eelkõige nende turuväärtusest.

§ 43.  Investeerimisasutus ja investeerimisteenus

 (1) Investeerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses;
 2) krediidiasutus;
 3) fondivalitseja, kellele on antud investeerimisfondide seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud õigus.
[RT I 2008, 13, 89 - jõust. 15.03.2008]

 (2) Investeerimisteenus käesoleva seaduse tähenduses on väärpaberituru seaduse §-s 43 ja § 44 punktis 1 nimetatud teenus.

§ 44.  Investeeringute tagamise ja hüvitamise ulatus

 (1) Investorikaitse osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel tagatakse ja hüvitatakse investoritele vastavalt käesolevas seaduses sätestatule nende investeeringud, mis on tehtud Eestis registreeritud investeerimisasutuse (edaspidi käesolevas peatükis investeerimisasutus) ja välisriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) kaudu. Osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse investeeringud ka juhul, kui investeerimisasutus osutab investeerimisteenuseid välisriigis piiriüleselt.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Käesoleva seaduse alusel ei tagata ega hüvitata investeeringuid, mis kuuluvad hüvitamisele Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse §-de 52 ja 53 alusel.

 (3) Investeeringud tagatakse ja hüvitatakse nende hüvitamiskohustuste tekkimise päeva väärtuses vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas investori kohta ühes investeerimisasutuses.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Ühisinvesteeringu hüvitamisel loetakse investoriks ühisinvesteeringu iga omanik.

 (5) Notari ja kohtutäituri ametitoimingute tegemiseks avatud väärtpaberikontol hoitavaid kolmandatele isikutele kuuluvaid väärtpabereid käsitletakse osafondi poolt investeeringute hüvitamisel iga isiku kohta eraldi.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 45.  Filiaali investeeringute tagatus

 (1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata filiaali investorite investeeringuid (edaspidi filiaali investeeringud), mis on selle investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus. Investeerimisasutuse asukohariigiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse riik, kus investeerimisasutus on registreeritud ja kelle pädev organ on talle väljastanud tegevusloa.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kuuluvad filiaali investeeringud käesoleva seaduse alusel tagamisele.

 (3) Otsuse selle kohta, kas investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, teeb Inspektsioon investeerimisasutuse vastava taotluse alusel 30 päeva jooksul, alates taotluse esitamisest. Kui andmed tagamisskeemi või selle usaldusväärse toimimise kohta ei ole piisavad, eeldatakse, et skeem ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

§ 46.  Lepinguriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringute tagatus

 (1) Lepinguriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringud tagatakse käesoleva seaduse kohaselt üksnes investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagamata ulatuses.

 (2) Investeeringute tagamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võib lepinguriigi investeerimisasutus soovi korral esitada Fondile vastava taotluse. Taotlemisel esitatavate andmete loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise kord sätestatakse põhikirjas.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Otsuse taotluse rahuldamise tingimuste kohta teeb nõukogu kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist.

 (4) Kui lepinguriigi investeerimisasutus ei tasu osamakseid käesoleva seaduse alusel nõukogu poolt ettenähtud ulatuses ja tähtajal, võib nõukogu otsustada, et selle investeerimisasutuse Eesti filiaali investeeringud ei kuulu Fondi poolt tagamisele.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus jõustub mitte varem kui 12 kuu möödumisel käesoleva seaduse § 93 lõikes 5 nimetatud teate edastamisest lepinguriigi vastavale järelevalveorganile.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisasutuse filiaali suhtes.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 47.  Eesti investeerimisasutuse välisriigi filiaali investeeringute tagatus

 (1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali investeeringuid, mis on filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata lepinguriigis asuva käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud Eesti investeerimisasutuse filiaali investeeringutele.

 (3) Otsuse selle kohta, et Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali investeeringud ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevalt käesoleva seaduse alusel tagamisele, teeb Inspektsioon investeerimisasutuse vastava taotluse alusel 30 päeva jooksul, alates taotluse esitamisest. Taotlemisel tuleb esitada andmed, mis tõendavad, et filiaali asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 48.  Tagamisele ja hüvitamisele mittekuuluvad investeeringud

 (1) Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata investeeringut, mis käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud päeva seisuga kuulub kutselisele investorile või mõnele järgmistest Eesti või välisriigi isikutest:
 1) riik;
 2) kohalik omavalitsus;
 3) juriidiline isik, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 loetletud tehingu ja toimingu tegemine;
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
 4) sama investeerimisasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing;
 5) sama investeerimisasutuse või investeerimisasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhatuse või nõukogu liige, audiitor ning isik, kellele kuulub sama investeerimisasutuse või investeerimisasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu aktsia- või osakapitalist viis protsenti või enam;
 6) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku lähisugulane või selle isiku nimel tegutsev kolmas isik.

 (2) Kutseline investor käesoleva seaduse tähenduses on väärtpaberituru seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud investor.

 (3) Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut, mille omanikul on sama investeerimisasutuse ees sissenõutavaks muutunud kohustusi, nende kohustuste ulatuses.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (4) Osafondi arvel ei hüvitata investeeringut, mis on konfiskeeritud rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas süüdimõistva otsusega. Kui investeeringu käsutamine on piiratud rahapesu andmebüroo ettekirjutusega või investeering on arestitud kriminaalmenetluses rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas, peatub selle hüvitamine kuni ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseni või otsuse jõustumiseni.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (5) [Kehtetu - RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 49.  Investeerimisasutuse kohustused

 (1) Investeerimisasutus peab teavitama investoreid käesoleva seadusega sätestatud investorikaitse skeemi olemasolust ja investeeringute tagamise ulatusest ning hüvitamise tingimustest ja korrast.

 (2) Investeerimisasutusel on keelatud kasutada käesoleva seaduse kohast investeeringute tagatust reklaami eesmärgil.

2. jagu Osamaksed 

§ 50.  Osamaksed ja nende liigid

 (1) Osafondi osamaksed on ühekordne ja kvartaliosamakse.

 (2) Osamaksed tasutakse Fondile. Käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 ja § 47 lõikes 1 sätestatud juhul osamakseid ei tasuta.

 (3) Osamakseid ei tagastata investeerimisasutustele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 51.  Ühekordne osamakse

 (1) Ühekordne osamakse on 1300 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Ühekordse osamakse tasub investeerimisasutus ühe kuu jooksul, alates talle tegevusloa andmise otsuse teatavakstegemisest.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Välisriigi investeerimisasustus on kohustatud käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 sätestatud juhul tasuma ühekordse osamakse ühe kuu jooksul, alates talle Eestis filiaali asutamise loa andmisest.

 (4) Käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud juhul tasub lepinguriigi investeerimisasutus ühekordse osamakse 10 päeva jooksul, alates käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 nimetatud otsuse teatavakstegemisest taotlejale.

§ 52.  Kvartaliosamakse

 (1) Kvartaliosamakse tasub investeerimisasutus või filiaal regulaarselt iga kvartali teise kuu 15. päevaks.

 (2) Nõukogu võib oma otsusega anda investeerimisasutustele ja filiaalidele õiguse edasi lükata kvartaliosamaksest kuni 1/3 suuruse osa tasumine, kui investeerimisasutus võtab kohustuse tasuda edasilükatud osamakse osa viivitamata Fondi vastava nõude esitamisel. Fond esitab edasilükatud osamakse osa tasumise nõude osafondi arvel tagatud investeeringute hüvitamise kohustuse tekkimisel.

 (3) Fond võib nõuda investeerimisasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise kindlustamist või tagamist nõukogu aktsepteeritud kolmanda isiku poolt. Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel edasilükatud osamaksete summa ühe investeerimisasutuse või filiaali kohta kokku ei või olla suurem kui käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud piirmäärade alusel arvutatud neljakordne osamaksete summa.

 (4) Nõukogu otsuse alusel peatab Fond kvartaliosamaksete kogumise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) osafondi vara väärtus on suurem kui 2 000 000 eurot
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 2) kõik osafondi arvel hüvitamisele kuuluvad investeeringud on hüvitatud;
 3) käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenud ning sama lõike punkti 2 kohaselt osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud.

§ 53.  Kvartaliosamakse suurus

 (1) Kvartaliosamakse (edaspidi käesolevas jaos osamakse) suuruse arvutamiseks korrutatakse investeerimisasutuse või filiaali osutatavate investeerimisteenuste mahtu iseloomustavad käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud näitajad (edaspidi käesolevas peatükis investeeringute maht) vastavate osamakse määradega.

 (2) Osamakse suuruse arvutamisel ei arvata investeeringute mahu hulka kutseliste investorite ning käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 ja § 48 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud investeeringuid, samuti käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 ja § 47 lõikes 1 nimetatud filiaali investeeringuid.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Osamakse suurus saadakse investeeringute mahtude alusel arvutatud maksesummade liitmise teel.

 (4) Osamakse suurus ühe investeerimisasutuse või filiaali kohta ei või olla väiksem kui 50 eurot. Kui käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, ei või osamakse olla väiksem kui 255 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (5) Osamakse suuruse arvutab investeerimisasutus. Aruande osamakse suuruse kohta esitab investeerimisasutus Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.

 (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab osamakse suuruse määramise täpsemad alused ja korra.

§ 54.  Osamakse määr

 (1) Osamakse määra kehtestab nõukogu investeeringute mahtude lõikes ja see ei või olla suurem kui:
 1) väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud investeerimisteenuste osutamise puhul 0,1 protsenti investeerimisasutuse või filiaali osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase 10 tööpäeva keskmisest väärtpaberite ostu- ja müügitehingute käibest, mille üheks pooleks või vahendajaks on investeerimisasutus või filiaal;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 2) väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 punktis 4 nimetatud investeerimisteenuse osutamise puhul 0,075 protsenti investeerimisasutuse või filiaali poolt valitsetavate raha ja väärtpaberite turuväärtusest osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase tööpäeva seisuga;
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
 3) väärtpaberituru seaduse § 44 punktis 1 nimetatud investeerimisteenuse osutamise puhul 0,01 protsenti investeerimisasutuse või filiaali poolt hoitavate väärtpaberite turuväärtusest osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase tööpäeva seisuga.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeeringute mahud ning raha ja väärtpaberite väärtus arvutatakse valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra kohaselt.

