Teksti suurus:

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.11.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:RT I, 25.11.2010, 9

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 08.09.2010 nr 89
RT I 2010, 64, 474
jõustumine 13.09.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.11.2010RT I, 25.11.2010, 428.11.2010

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 58 lõike 5, § 59 lõike 5 ja § 60 lõike 4 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidiarengukava).

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse maksimaalne suurus, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, nõuded toetuse saajale, toetuse väljamaksmise kord ning taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord.

2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS 

§ 2.  Toetuse taotleja

 (1) Toetust võib taotleda ettevõtja (edaspidi taotleja), kelle:
 1) ettevõtte aasta keskmine töötajate arv oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel järjestikusel majandusaastal või kui taotleja on vahetult enne taotluse esitamise aastat tegutsenud vähemalt ühe kalendriaasta, siis taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal väiksem kui kümme;
 2) müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 37 552 krooni ja kogu müügitulu koos muude ärituludega ei ületanud 31 293 200 krooni;
 3) aastabilanss ei ületanud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal 31 293 200 krooni.

 (2) Kui toetust taotleb kontserni kuuluv emaettevõtja või tütarettevõtja, ei tohi kontsern kokku olla suurem kui lõikes 1 sätestatud taotleja.

 (3) Ühiskasutamise eesmärgil võivad sama investeeringuobjekti kohta taotleda toetust ka kaks või enam taotlejat ühiselt, kui kavandatav investeeringuobjekt ja selle alune maa kuuluvad nende kaasomandisse või selle alusele maale on nende kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

§ 3.  Nõuded toetuse taotlejale

 (1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustas taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% taotleja kogu müügitulust;
 2) taotleja majandustegevus oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal kasumis ja taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe järjestikuse majandusaasta puhaskasum ei ületanud kummalgi aastal 1 000 000 krooni või kui taotleja on vahetult enne taotluse esitamise aastat tegutsenud vähemalt ühe kalendriaasta, siis taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta puhaskasum ei ületanud 1 000 000 krooni;
 3) taotleja, kes on tegutsenud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kaks majandusaastat, kuid kelle majandustegevus ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal kasumis ja kes näitab taotluses ära selle põhjenduse ning kelle majandustegevus oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud teisel majandusaastal kasumis ja kelle taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud teise majandusaasta puhaskasum ei ületanud 1 000 000 krooni, vastab punktis 2 sätestatud nõuetele;
 4) taotleja, kes on tegutsenud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolm majandusaastat, kuid kelle majandustegevus ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal kasumis ja kes näitab taotluses ära selle põhjenduse ning kelle majandustegevus oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolmest majandusaastast vähemalt kahel aastal kasumis ja kelle taotluse esitamise aastale eelnenud kahe järjestikuse majandusaasta puhaskasum ei ületanud kummalgi aastal 1 000 000 krooni, vastab punktis 2 sätestatud nõuetele;
 5) taotleja on vahetult enne taotluse esitamise aastat tegutsenud vähemalt ühe kalendriaasta. Kui taotleja on äriühing, peab taotleja poolt äriregistrisse esitatud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne kajastama tema tegevust vähemalt 12 kuu jooksul, ning kui taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, peab taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vorm E kajastama tema tegevust vähemalt 12 kuu jooksul;
 6) taotleja, kes ei ole tegutsenud vahetult enne taotluse esitamise aastat vähemalt ühe kalendriaasta, kuid kelle kohta on tehtud taotluse esitamise ajaks taotluse rahuldamise otsus põllumajandusministri 8. juuni 2010. a määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi noore ettevõtja toetus) alusel, on taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga tegutsenud vähemalt kuus kuud ja vastab selle aja jooksul toetuse saamise nõuetele;
[RT I, 25.11.2010, 4 - jõust. 28.11.2010]
 7) kui taotleja on äriühing, ei tohi taotluse esitamise ajal tema osa- või aktsiakapitalist üle 25% kuuluda sellisele äriühingule, kes ei vasta §-s 2 sätestatud nõuetele, ja kui taotleja on tulundusühistu, ei tohi tema liikmete, kes ei vasta §-s 2 sätestatud nõuetele, arv olla suurem kui 25% kõigi liikmete arvust;
 8) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
 9) taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohustuste summa koguvara summaga, ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 0,7;
 10) taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal 1 või suurem kui 1;
 11) taotleja täidab keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid;
 12) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
 13) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
 14) taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
 15) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

