Teksti suurus:

Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis

Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.10.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 25.10.2019, 1

Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis

Vastu võetud 23.10.2019 nr 56

Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning taotluse esitamine

  (1) Keskkonnaloa taotleja esitab Keskkonnaametile (edaspidi loa andja) keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu digitaalselt allkirjastatuna taotluse järgmiste andmetega:
  1) kavandatava tegevuse terviklik kirjeldus ühe või mitme üheaegse tegevuse kohta, mis on asjakohased kaasneda võiva keskkonnahäiringu väljaselgitamiseks;
  2) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud andmed, arvestades käesolevas määruses sätestatut;
  3) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud asjakohased lisad, lähtudes loa alusel kavandatavast tegevusest.

  (2) Arvestades taotletava tegevuse ja tegevuskoha iseärasuste ning avalikustamise asjaoludega, võib loa andja nõuda keskkonnaloa taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

  (3) Kui taotletakse keskkonnaluba, millele peab loa andja andma eelhinnangu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud juhtudel, esitatakse taotluses ka sama seaduse § 61 lõikes 1 nõutud teave.

  (4) Kui keskkonnaloa alusel kavandatav tegevus on seotud kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud toimingutega, esitatakse loa taotluses ka sama seaduse § 97 lõike 1 punktis 1 nõutud kiirgusohutushinnang.

  (5) Loa taotleja märgib, millist taotluses esitatavat teavet tuleb lugeda ärisaladuseks ja põhjendab seda.

§ 2.  Keskkonnaloa andmekoosseis ja loa andmine

  (1) Keskkonnaluba koosneb käesoleva määruse lisades 1–5 nimetatud andmetest ja lisadest.

  (2) Omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevustele ühe keskkonnaloa andmisel märgitakse loa üldosa andmekoosseisu tegevuse asukohana ettevõtte juriidiline aadress või käitaja peamine tegevuskoht, millele luba taotletakse.

  (3) Arvestades loaga lubatava tegevuse ja tegevuskoha iseärasustega, määrab loa andja loa lõpliku andmekoosseisu.

  (4) Keskkonnaluba ja selle andmise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

2. peatükk Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis 

§ 3.  Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa taotlus

  Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa taotlus koosneb jäätmeseaduse §-s 78 ja käesolevas peatükis sätestatud asjakohastest andmetest ja lisadest.

§ 4.  Käitluskoht ja selle asukoha andmed

  Jäätmekäitluskoha kirjelduses esitatakse järgmised andmed:
  1) jäätmekäitluskoha üldiseloomustus ja kasutusel oleva jäätmekäitluskoha korral nimetus ja kood;
  2) jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus ja täpsed asukohaandmed aadressi, katastritunnuse ja L-EST97 koordinaatidega;
  3) jäätmekäitluskoha tegevusliik, aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa (t/a);
  4) jäätmekäitluskoha põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodinumbri järgi.

§ 5.  Jäätmete liikumise ja ladustamise andmed

  (1) Jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta esitatakse järgmised andmed ja lisad:
  1) käideldavad jäätmeliigid jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud nimistu kohaselt;
  2) jäätmete liikumise sissetuleku ja väljamineku, sealhulgas käitlusprotsessi tulemusena tekkivate jäätmete ning nende edasise käitlemise, üleandmise ja vastuvõtmise andmed kalendriaastas (t/a);
  3) jäätmete taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming jäätmeseaduse § 15 lõike 8 või § 17 lõike 2 alusel kehtestatud toimingute nimistu kohaselt;
  4) jäätmete ladustamise andmed jäätmeliikide lõikes, ladustamiskoha tehniline kirjeldus, ning ladustatavate jäätmete eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise aeg;
  5) jäätmete ladustamise asukoha plaan.

  (2) Jäätmete ladustamine peab vastama tuleohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuetele.

§ 6.  Jäätmete käitlustegevuse põhised andmed

  Lisaks käesolevas peatükis sätestatule esitatakse sõltuvalt jäätmete käitlustegevusest järgmised andmed ja lisad:
  1) ohtlike jäätmete käitlemiseks, prügila või kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks jäätmeseaduse § 78 lõike 4 alusel kehtestatud määruses isiku asjakohase koolituse ja pädevuse sobivust tõendavad andmed;
  2) prügila käitamiseks jäätmeseaduse § 91 lõikes 1 nimetatud andmed;
  3) kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks jäätmeseaduse § 941 nimetatud andmed, arvestades samas paragrahvis sätestatud erisustega;
  4) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks jäätmeseaduse § 942 lõikes 1 viidatud andmed;
  5) jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmeseaduse §-s 981 sätestatud kaevandamisjäätmekava;
  6) jäätmete põletamiseks või koospõletamiseks tööstusheite seaduse 4. peatükis sätestatud jäätmepõletus- ja koospõletustehase rajamise ja käitamise nõuetele vastavust tõendavad andmed ja tööstusheite seaduse § 881 lõikes 1 nimetatud andmed.

§ 7.  Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa andmekoosseis

  (1) Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa andmekoosseis on esitatud käesoleva määruse lisas 2.

  (2) Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse tingimused märgitakse keskkonnaloale iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi.

3. peatükk Vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis 

§ 8.  Vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus

  Vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus koosneb veeseaduse § 190 lõikes 1 ning käesolevas peatükis nimetatud asjakohastest andmetest ja lisadest.

§ 9.  Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

  Sõltuvalt vee erikasutuse liigist esitatakse veekasutuse ja veeheite kohta järgmised üldandmed ja lisad:
  1) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 3 nõutud lisad, arvestades veeseaduse § 186 lõikes 2 ja § 190 lõikes 4 sätestatud erisustega maaomaniku kirjaliku nõusoleku esitamise kohustusest;
  2) vee erikasutusega seotud tööde tegemise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekti dokumentatsioon;
  3) kasutatava vee tehnoloogilise jaotuse ja reovee formeerumise skeem;
  4) kanalisatsioonirajatiste asukoha skeem;
  5) tegevus- ja ajakava ohtlike ainete suublasse juhtimise lõpetamise kohta või sisalduse vastavusse viimise kohta heite piirväärtustega.