 (3) Kõigi investeerimisasutuste ja filiaalide suhtes rakendatakse ühtseid osamakse määrasid. Käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud juhul määratakse iga filiaali jaoks eraldi osamakse määrad, mis arvutatakse, lähtudes vajadusest tagada osafondi arvel investeeringute hüvitamine Eestis filiaali asutanud investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagamata ulatuses.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirmäärasid ei kohaldata investeerimisasutuse poolt käesoleva seaduse § 52 lõike 2 alusel edasilükatud osamakse osa tasumisele.

 (5) Osamakse määrade muutmine jõustub kvartali algusest, kuid mitte varem kui üks kuu pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist.

3. jagu Investeeringute hüvitamine 

§ 55.  Hüvitamiskohustuse tekkimise päev

 (1) Fondi kohustus hüvitada investeeringud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras tekib investeerimisteenuseid osutava krediidiasutuse investeeringute puhul hoiuste peatamise päeval, teiste investeerimisasutuste investeeringute puhul varaseimal järgmistest päevadest (edaspidi käesolevas jaos hüvitamispäev):
 1) investeerimisasutuse või investeerimisasutusena tegutsenud isiku (edaspidi käesolevas jaos investeerimisasutus) pankrotimääruse väljakuulutamise päev;
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
 2) väärtpaberituru seaduse § 58 lõike 2 alusel investeerimisühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamise või välisriigi investeerimisasutusele Eestis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise päev, kui tegevusloa või loa kehtetuks tunnistamise aluseks oli investeeringutega seotud kohustuste täitmata jätmine investeerimisühingu poolt;
 3) fondivalitseja tegevusloa või investeerimisfondide seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud õiguse kehtetuks tunnistamise päev, kui tegevusloa või õiguse kehtetuks tunnistamise aluseks oli investeeringutega seotud kohustuste täitmata jätmine fondivalitseja poolt;
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
 4) muu Eestis filiaali omava välisriigi investeerimisasutuse asukohariigi õigusaktides sätestatud sündmuse või toimingu päev, mis on oma tagajärgedelt sarnane käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatuga ja mille saabumisel kuuluvad investeeringud nimetatud õigusaktide kohaselt hüvitamisele.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Inspektsioon oma otsusega lugeda hüvitamispäeva saabunuks, kui investeerimisasutus ei ole tagastanud investoritele neile kuuluvaid väärtpabereid või raha ning on ilmnenud asjaolud, mis viitavad investeerimisasutuse maksejõuetusele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusloa või loa kehtetuks tunnistamise otsusest, samuti lõikes 2 nimetatud otsusest teavitab Inspektsioon viivitamata Fondi ja investeerimisasutust. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud asjaoludest teavitab Inspektsioon viivitamata Fondi.

 (4) Juhul kui muul asutusel või isikul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmuste või toimingute kohta informatsioon enne Inspektsiooni, teavitab ta sellest viivitamata Fondi ja Inspektsiooni.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

§ 56.  Investorite teavitamine

 (1) Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 55 lõikes 3 nimetatud teate saamisest arvates avaldama kahes üleriigilise levikuga päevalehes kahel korral teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) investeerimisasutuse või investeerimisasutuse filiaali nimi, mille investeeringud kuuluvad hüvitamisele;
 2) nõude esitamise tähtaeg ja koht ning nõude vorm;
 3) hüvitise väljamaksmise tähtaeg ja kord;
 4) hüvitise väljamaksmisel nõutavate dokumentide loetelu.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 3 nimetatud teate saamisel avalikustavad Fond ja Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata ka oma veebilehel.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 57.  Hüvitise määramise kord

 (1) Investeerimisasutuse juhatuse liige, pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija (edaspidi käesolevas jaos haldur) on kohustatud saatma hiljemalt 45 päeva möödumisel hüvitamispäevast:
 1) igale investorile andmed tema investeeringute kohta;
 2) Fondile andmed investorite ning nendele hüvitamisele kuuluvate investeeringute kohta, tuues eraldi välja andmed käesoleva seaduse § 44 lõike 1 teises lauses ning §-des 47 ja 48 nimetatud investorite ja investeeringute kohta.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (11) Notar või kohtutäitur on kohustatud esitama haldurile kolme tööpäeva jooksul hüvitamispäevast arvates andmed käesoleva seaduse § 44 lõikes 5 nimetatud kolmandate isikute ja nende investeeringute kohta.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatavate andmete täpsema loetelu ja nende esitamise korra.

 (3) Investoril on õigus viie kuu jooksul, alates käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest, esitada haldurile seisukoht oma investeeringu ja selle väärtuse kohta. Kui nimetatud seisukoht erineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel esitatud andmetest, teavitab haldur sellest viivitamata fondi, lisades omapoolse seisukoha.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 58.  Hüvitise määramine

 (1) Fond määrab hüvitamisele kuuluvad investeeringud ning hüvitise suuruse halduri esitatud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Hüvitise suuruse määramisel võetakse aluseks investeeringu väärtus hüvitamispäeval. Välisvaluuta ja välisvaluutas väljendatud väärtpaberite väärtus arvutatakse ümber eurodesse hüvitamispäeva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada hüvitise määramise täpsemad alused ja korra.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Hüvitamisele ei kuulu filiaali investeering ulatuses, mis on hüvitatud investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.

 (4) Hüvitamisele ei kuulu Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali investeering ulatuses, mis on hüvitatud filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.

 (5) Ühisinvesteeringu hüvitis määratakse investoritele võrdsetes osades, kui investeerimisasutuse ja investori vahel pole kokku lepitud teisiti.

§ 59.  Hüvitise väljamaksmine

 (1) Hüvitis makstakse välja rahas ülekandega investori teatatud pangakontole. Maksmine toimub nõukogu otsusega määratud ühe või mitme Eesti krediidiasutuse kaudu.

 (2) Fond avab hüvitiste väljamaksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuses vastava konto ja esitab krediidiasutusele andmed väljamakstavate hüvitiste kohta hiljemalt kolm tööpäeva enne hüvitiste väljamaksmise algust vastavalt käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 sätestatule.

 (3) Hüvitise ülekandmise eest tasub investor, kui Fondi ja väljamakseid teostava krediidiasutuse vahel pole kokku lepitud teisiti. Kui investori poolt tasumisele kuuluv ülekandetasu on hüvitise summast suurem või sellega võrdne, siis hüvitist välja ei maksta. Hüvitise ülekandmise eest võetav tasu ei või olla suurem krediidiasutuse poolt võetavast tavalisest ülekandetasust.

 (4) Seadusega ettenähtud korras arestitud investeeringu hüvitis makstakse välja pärast kohtu või muu pädeva organi vastavasisulise otsuse või määruse jõustumist.

§ 60.  Hüvitamise tähtajad

 (1) Hüvitis tuleb investorile välja maksta hiljemalt ühe kuu jooksul pärast hüvitamisele kuuluva investeeringu väärtuse kindlaksmääramist, kuid mitte enne käesoleva seaduse § 57 lõikes 3 nimetatud seisukoha esitamist investori poolt või selleks ettenähtud tähtaja möödumist.

 (2) Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib Fond käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu pikendada. Korraga võib tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kuid kokku mitte rohkem kui 12 kuud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul väljamaksmata hüvitised hoiustab Fond krediidiasutuses vastavalt nõukogu otsusele.

 (5) Kui Fond ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul hüvitist välja maksnud või on maksnud ettenähtust väiksema hüvitise, on investoril õigus esitada nõue Fondi vastu. Nõude esitamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.

5. peatükk PENSIONIKAITSE OSAFOND 

1. jagu Hüvitamise alused 

§ 61.  Hüvitamisele kuuluv kahju

 (1) Pensionikaitse osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel hüvitatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras kohustusliku pensionifondi (edaspidi pensionifond) osakuomanikele tekitatud kahju (edaspidi käesolevas peatükis kahju), mida pensionifondivalitseja ei ole Inspektsiooni määratud tähtajaks osakuomanikule kogumispensionide seaduse §-de 32–36 alusel hüvitanud.

 (2) Kahjuna käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse kogumispensionide seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
[RT I 2004, 37, 252 - jõust. 01.05.2004]

§ 62.  Hüvitamisele mittekuuluv kahju

  Osafondi arvel ei hüvitata kahju osakuomanikule, kes oli kahju tekitamise perioodil:
 1) kahju tekitanud pensionifondivalitseja juhatuse või nõukogu liige või audiitor;
 2) selle pensionifondi depoopanga juhatuse või nõukogu liige;
 3) selle pensionifondi fondijuht;
 4) käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud isiku abikaasa;
 5) kahju tekitanud pensionifondivalitseja emaettevõtja juhatuse või nõukogu liige või juhatuse liikme abikaasa.

§ 63.  Hüvitamise ulatus

  Osafondi arvel hüvitamisele kuuluv kahju summas kuni 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta hüvitatakse osakuomanikule täies ulatuses. Kahjusumma, mis ületab 10 000 eurot osakuomaniku konkreetse kahjujuhtumi kohta, hüvitatakse 90 protsendi ulatuses.

§ 64.  Pensionifondivalitseja kohustused

 (1) Pensionifondivalitseja peab teavitama osakuomanikke käesoleva seadusega sätestatud pensionikaitse skeemi olemasolust ning kahju hüvitamise tingimustest ja korrast.