 (2) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, peavad kõik taotlejad vastama toetuse saamise nõuetele ega tohi omada alates taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaasta algusest «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju teiste ühiselt taotlevate taotlejate suhtes.

§ 4.  Noor ettevõtja

 (1) Noor ettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes on taotluse esitamise ajal noorem kui 40-aastane.

 (2) Noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse ka äriühingule, kelle kõik osad või aktsiad kuuluvad füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, kes on taotluse esitamise ajal noorem kui 40-aastane.

 (3) Noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse tulundusühistule üksnes juhul, kui tema kõik liikmed vastavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

§ 5.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust võib taotleda põllumajandussaaduste tootmiseks või omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemiseks järgmiste tegevuste kohta, kui investeeringuobjekt asub küla, alevi või aleviku territooriumil:
 1) hoone või rajatise (edaspidi ehitis) ehitamine «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;
 2) ehitise juurde kuuluva juurdepääsutee ehitamine «Ehitusseaduses» ja «Teeseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;
 3) looma pidamiseks puuri ostmine ja paigaldamine;
 4) masina või seadme ostmine ja paigaldamine;
 5) istandiku rajamise korral lisas 1 nimetatud viljapuu, marjapõõsa ja muu marjakultuuri sertifitseeritud või kontrollitud istiku ostmine ning istandiku piirdeaia ja konstruktsiooni ostmine ja paigaldamine;
 6) mesilastaru ja mesindusinventari ostmine ja paigaldamine;
 7) seenekasvatusseadme nagu substraadisegisti, autoklaav, kliimaseade ja auruboiler, kütteseade ja -süsteem, valgustusseade, kompostisegisti ning pastöriseerimiskamber ostmine ja paigaldamine;
 8) veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning reoveepuhastussüsteemi ja sinna juurde kuuluva seadme ostmine ja paigaldamine ning ehitamine, kaasa arvatud veevarustus- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine, kui see on ehitusprojektis ette nähtud «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;
 9) elektrisüsteemi ja sinna juurde kuuluva seadme ostmine ja paigaldamine ning ehitamine, kaasa arvatud elektrivõrguga liitumine, kui see on ehitusprojektis ette nähtud «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Toetatava tegevuse osaks võib olla ka:
 1) kavandatava tegevusega kaasnev tellitud projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline töö (edaspidi ettevalmistav töö);
 2) kavandatavale ehitustööle «Ehitusseaduse» ja «Teeseaduse» alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve) tegemine.

 (3) Kavandatava investeeringuobjekti osaks võib olla ka investeeringuobjekti juurde kuuluv automaatika- või infotehnoloogia seade.

 (4) Toetust ei saa taotleda arengukava 5. peatükis nimetatud meetme 1.4.2 «Loomakasvatusehitise investeeringutoetus» raames toetatava tegevuse kohta.

 (5) Toetust võib taotleda lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee ehitamiseks, kui nimetatud tee on eratee «Teeseaduse» § 52 tähenduses juurdepääsuks põllumajanduslikule tootmishoonele ning nimetatud hoone ja selle alune maa kuuluvad taotleja omandisse või on selle alusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

 (6) Kui kaks või enam taotlejat taotlevad ühiselt toetust lõike 1 punktides 1, 2, 5 ja 8 nimetatud tegevuste kohta, on investeeringuobjekt ja selle alune maa nende kaasomandis või on selle alusele maale nende kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Kui investeeringuobjektiks on ehitise tehnosüsteem või ehitisse või selle külge paigaldatav statsionaarne seade, on ehitis ja selle alune maa samuti toetust ühiselt taotlevate taotlejate kaasomandis või on selle alusele maale nende kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