§ 10.  Vee võtmise keskkonnaloa taotluse nõuded

  (1) Pinnavee, sealhulgas jää võtmiseks enam kui 30 m³ ööpäevas või põhjavee võtmiseks rohkem kui 150 m³ kuus või rohkem kui 10 m³ ööpäevas või mineraalvee võtmiseks esitatakse järgmised andmed ja lisad:
  1) veevõtt veehaarete ja põhjaveekihtide kaupa aastas, kvartalis, ööpäevas, sekundis (m³);
  2) pinnaveekogust vee võtmisel veehaarde nimetus, veevõtukoha L-EST97 koordinaadid ja veekogu nimetus;
  3) põhjaveekihist vee võtmisel veehaarde nimetus, puurkaevu L-EST97 koordinaadid, põhjaveekihi ja põhjaveekogumi määratlus ning puurkaevu katastrinumber, sanitaarkaitseala ja toiteala kirjeldus;
  4) veehaarde ja veevõtuseadmete iseloomustus ning veehaaret mõjutavate potentsiaalselt ohtlike heiteallikate asukoha kirjeldus;
  5) võetava vee koguse määramise viis ja mõõtmisvahendid;
  6) võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused, mis ei ole vanemad kui kolm aastat, ning vee töötlemistehnoloogia kirjeldus;
  7) ruumiandmete seaduse § 70 lõike 1 punktis 1 nimetatud kaardi väljavõte veehaarde asukohast, millele on märgitud taotlusega seotud veehaarde sanitaarkaitseala ning joogiveehaarde toiteala ulatus ja teada olevad veekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikud heiteallikad.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel on loa andjal õigus nõuda vee kasutajalt reovee, heitvee, jahutusvee või sademevee ärajuhtimise korral järgmisi andmeid ja lisasid:
  1) ära juhitava vee käitlemise kirjeldus ja kogus aastas (m³);
  2) reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel vastuvõtja isiku andmed ja koopia reovee ärajuhtimise lepingust;
  3) muud andmed, mis on vajalikud vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamiseks.

  (3) Põhjaveehaardest vee võtmisel üle 500 m³ ööpäevas või kui veevõtt põhjustab või võib põhjustada põhjaveekihis vee liigvähenemist, tuleb esitada põhjaveevaru uuringu aruanne, välja arvatud juhul, kui Keskkonnaamet otsustab põhjaveevaru mitte hinnata veeseaduse § 204 lõike 3 alusel.

§ 11.  Heitvee ja jahutusvee või muude saasteainete suublasse juhtimise keskkonnaloa taotluse nõuded

  (1) Heitvee ja jahutusvee või muude saasteainete suublasse juhtimiseks esitatakse järgmised andmed ja lisad:
  1) reo-, sademe-, vesiviljelus-, kaevandus- ja karjäärivee (edaspidi suublasse juhitava vee) puhastamise kirjeldus, sealhulgas puhastuse liik, skeem, seadme tüüp, puhastusprotsessi projektikohane ja tegelik puhastusaste protsentides ja puhastusvõimsus (mg/l), projektikohane ja tegelik hüdrauliline jõudlus, projektikohane ja tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides ning reovee järelpuhastuse kirjeldus;
  2) suublasse juhitav prognoositav veekogus aastas, kvartalis ja ööpäevas (m³);
  3) loa andja nõudmisel teave suublasse juhitava vee koguse ja koostise muutumise kohta aasta, kuu või ööpäeva jooksul;
  4) reovees sisalduvate saasteainete kogused ja sisaldused, mis juhitakse eelpuhastisse;
  5) ühiskanalisatsiooni juhitud reovee hulk (tuh m³/kvartalis), saasteainete kontsentratsioon (mg/l või µg/l), kogus (t/kv) ja analüüsitulemused vee-ettevõtja ja tööstus- või tootmisettevõtja vahel sõlmitud reovee ärajuhtimist reguleeriva lepingu alusel;
  6) suubla ja mõjutatud pinnaveekogumi nimetus, asukoha kirjeldus ning veemajanduskavakohane suubla seisundi hinnang selle olemasolu korral;
  7) vee juhtimisel pinnasesse selle iseloomustus, asukoha L-EST97 koordinaadid, sealhulgas immutusala pindala (ha) ja põhjavee kaitstus veeseaduse § 68 lõike 3 järgi;
  8) puhasti teenindatava reoveekogumisala nimetus ja reostuskoormus inimekvivalentides;
  9) suublasse juhitava vee saasteainete kogused või prognoositavad kogused aastas, kvartalis ja ööpäevas (t);
  10) saasteainete sisaldus või prognoositav sisaldus suublasse juhitavas vees (mg/l või µg/l);
  11) reostuskoormuse inimekvivalentides määramise viis, meetod ja mõõtmistulemused;
  12) mõjutatava suubla kavandatud või olemasolevate seirepunktide L-EST97 koordinaadid, sealhulgas puhasti sissevoolust ja väljavoolust;
  13) reoveesette prognoositav kogus, omadused ning käitluse kirjeldus, ladustamise koht, töötlemise tehnoloogia kirjeldus ning töödeldud või töötlemata sette omadused, sealhulgas töödeldud sette korral kuivainesisaldus ning kasutusviis.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud andmetele lisatakse veeproovivõtja nimi ja atesteerimistunnistuse number ning akrediteeritud katselabori väljastatud akt.

§ 12.  Veekogu süvendamise, puhastamise, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamise, sealhulgas kaadamise, veekogu rajamise, muutmise, likvideerimise ning märgala ja kaldajoonega seotud keskkonnaloa taotluse nõuded

  (1) Veekogu süvendamiseks või veekogu põhja süvenduspinnase paigutamiseks või tahkete ainete paigutamiseks või kaadamiseks – mahuga alates 100 kuupmeetrist – esitatakse järgmised andmed:
  1) süvendatava või põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamise, sealhulgas kaadamise asukoha täpsed andmed veekogu nimetuse, piirkonna L-EST97 koordinaatide ning kavandatava tegevuse põhjendusega;
  2) veekogu süvendamisel väljavõetava, veekogu põhja paigutatava või kaadamisele kuuluva pinnase või ainete maht (m³) ning nende omaduste ja saasteainete kirjeldus;
  3) vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus;
  4) merre tahkete ainete paigutamisel, sealhulgas kaadamisel, selle asukoha valiku põhjendus ning andmed veekogu füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste omaduste ja veerežiimi kohta;
  5) kavandatavate seirepunktide nimetused, asukohad ja L-EST97 koordinaadid, ning analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas.