 (2) Pensionifondivalitsejal on keelatud kasutada kahju hüvitamist käesoleva peatüki alusel reklaami eesmärgil.

2. jagu Osamaksed 

§ 65.  Osamaksed ja nende liigid

 (1) Osafondi osamaksed on ühekordne ja kvartaliosamakse.

 (2) Osamaksed tasutakse Fondile.

 (3) Osamakseid ei tagastata pensionifondivalitsejatele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 66.  Ühekordne osamakse

 (1) Ühekordne osamakse on 1000 eurot iga pensionifondivalitseja poolt valitsetava pensionifondi kohta.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Ühekordse osamakse tasub pensionifondivalitseja ühe kuu jooksul pärast pensionifondi tingimuste registreerimist Inspektsiooni poolt.

§ 67.  Kvartaliosamakse

 (1) Kvartaliosamakse tasub pensionifondivalitseja regulaarselt iga kvartali teise kuu 15. päevaks.

 (2) Nõukogu võib oma otsusega lubada kvartaliosamaksest kuni 1/4 suuruse osa tasumine edasi lükata, kui pensionifondivalitseja võtab kohustuse tasuda edasilükatud osamakse osa viivitamata Fondi poolt vastava nõude esitamisel. Luba võidakse anda ühele, mitmele või kõigile pensionifondivalitsejatele, arvestades nendele kuuluvate pensionifondi osakute osakaalu ning kogumispensionide seaduse §-s 32 sätestatud kahjujuhtumite arvu. Fond esitab edasilükatud osamakse osa tasumise nõude osafondi arvel hüvitamise kohustuse tekkimisel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel edasilükatud osamaksete summa ühe pensionifondivalitseja kohta kokku ei või olla suurem kui 0,2 protsenti käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 nimetatud pensionifondide vara puhasväärtuse summast.

 (4) Fond võib nõuda pensionifondivalitsejalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise kindlustamist või tagamist nõukogu aktsepteeritud kolmanda isiku poolt.

 (5) Nõukogu otsuse alusel peatab Fond kvartaliosamaksete kogumise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) osafondi vara moodustab vähemalt ühe protsendi kõigi pensionifondide vara puhasväärtusest;
 2) osafondi vara väärtus on suurem kui 1 000 000 eurot;
 3) käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenud ning sama lõike punkti 2 kohaselt osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud.
[RT I 2004, 37, 252 - jõust. 01.05.2004]

§ 68.  Kvartaliosamakse suurus

 (1) Kvartaliosamakse (edaspidi käesolevas jaos osamakse) arvutatakse, lähtudes kõigi pensionifondivalitseja poolt valitsetavate pensionifondide vara puhasväärtusest osamakse tasumisele eelneva kvartali viimase päeva seisuga.

 (2) Osamakse suurus saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pensionifondide vara puhasväärtuse summa korrutamise teel osamakse määraga.

 (3) Osamakse suuruse arvutab pensionifondivalitseja. Aruande osamakse suuruse kohta esitab pensionifondivalitseja Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.

§ 69.  Osamakse määr

 (1) Osamakse määra kehtestab nõukogu ühtsena kõigile pensionifondivalitsejatele protsentides käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 nimetatud pensionifondide vara puhasväärtusest ja see ei või olla suurem kui 0,1 protsenti. Kui on täidetud käesoleva seaduse § 67 lõike 5 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused, ei või osamakse määr olla suurem kui 0,025 protsenti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kõrgeimat osamakse määra ei kohaldata käesoleva seaduse § 67 lõike 2 alusel edasilükatud osamakse osa tasumisele.

 (3) Osamakse määra muutmine jõustub kvartali algusest, kuid mitte varem kui kaks kuud pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist.

3. jagu Kahju hüvitamine 

§ 70.  Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise päev ja hüvitise määramine

 (1) Fondil tekib kohustus hüvitada osakuomanikule tekitatud kahju käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras 10 tööpäeva möödumisel kogumispensionide seaduse § 33 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtajast, kui pensionifondivalitseja ei ole ettekirjutust täitnud.

 (2) Inspektsioon saadab kogumispensionide seaduse § 33 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja saabumisel viivitamata Fondile ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale (edaspidi registripidaja) teate, milles on toodud andmed:
 1) kahju tekitanud pensionifondivalitseja kohta;
 2) pensionifondivalitseja või depoopanga kohta, kes valitseb pensionifondi, mille osakuomanikele kahju tekitati;
 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude kohta.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt saadetavale teatele tuleb lisada kogumispensionide seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud esildis.

 (4) Fond määrab igale isikule makstava hüvitise suuruse Inspektsiooni, pensionifondivalitseja, registripidaja ning teiste isikute poolt esitatud andmete alusel, lähtudes käesoleva seaduse §-des 61–63 sätestatust.
[RT I 2004, 37, 252 - jõust. 01.05.2004]

§ 71.  Osakuomanike teavitamine

 (1) Fond on kohustatud kolme tööpäeva jooksul, alates käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud teate saamise päevast, avaldama selle kohta vähemalt kahel korral teate üleriigilise levikuga päevalehes. Teade peab sisaldama vähemalt järgmised andmed:
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
 1) pensionifondi nimetus, mille suhtes otsus tehti;
 2) andmed selle kohta, mis ajast ja kuidas on osakuomanikel võimalik saada teavet nendele määratud hüvitise kohta;
 3) hüvitamise kord ja tähtajad.

 (11) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud teate saamisel avalikustavad Fond ja Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata oma veebilehel.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Pärast hüvitise kindlaksmääramist peab Fond osakuomaniku nõudel teavitama osakuomanikku talle määratud hüvitise suurusest ja sellega seotud asjaoludest.

§ 72.  Hüvitamise tähtajad

 (1) Hiljemalt 45 kalendripäeva möödumisel käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud teate saamisest Fond:
 1) edastab registripidajale hüvitise saamiseks õigustatud osakuomanike nimed ja isikukoodid ning neile määratud hüvitiste suurused;
 2) kannab hüvitamiseks vajaliku rahasumma registripidaja teatatud pangakontole.

 (2) Registripidaja hüvitab kahju käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud korras 10 tööpäeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja raha laekumisest registripidajale.

 (3) Inspektsioon võib Fondi või registripidaja taotlusel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu mõjuval põhjusel pikendada.

 (4) Kui Fond ei ole käesolevas paragrahvis ettenähtud aja jooksul õigustatud isikule kahju hüvitanud, on õigustatud isikul õigus esitada Fondi vastu nõue. Nõude esitamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.

§ 73.  Hüvitamise kord

 (1) Määratud hüvitissumma eest omandab registripidaja osakuomanikule maksimaalse täisarvu selle pensionifondi osakuid, kuhu hüvitamise ajal teeb osakuomanik kohustusliku kogumispensioni sissemakseid.

 (2) Kui osakuomanik on sõlminud pensionilepingu või kui ta on surnud, siis omandatakse talle selle olemasoleva pensionifondi osakuid, mille osakuid ta viimasena omandas. Kui kõik pensionifondid, mille osakuid osakuomanik on omandanud, on likvideeritud, siis omandatakse hüvitise eest osakuomaniku või tema pärija nimetatud pensionifondi osakuid.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (3) Osakute omandamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras väljalasketasu ei võeta.

 (4) Käesoleva seaduse § 72 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaja jooksul hüvitamisel kasutamata jäänud raha tagastab registripidaja koos selgitustega Fondile.

51. peatükk PENSIONILEPINGUTE OSAFOND 
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

1. jagu Tagatud pensionilepingud 
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 731.  Pensionilepingute järgsete kohustuste täitmise tagamise alused

 (1) Pensionileping käesoleva seaduse tähenduses on kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos kehtestatud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping.

 (2) Pensionilepingute osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel tagatakse pensionilepingute järgsete kohustuste täitmise jätkumine käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, toetades kindlustusandja ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, välja arvatud Eesti (edaspidi käesolevas peatükis lepinguriik) kindlustusandja Eesti filiaali (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist.

 (3) Inspektsioon selgitab välja, kas kindlustusandja või filiaali pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist on vajalik osafondi arvel toetada ning teeb Fondi nõukogule vastava ettepaneku.

 (4) Osafondi arvel võib toetada pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale, kui kindlustusandja pensionilepingutele vastavate tehniliste eraldiste summa ületab pensionilepingute kindlustusportfellile vastavat kattevara ning:
 1) kindlustusandja tegevusluba tunnistatakse kehtetuks kindlustustegevuse seaduse § 22 lõike 1 punkti 1 alusel;
 2) kindlustusandjale kehtestatakse kindlustustegevuse seaduse § 146 lõikes 1 sätestatud erirežiim;
 3) kuulutatakse välja kindlustusandja pankrot või
 4) leiab aset muu Eestis filiaali omava lepinguriigi kindlustusandja asukohariigi õigusaktides sätestatud sündmus või toiming, mis oma tagajärgedelt on sarnane käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatuga.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 732.  Tagamisele mittekuuluv pensionileping

  Osafondi arvel ei toetata kindlustusvõtja pensionilepingu üleandmist teisele kindlustusandjale, kui pensionilepingu sõlminud kindlustusvõtja oli käesoleva seaduse § 731 lõike 4 punktides 1–4 nimetatud olukorra tekkimise ajal:
 1) selle kindlustusandja, kelle kindlustusportfell üle antakse, juhatuse või nõukogu liige või audiitor;
 2) käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud isiku abikaasa;
 3) selle kindlustusandja, kelle kindlustusportfell üle antakse, emaettevõtja juhatuse või nõukogu liige või juhatuse liikme abikaasa.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 733.  Toetussumma ulatus

 (1) Toetussumma leitakse pensionilepingutele vastavate tehniliste eraldiste ja kindlustusportfellile vastava kattevara vahena.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (2) Tehniliste eraldiste suuruse leidmisel võetakse aluseks:
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
 1) pensionilepingu tingimused;
 2) pensionilepingule vastavad pensionimaksete suurused, mida on vähendatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule;
 3) kindlustusvõtja ja kogumispensionide seaduse §-s 47 sätestatud juhul kindlustatud isiku vanus;
 4) pensionimaksete tegemise sagedus;
 5) kindlustustegevuse seaduse § 45 lõike 1 teise lause alusel kehtestatud pensionilepingute tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatav intressimäär;
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
 6) keskmist oodatavat eluiga kirjeldavad suremusnäitajad, mida kindlustusportfelli vastuvõttev kindlustusandja kasutab analoogsete pensionilepingute sõlmimisel;
 7) pensionilepingutega seotud kulud, millega kindlustusportfelli vastuvõttev kindlustusandja arvestab pensionilepingute puhul, mida ta sõlmib.