 (7) Kui taotleja taotleb toetust lõike 1 punktides 1, 2, 5 ja 8 nimetatud tegevuste kohta, on investeeringuobjekt ja selle alune maa tema omandis või on selle alusele maale tema kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Kui investeeringuobjektiks on ehitise tehnosüsteem või ehitisse või selle külge paigaldatav statsionaarne seade, on ehitis ja selle alune maa samuti taotleja omandis või on selle alusele maale tema kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

 (8) Kavandatava investeeringu tegemist ei või alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud ettevalmistav töö, mille puhul töö tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril.

§ 6.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Paragrahvis 5 nimetatud toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad:
 1) ühe või mitme investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, mis ei ületa 500 000 krooni, sealhulgas abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumus, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Kui ühe või mitme investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 500 000 krooni, moodustab toetatava tegevuse abikõlbliku kulu investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus kuni taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu kolmekordne summa, sealhulgas abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumus, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
 2) ühe või mitme investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus, mis ei ületa 500 000 krooni, sealhulgas abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumus, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Kui ühe või mitme investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus ületab 500 000 krooni, moodustab toetatava tegevuse abikõlbliku kulu investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus kuni taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu kolmekordne summa, sealhulgas abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumus, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane;
 3) ettevalmistava töö maksumus kuni 12% punktis 1 või 2 nimetatud maksumusest;
 4) omanikujärelevalve tegemise maksumus kuni 3% punktis 1 või 2 nimetatud maksumusest.

 (2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 6nimetatud taotleja puhul moodustavad §-s 5 nimetatud toetatava tegevuse abikõlbliku kulu:
 1) ühe või mitme investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, mis ei ületa 500 000 krooni, sealhulgas abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumus, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Kui ühe või mitme investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 500 000 krooni, moodustab toetatava tegevuse abikõlbliku kulu investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimesele päevale vahetult eelnenud vähemalt kuue kuu müügitulu kolmekordne summa, sealhulgas abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumus, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
 2) ühe või mitme investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus, mis ei ületa 500 000 krooni, sealhulgas abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumus, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Kui ühe või mitme investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus ületab 500 000 krooni, moodustab toetatava tegevuse abikõlbliku kulu investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimesele päevale vahetult eelnenud vähemalt kuue kuu müügitulu kolmekordne summa, sealhulgas abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumus, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

 (3) Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

 (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
 1) kulud, mis on seotud kapitalirendi lepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega ja muude selliste kuludega;
 2) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei ole hiljemalt viie aasta möödudes arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest läinud üle toetuse saajale;
 3) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
 4) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
 5) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud;
 6) koolitus-, remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja transpordikulud, töötasu ning muud üldkulud;
 7) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
 8) õigus- ja raamatupidamisteenuse kulud, tasu patendi ja litsentsi ostmiseks ning teostatavusuuringu eest, välja arvatud ehitise projekteerimiseks vajalikule ehitusgeoloogilisele ja -geodeetilisele tööle tehtud kulutused;
 9) notaritasu;
 10) kulutused reklaamile;
 11) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendite, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulud;
 12) trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
 13) kasutatud masina ja seadme ostmise kulud;
 14) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud;
 15) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud;
 16) teevalgustusrajatisele tehtud kulutused;
 17) ehitise ehitamise ning sellise masina ja seadme ostmise kulud, mis ei ole ette nähtud põllumajandussaaduste tootmiseks või nende töötlemiseks, sealhulgas kontorihoone ehitamise ning veovahendi ja selle haagise ostmise kulud;
 18) looma ja mittepüsikultuuri ostmise kulud;
 19) ehitise lammutamisega seotud kulud, kui see ei ole kajastatud hinnapakkumuses ja kui ehitise lammutamine ei ole osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;
 20) lihtsale asendusinvesteeringule tehtud kulutused pärast samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist;
 21) muud kulud, mis ei ole tegevuse elluviimisega või investeeringuobjektiga otseselt seotud;
 22) muud kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.