  (2) Üle 1 hektarilise seisuveekogu või märgala rajamiseks või likvideerimiseks, üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala likvideerimiseks, pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu ja pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve kaldajoone muutmiseks või üle 1 hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoone muutmiseks, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiva veekogu või kaldajoone muutmise korral, esitatakse järgmised andmed ja lisad:
  1) rajatava, muudetava, likvideeritava veekogu või märgala või muudetava kaldajoone asukoha täpsed andmed veekogu nimetuse, vee erikasutuse L-EST97 koordinaatide ning kavandatava tegevuse põhjendusega;
  2) rajatava, muudetava, likvideeritava veekogu või märgala või muudetava kaldajoone ehitustehniline kirjeldus või projekt ning kavandatav ruumikuju graafilise lisana;
  3) vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus;
  4) kavandatavate seirepunktide nimetused, asukohad ja L-EST97 koordinaadid, ning analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas.

  (3) Veekogu kemikaalidega puhastamiseks esitatakse järgmised andmed ja lisad:
  1) kemikaalidega puhastatava veekogu asukoha täpsed andmed: veekogu nimetus, kood, vee erikasutuse L-EST97 koordinaadid ning kavandatava tegevuse põhjendus;
  2) kasutatava kemikaali nimetus, CAS number, kogus ja kemikaali ohutuskaart;
  3) vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus;
  4) kavandatavate seirepunktide nimetused, asukohad ja L-EST97 koordinaadid, ning analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas.

§ 13.  Veekogu paisutamise või hüdroenergia kasutamise keskkonnaloa taotluse nõuded

  (1) Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks esitatakse järgmised andmed ja lisad:
  1) paisutamise ja hüdroenergia kasutamise korral andmed normaal-, kõrgeima ja madalaima paisutustaseme absoluutkõrguse kohta (m);
  2) hüdroenergia kasutamise korral veekogu paisutamise ökoloogilis-majanduslik analüüs;
  3) hüdroenergia kasutamise korral andmed veekogu ökoloogilise miinimumvooluhulga kohta;
  4) uute rajatavate paisude korral normaal- ja kõrgeima paisutustaseme mõjuala kõrgusjoontega kaart;
  5) vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus;
  6) andmed paisutustaseme mõõtmiseks kasutatavate meetodite ja vahendite kohta;
  7) paisutuse mõjualasse jääva veekogu hooldusmeetmete kirjeldus;
  8) selliste meetmete kirjeldus, millega tagatakse paisust allpool olevas jõelõigus ja kalapääsul pidevalt ökoloogiline vooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on ökoloogilisest vooluhulgast väiksem;
  9) paisu ehitustehniline kirjeldus või paisu projekt;
  10) paisu ehitustehnilise seisukorra hindamiseks hüdrotehnilise ehitise ekspertiisiandmed loa andja nõudmisel;
  11) andmed meetmete ja rajatiste kohta, millega tagatakse kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu.

  (2) Kui paisu konstruktsioon ja tehniline lahendus ei võimalda reguleerida paisutustaset, esitatakse taotluses ainult normaalpaisutustaseme absoluutkõrgus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed esitatakse loa andja nõudmisel.

  (4) Keskkonnaloa taotlemisel olemasolevate paisude kohta esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kaart loa andja nõudmisel.

§ 14.  Põhjavee täiendamise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise keskkonnaloa taotluse nõuded

  Põhjavee täiendamiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks esitatakse järgmised andmed ja lisad:
  1) mõjutatava põhjaveekihi nimetus ning kasutatav veehulk aastas, kvartalis ja ööpäevas (m³);
  2) põhjavee kvaliteeti iseloomustavad näitajad;
  3) põhjavee täiendamise, ümberjuhtimise, tagasijuhtimise või taseme alandamise jälgimiseks kavandatavate seirepunktide L-EST97 koordinaadid, seiratavad näitajad, veeproovide võtmise ja veetaseme mõõtmise sagedus ning seirepunktide plaan graafilise lisana;
  4) põhjavee taseme alandamise või ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee kvaliteedi muutumise kirjeldus;
  5) vee erikasutusega kaasneva võimaliku keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus.

§ 15.  Vesiviljeluse keskkonnaloa taotluse nõuded

  Vesiviljeluse arendamiseks toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas esitatakse järgmised andmed ja lisad:
  1) vesiviljeluskasvatuses kasutatav tehnoloogia ja tehnika;
  2) teave kasvatatavate või kasvatada kavatsetavate liikide kohta;
  3) kasutatavad söödakogused ja seda iseloomustavad näitajad – koguenergia ja ainevahetuseks vajaliku energia sisaldus ning üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus ja eritus kg/a toodangu kohta;
  4) sööda kulu kalade juurdekasvu kohta;
  5) kasutatavad kemikaalid, sealhulgas sumbavärvid ning ravimite nimetus, CAS number, kogus ja kemikaali ohutuskaart;
  6) vesiviljelusega kaasneva võimaliku keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus.

§ 16.  Laeva regulaarse ohtlike ainetega seotud teenindamise, remontimise ja lastimise või lossimise keskkonnaloa taotluse nõuded

  Laeva regulaarseks ohtlike ainetega seotud teenindamiseks, remontimiseks või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimiseks või lossimiseks, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suletud süsteemi kasutades, esitatakse järgmised andmed:
  1) laevaga veetava kauba iseloomustus ja kogus ohtlike ainete või tuulega lenduvate puistekaupade lastimise või lossimise korral;
  2) kauba lastimise või lossimise tehnoloogia kirjeldus ohtlike ainete või tuulega lenduvate puistekaupade lastimise või lossimise korral;
  3) laeva teenindamise, remondi, lastimise või lossimisega kaasneva võimaliku keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus;
  4) laeva remontimisel ja teenindamisel kasutatavad veekeskkonnale ohtlikud ained, mis võivad sattuda veekeskkonda.

§ 17.  Vee erikasutuse keskkonnaloa andmekoosseis

  Vee erikasutuse keskkonnaloa andmekoosseis on esitatud käesoleva määruse lisas 3.

4. peatükk Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis 

§ 18.  Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotlus

  Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotlus koosneb atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 91 ning käesolevas peatükis nimetatud asjakohastest andmetest ja lisadest.