 (3) Pensionilepingu järgsete kohustuste täitmine tagatakse täies ulatuses kuni ühe riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määra suuruste igakuiste pensionimaksete ulatuses ning 90 protsendi ulatuses nimetatud määra ületavas ulatuses.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 734.  Kindlustusandja kohustused

 (1) Kindlustusandja ja filiaal peavad teavitama kindlustusvõtjaid käesoleva seadusega sätestatud pensionilepingute osafondi olemasolust ning pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamise tingimustest ja korrast.

 (2) Kindlustusandjal ja filiaalil on keelatud kasutada pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamist käesoleva peatüki alusel reklaami eesmärgil.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

2. jagu Osamaksed 
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 735.  Osamaksed ja nende liigid

 (1) Osafondi osamaksed on ühekordne ja kvartaliosamakse.

 (2) Osamaksed tasutakse Fondile.

 (3) Osamakseid ei tagastata kindlustusandjale ega filiaalile, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 736.  Ühekordne osamakse
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (1) Ühekordne osamakse on 1280 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Ühekordse osamakse tasub kindlustusandja või filiaal ühe kuu jooksul esimese pensionilepingu sõlmimisest arvates.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 737.  Kvartaliosamakse

 (1) Kvartaliosamakse tasub kindlustusandja või filiaal regulaarselt iga kvartali teise kuu 15. kuupäevaks.

 (2) Nõukogu võib otsustada kvartaliosamaksete kogumise peatamise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) osafondi vara moodustab vähemalt ühe protsendi kõigi kindlustusandjate pensionilepingute kohustustest;
 2) osafondi vara väärtus on suurem kui üks miljon eurot;
 3) käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenud ja punktis 2 nimetatud osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 738.  Kvartaliosamakse suurus

 (1) Kvartaliosamakse arvutatakse, lähtudes kindlustusandja või filiaali pensionilepingute kindlustusmaksete summast, mis vastavalt kindlustusandja või filiaal kogus osamakse tasumisele eelneva kvartali jooksul.

 (2) Osamakse suurus saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustusmaksete summa korrutamisel osamakse määraga.

 (3) Kindlustusmaksete summa ja tasumisele kuuluva osamakse suuruse arvutab kindlustusandja või filiaal. Kindlustusandja või filiaal esitab aruande osamakse suuruse kohta Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 739.  Osamakse määr

 (1) Osamakse määra kehtestab nõukogu protsentides pensionilepingute kindlustusmaksete summast ja see ei või olla suurem kui 0,5 protsenti.

 (2) Kõigi kindlustusandjate ja filiaalide suhtes rakendatakse ühtseid osamakse määrasid.

 (3) Osamakse määr muutub kvartali algusest, kuid mitte varem kui kaks kuud pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

3. jagu Kindlustusportfelli üleandmise toetamine ja toetussumma maksmine 
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 7310.  Kindlustusportfelli üleandmise toetamine

 (1) Käesoleva seaduse § 731 lõikes 4 nimetatud sündmuste toimumise korral teavitab Inspektsioon nimetatud sündmusest ja sellega seotud kindlustusandjast või filiaalist viivitamata Fondi.

 (2) Inspektsioon korraldab kindlustusportfelli üleandmiseks konkursi, esitades konkursi tingimustes kindlustusportfelli vastuvõtmise pakkumise tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas kindlustusportfelli kattevara suurust kirjeldavad andmed ning käesoleva seaduse § 733 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud andmed.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (3) Kindlustusportfelli vastuvõtmise pakkumises esitab konkursil osalev kindlustusandja kindlustusportfellile vastavate tehniliste eraldiste suuruse, mis on vastavuses käesoleva seaduse §-des 732 ja 733 sätestatuga, solventsuskapitalinõude arvutuse ning kindlustusportfelli vastuvõtmiseks vajaliku toetussumma suuruse.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (4) Kindlustusportfell antakse üle kindlustusandjale, kelle kindlustusportfelli vastuvõtmise pakkumise kohaselt on osafondi arvel makstav toetussumma väikseim, tingimusel, et tema omavahendid ja kattevara vastavad pärast kindlustusportfelli vastuvõtmist kindlustustegevuse seaduses kehtestatud nõuetele.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (5) Inspektsioon teavitab Fondi kindlustusportfelli vastuvõtva kindlustusandja määramisest viivitamata pärast vastava otsuse tegemist, esitades:
 1) andmed kindlustusportfelli vastuvõtva kindlustusandja kohta;
 2) kindlustusportfelli üleandmise tingimused ja tähtajad;
 3) andmed üleantavate pensionilepingute kohta;
 4) andmed vajaliku toetussumma kohta kokku ja iga pensionilepingu kohta eraldi;
 5) muud toetussumma maksmiseks vajalikud andmed.

 (6) Kindlustusportfelli üleandja, vastuvõtja ja Fond sõlmivad kindlustustegevuse seaduse §-s 132 sätestatud kindlustusportfelli üleandmise lepingu.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (7) Käesolevas seaduses sätestatud korras kindlustusportfelli üleandmise suhtes ei kohaldata kindlustustegevuse seaduse § 131 lõiget 10, § 132 lõike 1 teist lauset ja lõiget 3 ning §-e 133 ja 134.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 7311.  Toetussumma maksmise tähtaeg

 (1) Fond maksab toetussumma välja hiljemalt ühe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 7310 lõikes 5 nimetatud teate saamisest arvates.

 (2) Inspektsioon võib Fondi taotlusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaegu mõjuval põhjusel pikendada.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

52. peatükk KRIISILAHENDUSE OSAFOND 
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

1. jagu Kriisilahenduse rahastamise tingimused 
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7312.  Kriisilahenduse rahastamise ulatus

 (1) Kriisilahenduse osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) vahendeid võib kasutada ainult finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 2 nimetatud äriühingute, tütarettevõtjate ja filiaalide (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) suhtes rakendatavate kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamiseks.

 (2) Kriisilahendusmeetme või -õigusena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 55 nimetatud meetmeid ja õiguseid.

 (3) Otsused osafondi kogutud vahendite kasutamiseks teeb Inspektsioon vastavalt käesolevas seaduses ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatule.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7313.  Osafondi vahendite kasutamine

 (1) Inspektsioon võib osafondi vahendeid kriisilahendusmenetluses kasutada üksnes ulatuses, mis on vajalik kriisilahendusmeetmete tulemusliku rakendamise tagamiseks järgmistel juhtudel:
 1) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse, sildasutuse või vara valitsemise ettevõtja vara või kohustuste tagamine;
 2) laenu andmine kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele, sildasutusele või vara valitsemise ettevõtjale;
 3) kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara ostmine;
 4) sissemaksete tegemine sildasutusse ja vara valitsemise ettevõtjasse;
 5) aktsionäridele või võlausaldajatele hüvitiste maksmine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-le 80;
 6) vahendite andmine kriisilahendusmenetluses olevale krediidiasutusele mõnede võlausaldajate nõuete allahindamise või kohustuste teisendamise asemel, kui kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise meedet ja Inspektsioon otsustab mõned võlausaldajad kõnealuse meetme rakendusalast kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-ga 72 välja jätta;
 7) laenu andmine teiste lepinguriikide kriisilahendusfondidele vastavalt käesoleva seaduse §-le 861;
 8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetatud meetmete rakendamine mis tahes kombinatsioonis.

 (2) Osafondi vahendeid võib kasutada, et rakendada aktsiate ja varade võõrandamise meetme raames omandaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmeid.

 (3) Osafondi vahendeid ei ole lubatud kasutada otse krediidiasutuse kahjumi katmiseks või selle krediidiasutuse rekapitaliseerimiseks. Kui osafondi vahendite kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel tuleneb kaudselt krediidiasutuse kahjumi teatava osa katmisest osafondi arvel, kohaldatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 78 sätestatud tingimusi.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

2. jagu Osamaksed 
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7314.  Osamaksed ja nende liigid

 (1) Osafondi osamaksed on korralised osamaksed ja erakorralised tagantjärele makstavad osamaksed.

 (2) Osamaksed tasutakse Fondile.

 (3) Osamakseid ei tagastata krediidiasutustele, kui seadusest ei tulene teisiti.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7315.  Osamaksete tasumise vorm

 (1) Osamaksed tasutakse rahas, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 (2) Fond võib osafondi osamaksetena aktsepteerida tagasivõtmatuid maksekohustusi, mis vastavad järgmistele tunnustele:
 1) maksekohustus on vabalt käsutatav ja täielikult tagatud madala riskiga varaga, mis ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega;
 2) maksekohustust võib kasutada ainult Inspektsioon käesoleva seaduse § 7313 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagasivõtmatute maksekohustustega ei või krediidiasutus tasuda rohkem kui 30 protsenti tema poolt tasumisele kuuluvate osamaksete kogusummast.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7316.  Kriisilahendusmenetluse tulu kandmine osafondi

  Kui finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 55, 59, 62, 63 ja 65 ei ole sätestatud teisiti, võib kriisilahendusmenetluses olevalt krediidiasutuselt või sildasutuselt saadud summad, intressid ja muu investeeringutelt saadud tulu ning mis tahes muu tulu kanda osafondi.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7317.  Korraline osamakse

 (1) Korralise osamakse (edaspidi käesolevas jaos osamakse) tasub krediidiasutus regulaarselt vähemalt üks kord aastas.

