Teksti suurus:

Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.12.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 25.11.2014, 21

Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 20.11.2014 nr 172

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Viitna maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Viitna maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
  1) kaitsta, säilitada ja tutvustada Viitna oosistikku, metsa-, soo- ja veeökosüsteeme, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;
  2) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel e sürjametsad (9060) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
  3) kaitsta liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas: laiujur (Dytiscus latissimus), suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus);
  4) kaitsta kaitsealust seeneliiki kährikseent (Sparassis crispa);
  5) kaitsta kaitsealuseid taimeliike järv-lahnarohtu (Isoetes lacustris), vesilobeeliat (Lobelia dortmanna), lamedalehist jõgitakjat (Sparganium angustifolium), ujuvat jõgitakjat (Sparganium gramineum), valget vesiroosi (Nymphaea alba) ja roomavat öövilget (Goodyera repens).

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Viitna külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja teisi metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud vaid Linajärve piiranguvööndis eramaal omaniku loal.

  (3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine selleks ettenähtud teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, tehnovõrgurajatiste hooldustöödel, maatulundusmaal metsatöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Kaitseala valitseja nõusolekul on maastikusõidukiga sõitmine lubatud suusaradade sissesõitmisel ja hooldamisel.

  (4) Ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Lisaks on kaitseala vetel lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine Linajärvel ja Nabudi järvel.

§ 6.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

  (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui kaitseala valitsejal on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
  1) Nabudi sihtkaitsevöönd;
  2) Pikkjärve sihtkaitsevöönd;
  3) Viitna sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Nabudi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja sooökosüsteemide tutvustamine ja nende arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

  (2) Pikkjärve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on veeökosüsteemide tutvustamine ja nende arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

  (3) Viitna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemide tutvustamine ja kaitse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

§ 10.  Lubatud tegevus

  (1) Nabudi ja Viitna sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ja tähistatud kohas. Nabudi ja Viitna sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud kohas rohkem kui 50 osalejaga ning ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas rahvaürituse korraldamine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  2) olemasolevate rajatiste hooldustööd;
  3) Viitna sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile.

§ 11.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, kooskõlas käesolevas määruses sätestatud erisustega:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee- ja tehnovõrgurajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning rajatise püstitamine kaitseala tarbeks;
  4) kalapüük Nabudi järves ja Pikkjärves, välja arvatud kalapüük Pikkjärve jääl;
  5) rahvaürituse korraldamine Pikkjärve sihtkaitsevööndis;
  6) vetteminek Pikkjärve kaldalt, välja arvatud põhjakaldalt kaitseala valitseja poolt tähistatud kohast.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 12.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on Linajärve piiranguvöönd.

§ 13.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja kaitseala maastikuilme säilitamine, maastiku ja metsaökosüsteemide tutvustamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

§ 14.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi;
  2) kalapüük Linajärves.

  (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
  1) ehitiste püstitamine väljakujunenud õuealal;
  2) tee- ja tehnovõrgurajatise püstitamine;
  3) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;
  4) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas;
  5) turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit.

§ 15.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) Linajärve veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
  2) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul juhul, kui pinnas seda võimaldab;
  3) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  4) maavara kaevandamine;
  5) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  6) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 16.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 17.  Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määruses nr 109 „Lahemaa rahvuspargi ja Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”;

2) punkti 1 alapunktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18.  Menetluse läbiviimine

  Kaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 13. augusti 2013. a käskkirjaga nr 835 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 19.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1. juuni 1971. a määrusega nr 300 „Lahemaa rahvuspargi moodustamise kohta” (ENSV Teataja 1971, 26, 285) Lahemaa rahvuspargi osana. Viitna maastikukaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määrusega nr 109 „Lahemaa rahvuspargi, Ohepalu looduskaitseala ja Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 496 hõlmab kaitseala Viitna loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Taavi Rõivas
Peaminister

Mati Raidma
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Viitna maastikukaitseala

/otsingu_soovitused.json