Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2018
Avaldamismärge:RT I, 25.10.2017, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.10.2017 otsus nr 165

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 11.10.2017

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1)  paragrahvi 59 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”2) lapsel, kellel on tuvastatud lastekaitseseaduse § 28 alusel abivajadus ning käesoleva seaduse § 62 lõigete 3 ja 4 alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus;”;

2)  paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
”(3) Kohaliku omavalitsuse üksus määrab kindlaks käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse, kui varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud piisavaks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik ning lapsel esinevad olulised puudujäägid vähemalt kahes järgmises lapse heaolu valdkonnas:
1) füüsiline või tervislik seisund;
2) psühholoogiline või emotsionaalne seisund;
3) sotsiaalne seisund;
4) kognitiivne või hariduslik seisund.
(4) Käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

3)  paragrahvi 69 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”5) psühhiaater või psühholoog, kui hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse suunatud lapse tegevusvõimet;”;

4)  seaduse 3. peatüki 3. jao 6. jaotises ja 4. jaos asendatakse läbivalt sõna ”isik” sõnadega ”täisealine isik” vastavas käändes;

5)  paragrahvi 79 lõikest 11 jäetakse välja kolmas lause;

6)  paragrahvi 79 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Sotsiaalkindlustusamet jätkab erihoolekandeteenuse osutajale selle teenuse osutamise eest, mida isik on õigustatud saama, riigieelarvest makstava tasu maksmist juhul, kui:
1) isik ei kasuta erihoolekandeteenust kuni kaks kuud järjest – aja eest, millal isik teenust ei kasutanud, kuid kõige rohkem kahe kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul;
2) isik ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kuus kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu – statsionaarse tervishoiuteenuse saamise aja jooksul, kuid kõige rohkem kuue kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul;
3) isik ei kasuta erihoolekandeteenust statsionaarse tuberkuloosiravi saamise tõttu – statsionaarse tuberkuloosiravi saamise lõpuni.”;

7)  paragrahvi 86 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
”7) tal on riiklikult tunnustatud psühholoogiaalane kõrgharidus.”;