 (2) Iga krediidiasutuse osamakse peab olema proportsionaalne tema kohustuste summaga, millest on maha arvatud omavahendid ning tagamisele ja hüvitamisele kuuluvad hoiused, kõigi krediidiasutuste kohustuste kogusumma suhtes, millest on maha arvatud omavahendid ning tagamisele ja hüvitamisele kuuluvad hoiused.

 (3) Fondil on õigus nõuda, et krediidiasutuse osamakse tasumise kohustuse täitmise tagaks Fondi aktsepteeritud kolmas isik.

 (4) Nõukogu otsuse alusel võib peatada osamaksete kogumise, kui osafondi vara moodustab vähemalt ühe protsendi kõigi osafondi osamaksete tasumiseks kohustatud krediidiasutuste tagamisele ja hüvitamisele kuuluvate hoiuste summast.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7318.  Osamakse suuruse arvutamine ja aruande esitamine

 (1) Vajalikud andmed osamakse suuruse arvutamiseks esitab krediidiasutus Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega:
 1) osamakse suuruse arvutamise täpsema korra;
 2) tingimused osamakse suuruse korrigeerimiseks käesoleva seaduse § 7319 lõikes 1 loetletud riskiprofiili kriteeriumide alusel;
 3) tingimused, mille esinemisel on lubatud krediidiasutuse tagantjärele makstavate osamaksete tasumise kohustust käesoleva seaduse § 7320 lõike 3 kohaselt ajutiselt pikendada;
 4) osamaksete korrektse tasumise tagamiseks vajalikud arvestus- ja aruandluskohustused.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7319.  Osamakse suurus

 (1) Osamakse suuruse kehtestab nõukogu käesoleva seaduse § 7318 kohaselt leitud summa alusel, mida võib korrigeerida proportsionaalselt krediidiasutuse riskiprofiiliga, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:
 1) krediidiasutuse riskipositsioon, sealhulgas tema kauplemistegevuse olulisus, bilansivälised riskipositsioonid ja finantsvõimenduse määr;
 2) krediidiasutuse rahastamisallikate stabiilsus ja mitmekesisus ning likviidne koormamata vara;
 3) krediidiasutuse finantsseisund;
 4) tõenäosus, et krediidiasutuse suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus;
 5) riigilt krediidiasutusele varem antud kapitali- ja finantstugi;
 6) krediidiasutuse struktuuri keerukus ja krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkus;
 7) krediidiasutuse tähtsus ühe või mitme lepinguriigi või Euroopa Liidu finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse jaoks;
 8) asjaolu, et krediidiasutus kuulub krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või muusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 113 lõikes 7 sätestatud kooperatiivse vastastikuse solidaarsuse süsteemi.

 (2) Osamakse suuruse muutmine jõustub aasta algusest, kuid mitte varem kui üks kuu pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7320.  Erakorralised tagantjärele makstavad osamaksed

 (1) Kui nõukogu otsusel ei piisa osafondi varast osafondi kasutamisel tekkinud kahju, kulude või muude kulutuste katmiseks, võib Fond nõukogu otsuse alusel koguda krediidiasutustelt erakorraliselt tagantjärele makstavaid osamakseid täiendavate kulutuste katmiseks. Erakorraliste osamaksete tagantjärele maksmise kohustus jaotatakse krediidiasutuste vahel vastavalt käesoleva seaduse § 7317 lõikes 2 sätestatule.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

 (2) Käesoleva paragrahvi kohaselt kogutud osamaksete suuruse ja arvutamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 7318 sätestatut ning erakorraliste tagantjärele makstavate osamaksete summa ei või olla suurem kolmekordsest käesoleva seaduse § 7317 kohaselt kindlaks määratud osamaksete summast.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

 (3) Inspektsiooni ettepanekul võib nõukogu otsusega edasi lükata krediidiasutuse kohustuse tasuda käesoleva paragrahvi kohaselt erakorralisi tagantjärele makstavaid osamakseid, kui osamaksete tegemine ohustaks krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust. Nimetatud erandit ei või kehtestada korraga pikemaks ajaks kui kuus kuud, kuid erandi kehtivust võib krediidiasutuse taotlusel pikendada. Osamaksete tasumise kohustus taastatakse, kui see Inspektsiooni hinnangul ei sea enam ohtu krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

3. jagu Koostöö teiste liikmesriikide kriisilahendusfondidega konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral 
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7321.  Kriisilahendusfondide vastastikune toetamine konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral

 (1) Fond osaleb Eestis asuva konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse kriisilahenduse korral vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 84 ja 85 sätestatule selle konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamiseks tehtavas rahvusvahelises koostöös.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel esitab Inspektsioon kui konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus pärast teiste asjaomaste kriisilahendusasutustega konsulteerimist, kui see on vajalik enne mis tahes kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist, konsolideerimisgrupi kriisilahendusskeemi juurde kuuluva kriisilahendusmenetluse rahastamiskava vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 84 ja 85 sätestatule.

 (3) Kriisilahendusmenetluse rahastamiskava peab sisaldama vähemalt järgmist:
 1) konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute varalise seisundi hindamine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 5. peatükis sätestatule;
 2) iga konsolideerimisgruppi kuuluva isiku kriisilahendusmeetme rakendamise hetkeks tekkinud kahjum;
 3) iga konsolideerimisgruppi kuuluva isiku puhul kahjum, mida eri liiki aktsionärid ja võlausaldajad kannaksid;
 4) osamakse, mida Fond ja teiste lepinguriikide hoiuste tagamise skeemid peaksid käesoleva seaduse § 411 lõigete 1–4 alusel tegema;
 5) Fondi kriisilahenduse osafondi ja teiste lepinguriikide kriisilahendusfondidest tehtavate osamaksete kogumaht ning osamaksete eesmärk ja vorm;
 6) selle summa arvutamise alus, mille tasumist nõutakse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamiseks Fondilt või nendelt lepinguriikide kriisilahendusfondidelt, kus konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud asuvad, selleks et saavutada käesoleva lõike punktis 5 nimetatud osamaksete kogumaht;
 7) summa, mille tasumist nõutakse Fondilt või iga konsolideerimisgruppi kuuluva isiku lepinguriigi kriisilahendusfondilt konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamiseks, ja osamaksete vorm;
 8) summa, mille laenamiseks sõlmivad Fond või nende lepinguriikide kriisilahendusfondid, kus konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud asuvad, krediidiasutuste, finantseerimisasutuste ja muude isikutega käesoleva seaduse § 86, 861 või 87 või teise lepinguriigi õiguse alusel laenulepingu;
 9) ajakava Fondi ja nende lepinguriikide kriisilahendusfondide kasutamiseks, kus konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud asuvad, koos loeteluga asjaoludest, mille esinemise korral on lubatud taotleda ajakava pikendamist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud osamaksete jagamise alus peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas sätestatud põhimõtetele kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 29 lõike 2 punktiga 6, kui kriisilahendusmenetluse rahastamiskavas ei ole kokku lepitud teisiti.

 (5) Kui kriisilahendusmenetluse rahastamiskavas ei ole kokku lepitud teisiti, võetakse Fondi ja iga lepinguriigi kriisilahendusfondi osamakse arvutamisel aluseks eelkõige:
 1) konsolideerimisgrupi sellise riskiga kaalutud vara osakaal, mida hoitakse krediidiasutuses või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvas isikus;
 2) konsolideerimisgrupi sellise vara osakaal, mida hoitakse krediidiasutuses või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvas isikus;
 3) konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetluse tinginud sellise kahjumi osakaal, mis pärineb Inspektsiooni või teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste järelevalve alla kuuluvalt konsolideerimisgruppi kuuluvalt isikul;
 4) Fondi ja teiste lepinguriikide kriisilahendusfondide selliste konsolideerimisgrupiga seotud rahaliste vahendite osakaal, mida kriisilahendusmenetluse rahastamiskava alusel peaks eeldatavasti vahetult kasutatama nende konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute kasuks, kes on asutatud Eestis või teistes lepinguriikides.

 (6) Fondil on õigus tasuda osamakse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamiseks viivitamata, ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamist.

 (7) Fondil on õigus tagada teiste lepinguriikide konsolideerimisgrupiga seotud kriisilahendusfondide käesoleva seaduse § 86, 861 või 87 kohaselt sõlmitud laenulepinguga võetud kohustusi.

 (8) Fondil on õigus kõigile tuludele ja hüvedele, mis tulenevad konsolideerimisgrupi kriisilahenduse rahastamisest vastavalt Fondi tehtud osamakse suurusele.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

4. jagu Kriisilahendusmeetmete rahastamise kord 
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7322.  Rahastamise taotlemine

 (1) Inspektsioon otsustab Fondi vahendite kasutamise kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamiseks kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 4 ja 40 sätestatuga.

 (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada Fondi ja Inspektsiooni vahel kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise rahastamisel tehtava koostöö täpsema korra.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7323.  Rahastamise kohta Fondile esitatavad dokumendid

 (1) Inspektsioon esitab Fondile rahastamisele kuuluvate kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohta:
 1) kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kava;
 2) andmed ja dokumendid, mida Fond kriisilahenduse rahastamise kava teostamiseks vajalike Fondi toimingute tegemiseks vajab.