 (5) Lõike 4 punktis 20 nimetatud lihtsaks asendusinvesteeringuks loetakse investeering, mille abil asendatakse olemasolev ehitis või selle osa või masin või seade uue ajakohastatud ehitise või selle osaga või masina või seadmega ilma tootmisvõimsust 25% võrra suurendamata või tootmise laadi või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata. Asendusinvesteeringuks ei loeta vähemalt 30 aasta vanuse ehitise täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud ehitisega ega ehitise rekonstrueerimist. Asendusinvesteeringuks ei loeta alla 30 aasta vanuse ehitise täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud ehitisega ega ehitise rekonstrueerimist, kui selle kulud moodustavad vähemalt 50% uue samaväärse ehitise väärtusest. Ehitise rekonstrueerimiseks loetakse ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.
[RT I, 25.11.2010, 4 - jõust. 28.11.2010]

 (6) Asendusinvesteeringuks ei loeta ka vähemalt kümne aasta vanuse tehnoloogilise seadme asendamist uue tehnoloogilise seadmega.

 (7) Asendusinvesteeringuks ei loeta ka ehitise tehnosüsteemide muutmist, kui olemasoleva ehitise tehnosüsteem või selle osa asendatakse uue ajakohastatud tehnosüsteemi või selle osaga, mis toob kaasa tootmisvõimsuse suurendamise vähemalt 25% võrra või tootmise laadi või kasutatava tehnoloogia põhjaliku muutmise.

§ 7.  Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumuse kohta

 (1) Kui investeeringuobjekti, omanikujärelevalve tegemise või ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ületab 78 233 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti, omanikujärelevalve tegemise või ettevalmistava töö kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumus).

 (2) Kui investeeringuobjekti, omanikujärelevalve tegemise või ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ei ületa 78 233 krooni või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumuse.

 (3) Kui taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks, peab ta olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat investeeringuobjekti hinnapakkumust, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 469 398 krooni.

 (4) Kui taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks, peab ta olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumuse, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 469 398 krooni.

 (5) Kui taotleja taotleb toetust ehitise rekonstrueerimiseks, peab investeeringuobjekti hinnapakkumus sisaldama ka uue samaväärse investeeringuobjekti ehitamise hinda.

 (6) Investeeringuobjekti hinnapakkumus peab olema tehtud iga tegevuse ja investeeringuobjekti kohta eraldi.

 (7) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Kui taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, peab ta tehtud valikut põhjendama.

 (8) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

§ 8.  Toetuse määr ja suurus

 (1) Toetust antakse kuni 40% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest, välja arvatud traktori ostmine, mille puhul antakse toetust kuni 35% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.

 (2) Toetust antakse kuni 50% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui investeeringuobjekt on ehitis või istandus, mis asub arengukava lisas 4 nimetatud ebasoodsamas piirkonnas (edaspidi ebasoodsam piirkond), või kui investeeringuobjektiks on ebasoodsamas piirkonnas kasutatav masin või seade, välja arvatud traktori ostmine, mille puhul antakse toetust kuni 45% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.

 (3) Noorele ettevõtjale antakse toetust kuni 50% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest ja ebasoodsamas piirkonnas kuni 60% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest, välja arvatud traktori ostmine, mille puhul antakse toetust kuni 45% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest ja ebasoodsamas piirkonnas kuni 55% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.

 (4) Lisas 1 nimetatud viljapuu, marjapõõsa ja muu marjakultuuri sertifitseeritud või kontrollitud istiku ostmise korral antakse investeeringuobjekti kohta toetust lõigetes 1–3 sätestatud määral, arvestades istikute maksimaalset toetatavat ühikute arvu hektari kohta.

 (5) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, võib iga taotleja taotleda toetust lõikes 2 või 3 sätestatud määral, kui ta vastab lõikes 2 või 3 sätestatud nõuetele.