§ 19.  Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi taotluse nõuded

  Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi sisenev paikse heiteallika käitaja esitab keskkonnaloa taotluses atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1451 lõikes 1 nimetatud andmed ja lisad.

§ 20.  Lubatud heitkoguste projekt ja selle sisu

  (1) Lubatud heitkoguste projekt (edaspidi LHK projekt) esitatakse koos keskkonnaloa taotlusega ning see on loa taotluse ja loa lahutamatu osa.

  (2) LHK projekt koosneb järgmistest osadest:
  1) sissejuhatus;
  2) käitise asukoha kirjeldus;
  3) tegevusalade kirjeldus;
  4) heiteallikas, saasteainete aastased heitkogused, saasteaine maksimaalsed hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa ja saasteainete püüdeseadmed ning muud heite vähendamise meetmed;
  5) heiteallika prognoositava tööaja dünaamika;
  6) sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused;
  7) kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused ja heite piirväärtusele vastavuse hinnang;
  8) lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ) summaarsed heitkogused ja heite piirväärtusele vastavuse hinnang;
  9) tehnoloogilised äkkheited, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise tundide arv, tegevuse korral, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1–17), I lisas;
  10) lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang;
  11) müra võimaliku esinemise hinnang;
  12) andmed muude tekkida võivate keskkonnahäiringute kohta;
  13) saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramine;
  14) saasteainete heitkoguste, õhukvaliteedi ja müra seire;
  15) järeldused ja ettepanekud.

  (3) LHK projektis esitatavad andmed on nimetatud käesoleva määruse §-des 21–35.

§ 21.  LHK projekti sissejuhatus

  LHK projekti sissejuhatuses esitatakse:
  1) põhjendus, miks LHK projekt on koostatud;
  2) viited õigusaktidele ja juhendmaterjalidele, kasutatud kirjandusele, muu hulgas rahvusvahelised mõõtmis- ja arvutusmetoodikad ning andmed tehnoloogiliste kaartide kohta;
  3) lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed.

§ 22.  Käitise asukoha kirjeldus

  (1) Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika asukoha kirjeldus.

  (2) Heiteallika asukoha kirjeldusele lisatakse järgmised materjalid:
  1) käitise asukoha kaart (edaspidi kaart) sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1 : 20 000 mõõtkavas;
  2) heiteallika asendiplaan (edaspidi plaan) või koordinaatidega skeem, mis peab hõlmama tootmisterritooriumi piiri ja kõiki käitise heiteallikaid;
  3) saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid, mis asuvad tootmisterritooriumist kuni 500 m raadiuses või alal, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50kordse kõrgusega maapinnast.

  (3) Kaardi koostamisel võetakse aluseks ruumiandmete seaduse § 70 lõike 1 punktis 1 nimetatud kaart ning sellele kantakse käitise tootmisterritoorium ja kaardi samas piirkonnas asuvate teiste välisõhku saastavate käitiste territooriumide piirid.

  (4) Plaani koostamisel võetakse aluseks ruumiandmete seaduse § 70 lõike 1 punktis 1 nimetatud kaart ja sellele kantakse põhjasuund, kõik käitise heiteallikad ning tootmisterritooriumi piir. Kui tootmisterritooriumi piir ei ühti katastriüksuse piiriga, esitatakse tootmisterritooriumi nurkade koordinaadid.

  (5) Ilmastikutingimuste iseloomustuses esitatakse heiteallikate koosmõju hajumise hindamisel sisendina kasutatud asukoha piirkonna tuulteroos graafiliselt või tabelina.

§ 23.  Tegevusala kirjeldus

  Tegevusala kirjelduses esitatakse järgmised andmed:
  1) ülevaade tegevusest, mille jaoks luba taotletakse, ja peamistest tootmisetappidest;
  2) käitise tegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodinumbri järgi;
  3) iga tootmisüksuse või tehnoloogiaprotsessi kirjeldus ja kestus ning plokkskeemid koos ainevoogude ja muu asjakohase informatsiooniga;
  4) prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa;
  5) tootmisvõimsused tegevusalade ja tehnoloogiaprotsesside kaupa ning aastatoodangu planeeritud maht.

§ 24.  Heiteallikas, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa, saasteainete püüdeseadmed ning muud heite vähendamise meetmed

  (1) Heiteallika kohta esitatakse järgmised andmed:
  1) heiteallika nimetus ja number kaardil või plaanil;
  2) heiteallikaga seotud tegevuse SNAP kood – Keskkonnaagentuuri hallatava keskkonnaseisundist teabe kogumise klassifikaatori kohaselt;
  3) heiteallika koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk);
  4) heiteallikast väljuvate gaaside temperatuur (ºC);
  5) punktallika korral selle ava läbimõõt (m), väljumiskõrgus maapinnast (m), saasteainete väljumise joonkiirus (m/s);
  6) saasteainete aastased heitkogused ja maksimaalsed hetkelised heitkogused.

  (2) Saasteainete püüdeseadmete ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmete kohta esitatakse järgmised andmed:
  1) püüdeseadme või heite vähendamise tehnoloogiaseadme nimetus, arv;
  2) püütava või vähendatava saasteaine nimetus;
  3) projekteeritud puhastusaste;
  4) püüde- või tehnoloogiaseadme puhastusastme kontrolli sagedus.

  (3) Muude heite vähendamise meetmete kasutamisel esitatakse informatsioon heiteallikate kaupa.

  (4) Konkreetse tegevusala või tehnoloogiaprotsessi sarnaste parameetritega heiteallikad, näiteks mitme ventilatsiooniavaga ventilatsioonisüsteemi, võib grupeerida koondallikaks.

§ 25.  Heiteallika prognoositav tööaja dünaamika

  LHK projektis esitatakse heiteallika prognoositav tööaja dünaamika, kui heiteallika heitkogused on ajalise variatsiooniga.

§ 26.  Üldnõuded saasteainete heitkoguste arvestamisel ja esitamisel

  (1) LHK projektis esitatakse andmed tekkivate saasteainete heitkoguste kohta, sealhulgas saasteained ja saasteainete grupid, mis on loetletud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud määruses.