 (2) Fondi nõudel on Inspektsioon kohustatud andma kavandatavate kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kohta täiendavaid andmeid ja selgitusi.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7324.  Rahastamise otsustamine

 (1) Fond teeb kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kava kohased toimingud Inspektsiooni esitatud andmete ja dokumentide alusel.

 (2) Fond võib peatada kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kava kohaste toimingute tegemise, kui esinevad järgmised asjaolud:
 1) kavas esitatud seisukohad või sellele lisatud andmed või dokumendid on ebakorrektsed või vastuolulised;
 2) kava täitmiseks nõutavad toimingud on Fondi hinnangul vastuolus kehtiva õigusega.

 (3) Kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kava täitmise peatamisest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel teavitab Fond viivitamata Inspektsiooni. Fond jätkab kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kava täitmist viivitamata pärast puuduste kõrvaldamist.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 7325.  Kriisilahendusmeetmete rahastamise kava täitmiseks tehtavad maksed

 (1) Kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kava kohaselt tegemisele kuuluvad maksed kannab Fond üle Inspektsiooni asjakohasele pangakontole.

 (2) Fond teeb maksed vastavalt kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rahastamise kavale, kuid mitte enne, kui Fondile on esitatud kõik makse õigsuses veendumiseks vajalikud andmed.

 (3) Maksete tegemise eest tasub Inspektsioon, kui Fondi ja väljamakseid teostava krediidiasutuse vahel pole kokku lepitud teisiti.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

6. peatükk FONDI VARA 

§ 74.  Fondi vara

 (1) Fond valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses ning põhikirjas ettenähtud korras.

 (2) Fond kasutab oma vara üksnes käesolevas seaduses sätestatud eesmärgil.

 (3) Fond ei või võtta kohustusi, mis ei tulene käesolevast seadusest.

§ 75.  Vara lahusus

 (1) Fondi vara jaguneb iga osafondi arvel täitmisele kuuluvateks õigusteks ja kohustusteks (edaspidi osafondi vara) ning Fondi muuks varaks.

 (2) Fond peab iga osafondi vara kohta eraldi arvestust.

 (3) Osafondi arvel ei või Fond omandada ega võõrandada õigusi ja kohustusi, mis kuuluvad omandamisele või võõrandamisele teise osafondi arvel.

 (4) Osafondi vara võib Fond kasutada teise osafondi arvel täitmisele kuuluvate kohustuste (edaspidi osafondi kohustused) täitmiseks üksnes käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.

§ 76.  Osafondi allikad

  Osafond moodustub:
 1) käesoleva seaduse kohaselt krediidiasutuste, investeerimisasutuste, pensionifondivalitsejate ja kindlustusandjate (kõik koos edaspidi fondiosalised) tasutavatest osamaksetest;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
 2) käesoleva seaduse § 77 alusel tasumisele kuuluvatest viivistest;
 3) osamaksete ja osafondi muu vara paigutamisest saadavast tulust;
 4) tulust, mis saadakse osafondi vara kasutamisel teise osafondi kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 86 lõike 2 kohaselt;
 5) käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõudeõiguse alusel laekuvast rahast;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
 6) käesoleva seaduse § 41 lõike 3 ja § 60 lõike 4 kohaselt hoiustatud ning § 73 lõike 4 alusel tagastatavast rahast.

§ 77.  Osamakse viivis

  Fondiosalise poolt käesoleva seaduse §-des 33, 34, 361, 51, 52, 66, 67, 736, 737, 7317 ja 7320 sätestatud tähtpäevaks osamakse tasumata jätmise või osalise tasumise korral arvestab Fond viivist tasumata summalt 0,2 protsenti päevas.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 78.  Nõudeõigus

 (1) Hoiustajatele, investoritele, osakuomanikele ning teistele õigustatud isikutele hüvitiste väljamaksmisel läheb nõudeõigus fondiosalise vastu väljamakstud summa ulatuses neilt isikutelt üle Fondile.

 (11) Pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamisega läheb väljamakstud toetussumma ulatuses kindlustusportfellis sisaldunud pensionilepingute kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute nõudeõigus fondiosalise vastu neilt isikutelt üle Fondile.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (2) Fondi poolt hüvitamata õigustatud isikute nõuded fondiosalise vastu kuuluvad rahuldamisele vastavalt pankrotiseadusele või muudele seadustele.

§ 79.  Fondi eelarve

 (1) Fond võib kasutada oma vara hüvitiste maksmiseks käesoleva seaduse kohaselt ning Fondi tegevuskuludeks vastavalt nõukogu kinnitatud eelarvele.

 (2) Eelarve esitab juhataja nõukogule kinnitamiseks vähemalt 40 päeva enne majandusaasta algust. Eelarves kajastatakse kõik Fondi tulud ja kulud.

§ 80.  Fondi tegevuskulud

 (1) Fondi tegevuskulud jagunevad iga osafondi kuludeks ja Fondi üldkuludeks.

 (2) Iga osafondi kulude ja Fondi üldkulude kohta peetakse eraldi arvestust.

 (3) Osafondi kulud koosnevad järgmistest kuludest:
 1) osafondi arvel hüvitamise korraldamisega otseselt seotud kulud;
 11) osafondi arvel pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamisega otseselt seotud kulud;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
 2) osafondi vara paigutamisega seotud kulud;
 3) käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõudeõigusega seotud kulud;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
 4) osafondi arvel võetud laenude tasumise kulud;
 5) osafondi kohustuste täitmiseks teise osafondi vara kasutamisega seotud kulud;
 6) muud Fondi kulud, mis on otseselt seotud osafondi kohustuste täitmisega.

 (4) Fondi üldkulud on need Fondi tegevuskulud, mis ei ole otseselt seotud ainult ühe osafondi kohustuste täitmisega ja mida ei ole võimalik põhjendatud kriteeriumide alusel osafondide vahel ära jaotada.

 (5) Fondi üldkulud kaetakse osafondide varast tehtavate eraldiste arvel.

§ 81.  Fondi vara paigutamine

 (1) Käesoleva seaduse § 79 lõike 1 alusel kasutamata Fondi vara võib paigutada käesolevas seaduses, põhikirjas ning nõukogu otsustes sätestatud korras.

 (2) Iga osafondi vara ning Fondi muu vara paigutamise kohta peetakse eraldi arvestust.

 (3) Fondi vara paigutamise otsustab:
 1) nõukogu;
 2) juhataja nõukogu otsusega määratud pädevuse alusel;
 3) käesoleva seaduse §-s 82 sätestatud varahaldur Fondiga sõlmitud lepingu alusel.

§ 82.  Varahaldur

 (1) Fond võib korraldada oma vara paigutamist vahetult või teha seda varahalduri kaudu. Varahalduri valib ja temaga sõlmitava lepingu põhitingimused kinnitab nõukogu. Varahalduri leidmisel ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatut.
[RT I 2007, 15, 76 - jõust. 01.05.2007]

 (2) Varahalduriks võib olla:
 1) Eesti Pank;
 2) Rahandusministeerium;
 3) välisriigi äriühing, kellel on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi (edaspidi käesolevas peatükis liikmesriik) pädeva organi antud tegevusluba investeerimisteenuste osutamiseks.

 (3) Varahalduriks ei või olla fondiosaline või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing.

§ 83.  Investeerimispiirangud

 (1) Fond võib paigutada oma vara üksnes järgmistesse väärtpaberitesse ja hoiustesse, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti:
 1) liikmesriigis tegutseval börsil noteeritud võlakiri või muu võlakohustus, mille emitendil on nõukogu otsusega määratud rahvusvaheliselt tunnustatud reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireiting (edaspidi investeerimisreiting);
 2) liikmesriigis registreeritud investeerimisreitinguga krediidiasutuse hoius;
 3) liikmesriigi või muu investeerimisreitinguga riigi emiteeritud võlakohustus;
 4) investeerimisfondi osakud, mille vara võib investeerida üksnes käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud väärtpaberitesse ja hoiustesse.

 (2) Nõukogu kehtestab Fondi finantsriskide juhtimisele piirangud instrumentide liikide, valuutade struktuuri, instrumentide ja investeeringute kestuse, ühe emitendiga seotud riskide ning muude investeerimistunnuste kohta.

 (3) Fondil on keelatud omandada fondiosaliste või nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute emiteeritud väärtpabereid või paigutada vahendeid fondiosalistest krediidiasutuste hoiustesse, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 85 sätestatud juhul ja korras.

§ 84.  Muud piirangud

 (1) Fondil on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute võlakohustuste täitmist, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel hoiuste tagamise osafondi ja kriisilahenduse osafondi arvel.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (2) Fond ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik.

 (3) Fond ei saa olla pankrotivõlgnik.

§ 85.  Fondi pangakontod

 (1) Fond võib osamaksete vastuvõtmiseks, hüvitiste väljamaksmiseks ning muudeks tegevusega seotud arveldusteks avada konto (edaspidi konto) ühes või mitmes Eestis tegutsevas krediidiasutuses.

 (2) Konto avatakse nõukogu otsusega määratud krediidiasutuses.

 (3) Kontole laekunud osamaksed, välja arvatud kriisilahenduse osafondi vahendid, mis kantakse üle ühtsesse kriisilahendusfondi vastavalt käesoleva seaduse §-s 1163 sätestatule, paigutatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 81–83 sätestatule kolme tööpäeva jooksul nende laekumisest arvates.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 86.  Hüvitamise katteallikad

 (1) Käesoleva seaduse alusel õigustatud isikutele maksmisele kuuluvad hüvitised tasub Fond vastava osafondi arvel.

 (2) Kui osafondi varast ei piisa osafondi kohustuste täitmiseks, võib Fond nõukogu otsuse alusel:
 1) võtta laenu krediidiasutustelt või teistelt isikutelt;
 2) täita osafondi kohustused teise osafondi arvel.