8)  seaduse 3. peatükki täiendatakse 71. jaoga järgmises sõnastuses:
71. jagu
Kinnise lasteasutuse teenus
§ 1301. Kinnise lasteasutuse teenus
(1) Kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse käesoleva seaduse §-s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel.
(2) Kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.
§ 1302. Kinnisesse lasteasutusse paigutamise menetlus
(1) Laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.
(2) Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise, samuti seal viibimise pikendamise ja lõpetamise otsustab kohus lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse avalduse alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kohta ettenähtud korras järgmiste erisustega:
1) paigutamise menetluses ei rakendata esialgset õiguskaitset tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534 tähenduses;
2) paigutamise eelduseks ei ole ekspertiisi tegemine tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 537 tähenduses;
3) paigutamise menetluses määrab kohus lapsele lapse huvide kaitseks esindaja;
4) paigutamise menetluses peab kohus peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 536 lõikes 2 sätestatud isikute ära kuulama ka lapse hooldusõigusliku vanema, last tegelikult kasvatava isiku ning lapsega olulisel määral kokkupuutuvad lapsega töötavad isikud;
5) paigutamise menetluses peab kohus lapse isiklikult ära kuulama olenemata lapse vanusest;
6) paigutamise menetluses on määruskaebuse esitamise õigus peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 543 sätestatud isikute ka lapse hooldusõiguslikul vanemal ja eestkostjal.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse avaldus peab sisaldama järgmist:
1) selgitus, milles seisneb lapse käitumisest tingitud oht tema enda elule, tervisele või arengule või teiste isikute elule või tervisele;
2) hinnang lapse abivajadusele lastekaitseseaduse §-s 28 sätestatud alustel;
3) ülevaade lapsele varem kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi poolt pakutud meetmetest;
4) põhjendus, miks ei ole lapse käitumisest tingitud ohtu võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega;
5) Sotsiaalkindlustusameti arvamus lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta;
6) ülevaade meetmetest, mida kohaliku omavalitsuse üksus kohaldab lapse ja teda kasvatavate isikute suhete ning last kasvatavate isikute toimetuleku ja vanemlike oskuste toetamiseks lapse kinnise lasteasutuse teenuse saamise ajal ja järel;
7) ettepanek lapsele sobivaima kinnise lasteasutuse teenuse osutaja kohta.
§ 1303. Nõuded kinnise lasteasutuse teenusele
(1) Kinnise lasteasutuse teenuse osutajal on järgmised ülesanded:
1) lapse majutamine ja toitlustamine vastavalt rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele;
2) ööpäevaringse toe ja järelevalve tagamine, et ennetada lapse omavolilist lahkumist teenuse osutamise kohast ning lapse käitumisest lapsele endale või teistele tulenevaid ohte;
3) lapse vajadustest lähtuvate tegevuste läbiviimine lapse arengu- ja käitumisprobleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks;
4) lapse vaba aja sisustamiseks arendavate tegevuste pakkumine ning lapse teabeõiguse ja väljendusvabaduse tagamine, sealhulgas sidevahendite kasutamise võimaldamine;
5) lapse ja last kasvatava isiku ning teiste lapsele oluliste isikute vaheliste suhete igakülgne toetamine.
(2) Kinnise lasteasutuse teenuse osutaja tagab ööpäev läbi vajaliku arvu töötajaid, kellel on sobivad isikuomadused ja ettevalmistus, et luua teenust saavate lastega head ja usalduslikud suhted ning tagada seeläbi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete tulemuslik täitmine. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded töötajate arvule.
(3) Kinnise lasteasutuse teenuse osutajal on õigus vajalikul määral piirata lapse liikumisvabadust teenuse osutamise kohas ja teenuse osutamise kohast väljaspool, hoidudes ülemäärastest piirangutest ning arvestades piirangute seadmisel lapse vajadustega ja piirangute mõjuga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 sätestatud ülesannete täitmise tulemuslikkusele ning teenuse eesmärgi saavutamisele.
(4) Kinnise lasteasutuse teenuse osutajal on turvalisuse tagamiseks õigus:
1) kohaldada käesoleva seaduse §-des 6 ja 1304 sätestatut;
2) paigutada laps, kelle käitumine kujutab otsest ja vahetut ohtu tema enda või teiste isikute elule või tervisele, kui seda ohtu ei ole võimalik vältida muul viisil, kuni ohu äralangemiseni, kuid kõige kauem kolmeks tunniks järjest eraldusruumi, tagades eraldamise ajal lapsele pideva toe ja järelevalve.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatud eraldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 107 lõigetes 7–9 sätestatud nõudeid.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmine tagatakse teenuseosutaja kehtestatud sisekorraeeskirjaga, milles sätestatakse vähemalt:
1) telefoni ja interneti kasutamise, kirjade saatmise, külaliste vastuvõtmise, kodukülastuse ning väljaspool teenuse osutamise kohta viibimise kord;
2) lapse eraldamise ning eraldusruumis viibimise ajal lapsele järelevalve ja toe tagamise ning lapse seadusliku esindaja teavitamise kord;
3) lapse poolt kaebuse esitamise ning kaebuse läbivaatamise ja selle kohta lapsele tagasiside andmise kord;
4) lapse individuaalse tegevuskava koostamise ja uuendamise ning selle alusel arendavate ja toetavate tegevuste läbiviimise kord;
5) lasteasutusse saabumisel lapsele kehtiva sisekorraeeskirja tutvustamise ning teenuse saamise ajal sisekorraeeskirja uuendamise, lapse individuaalsetele vajadustele kohandamise ning lapse arvamuse küsimise ja sellega arvestamise kord.
§ 1304. Lapse asjade läbivaatus ning keelatud asjade äravõtmine, säilitamine, tagastamine, üleandmine ja hävitamine
(1) Kui kinnise lasteasutuse teenuse osutajal tekib põhjendatud kahtlus, et lapse valduses on või temale adresseeritud posti- või muu saadetis sisaldab käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 2 nimetatud asju, on teenuseosutajal õigus kontrollida last ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil ning isiku valduses olevad asjad läbi vaadata.
(2) Lapse valduses olevate asjade läbivaatamisel ning keelatud asjade äravõtmisel hoidub teenuseosutaja lapsele saadetud sõnumite saladuse riivest.
(3) Kui lapse tervislik seisund seda võimaldab, vaadatakse tema valduses olevad asjad läbi ja võetakse keelatud asi tema valdusest ära tema juuresolekul.
(4) Teenuseosutaja peab lapse valdusest äravõetud asja, mida ei anta üle politseile, säilitama, andma üle lapse seaduslikule esindajale, välja arvatud valla- või linnavalitsusele, või hävitama.
(5) Teenuseosutaja säilitab lapselt äravõetud asja kuni äravõtmise põhjuse äralangemiseni. Põhjuse äralangemisel tagastatakse äravõetud asi lapsele viivitamata.
(6) Kui teenuseosutajal ei ole võimalik äravõetud asja säilitada ja lapsel on lepinguline või seaduslik esindaja, annab teenuseosutaja äravõetud asja üle lapse esindajale, välja arvatud valla- või linnavalitsusele.
(7) Lapse valdusest äravõetud riknenud või säilitustähtaja ületanud asjad võib teenuseosutaja hävitada.
(8) Kui lapsele soovitakse üle anda asja, kontrollib teenuseosutaja enne üleandmist, kas lapsele üleantava asja valdamise õigust on käesoleva seaduse alusel piiratud. Teenuseosutajal on õigus takistada keelatud asja lapsele üleandmist.
(9) Teenuseosutaja dokumenteerib lapse valduses olevate asjade läbivaatuse ja keelatud esemete äravõtmise, tagastamise, politseile üleandmise või hävitamise. Käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud asja äravõtmise korral dokumenteerib teenuseosutaja ka aine või eseme äravõtmise põhjuse.
(10) Last kontrollib kompimise teel isik, kes on lapsega samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib last kontrollida isik, kes ei ole lapsega samast soost.
§ 1305. Kinnise lasteasutuse teenuse korraldamine ja rahastamine
(1) Kinnise lasteasutuse teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet.
(2) Sotsiaalkindlustusametil on õigus anda kinnise lasteasutuse teenuse osutamine füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule halduslepinguga halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu alusel käesoleva seaduse § 1303 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmist rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
(4) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala hallatavate asutustena tegutsevates riigikoolides pakutav kinnise lasteasutuse teenus peab vastama käesoleva seaduse §-des 1302–1304 sätestatud nõuetele.
(5) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala hallatavate asutustena tegutsevates riigikoolides pakutavat kinnise lasteasutuse teenust rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu.
(6) Riigieelarvest rahastatava kinnise lasteasutuse teenuse hinna ja maksimaalse maksumuse teenust saama õigustatud lapse kohta kalendriaastas kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