  (2) Kui konkreetne LOÜ ei kuulu eraldi ainena käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse reguleerimisalasse, esitatakse selle heitkogused siiski LOÜde summaarsete (NMVOC) heitkoguste all.

  (3) Osakeste kajastamisel tuleb heitkoguste arvestamisel märkida kõik tehnoloogiaprotsessidest tekkivad fraktsioonid, sealhulgas osakesed summaarselt ehk PM-sum, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel kehtestatud või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud metoodika kohaselt ning erinevate protsesside puhul tuleb osakeste heitkogused esitada eraldi protsessi põhjal.

  (4) Saasteainete maksimaalsed hetkelised heitkogused esitatakse ühikutes g/s, täpsusega 0,001 g/s, raskmetallide puhul ühikutes mg/s, täpsusega 0,001 mg/s.

  (5) Saasteainete aastased heitkogused esitatakse tonnides, täpsusega vähemalt 0,001 t, raskmetallide, püsivate orgaaniliste saasteainete (POSid) ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) puhul kilogrammides, täpsusega 0,001 kg, ning PCDD/PCDF puhul milligrammides, täpsusega 0,000001 mg.

  (6) Käesoleva määruse tähenduses kasutatakse saasteainete nimetusi heitkoguste arvestamisel järgmises tähenduses:
  1) raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U);
  2) püsivad orgaanilised saasteained (POSid) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45–77) lisas 1 nimetatud ained ja polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFd);
  3) polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid) on benso(a)püreen, benso(a)antratseen, benso(b)fluoranteen, benso(j)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, indeno(1,2,3-cd)püreen ning dibens(a,h)antratseen.

§ 27.  Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused

  (1) Sea-, veise- ja linnukasvatuse korral esitatakse järgmised andmed:
  1) toodangu- või vanuserühm;
  2) söötmispäevade arv toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa;
  3) aastaloomade või -lindude arv toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa;
  4) karjatamistegur;
  5) pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia;
  6) sõnniku ja sõnnikuhoidla tüüp;
  7) lämmastiku mass väljaheites (kg) toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa;
  8) välisõhku väljutatavate saasteainete aastased ja maksimaalsed hetkelised heitkogused.

  (2) Lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral esitatakse lisaks söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass (kg) heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa.

  (3) Veiste karjatamise kohta esitatakse lisaks andmed karjatamispäevade arvu kohta aastas ning karjatamisperioodi keskmise karjatamistundide arvu kohta ööpäevas.

§ 28.  Kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused

  (1) Kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta esitatakse järgmised andmed:
  1) katla tüüp, arv, soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth) ühe katla kohta ja kasutegur;
  2) põletusseadme töötundide arv aastas;
  3) kasutatavad kütused, kogus aastas (t, gaasilisel kütusel tuhat m³), alumine kütteväärtus (MJ/kg või gaasilise kütuse puhul MJ/Nm³), väävlisisaldus (%);
  4) heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta (mg/Nm³) juhul, kui kohaldub heite piirväärtus, ning vastav piirväärtus;
  5) välisõhku väljutatavate saasteainete aastased ja maksimaalsed hetkelised heitkogused.

  (2) Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse reguleerimisalas nimetatud keskmise võimsusega põletusseadme käitaja esitab andmed keskmise koormuse (%) kohta.

  (3) Suure põletusseadme või jäätme- või koospõletustehase käitaja esitab andmed püsivate orgaaniliste saasteainete (POSide), sealhulgas polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF), heksaklorobenseeni (HCB), polüklooritud bifenüülide (PCB), pentaklorobenseeni ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) heitkoguste kohta.

§ 29.  Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate LOÜde summaarsed heitkogused

  (1) Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate LOÜde heitkoguste kohta esitatakse järgmised andmed:
  1) tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala või muu tegevuse nimetus, kui tööstusheite seadus ei kohaldu;
  2) kasutatava kemikaali nimetus, liik (lahusti, värv, lakk, liim, muu kemikaal), tüüp (veepõhine või lahustipõhine), kogus aastas (t);
  3) kasutatava kemikaali ohulaused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 VII lisa kohaselt (H-laused) ja LOÜde sisaldus (massi%);
  4) välisõhku väljutatavate saasteainete aastased ja maksimaalsed hetkelised heitkogused.

  (2) Tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral esitatakse tegevusalade ja heiteallikate kaupa andmed kasutatavate lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite koguse, nende kasutamisel välisõhku väljutatavate LOÜde maksimaalsete hetkeliste ja aastaste heitkoguste ning vastavate heite piirväärtuste kohta. Iga heite piirväärtuse kohta esitatakse ka vastav prognoositav LOÜde heide.

  (3) Kontrollimatu heide tööstusheite seaduse § 115 lõike 2 tähenduses esitatakse heiteallikate ja tegevusalade kaupa.

§ 30.  Tehnoloogilised äkkheited

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral esitatakse järgmised tehnoloogilise äkkheite andmed:
  1) äkkheite põhjus;
  2) äkkheite kestus tundides (prognoositav aastaks);
  3) seadme käivitamise ja seiskamise tundide arv;
  4) välisõhku väljutatavate saasteainete keskmine prognoositav kogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta (mg/Nm³);
  5) välisõhku väljutatavate saasteainete prognoositavad aastased ja maksimaalsed hetkelised heitkogused.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed peavad kajastama prognoositavaid tehnoloogiliselt põhjendatud saasteainete lühiajaliselt suurenevaid heitkoguseid, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise ajal, märkides seadmete käivitamise ja seiskamise tundide arvu.

§ 31.  Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

  Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnangus esitatakse andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise.

§ 32.  Müra võimaliku esinemise hinnang

  (1) Müra võimaliku esinemise hinnangus esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamise.

  (2) Kui on kindlaks tehtud müra esinemine, mis võib põhjustada normtaseme ületamise, esitatakse välisõhus leviva müra kohta järgmised andmed ja lisad:
  1) müraallika nimetus ja koordinaadid;
  2) müratase väljaspool tootmisterritooriumi (dB), sealhulgas müra päevane (7.00–23.00) ekvivalenttase (dB) ja müra öine (23.00–7.00) ekvivalenttase (dB);
  3) müra vähendamise kava, meetmed ja nende rakendamise tähtaeg või põhjendus, miks müra vähendamise kava ei koostata;
  4) rakenduvate müra piir- või sihtväärtuste kirjeldus, mürataseme vastavus neile;
  5) müraallikate kaart koos mürataseme leviku määramisega 5 dB sammuga.