 (3) Nõukogu ei või teha käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohast otsust, kui see võib oluliselt kahjustada Fondi eesmärkide ja kohustuste täitmist selle osafondi arvel, mille rahalisi vahendeid kavandatakse kasutada. Teise osafondi arvel kasutatud raha koos arvestatud intressiga tagastatakse nõukogu poolt määratud tingimustel ja tähtajaks.

§ 861.  Laenu andmine kriisilahendusfondide vahel

 (1) Fondil on õigus taotleda kriisilahenduse osafondi rahastamiseks laenu teiste lepinguriikide kriisilahendusfondidelt, kui:
 1) käesoleva seaduse 52. peatüki 2. jao kohaselt osamaksetena kogutud summad ei ole piisavad, et katta kriisilahenduse osafondi kasutamisel tekkinud kahjum, kulud või muud kulutused;
 2) käesoleva seaduse § 7320 kohaselt ei ole erakorralisi tagantjärele makstavaid osamakseid võimalik kohe koguda;
 3) käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 1 ette nähtud laenuvõimalused ei ole kohe ja mõistlikel tingimustel kasutatavad.

 (2) Fondil on õigus anda laenu teiste lepinguriikide kriisilahendusfondidele, kui nende tegevuses on ilmnenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul otsustab nõukogu pärast vastava taotluse saamist taotluse esitanud kriisilahendusfondile laenu andmise. Enne otsuse tegemist konsulteerib nõukogu Rahandusministeeriumi ja Inspektsiooniga. Otsus tuleb teha võimalikult kiiresti.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud laenude intressimäär, tagasimaksmise periood ning muud tingimused lepitakse kokku Fondi ja teiste lepinguriikide kriisilahendusfondide vahel, kes on otsustanud laenu taotlemises või andmises osaleda. Iga osaleva kriisilahendusfondi laenul peab olema sama intressimäär, sama tagasimaksmise periood ja samad muud tingimused, välja arvatud juhul, kui lepitakse kokku teisiti.

 (5) Fondi laenatav summa peab olema proportsionaalne tagatud hoiuste summaga laenamisel osalevate teiste lepinguriikide tagatud hoiuste kogusumma suhtes. Laenatavate summade suurus võib proportsionaalsuse põhimõttest kõrvale kalduda ainult osalevate kriisilahendusfondide nõusolekul.

 (6) Käesoleva paragrahvi kohaselt teise lepinguriigi kriisilahendusfondile antud tagasimaksmata laenu käsitatakse Fondi varana ning seda võib võtta arvesse Fondi rahastamise sihttaseme arvutamisel.
[RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]

§ 862.  Laenu andmine hoiuste tagamisskeeme haldavate üksuste vahel

 (1) Fondil on õigus taotleda hoiuste tagamise osafondi rahastamiseks laenu teise lepinguriigi tagamisskeemi haldavalt üksuselt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jao kohaselt osamaksetena kogutud summad ei ole piisavad ja likviidsed käibevahendid puuduvad;
 2) käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 1 ette nähtud laenuvõimalused ei ole kohe ja mõistlikel tingimustel kasutatavad;
 3) laenatavaid rahalisi vahendeid kasutatakse üksnes hoiustajate nõudeõiguste rahuldamiseks;
 4) Fondil ei ole kohustust maksta laen tagasi mõnele teisele tagamisskeemi haldavale üksusele;
 5) laenusumma ei ületa 0,5 protsenti laenu võtva isiku tagatud hoiustest.

 (2) Fond teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisest, märgib nende tingimuste täitmise alused ja taotletava rahasumma suuruse.

 (3) Fondil on õigus anda laenu teiste lepinguriikide tagamisskeeme haldavatele üksustele, kui nende tegevuses on ilmnenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul otsustab nõukogu pärast taotluse saamist taotluse esitanud teise lepinguriigi tagamisskeemi haldavale üksusele laenu andmise. Enne otsuse tegemist konsulteerib nõukogu Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja Inspektsiooniga.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud laenude intressimäär, tagasimaksmise periood ning muud tingimused lepitakse kokku Fondi ja teise lepinguriigi tagamisskeemi haldava üksuse vahel, kes on otsustanud laenu taotleda või anda. Laenu maksimaalne tähtaeg on viis aastat.

 (6) Teise lepinguriigi tagamisskeemi haldavalt üksuselt laenamisel peab Fond koguma osamakseid suuruses, mis võimaldab laenu tagasi maksta ja taastada hoiuste tagamise osafondi rahastamise sihttaseme võimalikult kiiresti.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 87.  Riigi laen ja riigigarantii

 (1) Kui nõukogu otsusel ei piisa osafondi kohustuste täitmiseks käesoleva seaduse § 86 lõikes 2 sätestatud võimalustest, võib nõukogu taotleda riigilt Fondile laenu andmist või riigigarantiid Fondi poolt võetavale laenule.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (2) Vabariigi Valitsus võib otsustada Fondile laenu andmise riigieelarves ettenähtud ulatuses.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

7. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL 

§ 88.  Raamatupidamine

 (1) Fond lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest, teistest õigusaktidest ja põhikirjast.

 (2) Fond peab korraldama raamatupidamist selliselt, et oleks tagatud osafondide varade lahusus raamatupidamises ja aruandluses, eelarve koostamisel, vara paigutamisel ja hüvitiste maksmisel.

 (3) Fondi majandusaasta aruande sisu ja koostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2002, 102, 600 - jõust. 26.12.2002]

§ 89.  Majandusaasta

  Fondi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 90.  Kontroll

  Fondi kontrollivad Riigikontroll ja audiitor.

§ 91.  Fondi audiitor

 (1) Nõukogu nimetab Fondi tegevuse kontrollimiseks ning majandusaasta aruande õigsusele hinnangu andmiseks rahvusvaheliselt tunnustatud audiitori.

 (2) Audiitori võib nimetada ühekordseks kontrollimiseks või teatud tähtajaks.

 (3) Fondi audiitoriks ei või olla Fondi, fondiosalise ega fondiosalisega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liige ega töötaja.

8. peatükk TEAVITAMINE JA KOOSTÖÖ 

§ 92.  Fondi õigus teabele

 (1) Fondil on õigus saada Inspektsioonilt, fondiosalistelt, fondiosalistega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatelt äriühingutelt, registripidajalt, pensionifondi depoopangalt, hoiustajatelt, investoritelt, osakuomanikelt, kindlustusvõtjatelt ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 nimetatud halduritelt andmeid ulatuses, mis on vajalik Fondi kohustuste täitmiseks.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (2) Fondiosalised ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 nimetatud haldurid on kohustatud esitama Fondile Inspektsiooni kaudu aruandeid hoiuste tagamise osafondi, investorikaitse osafondi, pensionikaitse osafondi, pensionilepingute osafondi ja kriisilahenduse osafondi osas valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud ulatuses ja korras.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (3) Inspektsioon teavitab viivitamata Fondi, kui Inspektsiooni hinnangul viitavad sündmused sellise olukorra tekkimisele, mis tõenäoliselt toob kaasa hoiuste hüvitamise Fondi poolt.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 921.  Stressitesti tegemine ja teabe hoidmine

 (1) Hüvitiste väljamaksmise tagamiseks teeb Fond koostöös Inspektsiooniga vähemalt korra iga kolme aasta järel stressitesti.

 (2) Fond kasutab testimiseks esitatud teavet üksnes stressitesti tegemiseks ja seda teavet käsitletakse konfidentsiaalsena. Teavet ei säilitata kauem, kui on stressitesti tegemiseks vaja.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada stressitesti tegemise täpsema korra ja teabe hoidmise nõuded.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 93.  Teiste isikute teavitamine

 (1) Fond on kohustatud andma teavet Inspektsioonile, Rahandusministeeriumile, Eesti Pangale ja registripidajale ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

 (2) Fond on kohustatud hoiustajate, investorite ja osakuomanike nõudel teatama neile määratud hüvitise suuruse ning muud hüvitamisega seotud asjaolud.

 (21) Fond on kohustatud kindlustusvõtja nõudel avaldama talle kindlustusportfelli vastuvõtnud kindlustusandja nime, toetussumma suuruse ja muud toetuse maksmisega seotud asjaolud.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (3) Fond on kohustatud viivitamata teavitama fondiosalisi ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 nimetatud haldureid käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktide 8, 11, 111 ja 13 alusel tehtud otsustest.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (4) Kui fondiosaline on jätnud osamakse tähtaegselt tasumata või muu käesolevast seadusest tuleneva kohustuse täitmata, teavitab Fond sellest viivitamata Inspektsiooni.

 (5) Kui osamakse tasumise või muu käesolevast seadusest tuleneva kohustuse on jätnud täitmata lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisasutuse või kindlustusandja filiaal, teavitab Inspektsioon sellest lepinguriigi pädevat asutust, kes teostab järelevalvet selle fondiosalise üle.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 94.  Avalikustamine

 (1) Fondi veebilehel avaldatakse:
 1) käesoleva seaduse kehtiv tekst ning hoiustajate, investorite, osakuomanike ja kindlustusvõtjate paigutatud vahendite kaitse tingimuste kirjeldus;
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
 2) põhikiri;
 3) Fondi majandusaasta kinnitatud aruanded;
 4) fondiosaliste nimekiri ning andmed tasutud ja edasilükatud osamaksete kohta;
 5) nõukogu otsused, mis ei sisalda konfidentsiaalseid ega isikuandmeid;
 6) käesoleva seaduse §-des 37, 56 ja 71 nimetatud ning muud Fondi teated.

 (2) Majandusaasta kinnitatud aruanne avalikustatakse hiljemalt järgmise aasta 30. juunil.

 (3) Nõukogu otsused avalikustatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul nende vastuvõtmisest.