 (6) Mitme investeeringuobjekti kohta toetuse taotlemise korral:
 1) arvestatakse toetuse suurus ettevalmistava töö kohta vastavalt sellele investeeringuobjektile, mille kohta on ette nähtud väikseim toetuse määr;
 2) arvestatakse toetuse suurus omanikujärelevalve tegemise kohta vastavalt sellele investeeringuobjektile, mille kohta on ette nähtud väikseim toetuse määr.

 (7) Lõigetes 1–3 nimetatud toetuse maksimaalne suurus on järgmine:
 1) 1 564 660 krooni arengukava programmiperioodil (edaspidi programmiperiood) kokku, kui toetust taotleb üks taotleja;
 2) 4 693 980 krooni programmiperioodil kokku, kui toetust taotleb tulundusühistu või vähemalt kolm taotlejat ühiselt.

 (8) Üks taotleja ei saa üksi, tulundusühistu liikmena ega teiste taotlejatega ühiselt taotleda toetust rohkem kui 3 129 320 krooni programmiperioodil kokku.

 (9) Kontserni kuuluv taotleja ei saa taotleda kontserni kohta toetust rohkem kui 1 564 660 krooni programmiperioodil kokku.

 (10) Kui ettevõtja suhtes omab «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju taotlejaga samas tegevuskohas ja samal põllumajandussaaduste tootmise alal tegutsev ettevõtja, ei saa nimetatud ettevõtjad taotleda toetust rohkem kui 1 564 660 krooni programmiperioodil kokku.

 (11) Üks taotleja ei saa üksi, tulundusühistu liikmena ega teiste taotlejatega ühiselt selles määruses sätestatud toetust koos arengukava 5. peatükis meetme 1.4.2 «Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse» ja meetme 1.4.3 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse» raames antavat toetust taotleda rohkem kui 9 387 960 krooni programmiperioodil kokku.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 

§ 9.  Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

 (1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal PRIAle kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu lisas 2 toodud vormi kohase avalduse ja lisas 3 toodud vormi kohase äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus). Lisaks esitab taotleja PRIAle lisas 2 toodud vormi kohase avalduse ja lisas 3 toodud vormi kohase äriplaani elektroonselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus.

 (2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 10.  Nõuded taotluse kohta

 (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle avalduse ja äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2–4.

 (2) Taotleja esitab oma nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
 1) ärakiri maksukohustuslaste registri tõendist, kui taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes oli registreeritud enne äriregistrisse kandmist maksukohustuslaste registris;
 2) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri.

 (3) Taotleja esitab järgmised raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid:
 1) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta lõpu seisuga majandusaasta põhivara nimekiri, milles kajastuvad põhivara soetamise aasta ning põhivara soetamis- ja jääkväärtus;
 2) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud taotleja puhul taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga põhivara nimekiri, milles kajastuvad põhivara soetamis- ja jääkväärtus;
 3) «Raamatupidamise seaduse» kohaselt tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri, mis kajastab ettevõtja tegevust vähemalt 12 kuu jooksul, ning «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta MTAle esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E kinnitatud ärakiri, mis kajastab ettevõtja tegevust vähemalt 12 kuu jooksul;
 4) «Raamatupidamise seaduse» kohaselt tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud teise majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri ning «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud teise kalendriaasta kohta MTAle esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E kinnitatud ärakiri § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul;
 5) «Raamatupidamise seaduse» kohaselt tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolmanda majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri ning «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolmanda kalendriaasta kohta MTAle esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E kinnitatud ärakiri § 3 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul;
 6) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud äriühingust taotleja puhul taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga kinnitatud majandusaasta aruande ärakiri, mis kajastab tema tegevust vähemalt kuue kuu jooksul, kui majandusaasta aruanne ei ole kättesaadav äriregistrist;
 7) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtjast taotleja puhul, kes peab «Raamatupidamise seaduse» kohaselt tekkepõhist raamatupidamise arvestust, taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga kinnitatud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri, mis kajastab tema tegevust vähemalt kuue kuu jooksul;
 8) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtjast taotleja puhul, kes peab «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust, taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga raamatupidamisregistrite alusel koostatud koonddokument tulude ja kulude kohta, mis kajastab tema tegevust vähemalt kuue kuu jooksul.

