Teksti suurus:

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord” muutmine

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:28.10.2023
Avaldamismärge:RT I, 25.10.2023, 2

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord” muutmine

Vastu võetud 23.10.2023 nr 24

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.

Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja riigi 2021. aasta lisaeelarves”;

2) paragrahvi 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus.”;

3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) toetust olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks ehk Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust.”;

4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust kasutatakse olümpiamängude koondisesse nimetatud või sinna pürgivatele tippsportlastele treeningettevalmistuse kulude katmiseks, olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ja meditsiinilise teenindamise süsteemi ning antidopingualase tegevuse toimimise tagamiseks.”;

5) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt:

§ 7. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus

(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust eraldatakse eesmärgiga toetada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste korraldamist Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas ja Eesti spordiorganisatsioonide tegutsemisele rahvusvahelises spordiliikumises ning tagada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste kõrgetasemeline korraldamine.

(2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:
1) täiskasvanute, juunioride ja noorte maailmameistrivõistlused;
2) täiskasvanute ja juunioride Euroopa meistrivõistlused;
3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed võistlused;
4) täiskasvanute suurekoosseisuliste rahvuskoondiste tiitlivõistluste finaalturniiri kvalifikatsiooniturniiri üksikud kodumängud;
5) Eesti jaoks olulised vähemalt kaks järjestikust päeva kestvad sportlikult kõrgetasemelised rahvusvahelised võistlused;
6) rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide aastakongressid ja -koosolekud.

(3) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastast arvates ülejärgmise kalendriaasta esimeses kvartalis Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:
1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;
2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;
3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste ja maailmakarika etapid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud sündmuse korraldamiseks eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses.

(5) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi kolme järjestikuse eelarveaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(8) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta jooksul abi andmisest arvates.”;

6) paragrahv 71 sõnastatakse järgmiselt:

§ 71. Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse abikõlblikud kulud on toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-des 3–6 sätestatuga.

(2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud.

(3) Maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

(4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse abikõlblikud kulud on käesoleva määruse § 7 lõigetest 2 ja 3 tulenevate perioodide tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.

(5) Enne rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluse esitamist tehtud kulud loetakse abikõlblikuks üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et need kajastuvad projekti eelarves.

(6) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse mitteabikõlblikud kulud on:
1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast ebavajalikud ja põhjendamatud kulud;
2) taotleja regulaarsed tegevuskulud;
3) investeeringud spordirajatistesse;
4) spordirajatiste ülalpidamiskulud;
5) erisoodustusena käsitletavad kulud ja neilt tasutavad maksud;
6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
7) rahatrahv ja rahaline karistus;
8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu.

(7) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% sündmuse eelarvest.”;

7) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse arv „7” arvuga „9”;

8) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt:

§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Spordiorganisatsioon esitab toetuse andjale toetuse eraldamiseks taotluse digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastada.

(2) Toetuse taotluses esitatakse eelkõige:
1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number ja taotluse esitamise kuupäev;
2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos taotletavaks perioodiks ja taotletav toetuse summa;
3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;
4) muud vajalikud andmed.

(3) Maakonna spordiliidu toetuse taotlusele lisatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

(4) Taotluse vormi kinnitab toetuse andja. Taotluse vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel või asjakohases infosüsteemis.

(5) Taotlus rahvusliku olümpiakomitee või muu spordiorganisatsiooni toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse hiljemalt jooksva eelarveaasta 31. augustil.

(6) Taotlus spordialaliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 31. oktoobriks.

(7) Taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. novembriks.

(8) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks.

(9) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe taotleja kavandatud projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust.

(10) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib taotleda:
1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi;
2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis.

(11) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ei või taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon.”;

9) paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 12 lõike 8 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 4” tekstiosaga „lõikes 6”;

11) paragrahv 13 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 41” tekstiosaga „lõikes 7”;

12) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem käesoleva määruse § 10 lõikes 3 nimetatud kinnitusest nähtuvast KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetust selliselt, et see ei oleks KOV-i toetusest rohkem kui 85% võrra suurem.”;

13) paragrahv 131 sõnastatakse järgmiselt:

§ 131. Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlejate hindamine

(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamisel arvestatakse:
1) sündmuse vastavust taotlusvooru eesmärgile;
2) sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas;
3) sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist tähtsust ning eeldatavat valdkondlikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju;
4) sündmusel osalejate ja Eestisse saabuvate väliskülaliste arvu;
5) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest.

(2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse summa taotleja kohta kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust ja riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriume.”;

14) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Toetuse eraldamise ettepanek ja otsustamine

(1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee, muu spordiorganisatsiooni ja rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamise tulemusel teeb komisjon toetuse andjale ettepaneku toetuste saajate ja summade kohta.

(2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee, muu spordiorganisatsiooni ja rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga või rahvuslik olümpiakomitee halduslepingu alusel.”;

15) paragrahvi 16 lõige 51 sõnastatakse järgmiselt:

„(51) Toetuse andja vähendab maakonna spordiliidu toetust muu hulgas juhul, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või toetuse kasutamise aruande menetlemise jooksul selgub, et maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Toetust vähendatakse ulatuses, mis tagab käesoleva määruse § 71 lõikes 3 sätestatud tingimuse täitmise.”;

16) paragrahvi 16 lõikes 6 ja paragrahvi 161 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „läbiviimise” tekstiosaga „korraldamise”;

17) paragrahvi 17 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Aruande vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel või asjakohases infosüsteemis.”;

18) paragrahvi 17 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

19) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Heidy Purga
Minister

Kristiina Alliksaar
Kantsler

Lisa Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json