§ 33.  Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramine

  (1) Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjelduses esitatakse järgmised andmed:
  1) kasutatav meetod heitkoguste määramiseks (otsene mõõtmine, arvutusmeetod);
  2) maksimaalne hetkeline heitkogus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 106 lõike 5 kohaselt;
  3) saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu;
  4) ettepanekud heitkoguste ja õhukvaliteedi seire korraldamiseks.

  (2) Iga saasteaine heitkoguse määramiseks kasutatud arvutusliku meetodi kohta esitatakse ka vähemalt üks arvutuskäik koos näitega.

  (3) Õhukvaliteedi taseme määramine ja õhukvaliteedi arvutusliku hindamise tulemused esitatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

  (4) Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju hajumise arvutustulemuse juures esitatakse andmed heiteallikate, väljutatavate saasteainete, summaarsete hetkeliste heitkoguste (g/s), maksimaalse arvutusliku õhukvaliteedi taseme väljaspool tootmisterritooriumi – Cm (µg/m³) ning Cm ja piir- või sihtväärtuse suhte kohta.

  (5) LHK projektile lisatakse käesoleva määruse § 22 lõigetes 2, 4 ja 5 kirjeldatud nõuete kohane maapinnalähedase õhukihi arvutusliku õhukvaliteedi taseme kaart iga saasteaine iga keskmistamisaja kohta, arvestades atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piir- või sihtväärtusi. Hajumiskaardid vormistatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt.

§ 34.  Saasteainete heitkoguste, lõhnaaine, õhukvaliteedi ja müra seire

  (1) Saasteainete heitkoguste, lõhnaaine või müra seire kohta esitatakse andmed seiratava näitaja, sealhulgas saasteaine, seiratava heiteallika ja seire sageduse kohta.

  (2) Õhukvaliteedi seire kohta esitatakse andmed kavandatava seirepunkti või seirejaama, seiratava saasteaine, seire sageduse ning andmete hõive, edastamise ja avalikustamise kohta.

  (3) Kavandatava seire andmetele lisatakse kavandatavate proovivõtu- ja mõõtepunktide loetelu, nende asukohad kaardil või plaanil või koordinaadid ning skeem, kui need paiknevad väljaspool kaarti või plaani.

§ 35.  Järeldused ja ettepanekud

  Järeldustes ja ettepanekutes esitatakse:
  1) välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele vastavuse kohta väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures;
  2) müra esinemise korral hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta;
  3) lõhnaaine esinemise korral hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 68 lõike 1 alusel kehtestatud lõhnaaine esinemise häiringutasemetele vastavuse kohta;
  4) andmed heiteallikate ja saasteainete kohta, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim;
  5) ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhnaaine, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks;
  6) ettepanekud loaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta;
  7) ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral.

§ 36.  Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseis

  Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseis on esitatud käesoleva määruse lisas 4.

5. peatükk Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis 

§ 37.  Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus

  (1) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus koosneb maapõueseaduse §-s 50 ning käesolevas peatükis nimetatud asjakohastest andmetest ja lisadest.

  (2) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses esitatakse järgmised andmed:
  1) maardla andmed – maardla nimetus, maardla osa nimetus, maardla või selle osa registrikaardi number, maardla põhimaavara;
  2) mäeeraldise ja selle teenindusmaa andmed – mäeeraldise nimetus, mäeeraldise liik: uus mäeeraldis, olemasoleva muutmine, olemasoleva laiendus, lubade liitmine, kehtivusaja pikendamine, ümberregistreerimine või osaline ümberregistreerimine, mäeeraldise asukoht, mäeeraldise pindala, mäeeraldise teenindusmaa pindala, mäeeraldise ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu;
  3) geoloogilise uuringu andmed, mille alusel keskkonnaluba taotletakse – geoloogilise uuringu loa omaja, loa registreerimise number, loa kehtivuse aeg, geoloogilise uuringu tegija, geoloogilise uuringu aruande nimetus, geoloogilise uuringu aruande geoloogiafondi number, viide maavaravaru arvele võtmise otsusele ja kuupäevale;
  4) andmed maavara koguse kohta – mäeeraldise piiridesse jääva arvutatud maavara kogus, ühik, kasutusala maavaravarude kategooriate kaupa, kaevandatava varu kogus ja ühik, maavara koguse andmete esitamise kuupäev, mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused;
  5) andmed katendi, sh mulla kohta – katendi kogus ja ühik, mulla kogus ja ühik;
  6) andmed maavara kasutamise kohta – maavara kavandatav kasutusvaldkond, kaevandamise keskmise aastamäära kogus ja ühik, kaevandamise maksimaalse aastamäära kogus ja ühik, loa taotletav kehtivusaeg.

  (2) Mäeeraldise ja selle teenindusmaa ruumikuju esitatakse üldlevinud GIS- või CAD-vormingus ala-tüüpi ruumiobjektina ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned üldlevinud GIS- või CAD-vormingus joon-tüüpi ruumiobjektina. Taotluse lisad esitatakse elektroonilises formaadis eraldi failidena.

  (3) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse allkirjastab taotleja ning seletuskirja ja graafilised lisad ka nende koostaja.

  (4) Taotluses märgitakse pindalad 0,01 hektari täpsusega ning katendi, sealhulgas mulla kogus 1000 kuupmeetri täpsusega.

  (5) Taotluses märgitakse maavara kogus 1000 tonni või 1000 kuupmeetri täpsusega, arvestades järgmist:
  1) kui taotletakse luba mäeeraldise saamiseks, märgitakse taotluses mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus maavara arvele võtmise seisuga;
  2) kui taotletakse loa muutmist ja sellega kaasneb maavara koguse muutmine ning maavara koguse muutmise aluseks on maavara jääkvaru arvutus või täiendava geoloogilise uuringu aruanne, märgitakse taotluses selles arvutuses või aruandes arvutatud maavara kogus;
  3) kui taotletakse mäeeraldise laiendamist, märgitakse taotluses laiendatava mäeeraldise piiridesse jääva maavara kogus taotluse esitamise kuupäevale eelneva kvartali lõpu seisuga, millele on liidetud laienduse piirides arvutatud maavara kogus taotluse esitamise aasta 1. jaanuari seisuga, või kui laienduse piirides on maavara kogus arvele võetud taotluse esitamise aastal, siis maavara koguse arvele võtmise seisuga;
  4) kui taotletakse loa ümberregistreerimist, esitatakse taotluses maapõueseaduse § 73 lõikes 4 nimetatud lisaandmed, arvestades sama paragrahvi lõigetes 5 ja 6 kehtestatud nõuetega.