 (4) Taotleja esitab järgmised kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad dokumendid:
 1) paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumuse ärakiri, § 7 lõigetes 2 ja 4 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumuse ärakiri;
 2) paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul lisas 4 toodud vormi kohane investeeringuobjekti hinnavõrdlustabel. Väljavalitud hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud;
 3) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et kavandatav investeeringuobjekt ja selle alune maa kuuluvad taotleja omandisse või on selle alusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Paragrahvi 5 lõike 1 punktides 2 ja 7–9 nimetatud tegevuste puhul esitatakse ärakiri dokumendist, mis tõendab, et ehitis, mille juurde kavandatav investeeringuobjekt kuulub, kuulub taotleja omandisse või on selle alusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
 4) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1, 2, 5 ja 7–9 nimetatud tegevuste ja investeeringuobjektide puhul kaasomaniku või teise hoonestaja kirjalik nõusolek investeeringu tegemise kohta, kui kavandatav investeeringuobjekt ja selle alune maa on kaasomandis või on selle alusele maale seatud hoonestusõigus mitme isiku kasuks, ning investeeringuobjekti kohta ei taotleta toetust ühiselt;
 5) kaasomandi ühise kasutamise kohta ärakiri kaasomanike kokkuleppest või otsusest, milles on kindlaks määratud kavandatava investeeringuobjekti kasutamise kord ning on näha kaasomanike kasutuses olevad osad (%) investeeringuobjektis;
 6) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee on juurdepääs põllumajanduslikule tootmishoonele, mis kuulub taotleja omandisse või mille alusele maale on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
 7) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitise puhul ehitusloa või kohaliku omavalitsusüksuse kirjaliku nõusoleku ärakiri, kui see on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;
 8) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga, kui see on nõutav ehitusloa saamiseks;
 9) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee puhul kohaliku omavalitsusüksuse kinnitus, et investeeringuobjekt on eratee «Teeseaduse» § 52 tähenduses;
 10) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 9 nimetatud elektrisüsteemi puhul litsentseeritud isiku kooskõlastus;
 11) ärakiri arvest või arve-saatelehest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö või teenuse, ning nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk, kui ettevalmistava töö eest on tasutud enne taotluse esitamist.

 (5) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mille alusel võib toetust taotleda mitme investeeringuobjekti kohta. Ühe taotluse esitanud taotleja võib sellele lisaks esitada ka investeeringuobjekti ühiskasutamise eesmärgil ühise taotluse koos vähemalt ühe taotlejaga.

 (6) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, esitavad taotlejad ühise taotluse ning:
 1) lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid ning äriplaani ja avalduse esitab iga taotleja taotluse juurde eraldi;
 2) lõike 4 punktides 1–11 nimetatud dokumendid esitatakse ühiselt.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 11.  Taotluse vastuvõtmine

  PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ning taotluse tähtaegset esitamist.

§ 12.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

 (1) PRIA kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetuse abil kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

 (2) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
 1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
 2) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
 3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.

 (3) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (4) PRIA esitab Keskkonnainspektsioonile (edaspidi KKI) pärast taotluse esitamise tähtaja viimast päeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. KKI teavitab PRIAt keskkonnanõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on eespool nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev otsus süüteo toimepanemise eest. Lisaks teavitab KKI PRIA-t sellest, millise nõude rikkumise eest on taotlejale tehtud eespool nimetatud ettekirjutus või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev otsus süüteo toimepanemise eest.