9)  paragrahvi 160 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib erihoolekandeteenust osutada tegevusjuhendaja, kellel on vähemalt põhiharidus, kes on registreerunud käesoleva seaduse § 86 lõike 7 alusel kehtestatud kava kohasele koolitusele ning kes vastab nimetatud paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudele.
(4) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib erihoolekandeteenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule osutada tegevusjuhendaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetele ja kes on registreerunud käesoleva seaduse § 86 lõike 7 alusel kehtestatud kava kohasele täienduskoolitusele tööks suurema ohtlikkusastmega isikutega.
(5) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule teenust osutada lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 6 nimetatud tegevusjuhendajale ka tegevusjuhendaja, kes vastab vähemalt ühele nimetatud paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudele, lõikes 3 kehtestatud nõudele ning kes on registreerunud lõike 7 alusel kehtestatud kava kohasele täienduskoolitusele tööks sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutega.”;

10)  paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 27–30 järgmises sõnastuses:
”(27) Alaealiste komisjonide menetluses olevad alaealise õigusrikkumise asjad, mida ei ole 2018. aasta 1. jaanuariks lõpetatud, antakse üle lapse elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele, kes menetleb neid lastekaitseseaduse 6. peatükis sätestatud alustel.
(28) Järelevalve teostamist alaealiste komisjoni tehtud otsuse alusel mõjutusvahendi määramisest tulenevate kohustuste täitmise üle jätkab kuni mõjutusvahendi kohaldamise tähtaja lõpuni isik, kellele alaealiste komisjon on pannud järelevalve kohustuse.
(29) Enne 2018. aasta 1. jaanuari kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatud lastele jätkatakse nimetatud koolis viibimise mõjutusvahendi või kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohaldamist. Pärast 2018. aasta 1. jaanuari kohaldatakse kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimisele ning kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibimisele kinnise lasteasutuse teenuse regulatsiooni.
(30) Käesoleva seaduse § 65 alusel sõlmitud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping, mis on sõlmitud alaealise kohta, kellele on mõjutusvahendina määratud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine, kehtib lepingu tähtaja lõpuni.”.

§ 2. Alaealise mõjutusvahendite seaduse kehtetuks tunnistamine
Alaealise mõjutusvahendite seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Käibemaksuseaduse muutmine
Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) sotsiaalhoolekande seaduse §-des 17, 20, 23, 26, 41, 451, 56, 87, 91, 94, 97, 100, 116, 127 ja 1301 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatav sotsiaalteenus;”.

§ 4. Ohvriabi seaduse muutmine
Ohvriabi seaduse § 63 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Lepitusteenusena käsitatakse ka lepitusmenetluse korraldamist ning vajaduse korral lepitusmenetluse tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmise kontrollimist alaealise puhul, kui esineb üks järgmistest tingimustest:
1) alaealine on võtnud kohustuse kasutada lepitusteenust väärteomenetluse seadustiku § 30 lõike 1 punkti 4 alusel;
2) alaealise suhtes on kriminaalmenetluse lõpetamisel kohaldatud tema nõusolekul lepitusteenuse kasutamise kohustust kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2 punkti 5 alusel;
3) kohus on alaealise suhtes kohaldanud lepitusteenust mõjutusvahendina karistusseadustiku § 87 alusel;
4) alaealise suhtes on jäetud kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel kriminaalmenetlus alustamata või see on lõpetatud põhjusel, et õigusvastase teo on toime pannud oma ea tõttu süüvõimetu alaealine;
5) alaealise suhtes on jäetud väärteomenetluse seadustiku § 29 alusel väärteomenetlus alustamata või lõpetatud põhjusel, et õigusvastase teo on toime pannud oma ea tõttu süüvõimetu alaealine.”.

§ 5. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1)  paragrahvi 2 lõikest 4 jäetakse välja sõnad ”ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele”;

2)  paragrahvi 13 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

3)  paragrahvi 27 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4)  paragrahvi 28 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”9) kui õpilane omandas haridust koolis, mis korraldab õpet vanglas, ning ta vabastati vanglast;”;

5)  paragrahvi 38 lõikest 4 jäetakse välja sõnad ”või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel”.

§ 6. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json