  (6) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele lisatakse:
  1) maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri;
  2) kui luba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek;
  3) eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks;
  4) mäeeraldise ja selle teenindusmaa nurgapunktide koordinaatide tabel L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis;
  5) maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud nõusoleku esitamise korral kohaldatakse maapõueseaduse § 50 lõikes 8 sätestatut.

§ 38.  Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohta esitatavad täpsustatud nõuded

  (1) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas esitatakse lisaks maapõueseaduse § 50 lõikes 3 sätestatud ja selles viidatud andmetele:
  1) mäeeraldise saamise põhjendus, sealhulgas nimetatakse maavara kavandatav kasutusala;
  2) mäeeraldise ja selle teenindusmaa ning lähiümbruse kirjeldus, andmed katastriüksuste, maakasutuse ja piirangualade kohta;
  3) andmed maardla kohta, sealhulgas maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus;
  4) taotluse vormile märgitud maavara koguse arvutus ja arvutuse selgitus koos kaevandatava maavara koguse määranguga, märkides, millise aasta ja millise kvartali lõpu seisuga on maavara kogus arvutatud;
  5) allapoole põhjaveetaset jääv aktiivne ja kaevandatav maavaravaru, kui taotlus esitatakse liiva või kruusa kaevandamiseks ning maavara kavandatakse kaevandada põhjaveetaset alandamata;
  6) kaevandamisel eemaldatava katendi, sealhulgas mulla koguse arvutus ning katendi ladustamise ja kasutamise kirjeldus;
  7) ülevaade kaevandamisega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;
  8) mäeeraldise, selle teenindusmaa ja lähiümbruse keskkonnatingimuste kirjeldus;
  9) kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, seahulgas vee, pinnase ja õhu saastatuse, müra, vibratsiooni, ning nende ulatuse kirjeldus;
  10) kaevandamise eeldatava mõju kirjeldus Natura 2000 võrgustiku alale või muule kaitstavale loodusobjektile.

  (2) Maavara kaevandamise keskkonnaloa osalise ümberregistreerimise korral märgib loa omaja taotluse seletuskirja ainult need andmed, mis seoses osalise ümberregistreerimisega võrreldes varem esitatud andmetega muutuvad.

  (3) Taotluse seletuskirja lõppu märgitakse selle koostanud ettevõtja ja töö tegija nimi ning koostamise kuupäev.

§ 39.  Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse graafilise lisa kohta esitatavad täpsustatud nõuded

  (1) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse graafiline lisa koosneb taotletava mäeeraldise plaanist, geoloogilistest läbilõigetest ja korrastatud maa plaanist.

  (2) Mäeeraldise plaani mõõtkava ei tohi olla väiksem kui 1 : 2000. Suurte pindalade korral on kaevandamisloa andja nõusolekul lubatud kasutada väiksemat mõõtkava, kuid mitte alla 1 : 10 000.

  (3) Mäeeraldise plaani ja korrastatud maa plaani mõõtkava ning geoloogiliste läbilõigete horisontaalne mõõtkava peavad olema samad.

  (4) Mäeeraldise plaanile ja geoloogilisele läbilõikele kantud mäeeraldise lamam peab vastama maavaravaru arvutusele ning plaanil ja läbilõikel peab olema kujutatud sama lamamit.

  (5) Mäeeraldise plaan koostatakse L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja ruumiandmete seaduse § 32 alusel kehtestatud määruses nimetatud kõrgussüsteemis.

  (6) Mäeeraldise plaani topoalusena kasutatakse geodeetilise mõõdistamise põhjal valmistatud plaani, mis on vormistatud majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” kohaselt.

  (7) Kui keskkonnaluba taotletakse allmaakaevandamiseks, võib mäeeraldise plaani topoalusena kasutada ruumiandmete seaduse § 70 lõike 1 punktis 1 nimetatud kaarti.

  (8) Mäeeraldise plaanile kantakse:
  1) riikliku ja kohaliku geodeetilise võrgu punktid;
  2) geoloogiliste läbilõigete asukohad ja läbilõikejoonte algus- ning lõpupunktide tähistused;
  3) puuraukude ja uuringukaeveõõnte asukohad, nende suudme kõrgus ning katendi ja maavara kihi paksus;
  4) teistest õigusaktidest tulenevad piirangualad, kaitsevööndid ning muud piirkonnad, kus kaevandamine on kas keelatud või lubatud asjaomase loa või kooskõlastuse alusel.

  (9) Lisaks topoalusel olevatele andmetele ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud andmetele kantakse mäeeraldise plaanile järgmised andmed, kasutades järgmisi leppemärke:
  1) mäeeraldise piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud punane joon;
  2) piirneva mäeeraldise piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud punane katkendjoon;
  3) mäeeraldise teenindusmaa piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud kollane joon;
  4) piirneva mäeeraldise teenindusmaa piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud kollane katkendjoon;
  5) mäeeraldise piiridesse jäävate ja mäeeraldisega külgnevate maavaravaru plokkide kontuurid – pidev sinine joon;
  6) mäeeraldise piiridesse jäävate ja mäeeraldisega külgnevate maavaravaru plokkide nimetused ning maavaravaru kategooriad järgmiselt:
aT – aktiivne tarbevaru, pT – passiivne tarbevaru, aR – aktiivne reservvaru, pR – passiivne reservvaru;
  7) maapinna reljeefi samakõrgusjooned sammuga 1 meeter – pidev pruun joon, iga joon tähistatakse kõrguse näitajaga;
  8) mäeeraldise lamami samakõrgusjooned sammuga 1 meeter – pidev punane joon, iga joon tähistatakse kõrguse näitajaga;
  9) kaitsetervikud – pidev oranž joon, mis on kaks korda kitsam kui mäeeraldise piiri tähistav joon;
  10) katastriüksuste piirid – pidev roheline joon;
  11) katastriüksuste tunnused – rohelise kirjaga.