§ 95.  Saladuse hoidmise kohustus

 (1) Nõukogu liikmed, juhataja, Fondi töötajad, Fondi poolt kaasatud isikud ning kõik Fondi nimel ja huvides tegutsevad isikud on kohustatud tähtajatult hoidma saladuses konfidentsiaalseid andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses oma ülesannete täitmisega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on keelatud kasutada neile seoses oma ülesannete täitmisega teatavaks saanud konfidentsiaalseid andmeid erahuvides.

§ 96.  Osalemine rahvusvahelises koostöös

 (1) Fond osaleb nõukogu määratud ulatuses hoiuste tagamise, investori- ja pensionikaitse ning elukindlustuslepingute toetamise alases rahvusvahelises koostöös.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

 (2) Käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks teeb Fond koostööd ja vahetab vajalikku teavet teiste riikide pädevate institutsioonidega, arvestades käesolevas peatükis sätestatut.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks võib Fond sõlmida koostöökokkuleppeid.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

9. peatükk MUUDATUSED KEHTIVATES SEADUSTES 

§ 97. – § 107. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

10. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE 

§ 108.  Hoiuste Tagamise Fondi nõukogu ja peadirektori kohustused

 (1) Kuni Tagatisfondi nõukogu esimese koosseisu esimese koosolekuni täidab Tagatisfondi nõukogu ülesandeid Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel nimetatud Hoiuste Tagamise Fondi nõukogu.

 (2) Kuni Tagatisfondi juhataja ametisse nimetamiseni Tagatisfondi nõukogu poolt täidab juhataja ülesandeid Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel nimetatud Hoiuste Tagamise Fondi peadirektor.

§ 109.  Hoiuste Tagamise Fondi vara

  Hoiuste Tagamise Fondile käesoleva seaduse jõustumisel kuuluvad väärtpaberid, hoiused ning muud õigused ja kohustused võetakse arvele hoiuste tagamise osafondi varana, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

§ 110.  Tagatuse piirmäära rakendamise erisused

 (1) Käesoleva seaduse jõustumisel rakendatakse käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 ja § 44 lõikes 3 sätestatud 20 000 euro suuruse hoiuste ja investeeringute tagatuse ja hüvitamise piirmäära (edaspidi piirmäär) asemel 40 000 krooni suurust piirmäära.

 (2) Piirmäära suurus peab vastama käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 ja § 44 lõikes 3 sätestatud suurusele hiljemalt 2007. aasta 31. detsembril. Kuni nimetatud tähtpäevani rakendatakse alates 2003. aasta 31. detsembrist 100 000 krooni suurust piirmäära ning alates 2005. aasta 31. detsembrist 200 000 krooni suurust piirmäära.

§ 111.  Lepinguriigis tegutseva filiaali piirmäära erisused

 (1) Käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud erisusi ei kohaldata:
 1) Eesti krediidiasutuse lepinguriigis tegutseva filiaali hoiuste suhtes;
 2) Eesti investeerimisasutuse lepinguriigis tegutseva filiaali investeeringute suhtes.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiuste ja investeeringute Fondi poolt tagatud piirmääraks on 20 000 eurot või filiaali asukohariigi vastava tagamisskeemi kohaselt tagatud piirmäär, kui selle suurus on väiksem kui 20 000 eurot.

 (3) Tasumisele kuuluva kvartaliosamakse suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidi- ja investeerimisasutustele arvestab Fond piirmäära suuruse erinevust selles lõikes nimetatud hoiuste ja investeeringute suhtes.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata Eesti krediidi- või investeerimisasutuse lepinguriigis tegutseva filiaali suhtes, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ning käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud piirmääradest tulenev tagamise ulatuse vahe on tagatud filiaali asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaldamisest ja selle tingimustest peab krediidi- või investeerimisasutus teavitama Inspektsiooni ja Fondi.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 112.  Piirmäära rakendamise erisused lepinguriigi asutuse filiaali suhtes

 (1) Kui Eestis filiaali omava lepinguriigi krediidi- või investeerimisasutuse asukohariigi tagamisskeemi hoiuste või investeeringute piirmäär on käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud piirmäärast väiksem, on nimetatud krediidi- või investeerimisasutus kohustatud tasuma Fondile hoiuste tagamise osafondi ja investorikaitse osafondi osamakseid ulatuses, mis tagavad hoiuste või investeeringute hüvitamise vastavalt käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud piirmääradele.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hoiuste ja investeeringute tagamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 28 ning § 46 lõigetes 1–5 sätestatut.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 1121.  Hoiuste tagamise piirmäära ning hüvitiste väljamaksmise tähtaegade erisused

 (1) Kui hoiuste peatamise päev on saabunud enne 2010. aasta 31. detsembrit, kaasa arvatud, tagatakse ja hüvitatakse hoiuseid koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga kuni 50 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul rakendatakse hüvitiste väljamaksmisel käesoleva seaduse 2011. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni 3. peatüki 3. jaos sätestatud tähtaegasid.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

 (3) Käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 37 lõikes 1, § 38 lõigetes 1, 11 ja 3, § 40 lõigetes 2 ja 4 ning § 41 lõikes 2 sätestatud tähtajad rakenduvad alates 2016. aasta 31. maist. Enne seda rakendatakse hüvitiste väljamaksmisel enne käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni kehtinud redaktsiooni 3. peatüki 3. jaos sätestatud asjakohaseid tähtaegasid.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

 (4) Käesoleva seaduse § 24 lõike 31 punktis 1 nimetatud hoiusesertifikaadid kuuluvad hüvitamisele juhul, kui need on väljastatud enne 2014. aasta 2. juulit. Käesoleva seaduse § 24 lõike 31 punktides 2 ja 3 nimetatud nõuded, mis kuulusid tagamisele ja hüvitamisele enne käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni jõustumist, kuuluvad hüvitamisele kuni selle nõude kohta sõlmitud lepingu tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2018. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 113.  Ühekordse osamakse tasumise erisused

 (1) Kõik käesoleva seaduse jõustumise ajal Eestis tegutsevad investeerimisasutused ja välisriigi investeerimisasutuste filiaalid, kelle investeeringud kuuluvad käesoleva seaduse §-de 44 ja 45 kohaselt Fondi poolt tagamisele ja hüvitamisele, on kohustatud tasuma Fondile käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud ühekordse osamakse ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

 (2) Pensionifondivalitsejad, kelle moodustatud pensionifondi tingimused on Inspektsioonis registreeritud enne käesoleva seaduse jõustumist, peavad tasuma käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 sätestatud ühekordse osamakse ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

 (3) Käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud ühekordset osamakset ei pea tasuma Eesti krediidiasutused ning Eestis filiaali omavad välisriigi krediidiasutused, kes enne käesoleva seaduse jõustumist olid Hoiuste Tagamise Fondile täies ulatuses tasunud Hoiuste Tagamise Fondi seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud ühekordse makse.

§ 114.  Investeeringute tagamise ajutised erisused

  Kuni 2004. aasta 1. jaanuarini ei tagata investorikaitse osafondi arvel ega arvata osamakse suuruse määramisel investeeringute mahu hulka juriidilistest isikutest investorite investeeringuid.

§ 115.  Kvartaliosamaksete määrad

 (1) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini on hoiuste tagamise osafondi kvartaliosamakse määr 0,1 protsenti kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud Hoiuste Tagamise Fondi seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud kaasatud hoiuste summast.

 (2) Kuni 2004. aasta 1. jaanuarini on pensionikaitse osafondi kvartaliosamakse määr 0,02 protsenti pensionifondivalitseja poolt valitsetavate kõigi pensionifondide vara puhasväärtusest.

 (3) Investorikaitse osafondi kvartaliosamakse määra kehtestab nõukogu hiljemalt 2002. aasta 15. oktoobriks.

 (4) Investorikaitse osafondi ja pensionikaitse osafondi esimene kvartaliosamakse tasutakse 2002. aasta 15. novembriks.

 (5) Kuni 2019. aasta 1. jaanuarini ei või pensionilepingute osafondi kvartaliosamakse määr olla suurem kui 0,05 protsenti kindlustusandja sõlmitud kõigi pensionilepingute kindlustusmaksete summast.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 116.  [Kehtetu - RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 1161.  Riigikogu poolt nimetatud nõukogu liikmete volituste tähtaja erisused

  Enne 2011. aasta 1. juunit Riigikogu poolt nimetatud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme nimetamiseni teda nimetanud Riigikogu koosseisule järgneva koosseisu poolt.
[RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 01.06.2011]

§ 1162.  Stressitesti tegemine

  Käesoleva seaduse §-s 921 nimetatud stressitest tehakse esimest korda hiljemalt 2017. aasta 3. juulil.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 1163.  Kriisilahenduse osafondi kogutud osamaksete edasikandmine

  Fond on kohustatud alates 2016. aasta 1. jaanuarist käesoleva seaduse 52. peatüki 2. jao kohaselt kriisilahenduse osafondi kogutud osamaksed kandma edasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), nimetatud ühtsesse kriisilahendusfondi ühtse kriisilahendusnõukogu määratud ulatuses.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 1164.  Krediidiasutuste tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooniga ja selle rakendamine

 (1) Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 31 lõigetes 11–14 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2016. aasta 31. maiks.

 (2) Käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni §-des 34 ja 35 sätestatud osamaksete arvutamise ja tasumise korda rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist. Kuni 2015. aasta 31. detsembrini arvutatakse ja tasutakse osamaksed enne käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni kehtinud redaktsiooni alusel.
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]

§ 117.  Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. juulil.

 (2) Käesoleva seaduse § 28, § 29 lõige 2, § 46, § 47 lõige 2 ning §-d 111 ja 112 jõustuvad Eesti Euroopa Liiduga ühinemise hetkest.

 (3) Käesoleva seaduse §-d 97, 98, 100, 101, 103; 105 ja 106 jõustuvad seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149–178).
[RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]