 (5) PRIA esitab Veterinaar- ja Toiduametile (edaspidi VTA) pärast taotluse esitamise tähtaja viimast päeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. VTA teavitab PRIAt loomade heaolu ja toiduhügieeni nõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani tehtud puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on eespool nimetatud ajavahemikus jõustunud süüdimõistev otsus süüteo toimepanemise eest. Lisaks teavitab VTA PRIAt sellest, millise nõude rikkumise eest on taotlejale tehtud eespool nimetatud ettekirjutus või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev otsus süüteo toimepanemise eest.

§ 13.  Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse koostamine

 (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab PRIA nõuetele vastavaid taotlusi lisas 5 sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 5 kohaselt.

 (2) Lisas 5 sätestatud müügitulu hindamiskriteeriumi arvestamise aluseks on «Raamatupidamise seaduse» kohaselt tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kasumiaruande ärakiri ning «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta MTAle esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E kinnitatud ärakiri.

 (3) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud taotleja puhul on lisas 5 sätestatud müügitulu hindamiskriteeriumi arvestamise aluseks § 10 lõike 3 punktis 6, 7 või 8 nimetatud dokumentides esitatud andmed.

 (4) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks kõrgema koondhinde saanud taotlus.

 (5) Võrdse näitajatega taotluste puhul eelistatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 3 alusel taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

 (6) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis hinnatakse iga hindamiskriteeriumi alusel kõiki taotlejaid eraldi ja taotluse koondhinde saamiseks arvutatakse taotlejate taotluste hindepunktide aritmeetiline keskmine.

§ 14.  Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

 (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 1 alusel.

 (2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 60 lõike 5 punkti 2 alusel.

 (3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 4 alusel.

 (4) PRIA teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud juhul taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast.

 (5) Kui ettevalmistav töö ei vasta § 5 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 8, § 6 lõike 1 punktis 3, § 7 lõigetes 1 ja 2, § 8 lõike 6 punktis 1 ning § 10 lõike 4 punktis 11 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus rahuldamata ettevalmistava töö osas.

 (6) Kui omanikujärelevalve ei vasta § 5 lõike 2 punktis 2, § 6 lõike 1 punktis 4 või § 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus rahuldamata omanikujärelevalve osas.

§ 15.  Muudatustest teavitamine

 (1) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult:
 1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
 2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust.

 (2) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult nõusoleku saamiseks:
 1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
 2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

5. peatükk NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD 

§ 16.  Nõuded toetuse saajale

 (1) Toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid PRIAle kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud:
 1) investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
 2) säilitama § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee puhul selle põllumajandushoone sihtotstarbe, millele juurdepääsuks tee ehitati, vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
 3) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
 4) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet.

§ 17.  Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

 (1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kulude deklareerimiseks lisas 6 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
 1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve või arve-saatelehe ärakiri;
 2) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri, kui investeeringuobjektiks on ehitis;
 3) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk.

 (2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja kapitalirendi puhul PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
 1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve või arve-saatelehe ärakiri;
 2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri;
 3) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk.

 (3) Kapitalirendile andja võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

 (4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.

§ 18.  Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

 (1) PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

 (2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

 (3) Ettevalmistava töö eest tehtud kulutusi ei hüvitata, kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid dokumente.

 (4) Kui toetust ei maksta lõikes 2 sätestatud asjaolude ilmnemise korral, siis ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistava töö eest tehtud kulutusi.

 (5) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 19.  Dokumentide säilitamine

  Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 20.  Rakendussätted

 (1) 2010. aastal taotluse esitamise tähtajal ettevalmistava töö kohta toetuse taotlemise korral ei kohaldata § 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud hinnapakkumuse nõuet. Nimetatud juhul, kui ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema ettevalmistava töö kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile, ning kui nimetatud maksumus ei ületa 156 466 krooni või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse.

 (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Lisa 1 Istikute maksimaalne toetatav ühikute arv hektari kohta

Lisa 2 Investeeringutoetuse avaldus

Lisa 3 Äriplaan

Lisa 4 Hinnapakkumuste võrdlustabel

Lisa 5 Taotluste hindamise kriteeriumid

Lisa 6 Kuludeklaratsioon

/otsingu_soovitused.json