  (10) Kui mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piirid kattuvad, tõmmatakse punane joon mäeeraldise piirjoont tähistavast mustast joonest sissepoole ning kollane joon väljapoole.

  (11) Kui mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa ja maavaravaru plokkide piirid kattuvad, tähistatakse mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa piirid käesoleva paragrahvi lõike 10 järgi ning maavaravaru plokke tähistav joon tõmmatakse mäeeraldist tähistavast punasest joonest sissepoole.

  (12) Mäeeraldise plaani vabale osale kantakse:
  1) mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaatide tabel;
  2) maardla, sealhulgas mäeeraldise asukoha skeem mõõtkavas 1 : 50 000, mille alusena kasutatakse ruumiandmete seaduse § 70 lõike 2 punktis 2 nimetatud kaarti ning mille juurde märgitakse ruumiandmete seaduse § 70 lõike 2 punktis 2 nimetatud kaardi lehe number;
  3) kasutatud koordinaat- ja kõrgussüsteemi nimetus;
  4) kasutatud leppemärkide seletus;
  5) põhja-lõuna suund;
  6) kasutatud mõõtkava numbriliselt ja joonmõõtkavana;
  7) plaani koostanud ettevõtja ja töö tegija nimi ning koostamise kuupäev.

  (13) Kui mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunkte on palju, võib käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 1 nimetatud tabeli esitada taotluse lisana.

  (14) Põhjendatud juhul on lubatud kasutada käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatust väiksemat mõõtkava ja muud alust.

  (15) Geoloogilisele läbilõikele kantakse:
  1) katastriüksuste piirid ning käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 ja lõike 9 punktides 1–6 nimetatud andmed, kasutades nimetatud punktides sätestatud leppemärke;
  2) vertikaalne joonmõõtkava;
  3) kaevandamisel jäetavate nõlvade kalded joonena ja numbriliselt;
  4) mäeeraldise piiresse jääva maavara ja seda katvate kihtide ning mäeeraldisega piirneva maapõue litoloogiline või petrograafiline koostis;
  5) maapinna reljeef;
  6) läbilõikejoone algus- ja lõpupunktide tähistused ning suunad;
  7) geoloogilise uuringuga määratud mäetööde-eelne põhjaveetase ja põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist.

  (16) Geoloogilise läbilõike vabale osale kantakse:
  1) kasutatud leppemärkide seletus;
  2) kasutatud horisontaalne mõõtkava numbriliselt ja joonmõõtkavana;
  3) läbilõike koostanud ettevõtja ja töö tegija nimi ning koostamise kuupäev.

  (17) Korrastatud maa plaanile kantakse:
  1) mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir;
  2) mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ning lähiümbruse maapinna korrastamisjärgsed samakõrgusjooned sammuga 1 meeter;
  3) korrastatud maa kõlvikuline koosseis, sealhulgas veekogud koos veetaseme äramärkimisega;
  4) korrastatud maal olevad ehitised;
  5) muud andmed, mis on asjakohased korrastatud maa kirjeldamiseks;
  6) kasutatud horisontaalne mõõtkava numbriliselt ja joonmõõtkavana;
  7) kasutatud leppemärkide seletus.

  (18) Keskkonnaloa taotlemisel allmaakaevandamiseks koostatakse korrastatud maa plaan käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud koosseisus mäeeraldise teenindusmaa piires. Mäeeraldise piires koostatakse korrastatud maa plaan juhul, kui allmaakaevandamise tulemusena mõjutatakse maapinda mäeeraldise kohal ka väljaspool teenindusmaad.

§ 40.  Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmekoosseis

  (1) Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmekoosseis on esitatud käesoleva määruse lisas 5. Loa lahutamatuks osaks on maapõueseaduse § 56 lõikes 3 nimetatud dokumendid.

  (2) Maavara kaevandamise keskkonnaloale märgitakse pindalad 0,01 hektari täpsusega.

  (3) Maavara kogus märgitakse keskkonnaloale 1000 tonni või 1000 kuupmeetri täpsusega, arvestades järgmist:
  1) kui luba antakse uuel mäeeraldisel kaevandamiseks, kantakse loale taotluses märgitud maavara kogus;
  2) kui luba muudetakse, sealhulgas mäeeraldist laiendatakse, kantakse loale taotluses märgitud maavara kogus, millest on lahutatud kuni loa andmise kuupäevale eelneva kvartali lõpuni kaevandatud maavara kogus.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 41.  Määruse kohaldamine

  (1) Käesoleva määruse § 1 lõikes 1 sätestatud nõuet esitada keskkonnaloa taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kohaldatakse alates 2020. aasta 1. jaanuarist. Kuni selle ajani esitatakse keskkonnaloa taotlus loa andjale digitaalselt allkirjastatult või paberkandjal.

  (2) Vee erikasutusloa taotlused, mis on esitatud 2019. aasta 1. oktoobrist kuni käesoleva määruse jõustumiseni ja vastavad taotluse vormistuse ja andmekoosseisu kohta kuni 2019. aasta 30. septembrini kehtinud nõuetele, loetakse käesoleva määruse taotluse andmekoosseisu reguleerivatele nõuetele vastavaks.

§ 42.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  (1) Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm” tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid” tunnistatakse kehtetuks.

  (3) Keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a määrus nr 63 „Paikse heiteallika käitaja kasvuhoonegaaside heitkoguse loa taotluse kohta esitatavad täpsustatud nõuded ja taotluse vorm, heitkoguse loa muutmise taotluse täpsustatud nõuded ja heitkoguse loa vorm” tunnistatakse kehtetuks.

§ 43.  Määruse jõustumine

  Määruse 2. peatükk „Jäätmete käitlemise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis”, § 19, § 42 lõige 1, 5. peatükk „Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis” ning lisad 2 ja 5 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.

Rene Kokk
Minister

Meelis Münt
Kantsler

Lisa 1 Keskkonnaloa üldosa andmekoosseis

Lisa 2 Jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise või prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa andmekoosseis

Lisa 3 Vee erikasutuse keskkonnaloa andmekoosseis

Lisa 4 Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa andmekoosseis

Lisa 5 Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmekoosseis

/otsingu_soovitused.json